Õied-seemned-viljad (1)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

BOTAANIKA IV sess
ÕIS Tekised Üldmõisted Õiekroonide kujud TOLMUKAD EMAKAD Arv Seemnealgmed Sigimiku asetus I ülemine sigimik - õiepõhi kumer , kõik teised õieosad kinnituvad sigimikust allpool Moodustub paljasvili, nt mari. KARTUL , VIINAMARI , luuviljalised, kõrrelised
II keskmine sigimik - õiepõhi kausjalt nõgus, sigimik kinnitub selle keskele, teised õieosad kinnituvad õiepõhja servale, sigimik pole õiepõhjaga kokku kasvanud
III alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja sellega kokku kasvanud sigimik, teised õieosad kinnituvad sigimikust kõrgemale Moodustub rüüsvili, MUSTIKAS, KARUSMARI , õunviljalised
I II III
SEEMNEALGE
VILJASTAMINE KAHELIVILJASTUMINE - Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Tolmuteras on kaks seemnerakku: üks seemnerakk (n) ühineb munarakuga (n) sellest tekib idu teine seemnerakk ühineb keskrakuga - sellest tekib toiduvaru (endosperm) Seeme koosnebki idust ja toiduvarust.
ÕIE MUUTUMINE PÄRAST VILJASTAMIST
VILI Vili on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid. Vili koosneb viljakestast ja seemnest. Vilja ülesanne on seemnete kaitse ja sageli ka levitamine. Vilja teke Kui tolmlemine on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond . VILJA EHITUS Seemned Viljakest e perikarp tekib sigimiku seinast sageli ka teistest õieosadest tolmukate , kroon- ja tupplehtede alustest harvem õiepõhjast Viljakesta 3 karpi pealmine kiht e eksokarp keskmine kiht e mesokarp seesmine kiht e endokarp
VILJA LIIGITUS
Fülogeneetiline liigitus põhineb emakkonna tüüpide Apokarpium moodustunud lihtsast apokarpsest (mittekokkukasvanud) emakkonnast. Tsünokarpium evolutsiooniliselt enamarenenud tsünokarpsest (üheks emakaks kokkukasvanud) emakkonnast tekkinud vili.
Morfoloogiline liigitus (emakate arvu järgi) Lihtvili moodustub ühest emakast. Jaguneb: Jaguvili laguneb pesadeks Lülivili murdub ristsuunaliste ebavaheseinte kohalt üheseemnelisteks lülideks Liitvili tekkinud ühe õie mitmest emakast, emakad ei ole kokku kasvanud ANANASS Kogukukkurvili apokarpsest emakkonnast kukkurvili KUREKELL Kogupähklike apokarpsest emakkonnast tekkinud pähklike TULIKAS , MAASIKAS Kogu- luuvili apokarpsest emakkonnast luuvili VAARIKAS
Liigitus tekkimise põhjal · Paljasvili - PLOOM Rüüsvili - alumise sigimikuga, vilja moodustamisel osaleb ka õiepõhi SÕSTAR · Koguvili tekkinud ühe õie mitmest emakast, emakad ei ole kokku kasvanud VAARIKAS, RUKKILILL
