Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"veelinnud" - 112 õppematerjali

thumbnail
8
docx

Veelinnud

Veelinnud Helle-mari Ojasoo 9.klass Juhendaja: Age Kõiveer 03.11.2010 Sisukord Lk1. Tiitelleht Lk2. sisukord Lk3. Sissejuhatus Lk4 veelinnud Lk5. Toitumine Lk6. Suled Lk7. Pulmamäng Lk8. Huvitavaid fakte veelindudest üle maailma Sissejuhatus: Selle referaadi teema koostamisel võtsin aluseks veelinnud, neist täpsemalt olen kirjutanud siia referaati.Tuntuimad veelinnud nende pesitsemine ja paiknemine, ning palju muud.Olen kasutanud informatsiooni jaoks nii raamatuid kui ka internetti. VEELINNUD...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Veelinnud

Hallpõsk-pütt Peapealtpoolt, must, erkkollane pea, põsk triibuline, võib segi ajada tuttpüttiga, hallpõskpütt, puudub iseloomulik tutt, räägehääl, täielikult kohastunud vee, kuival maal ei liigu, pessa ronimine vaevaline, ujuvpesa. Haudeaeg 22-23 päeva. Keha tagaosas asetsevad jalad, head ujujad ja sukeldujad, toit kalad putukad ja koorikloomad, harv haudelind 3 kaitsekategooria. Jääkoskel 1,3 kg 90 cm tiibade siruulatus, valdavalt hele, tumeroheline pea, selg on must, emane on halli kehaga ja heleda pugualaga, nokk on hambuline ja otsas konksuga, kalatoiduline. Saabuvad märtsis, pesitseb puuõõnes, järvede jõgede ääres, suured pesakonnad -10 poega. Pojad seljas. 60-70 päevaselt pojad lendavad, lasteaiad, mitme pesa pojad. Siseveekogudelt lahkuvad isased suvel, emased lahkuvad novembris, jääga, talvituvad merel. Väiksearvuline eestis. Jahiliikide nimistus. Lauk 700-900g Siru 70-80cm. Nõgimust, nokk ja laup on valge. Punane silm, kolmas...

Loodus
7 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kühmnokk-luik

See suur lind (kaalub kuni 12 kilo) on üleni valge, ainult kühm, alanokk ja jalad on mustad. Kühmnokk- luik on Eesti suurim lind, tiiva pikkus on 57...62 cm. Ülanokk on helepunane. Ujudes hoiab kaele rõngjalt kõverana, nokk allapoole suunatud. Oma tiibu tavatseb ta sageli kilbina selja kohale kergitada. Kühmnokk-luik on väga vaikne lind. Kühmnokk-luiged on Eestisse levinud lõuna poolt üsna hiljaaegu. On teada, et aastatel 1908-1928 pesitsesid mõned paarid Saaremaa lõunaranniku lahtedel, kuid kadusid sealt jälitamise tõttu. Uuesti nähti looduses neid suuri ilusaid luiki alles 1955. aastal Virtsu lähedal. Esimene pesitsemine tehti kindlaks 1959. aastal Muhu Suuremõisa lahel. Samal aastal üritas üks paar pesitseda ka Tartu lähedal Soitsjärvel, kuid neid häirisid inimesed. 1960....

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Läänemere Keskonna probleemis

Hülged nagu merikotkadki on toitumisahela viimane lüli, seetõttu koguneb nende organismi palju keskkonnamürke. Eriti viigrid on selle läbi kannatanud: paljud emasloomad on kaotanud sigimisvõime. Nafta Reostus Karile sattunud laev, eriti tanklaev võib purunemise korral vette sattuva naftaga reostada ulatuslikke merealasid. Kõige suuremas ohus on siis veelinnud . Eriti talvel võib saatuslikuks saada ka väike udusulgedesse kleepuv naftapiisk. Naftast saastunud sulgede kohalt tungib külm merevesi linnu nahani ning lind külmubsurnuks. Suuremad naftakogused kleepuvad linnu tiivasulgedesse ja muudavad ta lennuvõimetuks. Kalade koelmustele tungiv nafta ei võimalda vastsel areneda või tekib noorkaladel arenguhäired. Naftakahjustusi on täheldatud tursa- ja kilu maimudel....

