17.saj L-Euroopa ühiskondlik-poliitilises elus asetleidnu muutuste taustal arenes renessansikirj.kaks uut kunstistiili: Barokk ja klassitsism. Hisp. ja Ita valitses barokk. Klassitsism jäljendas antiikaega. Pääses võimule Prants, seda toet absolutistlik monarhia ja haritud kodanlus. GB mõjutasid mõlemad kunstisuunad, sama ka Saksaga. Pol killustatusele vaatamata kujunes sakas välja oma kunstisuund klassitsismi, baroki ja renessansi koostoimel. Barokk täh alguses korrapäratu kujuga pärlit, hiljem Ita kunstistiili. See tähistas üleminekut renessansi harmoonialt, tasakaalukuselt baroki dünaamikale, ebasümeetriale, kujundi peensustele ja dekoratiivsele toredusele. Barokk on vastandite kunst. Püüab ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid, pateetikat ja pila, askeetlikust ja meelelisust. Iseloom dramaatilised situatsioonid, metafoorne v allegoorilis- sümolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus ja mängulisus, ülevus, jõulisus, tundeküllus. ...
Teisejärguline oli aga romaan. Alles 18.sajandi lõpul hakkas Saksamaal välja kujunema oma eesmärkidega valgustuskirjandus(rahvusteadvuse tõusu ajal). Kirjanduselu ilmet kujundas noorte kirjanike vararomantiline liikumine, mis sai 1770.-1780. aastatel tuntuks nimetusega Sturm und Drang. Saksamaal oli väga palju erinevaid andekaid kirjanikke: Gotthold Ephraim Lessing(1729-1781) Lessing oli filosoof, näite-ja valmikirjanik, kriitik, draama- ja kunstiteoreetik. Ta kirjutas oma näidendi ,,Minna von Barnhelm", mida peetakse esimeseks saksa rahvuslikuks komöödiaks. Lessing oma kuulsaimas tragöödias ,,Emilia Gallotti" kritiseeris kaasaegset ühiskonda. Tema töö ,,Laokoon ehk Maalikunsti ja poeesia piiridest" on saksa valgustusfilosoofia põhiteoseid. Lessingi arvates oli aja kulgedes elust kadunud harmoonia, selle asemele olid tulnud vasturääkivused.
AFORISM-mõttetera, efektselt sõnastatud lühike ja vaimukas elutarkus ROBINSONAAD-teos mis kirjeldab elu tsivilatsioonist puutumatta saarel DRAMATURG- HUUMOR- heatahtlik ja rõõmsameelne nali 6. millised reeglid pidi klassitsistlik teos jälgima? Klassitsism väärtustas vaid antiigist tulnud zanreid ( ood, idüll, satiir, epigramm, kangelaseepos, tragöödia, komöödia). Antiikne süzee ning kolme ühtluse reegli arvestamine. 7. nimeta prantsuse tuntumad klassitsistid, valmikirjanik. Moliere, Foutaine 8. nimeta 4-5 Moliere´i näidendit. Mis on iseloomulik ta näidenditele 3-4 tunnust · arutu · naeruväärsed eputised · Tartuffe · Misantroop · Arst vastu tahtmist Pearõhk oli intriigidel ja elaval kõnel. Naeruvääristab kõrgest soost isikuid. 9. millal ja kus pääsesid valgustusideed kõige valdavamalt esile? Valgustus oli valdav 18 saj Euroopas. Alguse sai Inglismaalt. 10
18.19. sajandi ajastu, olud, voolud, autorid, mõttesuunad. Maailmakirjandus mõiste pärineb Goethe'lt. Idee: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandust vastavas kujunemisjärgus. Maailmakirjandus on ekspansioon, st kirjandus allub enam vähem samadele reeglitele. Tänapäeva kirjanduskultuur võlgneb valgustusajale väga palju. Valgustusajastu ¤ 18. sajandi ajajärk ja mõttevool, mis saab alguse juba renessansist. Ülepäeva ei toimu ükski muutus. Tohutu teema valgustusajal on Rooma impeeriumi lagunemine, sest see samuti ei toimunud üleöö, vaid see viidi äärmuseni rahva poolt sama valgustussajandiga. ¤ Valgustus on piirkonniti omanäoline, Euroopa keskmes allub enamjaolt samadele alustele. Mõnes riigis, nt Venemaal, valgustuse põhitunnuseid pole, Skandinaavias kujunesid need väga nõrgal kujul, kultuurilised põhipunktid võetakse üle. Valgustus puudub ka USA-s, kuigi 19. sajandil tulid välja mõned meilegi tuntud autorid. ¤ Val...