Liigitus viljatüübi põhjal VILJAKESTA KONSTISTENTS kuiv lihakas SEEMNETE ARV üks palju AVANEMINE avavili avanemise viis sulgvili VILJALEHTEDE ARV · Kuivvili · Avavili, paljuseemneline KUPRATAOLISED VILJAD · Kaun - ühepesaline, ühest viljalehest tekkinud, avaneb piki kõhtmist ja selgmist õmblust. Kaunad võivad olla spiraalselt keerdunud, üheseemnelised, mitteavanevad, lülilised. HERNES · Kupar - moodustunud kahest või mitmest viljalehest, kuprad võivad avaneda avade , kaante, hambakeste, poolmete jne abil. MOON, KOERAPÖÖRIROHI, OGAÕUN Kõder - kahepesaline, kahest viljalehest tekkinud, seemned kinnituvad pikivaheseina külge, avaneb piki kaht õmblust, pikkus ületab laiuse 4 või enam korda. KAPSAS, HIIREKÕRV Võivad olla lülilised. RÕIGAS, PÕLDSINEP Kõdrake - kahepesaline, kahest viljalehest tekkinud, seemned kinnituvad pikivaheseina külge, avaneb piki kaht õmblust, pikkus ületab laiuse 2-3 korda. LITTERHEIN, KUUKRESS · Kukkur - ühepesaline, ühest viljalehest tekkinud, avaneb piki kõhtmist õmblust. LUMEROOS, KÄOKING, MAGNOOLIA, ENELAS Kogukukkurvili apokarpsesst emakkonnast kukkurvili KUREKELL · Tõrsik iga seeme on 1 pähklike, õiepõhjast värvline leht KIBUVITS · Sulgvili, üheseemneline PÄHKLITAOLISED VILJAD · Pähkel - viljakest jäik, puitunud , pähklikesest suurem SARAPUU, PÖÖK, KASTAN · Pähklike - viljakest jäik, puitunud, pähklist väiksem. TATAR , PÄRN, KIBUVITS Kogupähklike apokarpsest emakkonnast tekkinud pähklike TULIKAS, MAASIKAS · Teris nahkjas viljakest on seemnekesega kokku kasvanud NISU, RUKIS Tõru pähkel, mis on alusel ümbritsetud kausikujulise lüdiga. TAMM, KIVIVILJAK Seemnis viljakest on nahkjas, ei kasva seemnekesega kokku PÄEVALLILL · Tiibvili seemnis, mille viljakestal on nahkjad või kilejad tiibjad väljakasved SAAR Jagutiibvili -VAHER · Laguvili on mitmeseemneline kuivvili, mis valminult laguneb piki- ja ristisuunas üheseemnelisteks osadeks . PÕLDRÕIGAS · Lihakvili lihaka viljakestaga, enamasti paljuseemnelised · Luuvili Viljakest eristunud õhukeseks eksokarbiks, lihakaks mesokarbiks ja puitunud endokarbiks. PLOOM, MANDEL , PAAKSPUU Kogu-luuvili apokarpsest emakkonnast luuvili VAARIKAS Kuiv luuvili harva KOOKOSPALM MARJATAOLISED VILJAD · Pomerantsvili e hesperiid eksokarp eeterlike õlide mahutitega, mesokarp kuiv, valge, endokarp mahlakas, lihakas. APELSIN , SIDRUN, MANDARIIN · Mari viljakest, va õhuke eksokarp, mahlakas, lihakas VIINAPUU, KARTUL, BANAAN · Õunvili - moodustamises osaleb peale sigimiku ka tolmukate, kroon- ja tupplehtede alused ning õiepõhi. Rüüsvili. ÕUN, PIHLAKAS, VIIRPUU
Liigitus levimisvahendi tüübi põhjal VILJADE JA SEEMNETE LEVIMINE
Tuulega anemohooria · Tiibvili seemnis, mille viljakestal on nahkjad või kilejad tiibjad väljakasved SAAR, Jagutiibvili -VAHER KASK Lendkarvad PAPPEL , PUUVILL Veega hüdrohooria · Ujuvili Õhuruumid - LOOTOS Loomadega zoohooria NÕIAHAMMAS Konksjad lisemed VÄÄRTAKJAS Harjaskarvad RUSE Ogad TRIBULUS Lihakad viljad Inimesega antropohooria TEELEHT · Paiskvili Vilja avanemisel paiskuvad seemned laiali, kuni 15 cm. HIIREHERNES, LEMMALTS, LÄÄTSPUU
SEEMNETE EHITUSE TÜÜBID
Eristatakse sõltuvalt sellest, kuhu kogunevad varuained. Endospermi MOON, NISU Perispermi ÄIAKAS Idusse HERNES Endospermi ja perispermi PIPAR

