juhtu või ei ole piisavalt võimalusi ning julgust seda täide viia aga kui keegi tõesti tahaks seda siis suudab selle teoks teha igaüks. Suurelt unistamiseks ei ole mitte ühtegi takistust peale selle, et seda teha. Unistuste täideviimist segab tavaliselt teiste kartus, et nad ei suuda seda täide viia. Kui unistatakse suurelt nagu ollakes hästi rikas ja on olemas kõik asjad mida eluks vaja on siis ei osata kusagilt peale hakata ning lihtsalt lastakse see unistus veest alla. Need kes tõesti unistava ja tahavad, et see tõeks saaks, siis tuleb lihtsalt teha see teoks kui isegi alguses näeb see olevat kõige võimatum asi mida üldse teha saaks. Tuleks unistada võimalikult suurelt ja ainuke asi mida on vaja thea on see, et usutakse sellesse mitte ei unustata see ja siis mõeldakse mingi uus välja ning läheb järgmine unistus samamoodi raisku. On üks mees, kes töötas advokaadina aga, siis ta mõtleks, et teha
majandust kui ka riigi üldist arengut. Kõik see kasvatab inimestes tahet elus edasi pürgida ning ka usaldus Euroopa vastu. Teatavasti on levinud vanarahva tarkus, et iga meeskond või ühendus on täpselt nii tugev, kui tugev on selle nõrgim lüli. Seega tuleb nõrgemaid järgi aidata, et hierarhiat ühtses Euroopas võimalikult minimaalsena hoida ning üheskoos edasi pürgida. Saavutades ühtsuse, on Euroopal kindlasti unistus maailmas oma mõjuvõimu tõsta. Nagu kõik meist soovivad alati saada kiiremaks, targemaks ja osavamaks, on samamoodi ka Euroopaga. Tänases maailmas, kus reaalselt valitseb üks nn üliriik USA, kuulub kindlasti Euroopa nende hulka, kes soovib vähemalt Ameerika kõrvale esile tõusta. Selleks aga tuleb teha mitmeid õigeid otsuseid ja põhjalikke plaane, kuna niisama ei pakuta mõjuvõimu kellelegi. Samuti soovib Euroopa kindlasti vältida ka
Unistus paremast minevikust Unistus see on midagi isiklikku ja enamasti üsna salajast. Minevik kätkeb endas kõik olnu, olgu see siis sekundi, minuti, nädala, aastate või sajandite eest toimunu. Kas unistus paremast minevikust võib anda meile parema tuleviku? Meie kogemused ja läbielamised, ka meie rahva ajalugu, maailma väljakujunemine kõik on minevikus. Nähes juba toimunut paremates toonides, näeme ka preagu olevat helgemalt ning meie stardipositsioon tuleviku jaoks on parem. Palju oleneb sellest, kuidas me mõtleme ja kui kaugele julgeme unistada. Samas, ei pea alati unistama ettepoole vaadatuna. On teada, et
jõusse. Si vis pacem, para bellum (,,Tahad rahu, valmistu sõjaks"). Sellist nõu andis Rooma kindral Flavius Vegetius Renatus enam kui 1600 aastat tagasi. Tuleb siiski meeles pidada, et balansi eest tuleb tasakaalukalt võidelda. Peame nägema nii tulevikku, olevikku kui minevikku, kust ammutame kogemusi ja näeme ka vigu, mida muuta pole võimalik, kuid profülaktika mõttes saame neid meeles pidada. Ainuüksi unistus ei pruugi anda rahvale midagi, kui pole tahet ja soovi tegelda eneseteostamise, kultuuri arendamise, sõprussuhete loomise, austuse pälvimise ja rahvuse säilitamisega Parimaks riigiks on arvatavasti demokraatlik riik. Vägivallal ei ole kohta täiuslikus või ideaalses ühiskonnas, kuid elame siiski ebatäiuslikus ühiskonnas ning oleme mitteperfektsed. Seni kuni pole saavutatud ideaalsust, on parimaks ühiskonnavormiks riik.
Unistus paremast minevikust Pean tunnistama, et ma unistan päris tihti. Võib-olla liigagi tihti. Ent ma polnud teistsugusest, täpsemalt öeldes paremast minevikust, nii imelik kui see ka võib tunduda, mitte kunagi unistanud. Esimest korda hakkasin sellele mõtlema, kui põhikoolis alustasime ajaloo õppimist, siis tabasin ennast küll unistamas vaid ühest asjast - oleks vaid eesti rahva minevik olnud vähem kannatusterohke. Ma lugesin, kuidas piiskop Albert asutas 1201. aastal Riia linna, millest sai peamine tugipunkt Baltimaade vägivaldsel ristiusustamisel. Elasin kaasa, et see linn oleks jäänud asutamata! Ma lugesin Madisepäeva lahingust, Saarema langemisest 1227. aasta jaanuaris ning kurvastasin veelgi rohkem, ise mõeldes, miks just nii? Ma lugesin Jüriöö ülestõusust ja kohkusin tõsiselt kui reeturlikult tapeti neli eestlaste juhti Paides. Mingi aeg ma juba leppisin Eesti lõputuna näiva okupatsiooniga. 17.sajandil näis Altmargi vaher...
Unistus paremast minevikust Parem minevik kas sellisele väitele võib üldse mingisugust põhja olla? Me oleme kõik individuaalsed ja meil kõigil on omad probleemid ja erinev tagataust. Meie elukohal on iseloomulik minevik ja samuti rahvusel. Muutes minevikku, muudame me ka olevikku ja ei saa kindel olla, et see oleks nii hea, kui me loodame. Noorena ei oska me mõtelda oma mineviku peale, sest meil praktiliselt polegi seda. Lasteaialapsena on meil kõik lubatud ja pahatihti puudub meil arusaam, mis on õige ja mis väär, seetõttu ei mõtle me olnud asjadest, vaid võtame igat päeva uue avastusena. Kooliealisena õpime me juba mõnel määral mõtlema tagasi sellele, mis oli, ja unistama paremast minevikust. Näiteks hinded, me mõtleme, mis oleks olnud, kui oleks selleks korraks õppinud ja kui oleks saanud paremaid hindeid. Pärast kooli seisame uute valikute ees ja mõtleme, kui palju lihtsam oleks elu, kui oleksi...