Geograafia
52 allalaadimist
thumbnail
2
wps

Looduskalender

Kanuumatkad või paadiretked jõgedel kohtumaks kobrastega või kuulamaks hüübi ,,pudelisse puhumist" meenutavat roostikest kostvat hüüdu. Aga miks mitte ka päevane linnuvaatlusretk mere ääres, kus meie rannaniitudel on energiavarusid taastamas kümned Põhja-Jäämere äärde suunduvad valgepõsk-lagled ning lahtedel peatumas kümned tuhanded veelinnud , kelle jälgimine läbi kuuekümnekordse linnuvaatlustoru annab hoopis teise tähenduse. Erilise elamuse pakuvad aga varahommikud meie looduse tõelites pärlites ­ rabades veetes. Udust nõretav rabamaastik, kastepiiskadest sätendavad ämblikuvõrgud, tedrekukkede pulmatants ning sookurgede paarishüüd muudavad iga rabaretke unustamatuks ja kordumatuks elamuseks. Juuni Juuni on lindude jaoks kibe pesitsusperiood...

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT ­ Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemi...

Geograafia
400 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Muhu saar

Kümmekond aastat tagasi toodi saarele hirved, kes on siin hästi siginud ja kohanenud. Lindudest pesitsevad siin vares, harakas, kuldnokk, musträstas, pasknäär, pääsuke, lagle, leevike, tihane, varblane, LÕOKE (kelle nimest tuleb ka Lõo talu nimi), öökull, kanakull, linavästrik jt. Kevadel võib kuulda käo kukkumist. Mere ääres pesitsevad veelinnud : kajakad, tiirud, pardid, luiged. Sügisel ja kevadel peatuvad Muhus suured linnuparved, kes pesitsevad põhja pool ja veedavad talve lõunapoolsetes maades. Saart ümbritsevas meres elavad ahven, räim, kilu, haug, tuulehaug, angerjas, säinas, latikas, tursk, luts, koha, vimb, siig, särg, lest, lõhe, forell jt. Haruldane liik on tuur, kelle püüdmine on keelatud. Siiski juhtus nii, et 1996. aasta maikuus jäi Seanina kalurite mõrda kinni 3 meetri...

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Linnugripp

LINNUGRIPP Lindude gripp ehk linnugripp on eriti ohtlik taud, millega kaasneb massiline lindude (ka loomade) haigestumine, suur suremus ja suur majanduslik kahju. Kodulindudest haigestuvad esmajoones kanad ja kalkunid, samuti faasanid, haned, pardid jne. Viirus levib ka metslindude seas. Linnugripi viiruse püsivaks koldeks looduses on veelinnud , kes ise seda taudi ägedas vormis ei põe. Eestis ei ole Veterinaar ja Toiduameti andmetel linnugrippi esinenu. Kui linnugripi viirus satub grippi põdeva inimese organismi, siis võivad viirused vahetada geneetilist materjali, mille tagajärjel võib moodustuda uus kõrgelt patogeenne viirus. Nakkus levib eelkõige haige linnu kaudu Inimeste nakatumine linnugrippi on seni valdavalt toimunud ainult kokkupuutel haigestunud linnuga...

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
10
doc

8. klassi bioloogia

Lindude siseehitus Seedeelundkond: nokk suu neel söögitoru magu (lihasmagu ja näärmemagu) peensool jämesool kloaak. Vereringeelundkonna ülesanne on hapniku ja toitainete transport, jääkainete eemaldamine. Lindudel on neljaosaline süda. Suur vereringe: vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem koda. Väike vereringe: parem vatsake kopsud vasak vatsake. Hingamiselundkond rikasdab verd ja kehe hapnikuga. Hingamiselundkonda kuuluvad koopsud ja õhukotid. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eemaldamine. Erituselundkonda kuuluvad neerud. Lindude sigimine ja areng emasloom isas...