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

SiramSiram Õppematerjali autor

Ei ole ammendav materjal teema kohta, sisaldab neid osi, mis tunnis/konspektis olid segaselt esitatud. Vilja liigitus on väga hea, tehtud mitmete allikate põhjal ja koos näidetega.

sigimiku asetus viljastamine vili vilja ehitus vilja liigitus viljade ja seemnete levimine seemnete ehituse tüübid õisikute põhitüübid korvõisik sarikas kännas nutt kobar pea pööris tähk

Sarnased õppematerjalid

docx

bioloogia vili

[1] Tammetõru. Foto: https://morfoloogia.weebly.com/kuiv-vili.html Seemnis on vili, mis meenutab väliselt seemet, kuid on tegelikult üheseemneline kuivvili. On tekkinud kahest viljalehest. Nahkjas viljakest ei ole seemnega kokku kasvanud. Seemnised võivad olla varustatud kileja äärisega või tiivakujulise lisandiga, mida nimetatakse ka tiibviljaks. Kui kaks tiibvilja on kokku kasvanud, siis nimetatakse vilja kaksiktiibviljaks. Seemnised on päevalilleseemned ja teised korvõieliste viljad. Võilille seemnis. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:V%C3%B5ilille_seemnis.jpg Pappus on lendkarvade kimbuke korvõieliste taimede viljadel. Pappus soodustab seemnete levimist tuulega (aerohooriat). Nõelohaka pappus. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Pappus#/media/Fail:Cirsium_arvense_- _pappus_(aka).jpg Tiibvili on kileja tiiva või tiibadega või tiibjate lisemetega üheseemneline kuivvili. Esineb mitmetel kodumaistel puuliikidel: kaskedel, saartel, jalakatel, künnapuudel

Botaanika

pdf

Generatiivsed elundid

• Sümmeetria - mono- ja polüsümmeetria • Polaarsus – apikaalne ja basaalne osa • Geotropism – positiivne ja negatiivne • Metamorfoseerunud elundid – analoogilised ja homoloogilised ÕIS Õis on muundunud lühivõrse, mis on kohastunud mikro- ja megaspooride, ning gameetide moodustamiseks ja risttolmlemiseks. Varreosa moodustavad õieraag ja õiepõhi. Õiepõhjale kinnituvad muundunud lehed: tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakad. Tsüklilised õied on sellised õied mille õieosad asetuvad ringidena õiepõhjale, enamasti 5 või 4 ringi. Atsüklilised - õieosad asetuvad spiraalselt õiepõhjale. Hemitsüklilised - mõned õieosad ringidena, teised spiraalselt. Mõlemasugulised - õies on nii tolmukad kui emakad. Ühesugulised - õies on kas tolmukad või emakad. Ühekojalised - taime isendil esinevad nii emas- kui isasõied. Kahekojalised - taime ühel isendil isasõied, teisel emasõied.

Taime- ja loomafüsioloogia

ppt

Õis: mitoos, meioos, paljunemine

valmivad erineval ajal (proterandria, proterogüünia) asuvad õies nii, et tolm ei satu emakale (erikaelasus) Tuultolmlejatel tamm sarapuu õiekate väike, et mitte takistada tolmu juurdepääsu Putuktolmleja peab olema märgatav Raipekaktus Rafflesia Putuktolmleja õie ehitus peab sobima putuka "tööriistadega" Õisikud Suured õied üksikult, pisikesed koonduvad õisikutesse. Vahel üksikud õied üsna taandarenenud ja koondunud õisikusse, mis näeb välja nagu õis Piimalillel on igast isasõiest alles Rukkilille korvõisik üks tolmukas, need koonduvad pikaraolise emasõie ümber ja on ümbritsetud värviliste kõrglehtedega -- tsüaatium

Aiandus

doc

TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED

kinnituvad õiepõhja servale, sigimik pole õiepõhjaga kokku kasvanud III alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja sellega kokku kasvanud sigimik, teised õieosad kinnituvad sigimikust kõrgemale 87. ÕITE SUGU Kahesuguline ehk hermafrodiitne õis - õies on olemas emakad ja tolmukad Ühesuguline õis - õies on kas ainult tolmukad (isasõis) või ainult emakad (emasõis) Kahekojaline taim - sama taime peal olemas nii emakate kui tolmukatega õied Ühekojaline taim - ühel taimel olemas kas emakate või tolmuktega õied Kolmekojaline taim - mõne sama liigi taime õites nii emakad kui tolmukad, mõnel kas ainult tolmukad või ainult emakad ÕIEKATE - kas tupplehtedest ja kroonlehtedest (kaheli õiekate) või ainult ühetaolistest, kroon- või tupplehetaolistest kattelehtedest (lihtne õiekate e. perigoon) koosnev tolmukaid ja emakaid ümbritsev õieosa KAHELI ÕIEKATE - olemas tupplehed (rohelised) ja kroonlehed (värvilised)