Üks tüdruk, üks pulm, üks unistus. Retsensioon muusikalile ,,Mamma Mia!" Vanemuise kontserdisaal 2017 Detsember. Muusikali lavastajaks oli Ain Mäeots, lavatekstide tõlkijaks Leelo Tungal ja osades: Ele Millistfer, Merili Johanson, Kaire Vilgats, Terje Pennie, Veikko Täär, Tanel Jonas, Sepo Seeman, Kaarel Targo ja teised, bänd, koor ja tantsurühm. Oli 2 vaatuses, mängiti klahvpille, kitarri, basskitarri, trumme, löökpille. ,,Mamma Miat!" on mängitud
aasta kevadeni. 30. juunil 1934. aastal kõrvaldas Hitler ka oponendid natsionaalsotsialistlikus parteis. Ajaloos on see sündmus tuntud "Pikkade nugade öö" nime all, kui kõrvaldati 400 rünnakrühmlast ja teisi poliitikuid, keda Hitler ei usaldanud. Samas suutsid natsid parandada majanduselu, vähendada töötust ning asuti rajama korralikku teede võrku. 2. augustil 1934. aastal suri senine president Hindenburg ja Hitlerist sai riigipea. Hitleri unistus rassilisest puhtusest Hitler asus ellu viima oma ideed puhtast aaria rassist. Juba enne riigipeaks saamist kehtestas ta esimeste seadustena Hitler puuetega naiste sundsteriliseerimise, et ühiskonda "puhastada". Hiljem lasti füüsilise või vaimse puudega inimesed hukata, kuulutades, et nad "pole väärt elama". Tema suurimat viha pidid taluma aga juudid. Ööl vastu 10. novembrit 1938. aastal rüüstasid löögirühmad Adolf Hitleri käsul tuhandeid Saksa ja Austria
Minu unistuste lasteaed Minu unistuste lasteaed asuks looduslähedases kohas, mõnes Eesti pisemas külas. Hoone võiks olla alles ehitatud, suur ja avar. Palju valgust, suurte akende näol. Igal rühmal peaks olema eraldi mänguruum, magamistuba, tualettruum, garderoob ja isiklik väljapääs õuealale, et hoiduda liigsest mustuse majja toomisest ja mikroobide levikust erinevate rühmade vahel. Lasteaial peaks kindlasti olema suur spordisaal ja ujula. Minu unistuste lasteaed oleks tervist edendav, seega peaks palju erinevaid võimalusi olema liikumistegevusteks ja ka huviringideks. Lasteaial peaks olema suur õueala, eraldi võiks olla katusealune juhuks kui õuesõppe ajal sadama hakkab. Õuealal palju erinevaid mänguväljakuid, liumägesid, turnimispuid ja liivakaste. Lasteaia kõik rühmad võiksid toimida ,,Hea alguse" metoodika näol, kuid ma ise kujutasin ette, et erinevad keskused on eraldi ruumides. Näiteks matemaatika keskus oleks täis numbreid, kuju...
igapäeva elus unistusi. Vahest võib ka teisipidi unistada. Väikeste tüdrukute jaoks on unistused kui ilusad pärlikeed. Unistavad väga palju ja ilusatest asjadest. Unistamine on tasuta. Unustada võib oma mõttemaailmas ,,maksuvabalt", et peaks selle eest midagi maksma. Nagu näiteks poes sokolaadi ostes pead selle eest maksma. Kuid kui unistad hetkel sokolaadist, siis sa ei pea selle eest maksma unistustes. Kui mingist unistusest loobud, enne kui ta jõuab täituda. Ei saa see unistus kahjuks uut võimalust. Kui me oskame unistada millestki või kellestki, siis oskame ka need unistused täide viia. Ning kõigil on hea olla. Unistused peab ka teostama, mitte neid jätta unarusse või visata neid peast välja. Unistused ei täitu iseenesest, need tuleb ise täide viia on lühike aforism selle kohta. Tegelikult ei pea unistused üldse rahaliselt mõõdetavad olema. Helistad oma ammusele
Kui aga mõtelda, et hmm.... ilus maja, kuidas ma saaksin seda endale lubada, hakkab aju lahendusi otsima. Eesmärkide puhul on väga oluline, et need oleks alati meeles. Selle pärast on ainuõige viis eesmärke seades need üles kirjutada. Mida kirjutad üles, kirjutad ka omale mällu. Kui sa lihtsalt mõtled sellele 5 minutit, siis see pole õige eesmärgi seadmine. ,,Teen seda kunagi hiljem" on ütlus, mis viib teie unistused koos teiega hauda kaasa. Kui sul on unistus, siis sa pead alustama selleni pürgimist kohe praegu. Me ei tea iial millal on meie elu lõpp. Lõppude lõpuks on ju mälestused ja saavutused need, mis on tähtsad. Igaüks on oma õnne sepp see on küll vana ütlus, aga minu arvates vastab see igaljuhul tõele. Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest.Seega kui sa tahad et unistusest saaks tegelikkus, siis tegutse.
Angela Pillam,Kelli Kuuskmann, Liisi Meier, Malle Mölder Keldrikorrus Keldrikorrus 1. korrus 2. korrus 2. korrus Küsimusi? Täname tähelepanu eest!
tutvusime, kõik varanduse laevalt ühte kotti. ´´Preili Alinda!´´ütlesid kaks piraati kelle Rasmus ennem surnuks hirmutas. ´´Mis on? Te olete nii lärmakad!´´ ´´Meil on probleem! Vaat oli... koletis!´´, kuid Alinda sai sellest valesti aru. ´´Mis! Kes on koletis?´´ ja viskas oma rauast nuia ühe piraadi pihta. ´´Mitte nii. Üks imelik inimene tuli vaadist välja. Ta võib olla pearahakütt.´´ ´´Mis?´´ Tarmo unistus ´´Sul on õigus. Täiesti õigus.´´ räägib Tarmo Rasmusele.´´Kui ma oleksin ainult nii julge, et mööda ookeanit vaadis triivida siis ma poleks sellises olukorras. Rasmus, mis sa üldse tegid, triivides vaadis ookeanis.´´ ´´Minust saab piraatide kuningas!´´ ´´P...piraatide kuningas?´´ ´´Jah.´´ ´´Tõsiselt?´´ ´´Tõsiselt.´´ ´´See tähendab, et sa oled piraat?´´ ´´Jah.´´ ´´Sinu meeskond?´´ ´´Pole kedagi. Otsin inimesi praegu.´´
Minu tulevane kodu Mõne lähima aasta jooksul tahaks soetada endale oma elamise. Seetõttu olen tihti mõelnud milline minu tulevane kodu saab olema. Kuna on plaanis osta juba valmis maja seab see mõningad piirid kodu kujundamislel. Kõike väga detailselt ma paika ei paneks kuna see peaks sobima ümbruskonnaga, kõrvalhoonetega ja elumaja enda väljanägemisega. Kuid on mõned detailid mida ma kindlasti tahaksin ja müned mida väldiksin. Kindlasti peab olema palju ruumi kuhu saaks rajada haljastust. Maja taha tuleksid viljapuud ja -põõsad, väike aialapike ja ehk ka kasvuhoone kus saaks kasvatada maitsetaimi ja mõningaid ilutaimi. Maja esikülge kaunistaksid aga ilupuud ja -põõsad. Võimalik, et saab olema ka mõni veesilm. Otseselt veekogu äärde ma elamist ei tahaks. Pigem muretseks kunagi hiljem võimalusel mõne suvila. Kindlasti ümbritseksin maja ka puidust aiaga mille väravte juurde üritaksin sobitada maakivist valmistatud postid. Need tuleksid ...
Psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psüühika püüab aidata inimesel lahendada eluprobleeme ja kujundada pingevaba käitumist. Teadvus jaguneb teadvuseks ja alateadvuseks psüühilisteks nähtusteks. Psüühiline nähtus jaguneb psüühilised protsessid, psüühilised seisundid, psüühilised omadused. Jaotuse aluseks on võetud psüühiliste nähtuste ajaline kestvus, psüühilised protsessid on kõige lühiaeg...
Õnn oleneb samuti väga palju inimesest endast. Kellegi jaoks on õnn raha või uus auto, ent samal ajal võib keegi teine unistada hoopis katusest pea kohal. 19. sajandi teises pooles tekkis eestlastel mõte oma vabast riigist, kus ei dikteeriks võõras võim, vaid valitseksid õilsalt ühtse rahva poolt valitud esindajad. Midagi sellist polnud nad varem kogenud ning ideaal püsis õhus pikka aega ja lootust ei kaotatud. Loodigi Eesti riik, kuid unistus pandi proovile Vabadussõjas. Eestlased panid kõik mängu ja pärast rasket võitlust saavutasid nad oma eesmärgi ning kui sõja lõppedes kõlas Eesti hümn ja lehvis sini-must- valge lipp, polnud ühtki eestlast, kes poleks tundnud õnne ning vabadust. Tänapäevases Eestis tunnevad paljud meie hulgast, et nendest ei sõltu enam midagi - kõik on juba varem saavutatud ja pingutada ei ole eriti tarvis. Ambitsioone jääb noorte seas järjest vähemaks. Nad ei tea, mida teha ja kuhu
Inimeste unistused ja nende täitumise võimalused Eks ole ju igal inimesel unistused, soovid või eesmärgid. Nende suurus ja tähtsus aga oleneb väga palju inimesest ja nende tegelikust tahtmisest oma unistusi täide viia. Seda aga, et midagi täielikult soovida või unistada on vaja tahet ja ka usku, kuid tihti see inimestel puudub. Inimeste puhul on peamine probleem see, et unistused ja soovid on pigem seotud reaalsusega. See tähendab seda, et unistused sõltuvad pea alati reaalsuse võimalustest. Nagu on öelnud eesti teatri-ja kunstikriitik Alvar Loog:” Mitte reaalsus ei kasva meie unistuste järele vaid meie unistused reaalsusele.” Ei julgeta unistada suurelt ja kui alguses ongi suur unistus siis poole tee peal loobutakse sellest. Püütakse säilitada kainet mõistust niivõrd, et need unistused oleksid näiliselt teostatavad, mitte võimatuna näivad. Unistatakse asjadest, mis on täitumisest kahe sammu kaugusel ja mis te...
võibolla isegi unistusteni. Nimelt on Eestis mitu head gümnaasiumi ja ülikooli, kus saab õppida kelleks iganes tahad. Kahjuks nagu igal hea on ka omad halvad küljed. Hetkel mõtlevad paljud noored, et saaks ruttu lõpetatud koolid ja minna välismaale tööle ja elama. Eestis on hetkel selline seis, kus palgad on nii väiksesed, et miski ei motiveeri siin riigis töötamast ja elamast. Minu isiklik arvamus on see, et niikaua kui Eestis on palgad väiksed, ei täitu paljude unistus meie riigi pinnal, vaid kusagil välismaal. Kogu eestlaste edukus ja kuulsus läheb sellele välisriigile, kus nad hetkel elavad. Kokkvõtteks tahaks öelda, et kui ükskord Eestis hakatakse normaalselt palka maksma ja seadused oleks korralikult välja mõeldud, siis oleks noortel motivatsiooni elada ja töötada, ning siin riigis juhtuks nii mõndagi. Mida aeg edasi seda suuremaks muutuvad noorte võimalused jõuda oma unistusteni.
Unistus on kõigest etapp F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus" ning A. Tsehhov "Kajakas", "Apteekri abikaasa" ja "Inimene vutlaris" Unistused on nii igapäevane teema, et peaaegu igaühel on vähemalt üks suurem soov. Sageli aga neid täide ei viida. Milles on siis asi? Beth Mende Conny on öelnud, et "pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." Kõik sõltub inimesest endast ja tema tahtest. Unistuste täideviimise poole püüeldakse tihti abinõusid valimata. Ka Raskolnikov soovis väga oma olukorda parandada ja üsnagi juhuse tõttu kasutas selleks mõrva, kuid see mitte ei lahendanud, vaid süvendas probleeme. Nagu ta ka Sonjale pihtis: "Iseenda tapsin, mitte vanaeide! Siin lõin ma enda korraga maha, igaveseks!" Ehk siiski oleks võinud korralikult möelda, enne kui tegutsemiseks läks. Samas lihtsalt paigal istudes ja mitte midagi ette võttes ei m...
