Jaak Urmet pseudonüümiga Wimberg Elulugu · Õppis 19861994 Tallinna Sikupilli Keskkoolis, 1994 1997Lasnamäe Üldgümnaasiumis, 19972002 Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat ja ajalugu ning 2002 2004 samas ülikoolis kirjandusteadust, lõpetades magistrikraadiga. · Jaak Urmet sündis 30. jaanuaril 1979 Sakus. Tähtsamad teosed 1)Luulekogu lastele "Härra Padakonn" (Varrak 2008) 2) Romaan "Lipamäe" (Varrak 2002) 3)Luulekogu "Kärppsed" (Jutulind 2006) 4)Luulekogu lastele "Põngerjate laulud" (Varrak 2006) 5)Võrgu-luulekogu "Bootleg" (2006) 6)Luulekogu lastele "Buratino laulud" (Varrak 2005) 7)Luulekogu lastele "Kolme päkapiku jõulud" (koos Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärvega) (Huma 2002) 8)Luulekogu "Maaaraamat" (Huma 2000) Loomingu Üldiseloomustus
Kuid normid ei ole kohustuslikud meie isikliku igapäeva elu kohta, suhtluskeele, kunsti ja ilukirjanduse vallas. Seal saab kasutada murdesõnu, slängi ja isegi vandesõnu. (1, Laurisaar Riho) Võin omaltpoolt tuua näite ilukirjandusest, kus kirjanik tahtlikult eirab keeleseadusi ja kirjutab teksti häälduse järgi (näit. Wimbergi luulekogu ,,Kärppsed", ,,Maaaraamat", samuti ,,Lipamäe" tekst). Oma ilukirjanduslikes teostes kasutab Jaak Urmet (Wimberg) isikupärast uuenduslikku keelt, millele on omane k, p, t kirjutamine topelt kolmandavältelistes sõnades. See on mäng keelega. Autor ise on keelenormidega hästi kursis, olles põhikooli kirjandusõpikute üks autoritest ja teinud mitmeid aastaid kirjandustoimetaja tööd. Loodetavasti saavad lapsed tema raamatuid lugedes aru, et kirjanik Wimberg teeb pisut vigurit. Jaak Urmet ise on öelnud:"Selleks on õpetajad, kes juhivad laste tähelepanu õigekirjale
Kuid normid ei ole kohustuslikud meie isikliku igapäeva elu kohta, suhtluskeele, kunsti ja ilukirjanduse vallas. Seal saab kasutada murdesõnu, slängi ja isegi vandesõnu. (1, Laurisaar Riho) Võin omaltpoolt tuua näite ilukirjandusest, kus kirjanik tahtlikult eirab keeleseadusi ja kirjutab teksti häälduse järgi (näit. Wimbergi luulekogu „Kärppsed“, „Maaaraamat“, samuti „Lipamäe“ tekst). Oma ilukirjanduslikes teostes kasutab Jaak Urmet (Wimberg) isikupärast uuenduslikku keelt, millele on omane k, p, t kirjutamine topelt kolmandavältelistes sõnades. See on mäng keelega. Autor ise on keelenormidega hästi kursis, olles põhikooli kirjandusõpikute üks autoritest ja teinud mitmeid aastaid kirjandustoimetaja tööd. Loodetavasti saavad lapsed tema raamatuid lugedes aru, et kirjanik Wimberg teeb pisut vigurit. Jaak Urmet ise on öelnud:“Selleks on õpetajad, kes juhivad laste tähelepanu õigekirjale
Adolf Hitler „mein kampf“ Heindrich Urmet Pärn Teosest • Esitab nationaalismi kujunemislugu ja eesmärke • Ühendab autobiograafiat ja rahvussotsialistliku ideoloogiat Raamatu väljaandmine • Kirjutas raamatut olles Landsbergis vangis • Toimusid muudatused Hitleri asetäitja Rudolf Hess-i poolt. Tänan kuulamast !!!