Eesti taimestik ja selle kaitse

pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

C kroonlehed > C 5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil A tolmukad G emakad > G5 (kriips all) ülemine emakas Õiediagramm * kiirjas e aktinomorfne; ebasümmeetriline e sügomorfne Kaheli õiekate olemas nii kroon- kui ka tupplehed (P on K ja C asemel) Lõpmatus palju tolmukaid ja emakaid, tavaliselt üle 10 ·Perigoon: lihtne õiekate (ainult üks ring õiekattelehti nt värvilised) ·Hermafrodiitne õis: kahesuguline õis; õied nii emakad kui tolmukad Ühesuguline õis: õies ainult toimukad või ainult emakad ·Diöötsiline e kahekojaline taim emas- ja isassugurakud asuvad erinevatel taimedel (paju, kanep, astelpaju, põõsasmaran) ·Monoöötsiline e ühekojaline taim: emas-ja isassugurakud asuvad asuvad ühel taimel (tamm, kask, sarapuu, võilill) ·Õisik: moodustavad pisikesed koondunud õied (rukkilill). Õisiku tüübid: lihtsarikas ühe varre otsas palju erinevaid õisi (üleval vasakul),

Eesti taimestik ja selle kaitse

docx

Botaanika

koguviljad (ühest viljast tekib palju osavilju nt. Vaarikas). Koguvili moodustub ühe õie paljudest emakatest vilikonnad (sõstra kobar, päevalillel) liitvilikonnad (kus õisikus on palju õisi koos ja need kasvavad omavahel kokku nt. ananass). korvõisikust moodustub vilikont takjas. Ühe- (kus üks seeme vilja sees nt. ploom päevalille seeme, ühest emakast või mitmest kokkukasvanud emakast) ja hulgaseemnesed- (kaks ja rohkem seemet vilja sees) viljad Ava- (avanevad valmides) ja sulgviljad (lihakad viljad, need ei avane valmides, seal ainult üks seeme. Neil levimiseks lisemed nt tiivad, lendkarvad). jaguviljad ( ei avane, aga lagunevad valmissaamisel tükkideks nt. vaher) Kuiv- (võivad muutuda valmides kuivemaks) ja lihakad viljad (valmides muutuvad mahlasemaks. Apo- ja tsönokarpsed viljad Paljas- (tekib ülemisest sigimikust nt. tomat, apelsin nendel on tupplehed) ja

Botaanika

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

A tolmukad G emakad > G5 (kriips all) ülemine emakas Õiediagramm * kiirjas e aktinomorfne; ebasümmeetriline e sügomorfne Kaheli õiekate olemas nii kroon- kui ka tupplehed (P on K ja C asemel) Lõpmatus palju tolmukaid ja emakaid, tavaliselt üle 10 · Perigoon: lihtne õiekate (ainult üks ring õiekattelehti nt värvilised) · Hermafrodiitne õis: kahesuguline õis; õied nii emakad kui tolmukad Ühesuguline õis: õies ainult toimukad või ainult emakad · Diöötsiline e kahekojaline taim emas- ja isassugurakud asuvad erinevatel taimedel (paju, kanep, astelpaju, põõsasmaran) · Monoöötsiline e ühekojaline taim: emas-ja isassugurakud asuvad asuvad ühel taimel (tamm, kask, sarapuu, võilill) · Õisik: moodustavad pisikesed koondunud õied (rukkilill).

Eesti taimestik ja selle kaitse

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

A – tolmukad G – emakad > G5 (kriips all) – ülemine emakas Õiediagramm * kiirjas e aktinomorfne; ebasümmeetriline e sügomorfne Kaheli õiekate – olemas nii kroon- kui ka tupplehed (P on K ja C asemel) Lõpmatus – palju tolmukaid ja emakaid, tavaliselt üle 10  Perigoon: lihtne õiekate (ainult üks ring õiekattelehti – nt värvilised)  Hermafrodiitne õis: kahesuguline õis; õied nii emakad kui tolmukad Ühesuguline õis: õies ainult toimukad või ainult emakad  Diöötsiline e kahekojaline taim – emas- ja isassugurakud asuvad erinevatel taimedel (paju, kanep, astelpaju, põõsasmaran)  Monoöötsiline e ühekojaline taim: emas-ja isassugurakud asuvad asuvad ühel taimel (tamm, kask, sarapuu, võilill)  Õisik: moodustavad pisikesed koondunud õied (rukkilill).

Loodusteadus

Rohkem sarnaseid