Minu unistuste arvuti Minu unistuste arvuti on just see arvuti mis mul endal olemas on. Ma olen juba enda arvutiga tutvunud ja harjunud kasutama seda nii nagu mina seda oskan. Ma ei tahagi endale mingid teist arvutit, sest ma arvan, et just minu arvuti on mulle parim mis olemas on. Mina kasutan HP arvutit. Mulle on seda soovitatud palju ja öeldud, et see on just kõige parem arvuti ja ma usun et see on ka kõige parem. Mul on olnud teisi arvuteid, aga ükski pole nii väga meeldinud kui see. Minu arvutil on kaasas erinevad tarkvarad mida kasutada saan. Näiteks on viirusetõrjetarkvara, muu kaasasolev tarkvara, op.süsteem ja kontoritarkvarad. Viirusetõrjetarkvarana kasutan ma Kaspersky Internet Security tarkvara, sest seda on hea lihtne kasutada ja see on turvaline. Muidu oli arvuti tarkvaraga kaasas Symantec Norton Internet Security 2009 millel oli 60päevane proovi versioon, aga selle ma vahetasin k...
Oletame, et sa istud üksi oma köögilaua taga, kohvitass käes. Mis mõtted sind kõige sagedamini külastavad? Mida sa oma kujutlustes näed? Mis on need asjad, mille üle sa iseendaga dialoogi pead, öeldes, et sa teeksid neid kindlasti, kui ainult oleks rohkem raha või aega või mõlemat? Mida sa igatsed? Millest su elus puudu jääb? Unistamine kui tegevus ise sisaldab ka varjatud alateadlikku negatiivsust. Kuna paljud unistused ei täitu iialgi, siis parem mitte unistadagi. Unistus, mis ei täitu, toob ju automaatselt endaga kaasa pettumuse. Selline mõte tuli mul täna hommikul soojas autos läbi lumise Eestimaa sõites ja mõeldes kõige selle üle, mis viimasel ajal meie ümber üha rohkem toimub. Mitte, et ma rahulolematu oleksin, aga näib, et eriti agaralt on viimase aasta jooksul pead tõstnud igasugused eneseabi- ja edukusepakkujad, kes lahkesti müüvad mulle kõike võimalikku, mis peaks mind muutma edukaks ja õnnelikuks.
Kõik inimesed väärtustavad oma elus midagi. Selleks võib olla temale kallis isik, ese või kättesaamatu unistus. Mis on elus tähtis ning kas me väärtustame ka midagi üle? Jaapani kultuuris austatakse kõige enam oma vanemaid. Ka meil ei tohi see vähem tähtsam olla. Vanemad on sind toitnud ja üles kasvatanud. Sõpradega veedad aega ja nad on sulle toeks, õpetajad vahendavad teadmisi ja valmistavad sind ette eelseisvaks eluks. Seega, eelkõige tuleb elus väärtustada inimest, ka iseennast. Loodus on meid loonud ning kõike eluks vajalikku kasvatanud. Meie püüdluste
1.Milleks näeb Andres lahendust soomaastikuga? Kas tal õnnestub lõpuks oma unistus täide viia? Andres usub, et pidevalt ja usinalt tööd tehes on kõik võimalik ja, et kui eesmärgid ei täitu, on viga väheses töö tegemises. Tema unistus ei täitunud, ta arvas, et kraavi rajamine päästab maa liigse niiskuse eest. 2.Mille eest otsis Jaagup varju kroonuteenistusest? Ta tegi Miina rasedaks ja arvas, et sellega kaasnevad nüüd peeisa kohustused, kuid Miina seda ei oodanud. 3.Kus ja miks nutab Krõõt/Andres 1. Korda? Andres nuttis 1.korda, kui sai teada, et Krõõt on haige ja talle pole enam palju elupäevi jäänud. Krõõt nuttis 1.korda (laudas lehma lüpstes, põllul kartulite võtmise ajal ning
Elu pisiasjad Iga pisiasi paneb aluse millelegi uuele, ilusale ning ahvatlevale ja nii juhtus ka selle, teismelise poisi Fedjaga, kellel juba lapsepõlvest peale on olnud unistus saada maailma parimaks tennisemängijaks. Isa rahapuuduse ja ema töötuse tõttu ei ole Fedjal olnud meeldiv lapsepõlv, sest elades ja kasvades tänavatel on ta näinud ümberringi palju vaesust, nukrust ja ka allaandmist. Tahes tahtmata on Fedja pidanud sõpradega mängimise asemel tegema juhutöid, et aidata kaasa oma pere paremale elukvaliteedile. Igal vabal hetkel üritas ta ka oma unistust täide viia, tehes trenni nii palju kui vähegi võimalik
Koostaja: Hanna-Liis Mitt Juhendaja: Anne Mets 2013 SISUKORD Sissejuhatus Lk. 3 Elulugu Lk. 4-5 Pildid Lk. 6-7 Kokkuvõte Lk. 8 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma Audrey Hepburnist. Ma valisin just tema sellepärast, et ta on mulle alati tundunud huvitava inimesena ja ma tahtsin temast rohkem teada saada. Räägin natuke, kuidas ta elas sõja-aastail ja milline oli tema unistus. Pärast seda käsitlen, kuidas ta alustas oma karjääri, mis ametiga ta tegeles ja natuke ka tema isiklikust perest. Kõige tähtsam on see, et sain teada, mis oli Audrey põhieesmärk ja mis ta tahtis saavutada oma elus. ~2~ Audrey Kathleen Ruston sündis 1929. aastal Belgias varakas inglise-hollandi peres. Tema isa oli iiri päritolu briti pankur Joseph Victor Anthony Ruston ja ema oli paruness Ella van
1. Indrek tuleb tagasi Vargamäele Kade, õel ja pahatahtlik Otile truu Põgenes linna elu eest tagasi maale. Kaevas Teiste mitte usaldamine viis selleni, kraavi, et isa unistus saaks teoks. Oli et sai lõpuks väga haiget muutuste põhjus ja korraldaja. Vargamäe nore põlvkonna : Rõõmud: 2. Koosolek jõe süvendamiseks Vabam eluviis Suur tutvusringkond See oli vana Andrese ammune unistus kuigi Peod ja lustimine sellele mõttele tuli Indrek. Kassiaru ja Mäe olid omavahelises trumpamises, kes oma Armastus
Minu elus on väga vajalik unistuste olemasolu, sest olla motiveeritud on väge raske, kui sa ei tea mille jahil käid. Siin 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Motivatsioon 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Motiiv 2 tooks näiteks korvpalli. Kujutage ette, kui korve ei oleks, kuhu peab palli viskama? Kas siis oleksid need korvpallurid motiveeritud? Ma ei arva niimoodi. Nii inimestele kui ka mulle on vaja eesmärki ning selle jaoks on olemas unistus. Kui rääkida minu tööst ja unistustest, mis ikka aitab veel politseiridades püsida, siis alustada võib sellest, et kui noorena tööle asusin, tekkis mul unistus saada patrullteenistuse välijuhiks. Eesmärgid olid paika pandud ning küsimus seisnes ainult realiseerimises. Kuid ainult unistuse olemasolu ei ole piisav. Teie unistus peab piisavalt suur olema, et innustada teid. Ta peab olema tõsieluline, kuid isiklike jõudude pingutamist nõudev
