Imiussid nõrgestavad peremeesorganismi. Mitte nakatumiseks ei tohi karjamaa lähedalt veekogust vett juua ja rohukõrsi närida. Ümaruss on väike, mõlemast otsast ahenenud kehaga lülistumata loom. (liimuksolge) Ümarussi solkme vastne kahjustab inimese kopse. Et mitte nakatuda peab enne sööki hoolikalt käsi pesema ja ka puu, ja juurvilju. Mullas ja vees elavad ümarussid on tähtsaks loomade ja taimede jäänuseid lagundavaks lüliks looduses toimuvas aineringis. Paelussi vaheperemees on veis, pärisperemees aga inimene. Veis sööb paelussi koos munadega, vastne liigub lihastesse, lihastes areneb põistang, inimene sööb seda. Nookpaelussi vaheperemees on siga. Ta elab ka inimese sooles. Laiussi vaheperemees on kala. Maksa-kakssuulase peremees on lihasööja loom. Vette sattunud munast areneb vastne, mis tungib veeteo maksa. Teost väljunud vastne ujub taime juurde ja kinnitub sellele, loom sööb taime ja vastne liigub ta maksa, munad satuvad koos väljaheitega rohule.
· 4iminapagavarustatud päis · taha poole jääb kitsas kael · paeluss on lihtsustunud sisseehitus · närvisüsteem on lihtne · erituselunditeks on 2pikk toru · sigimiselundid paiknevad igas lülis · seedeelundkond paelussid puudub · paeluss vajab arenemiseks vaheperemeest · pael uss on liitsuguline loom · veis on nudipaelussi vaheperemees inimene aga pärisperemees · igal paelussil on oma vaheperemees
Igas lülis on 10 000 muna. Munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Edasiseks arenguks peavad jõudma nad veise soolde, kui veised toituvad nende munadega nakatunud rohttaimedest. Veise sooles väljub munast vastne. Tungib läbi veise soole veresoonde kus kandub koos verega lihastesse. Seal moodustub põistang-põiekujuline 4-5mm vastne. Inimene nakatub toitudes veise vähetöödeldud või toorest lihast, mis on nakatunud põistanguga. Inimene on nudipaelussi päris peremees, veis on vaheperemees. Nookpaelussi vaheperemees on siga. Laiussi vaheperemeesteks on vähikesed ja kalad.
Millised loomad kuuluvad rõngusside hulka? 23.Kirjelda väheharjasussi (vihmauss) välimust/ehitust. 24.Kuidas vihmaussid paljunevad? 25.Milline on vihmausside tähtsus looduses? 26.Kus elavad ja millest toituvad kaanid? 27.Kus elavad ja millest toituvad hulkharjasussid? 28.Mille poolest erinevad hulkharjasussid väheharjasussidest? (3) 29.Mille poolest erinevad kaanid väheharjasussidest? (3) Mõisted: heiteava, lahksuguline loom, kutiikula, liitsuguline loom, päis, pärisperemees, vaheperemees, nahklihasmõik, vöö 1. Välimus Keha meenutab karikat või silindrit,mille ülemises otsas on ava. Eesti järvekäsnad on pruunika värvusega, kolooniad on samblapadjandi, põdrasarve kujulised ja veel keraja, varrelise, põõsasja, munakujulised. Kõige suurim käsn võib olla kuni 1m. Ehitus toestavad tugirakud. Tugirakke on kahesuguseid, ühed nendest moodustavad räniainest või lubiainest nõelakesi(annavad
Kuidas nad arenevad? Keerulised elutsüklid Mõndadel ussidel elu jooksul üks peremees (nt solkmed) Mõned vajavad erineva toidu jaoks kahte või rohkem peremeest. Vaheperemees- lõpp-peremees Laiuss - on sooltes elav parasiit Mitme meetri pikkune, ca cm laiune Paelakujuline keha Isas-või emassuguorganid igapäev ca 1 000 000 muna arenevad munad Laiussi eluring reovesi veekogusse vaheperemees Muna Ujumisvõimelised vastsed sõudiklased (väikesed vähid) Väljuvad pärasoole kaudu täiskasvanud ussid söök koos munadega Inimene KALAD toores liha Parasiidid inimestel ja loomadel Lemmikloomadel on mitemesuguseid parasiite. Enamus parasiidid on omased loomadele, kuid on ka selliseid, kes võivad nakatada ka inimest.