Bioloogia
179 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Uus sajand, vanad probleemid

Mereteede kasutamine on üks odavamaid transpordivõimalusi, sellepärast on see ka laialt levinud. Levadega veetakse peale tarbekaupade ka näiteks naftat ja põlevkivi. Kui naftatanker lekkima peaks juhtuma, siis on keskkonnaseisukohalt tagajärjed kohutavad. Nafta merre voolamise tagajärjel kannatavad paljud kala- ja veelindude liigid. Alles paar aastat tagasi oli Läänemeres suur naftareostus. Paljud veelinnud said naftaseks ja surid. Ka hukkunud kalade arv oli märkimisväärselt suur. Väga palju oli lindude päästmisel abi päästeteenistustest ja vabatahtlikest, kes aitasid linnud veest veest välja ja pesid nad naftast puhtaks. Praegu, kahekümne esimesel sajandil on maailma kõige levinum mure energia kasutamisest tulenevad probleemid. Naftavarud on otsakorral ja tuleks leida naftale alternatiive. Mõne aasta jooksul on naftabarreli hind märgatavalt tõusnud,...

Eesti keel
267 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti mured on ka minu mured.

Läänemeri on liigirohke meri. Meri on elupaigaks mitmetele kalaliikidele, kui ka lindudele. Ka see on põhjus, miks selle saastatus erilise tähelepanu on pälvinud. Läänemeri on väga tundlik inimtegevusest põhjustatud keskkonnamõjude suhtes. Selles meres on ka palju Euroopa riikide vahelisi mereteid. Mööda neid veetakse enamasti kala ja naftat. Alles paar aastat tagasi tabas Läänemerd suur naftareostus, kus said paljud kalad ja veelinnud hukka, lisaks sellele ei suudetud naftalaike merest täielikult eemaldada. Selle naftalekke likvideerimiseks tulid appi nii vabatahtlikud kui ka päästeteenistus. Üheskoos päästeti ja pesti linde, et nad saaksid oma normaalset elutegevust jätkata. See oli hea näide sellest, et osad inimesed ei ole veel hingeliselt ära mandunud ning neil on aega ja tahtmist kellestki hoolida. Märgates seda, mis toimub meie ümber ja vaadates tulevikku, ennetades...

Eesti keel
351 allalaadimist
thumbnail
23
ppt

Järved

Laugas- ehk rabajärved (Parika järv, Väikejärv) Karstijärved (Võhmetu-Lemküla järved) Meteoriidijärv (Kaali järv) Looduslik paisjärv (Ülemiste järv) Tehisjärved (Narva veehoidla) · Peipsi järv · Kaali järv · Parika järv · Ülemiste järv Järve loomastik ja taimestik Järveloomastik Imetajad (mügri, saarmas, nahkhiir) Veelinnud (tuttpütt, sinikaelpart, roolind) Loomplankton (vesikirp, sõudik) Põhjaloomastik (karbid, teod, kaanid) tuttpütt Ujum: Röövkalad (haug, ahven) Lepiskalad (särg, latikas) luts Kobras · Välimus Koprad on suured närilised: tüvepikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas....

Bioloogia
58 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Prügi ja jäätmed

Visates paberi, metalli, klaasi ning reklaamlehed selleks ette nähtud konteineritesse, saame jäätmete hulka prügimägedel vähemalt 20 % võrra vähendada. LOOMADELE OHTLIK PRÜGI Jäätmed ei reosta mitte ainult loodust, vaid võivad ohustada loomade või isegi inimeste tervist (näiteks klaasikillud). Loomadele võib ohtlikuks saada ka muud tüüpi prügi. Näiteks minemavisatud õngenöörid on nagu püünised, kuhu võivad kinni jääda veelinnud , näiteks laugud või luiged. Õngenöör takerdub nende jalgadesse ja tiibadesse või mässib end ümber kaela. Vahel jääb neile kõrri või mujale kehasse kinni õngekonks. Lindudele on ohtlikud ka õnge raskust suurendavad tinapommid. Kui uudishimulik lind tina alla neelab, hukkub ta mürgituse tõttu, seetõttu on tina kasutamine paljudes riikides keelatud. Randadel võivad linnud takerduda joogipurkide kaanel olevatesse avamiskonksudesse...