Ma tahan siseviimistlejaks saad, sest ma oskan hästi kujuntada tuba ja oskan selliseid väiksemaid asju remontida ja värvida. Mulle meeldib ka värve ja asju oma vahel segada. Veel meeldib mulle selle töö juures seinasi värvida, tapeetida, teha tapeedi mustrit, pahteltada- mida ma veel ei oska teha, aga tahaks õppida. Viimistleja on see pärast ka minu unistuste töö, sest seal saan olla loov ja panna oma anded mängu või välja tuua. Tegelikult pole see amet minu lapsepõlve unistus, aga ma hakkasin selle ameti vastu huvi tundma alles paar aastat tagasi, kui ma värvisn oma toa aknaid ja tegin väikest remonti. Minu lapsepõlve unistus ametid olid nagu ikka mõne lapse unistus ametid näiteks poemüüja, laulja, tantsija, näitleja ja kunstnik, aga ma ei valiks neid kuna mulle pakub see amet rohkem huvi. Paljud arvavad, et viimistleja on rohkem meeste töö, aga see ei ole nii. Paljud naised tahavad sellele ametile kandideerida ja
Antonio Banderas Sündinud: 10.08.1960 Málaga, Hispaania Kuulsamaid rolle: “Rütm kisub kaasa” (2006) “Zorro legend” (2005) “Shrek 2” (2004) “Ükskord Mehhikos” (2003) “Väikesed spioonid 3D: Mäng läbi” (2003) “Zorro mask” (1998) “Evita” (1996) “Desperado” (1995) “Intervjuu vampiiriga: vampiiri kroonika” (1994) José Antonio Dominguez Bandera sündis Málagas, Hispaanias. Ta lapsepõlve unistus oli saada jalgpallistaariks, kui ta unistus purunes kui ta murdis 14 aastaselt jalaluu nii tõsiselt, et edasine mängimine enam kõnealla ei tulnud. Enda karjääri näitlejana alustas ta televisioonis ja teatris Madriidis. Esimene film, kus Antonio mängis oli „Laberinto de pasiones“, mis valmis aastal 1982. Kuulsaks sai ta aga 1995. aastal kassahitis „Desperado“ Rasmus Roos
ja kannatlikkust. Mari- kõike unustava ema kujund. Maret ja Liisi- meeste ülemvõimule vastu astuvad naised. Ramilda-Miralda ja Karin- tabamatu naiselik veetlus. Tiina- . Ta tahab ainult head, temas pole vähimatki kurjust, ometi sünnitab tema isetu käitumine ja püüd kõigile meeldida konflikte ja intriige. Tiina tahab olla aus, ent tõde häbenedes valetab ja vassib aina rohkem. 3. Missugune oluline sündmus toimub V osas? Andresel lastakse surra teadmisega, et tema unistus täitus. Unistus oli see, et tema võitlus on olnud õige. (Vargamäe jõgi) 4. Millega algab V osa ? Indrek tuleb Vargamäele „sunnitööle” kraavi kaevama, et hinges rahu saada ja tööst lunastust leida. Indrek oli kaudselt süüdi Karini surmas. 5. Mis olid Andrese eluväärtused I ja V osa põhjal? Andres ei tahtnud kellegil ees olla. Ta tahtis kraavi mudast puhtaks saada. See oli tema unistus. Andres tahtis hooneid korda teha, aiad ära parandada ning õue puid istutada
Tõde ja õigus 1. Indrek tuleb tagasi Vargamäele Põgenes linna elu eest tagasi maale. Kaevas kraavi, et isa unistus saaks teoks. Oli muutuste põhjus ja korraldaja. 2. Koosolek jõe süvendamiseks See oli vana Andrese ammune unistus kuigi sellele mõttele tuli Indrek. Kassiaru ja Mäe olid omavahelises trumpamises, kes oma mõtte läbi surub. 3. Tiina tulek Vargamäele Paljud sündmused keerlesid ümber Tiina. Armukolmnurgad, tülid aga samas alguses oli kõik hea ja kõigile meeldis Tiina. Tema ise oli seal aga Indreku pärast. 4. Vana põlvkond lahkub Vargamäelt Kõigepealt sureb Oru Pearu otsides lepitust Andresega, kuid Andres ei soovinud seda. Andres
inimene temast parem. Ebaõnnestumise põhjuseid on palju: liiga julge pealehakkamine, ,,vale jalaga voodist väljaastumine" ning sellele järgnev paha päev ja kasvõi tunded. Viimased haarasid endasse Indreku, kes soovis kangesti ülikooli astuda, kuid ei suutnud üliõpilase- eksamit teha ei vene keeles ega ka mitte matemaatikas: ,,sest tal pole olnud võimalik õieti ette valmistuda, ilmunud ju takistuseks kas rahapuudus või armastus jah, armastus." ,,Kui teil kunagi elus on mõni suur unistus, siis teostage ta ise, ja kui te seda ise ei suuda, siis loobuge, alistuge, aga ärge lootke teistele" see mõttetera on pärit ,,Tõe ja õiguse" II osast. Teiste peale lootmist võib pidada valeks meetodiks. On ju kirjandusest, filmidest ja ka päriselust võtta mitmeid näiteid, kus võimuahned tegelased kaaskondlasi ümber enda sõrme keerates ise auku astuvad. Tihti juhtub nii allmaailmas näiteks Tallinna Keskturu endine
tähtsamat tegelast. Lugu oli küll Tuhkatriinu muinasjutt, kuid üsna oluliselt moonutatud. Põhimõtteliselt oli Tuhkatriinu endiselt vaena kolmas õde, keda sunniti kodus kõike tegema ning kellele ei antud mingeid õigusi. Kui ma õigesti mäletan, siis muinasjutus oli Tuhkatriinut aitavaks tegeleaseks tema ristiema vaim, ooperis oli selleks tegelaseks aga hoopis printsi Mentor. Tuhkatriinus on laulmine nagu unistamine, kogu ooper ongi Tuhkatriinu väike unistus. Tema laulu lõppedes,jõuab lõpule ka tema unistus. Seinte nihkumine ja mööbli seest välja hüppavad tegelased olid väga müstilised. Naljakad ,,möödarääkimised", väikesed arusaamatused ja otsesed konfliktid tegelastevahel moodustasid hea lavastuse, mis hetkekski ei lubanud tähelepanul hajuda. Konserdil oli koik hästi korraldatud ja halbu külgi selles väga ei leidunutki.Kõige parem oli konserdil kindlasti naishääl(Tuhkatriinu),kelle hääl oli suurepärane ja
Sellised reklaamid mõjutavad noore areneva inimese kujunevat isiksust ja arusaama alkoholi tarbimisest. Need viivad noore inimese kiirelt alkoholismi teele ning alkohol rikub käitumisharjumusi ja eluviisi. On olemas ütlus "Ütle mulle, kes on su sõbrad ja ma ütlen sulle, kes sa ise oled". Nii väljendub ka Sass Henno raamtus "Mina olin siin", kus peategelane Rass leiab end ümbritseva ühiskonna mõjul sisse mässituna mitmetesse probleemidesse. Rassi unistus oli saada arstiks, kuid unistus hakkas vähehaaval hajuma, kui tema vaesus ja lapsepõlveaegsed sõbrad viisid ta sügavamatesse probleemidesse, nagu varastamine, pettused ja narkomaania. Ta allus end ümbritseva ühiskonna probleemidele, tema otsused olid muutunud ükskõiksemaks ja hooletumaks. Ta unistused olid küll suured, kuid isiksus liiga nõrk, et ümbritsevale elule vastu astuda ja unistus täita. Ta ei leidnud pääsu rõhuvast elust ning kohanes suruva ühiskonnaga.