Kui lüli on küps murdub see ussi keha küljest ära. 10 lüli väljendab 10000muna. Need väljuvad inimese soolest väljaheitega. Kui nudipaelussi munad satuvad karjamaale , võivad need veised koos rohuga sisse süüa. Veise sooles äljub munast vastne , kes tunigb läbi seina veresoonde. Veri kannab vastse lihastesse kus see areneb põiekujuliseks 4-5 mm vastseks ehk põistanguks. Inimene nakautb kõik sööb vähekeedetud või toorest nakatunud liha. Veis on nudipaelussi vaheperemees , inimene aga pärisperemees.Igal paelussiliigul on oma vaheperemees. Nookpaeluss on umbes samas suur kui nudipealuss ning elab ka inimese sooles. Tema vaheperemees on siga. Eestis nakatutakse harva. Palju taalisem on kolmas , eelmistest kitsam kuid sageli pikem laiuss.Tema vaheperemees on kala. 2) Ümaruss - Keha on mõlemast otsast ahenenuyd , lülistumata ja silindriline. Suurem osa neist on ainult mikroskoobiga näha kuid on ka suuremaid.Üks suuremaid on liimuksolge. 20-40
· vektoritega (verdimevate putukatega) Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides, Hymenolepis) - ei paljune inimorganismis (eranditeks Echinococcus, Strongyloides) Arengustaadiumid: · vaheperemehe staadium (munad) keskkonnas · suguline staadium lõpp-peremehe e. pärisperemehe organismis - inimene võib olla nii lõpp- kui vaheperemees - sõltuvalt elutsüklist ning vahe- ja pärisperemeestest jagatakse helmindid: · geohelmindid (ümarussid) inimene-pinnas-inimene · biohelmindid (lameussid) inimene-vaheperemees-vaheperemees-inimene · kontakthelmindid (Enterobius, Hymenolepis) inimene-inimene Parasiitusside nomenklatuur: Hõimkond: LAMEUSSID A. Imiussid (Trematodes) - lamedad, plaadi- või silindrikujulised - mittetäiuslik seedetrakt, omavad iminappa - hermafrodiidid
- ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides, Hymenolepis) - ei paljune inimorganismis (eranditeks Echinococcus, Strongyloides) Arengustaadiumid: vaheperemehe staadium (munad) – keskkonnas suguline staadium – lõpp-peremehe e. pärisperemehe organismis - inimene võib olla nii lõpp- kui vaheperemees - sõltuvalt elutsüklist ning vahe- ja pärisperemeestest jagatakse helmindid: geohelmindid (ümarussid) inimene-pinnas-inimene biohelmindid (lameussid) inimene-vaheperemees-vaheperemees-inimene kontakthelmindid (Enterobius, Hymenolepis) inimene-inimene Parasiitusside nomenklatuur: Hõimkond: LAMEUSSID A. Imiussid (Trematodes) - lamedad, plaadi- või silindrikujulised - mittetäiuslik seedetrakt, omavad iminappa
tekitab haigust balantidioos 28. Kingloomal on kaitseks vaenlase vastu pelliikula all trihhotsüstid ehk paisatid 29. Kaladel parasiteerib ühtlasripsmeline Ichthyophthirius multifiliis kalasatikas 30. Lillekimpu meenutav ripsloomade kogum magevees kuulub perekonda Euplotes 31. Tippeosloomad elavad a) peamiselt meres ; b) peamiselt magevees ; c) eranditult loomade parasiitidena ÕIGE 32. Toksoplasmoosi tekitaja Toxoplasma gondii vaheperemees on a) kass ; b) inimene ; c) rott ; lammas ; siga .KÕIK ÕIGED PEALE A VARIANDI 33. Malaaria plasmoodiumi levitajaks on a) tsetse kärbes ; b) hallasääsk -ÕIGE; c) rott . 34. Plasmodium vivax elab a) inimese erütrotsüütides b) inimese maksarakkudes ; c) hallasääse süljenäärmes ; d) inimese sooles ; e) hallasääse sooles . ÕIGED PEALE E. 35. Nosema apis tekitab a) forellide pöörlemistõbe ; b) karpkalade muhktõbe ; c) mesilaste kõhulahtisust -ÕIGE 36
tekitab haigust balantidioos 28. Kingloomal on kaitseks vaenlase vastu pelliikula all trihhotsüstid ehk paisatid 29. Kaladel parasiteerib ühtlasripsmeline Ichthyophthirius multifiliis kalasatikas 30. Lillekimpu meenutav ripsloomade kogum magevees kuulub perekonda Euplotes 31. Tippeosloomad elavad a) peamiselt meres ; b) peamiselt magevees ; c) eranditult loomade parasiitidena ÕIGE 32. Toksoplasmoosi tekitaja Toxoplasma gondii vaheperemees on a) kass ; b) inimene ; c) rott ; lammas ; siga .KÕIK ÕIGED PEALE A VARIANDI 33. Malaaria plasmoodiumi levitajaks on a) tsetse kärbes ; b) hallasääsk -ÕIGE; c) rott . 34. Plasmodium vivax elab a) inimese erütrotsüütides b) inimese maksarakkudes ; c) hallasääse süljenäärmes ; d) inimese sooles ; e) hallasääse sooles . ÕIGED PEALE E. 35. Nosema apis tekitab a) forellide pöörlemistõbe ; b) karpkalade muhktõbe ; c) mesilaste kõhulahtisust -ÕIGE 36
Parasiitide areng Parasiit – teise organismi arvel elav organism N: laiuss Peremees – organism, kelle sees või peal parasiit elab, kelle arvel toitub N: inimene Vaheperemees – organism, kes kannab ja kus areneb parasiit N: lõhe Selgrootute paljunemine Viljastumine – muna- ja seemneraku ühinemine, hakkab arenema järglane N: ämblikud Suguline ja mittesuguline paljunemine – vanemorganismi kehaosa/viljastumine N: ninasarvikpõrnikas / hüdrad Kehasisene ja -väline viljastumine – emaslooma kehas/väljaspool looma keha vees N: ämblikud / meritäht Liitsuguline organism – muna- ja seemnerakud arenevad samas organismis Täismoonde ja vaegmoodne etapid muna – vastne (röövik) – nukk – valmik N: Liblikas Muna – vastne – vastne -- valmik N: Ritsikas Selgrootute hingamine Gaasivahetuse valem – Glükoos + hapnik = Süsihappegaas + vesi + energia Kes milega hingab Kehapind – vihmauss Kopsud – skorpion Trahheed – putukad Lõpused - vähk Selgrootute toitumine (...
Bioloogilised ohutegurid Mis on bioloogilised ohutegurid? · Bakterid · Seened · Viirused · Rakukultuurid · Inimese endoparasiidid · Muud bioloogiliselt aktiivsed ained · Tagajärg: allergiad, nakkushaigused, mürgistused Veel bioloogilisi ohutegureid · Haige loom või inimene · Bakterikandja · Parasiitide vaheperemees · Hammustavad putukad · Kehaeritised(sülg, uriin) · Veri · Lümf · Koekultuurid Seotud töövaldkonnad · Meditsiin · Tervishoid · Kalandus, metsandus, põllumajandus, jahindus · Laborid · Teenindus · Toiduainetööstus · Arheoloogia, geoloogia Nakatumine · Kontaktülekanne(otsene-, kaudne- ja vahetu kontakt) · Õhu kaudu · Saastunud materjali kaudu · Vektorülekanne Bioloogiliste ohutegurite rühmad · 1
Tagumistes kehalülides valmivad munad. Kui muna on valminud, st "küps", murdub see ussi keha küljest lahti. Lülide sees olevad munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Et munad edasi areneks, peavad nad sattuma veise soolde. Kui nudipaelussi munad satuvad karjamaale, võivad veised need koos rohuga sisse minna. Veise sooles väljub munast vastne, kes tungib läbi soole seina veresoonde. Veri kannab vastse looma lihastesse, kus see areneb põiekujuliseks . Veis on nudipaelussi vaheperemees, inimene aga pärisperemees. Et mitte nakatuda, tuleks hoiduda näiteks toorest või ebaküllaldaselt kuumutatud kuumutstud veiseliha süües. Nudipaelussi leviku vältimiseks hoidutakse karjamaade ja lautade saastamisest inimese roojaga. Inimene nakatub ussiga, kui sööb veise vähekeedetud või toorest põistangudega nakatunud liha.
