Otsingule "vereringe" leiti 1449 faili

Veresooned ja vereringe
12
pptx
A klass Tamsalu Gümnaasium Veresooned. Inimesel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub  kogu kehas vaid mööda veresooni. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhitüüpi: arterid, veenid, kapillaarid. Veri liigub südamest artereisse, nendest kapillaaridesse ja lõpuks  veenidesse, mis viivad vere tagasi südamesse. Arterid. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest organitesse. Arterites (välja arvatud kopsuarterites) voolab hapnikurikas veri. Arterites liigub veri südame kokkutõmmete survel. Iga kokkutõmbega  paiskab süda artereisse suure rõhu all verd. Et süda pumpab verd  arteritesse suure survega, liigub veri seal kiiremini, kui veenides. Arterite seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed, nad on  väikse läbimõõduga. Seinte tugevus ja elastsus võimaldab arteritel  suurt survet (vererõhku) taluda ning venida, ühtlustades sellega vere  liikumist. Arterite seinad venivad ja tõmbuvad kokku vastavalt vere  paiskumisele südamest, seda on tunda pulsina keha pinnal. Kapillaarid Kapillaarid on kõige peenemad veresooned ja nad ühendavad  artereid veenidega. Kapillaarid juhivad verd organites rakkudeni. Läbi kapillaaride seinte toimub keharakkude ja vere vahel nii  gaasivahetus kui ka toit­ ja jääkainete vahetus. Kapillaarisein koosneb ainult ühest rakukihist. Õhuke sein hõlbustab  ainete vahetust.  Veri voolab väga aeglaselt, mis soodustab ainete vahetust. Veenid Veenid juhivad verd organitest südamesse, neis (v.a kopsuveenides)  voolab hapnikuvaene veri. Veenides on vere rõhk palju väiksem kui arterites, sest siin on  südame surve verele väike. Veenide seinad on pehmed ja õhukesed, nende lihaskiht on õhem kui  arteritel. Keha lihaste kokkutõmbed panevad vere veenides liikuma. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Seetõttu liigub  veri ainult ühes suunas. Väikese surve all liikuva vere edasiliikumist  kergendab ka soone suhteliselt suur läbimõõt.  Veri liigub ühtlaselt, pole pulssi.  Mis toimub kapillaarides? Kapillaarides toimub ainete vahetus keharakkude ja vere vahel.  Läbi õhukese kapillaariseina liiguvad hapnik ja toitained (nt glükoos)  verest kudedesse, jääkained (sh ka süsihappegaas) aga siirduvad  kudedest verre.  Kuna mõlemal pool kapillaariseina on mingit ainet (nt hapnikku)  erineval hulgal, liigub see aine sealt (verest), kus selle sisaldus on  kõrgem, sinna (kudedesse), kus selle sisaldus on madalam, st toimub  difusioon. PULSS Iga kord, kui süda kokku tõmbub ja vere suure jõuga soontesse  surub, venivad südamelähedaste arterite seinad välja. Kui südamelihased lõtvuvad, tõmbuvad arterid jälle kokku. Kokku tõmbudes suruvad nad verd soontes edasi, südamest  kaugemale. Arterite lõtvumist ja kokkutõmbumist, s.o pulssi, on tunda seal, kus  arterid on kehapinna lähedal, näiteks randme siseküljel ja kaelal. Arterite pulsisagedus ja südame löögisagedus on ühes...
Bioloogia - Põhikool
33 allalaadimist, 0 arvamust
Vereringe ülesanded
1
rtf
Siin on ära toodud vereringe ülesanded.
Bioloogia - Põhikool
10 allalaadimist, 0 arvamust
Vereringe elundkond
2
docx
Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Inimese südames on neli kambrit- kaks koda ja kaks vatsakest. Südame osad: parem koda, vask koda, ülemine õõneseen, aort, kopsuarter, kopsuveenid, hõlmased klapid, poolkuuklapid, vasak vatsake, parem vatsake, alumine õõneseen. Vereringe ülesanded : Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2 kudedest kopsudesse; kannab O2 kopsudest kudedesse; kan...
Bioloogia - Põhikool
4 allalaadimist, 0 arvamust
Vereringe
3
doc
Süda on lihaseline elund ,mis paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul kopsude vahel ning teda kaitsebluustunud rinnakorv., südame paneb tööle südamelihas ja see töötabki rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Süda töötab rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Vereringe ülesanded: 1 See kindlustab pideva ainevehetuseorganismis 2 Vereringe kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku 3 Osaleb jääkainete eemalsamises 4 Vereringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ja kaitse...