alustingimusi. SEST ÕNNLIK OLEMINE ON minu meelest eelkõige väga INDIVIDUAALNE TUNNE. Lugedes Ristikivi ,,Rohtaeda", pean aga mitu korda muigama. Eriti raamatu esimeses osas, noorusajas. Väga palju väga tuttavat on peakangelase aadetes sarnast minu ema ja minu kodu tõdedega. Ja tõdedega mu sõprade peredest. Ja tõdedega meie oma väikese eesti kui ka kogu Euroopa kultuuriruumist. Ja tõdedega isegi terve maailma kultuuriruumist. Püüe harituse poole. Unistus luulest. Unistus aatelisemast elust, kui oli võimalik endale lubada raske füüsilise töö tegijatel. Mina ei tea miks, kuid mina ei saa teiste unistusi endale niisama üle kanda. Minu aja noorte maailm on hoopis teiste hirmudega kui raske füüsiline töö või ka kooliskäimise keelamine. Võib-olla ma tõesti kunagi väga kahetsen, et ma ei ole suutnud või osanud oma aega väga hästi ära kasutada klassikalise hariduse saamiseks, kuid ma olen enda jaoks tahtnud jätta alles usu, et ma saan
"Ole ometi tasem, mis on veelgi kenam uut aga, uut ma ei tahtnud enam. Mina sain sellest luuletusest nii aru, et Betti Alver on ise see tüdruk siin luuletuses. Ta tahtis omale tulipunast vihmavarju, ta ihkas seda kõige rohkemrohkem kui nukku ja nukutuba, see oli tema kõige suurem unistus. Lõpuks ta unistus täitus ja ta mängis sellega, kuni ema teda tuppa sööma kutsus. Peale söömist õue minnes märkas, et tulipunane vihmavari oli katki, ta ei mõistnud, kes oli tulipunase vihmavarjuga nii teinud. Ema lohutas teda, et ostab uue, kuid uus vihmavari poleks olnud see... Kristjan Erm
Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, mõlemad abikaasad aga tapetakse. Metsas on Leemetil kolm sõpra: Põrtel, Hiie ja Ints. Leemet tahtis väga Põhja-Konna, kuna tema oli see, kes metsaelanikud päästis raudmehe käest. Teoses paljastatakse Leemetile saladus, et kui ta sööb ära sõrmusekotikese, mis on tehtud Põhja Konna nahast, siis tal on võimalik näha teda, kuid juhul, kui ta on nõus olema Põhja Konna valvur.. Leemet teebki seda ja lõpuks läheb tema unistus täide. Ta veedab 40 aastat olles Põhja Konna valvur, kuid ta on sellega rahul, sest siiski tema suur unistus läks täide. 3 Probleemid teoses Esimene probleem peategelasele Leemetile oli see, et tema parim sõber Pärtel kolis koos paljude teistega külasse elama ja muutis oma nime ristiinimesele sobilikumaks Peetrus. Peagi unustas ta Leemeti, ega tahtnud temaga suhelda, rääkimata sellest, et ussisõnad olid ununenud. Teiseks
Ma armastan reisida Sankt Peterburgi, see on väga ilus ja seal on palju huvitavaid kohti. Me külastame muuseumid,käime kontserdil, teatris ja käime kinos. Me uisutame, kõnnime pargis. Veel me käime ka Tallinnas, meile meeldib jalutada Vanas linnas. Ma olen ka reisinud teistesse riikidesse. . Tulevikus ma tahan saada arstiks, selleparast , et mulle meeldib aitada inemisi. See on huvitav töö. Arsti saamiseks pean ma eesti keelt hästi teadma, mida ma praegus ja teengi. Minu unistus on elada suures linnas, kus saab endast näidata. Kui minu unistus saada arstiks täitub(ma üritan seda täita), aga arstiks saab ka olla väikses linnas. Aga praegusel momendil mul on kodus kass, ma armastan teda väga, hoolitsen tema eest, pesen teda, toidan teda, kui ta jääb haigeks, ma ravin teda. Kui minu ravimine ei aita, ma viin teda loomaarstile.