Info leiad kasutades mõnda otsingumootorit (nt Google). 1. Toksoplasmoos (ingl k toxoplasmosis) tekitaja Toxoplasma gondii. Vaata milline näeb välja toksoplasmoosi tekitaja. Kuidas levib haigus? Põhiliselt levitavad selle alglooma tsüste kassid. Toksoplasmaga nakatumise vältimiseks tuleb hoiduda kassi väljaheidete ja nendega kokkupuutes olnud esemete(ka kassiliiva)katsumisest. Kes on toksoplasma peremees, kes vaheperemees? Ta on vaheperemees, peremees on kass. Miks on kahjulik rasedale? Haige inimene ei ole nakkusohtlik ega vaja isoleerimist. Haigus kulgeb valdavalt subkliiniliselt. Raseduse ajal nakatunud naine on nakkusallikaks lootele. Loote nakatumine ei ole raseda naise isoleerimisega välditav. Mida teha, et mitte nakatuda toksoplasmadega(profülaktika)? Toksoplasmaga nakatumise vältimiseks tuleb hoiduda kassi väljaheidete ja nendega kokkupuutes olnud esemete (ka kassiliiva) katsumisest. 2
Mõisted Lahksuguline Munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites Liitsuguline Muna- ja seemnerakud arenevad ühes isendis Täismoondega areng Areng, kus muna-,vastse- ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk Vaegmoondega areng Putukate moondeline areng, kus moone jaguneb kolme etappi: muna, vastne ja täiskasvanu. (Areneb näiteks rohutirts, nad on lahksugulised) Kehasisene viljastamine Isas- ja emassugurakk ühinevad emaslooma organismis Kehaväline viljastamine Sugurakud ühinevad väljaspool keha, enamasti kuskil vedelikus- vees Vöö Vastu hõõrudes vahetavad nad sugurakke Muna Viljastatud munarakk , mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestagalülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed). Valmik Moonde läbi teinud täiskasvanud putukas või ämblikulaadne Vastne Moondelise arenguga loomade esimene arengujärk Nukk Liblika arengujärk, kus ta on liikumatu Kookon ...
,linnud. 6. Selgita ,õhu liikumise mõju taimedele ja loomadele . Kuidas elusorganismid seda ära kasutavad ? Taimed saavad tuule abil seemneid levitada. Linnud saavad tuule abil kergemini liikuda. 7. Miks on koloonias elu turvalisem kui üksikult elades ? Koloonias kaitstakse üksteist, valvatakse üksteise järglasi , jagatakse toitu. 8. Selgita ,milline osa on laiussi elus inimesel ja milline kalal ? Kala on laiussile vaheperemees ja inimene lõpp-peremees. 9. Milliseid elupaiku parasiit peremehes leiab? Naha peal,naha all,soolestikus. 10. Selgita mõisteid : sümbioos Parasitism-kahe eri liiki organimi suhe,kus üks saab kahju teine kasu. Endosümbioos-organismide vaheline kasulik kooselu , kus üks elab teise peal või sees. Eksosümbioos-vastastiku kasulik kooselu vabalt elavate organismide vahel. obligatoorne parasitism-parasiidil on üks kindel peremees.
ennetus ja ravivahendid). Bakteritest kuuluvad siis tuberkuloositekitaja, siberi katku tekitaja, pidalitõve tekitaja (tuberkuloos 20.saj.katk Siber katku kardeti USA s 11.09.2001- mikroob säilib mullas üle 60 aasta on vastupidav temperatuuridele, kuivusele). Viirustest kuulu siia hullulehmatõve põhjustaja, marutõveviirus, inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV). Parasiitidest kuuluvad III ohurühma nookpaeluss (haigustekitaja toores lihas vaheperemees siga) Ehhinokokid need on ussid kelle vaheperemeesteks on kassid, koerad, metsloomad nakatumine toimub ussi munadest IV Ohurühm neid ohutegureid iseloomustab nende võime põhjustada inimese rasket haigestumist ja isegi surma. Nakkuse tagajärjel on võimalus epideemiale. Nendele nakkustele puuduvad seni veel tõhusad ennetus ja ravivahendid. IV ohurühma kuuluvad põhiliselt viirused näiteks puukentsefaliit
EKSAMI KÜSIMUSED ESIMENE. Taimeraku ehitus- 1. Võrdlemine- 2. Loomaraku ehitus- 3. Rakutuum- 4. Tsütoplasma- 5. rakumembraan- 6. rakukest- 7. mitokonder- 8. vakuool- 9. kloroplast- 10. kromoplast- 11. leukoplast. TEINE 1. Jooniselt tunnen ära taime ja loomaraku. KOLMAS 1. Viiruse ehitus- 2. Viiruse talituse iseärasused- 3. äited viiruste kohta looduses- 4. Inimeste elus- 5. Tunneb jooniselt ära viiruse- 6. Vaktsiin- NELJAS 1. Bakterite ehitus- 2. Paljunemine- 3. Elutegevuse iseärasused- 4. Näitedbakterite osa kohta looduses 5. Tunneb jooniselt ära bakteriraku- 6. Rakukest- 7. Rakumembraan- 8. Tsütoplasma- 9. Pärilikkusaine- 10. Pooldumine- 11.Spoor- VIIES 1. Algloomade ehitus- 2. Talituse iseärasused- 3. Paljunemisviisid- 4. Näited algloomade osa kohta looduses- 5. Inimeste elus- 6. Üherakuline- 7. Rakutuum- 8. Tsütoplasma- 9. Tsüst- 10. Pooldumin...