Saatana ja Kristuse vaidlus, milles saatan jääb tuntavalt alla. Sel ajal oli klassistsim Inglismaal võimul, kus oli oluline aja ja koha ühtsus, ning Milton on seda mõneti järginud. 17.sajandi Prantsusmaal hakkab valitsema satiiriline luule, ka klassitsismi mõjudel mingil määral, lüüriline luule hakkab taanduma, sest klassitsitlik maitse tungib peale mõistuspärasus, selgus. Allegooria sümboolika tuleb tagasi. 17.sajandi teisel poolel oli valmikirjanik Jean de la Fontaine (1621-1697). Klassitsism oli end juba kindlustanud, selle algust peetakse 17.sajandi keskpaika. Tragöödiakirjanikest oli esiplaanil Pacine ja komöödiakirjanikest Moliere. Ametnike suunatud kirjandus, sest riik reguleeris, mida kirjutada ja avaldada võib. La Fontaine'le ei meeldinud see suunitlus. Siiski on tema kirjandus väga klassitsistlik, eeskujuks antiigikirjanuds, Aisopose ja Phaedruse eeskujul. Kasutas riimitut vabavärssi värsid ei ole korrapärased
Gottschedi (1700-1766) nimi, suund, mis propageerib mõistuse puhtust, kirjanduse kohta ka terve rida ideesid, kirjanduse didaktiline suund on kõige olulisem. Ihkas kehtsestada reegleid, sakslaste maitset arendada (klassitsismi ja ka valgustuse idee). Huvide keskmes teater, kusjuures prantsuse klassitsism, võitles ka keele puhtuse eest (rahvuslik keelenorm). Saksamaal oli erandina lüürika esizanr. Gotthold Ephraim Lessing (1729-1778) dramaturg, publitsist, valmikirjanik, mitmeid teaoreetilisi vaateid, Gottschedi mõju vastu. Veendunud, et Gottscehd üritab prantsuspärasust tuua (selline vastuolu ka näiteks Skandinaavias). Lessing peab oluliseks Shakespeare'i ja üldse inglise kirjandust. Muretseb saksa rahvuse saatuse pärast, valgustuslik mure ja kaasaaegsed probeemid. Kirjutas ka kunstikriitikat. Võrdleb kirjandust kujutava kunstiga. Luule peab olema individuaalne ja
Pierre Corneille (16061684) - Pierre Corneille (1606 1684) oli Molière'i ja Jean Racine'i kõrval üks 17. sajandi Prantsusmaa suurtest näitekirjanikest. Ta kirjutas vaid neli näidendit ("Cid", "Horatius", "Polyeucte" ja "Cinna") Jean de la Fontaine (1621-1695) maailma kirjanduse tuntuim valmimeister. Tuntuim valm: ,,Rebane ja viinamarjad". 15) Jean de La Fontaine'i valm ,,Katkuhaiged loomad". Valmi mõiste Jean de La Fontaine (1621 1695) oli prantsuse kirjanik, tuntuim prantsuse valmikirjanik ja üks tuntumaid valmikirjanikke üldse ning on üks loetavamaid 17. sajandi prantsuse luuletajaid. Valmi mõiste: Valm on õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas. Valmi tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad erinevaid inimtüüpe (näiteks rebane-kaval, jänes-arg inimene, hunt-kuri jne). Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid. Valm koosneb
16. Jean de La Fontaine'i valm ,,Katkuhaiged loomad". Valmi mõiste me nende murdmist patuks küll ei pea. Kuis sellest Jean de La Fontaine (1621 1695) oli prantsuse murettuntuim kirjanik, tunda võite?! prantsuse valmikirjanik ja üks tuntumaid valmikirjanikke üldse ning on üks loetavamaid 17. sajandi prantsuse luuletajaid. See oli neile au, et te nad ära sõite! Valmi mõiste: Ja karjus ongi surma väärt, Valm on õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, sest kas
Lk. 79 ... Michelangelo juurest Callof juurde laskunud. -- Michelangelo (1475--1564) -- itaalia renessansi kujur, lõi võim said monumentaalseid skulptuure; Callot, Jacques prantsuse XVII sajandi kunstnik, grotesksete gravüürid meister. Lk. 80 Benserade, Isaac (1613--1691) -- Louis XIV õuelaulik Stradivarius, õieti Stradivari, Antonio (1644--1737) itaalia kuulsaim viiulimeister. Lk. 82 Aisopos (VI s. e. m. a.) -- Früügia (Väike-Aasia riik antiikajal) päritoluga kreeka valmikirjanik. Mercurius -- kaubanduse-, pettuse- ning vargusejumal rooma mütoloogias. Lk. 83 Selle santkonna ümarlaua keskel valitses Clopin Trouille-fou selle nõukogu doodzina, selle peerkonna kuningana, selle konklaavi paavstina... Ümarlaud -- keskaegses rüütliluules esineva keldi kuninga Arthuri (VI s.) õukonnas moodustasid 12 teenekamat rüütlit ümarlaua (istuti ümmarguse laua ümber, et kfllelgi poleks olnud vaja asetuda vähem väärikale paigale laua tagumises otsas)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