Keskkonnaõpetus
145 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Merikotkas

Sobivat saaklooma märgates lahkub kotkas istumispaigast, lendab-liugleb kiiresti saagini ja üritab seda haarata. Alati see ei õnnestu. Noored linnud näevad vilumust kogudes tihti väga palju vaeva. Et saaki tabada, kasutab merikotkas ka mitmesuguseid lennutaktikaid. Ta võib olla liikumatul tiivul purilennul või liuelda edasi- tagasi ja sobivat saaki märgates laskuda sellele. Vahel otsib lind saaki sõudelennul paari meetri kõrgusel mere kohal. Veelinnud ei suuda lainetel loksudes lähenevat kotkast märgata, eluga pääsevad siis vaid kõige väledamad. Mõnikord on kotka lennukiirus liialt suur, et saaki haarata. Suvel ei pea osa pesitsevaid paare saaki otsides suurt vaeva nägema, nad suunduvad võimalusel kajakate või haha pesitsussaartele. Ainus vaev on kohale lennata, sobiv saagiobjekt välja valida ja see sealt minema viia. Kuid siis jätavad kajakad kotka mällu teadmise, et kunagi ei pääse ka valusatest nokahoopidest. Elupaik:...

Uurimistöö
18 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Lühiülevaade ajaloost

Keskaeg (13 ­ 16 saj) (Liivi sõda) (17.saj) 3. Vara Uusaeg ­ sõdade ajajärk, alates Liivi sõda ­ Rootsi-Poola sõdade lõpp 4. Rootsiaeg ­ 17 saj 5. Veneaeg ­ 18-20 sajand Kiviaeg: Pulli asula vanim teadaolev asula. Enne kui see leiti Kunda lammasmägi. Kunda kultuur ­ kütid ja korilased. Asulad vee ääres, kalad, veelinnud , joovad metsloomad, nt põder. Esemed: kivi, luu, sarv, puu. Noorem kiviaeg: Keraamika, Kammkeraamika kultuur. Savinõud. Tasapisi algas Soome- Ugri keelkond. Püstkodad, ava vee poole. Tööriistade areng. Venekirves ehk nöörkeraamika kultuur ­ (3at) Põllundus. Algeline karjakasvatus. Lõunast. Inimesed juba pikemad, arvatakse olevat esivanemateks. Lähimad veresugulased ­ Põ-Läti. Metalliaeg: Kreeka-Mükeene kultuur. Pronksiaeg . metall väga kallis. Algul oli ikka kivi asjad...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Eestis elavad kotkad

Merikotkas on siiski oluliselt rohmakam ja lendab aeglasemate tiivalöökidega. Piltlikult meenutab ta lendavat vaipa. Toitumine Merikotka saagialaks on madalaveeline rannikumeri ja sisemaa suuremad veekogud. Mõni paar on kohastunud kalatiikidel tegutsema, kus näiteks tavatseb kalakotkaste saaki ,,üle lüüa". Põhiliseks toiduks on merikotkal veelinnud (pardid, pütid, kajakad) ja kalad, talvel sööb ka raipeid. Pesitsemine Vanad merikotkad on Eestis valdavalt paigalinnud, kuid noored hulguvad üsna laialt ringi. Pesapaigad asuvad enamasti täisküpses rannamännikus, segametsas või rabasaarel. Pesa ehitab merikotkapaar tavaliselt põlise männi või haava ladvaossa, kusjuures aastakümneid kasutusel olnud pesakuhil võib olla ligi tonni raskune. Pesa hakkavad merikotkad kohendama juba kesktalvel, tuues pesale rohelisi männioksi...