Kalad akvaariumis Heljo Mänd Tegelased: Rave, Henna, isa, Andrus, Indrek, tädi Nääli. Sisu: Raamat räägib 7.klassi tüdrukust Ravest, kelle ema hukkus autoõnnetuses ning nüüd on perenaiseks kahele vennale, Andrusele ja Indrekule, ning isale. Tal on ka sõbranna Henna, kellega ta saab kõigest rääkida. Ravel on vaja koolis oma unistus joonistada, aga tal polegi unistust ja ta on väsinud mõtlemisest, sest tal on kodus perenaise roll ja trenn oli veel lisakoormus, aga trennist ta ei tahtnud ära tulla, sest talle meeldis see ja seal sai Hennaga koos olla. Muidugi pidi ta õppimise enam-vähem korras hoidma, et treener teda välja ei viskaks. Samuti on ta mures isa pärast, kes järjest vähem on kodus ja üha rohkem veedab aega tädi Nääliga (uus naine). Ravele ei meeldi tädi
ekspressionistlike maale. Tema maale võib leida ka väga mitmest välisriigist nagu Soome, Norra, Prantsusmaa ja Moskva. Tuntud kunstnikuks saada, kelle maale kõik ihkavad, ei ole kerge. Samamoodi oli ka lugu Konrad Mäega, kes oli tuntud, kuid tundmatu kunstnik. Tihtipeale ei ole aga kunstniku amet sugugi meelakkumine. Väga vähesed kunstnikud teenivad oma eluajal maalidega palju raha. Kunstnikud on inimesed, kes saavad tuntuks peamiselt pärast surma. Ka Konrad Mäe elu polnud lihtne. Tema unistus oli minna Pariisi, kuna see on koht, kus iga kunstnik peab oma eluajal ära käima. Peagi ta unistus ka täitus. Tal õnnestus minna Helsingist Pariisi, kuid seejuures ainult paar krossi taskus. Pariis pakub kunstnikele palju, kuid selle jaoks peab raha olema. Konrad Mäel ei olnud raha ning peamiselt hoidis ta endal hinge sees tisleriametiga. See on ehtne näide sellest, et kunstniku töö ei ole tasuv, seda tuleb teha eelkõige soovist ning armastusest kunsti vastu. Pariis oli koht, mis
, Kaljude nõlvad oli kitsad, Mis koltusid põletava päikese all - . Ning see põletas mind-nüüd magasin seal. Ja mu unistustes helkisid tuled . Õhtusel pidustusel kodumaal. , , Noori naisi kroonisid värvilised lilled, . See lõbusus räägib minuga , , Aga, seal kaugel rääkisin, , Olin sel mõtlikult üksi, Ja kurb unistus hinges, ; koormas mind; ; Tema uni oli Dargestani orus; ; Seal oli näha tema tuttavat laipa; , , , Tema rinnus aurasid tumedad haavad, . Ja veri voolas ojadena kaugustesse. 11 6. * «-» * «» * « » * «» * «» * « » * « » * «» * « » * «» (1840) * « » * «» * « » * «» * «» * « » * « » * «» * «» * «» * « » * «» ( * «»
Oma elu superstaarid Iga inimese unistus on saavutada oma elus midagi erakordset ning märkimisväärset, millega ta jätaks siia maailma endast maha jälje. Ühed soovivad luua surematut muusikapala, löövat kirjanduslikku teost või jahmatavapanevat kunstiloomingut. Teised soovivad end ajalukku märkida aga erakordsete spordisaavutuste, leiutiste või sootuks mingi muu viisi läbi. Ometigi üks on kindel - kõik soovivad olla oma elu superstaarid. Inimene sünnib puhta lehena, vaba kõigist eelarvamustest ning ideedest
paartuhat meest, et kõik kutsuksid teda ussisõnade abil, kuid see oli võimatu, kuna peaaegu keegi ei teadnud ussisõnu, ainult kümmekond inimesi. Leemet aga tahtis väga seda Põhja- Konna näha. Raamatu lõpus räägib Meeme enna oma surma Leemetile saladuse, et sõrmusega kotike, mille Leemet sai, on tehtud Põhja Konna nahast. Kui see kotike ära süüa, siis saabki näha Põhja Konna, kuid sel juhul peab Leemet olema elu lõpuni tema valvur. Leemet on õnnelik, et tema unistus läheb lõpuks täide. Selleks ajaks on ta viimane elanik metsas, teised on ära kolinud või surnud sõjas Raudmeestega. Põhja Konn magab koopas sügavat und ja ei ärka kunagi üles. Leemet on väga õnnelik nähes seda suurt olendit, kelle nägemisest ta unistas juba väiksest saadik. Ta heidab Põhja Konna külje alla pikali ja uinub. Raamatu lõpuks on ta olnud 40 aastat Põhja Konna valvur. Ta käib vähe väljas, ainult siis, kui tahab süüa või värsket õhku
Hansen Tammsaare ütleb raamatus ,,Tõde ja õigus". Seda ütlust saab võtta siin kirjandis sümbolitena. Tööga pakseneb rahakott, mis on raske, aga siis saab unistusi täide viia. Kui aga rääkida unistustest, siis ei saa mõelda nende all ainult suuri ja tuleviku unistusi. Saab rääkida ka utoopiast, mis ei tundu reaalne, aga tuleb elus hetki, kus midagi imelist toimub ja sel hetkel meenub, et see oligi unistus. Mina saan öelda selle peale, et minu unistus oli pääseda pildina ajalehte. Kui see juhtus, olin ma lausa Virumaa Teataja esikaanel. See tundus unistades utoopiline, aga kui see juhtus, oli see ime minu jaoks. On veelgi sääraseid juhtumeid minuga toimunud ja ma usun, et veel paljudelgi. Taolistel juhtumitel on just nende unistuste täitumine palju õnnelikuks tegev kui unistuse, mille nimel oled näiteks terve elu vaeva näinud, sest see on kurnav. Aga hetkelised unistuste täitumised on lihtsad ja põnevad oma ootamatuselt.
Seega oli selles ka natuke rõõmu. Mari pere aga kurvastas, sest ta viibis kodus harva ja raske töö tõttu polnud ta enam nii rõõmsameelne kui varem. Mari mees tegi lõpuks ka enesetapu, kuna naine nii vähe kodus oli ja hoolitses teise pere laste eest. Andrese lapsedki tundsid pigem seal olles kurbust. Nad olid emast ilma jäetud ja töö oli esmatähtis. Suureks kasvades ei tahtnud nad sinna jääda, vaid lootsid suurde ilma rõõmu minna otsima. Sellega hakkas kustuma ka Andrese unistus. Ta nägi ikkagi vaeva ka seepärast, et Vargamägi pärandada hiljem oma lastele. Lootis, et hiljem lapsed mõistavad Vargamäe ilu. Andrese unistus purunes täielikult siis, kui tema poeg ütles talle, et läheb kroonu ja ei tule enam tagasi. Andres oli kurnatud ja masenduses. Ta mõistis lõpuks, et kogu see vaev oli asjata ja kõik see valmistas nii palju muresid. Vargamäed ei ole olemaski laste jaoks ning tal pole enam kedagi, kellega oma vanaduspäevi elada.