Bioloogia - Põhikool
39 allalaadimist, 0 arvamust
William Harvey - vereringe avastaja
2
doc
a Inglismaal, Folkstone’is. Ta oli vanim seitsmest pojast. Ta käis Cambridge ülikoolis ja õppis meditsiini Padua ülikoolis. Ta abiellus Elizabeth Browniga (kuninganna Elizabeth I ja kuninga James I õukonna arsti tütrega). Tänu sellele märkasid teda rikkad ja mõjukad inimesed ja ta liikus kiirest karjääriredelil ülespoole ning sai väga edukaks. Lõpuks sai ta nii James I kui ka Charles I õukonna raviarstiks. Õukonna arstina uuris ta palju inimese füsioloogiat ja bioloogiat. Ta oli väga huvitatud ve...
Bioloogia - Põhikool
20 allalaadimist, 4 arvamust
Vere ja vereringe
1
doc
Veresoonte võrdlus Arterid: kõige suuremad veresooned, vere liikumiskiirus kõige suurem, vererõhk kõige kõrgem, elastsete seintega. (ül. Viib vere südamest kudedesse) Veenid: keskmise suurusega, vererõhk kõige madalam, õhukeste seintega, seinte lihaskiht on õhuke. (ül. Toob vere kudedest südamesse) Kapillaarid: peened veresooned, õhukeste seintega, lihaskiht puudub, vere liikumiskiirus kõige aeglasem, neid toimub gaasivahetus. (ül. Kannavad verd elundite ja kudede vahel) Suur- ja väike vereringe (vere liikumine, ülesanne jne) Väike vereringe: parem vatsake, kopsuarter, kopsud, verekapillaarid, kopsuveenid, südame vasak koda. Suur vereringe: vasak vatsake, arter, kapillaarid, veenid, südame parem koda. Vererakkude võrdlus ja ülesanded vere koostis Vere hüübimine Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta, käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela, keemiliste muutuste lõpptulemusena tekib fibriin, mille kiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, sellesse takerduvad vererakud ja nii suletakse v...
Bioloogia - Põhikool
6 allalaadimist, 0 arvamust
Vereringe regulatsioon
14
ppt
Suletud kapillaarid avanevad ning kohalik verevool suurenevad kehalisel tegevusel. Vereringe veenides Veenides toimuva vere liikumise käigus surutakse veri edasi raskustungi toimel. Selle protsessi tagasiliikumist takistavad vastavad klapid. Rõhu muutumise veenides põhjustab rindkere liikumine hingates. Sissehingamisel rõhk langeb koguni alla atmosfääri rõhu, väljahingamisel aga tõuseb 2-...
Bioloogia - Keskkool
14 allalaadimist, 0 arvamust
VERERINGE
4
pptx
Vereringe jaguneb kaheks: suur vereringe ehk kehavereringe ning väike vereringe ehk kopsuvereringe. SÜDA Suur vereringe algab vasakust südame vatsakesest. Sealt paisatakse hapniku rikas veri aorti. Aordist liigub veri arterite ja arterioolide kaudu kõigi kudedega seotud kapillaaride ehk juussoonte võrgustikku. Seal toimub hapniku loovutamine läbi kap...
Bioloogia - Kutsekool
3 allalaadimist, 0 arvamust
Vereringe ja Immuunsüsteem
2
docx
Südame vasakusse kotta lähevad kopsuveenid ja hapnikurikas veri, paremasse kotta kehaveenid ja hapnikuvaene veri. Veresoonte ja vatsakeste vahel on klapid. südame talitus: süda lööb rütmiliselt(südamelihased tõmbuvad kokku, lõtvuvad).kojad tõmbuvad, vatsad tõmbuvad, kõik lõtvub. veresoonte liigid: arterid(viivad verd südamest kudedesse), veenid(juhivad verd kudedest südames...
Bioloogia - Põhikool
45 allalaadimist, 2 arvamust
Veri ja vereringe
2
doc
Moodusta sobivad paarid. a) Arter f. varustabsüdant hapniku ja toitanietega b) Kopsuarter a. mööda seda pumbatakse hapnikurikas veri kehasse c) Veen b. viib hapnikuvaese vere südame paremast vatsakesest edasi d) Kopsuveen g. kokkutõmbel surutakse veri suurde vereringesse e) Kapilaari d. viib hapnikurikka vere südamesse f) Pärgarter c. toob hapnikuvaese vere kehast südamesse...
Bioloogia - Põhikool
22 allalaadimist, 0 arvamust
Vereringe elundkond
1
rtf
, seob tervikuks kõik organismiosad. Vereinge jaguneb suureks(kehavereringe) ja väikeseks(kopsuvereringe) KEHAVERERINGE: vasak vatsake → vs → parem koda KOPSUVERERINGE: parem vatsake → vs →vasak koda VERI on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. 5-6 liitrit. koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest VEREPLASMA on valkude vesilahus, sisaldab ka mineraalsooli, toitaineid ja hormoone. kannab laiali to...
Bioloogia - Põhikool
9 allalaadimist, 0 arvamust
Väike ja suur vereringe
1
rtf
väike ja suur vereringe
Bioloogia - Põhikool
17 allalaadimist, 0 arvamust
Vereringe ja südametöö
2
rtf
Kontrolltöö üheksandale klassile vererinde ja südametöö kohta.Palju vajalikku infot et sooritada kontrolltöö hästi.