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muinasaeg Eestis

Esimene jää pealetung algas enam kui 2 milj a tagasi ja alles 13000 a eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli neliviis külmaperioodi ehk jäätumist, mis vaheldusid soojemate vaheaegadega. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, KaguEesti kuplid ja KeskEesti voored. IX aastatuhande algusest eKr pärineb esimene teada olev inimeste asulakoht eestis. Muinasaeg. Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj lõpul nim muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal. Nendeks on kinnismuistised, nagu omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud tööja tarberiistad, relvad ja ehted. Arvestada tuleb ka etnograafilisi andmeid, sest 18.19 saj maarahva ehitistes, töövõtetes, kommetes jms võib olla säilinud elemente...

Ajalugu
92 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Peipsi järv - Eesti koosluse kirjeldus

Peipsi järvest leiavad ka toitu mõned imetajad. Järve ääres võib näha kopraid, mügrisid ehk vesirotte, kes kuuluvad näriliste hulka. Nad toituvad järvetaimede mahlastest osadest, neile sobivad pilliroog, hundinui, järvkaisel, tarnad jt. Kobras sööb ka lehtpuude ja põõsaste oksi ning koort. Saarmas hangib oma toidu samuti veekogudest. Ta on väga hea sukelduja ning veepinnale tõusmata võib ta ujuda kuni 100 meetrit. Saarma toit on kalad, konnad, veelinnud ja nende pojad, vähid, veeputukad, teod ning väiksed närilised. Seal, kus on saarmad, on mügrisid vähem....

Bioloogia
62 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Linnud - Küsimused vastusetega

KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda lindude elupaika, liikumist, välimust ( kehakuju, kehaosad, nende iseloomustus, kehakatted, sulgede jaotus, tähtsus ). 2. Nimeta lindude erinevaid toitumisviise, too näiteid. 3. Kirjelda lindude sigimist ja pesitsemist. 4. Kirjelda linnumuna ehitust ja osade tähtsust. 5. Millised on munast koorunud linnupoegade tüübid, mis neid iseloomustab, too näiteid. 6. Kuidas jaotatakse linde vastavalt talvitumiskohale, nende iseloomustus, too näiteid. 7. Kirjelda lindude rändeid. 8. Milliseid kohastumisi on lindudel seoses lendamisega? 9. Iseloomusta lindude meeleelundeid. 10. Miks on linnud püsisoojased? 11. Milles seisneb lindude tähtsus looduses ja inimesele? 12. Too näiteid metsalindudest, veekogude lindudest, avamaastiku lindudest, õhulindudest, asulate lindudest. 13. Selgita mõisted: kõigusoojane, püsisoojane, pesitsuskolooniad. 14. Nimeta suur...

Bioloogia
40 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Fütobentos

Meres esineb fütobentost ainult litoraal- ja sublitoraalvööndis, järvedes litoraalvööndis ja jõgedes ripaalvööndis. Meres moodustavad suure osa fütobentosest vetikad. Mageveekogudes esineb peale vetikate palju ka kõrgemaid taimi ja samblaid. Suuruse järgi jagatakse fütobentos sageli mikro- ja makrofütobentoseks. Mikrofütobentose moodustavad enamikus veekogu põhjal kasvavad mikroskoopilised vetikad (näiteks räni-, rohevetikad ja tsüanobakterid), makrofütobentose hulka kuulub aga veekogu põhjal kasvavad suuremad taimed, mis silmaga on nähtavad, näiteks puna-, pruunvetikad ja õistaimed.8000 liiki makrovetikaid maailmas.Eufootiline vöönd Primaarprodutsendid on autotroofid, s.t. nad valmistavad orgaanilist ainet anorgaanilistest lähteainetest. Fütobentos ( põhjavetikad ja soontaimed) maailma veekogu...

Hüdroloogia
29 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun