Linnud ujuvad naftas, aga autoga tahaks ikka sõita Me elame kaasaegses infoühiskonnas, kus igapäevast elu võib kirjeldada fraas: tarbida, et elada. Samas teatud kihile on võib olla omasem hoopis öelda: elada, et tarbida. Väga suure osa kaupadest moodustavad tehismaterjalid. Esirinnas nendest naftaproduktid, mis on esindatud alates pastapliiatsist, lõpetades medikamentidega. Enamtuntud kasutusala fossiilsetel saadustel on aga energiaallikas soojuse andmiseks ja naftaeritised sisepõlemismootorites. Ilma nende nii igapäevaste ja loomulikena näivate protsessideta ei kujutaks me oma aktiivset elu ettegi. Ometi leidub maailmas väga suurel määral inimesi, kellel ei ole antud teemal midagi kaasa rääkida ühel lihtsal põhjusel elatakse minevikus ehk agraarajastul. Antud teemat võib käsitleda kui metafoori rikastest ja vaestest. Linnud ärimeeste ja poliitikutena mängivad kodanlusega täpselt nii, nagu ise tahavad....
Delfiinid, nende kehaehitus ja toitumine Delfiinid on kiiresti ujuvad veeimetajad, kes kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda. Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm (üle 40 liigi) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane. Delfiinidel on voolujooneline, torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad. Keha on olenevalt liigist 1-10 meetrit pikk. Delfiinid on väga iseloomulikult värvunud, sulandudes
Peajalgsed limused Peajalgsetel limustel on pikad kombitsad (8 või 10) ja kombitsatel asuvad iminapad. Nad võivad liikuda ujudes raketi põhimõttel paisates lehtri kaudu välja veejoa. Peale selle võivad nad liikuda kombitsate abil. Elupaik: Nad elavad meredes; osa ujuvad (kolmaarid) ja teised kivide kaljude vahel urgastes (kaheksajalad). Suurus: Erineva suurusega mõnest sentimeetrist kuni 15 meetrini (hiidkalmaar). Toitumine: Nad on lihatoidulised loomad ja toituvad põhiliselt kaladest mida haaravad kombitsatega. Hingavad: Hingamiseks on lõpused. Liikumine: Kalmaarid ja kaheksajalad võtavad mantliõõnde vett täis ja sulevad mantli serva nn. nööbikestega. Liikumiseks paisatakse läbi lehtri välja tekib reaktiivjõud, mis paneb nad kiiresti liikuma.
Paikuse Põhikool Delfiin referaat Janely Tilk 8a klass Paikuse Põhikool Sissejuhatus Need kiiresti ujuvad veeimetajad kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda. Paljud inimesed lihtsalt ei tea, et delfiinid on samuti vaalalised, ainult et väiksemad ja üheainsa hingamisavaga. Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm ( üle 40 liigi) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane. Nagu vaaladki pole delfiinid kalad, vaid imetajad. Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas kuni 1000 isendit. Nad
17. Nimeta kala uimed! Kuidas kala erinevaid uimi kasutab? Rinna-, kõhu-, selja-, saba-, pärakuuim. Saba- edasiliikumiseks, kõhu, rinna- tasakaal 18. Kuidas kalu jaotatakse? Näited! Luukala(ahven), kõhrkala(hai), sõõrsuu(silm). 19. Kuidas on kala kohastunud eluks vees? Värvus-alt tume pealt hele, Soomused, lõpused... 20. Mis mõjutab kalade elupaika? Näited! Soolane ja mage vesi. Kilu soolases, haug magedas. 21. Miks osad kalad ujuvad parves? Näited! Nad ujuvad kõrvalliikuja järgi. Kilud. 22. Kuidas kalad ja kahepaiksed end kaitsevad? Värvus, häälitsemine, asendid, mürk, hambad. 23. Koosta toiduahelaid rööv- ja lepiskaladega ning kahepaiksetega! R.k.-väike ahven- suur ahven; L.K.- tigu- koger; K.P.- taim- nälkjas-konn. 24. Mis on toiduvõrk? Ring kus toidu ahel kordub. 25. Kuidas kalad ja kahepaiksed inimesele tähtsad on? Näited! Söögiks, aias kahjurite hävitamine, ilu jaoks. Konn hävitab putukaid. 26
Kõige suuremad neist on Kuuba, Haiti ja Dominikaani Vabariik. Kliima saartel Kariibi mere troopilise kliima tõttu langeb temperatuur väga harva alla 25 kraadi, kuid tihti leevendab päevast palavust jahutav meretuul. Mõnikord tabavad saari ägedad orkaanid, mis tekitavad tõsiseid purustusi. Aasta temperatuuri amplituud on väike. Mere elustik Tuntuimate Kriibi mere piirkonna korallide hulka kuuluvad kork- ja kivikorallilised. Korallrahude vahel ujuvad imekauni värvusega kalade parved, näiteks huul-niitkalad, kirjud küülikahvenad, meriroosahvenad, pinsettkalad jt. Papagoikalad näksivad oma teravate hammastega korallipolüüpe ja vetikaid. Avamerel ujuvad noolhaugid . Need on söödavad kalad, seetõttu püütakse neid massiliselt. Saarte rannikualadel elutseb mitmeid kilpkonnaliike. Nende hoolimatu väljatõrjumise tulemusena on mõned neist, näiteks rohekilpkonn, väljasuremise äärel. Nende
Ainuõõssed 8 klass 2007 Sissejuhatus · Ainuõõssed on kotikujulised veeloomad. · Oma nimetuse on nad saanud selle järgi, et nende keha sees on suur õõs. · Ainuõõssete hulka kuuluvad näiteks hüdrad, meriroosid, korallid ning vabalt ujuvad meduusid. Hüdra · Elab puhtaveelises veekogus. · Tal on sale, kotikujuline, umbes ühe sentimeetri pikkune keha. · Keha ühe otsa tallaga kinnitub ta taimedele või veealustele esemetele. · Teises otsas paiknev suuava on ümbritsetud kombitsatega. Hüdra ehitus Hüdra eluviis · Hüdra elab kinnitunult. · Hüdra toiduks on vees liikuvad väikesed loomad (vesikirbud ja väikesed vähikesed). · Hüdra püüab toitu kombitsatega, millel
PRESIDENT KINNAS Tegelased: Kinnas, erinevad kalad, ahven. Kalad ujuvad ümber jääaugu kui järsku käib plärts ja kinnas vajub vee põhja. Kaladujuvad tema ümber ja hakkavad teda vaatama. Kinnas: Tere! Häid pühi! Kalad: Tere, tere! Aga mis pühadest Sa räägid? Kinnas: (imestunult) Kas teie siis ei teagi, et täna on Eesti Vabariigi sünnipäev? Kalad: Ei tea. Mis asi see Eesti Vabariik veel on? Kinnas: (pahaselt) No te olete ikka päris rumalad. Passite siin jää all ega tea mitte midagi. Kus te enda arvates siis elate? Kalad: Meie elame järves.