Bioloogia - Põhikool
39 allalaadimist, 1 arvamus
Vereringe
1
odt
Vere ringlemine kindlustab organimsis ainevahetuse, tagab erinevate rakkude ja ühendite laialikandumise kehas, seob organismi tervikuks ja aitab ühtlustada keha temperatuuri. Süda on lihaseline elund, mis paneb vere soontes liikuma. Inimese süda asub rindkere vasakus pooles kopsude vahel ning teda kaitseb rinnakorv. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake, seega on süda neljaosaline. Südameklapid kin...
Bioloogia - Põhikool
9 allalaadimist, 0 arvamust
Vereringe
1
docx
Vereringe üles. :pidev ainevahetus,kannab kehas laiali toitained ja hapniku, eemaldab jääkained.Süda on lihaseline elund mis paneb soontes vere liikuma.In. süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustund rinnakorv.Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga mis vähendab südame töötamise hõõrdumist.Lihaseline sein jaotab süd. kaheks pooleks.(vas, par)Kummaski pooles koda ja vatsa...
Bioloogia - Põhikool
6 allalaadimist, 0 arvamust
Anatoomia II töö - seedeelundkond ja süda-vereringe
4
docx
Koosneb kolmest kestast. Sisemine on endokard (õhuke, elastsest sidekoe kiududest koosnev ja valendiku poolt endoteeliga vooderdatud kile. Vahelmine on südamelihas ehk müokard (koosneb südamelihaskoest,kodades eristatakse kahte lihaskihti, vatsakestes kolme). Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard (moodustab veel ühe kesta – südamepauna). 112. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus. Epikard pöördub südame põhimikul ümber ja moodustab perikardi. 113. Südame enda verevarustus – pärgvereringe. Ehk koronaarvereringe ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid, eriti aga südamelihast. Siia kuuluvad vasak ja parem pärgarter ja südameveenid. 114. Südamenärvid. Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kokkutõmmete tugevust ja rütmi. Sümpaatilised närvid ja parasümpaatilised närvid moodustavad südame närvipõimiku. 115. Südame erutusjuhtesüsteem. On moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, kus tekib erutus ja levib südame erinevatesse osadesse. Selle moodustavad sinu...
79 allalaadimist, 2 arvamust
Bioloogia 9 kl Vereringe
1
txt
Vereringe �lesanded: * Seob tervikuks k�ik organismi osad; * Kannab CO2 kudedest kopsudesse; * Kannab O2 kopsudest kopsudesse; * Kannab kehas laiali toitaineid,hapnikku,hormoone; * Kindlustab pideva ainevahetuse; * Osaleb j��kainete eemaldamises; * �htlustab keha temperatuuri. Veresooned -Veresooned on torujad elundid mida m��da veri ringleb. -Veresooni on kolme p�hilist liiki: 1)veeni 2)arterid 3)kapillaarid Veenid * M��da veene liigub veri s�damesse tagasi. * Veenid on �hemate seintega kui...
Bioloogia - Põhikool
1 allalaadimist, 0 arvamust
Vereringe avastamine
2
doc
sajandil. Vereringe avastajaks oli inglise arst ja anatoom William Harvey. Varasemalt arvati, et venoosne veri ja arteriaalne veri on kaks erinevat vedelikku. Vereks peeti ainult venoosset verd ning arvati, et maks toodab seda pidevalt juurde ning veenid kannavad ta lihastesse ja kudedesse laiali. Enne William Harvey sündi oli aga Galenos, Vana-Rooma arst, avastatud väikese vereringe. Galenose arvates olid venoosne ning arteriaalne...
Meditsiin - Keskkool
1 allalaadimist, 0 arvamust
Südame ja vereringe füsioloogia
7
pdf
Vahtramäe 2011 1 Südame ja vereringe füsioloogia • Südame ehitus - Süda on neljakambriline ja on jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks – paremaks ja vasakuks. Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid. Need kinnituvad kõõluskeelikute abil vatsakeste sisekihi (endokardi) külge. Atrioventrikulaarklapid avanevad vaid ühtepidi – kodadelt vatsakeste suunas. Kui klapid verd tagasi lasevad, on tegemist patoloogilise seisundi – klapipuudulikkusega. - Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e. bikuspidaal- e. mitraalklapp - Pa...
7 allalaadimist, 0 arvamust
Veresooned ja vereringe
18
pptx
Jätke meelde! Veresoonte põhitüübid: Vere ringlus Kapillaari Arterid Veenid Süda d Vere ringlus: http:www.youtube.comwatch?v=oE8tGkP5_tc&feature=related o Veresooned on torujad elundid o Veri ringleb kehas ainult ühes suunas...
Geograafia - Põhikool
1 allalaadimist, 0 arvamust