Parasitoloogia konspekt Protozooloogia Helminoloogia Endomoloogia On teadus parasiitidest Parasiit on organism, kes toitub peremeesorganismi kudedest/rakkudest, toitatainetest, 1. Siseparasiidid parasiteerivad peremehe organites/kudedes e. ektoparasiidid Parasiteerimine täiskasvanud isendi elukoht, elamine teises/l organismis Ränne ainult parasiidid vastsed, kes peavad läbima rände kindlates piirkondades peremeesorganismis, et saada täiskasvanuks 2. Välisparasiidid parasiteerivad peremeeslooma väliskatetes - karvad, nahk, nahaalune sidekude. E. endoparasiidid Püsiparasiidid - elavad kogu eluaja väliskatetel (nt. Väivid, lestad) Ajutised sääsed, kärbsed, puugid, kiinid Parasiitide kahjustav toime: 1) Toituvad organismile vajalikest ainetest 2) Mehaaniline kahjustus vigastavad kudesidtüsistused 3) Toksiline toim...
Nimi Perekonnanimi 7. klass Harilik kukerpuu (Berberis Vulgaris) Referaat Juhendaja õpetaja Nimi Perekonnanimi Tartu 2010 Sisukord Lk 2 Sissejuhatus Lk 3 Omadused Lk 4 Kasvukoht ja tingimused Lk 5 Kasutusotstarve 2 Sissejuhatus Mina valisin oma referaadi teemaks kukerpuu, sest see on väga mitmekülgne taim. Referaadi käigus soovin uurida põhjalikumalt kukerpuu otstarbeid, kasvutingimusi ja omadusi. Proovin leida vastuse küsimusele kas kukerpuu sobib Tartu Erakooli õuesõppeklassi. 3 Omadused Pikkus 2-5 meetrit. Laius 2 meetrit. Õied ja viljad Õitseb mais-juunis. Õied kollased, 4-6 cm pikkustes rippuvates kobarates. V...
Bioloogiline ohutegur töökeskkonnas Bioloogilised ohutegurid (1) bakterid viirused seened rakukultuurid inimese endoparasiidid muud bioloogiliselt aktiivsed ained mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogilised ohutegurid (2) Bioloogiliseks ohuteguriks on ka haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees või hammustavad putukad. Biologiliseks ohuteguriks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, hormoonid, rakuensüümid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. Ainest tulenev oht Endotoksiinid (bakterite elutegevuse tagajärjel tekkiv raku sees säiliv mürkaine) astma, kopsufunktsiooni langus. Hallitus (hallitusseente spoorid) organismi sensibilisatsioon, allergiad. Bioaerosoolid kompleks, mis koosneb tahkest (hallitusseente spoorid, mikroorganismid), vedelast ning gaasilisest (seente poolt eritatavad ained) komponendist. Mükotoksiinid (seentes sisalduvad mürgid). Bioloog...
20. Millest ja kuidas toitub apteegikaan? 21. Nimeta 4 Eestis elavat kaani. 22. Mille poolest erinevad hulkharjasussid vihmaussist? 23. Kus võivad rõngussid elada? 24. Selgita mõisteid: a) Kutiikula e) pärisperemees b) Nahklihasmõik f) parasiit c) Iminapp g) liitsugulisus d) Vaheperemees h) lahksugulisus 1. lameussidel vereringe puudub, ümarussil kah, rõngussi vereringe on kinnine, süda pole, kaks pikisoont mis on ühendatud ringsoontega. Kahel esimesel on keha lame ja vereringe ei saa teostuda. 2. imiussil jätketega sooltoru, üheotsaline , paelussil see puudub. Ümarussil on sooltoru ja rõngussil 2st otsast avatud sooltoru. 3. see on vihmaussidele toeks ja aitab ka liikuda. 4. anda loomadele värsket vett ja toitu 5
....................3 Haigus.....................................................4 Ravi ja haigusest hoidumine............................5 Puukentsefaliit Eestis...................................6 Kasutatud allikad........................................7 Sissejuhatus Puukentsefaliit on viiruslik nakkushaigus. See on kesknärvisüsteemi haigus, ajupõletik. Seda tekitab viirus, mis levib puugihammustuse vahendusel. Inimene on viiruse leviku ahelas juhuslik vaheperemees, kuid võib haigestuda eluohtlikult. Eestis levitavad entsefaliiti võsapuuk ja laanepuuk. Peitseperiood on puukentsefaliidil tavaliselt 7 kuni 14 päeva. Esimesed haigusnähud, mis sarnanevad gripile mööduvad tavaliselt mõne päeva või nädalaga. Puukentsefaliidi nakatunud ei ole teistele nakkusohtlikud. Eriravi haiguse ravimiseks puudub, ennast saab kaitsta viiruse eest vaktsineerides. Puukentsefaliidi läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse ning enam viirusesse ei nakatuta.