........7 JÕEDELFIIN.............................................................8 DELFIINID DELFINAARIUMIS.....................................8 PILDID.....................................................................9 KASUTATUD ALLIKAD..............................................10 3 SISEJUHATUS Ma valisin just seda teema, selle pärast mulle väga meeldivad loomad. Ja praegu ma tahan rääkida natukene delfiinidest. Need kiiresti ujuvad veeimetajad kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda. Paljud inimesed lihtsalt ei tea, et delfiinid on samuti vaalalised, ainult et väiksemad ja üheainsa hingamisavaga. Delfiinlaste sugukond on vaalaliste seltsi kõige arukam sellesse kuulub 50 liiki. Bagu vaaladki pole delfiinid kalad, vaid imetajad. Nad liiguvad parvedes ja orinteeruvad nagu nahkhiired, saates pidevalt välja ultrahelisignaale, mis peegelduvad tagasi ettejuhtunud takistustelt.
Sissejuhatus Ainuõõsed on kotikujulised veeloomad. Oma nimetuse on nad saanud selle järgi, et nende keha sees on suur õõs. Kehaõõnt ümbritseb kahest rakukihist koosnev kehasein. Paljudel ainuõõsetel on rakukihtide vahel sültjas mass. Kotitaolise keha ühes otsas asub suu. Rakud moodustavad mitut liiki kudesid, kuid mitte veel organeid. Ainuõõsete hulka kuuluvad näiteks hüdrad, meriroosid, korallid ning vabalt ujuvad meduusid. Eelnevatest ainuõõstest tuleb ka juttu. 3 Korallid Korallid on enamasti väikesed, mõne millimeetri pikkused polüübid, kes vajavad eluks sooja ja väga soolast vett. Nad moodustavad kolooniad. Korallide kuju sõltub polüüpide kokkukasvamise iseärasusest ning nende asustusest koloonias. Nad võivad olla erksat värvi ja ebahariliku kujuga ning võivad ka meenutada kõikvõimalikke taimi. Kui korallid surevad, jäävad nende lubiainest
Nii ongi ta varustatud kahe viburiga, mis teda hõlpsasti edasi viivad. Vetikatel on sageli olemas võimalus end ebasobivate keskkonnatingimuste eest kaitsta. Nii võivad ka koppvetikataimed hapniku puudusel viburid ära heita ja limaga kattuda. Koppvetikad saavad paljuneda mitmel erineval moel. Näiteks suvel paljunevad nad liikumisvõimeliste rändeostega, sügisel aga sugulisel teel. Jahedate sügisilmadega tekib koppvetika sees palju väikesi sugurakke. Need vabanevad emaraku kestast, ujuvad ringi, liituvad paarikaupa ja kattuvad paksu kestaga. Olles talvise ebasoodsa kasvuperioodi vaikselt mööda saatnud, hävib paari kaitsev kest ja sisu jaguneb neljaks tillukeseks koppvetikak Eestikeelne nimi koppvetikas Ladinakeelne nimi Chlamydomonas Süstemaatiline kuuluvus Kuulub hõimkonda rohevetiktaimed. Eluvorm Üherakuline üheaastane vetiktaim. Suurus 0,015...0,03 mm
Kõrgelt vette sööstes püüavad nad kalu. Troopikas elavad käärnokad lendavad madalalt vee kohal ning haaravad veepinna lähedalt kalu ja krevette. Noka alapool on neil pikem kui ülapool. Jakaanadel on pikad varbad ja nad jalutavad putukaid otsides vesiroosi lehtedel. Nad astuvad järgmisele lehele, enne kui leht, millel nad seisid, vee alla vajub. Haiguritel on pikad jalad. Nad seisavad või jalutavad madalas vees, oodates sobivat momenti kala või konna kättesaamiseks. Pelikanid ujuvad vees. Noka alapoolel on kott kuhu nad korjavad. Ujulestadega varustatud varbad ei lase flamingodel toitumise ajal mudasse vajuda. Nad pesevad suurtes kolooniates. Iga emane muneb ühe muna. Poeg koorub umbes 28 päeva pärast. Kingnokal on massiivne nokk ja ta kaevab kopskalu mudast välja. Mõnikord ootab ta vaikselt, et saada kätte kala või konna. Iibised ja flamingod kurnavad pea küljelt küljele liigutades veest ja mudast endale toitu. Suled
1.-Loomaliigid elavad maapinnal,enamik, saavad vabalt liikuda,reageerivad kiiresti ärritusele, toiduks taimed või teised loomad, hapnikku ja eritavad elutegevuse kkäigus süsih. ,kehas paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel.,sigivad suguliselt või mitte,moondegaja ilma arenevad 2.-silmade taga paikneb lõpuseid kattev lõpuseklaas,,,,,keha kaitsevad soomused,soomused kasvavad,nahas-limanäärmed,mis kehale limakiht.Tänu sellele kala libe ja voolujooneline saab paremini liikuda.....Liikumisele aitavad uimed,eriti sabauim,tõukab sellega liigub.teised manööverdamiseks ja tasakaaluks.Küljejoone abil saab orienteeruda ja tajub vee liikumist. 3.-keha sisemuses-luustik,luustiku mood. Koljuluud ja selgroog. Siseelundeid kaits. Roided,mis on selglülidel...Närvisüsteem juhib elundte tööd-osad:peaaju ühenduses seljaajumis on selgrookanalis, närvid lihastesse...Meeleelundid võtavad vastu infot,valu ei tunne....Ujupõis-gaasiga,hulka vähend...