Puänt: Jonõts katkestab kõik suhted Jekaterinaga. MIS JUHTUS? Inimene, kes loobub armastuse otsingust, jätab südame kaitsetuks pahede eest. 3. ,,Karusmarjad" Sissejuhatus: Loomaarst Ivan Ivanovits ja gümnaasiumiõpetaja Burkin vestlevad, kuid vihmasaju alates otsustatakse Aljahhini juurde varjule minna. Sõlmitlus: Aljahhin laseb Ivani ja Burkini majja. Teemaarendus: 1. Kolm meest lähevad koos supelmajja. 2. Ivan hakkab oma vennast Nikolaist rääkima. 3. Nikolai unistus, saada mõisnikuks ning kasvatada karusmarju, oli täitunud. 4. Ivanile on muutunud linnasolek talumatuks. Kulminatsioon: Ivan arvab, et ta on vana ning ei kõlba millekski, ta soovib olla noor. Puänt: Peale Ivani lugu kõik vaikivad, sest nad lootsid kuulda lugu peentest inimestest ning naistest, Ivani jutustus ei rahuldanud neid. *Lugu loos MIS JUHTUS? Inimesed on nii painatud oma unistustest, et lõpuks polegi oluline see kuidas see unistus välja
Muusikalikontsert 2010 Memory Mina käisin kuulamas 08.01.2010 Tartu Vanemuise kontserdimajas ,,Memory 2010", mida Vanemuise teater on korraldanud ka viiel varasemal aastal. Seekord oli kontsert pühendatud eesti heliloojatele ja nende armastatud loomingule. Muusikalikontserdil astusid lavale lauljad Hanna-Liina Võsa, Gerli Padar, Koit Toome ja Lauri Liiv, Vanemuise ooperisolistid Merle Jalakas, Jaan Willem Sibul ja Märt Jakobson ning teatri laulvad draamanäitlejad Maarja Mitt, Hannes Kaljujärv ja Tanel Jonas. Seekordsel ,,Memory'l" olid esindatud lastemuusikalid ,,Nukitsamees", ,,Buratiino" ja ,,Lumekuninganna"; muusikalid ,,Suveöö ilmsi", ,,Kuldvasikas ehk Raha paneb rattad käima" ja ,,Verevennad"; rockooper ,,Ruja"; operetid ,,Hermese kannul", ,,Tuled kodusadamas", ,,Raudne kodu", ,,Ainult unistus" ja ,,Laanelill", mängufilm ,,Verekivi"; muusikalavastused ,,Kaotajad" ja ,,Kuidas kuningas kuu peale kipp...
kirjutab ainult hästi tõsiseid ja süngeid raaamatuid . Veel on majas kojamees. Neil kõigil on aga oma unistuste maailm, mis on nende jaoks tõeline. Siimul on laua all oma võlumaa, kus ta on võluriks. Kord võlus ta nii,et loomad olid merehädalised ja Siim oli vetelpäästja ,kes pidi nad ära päästma. Ema oskab pargis läbi salaukse kaudu oma salalossi minna , kus ta on kuninganna.Kord oli ema oma võlulossi koos mänguasjadega ja nad mängisid ,et lohe ründab nende kindlust. Isa unistus on olla sportlane, selleks läks ta oma autosse ja ronis esiistmelt tagumisele istmele.Ta on oma unistustes väga kuulus ja hea sportlane.Kord tuli ta uisutamises maailmameistriks. Sirli käis aga pilvemaal, selleks läks ta oma maja lifti ja vajutas kõiki nuppe korraga ja lift lendas läbi katuse pilvemaale.Seal olid Sirli sõbrannad pilvebaleriinid ja Päike ja Kuu. Kojamees on Vetevalla prints ja tema luuakamber on ookean ,kus elavad kalad.
südmus. Üritan hoiduda sellest, et ma neid ära ei hellita. Ma loodan, et mu lastest tulevad ilusad, toredad ja õnnelikud inimesed. Ma ei saa seda küll garanteerida, kõik inimesed on erinevad, kuid mina kavatsen omaltpoolt selleks kõik teha. Juba mõtlemine sellele, et mul saavad kunagi olema lapsed on nii põnev. Kuidas ma küll hakkama saan? Ma usun, et kui juba kõik teised sellega on hakkama saanud, saan minagi. Ma tahan väga emaks saada. Iga tüdruku unistus on, et talle tuleks järgi prints valgel hobusel. Mina seda ei ootagi. Ma sooviksin, et minu mees tulevikus oleks hooliv, truu, humoorikas ja mis peamine, armastaks mind sellisena nagu ma olen.Ideaalis võiks ta välja näha pikk, blond ja siniste silmadega. Need on kõik küll unistused, reaalsuses võib asi hoopis teine olla. Ma tean, et kõigil on olemas oma hingesugulased, aga alati ei pruugi nad üksteist leida. Mu mees võiks olla ka väga töökas ning võiks osata süüa teha
Jalgpalli rahvusvaheline juhtorgan Rahvusvaheline Jalgpalliföderatsioon (FIFA) asutati Pariisis 1904. aastal. Ükski teine spordivõistlus pole püüdnud maalimas sellist huvi nagu Jalgpalli Maailmameistrivõistlused/ FIFA World CupTM. Alates esimesest proovi võistlusest 1930a Uruguais, on Jalgpalli Maailmameistrivõistlused kujunenud FIFA lipulaevaks, mis kogu aeg kogunud populaarsust ja lugupidamist.Prantsusmaa jalgpalliliidu juhtide, eesotsa Jules Rimetiga, unistus 1920aastal oli kokku tuua maailma parimad jalgpalli rahvuskoondised ja panna nad võistlema Maailmameistri tiitlile. Algne kuldkarikas kandis Jules Rimeti nime, selle nimel võisteldi 3 korral peale 1930a, enne II Maailmasõda, mis peatas võistlused 12 aastaks.Alates 1958a on Jalgpalli Maailmameistrivõistlusi peetud iga 4a järel Euroopas ja Ameerikas ja 2002a esimest korda Aasias.Tänapäeval vaatab neid üle 37 miljardi inimese, ainuüksi 1998a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