a more elegant and conservative setting that also offers a private area for up to 12 people. The menu of Ribe is characterised by fresh, seasonal and definitely domestic raw produce. Naturally, we also add the tastes and techniques of European cuisines. The wine list, with approximately 120 wines, is based on the wines of the Old World. Coffee lovers are welcome to visit the master of the house, sought after barista Urmet Laht. At present, restaurant Ribe has been voted among the top 50 Estonian restaurants three times, twice over the past two years earning the notable second position. Ave Toomjõe, aasta kelner 2009 Thanks for your attention!! :) :)
Rando Valvik,Kristjan Harkmann,Urmet Kaur Mis? Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehhaaniliseks energiaks (näiteks veskites) või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Suurimad tootjariigid Hiina, Kanada, Brasiilia, USA, Venemaa, Norra, India, Venetsueela, Jaapan, Rootsi, Paraguai, Prantsusmaa. Plussid Ei teki saasteaineid, puudub õhusaaste. Elektrit saab genereerida pidevalt. Hüdroelektrijaamades saab kiiresti saavutada tippvõimsust, võrreldes teiste jaamadega. Usaldusväärsem kui tuule-, päikese- või tuuleengia. Tootmise peale minevad kulud on väikesed. Vesi on taastuv loodusvara. Miinused Üleujutuse tekitamise tõttu inimeste evakueerimine, loomade ning taimestiku häirimine. Kalade liikumise häirimine. Veekvaliteedi rikkumine. Jaama ehitamine väga kulukas ning n...
Fredrick Forsyth, "Iirimaal mürgimadusid ei ole" (Rapla 1995, inglise keelest) Penelope Fitzgerald, "Taevasinine lill" (Tallinn 1999, inglise keelest). Robert Bly, "Ürgmees: raamat meestest" (Tallinn 2002, koos Andres Ehini ja Taavi Tatsiga inglise keelest) Veno Taufer, Kalapäise rahva karjed ja loitsud [luuletused]. Looming, 2002, nr 7, 987990. Kirjandus Mati Unt. Neiu Astrahanist. Looming, 2000, nr 9, lk 14061407. Jaak Urmet. Kolm debüüti. Vikerkaar 2001, nr 1, lk 9295. (Retsensioon kogule "Kevad Astrahanis")
29. Kes on toimetanud selle õpiku? 30. kes on kujundanud selle õpiku? Kontroll töö õpiguga vastused 1. Lehekülg 97. 2. Aadu. 3. Martin Klein. 4. Kristjan Palusalu. 5. Maret ,Piret ,Pille ,Piia ,Andrus ja Rein. 6. Sest tuli minna dispanseriesse läbi vaatusele ,kus uuritakse kes ei ole haige ja kes ei ole hull. 7. Rahvamustrit. 8. Juta Koidla ,,Maasika". 9. Et puude otsast kostab lakkamatut linnulaulu. 10. Boriss Nikolski. 11. Jaak Urmet ja Lauri Vanamölder. 12. Tallinnas. 13. Paul Keres. 14. Juurvilja ladu. 15. Andres Jaakso 16. 1943. 17. Miks sul seljas ,kilpkonn. 18. Savitahvlile. 19. 3. 20. Ta polegi surnud. 21. 24.juuni. 22. Ülle Meister. 23. Otfried Preunler. 24. Jaan Talts. 25. Presidendid Arnold Rüüel ja Lennart Meri. 26. Etlemine. 27. Andrus Veerpalu ja Mart Poom. 28. Axel Roosmann 29. Maire Aher. 30. Kristjan Allik.
Tallinna noored tegijad Algus : Tallinna noored tegijad alustasid ametlikult oma tegevusega 1998 aastal. Aluse panijad olid Ivar Sild, Jürgen Rooste ja Jaak Urmet (Wimberg). Tegevus Oma kolme tegevusaasta jooksul andis TNT hulga luuleõhtuid Tallinnas Tartus, Pärnus jm. Esinemised olid menukad, meelitades kohale rohkelt publikut ja teenides kiitvat tagasisidet nii kriitikutelt kui ka niisama kirjandushuvilistelt. Teiseks tähtsaks tegevussuunaks oli enda avaldamine trükisõnas, eriti TNT almanahhi "Mõned ei tahtnudki" väljaandmine. See ilmus lõpuks 2000. aasta kevadel kirjastuses Kupar, lisaväärtuseks teeneka toimetaja
suitsu või süüa kui ei anna mina siis teevad seda teised harri on paljude lemmikparm vahel tuleb taga lihtsalt rääkida raske on muidugi sest harri haiseb joob ja ropendab (Jaak Urmet juuni 2007) 7 Luulekogu ,,Atlas" analüüs "Atlas" on õhuke kogu, mis sisaldab vaid 25 teksti ja raamatu toimetaja Jürgen Rooste järelsõna. Uus luulekogu tundub olevat läbimõeldum ja viimistletum. Kui rääkida stiiliotsingutest, siis need on teatud mõttes lõpule jõudnud: "Atlase" vabavärss on napp ja täpne, sageli on sel rohkem ühisjooni proosa kui luulega. Pole enam puhtalt
4. Taasloomine ja paiknemiskohad Pärast Eesti taasiseseisvumist otsustas Vabariigi Valitsus 22. mai 1992. aasta määrusega nr 155 formeerida Kaitsejõudude jalaväepataljon traditsioonilisse paiknemiskohta Jõhvi. 5. Ülemad pärast taasiseseisvumist 25.08.1992—08.12.1993 härra Peeter Prans 09.12.1993—19.08.1996 leitnant Indrek Sirel 20.08.1996—31.10.2004 kapten Jüri Järveläinen 01.11.2004—30.07.2006 major Neeme Kaarna 31.07.2006—31.01.2010 major Urmet Reimann Viru 01.02.2010—30.05.2012 major Janno Märk 01.06.2013—19.06.2015 kolonelleitnant Eero Kinnunen 20.06.2015– ... kolonelleitnant Arno Kruusmann 6. Keda valmistab ette ja spetsiifika Viru jalaväepataljoni eesmärk on viia ellu kaitsetegevusi talle eraldatud vahenditega ettenähtud vastutusalal. Selleks õpetatakse pataljoni koosseisus välja jalaväe- ning tankitõrjeallüksuste rea- ja noorem juhtivkoosseis. Viru jalaväepataljonil on kaks peamist väljaõppesuunda:
Wimberg Jaak Urmet sündis 30. jaanuaril 1979 Sakus. Ta õppis 1986-1994 Tallinna Sikupilli Keskkoolis,1994-1997 Lasnamäe Ühisgümnaasiumis, 1997 - 2002 Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filosoofiat ja ajalugu ning 20022004 samas ülikoolis kirjandusteadust, lõpetades magistrikraadiga. Kuulus aastail 1998-2004 Tallinna noorte kirjanike rühma Tallinna Noored Tegijad (TNT), aastast 2000Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige. Aastast 2006 Tallinna Bibliofiilide Klubi
Õppepraktika kaitsmine Urmet Rotman Ehitus-viimistlus V09 Õppepraktika toimumise aeg ja koht. · Aeg-01.03-25.04.2010 · Ettevõtte nimi:OÜ Bestorkate Ehitus · Objektid asusid: · Tallinn Soone 7 · Pärnu Oja tn97 · Juhendaja Errki Vaht Ettevõtte kirjeldus · Töö organiseerimine objektil: · OÜ Bestorkate ehitus oli töö hästi organiseeritud. · Enne objektil tööle asumist seletas juhendaja ära mida on vaja ära teha ja mis peab kindlalt päeva jooksul ka tehtud olema.Objektil oli eelmisel päeval kohale veetud ka materjal mida oli vaja et tööd saaks alustada.Pärast kui oli töö lõpetatud tuli alati töökoht korda seada et järgmisel päeval tulles oleks kõik puhas ja hea tööd uuesti alustada. Tööohutuse alane juhendamine · Tööohutuse alane juhendamine oli väga karm.Peamiselt pandi rõhku sellele et sul oleks kõik kaitse varustus olemas ja ka sellele kuidas tellingute peale käituda,et seal oleks t...