keskkonna?id=75609777 ideoloogiline-voitlus-ja-poliitiline-soda- _ga=1.129338636.1866024609.1475236322 Psühholoogiline kaitse – sõja ja Õpilasesinduste liit pooldab valimisea Technopolis Ülemiste investeerib uue Aidsi diagnoositute arv on tänavu kasvanud Tartu suplusvees ujuvad antibiootiku rahu piiridel langetamist kohalikul tasandil büroohoone ja parkimismaja ehitusse 18 alluvad bakterid Kohalik tase miljonit eurot http://tervis.postimees.ee/3850087/aidsi- http://unitas.ee/uudised/psuhholoogi http://www
PUUMA Puuma peamiseks elupaigaks on Ameerika mandri mägimetsad. Seetõttu kutsutakse teda ka mägilõviks. Puuma ronib osavalt puudel, vajaduse korral ujub hästi. Seljapoolel on ta ühetooniliselt kollakaspruun, alapoolel hele, peaaegu valge. Kaal võib ulatuda pisut üle saja kilo. JAAGUAR Jaaguar elutseb Ameerika mandril, Lõuna- ja Kesk- Ameerikas. Tema lemmikpaigaks on troopilised põlismetsad. Jaaguarid on hulkuva eluviisiga, rännakutel ujuvad meelsasti. Kogult on jaaguar pisut suurem puumast. Nagu kõigil pantrite perekonda kuuluvatel loomadel on jaaguari karvastik lapiline. TIIGER Tiiger on kõige võimsam kasslane. Ta võib kaaluda ligemale 300 kilo. Tiiger on säilinud Kagu- Aasia maades, samuti Venemaal Kaug- Ida taigas. Tiigrile on iseloomulik ristvöödiline karvastik.
See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega. Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav. Vete kinnikülmumine põhjustab sinivaalade rändamise soojadesse troopikapiirkondadesse kesisemale dieedile. Planktoni vähesusest tingitud paastumise elavad vaalad üle tänu varutud paksule rasvakihile. Paljunemine Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevatest rühmades. Suurematesse parvedesse kogunevad nad toidujahil ning järglaste saamiseks. Siginemine toimub troopikapiirkondade soojades vetes, seal sünnivad ka pojad. Vastsündinuid katab vaid õhuke (vanemaid paks) rasvakiht, külmades vetes ei jääks nad ellu. Vastsündinud sinivaal on ligikaudu seitsme meetri pikkune ning kaalub kuni kolm tonni. Vaalapoeg toitub emapiimast
Algloomad Aivo Jääger Hõimkond: Kulendviburloomad Viburloomad Kulendloomad Taimviburloomad Loomviburloomad Kulendloomad erineva kehakujuga roomavad kulendite abil toituvad kulendite abil kõik on heterotroofid paljunevad pooldudes veekogude põhjas või hõljuvad osa on parasiidid enamasti meres Kulendlooma pilt Viburloomad püsiva ovaalse kehakujuga viburid (1-palju) liikumiseks toituvad viburite abil ujuvad aktiivselt osa on autotroofid (neil on kloroplastid) osa on parasiidid paljunevad pooldudes, üksikud paljunevad suguliselt Ripsloomad Ripsloomad ehk tsiliaadid (Ciliophora ehk Ciliata) on üks tähtsamaid protistide rühmi, mis kuulub alveolaatide superhõimkonda. Tsiliaate võib leida enamikust veekogudest ja mullast. Tsiliaatide seas on nii endo- ...
levib ka tolmuga õhus. Inimorganismi sattudes põhjustab ta rasket, sageli surmaga lõppevat kesknärvisüsteemi haigust. Eestis õnneks viimast ei leidu. Harilik amööb Düsenteeria siseamööb Harilik amööb on üks suuremaid looduses vabalt elavaid amööbe, kelle läbimõõt on 0,25mm. Ta elutseb lompide ja tiikide põhjas mudakihil Viburloomad püsiva ovaalse kehakujuga viburid liikumiseks toituvad viburite abil ujuvad aktiivselt osa on autotroofid (neil on kloroplastid) osa on parasiidid paljunevad pooldudes, üksikud paljunevad suguliselt Trihhomoonas Ülemaailmselt levinud parasiit. Ta elutseb meeste ja naiste kuse ja suguteedes, kahjustab seal epiteelkudet ning põhjustab haigust nimega trihhomonoos. Niiskel pinnal püsib elus 12 tundi. Eeskätt on suguhaigus. Taimviburloomad roheline silmviburlane Loomviburloomad lamblia, trihhomoonas Lõpp
• "Simunapäev" • "Luigeluulinn • "Kaitseala" • "Emapuhkus" • "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" • "Kohtumised" Proosaraamatud • "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" • "Päevaseiskaja - Lõuna-Eesti muinasjutud” • "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud“ • "Kirjatud teekond“ • "Paleontoloogi päevaraamat" “Vastamata armastused” • Vastamata armastused uitavad mööda linna Nad ujuvad jõge mööda vastuvoolu nagu viidikad parves Nad kõnnivad tilkudes ja tikk-kontsades mööda Gildi ja Küütri tänavat Nad istuvad Jaani kiriku juures pingil ja ootavad Veelkalkvel igatsevate silmadega passivad nad sind üleni sirelisinised ja kurvad
kohanemine ja reageerimine ärritusele. 5. KUIDAS TAGATAKSE LOOMORGANISMI SISEKESKKONNA STABIILSUS? V: Loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus tagatake elundite ja elundkondade koostöö abil. 6. MILLISEID ELUSLOODUSE OMADUSI SAAME UURIDA ALLES LIIGILISEL TASEMEL? V: Liigilisel tasemel saame uurida eluslooduse paljunemise protsesse. 7. TOOGE POPULATSIOONIDE JA ÖKOSÜSTEEMIDE NÄITEID. V: POPULATSIOONI NÄIDE: Ühes tiigis ujuvad karpkalad. ÖKOSÜSTEEMI NÄIDE: Oja, jõgi, tiik või järv. 8. MIKS LOETAKSE BIOSFÄÄRI KÕIGE KÕRGEMAKS ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMEKS? V: Biosfääri loetakse kõige kõrgemaks eluslooduse organiseerituse tasemeks seetõttu, et see on kõige suurem ökosüsteem, kuna hõlmab kogu Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti.