usi küljest ja väljub inimese soolest väljaheidetega koos. Edasi peab sattuma veise (vaheperemees) soolde. Nt. sööb lehm need karjamaal koos rohuga sisse. Veise soolest väljub munast vastne, kes tungib veresoonde. Veri kannab looma lihasesse, kus see areneb vastseks e. põistanguks. Inimene saab selle, kui sööb veise vähekeedetud ( põistangudega nakatunud) liha. Jõudnud inimese soolde, tuleb põiekesest välja paelussi päis ning uss kinnitub soole seina külge. Veis on nudupaelussi vaheperemees, siga on nookpaelussi vaheperemees, kala on laiussi vaheperemees. Eestis kõige sagedamini nakatavad inimesi laiussid. Inimene pärisperemees. Inimese organismi satub, kui inimene sööb vastsega saastunud liha. paelussid http://www.ut.ee/BGZM/p04.htm 22. Kuidas solge paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Sigimiselundid paiknevad kehaõõnes. On lahksuguline (munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites). Solkme areng toimub
· Suure musateo koja kuju oleneb tema elukeskkonnast. Veega üle ujutatud suurte järvede piirkonnas on mudatigudel keerdudega koda, mille sissepääs on laienenud. · Vähese soolasisaldusega vetes piki Läänemere rannikut, samuti külmades mägijärvedes, võib kohata mudatigude kääbusvorme. · Lymnaea truncatula on suure mudateo väiksem sugulane. Ta esineb sageli veest üle ujutatud karjameedel, kus ta on mäletsevaid lambaid ründava maksakaani vaheperemees. Kuuluvus: Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond:Llimused (Mollusca) Ülemselts: heterobranchia Selts : Kopsteod (Pulmonata) Sugukond: Mudatigulased (Lymnaeidae) Perekond:Llymnaea Liik: Suur mudatigu Pilte: KASUTATUD KIRJANDUS: · http://natmuseum.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=396527/Fototahvlid_9 16_OK.pdf · http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/3klass/1kala/elutuba/317paev.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_mudatigu
usi küljest ja väljub inimese soolest väljaheidetega koos. Edasi peab sattuma veise (vaheperemees) soolde. Nt. sööb lehm need karjamaal koos rohuga sisse. Veise soolest väljub munast vastne, kes tungib veresoonde. Veri kannab looma lihasesse, kus see areneb vastseks e. põistanguks. Inimene saab selle, kui sööb veise vähekeedetud ( põistangudega nakatunud) liha. Jõudnud inimese soolde, tuleb põiekesest välja paelussi päis ning uss kinnitub soole seina külge. Veis on nudupaelussi vaheperemees, siga on nookpaelussi vaheperemees, kala on laiussi vaheperemees. Eestis kõige sagedamini nakatavad inimesi laiussid. Inimene pärisperemees. Inimese organismi satub, kui inimene sööb vastsega saastunud liha. paelussid http://www.ut.ee/BGZM/p04.htm 22. Kuidas solge paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Sigimiselundid paiknevad kehaõõnes. On lahksuguline (munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites)
tulevikus vältida. 3 Elizabeth Heinsar Bioloogilised ohutegurid 1.MIS ON BIOLOOGILINE OHUTEGUR? Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid, inimese, endoparasiidid, muud bioloogiliselt aktiivsed ained. Bioloogiliseks ohuteguriks võib ka olla haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees ning ka hammustavad putukad(puuk). Samuti ka kõik kehaeritised(piim, sülg, uriin, väljaheited), veri, lümf, koekultuurid, samuti rakuensüümid, hormoonid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. 1.1 Mõju inimesele Bioloogilne ohutegur võib inimesele mõjudes põhjustada allergiat, nakkushaigust ja mürgistust(toksiinidest). 1.2 Seotud töövaldkonnad Kutseakatumisest ohustatud erilalad on meditsiin(arstid, õed, sanitarid, laborite
rohttaimestiku varjus, ei talu ka hilisemat varjamist. Mullastiku suhtes vähenõudlik, suudab kasvada ka ekstreemsetes kasvutingimutes. Juurestik ja võra on väga plastilised. See tähendab seda, et mänd kujundab oma võra ja juurestiku vastavalt sellele, kuidas tal on ruumi ja valgust. Mänd ei sobi kasvama koos haavaga ja arukasega, sest haab on männi- pigirooste vaheperemees ja arukask piitsutab männi ladvavõrseid. Arukase võib jätta ainult grupiti ja tühjadesse kohtadesse. Eluiga kuni 300-400 aastat. 2) Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad Männi puit on kollakas- või punakaspruuni lülipuiduga. Puidu tihedus on 500...530kg/m³. Männi puit on vaigukäikude rohkuse tõttu väga vaigune. Puit on väga laia kasutusalaga: paberiks, ehitusmaterjaliks, vineeriks, mööbliks, kütteks. Temast valmistatakse veel tehissiidi, plastmasse,
toitu, sobivat elukeskkonda ning trasporti (eelkõige taimtoidulistel loomadel nagu hobused,lehmad, etc).(7) 4. Peremeesorganism Peremees on organism, keda parasiit kasutab elukohane ja toitumisallikana. Mitmed parasiidid vahetavad oma elutsükli käigus peremehi. Lõplikuks ehk definitiivseks peremeheks (ld.k. definitivus lõplik) ja ka peaperemeheks nimetatakse organismi, kelles parasiit veedab suguküpse osa oma elutsüklist või kelles ta suguliselt paljuneb. Vaheperemees on organism, kelles parasiit veedab oma vastseea või kelles ta paljuneb sugutult. Reservuaarperemeheks nimetatakse organismi, kelles toimub pasitaarsete organismide kogunemine. (1) 4.1. Siirdajad Siirdajad on verdimevad lülijalgsed. Spetsiifilisteks siirdajateks on organismid, kelle sees parasiit läbib mõne arengujärgu. Mehaanilisteks siirdajateks on organismid, kes ainult levitavad parasiiti. Mõnel juhul võivad siirdajad olla ka parasiidi looduslikud resevuaarid.(1) 4.2
8. Trihhomonoos- suguhaigus, kahjustab epiteel kudet, niisketel pindadell säilib elusana 1,2h. Levib sugulisel teel. 9. Koli pusarake e käärsoolebalantiid- elutseb imatejate jämesooles. Ebasoodaste kk tingimuste vastu moodustab tsüste. Peremeesorganismis kinnitub parasiit soole seinale, soovitades oma ensüümiga rakkude vahelist ainet ning põhjusrades haavandite teket. 10. Toksoplasmoos-Ta on raku sisene parasiit ja tema arenguks on vajalik lõpp- ja vaheperemees. Lõpperemeheks on kass ja vaheperemeheks on inimene. Haigestunud kass eritab iga päev 10mln tsüsti. Vaheperemeheks on imetaja või imetaja. Inimene nakatub tsüstidega kui ta sööb tooreid või halvasti töödeldud lihasaadusi, mis on valmistatud haigete loomade lihast. Sammuti võib nakatuda tsüstidega mis leiduvad kassi karvadel ja mullas(lapsed liivakastist).Tugeva immuunsüsteemiga inimestel kulgeb see haigus kergelt gripi sarnaselt ja taandub tavaliselt ilma ravita
põhjustatud epideemiaid .Zoonooside (loomadelt inimestele levivaid haigused )laialdast levikutmaailmas soodustab turismiareng ,ärireiside intensiivistumine ,immigratsioon. Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid, inimese endoparasiidid ja muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogiliseks ohuteguriks on haige loom või inimene, bakterkandja, parasiitide vaheperemees või ka verd hammustavad putukad. Bioloogilisteks ohuteguriteks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, samuti rakuensüümid, hormoonid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. Kutsenakatumisest ohustatud erialad on eelkõige meditsiin (arstid, õed, sanitarid, kliiniliste ja teaduslaborite töötajad), sanitaarteenistus, kõik teeninduse ja hooldusega seotud elukutsed.Bioloogilise ohuteguriga puutub töötaja kokku toiduainete- ja
Põhjavee sügavus vegetatsiooni perioodil on 30-100 cm. 6 Erinevad raied männikutes Männinoorendik hakkab laasuma 8-10-aastaselt, kui 10 aastases noorendikus on ainult puhtpuistu siis tavaliselt valgustusraiet ei tehta. Kui aga on noorendikus on lehtpuid siis tuleb seda hooldada, kus siis rautakse kõik lehtpuud välja siis haab tuleb kindlasti välja raiuda, kuna ta on männi pigirooste vaheperemees. Valgustusraiet alustatakse viljakatel kasvukohtadel siis kui puud on 3-4-aastased. Lehtpuid säilitatakse männikus selljuhul kui ta ei sega peapuuliigi kasvu. Lehtpuid võib jätta ka põdra kahjustuste ohukorral talle toiduks. Valgustusraie 10-20 aastases puistus juba liitunud ning toimub puude diferentseerumine. Mändide võra peab olema sümeetriline, selle tagamiseks peavad puud paiknema puistus ühtlsaelt
Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 1 1. Mis on bioloogiline ohutegur? .............................................................................................. 2 1.1.Töökohtadest ja tööprotsessidest tulenev risk................................................................ 2 1.2 Ainest tulenev oht........................................................................................................ 3 2.Bioloogilise ohuteguri toime................................................................................................... 3 3.Näiteid bioloogilisest ohutegurist põhjustatud haigestumistest.............................................. 5 4.Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 7 ...
Hõimkond: Lameussid. Lameusside keha on lai, lihaseline ja mõnikord isegi väga lame, seda katab nahklihasmõik. Kehaõõs puudub. Kui sooltoru esineb on see umbne (pärak puudub). Enamik röövtoidulised või parasiidid. Hingavad difusiooni teel või anaeroobselt. Vereringesüsteem puudub. Erituselunditeks umbtoruneerud. Närvisüsteem koosneb keha eesosas, pea piirkonnas, asuvast närvirakkude kogumikust (peaaju) ja sellest kehasse lähtuvatest pikkadest närviväätidest. Enamasti hermafrodiidid, areng otsene või keerulisem, läbi mitmete vastsestaadiumide. Elavad praktiliselt kõikjal, kaasaarvatud kõrgemate organismide sisemus. Klass: Ripsussid. Vabaltelavad, välimuselt puulehte meenutavad mitmesuguse pikkusega (1 mm kuni 0,5 m) loomad. Enamik elab vees, kuid esineb ka maismaal elavaid liike. Nende keha katavad arvukad lühikesed liikumist tagavad ripsmed, millest ka klassi nimetus. Eesti vetes elavad ripsussid on mõne millimeetri kuni sentimeetri p...
levinud lesta lõpustes esinev parasiit. Kevadistes proovides olid parasiiidid paremini nähtavad kui sügisel. Kui larvid asuvad tihtipeale kõhuõõnes, siis täiskasvanud isendid on lokaliseeritud soolestikus. See võib ka põhjuseks olla, miks kevadistes proovides rohkem helmintide liike leidus. Kuna lest koeb kevadel, siis paljunevad ka paljud lestal kui lõpp-peremehel parasiteerivad liigid just sellel ajal. Liikidel, kellele lest on vaheperemees arvukus sessoonselt palju ei muutu, nemad võivad vaheperemehes entsüsteeritult aastaid lõpp-peremeest oodata. 21 3.2. Leitud helmintide üldiseloomustus 3.2.1. Klass Nematoda Nematoodid on silindrilised, enamasti väga peenikesed ja nende keha on üleni kaetud painduva, elastse kutiikulaga. Ümarusside keha eesots on kaetud peakapsliga, mis toetub tihedast kutiikulast sisetugiskeletile. Peakapsel koosneb kahest peamisest osast
rakendusi. Selts Rickettsiales - riketsiad · Neid on peetud viiruste ja bakterite vahevormideks. Tegelikult on parasiitsed g(-) bakterid. Nad paljunevad ainult elusrakus. Inimesel ja loomadel erütrotsüütides ja veresoonte endoteelirakkudes. · Neid leidub ka verd imevates putukates (puugid, täid, kirbud), kes võivad olla nii vahe- kui ka lõpp-peremeheks. Inimene on vaheperemees! · Putukatel võivad nad olla kahjutud parasiidid ja nad kannavad riketsiad üle inimesele. · Riketsiad tungivad rakku, indutseerides fagotsütoosi. · Nad vabanevad fagosoomist kohe ja poolduvad aktiivselt raku tsütoplasmas. Generatsiooniaeg on ca 8 t. · riketsiad kui energeetilised parasiidid · Premeesorganism kahjustub mitte ainult rakkude lüüsi tõttu, vaid ka seetõttu, et riketsiate rakukestad on inimesele toksilised.
külvatud või istutatud liigile. 11. Valgustusraie eesmärgiks on puude valgus- ja toitetingimuste parandamine ning tulevase puistu liigilise koosseisu kujundamine. Kuni 10-aastases puhtmänninoorendikus valgustusraiet ei tehta, viljakatel kasvukohtadel alustatakse valgustusraiega 3-4 aastasel. Kui noorendikus esineb lehtpuid, tuleb välja raiuda kindlasti kask, haab ja varjavad põõsad. Haab tuleb alati välja raiuda, sest ta on männi-pigirooste vaheperemees. Lehtpuid võib jätta kasvama grupiti ja sedasi, et need ei takistaks männi kasvu. Kuivades kasvukohtades võib jätta kase alles, sest kask vähendab tuleohtu, tagab vajaliku liituse ja parandab mullaviljakust. Põdrakahjustuste ohuga aladel tuleb valgustusraiet vältida seni, kui männi keskmine kõrgus on 3-4 meetrit. 10-20 aastases puistus tuleks välja raiuda ka ,,hundi" tüüpi männid ja tuleviku puid võib ka sellel ajal laasida. Külvikultuurides tuleks jätta külvilapile alles üks
Doktorkalade kasutamine alternatiivmeditsiinis Üks kõige huvitavam lähenemine tänapäeva meditsiinis on elusorganismide kasutamine haiguste raviks. See on tegelikult juba vanast ajast tuttav ravimismeetod, aga kaasaegse ravi tehnika ja meditsiini industrialiseerimise tulekuga praegusel sajandil on biomeditsioon võitmas üha suuremat populaarsust. Ihtüoteraapia (kalateraapia) on osutunud efektiivseks psoriaasi ravimeetodiks Kangal Hot Springsis, Türgis. Kangali kuumaveeallikates elab doktorkalana tuntud Garra rufa (kaldkirjas äkki? Kuna see ladinakeelne), kes toidu vähesuse tõttu toitub suplejate surnud nahatükikestest, väidetavalt leevendades haigust nagu psoriaas. Kui kalad puhastavad nahka, tunnevad patsiendid allikavees lebades mikromassaazi , mis loob lõõgastava ja meeldiva tunde. Toimub surnud naharakkude eemaldamine haava pinnalt koos päikesevalguse ja allikaveega, lisaks lõõgastumine ning stressi leevendamine. Teadlased on läbi vii...
Esimesel sünnitusel kestab sünnitustegevus 12-14h, järgmistel kordadel on see aga juba lühem. Tavaliselt sünnib laps pea ees. Nabanöör lõigatakse lahti ja seotakse kinni. Vastsündinu hakkab iseseisvalt hingama. Kahjulikud mõjutused põhjustavad väärarenguid-loode on eriti tundlik esimestel arengukuudel Loote väärarengu võimalikud põhjustajad: 1)ema haigused- eriti ohtlikud viirushaigused- punetised, süüfilise bakterid, toksoplasma Toksoplasmad- parasiitsed algloomad, vaheperemees imetaja (nt inimene), lõpp-peremeheks kassid. Inimene nakatub puutudes kokku nt haigestunud kassi väljaheitega või süües pooltoorest sea- või lambaliha. Toksoplasmad põhjustavad lootel närvisüsteemi kahjustusi. 2)keemilised ühendid- (putukate, umbrohu tõrjeks mõeldud) mürgid, lahustid, liimid, värvid jms, alkohol ja narkootikumid, paljud ravimid nt osad antibiootikumid (omal algatusel mitte võtta), ka saastunud elukeskkond ja toit
77. Jõe kirpvähi keha on dorsoventraalselt lamenenud vale 78. Kirpvähilised on kalade toiduks 79. Alamvähkide hulka kuuluvad seltsid 1) O. Copepoda aerjalgsed 2) O. Branchiopoda lõpusjalgsed 80.Aerjalgsed ja lõpusjalgsed vähid on kalade toiduks, ülemvähkide toiduks 81.Aerjalgsete vähkide keha jaguneb kokkukasvanud pearindmikuks ja tagakehaks 82. Aerjalgsetel vähkidel on 1 silm 83. Alamate vähkide suurus on 0,4 - 1,3 mm 84. Laiussi vaheperemees on Mesocyclops sp. 85.Vesikirbud toituvad vett filtreerides vetikatest, laguainest ja ainuraksetest 86. Ämblikulaadsetel on 8 jalga ja 2 paari suiseid 87. Ämblikulaadsete keha jaguneb pearindmikuks ja tagakehaks 88. Enamus ämblikulaadseid on röövtoidulised õige 89. Kõikidel ämblikulaadsetel on emased suuremad, isased väiksemad vale 90. Ämblikulaadsete klassi kuuluvad seltsid: 1. O. Araneae ämblikulised 2. O. Opiliones koibikulised 3. O. Scorpiones skorpionilised
(solge, Inimeseõpetus: jätkusuutlik areng parasiitussidest(2) Mõisted: vastne, maksakaan, nakkushaigused, kujundada arusaama parasitism, peremees, naaskelsaba, inimese parasiidid loodusest kui vaheperemees laiuss, nudi- ja terviksüsteemist, usside nookpaeluss tähtsus looduses jne). Karjääri kohastumused planeerimine(parasitol
kohta. 4. Milline lehetäide paljunemise iseärasus võimaldab neil heade toitumistingimuste korral massiliselt paljuneda? 5. Miks võib väita, et kehasisene viljastamine on kohastumus maismaaeluga? --- 56 Peatükk: 30. Parasiitusside areng Peatükist saad teada * Kes on parasiitussid? * Miks parasiitussidel on vaja vaheperemeest? * Mis kahju parasiitussid võivad inimesele põhjustada? * Kuidas parasiitussidest hoiduda? Olulised mõisted * parasiit * peremees * vaheperemees Osa usse on parasiidid Paljud ussid elavad mullas, kus nad toituvad kõdunenud organismidest, või veekogudes, kus nad filtreerivad toitu veest. Kuid usside seas on ka rohkesti parasiite, kes elavad taimede või loomade, sealhulgas inimese organismis ja toituvad sellest. Organismi, kelle kehas parasiit elab, nimetatakse peremeheks. Parasiit saab teises organismis parasiteerides kasu, kuid peremehele põhjustab kahju
limanahaga. Kulgevad libisedes, harvem ujudes või roomates. Regeneratsioon. Enamasti röövloomad. Suu asub kõhupoolel, pärakut pole, hermafrodiitne suguelundkond Ainupõlvsed parasiidid, peamiselt kaladel, eriti nende lõpustel. Lame keha, tagaotsas kinnitusketas, ees iminapad, kõhtmine suu, hermafrodiidid, ripsmeline vastne, peremeeste vahetust pole. Kahepõlvsed e. imiussid parasiidid, põlvkondade ja peremeeste vahetusega, lõpp-peremees selgroogne, vaheperemees limune. Mitu vastsejärku, 2 iminappa Paelussid parasiidid, enamasti põlvkondade ja permehe vahetusega, selgroogsete sooles ja mõnes selgrootus. Eesotsaga (päis e. skooleks) kinnituvad soolele, toituvad kogu keha pinnaga, keha koosneb lülidest, kus on suguelundid (hermafrodiidsed). 19. Ripsussid - Väikesed või õhukesed, kehapind ripsmelise limanahaga. Kulgevad libisedes, harvem ujudes või roomates. Regeneratsioon. Enamasti röövloomad. Suu asub kõhupoolel,
Kulgevad libisedes, harvem ujudes või roomates. Regeneratsioon. Enamasti röövloomad. Näited: Bipalium kewense, Temnocephalidae (vähkidel nugiv sugukond), Convolutriloba longifissura 2.) ainupõlvsed: Parasiidid, peamiselt kaladel, eriti nonde lõpustel. Hermafrodiidid. Ripsmeline vastne. Peremeeste vahetust pole. Näiteid: Dactylogyrus sphyrna karplastel, Diplozoon paradoxum karplastel 3.) imiussid: Parasiidid, põlvkondade ja peremeeste vahetusega. Lõpp-peremees on selgroogne, vaheperemees enamasti limune. Mitu vastsejärku, osa neist sigivad partenogeneetiliselt. Näited: Maksakaan (Fasciola hepatica), Diplostomum clavatum, Tetracotyle percae- fluviatilis. 4.) paelussid: Parasiidid, enamasti põlvkondade ja peremehe vahetusega (vaheldumisi selgroogsete sooles ja mõnes selgrootus; vahel mitu vaheperemeest). Näited: nookpaeluss (Taenia solium), nudipaeluss (Taenia saginatus), laiuss (Diphyllobothrium latum). 19
Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ÕPIMAPP Ilutaimede kasutamine Tartu 2014 SISUKORD 1.1 Kortsleht (Alchemilla).......................................................................................................3 1.2 Ülane (Anemone)..............................................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)......................................................................................................................6 1.5 Astilbe(Astilbe).................................................................................................................8 1.6 Bergeenia (Bergenia).................................................
Pimedas kuivatatud ja kuivas hoitav ravim säilib viis aastat. Sama pika ajaga on meie puu asemele kasvanud uus ja me võime koguda värske ravimi. Metsas on paakspuu marjad mitmetele lindudele toiduks, vastutasuks levitavad nad aga toiduandja seemneid kõikjale kuhu lendavad. Siiski on paakspuust ka inimesele veidi kahju. Nimelt võib kevadel näha paakspuu läikiva lehe alumisel küljel oranze kuhjakesi. Need kuuluvad roosteseentele. Paakspuu on nagu türnpuugi roosteseente vaheperemees, hiljem levivad seened temalt teistele taimedele. Viimastel aastakümnetel on paakspuu meil muutunud märksa tavalisemaks ta on üheks sagedamaks puittaimeks, mis hakkab vohama kasutamata niitudel ja puisniitudel. harilik türnpuu (Rhamnus catharticus) Türnpuu on rohkem tuntud Põhja- ja Lääne-Eesti inimestele, sest sealsetel kuivadel loopealsetel kasvab teda palju sagedamini kui Lõuna- või Ida-Eestis. Kuid selgeks võiks õppida selle taime igaüks
Munast koorunud vastne on valmikuga sarnane. Vastne läbib nukustaadiumi. Vastne erineb väliselt valmikust. Arengujärgud on erineva eluviisiga. Vastsed arenevad munadest. Ülesanne 6. Lahenda ristsõna. Kokku on 5 küsimust. Küsimuse järel sulgudes on antud tähtede arv vastuses. Küsimuse järel kontrollis näitab sulgude ees olev number küsimust, sulgude sees olev number tähte. 1. Organism, kelle kehas elab parasiit (8). Kontroll: 1(2) =2(2); 1(5) =3(1); 1(8) =5(6). 2. Nudipaelussi vaheperemees (4). Kontroll: 2(2) =1(2). 3. Vastsele eelnev arengujärk (4). Kontroll: 3(1) =1(5). 4. Paelussidele on iseloomulik …-sugulisus (4). Kontroll: 4(2) =5(2). 5. Levinud taimeparasiit (7). Kontroll: 5(2) =4(2); 5(6) =1(8). Kokkuvõte Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “. --- 24 Peatükk 31. Viirused Ülesanne 1. 1.1. Uuri õpiku joonist lk 63 Viiruse ehitus. 1.2. Kirjelda viiruse ehitust. Nimeta viiruse 3 osa. Ülesanne 2.
Vt. ka endoparasiitide jaotus lokalisatsiooni alusel. töötlemised lülijalgsete vastu. Metafülaktikaabinõu, mille puhul manustatakse plaanipäraselt loomadele akaroinsektitsiide putuk- ja lesttõvede levimise aastaaegadel. vabaltelavad organismid -- mitteparasiitsed organismid. vaheperemehed. Neis areneb parasiidi noorvorm (larvaalne ehk vastseline parasiit), kes võib siin sugutult sigida. Teine vaheperemees -- vt. lisaperemehed. 26 vahetu konkurents (ld. concurrere -- koos jooksma). Antagonistlik interaktsioon liikide vahel, mil mõlemad 1iigid vahetult pärsivad vastastikku teineteist (näit. antibiootiliste ainete eritamise teel jne.). vaktsinoprofülaktika -- immunoprofülaktika. vastuolulised suhted -- antagonistlikud suhted. vektor (ld. vector -- kandev) --siirutaja. Lülijalgrne, enamasti puuk või putukas, kes
Hüdrobioloogia- vee-enanikke uuriv teadus (sellesse võivad kuuluda ka veekogud ise koos oma tekkeloo ja tüpoloogiaga). Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide le...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