Millest kõneleb Wimbergi luule? Äsjalõppenud lugemisaasta eesmärk oli ärgitada inimesi kätte haarama ka muid kirjutisi peale restoranimenüüde ning televiisorikavade. Siinsamas Eestiski on viimasel kümnendil ilmunud palju luulet ja proosat uute ning väga huvitavate kirjanikuhakatiste sulest. Üks mulle isiklikult enim silma jäänud luuletaja on Wimberg, kodanikunimega Jaak Urmet. Luulekarjääri algul kirjutas Wimberg (kes seda pseudonüümi juba seitsmendast-kaheksandast klassist saadik kasutanud) peamiselt lastele, kuid hiljuti avaldas mees oma kolmanda luulekogu ,,Wabastatud Wärsid". Wimbergi luule on lihtne ja eestlastele omane. Wimberg armastab kirjutada kõigest, mis tema ümber on on ta ennast isegi nimetanud lootusetuks grafomaaniks. Wimberg on kriitikutes kutsunud esile vastakaid arvamusi. Paljud, eriti Berk
SISSEJUHATUS Kui luule kannab mingit eesmärki, siis on selleks lugeja mõtlema panemine. Wimberg suudab küllaltki lihtsate luuletustega seda ka teha. Olgem ausad, Eesti inimene ei hiilga just oma suure lugemusega. Ehk on Wimberg just see poeet, keda võib kätte võtta ka kõige luulekaugem inimene? Minule igal juhul tema vaimukused meeldivad, sellest ka luulemapi valik. 1. Eluloost Wimberg, kodaniku nimega Jaak Urmet sündis 30. jaanuaril 1979 Sakus, õppis 1986 1994 Tallinna Sikupilli Keskkoolis, 19941997 Lasnamäe Üldgümnaasiumis, 1997 2002 Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat ja ajalugu ning 20022004 samas ülikoolis kirjandusteadust, lõpetades magistri kraadiga. Kuulus aastail 19982000 Tallinna noorte kirjanike rühma Tallinna Noored Tegijad (TNT), oli aastail 20002009 Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige
47,6. Eesti rekordite omanikud on Marek Niit ajaga 45,74 ja Egle Uljas ajaga 51,91. Kõikidel distantsidel 100-400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. 800 m jooks - 800 m jooks on kergejõustiku ala. 800 m joostakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Praegused maailmarekordid kuuluvad David Lekuta Rudishale ja Jarmila Kratochvilovale, kelle ajad on 1.40,91 ja 1.53,28. Eesti rekordid kuuluvad Urmet Uusorgile ja Raissa Ruusile, kelle ajad on 1.45,87 ja 2.02,1. 1500 m jooks - 1500 meetri jooks on kergejõustiku ala. Meeste 1500 meetri jooksu maailmarekordi aeg 3.26,00 kuulub Maroko kergejõustiklasele Hicham El Guerrouj'le. Naiste maailmarekordiks on3.50,46 ning see kuulub hiinlannale Qu Yunxia'le. Eesti rekord 1500 meetri jooksus on 3.38,59. Rekord kuulub Tiidrek Nurmele. Naiste rekord kuulub Liina Tšernovile, kelle aeg on 4.12,73. 3000 m jooks -
ette, eriti koolitöödes. On väga tähtis, et kellegi teise teos oleks korrektselt viidatud, sest teise autori omandi vargusesse ei suhtuta leebelt ja karistuseks võib olla näiteks eksmatrikuleerimine. 7 KASUTATUD KIRJANDUS Autor. Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus. http://www.autor.ee/autor/ (13.11.2017). Hanson, M., Kuningas, M., Muuk-Adrat, T., Pohlak, R., Urmet, A. (2015). Intellektuaalomandi õppematerjal. Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus. http://www.eitk.ee/public/dokumendid/valjaanded/EITK_opik.pdf (13.11.2017). Hennoste, T. (2014). Loomevargus. Oma Keel, 73-79. http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2014_2/OK_2014-2_10.pdf (13.11.2017). 8
1. Tänavuse kirjandusfestivali märksõna on müstifitktsioon. Leia internetist sünonüümisõnastik ja kirjuta, mis on sõna FIKTSIOON sünonüümideks. pettekujutlus, illusioon, meelepete, pettepilt, pettekuju, fantoom, miraaž 2. SALAPÄRANE LUULETUS. Leia internetist lasteluule andmebaasist luuletus, mis sisaldab sõna SALAPÄRASUS. Kirjuta vastusekasti luuletuse autor ja pealkiri. Salapärane kapp - Jaak Urmet Wimberg 3. PSEUDONÜÜMID. Tihti tekitavad loomeinimesed salapära sellega, et eistavad loomingut varjunime - pseudonüümi all. Kuidas nimetatakse Eesti biograafilist andmebaasi, kust võid leida mh kirjanike pseudonüüme? ISIK 4. Kirjuta, milliseid pseudonüüme on kasutanud Carl Robert Jakobson, August Kitzberg, Karl Ristikivi? Carl Robert Jakobson - C. R. Linnutaja August Kitzberg - Riia-Priidu, Pipramäe-Tõnu Karl Ristikivi - Ivo Kari, Pilatus 5
Rooste on olnud ka Eesti Kirjanike Liidu projektijuht ning ajalehe Sirp interneti väljaande toimetaja. Hetkel on luuletaja kultuuritoimetaja Maalehes. Eesti kirjandusse jõudis Jürgen Rooste 1990ndate lõpul läbi TNT (Tallinna Noored Tegijad) rühmituse, mis tegutses aastatel 1998-2000, koondades kokku noori kirjanike. Nüüdseks on Rooste tõusnud oma põlvkonna üheks eredamaks luuletajaks. ISELOOMUSTUS: Eesti kirjanik ja Rooste hea sõber Wimberg, kodaniku nimega Jaak Urmet on öelnud: „Jürgenit iseloomustab lärmakus, uljus, kartmatus teisiti arvata, innukus vaielda, tung võidelda ja mässata. Tema loomus ongi suuresti iseloomustatav sõnaga „käratsev“. Rahutu, püsimatu. Suured tunded süttivad temas lõginal ja põlevad terava leegiga“ Eesti ajakirjanik ja luuletaja Karl Martin Sinijärv on Roostet iseloomustanud järgmiselt: „ Aus ja valju häälega mees; keerab keelt just nõnda nagu tarvis; mõistab inimest ja mõistab
Lastekirjanduse töö 1.Riim-sarnasekõlaliste sõnade kunstikasvatuslik kordamine, sõnade või häälikute kokkukõla.Riimi ülesandeks on teksti instrumenteerimine(vt instrumentatsioon), värsi piiri ja teksti rütmi markeerimine, assotsiatsioonde loomine, värsside omavaheline sidumine. Asendi järgi värsis jagunevad riimid alg-,lõpp-ja siseriimideks. Riimi lihtsaim ja arhailisim vorm on algriim(sõna algushääliku(te) kordus), mis jaguneb omakorda alliteratsiooniks(korduvad konsonandid) ning assonantsiks(korduvad vokaalid). Algriim on iseloomulik eesti vanemale rahvalaulule: Nägin karu kaera seessa, /põtrsa põlluvilja seessa. Rütm-samasuguste või sarnaste nähtuste või elementide korrapärane vaheldumine (aastaaegade,ööpäeva, muusika, liigutuste, lause jne rütm). Rütm on seotud kõne e luule aluseks. Luuleteose rütm saavutatakse sarnaste silpide või sõnade süsteemse kordamise ja vastandamisega. Rütmi aita...
Margus Konnula on abielus, kahe lapse isa ning elab Võrumaa metsade vahel Urvastes. Kuidas sai Margus Konnulast Contra? Margust hakati nooruspõlves perekonnanime järgi kutsuma Jimmy Connorsiks (kes on kunagine maailma number 1 tennisist), tihedal kasutamisel vajas hüüdnimigi mugandamist ja nii saigi Connorsist Contra.1 Margus Konnula alias Contra Foto: Jaak Urmet O.Remsu, Õpetajate Leht 1 ~4~ Looming Margus Konnula, ehk Contra, on tuntud eelkõige luuletajana. Contra kasutab tihti vemmalvärssi, tema luule on lõbus ja laululine, ta kasutab väga leidlikke riime. Tihti võib Contra luules leida paroodiaid ja kalambuure. Olles tihedalt seotud Võrumaaga räägib mees esimese keelena võru keelt ja ka paljud tema tekstid on selles keeles
Esimene meeste rekord oli 1934. aastal tulemusega 1.51,8.Aastal 1978 rekord oli juba palju parem 1.43,8. Euroopa naised ka arendavad. Esimene tulemus oli 2.08,8 ning viimane 1.55,41. [ tabelid 5 ja 6] Eesti võistlused: Eesti võistlustel võib ka märgata rekordi arengut. Mees,kes saavutas Tallinnas eslimene koht, oli kahekordne rekordi omanik Gustav Kiilim, kelle aeg oli 2.07,2. Kõige parem Eesti tulemus on 1.45,87. Selle omanik on Urmet Uusorg (1999.a). Esimene naste rekord ei olnud eriti mõnus.Selle tulemus oli 3.06,8 (1926.a). Aastal 1972 aeg oli juba parem (2.02,1).[ tabelid 7 ja 8] 1500 meetri jooks Olümpiamängude medalivõitjad: Kõige parem Olümpiamängude sportlane on Noah Ngeny. Tema tulemus on 3.32,07. Ta sai kuld medalit aastal 2000. Hea tulemus oli ka naisel, kelle nimi on Paula Ivan (3.53,96). Kõige rohkem medaleid said UusMeremaa ja Suurbritaania mehed. Igaüks riik näitas paremaid
21,46 Erki Nool 2002 21,65 Kristjan Reinaru 2006 21,73 Ahti Michelson 2005 21,77 Taavi Liiv 2006 Meeste 400 meetri jooks 2001-2006 46,23 Erki Nool 2001 46,99 Martin Vihmann 2004 47,35 Mikk Joorits 2003 47,53 Henri Sool 2006 47,66 Arbo Maisa 2001 47,80 Urmet Uusorg 2001 47,94 Maidu Laht 2004 47,96 Indrek Tustit 2002 48,04 Lauri Birkan 2004 48,22 Andrei Oll 2002 2 Meeste 800 meetri jooks 2001-2004 1.47,84 U. Uusorg 2001 1.49,31 R. Fosti 2002 1.50,34 E. Leibak 2003 1.50,82 R. Mitt 2003 1.50,86 K
maailma 8. vasaraheitja. (Wikipedia 2013) Valgas on visatud odaviske rekord 87.83m Andrus Värniku poolt.Kuulsust kogus Värnik Maailmameistrivõistlustel.2003.aastal Pariisis 2.koht ja 2005.aastal Helsingis 1.koht. Kahel korral on ta ka Olümpiamängudel võistelnud kui poodiumile ei pääsenud. (Wikipedia 2013) 6.KESK- JA PIKAMAAJOOKSUD Keskmaajooksud jagunevad 800m, 1000m, 1500m ja 2000m jooksudeks.Pikamaajooksude distantsid on 3000m, 5000m ja 10000m. Eesti 800m ja 1000m rekordid on Urmet Uusoru käes.800m rekordi jooksis ta 1999.aastal Helsingis tulemusega 1.45.1000m aga 1998.aastal Floros ajaga 2.20.Tal on ka igaastastel Eesti Meistrivõistlutel üldiselt esikohad alates aastast 1993. ,,Tiidrek Nurmele kuulub Eesti rekord 1500 meetri jooksus 3.38,59 (püstitatud 15. augustil 2008.aastal Pekingis olümpiamängudel). Esimest korda parandas ta Eesti rekordit 26. juulil 2008.aastal Belgias, joostes uueks rekordajaks 3.38,80 ja purustades sellega 1966.
kirjandus on vabanenud pühalikkusest, reklaam ja Indrek Hargla, kõmu. Kerttu Rakke, Jürgen Rooste, Wimberg aka Jaak Urmet, Contra jne ANTIIKAEG Antiikkirjanduse moodustavad Vana-Kreeka ja Rooma kirjandused, mis jäävad ajavahemikku 8. saj. eKr 5. saj. pKr. Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest vanim ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt (võrsus suulisest folkloorist). Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema 3. sajandil eKr ja lähtus põhiliselt juba olemasolevast Vana-Kreeka kirjandusest ja kultuuri eeskujudest. Paljud Vana- Rooma teosed on tegelikult Kreeka kirjanduse mugandused.
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine ..............................
Naine kätlin ei suutnud seda mõista. Alles silmuses muutusid ta eluvaated. Perekond: naine Kätlin Sildre Surmapõhjus: Poos end üles. 4.167. Kätlin Sildre Sünnikoht: Harala Lugu: Loode arenes imepeenes juhas ega pääsenud edasi. Teine juha oli juba enne kahjustunud. Päevad venisid hallilt. Ta kuulatas, kõrvad kikkis, enda sisse. Mees püüdis tuju üleval hoida, aga see ei aidanud. Abi jäi hiljaks. Perekond: Mees Rait Vadi. Surmapõhjus: loote väärareng 4.168. Urmet Tara Sünnikoht: Harala Olemus: arvutihull; materiaalne inimene; Filosoofia: Oled ise endale igavene, kuni hingad. Lugu: Nad erinesid naisega teineteisest nagu kass ja koer. Reelika pidas Urmetit kompuutrifänniks. Urmet uskus arvutisse ja autosse. Talle ei istunud Reelika jutt puude sosinast. Urmet mõtles parajasti, et koeral ja kassil on oma taevad, kui auto juhitavuse kaotas. Perekond: naine Reelika Surmapõhjus: autoõnnetus 5. Analüüs
Kehra Gümnaasium 11.A klass, humanitaarsuund Maret Luukas KEHRA GÜMNAASIUMI 5.-9. KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU Uurimistöö Juhendaja: õp Piret Urmet Kehra 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.KÄSIPALLI ÜLEVAADE......................................................................................................4 1.1 Käsipall maailmas...........................................................................................................4 1.2 Käsipall Eestis...............................
mõistuslikud olendid. Kant loetles selliseid kohuseid: ausus, enesetapust hoidumine, teiste aitamine, õnnelik olemine, ligimese armastamine. (Põhimõttest, millest meie lähtume, võiksid ja peaksid lähtuma kõik. Näiteks kui ma leian, et mõnikord võib valetada, siis peaksin kohe mõtlema, mis juhtuks, kui sellest põhimõttest lähtuksid kõik) Eetika ja moraal kirjanduses 1) Tolstoi "Anna Karenina" 2) V. Gross "Pinginaabrid" (Irene ja Eino Urmet, Aita Ploom ja Vambo Paltser) 3) Dokumentaalfilm "Vertikaalsed farmid". Eestlastele on maa ja põllu harimine sellega koos olnud alati olulised juured. Kui pole enam põldu, siis kas sälib sama ühtsustunne kodupaigaga? 4) Dan Brown "Inferno" - "Inimmõistusele on omane primitiivne enesekaitsemehhanism, mis lükkab kõrvale igasuguse tegelikkuse, millega tegelemine oleks ajule liiga stressirohke. Seda nimetatakse eitamiseks." Sienna Brooks (tegelane raamatust)
350 311 Kingo Gunnar Tallinn 03:20:50 M21 340 357 Kingo Priit Tallinn 03:20:27 M21 2298 1584 Kirbits Janis Valga 05:30:31 M21 1584 1346 Kirsiaed Ivo Tartu 04:24:57 M21 1600 1659 Kirsimägi Taavi Tartu 04:25:42 M21 1772 1199 Kits Asso Valga 04:35:26 M21 287 274 Kiuru Väino Tartu 03:17:18 M21 2058 2122 Kivi Urmet Tartu 04:57:09 M21 2436 2020 Kivikas Urmo Tartu 06:41:20 M21 1321 1384 Kivimäe Raul Tallinn 04:11:30 M21 75 54 Kivioja Raimo Lääne-Viru 02:58:44 M21 696 1265 Kivirüüt Margus Tartu 03:40:44 M21 1342 1329 Klaassen Märt Tartu 04:12:02 M21 1537 1573 Klamp Tarmo RichardHarju 04:22:28 M21 830 1555 Klaos Hugo Lääne-Viru 03:47:38 M21
Nüüdiskirjanduse eksam 2018 1. Nüüdiskirjanduse tunnused ja üldised teemad Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebastabiilsus on muidugi vaid üks sajandialguse märksõna. Nüüdiskirjanduses käsitletakse kogu muutuvat maailma, kus oluliseks teemaridadeks on nt ,,kultuuride kohtumine", majanduskriis, rassi- ja sooproblemaatika, tarbimisühiskond. Millenniumi mõjud kirjanduses - Läänelikus kultuuriteadvuses millenniumi vahetusega (aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit pessimistlikke ennustusi ja hävingulugusid. Aastatuhande vahetus aktiveerib kaugesse minevikku ulatuvad visioonid aja ja maailma lõppemisest. Võimenduvad eksistentsiaalsed hirmud ja ühiskondliku ebastabiilsuse tunne. Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases...
Dubrovkin, Maks (dr) 194 Haamre, Ado (kl, ak) Joasoo, Karl (kl) Haaviku, Evald (kb) Johanson, Feliks (tr) Hamburg, E., vt Haaviku, E. Johanson, R., vt Järvi, R. Hammer, A., vt Haamre, A. Johanson, V., vt Vetting, V. Hannikas (tr) Juštšuk, Eugen (kl) Hartmann, Aleksei (tr) Juštšuk, Joann (kl, s, kb) Haug, Arved (dr, s) Juul, Karl (bž, v) Heideberg, A., vt Urmet, A. Jänes, Hans (s) Heinlaid, Endel (k) Järv, Voldemar (sph, kb) Hendla, Erich (v) Järvi, Riho (v, dr) Hermaküla, Udo (ak) Järvi, Vallo (dr) Hiiemets (dr) Jürgenson, Jüri (tr) Hiienurm, Gustav (tr, ak) Holst “Juk” Johannes (s) Kaarna (s) Hugen, Elmar (tr) Kaasik, Ferdinand (v) Kaasik, Friedrich (v, s, vok)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