siirdesoos, lammi- ja lodumetsa vesistes kohtades Omab ujulehti, tupplehti ja kroonlehti. Kasutatakse rahvameditsiinis. Väike lemmel Väike lemmel Ladinakeelne nimetus: Lemna minor. Rahvapärased nimetused: konnaläätsed, vesiläätsed, seauba, vesivirn, päevaseep, tiigieile. Lehed ja varred moodustavad ühe plaadikese. Puuduvad maapinda kinnitunud juured. Ujuvad vees. Elavad mitmeid aastaid. Talveks vajuvad veekogu põhja. Koosnevad tärklisest. Kanada ivesikatk Ladinakeelne nimetus: Elodea canadensis Michx. Rahvapärane nimetus vesihain. Kuulub sugukonda kilbukalised, perekonda vesikatk. mitmeaastane, kahekojaline, veesisene taim. Varre pikkus 0,5...1,5 m. Euroopas kasvavad peaaegu ainult emastaimed, Ameerikas isastaimed. Kasvab nii seisvas kui ka voolavas magevees. Eelistab toitaineterikkaid veekogusid
tasakesi allapoole. Siit kivide vahelt jõuan ma lõpuks põhjaveeni. Siin on nii jahe ja pime, õnneks saab siin teiste vihmapiiskade jutustusi kuulata ja ka ise sõna sekka öelda. Oh, ma näen natuke valgust, keegi võtab kaevust vett. Mina sattusin ka pange, nüüd kallati mind lillevaasi ja viiakse tuppa. Vaas pannakse lauale ning sisse pistetakse tulbid. Kui tulbid närtsivad, visatakse need minema ja lillevesi koos minuga kallatakse väikesesse järve. Siin ujuvad ka kalad, mulle tundub, et päevane päike ja kuumus on mulle liiga teinud ja ma hakkan nüüd ööjaheduses aurama. See on nii imelik tunne, mul oleks nagu kõdi. Lõpuks ma jõuan jälle üles taevasse ning peagi sajan sealt alla ja lähen uusi seiklusi otsima.
KOPSUDEGA , VEES ELUTSEVAD TEOD KOPSUDE JA LÕPUSTEGA . TIGUDE TÄHTSUS ENAMIK TIGUSID TOITUB TAIMEDEST , NAD ISE ON TOIDUKS PALJUDELE LOOMADELE . OSA TIGUSID ON PARASIITIDE VAHEPEREHEMED . MÕNED TEOD ON KA SÖÖDAVAD INIMESTE JAOKS . TIGUSID NIMETATAKSE KÕHTJALGSETEKS . TIGUDEL ON AVATUD VERERINGE . TEOD ON LIITSUGULISED . V IINAMÄETIGU ON LOODUSKAITSE ALL . KOJATA TEOD ON NÄLKJAD . KARPIDE ARENG KARBID ON LAHKSUGULISED . SEEMNERAKUD UJUVAD EMASLOOMA MUNARAKKUDENI , VILJASTUNUD MUNARAKUD ARENEVAD VASTSETEKS EMASLOOMA ORGANISMIS . KEVADEL PEAVAD NOORED KARBID KINNITUMA KALALÕPUSTELE , KUS NAD PARASIIDINA ELAVAD PAAR KUUD . SEEJÄREL LASKUVAD NAD VEEKOGU PÕHJA JA ARENEVAD TÄISKASVANUD KARBIKS . KARBID HINGAVAD LÕPUSTEGA . E BAPÄRLIKARP ON LOODUSKAITSE ALL . SÖÖDAVAD KARBID : SÖÖDAV RANNAKARP , SÖÖDAV SÜDAKARP , AUSTRID , RÕÕNESKARP , KAMMKARP . PEAJALGSETE LIIKUMINE
Kilud kasvavad nad kuni 4 cm pikkaks Järvekula kool Välimus Kilul on siniroheline selg aga muidu on kilud hõbedat vä- rvi.kilud on 2,5 kuni 4 cm pikka kasvu. Järvekula kool Hulk Kilu ehk saleda kehakujuga kala.Teatud ka nimedega Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus. Järvekula kool Elupaik Kilusid leidub Atlandi ookeani ida osas kirdes aga rohkemalt elavad kilud läänemeres. Järvekula kool Eluviis Kilud ujuvad parvedes mis võivad olla kuna sadasid meetreid kuni mitu kilomeetrit pikad.Kilu on ka ise toiduks paljudele loomadele - röövkaladele, hüljestele ja veelindudele, samuti on tal tugev toidukonkurents noorte räimedega. Järvekula kool Toitumine Toitub valdavalt planktilistest selgrootutest (eeskätt kirpvähilised ja aerjalalised), toitub ainult päeval. Talvel tarbib toitu tunduvalt vähem. Järvekula kool Arvukus
nõudma. Kaie polnud sellega nõus, kuna tal endal olnud juba tubli noormees välja vaadatud. Saks vihastanud koledasti. Kord hiilinud ta ligi, kui Kaie parajasti suurt heinasületäit tõstnud ja lükanud Kaie järve. Rahvasuu räägib, et Kaiet tahetud küll veest välja tõmmata, aga tema hoidnud kõvasti veetaimedest kinni, et "enne upun, kui härra omaks saan". Nii Kaie uppunudki, tema heinasületäis pudenenud laiali ja nendest tükkidest on saanud Porkuni järvele kaunid ujuvad saared. Neid saari võib seal praegugi näha. Seda kohta kaldal, kust Kaie vette kukkus, nimetatakse siiamaani Kaieallikaks. Porkuni järvest Porkuni noorhärra läinud kosja. Kosjasõit õnnestunud. Tema saanud pruudiga kaupa. Pruut olnud temal kusagilt Piisupi poolt üks peretütar. Kui kosjakaubad koos, hakanud tema sõitma oma abikaasaga lossi poole. Talvetee läinud üle järvejää. Jää olnud nõrk ja noorhärra langenud koos pruudi ja hobusega järve põhja
Organi tasand Organ on kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni Elundkondade tasand Ühe talituse alusel moodustavad organid organsüsteeme e. elundkondi Organismi tasand Organismi talituste regulatsioon kindlustatakse sisekeskkonna stabiilsus e. homöostaas Neuraalne regulatsioon-närvisüsteem Humoraalne regulatsioon-hormoonid Populatsiooni tasand Ühel asustusalal elunevad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni (nt. ühes tiigis ujuvad karpkalad) Liigi tasand Liigi määratlemine toimub paljude sarnaste tunnuste abil. Nt. Iseloomulik sise- ja välisehitus, talituste eripära, kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum, kindlad nõuded elupaigale Koduhobune (Equus Caballus) Ökosüsteemi tasand Ühel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid moodustavad koos ümbritseva loodusega ökosüsteemi. Kõige suurem ökosüsteem on biosfäär. Biosfäär on kõige kõrgem eluslooduse
Maailmamere elustik ` Maailmameri hõlmab maakera pinnast 71% .Selle kohal toimuvad peamised Maa kliimat kujundavad protsessid.Ookenide ja merede vetikad on peamised Maa atmosfääri hapnikuga peamised rikastajad ja õhus leiduva süsihappegaasi tarbijad.Nii nagu mandritel ,võib maailmameres eristada sarnaste eluvormidega ja kohastumisega taimede ja loomade kooslusi.Polaarmeredes ujuvad ringi vaalad ,morsad ja hüljesed ,troopilise laiuskraadide soojades meredes elutsevad korallid .Maailmamere erinevates osades elavad erinevad kalad,vetikad ,mikroorganismid. Kohastunud veeorganismid? Soe ja külm vesi pole ainuke ,mis määrab vee-elustiku mitmekesisuse.Ookeanites ja meredes leidub valguse-ja varjulembeseid ,soolasemat ja magedamat vett eelistatavaid taime-ja loomaliike .Maailmameres on väga mitmesuguste omadustega keskkondi ,millega on kohastunud teatud taimed ja loomad
Imetajatel on harilikult kaks järjestikust hambumust- piimahambad ja jäävhambad. Jäävhambaid on piimahammastega võrreldes mõnevõrra rohkem. Hambumus on väga tähtis, sest see on üks imetajate klassifikatsiooni põhialuseid. Mõnel imetajal polegi hambaid, või on neid väga vähe see on napihambuliste rühm, kuhu kuuluvad sipelgaõgija, vööloom ja laiskloom. (Genevieve Warnau ,,Kohtumine loomadega") Sissejuhatus Need kiiresti ujuvad veeimetajad kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda. Viimane hõlmab näiteks delfiine, nokisdelfiine ja pringleid. Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm ( üle 40 liigi) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane. Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas kuni 1000 isendit. Nad orienteeruvad ja otsivad toitu, saates pidevalt välja helisignaale, mis peegelduvad teele sattunud takistustelt (kajalokatsioon)
Bora Bora on saar Prantsuse Polüneesias, üks Tuulealustest saartest. Pindala erinevatel andmetel 29,3 või 44 ruutkilomeetrit. Saar on mägine, kõrgus kuni 727 meetrit. Elanikke umbes 8900 inimest. Kuulub Prantsusmaale. Kaunid valge liivaga rannad vahelduvad siin smaragdrohelise mereveega, mille korallaias ujuvad hingematva värvigammaga kalad. Bora Bora on lihtsalt kõige kaunim saar maailmas ning maailma kauneimaks on nimetatud ka Bora Bora laguuni. Saar asub 240 km kaugusel Tahitist ning koosneb mägisest peasaarest ning seda korallkeena ümbritsevatest väikesaartest. Paljudele väikesaartele on koha leidnud uhked veepeale ehitatud bangalotega luksushotellid, mida on Bora Boral eriti arvukalt. Omaette saarekesel, Motu Mutel, asub ka Bora Bora lennujaam
Eurooplased tõid endaga kaasa suured loomad, nende seas lemmik- ja kariloomad. Paljud neist aga metsistusid saartel ning muutusid ohuks saarte algupärastele asukatele. VEEALUNE ELU Kariibi mere korallisaared koosnevad väikestest kõva lubiskeletiga polüüpidest. Suurte korallriffide moodustumine vältab miljoneid aastaid. Tuntuimate Kriibi mere piirkonna korallide hulka kuuluvad kork- ja kivikorallilised. Korallrahude vahel ujuvad imekauni värvusega kalade parved, näiteks huul-niitkalad, kirjud küülikahvenad, meriroosahvenad, pinsettkalad jt. Papagoikalad näksivad oma teravate hammastega korallipolüüpe ja vetikaid. Avamerel ujuvad noolhaugid ehk barrakuudad. Need on söödavad kalad, seetõttu püütakse neid massiliselt. Saarte rannikualadel elutseb mitmeid kilpkonnaliike. Nende hoolimatu väljatõrjumise tulemusena on mõned neist, näiteks rohekilpkonn, väljasuremise äärel. Nende
Aga kas päästjaid on? Kas keegi üldse märkab, et oled uppumas? Mõnikord arvavad kaldalolijad ja teised suplejad, et veesolija teeb nalja, sest tihti peale vees lollitatakse. Sageli ei oska kaaslased uppujat päästa. Uppuja päästmine nõuab erioskusi, näiteks sukeldumist, vee all ujumist ja hädasolja transportimist ja elusamist. Kõigest eelpool lähtuvast peaksid kõik ujujad olema hästi ettevaatlikud, hindama oma võimeid õigesti ning teadma, kus nad ujuvad ja millised ohud neid vees ümbritsevad. Neid asjaolusid arvestades ei oelgi võimalik ohtlikesse olukordadesse sattuda. Enda puhul saaksin öelda, et ei suudaks uppujat päästa, kuna pole piisavalt teadmisi ega kogemusi. Samas tean kindlalt, et ei lähe üksi vette, kui on külm ja tuuline ilm. Mulle ei meeldi mudase põhjaga veekogud, kuna sinna võib jalg kinni jääda ja on ebameeldiv kõndida. Samuti ei meeldi ka kivise põhjaga, sest siis võid jala ära lüüa.
Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, lääne pool on suur Transilvaania platoo. Idas ulatub Doonau jõest Musta mereni Dobrudza platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik. Lääne-Rumeenias laiub Lääne-Rumeenia mägedest kuni Ungari piirini väiksem Tisza jõe tasandik. Teine tasane ala on Doonau delta. Deltas on sood, leetseljakud ja ujuvad pilliroosaared. Siseveekogud Pikim jõgi on Doonau, mis voolab 1075 km pikkuselt läbi Rumeenia territooriumi Musta merre. Enamik teisi jõgesid on Doonau lisajõed. Suuremad jõed on Jiu, Olt, Argeþ ja Ialomia, mis kõik voolavad läbi Valahhia tasandiku. Siret ja Prut saavad alguse kirdest. Pikkuselt teine jõgi Mures voolab 768 km lääne poole, et suubuda Ungaris Doonau lisajõkke Tiszasse. Mullad Rumeenia mullad on väga mitmekesised. Kõige viljakamad on tasandike
Kahepaiksed on esimesed maismaa selgroogsed, nende sigimine on siiani suuresti seotud veega. Kalad ja kahepaiksed jätavad tavaliselt oma munad ja neist koorunud vastsed saatuse hoolde. Kaladest eristab neid peamiselt jäsemete olemasolu ja kopsuhingamine . Kalade keha katavad soomused ja lima. Kalad ujuvad uimede ja saba abil ning hingavad lõpustega. Kahepaiksed aga elavad nii vees kui maal. Nad koevad munad vette ning seejärel nende munadest arenevad kullesed. Nagu see nimigi ütleb teile, on ogalik ogaline kala. Soomuste asemel katavad keha kilprüüna asetsevad luuplaadikesed. Värvuselt on ogalik üldiselt hallikas-hõbedane. Ogalik võib elada nii mere- kui ka magevees. Ogalikud on segatoidulised, kes söövad igasuguseid selgrootuid, aga ka veetaimi, kalamarja ja kalamaime. Looduses
erinevused näiteks tiigri ja kodukassi vahel on üllatavalt väikesed. Kõik väiksed kaslased võib paigutada ühte perekonda Felis või jagada mitme erineva perekonna vahel. Kaslased on levinud kõikjal Euraasias, Aafrikas ja Ameerikas (kodukassi võib leida kõikjal maailmas), mägimaadest kõrbeteni. Paljud liigid elavad metsades. Kõik kaslased peale suuremate liikide on ülihead ronijad ning mitmed neist ujuvad suurepäraselt. Enamus kaslasi elab üksikult. Jahipidamismeetodid Mõned kaslased otsivad saaki aktiivselt, kuid teised varjavad end ja ootavad mööduvaid ohvreid. Paljud kasutavad nende kahe meetodi kombinatsiooni. Kaslaste karvkate on maskeerimisvahend: tiigri vöödid sulavad hästi ühte kõrge rohustuga, samas paljud metsas elavad liigid on tähnilised, et imiteerida läbi lehtede paistva päikese laike. Vahemaa, mille tagant kaslane oma saaki püüdma asub, on liigiti erinev. Raskema
Selgsõudur Notonecta glauca Britta Sims KELA II Taksonoomia Klass: putukad Selts: nokalised Alamselts: lutikalised Sugukond: selgsõudurlased kehaehitus Iminokk uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Punased silmad e mas tase Tagajalad aerutaolised Neljas tase Viies tase Esijalad lühikesed ja tugevad Tiivad Õhumull iseärasused ~1,6 cm pikkune Pruunikas keha, punased silmad Iminokk Õhumull vee all ujumiseks Ujub selili ("paadimees") Sülg mürgine elupaik Levinud Euroopas, PõhjaAmeerikas, PõhjaAafrikas, Siberis, Indias Tiigid, järved, kraavid, kanalid Valmikud lendavad tiikide vahel Ujuvad veepinnal Kõnnivad maapinnal Tegutseb aastaringselt Millest toitub Kõik, mis on lähedal ja piisavalt väike Vastsed Teised ...
sööb marju, puude võrseid, õisi, vilju ja värskeid lehti Väga harva läheb naaberpuule toitu otsima Talub hästi näljaaegu Pojad Paaritumine ja poegimine toimub puu otsas Tiinus kestab 5-6 kuud, poeg võib sündida mistahes aastaajal Aastas sünnib üks poeg Sünnikaal 200-250 g Ema kannab poega rinnal endaga kaasas Täiskasvanute suuruseks saab 2,5-aastaselt Iseloomustus Ujuvad hästi On väga pikatoimelised, liigutused üliaeglased Kuna ta elab selg alaspidi, siis on tal ka siseelundid teistpidi kui teistel loomadel Hingamine ja vereringe on väga aeglased Kehatemperatuur võib langeda 24-33 kraadi Liigid Varvaslaisikud (Choloepus didactylus) Tserkoopia-pöördpea (Bradypus tridactylus) Kaelus-pöördpea (Bradypus torquatus) Kapuuts-pöördpea (Bradypus cuculliger)
Sootaimed- ja veetaimed Veesisesed taimed- kinnituvad juurtega veekogu põhja Ujulehistel taimedel on lehed veepinnal ja veel, kinnituvad tugeva juurestikuga veekogu põhja või ujuvad kinnitumata, õied veepinnal Veepealsed taimed (sootaimed) kasvavad madalas veel või alaliselt märjas mullas, enamus taimest ulatub veepinnast kõrgemale Sootaimed Sootaimed kasvavad alaliselt märjas mullas, mõned liigid aga ka üle 1m sügavuses vees Juurestik on sageli väga võimas, paljud liigid on pikkroomava risoomiga ja võivad aias kergesti kontrolli alt väljuda Enamasti vlaguslembelised, namasti vaja viljakat mulda 1
sukelduda ning õhtuti nautida polüneesia showd laguuniäärstes restoranides. Kindlasti tasub külastada ka pisikese motuga ühendatud lagonaariumit, kus on põnev koos giidi selgitustega jälgida merikilpkonnade, hiigelsuurte tuunikalade, raide ning haide elu. Põnev snorkeldamiskoht on ka kohalike seas tundtud Coral Garden. Bora Bora saare kirjeldus · Kaunid valge liivaga rannad vahelduvad siin smaragdrohelise mereveega, mille korallaias ujuvad hingematva värvigammaga kalad. Bora Bora on lihtsalt kõige kaunim saar maailmas ning maailma kauneimaks on nimetatud ka Bora Bora laguuni. Saar asub 240 km kaugusel Tahitist ning koosneb mägisest peasaarest ning seda korallkeena ümbritsevatest väikesaartest. Paljudele väikesaartele on koha leidnud uhked veepeale ehitatud bangalotega luksushotellid, mida on Bora Boral eriti arvukalt. Omaette saarekesel, Motu Mutel asub ka Bora Bora lennujaam.
Lepamaim tegutseb magevetes ja tema menüü on ebatavaliselt rikkalik. Ta on jõgede ja järvede toiduahela oluline lüli. Harilik lepamaim toitub mitmesugustest veeputukatest ning teistest väikestest veeloomadest. Soovides püüda vee kohal lendavaid putukaid, hüppab ta koguni veepinnale. Süües on lepamaim võimeline oma liikuvad lõuad ettepoole välja sirutama. Ise on ta toiduks suurematele röövkaladele, lindudele ja imetajatele. Ka jäälinnu lemmiktoiduks on lepamaimud, kuna nad ujuvad veepinna lähedal ja neid on kerge kätte saada. Harilikku lepamaimu võib kohata puhastes magevetes üle Euroopa. Ta võib elada jõgedes, järvedes, veegatäidetud kruusakarjäärides ja igal pool mujal, kus vesi on hapnikurikas ja kala leiab piisavalt toitu. Pisike lepamaim on kergeks saagiks paljudele röövkaladele. Suviti kogunevad lepamaimud parvedesse. Ühes parves võib olla kuna 100 isendit. Tihti ühinevad nendega ka teised kalad, näiteks särjed ja viidikad. Suures parves
püügiviisi- ja normi. Püügiloal on kirjas, millal ja millega tohib mingit kala püüda. KÕHRKALAD JA SÕÕRSUUD Haid meenutavad välimuselt luukalu, kuid neil puuduvad soomused, selle asemel paiknevad neil kehal nahahambad. Haid tunnevad erakordselt hästi lõhnu, samuti on nad teravate hammastega röövloomad. Raid on välimuselt teistsugused, neil on lame keha ja pikk saba. Raid ujuvad oma tiivakujulisi rinnauimi lehvitades. Hai ei tohi kunagi hambutuks jääda, kuna ta on röövkala ning sööb suuri kalu ja võib rünnata ka inimesi, selleks on vaja teravaid hambaid. Sõõrsuud - Suu asemel on suulehter Suulehtri serval ja keelel arvukad sarvhambad Poolparasiitne eluviis
Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav kogus toitu-planktonit. Kui ta käib sügaval saaki otsides, ujub ta vahepeal vee peale, et õhku hingata. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. Paljunemine: Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevates rühmades. Sigimine toimub troopikapiirkondade soojades vetes, seal sünnivad ka pojad. Suguküpseks saavad nad 4-5 aastaselt.Emane sünnitab 23 aasta tagant 68 meetri pikkuse järglase, keda imetab 78 kuud. Emase vaala piimanäärmetest erituv piim on väga toitev, seepärast võib vaalapoeg päevas juurde võtta kuni 100 kg. Vastsündinud poegi katab õhuke rasvakiht. Külmades vetes ei jääks nad muidu ellu
Arktilistes vetes ringi ujudes toituvad vaalad kolme liiki vähkidest. Suurest kõhutäiest hoolimata on sinivaal võimeline arendama kiirust kuni 20- 30 kilomeetrit tunnis. Toitu hangib ta vee alla sukeldudes. Sinivaalal on suur kopsumaht mille abil võib sukelduda kuni 500 meetri sügavusele ning viibida vee all kuni 2 tundi. Seejärel ilmub ta vetesügavustest nähtavale, planktonit suurte ,,ampsudega" haugates. Pannes lõuad pool-kinni, pumpab vaal vee välja. Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevates rühmades. Suurematesse parvedesse kogunevad nad toidujahil ning järglaste saamiseks. Sigimine toimub troopikapiirkondade soojades vetes, seal sünnivad ka pojad. Vastsündinuid katab vaid õhuke (vanemaid paks) rasvakiht, külmades vetes ei jääks nad ellu. Vastsündinud sinivaal on ligikaudu seitsme meetri pikkune ning kaalub kuni kolm tonni. Vaalapoeg toitub emapiimast. Ta joob päevas ära üle 600 liitri piima, teda
saab nimetada jooksmiseks kuni 250 meetrit tunnis ja nende suurim liikumiskiirus on 2 meetrit minutis, puudel 3 meetrit minutis ja kiirustades või põgenedes kuni 4 meetrit minutis. Oma elu elavad nad puu otsas, väga harva võib neid näha maapinnal, sest siis on nad kõige haavatavamad. Neid ohustavad jaaguarid, maod ja kotkad. Mõned faktid: Kas teadsid, et: · Laiskloomad suudavad oma pead pöörata 270 kraadi · Laiskloomad ujuvad väga hästi · Sarnaselt koaaladele kannavad laiskloomad poegi esimestel elukuudel rinnal · Laiskloomadel on neljaosaline magu ning ühe toidukorra seedimine võib aega võtta kuni kuu · Laiskloomade karvas võivad elutseda ka koid, mardikad, prussakad, seened ja vetikad · Discovery Channel'ilt võib vaadata sarja Meet the Sloths, mis räägib laiskloomade elust Costa Rical laiskloomade varjupaigas Laiskloomad on ühed võrratult igavad olendid
5 cm pikk. Isasloomi nimetatakse põdrapullideks ja nad kaaluvad kuni 600 kg. Emasloomi kutsutakse põdralehmadeks ja nemad kaaluvad kuni 375 kg. Eestis elab umbes 10 000 põtra. Keskmiselt elavad nad 8-12- aastaseks. ELUPAIK Põtrade elupaikadeks on suuremad metsa-alad, kus on jõgesid, järvi, soid, noorendikke ja võsastikke. Sagedasti võib teda kohata ka metsade lähedusse jäävatel põldudel. Põdrad ujuvad väga hästi. ELUVIIS Põdra kodupiirkonnaks võib olla 2,5-19 km2. Enamasti on põder üksildane loom, kuid talviti võivad nad olla ka karjades. PALJUNEMINE Põtrade jooksuaeg kestab augusti lõpust oktoobri alguseni. Maikuus sünnib põdralehmal 1-2 vasikat, kes kaaluvad 4-5 kg ja on kaetud pruunika titekarvaga. Juba esimestest elupäevadest hakkavad pisipõdrad rohtu sööma, kuid ema imetab neid siiski hilissügiseni. Põdrapullid kasvavad kiiresti. TOITUMINE
kõrbed), kus on puudus lämmastikust ja fosforist Eestis 9 liiki, maailmas umbes 630, lisaks üle 300 liigi poolputuktoidulisi (püüavad ja tapavad putukaid, aga ei oska neid seedida või toitaineid kasutada) https://www.youtube.com/watch?v=MnY_cCRELvs Veetaimed Taimed, mis kasvavad vee all: õrnad ja õhukesed lehed varred on nõtked, elastsed ja seal on õhuruumid puudub kaitsev kattekude Veetaimed Taimed, mis kinnituvad veekogu põhja, õis ja lehed aga ujuvad veepinnal: suured nahkjad lehed ja nende pinnal on õhulõhed varred, leherootsud ja õieraod on painduvad ja pehmed Veetaimed Kaldaäärses vees kasvavad taimed: varred on sitked ja vastupidavad kasutavad kasvamiseks vette sattunud orgaanilisi aineid Veetaimed Vees vabalt hõljuvad taimed: lemled vetikad Täname kuulamas t!
J.J. Thomson Seoses katoodkiirte kõrvale kaldumisega magnet-ja elektriväljas, leidis Thomson , et negatiivselt laetud osakeste voog on vesiniku aatomist 1800 korda väiksem ning sellega pakkus välja hüpoteesi aatomi koostis olevatest elektronidest. Katoodkiired vooluallika negatiivne poolus. Kiired.... 1903.a esitaski Thomson mudeli, kus võib aatomit ette kujutada rosinasaiakesena. Kus siis positiivse laengu massis "ujuvad" neg. laenguga elektronid. Thomsoni aatomimudel andis tõepärase hinnangu aatomimõõtmetest, kuid sellega see piirduski, sest aatomimudel ei võimaldanud selgust tuua, et millest on tingitud aatomaarsete gaaside joonspektrid. See teooria kestis 8.aastat. ning pärast seda E.Rutherford Katseid tehes jõudis järeldusele, et aines on väga väiksed osakesed, kuid rasked, mis on aatomituumadeks. Sellega seoses pakkuski ta välja planetaarse aatommudeli, ehk kus siis elektronide liikumisel ei ole ...
Hispaania ja Rumeenia pinnamood Hispaania Hipaania pindala on 506 013 km2 ning mandriosa on 493486 km2. Riigi pinnamood on mägine. Kõige madalam koht on Atlandi ookeanis, mis on 0 meetrit ning kõige kõrgem punkt on Pico de Teide ja selle kõrgus on 3718 meetrit. Hispaanias on kolm erinevat mäestikku. Esimene on Ibeeria mäed. Nad piiravad kirdest Meseta kiltmaad ja eraldavad Kastiiliat Argoniast. Teised on Kantaabria mäed, need asuvad Biskaia lahe lõunarannal ja kulgevad ida-lääne suunas. Nad piirnevad lõunas Meseta kiltmaaga. Kantaabria mäed on kuni 2648 meetrit kõrged. Kolmas on Sierra Nevada, selle kõrgeim tipp on 3479 meetri kõrgune Mulhacen. Rumeenia Rumeenia pindala on 238 391 km2. Umbes 30% riigi territooriumist katavad mäed. Rumeenias on nelja sorti mäestikke. Esimesed on Karpaadid nende loodeosa kulgeb edela- kirde suunas. Seejärel pöörduvad mäed ida-lääne suunda. Karpaatide kõrgus on kuni 2655 meetrit. Teised on Lääne-Tra...
Neis on suur varinguoht . · Jalamiliustikud tekivad siis, kui liustik väljub oma vooluteest ehk troogist. Sellega kaasneb jää laialivajumine ning väga keerukad lõhede süsteemid . 11 Gröönimaa jääkilp Liustik Eraldi tuleb esile tuua selfiliustikke, mis toituvad maismaal asuvaist liustikest, kuid ujuvad ühe otsaga kalda küge kinnitunult vee (enamasti mere või ookeani) kohal. Hea näide on Rossi selfiliustik Antarktikas. Jäämäed, mis ujuvad meres, on tavaliselt selfiliustike küljest lahti murdunud suured jääkamakad. Kokkuvõte 12 Pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inim-tekkeline maapinna või merepõhja osa, mis erineb
olevast orgaanilisest ainest (vihmaussid, sipelgad jne) . 5) Kes või mis on hügrofüüdid ja hüdrofüüdid? Hügrofüüdid on niiskusetaimed, enamik sootaimi mille kasvukohad on märjas ja alaliselt niiskes kasvukohas või vees, kuid lehed asuvad õhus. Varsakabi, turbasamblad, enamik tarnu. Hüdrofüüdid on veetaimed mille uuenemispungad paiknevad vees või veekogu põhjas ning lehed on veealused või ujuvad veepinnal. Omakorda veetaimed jagatakse : põhja kinnituvateks veesisesteks taimedeks — isoetiidideks nt lahnarohud, kaeluspenikeel, kardhein, põisadru, agarik (furtsellaaria); põhja kinnituvateks ja esinevad nii veesisesed kui veepinnal ujuvad lehed — nümfeiidid nt vesiroosid, vesikupud, ujuv penikeel; vees hõljuvad ja harva põhja kinnituvad taimed — elodeiidid nt vesihernes, vesikarikas, vesikatk; veepinnal ujuvad taimed — lemniidid nt lemled, vesilääts, kilbukas.
Mõningad liustikud liiguvad väga kiiresti, umbkaudu 100 jalga päevas. · LIUSTIKUD Kui liustikud on jõudnud mereni, siis nad murduvad kohutavalt suureks jäämägedeks, mis kukuvad vette ja aeglaselt minema triivivad. Iga aasta kukub Gröönimaa küljest 10 000 - 15 000 jäämäge. Umbes 125 kuupmiili jääd kukub vette, moodustades veeringe. · Rannal murdub jää hirmsa praginaga- ja kukub hiiglasuurte pankadena merre. Nii tekivad tohutud ujuvad jäämäed, mis on hädaohtlikud laevadele ja võivad põhjustada ka üleujutusi. · Gröönimaa põhjapoolseim punkt, Morris Jesupi neem on maailma kõige põhjapoolseim maismaa, asudes ligi 730 km kaugusel põhjapoolusest. 3) Taimestik · Nii nagu loomi, leidub ka taimi kõikjail jäävabadel aladel. Taimestik on kidur ja kasvab aeglaselt. Vaatamata tehtud pingutustele leidub puid vaid mõnes üksikus soojemas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
