,,Pal-Tänava Poisid'' Autor:Ferenc Molnar Ilmumisaeg:1971 Lehekülgede arv 165 Raamatu peategelaseks oli Ernö Nemecsek,ta oli väike valgepäine poiss,kes raamatu alguses kuulas õnnelikult kõikide käske.Nemecsek oli sääraseid poisse,kes lausa tunnevad rõõmu teiste käskude täitmisest.Teised poisid olid suuremad-nemad olid kõik krundil ohvitserid,ainult Nemecsek oli reamees ja pidi teiste ees alalõpmata oma kannad kokku lööma ja aupaklikult tervitama.Raamatut edasi lugedes selgus,et Esnö oli aga ka väga julge,vapper ja aus poiss. Kolm kõrvaltegelast ja iseloomustus Üheks kõrvaldegelaseks oli Gereb,ta ei olnud hea poiss.Ta ässitas teisi poisse rumalusi tegema.(Käskis cselel oma mütsi Türgi meekaupmehe lauale visata,et missugune nali sellest saaks!Kuidas maiustused paremale ja vasemale lendaksid).Siis oli ta veel reetur.Ta reetis oma Pal-tänava poiste Kitiühingu saladused Botaanikaaias punasärklastele.Pärast sai ta oma tegudest aru ja pr...
Peategelased Boka iseloomustus Boka oli 14 aastane poiss ja tema näos oli veel vähe mehelikkust. Kui Boka avas suu, et rääkida siis teenis ta tublisti paar aastat juurde. Tema hääl oli tasane, sügav ja tõsine ning mis ta ütles oli samataoline kui ta hääl. Ta rääkis harva rumalusi ja koerustükkidest ta osa ei võtnud. Väiksematesse tülidesse ei seganud ta kunagi vahele, isegi kui teda vahekohtunikuks kutsuti. Ta oli juba selgeks saanud, et üks pool jääb ikkagi kaotajaks ja kogu kaotaja viha sihitakse kohtuniku poole. Kui oli aga suurem tüli, proovis Boka rahu sobitada. Boka oli tark poiss ja oli ausa mehe eest alati väljas. Nemecseki iseloomustus Nemecsek oli väikest kasvu valgepäine poiss. Ta oli alguses arg poiss kuid järjest rohkem leidis ta endas julgust. Nemecsek oli väga kohusetundlik ja oskas tunda rõõmu selle üle mis tal oli. Ta kippus vahel liialdama, aga sai kohe aru, et oli valetanud. Ta kannatas kõik piinad ära, e...
Ferenc Molnar'i · Raamatu autorist · Pal-tänava poisid · Raamatu sisust · Kitiühing · Tegelased · Raamatu lõpp · Punasärgid Raamatu autorist Ferenc Molnar'ist · XX sajandi Ungari näitekirjanduse silmapaistvamaid, rahvusvaheliselt tunnustatuim esindaja · Väga kuulus, ka näitekirjanik.Tema näidendid "Liilia","Mäng Lossis","Luik"jt. · Raamat räägib kolmest poiste salgast:kiti- ühingust,Pal tänava poistest ja punasärkidest. · Salgad teavad üksteist ja raamat räägibki põhiliselt sellest, kuidas salgad omavahel läbi saavad. · Toimub ka sõda. · Raamat lõppeb kurvalt. · JANOS BOKA - väga tasakaalukas Pal tänava poiste juht. Ei kippunud esiplaanile. · NEMECSEK reamees, alati abivalmis, tahtis teistega võrdne olla. · FERI ATS - pisut tõre, sisimas tore poiss. · Punasärklaste juht oli Feri Ats. Nende moto oli olla tõsine. Kõik proovisid mängida suurt meest. · Kuigi pu...
Mida võime õppida teose tegelastelt? Selle teose tegelastelt võime õppida nii mõndagi. Igaüks vastavalt oma soovile. Raamatus oli palju tegelasi, igalühel oma karakter ja head ning vead. Nii mõnigi tahaks olla Nemecsek julge ning aus ja astuda välja oma sõprade eest isegi siis kui see võib maksma minna ta elu. Kindlasti leidub ka selliseid, kes tahaksid olla nagu Gereb välaandja, pugeja, valelik ning salatseja. Kuid tema kohta ei saa ka midagi halvemat öelda. Lõpuks ta siiski üritas oma vigu parandada lahinguväljal võideldes Pal tänava poiste ,,lipu all." See on ka koht, kus me võime rääkida Feri Atsist, kes oli küll julm ning osaliselt tema julmuse tõttu suri ka Ernö, kes külma supluse tagajärjel haigestus. Kokkuvõttes me võiksime õppida Nemecsekilt julgust, ausust ning ustavust. Bokalt juhtimis- ja planeerimisvõimet ning Gerebilt seda, et kunagi ei ole hilja vigu parandada, ükskõi...
,,Pal-Tänava Poisid'' Autor:Ferenc Molnar Ilmumisaeg:1971 Lehekülgede arv 165 Raamatu peategelaseks oli Ernö Nemecsek,ta oli väike valgepäine poiss,kes raamatu alguses kuulas õnnelikult kõikide käske.Nemecsek oli sääraseid poisse,kes lausa tunnevad rõõmu teiste käskude täitmisest.Teised poisid olid suuremad-nemad olid kõik krundil ohvitserid,ainult Nemecsek oli reamees ja pidi teiste ees alalõpmata oma kannad kokku lööma ja aupaklikult tervitama.Raamatut edasi lugedes selgus,et Esnö oli aga ka väga julge,vapper ja aus poiss. Kolm kõrvaltegelast ja iseloomustus Üheks kõrvaldegelaseks oli Gereb,ta ei olnud hea poiss.Ta ässitas teisi poisse rumalusi tegema.(Käskis cselel oma mütsi Türgi meekaupmehe lauale visata,et missugune nali sellest saaks!Kuidas maiustused paremale ja vasemale lendaksid).Siis oli ta veel reetur.Ta reetis oma Pal-tänava poiste Kitiühingu saladused Botaanikaaias punasärklastele.Pärast sai ta oma tegudest aru ja proo...
Juhid Pal-tänava poistes - Janos Boka ja Feri Ats Juht on mingi seltskonna liider, kes juhib teisi ja annab nõu. Juht peab olema tark, julge, õiglane ja alati abivalmis. Ta ei tohi kunagi midagi häbiväärset ja rumalat teha, sest kõik seltskonna liikmed püüavad temast eeskuju võtta. Pal-tänava poiste juhiks oli Janos Boka. Ta oli tasase ja sügava häälega. Harva rääkis ta rumalusi või tegi koerustükke. Igasugustest riidudest püüdis ta alati eemale hoida, sest kui teda oleks palutud kohtumõistjaks, oleks üks pool ikka pahandatult lahkunud ja see pahameel oli alati suunatud kohtuniku vastu. Janos oli ka hea sõjaplaanide koostaja. Ta koostas neid nii osavalt, nagu tuleks neid plaane kasutada päris sõjas. Samuti andestas ta inimestele kergesti ja andis kõigil võimaluse oma tehtud vigu parandada. Punasärklaste juht oli Feri Ats. Ka tema oli taibukas ja osav juht. Kuigi tema sõjaplaanid alati just kõige paremini ei käivitu...
PAL-TÄNAVA POISID PAL-TÄNAVA POISID Suure ungari kirjaniku Ferenc Molnàri noorteromaan. Ilmus 1907. aastal. Teosest on tehtud mitmeid teatri ja filmiversioone. Iseloomustused Boka Boka oli 14 aastane poiss ja tema näos oli veel vähe mehelikkust. Tema hääl oli tasane, sügav ja tõsine ning mis ta ütles oli samataoline kui ta hääl. Ta oli tark poiss ja oli ausa mehe eest alati väljas. Nemecsek Nemecsek oli väikest kasvu valgepäine poiss. Ta oli väga kohusetundlik ja oskas tunda rõõmu selle üle mis tal oli. Ta ei jätnud sõpru isegi nende viimases võitluses, kuigi sõber oli talle vaid Boka. Teised poisid ei hoolinud väiksest Nemecsekist üldse. Feri Ats Feri Ats oli nägus, laiade õlgadega, päevitunud näoga poiss. Ta oli julge ja karm pealik. Talle ei meeldinud kui keegi võitis ebaausalt. Ta nõudis teistelt korda...
Autorist Ferenc Molnar sündis Ungaris 1878 aastal ja suri 1952 aastal. Sisukokkuvõte Oli kord Pal- tänava poiste kamp ja punasärkide kamp. Punasärkide kambas olid palju vanemad ja tugevamad posid, nad võtsid pidevalt Pal- tänava poistelt kuulikesi ära millega nad mängisid. Punasärgid õppisid Jozsefvarosi reaalkoolis, aga Pal- tänava poisid gümnaasiumis. Kampadel olid omad krundid, punasärkide krunt asus botaanika aia juures, Pal- tänava poiste krunt asus saeveski juuresl. Pal- tänava poiste krunti oli kaks sisse pääsu, üks Maria tänavalt, teine Pal tänavalt. Punasärkide krunt asus saare peal, kuhu sai kas üle silla minnes või paadiga sõudes. Pal- tänava poistekampa kuulusid: Boka, Kolnay, Gereb, Nemecsek, Weiz, Csele, Barabas, Richter, Leszik, Csonakos. Punasärkide hulka kuulusid: Ferenc Ats, Wendauer, Pasztorid , Szebenics. Punasärgid tahtsid saada endale Pal- tänava poi...
PÀL-TÄNAVA POISID F. Molnàr Tegelased PÀL-TÄNAVA POISID JANOS BOKA GEREB NEMECSEK Csonakos,Weisz, Csele, Leszik, Kolany, Barabas, Richter PUNASÄRKLASED SZEBENICS, WENDAUER FERI ATS PASZTÖR Nemecsek Ernö · Nemecsek oli väike valgepäine poiss · Ta oli Pal-tänava poiste ainuke reamees. · Ta nautis reameheks olemist, sest ta tahtis nii väga olla Pal- tänava poiste hulgas. · Ta suri kopsupõletikku, mille ta sai tänu öisele vees käigule punasärklaste juures. Janos Boka · Janos Boka oli Pal-tänava poiste pealik. · Ta oli kõigi vastu väga aus. · Ta oli päris pikk, tumedate juustega ja väga korralik. Feri Ats · Feri Ats oli Punasärklaste pealik. · Ta ei olnud just kõige ausam poiss aga ta pidas lugu Nemecsekist. Gereb Dezsö · Gereb oli alguses Pal-tänava poiste hulgas. · Siis oli ta Punasärklaste hul...
SISU KOKKUVTE(pal tnava poisid) 1)Raamatu tegevus toimus Ungaris,Budapesti relinnas. 2)Raamatus kirjeldatakse kahe poistekamba tegemistest. 3)Pal-tnava poisid olid loonud oma Kitihingu ja nad kantsid puna-rohelisi mtse. 4)Nende kogunemispaigaks oli krunt,tis ehitamatta maatkke. 5)Krundi krval oli teine maatkike,sellel oli aurusaeveski. 6)Krunt oli tis puuriitu,see oli teline labrint. 7)Viis-kuuskmmend kitsast tnavat,teline poiste paradiis. 8)Teine poiste kamp tegutses botaanikaaias saarel ja poisid kandsid kik punaseid spordisrke. 9)Kuna botaanimaaias ei saanud palli mngida,siis kuulutasid botaanikaaia poisid Pal-tnava poistele sja, ning vitjad pidid krundi endale saama. 10)Pal-tnava poistel oli hea sjaplaan ja nemad vitsid. 11)Kahju oli,et kik see vaev oli asjata,kuna krundile hakati uusi maju ehitama. 12)Ka botaanikaaia poistel lks pahasti. 13)Nad tegid saarel suurt mra ja aiavaht tuli saarele ja viskas nad aiast vlja. 14)Saar aga s...
PÀL-TÄNAVA POISID F. Molnàr Tegelased PÀL-TÄNAVA POISID JANOS BOKA GEREB NEMECSEK Csonakos,Weisz, Csele, Leszik, Kolany, Barabas, Richter PUNASÄRKLASED SZEBENICS, WENDAUER FERI ATS PASZTÖR Nemecsek Ernö • Nemecsek oli väike valgepäine poiss • Ta oli Pal-tänava poiste ainuke reamees. • Ta nautis reameheks olemist, sest ta tahtis nii väga olla Pal- tänava poiste hulgas. • Ta suri kopsupõletikku, mille ta sai tänu öisele vees käigule punasärklaste juures. Janos Boka • Janos Boka oli Pal-tänava poiste pealik. • Ta oli kõigi vastu väga aus. • Ta oli päris pikk, tumedate juustega ja väga korralik. Feri Ats • Feri Ats oli Punasärklaste pealik. • Ta ei olnud just kõige ausam poiss aga ta pidas lugu Nemecsekist. Gereb Dezsö • Gereb oli alguses Pal-tänava poiste hulgas. • Siis oli ta Punasärklaste hu...
Pal-tänava poisid Raamat räägib kolmest poiste salgast: Pal- tänava poistest, punasärkidest ( pasztorid), kitiühingust. Salgad teavad üksteist ja raamat räägib kooliposite läbisaamisest. Nende vahel ( punasärkide ja pal-tänava poiste vahel) toimub mänguline sõda Maria ja Pal- tänava vahel oleva krundipärast. Pal-tänava vaesed koolipoisid õpivad Pesti koolis. Kitiühing- kuulusid enamus Pal-tänava poistest, neil polnud kindlat kogunemiskohta. Kitiühingule kuulusid pitsad, ühingu raha, kitikamakas, mida võeti kooliakende , koduakende vahelt ja mida ühingu liider pidi närima, et see ära ei kuivaks. Krunt oli tühi, täisehitamata plats. Krundil oli kaks värvat. Üks paiknes Pal-tänava juures, teine aga Maria tänava juures. Paremal ja pahemal pool seisid kaks suurt maja. Tagakülg tegi krundi huvitavamaks, kuna seal oli teine suur maaplats, mille rentis aurusaeveski, kes lasi selle platsi puriitu täis...
,,Pal-T�nava Poisid�� Autor:Ferenc Molnar Ilmumisaeg:1971 Lehek�lgede arv 165 Raamatu peategelaseks oli Ern� Nemecsek,ta oli v�ike valgep�ine poiss,kes raamatu alguses kuulas �nnelikult k�ikide k�ske.Nemecsek oli s��raseid poisse,kes lausa tunnevad r��mu teiste k�skude t�itmisest.Teised poisid olid suuremad-nemad olid k�ik krundil ohvitserid,ainult Nemecsek oli reamees ja pidi teiste ees alal�pmata oma kannad kokku l��ma ja aupaklikult tervitama.Raamatut edasi lugedes selgus,et Esn� oli aga ka v�ga julge,vapper ja aus poiss. Kolm k�rvaltegelast ja iseloomustus �heks k�rvaldegelaseks oli Gereb,ta ei olnud hea poiss.Ta �ssitas teisi poisse rumalusi tegema.(K�skis cselel oma m�tsi T�rgi meekaupmehe lauale visata,et missugune nali sellest saaks!Kuidas maiustused paremale ja vasemale lendaksid).Siis oli ta veel reetur.Ta reetis oma Pal-t�nava poiste Kiti�hingu saladused Botaanikaaias punas�rklastele.P�rast sai ta oma tegudest aru ja pr...
Pal-tänava poisid Kes viis ära Pal-tänava poiste lipu? Kes oli selle õmmelnud? Milline nägi lipp välja? Pal-tänava poste lipu oli Feri Ats kaasa viinud. Lipp oli väike puna-roheline, mis oli Csela õe õmmeldud. Miks käskis kapten Boka kirjutada oma nime musta raamatusse? Kapten Boka käskis oma nime kirjutada musta raamatusse, sest jättis värava seest poolt riivi panemata. Miks jättis Boka Csönakosi paati valvama? Boka jättis Cönakosi paati valvama, sest Csönakos tähendab paadimeest. Miks tahtsid punasärklased krunti vallutada? Punasärklased tahtsid krunti vallutada, et neil oleks koht kus palli lüüa. Miks pandi Nemecsek kuldkalade akvaariumi? Nemecsek pandi kuldkalade akvaariumi, sest ta oli niikuinii märg ja oli vaja punasärklaste eest peita. Pal-tänava poisid pääsesid kaks korda avastamisest tänu Szebenicsile. mida oli too nende päästmiseks öelnud? Szebenics ütles nende päästmiseks, et ,,need läksid juba ...
Pal-tänava poisid Janno Valtin Raamatu autor ja ilmumisaeg Ferenc Molnar 1971 Raamatu tegelased ja iseloomustus Erno Nemecsek- väike, valgepäine, tundis, reamees, julge, aus, vapper Gereb- paha poiss, ässitaja, reetur. Csele- elegante moenarr, hoolis oma riietest, oli alati puhas, hoolikas, vapper kambamees. Härra Csetneky- pealinna ametnik, külmavereline, uhkustaja. Sündmuskoht Ungaris, Budapesti äärelinnas Palju ehitamatta maatükke Viis-kuuskümmend kitsast tänavat Sisukokkuvõte Kirjeldatakse kahte poiste kampa. Pal-tänava poisid loosid oma Kitiühingu. Nad kantsid puna-rohelisi mütse. Põhiline kogumispaik oli krunt, mis oli lõpetamata maatükk. Teine poiste kamp tegutses potaanikaaias saarel. Nad kantsid punaseid spordisärke. Ühel hetkel kuulutas botaanikaaia poisid Pal-tänava poistele sõja kuna nad ei saanud palli mängida. Võitjad pidid krundi en...
Pal- tänava poisid. Raamat „ Pal- tänava poisid“ jutustas kahe poistekamba tegemistest. Pal- tänava poisite pealikuks oli Janos Boka. Poisid olid loonud oma Kitiühingu ja nad kantsid puna-rohelisi mütse. Nende kogunemispaigaks oli tühi suur krunt.Krundi kõrval oli aurusaeveski. Krunt oli täis puuriitu ja see oli tõeline labürint. Teine poiste kamp tegutses botaanikaaias saarel. Nende pealikuks oli Feri Ats. Botaanikaaiapoisid kandsid kõik punaseid spordisärke. Kuna botaanikaaias ei saanud palli mängida, siis kuulutasid botaanikaaia poisid Pal-tänava poistele sõja. Võitjad pidid krundi endale saama. Pal-tänava poistel oli hea sõjaplaan ja nemad võitsid. Peale sõda said poisid teada, et krundile hakatakse uusi maju ehitama. Ka botaanikaaia poistel ei läinud hästi. Nad tegid saarel suurt kisa,nii et aiavaht tuli saarele ja viskas nad aiast välja. Pärast seda saar suleti. Raamatu üheks peategelaseks oli Ernö ...
Ferenc Molnar Romaanis maalib Ungari kirjandusklassik Ferenc Molnar (1878 1953) unustamatu pildi Józsefvarosi noorukite elust. Tegevus toimub aastal 1889. Koolipingist vabanedes tormavad poisid iga päev kõlavate hüüete saatel krundile, et siin lärmakate tänavate vahele surutud kitsal väljakul teoks teha oma igatsust seikluste järele. Sellel raasukesel haljal maal, lahingutes puupinude vahel valmistuvad nad seda ise teadmata suuremateks võitlusteks, tulevaseks eluks. Romaani lehekülgedelt kerkivad lugeja ette poiste unistused, nende vanemate viletsus, tuleviku hall ja lootusetu vari. Ungari ei olnud teose toimumise ajal vaba, vaid Austria võimu all. Oli tekkinud Austria-Ungari kuningriik. Austria keiser oli samal ajal Ungari kuningaks. Krunt tähendas poistele Ungari kuningriiki. Poisid võitlesid kaudses tähenduses oma kodumaa vabaduse eest. Kui lõpuks hakatakse krundile ehitama, siis see tähendab, et Un...
PÀL-TÄNAVA POISID F. Molnàr Tegelased PÀL-TÄNAVA POISID JANOS BOKA GEREB NEMECSEK Csonakos,Weisz, Csele, Leszik, Kolany, Barabas, Richter PUNASÄRKLASED SZEBENICS, WENDAUER FERI ATS PASZTÖR Nemecsek Ernö · Nemecsek oli väike valgepäine poiss · Ta oli Pal-tänava poiste ainuke reamees. · Ta nautis reameheks olemist, sest ta tahtis nii väga olla Pal- tänava poiste hulgas. · Ta suri kopsupõletikku, mille ta sai tänu öisele vees käigule punasärklaste juures. Janos Boka · Janos Boka oli Pal-tänava poiste pealik. · Ta oli kõigi vastu väga aus. · Ta oli päris pikk, tumedate juustega ja väga korralik. Feri Ats · Feri Ats oli Punasärklaste pealik. · Ta ei olnud just kõige ausam poiss aga ta pidas lugu Nemecsekist. Gereb Dezsö · Gereb oli alguses Pal-tänava poiste hulgas. · Siis oli ta Punasärklaste hu...
Arvustus: "Pal- tänava poisid" fotograaf: Rait Avestik Lavastus põhineb ungari kirjaniku Ferenc Molnari romaanil "Pal- tänava poisid", mis ilmus 1906 aastal. Etenduse lavastas Aare Toikka. Tema lavalugu on VAT Teatri mängukavas alates aastast 2004. Lavastuses mängisid Meelis Põdersoo (näidendi tegelased: Ernö Nemecsek, esimene vanamees, puna- särklased jt), Mihkel Kaabel (näidendi tegelased: Janos Boka, teine vanamees, Weisz, Richter, Kolnay, Pasztor jt), Martin Kõiv (näidendi tegelased: Derzsö Gereb, Kolmas vanamees, õpetaja Racz, Leszik, Gerebi isa jt), Maarius Pärn (näidendi tegelased: Feri Ats, neljas vanamees, Csonakos, Leszik jt). Etenduse läbivaks teemaks on sõda ja sõprus. Pal- tänava poiste ja punasärkide vahel oli sõda krundi pärast. Selles sõjas näitasid tegelased enda erinevaid külgi (reetlikus, sõprus). Etenduses oli palju põnevust ja pingeid. H...
F. Molnar "Pal-tänava poisid" kokkuvõte ,,Pal-Tänava Poisid’’ Autor:Ferenc Molnar Ilmumisaeg:1971 Lehekülgede arv 165 Raamatu peategelaseks oli Ernö Nemecsek,ta oli väike valgepäine poiss,kes raamatu alguses kuulas õnnelikult kõikide käske.Nemecsek oli sääraseid poisse,kes lausa tunnevad rõõmu teiste käskude täitmisest.Teised poisid olid suuremad-nemad olid kõik krundil ohvitserid,ainult Nemecsek oli reamees ja pidi teiste ees alalõpmata oma kannad kokku lööma ja aupaklikult tervitama.Raamatut edasi lugedes selgus,et Esnö oli aga ka väga julge,vapper ja aus poiss. Kolm kõrvaltegelast ja iseloomustus Üheks kõrvaldegelaseks oli Gereb,ta ei olnud hea poiss.Ta ässitas teisi poisse rumalusi tegema.(Käskis cselel oma mütsi Türgi meekaupmehe lauale visata,et missugune nali sellest saaks!Kuidas maiustused paremale ja vasemale lendaksid).Siis oli ta veel reetur.Ta reetis oma Pal-tänava poiste Kitiühingu saladused Botaanikaaias...
F. Molnar "Pal-tänava poisid" kokkuvõte ,,Pal-Tänava Poisid'' Autor:Ferenc Molnar Ilmumisaeg:1971 Lehekülgede arv 165 Raamatu peategelaseks oli Ernö Nemecsek,ta oli pisike valgepäine poiss,kes raamatu alguses kuulas õnnelikult kõikide käske.Nemecsek oli sääraseid poisse,kes lausa tunnevad rõõmu teiste käskude täitmisest.Teised poisid olid suuremad-nemad olid kõik krundil ohvitserid,ainult Nemecsek oli reamees ja pidi teiste ees alalõpmata oma kannad kokku lööma ja aupaklikult tervitama.Raamatut edasi lugedes selgus,et Esnö oli aga ka väga julge,vapper ja aus poiss. Kolm kõrvaltegelast ja iseloomustus Üheks kõrvaldegelaseks oli Gereb,ta ei olnud hea poiss.Ta ässitas teisi poisse rumalusi tegema.(Käskis cselel oma mütsi Türgi meekaupmehe lauale visata,et missugune nali sellest saaks!Kuidas maiustused paremale ja vasemale lendaksid).Siis oli ta veel reetur.Ta reetis oma Pal-tänava poiste Kitiühingu saladused Botaanikaaias punasär...
"Mina olin siin" Tegelased: Rass - peategelane Säde - Rassi tüdruk Mõssa - Rassi vend Olar - Diiler, müüs narkootikume Hanna - Olari õde Janar - Rassi sõber Talis - Rassi lapsepõlve sõber Renita - Tüdruk kellesse Rass armus Aivo - Rassi sõber Raamat räägib noorte elust, kes peavad ise endaga toime tulema. Kuidas nad raha teenivad (nt. varastamisega), suhetest üksteise vastu, elamustest tänava elus, kuritegevusest ja milleks on inimesed võimelised. Rass on 17-aastane, kelle unistus on saada arstiks. Ta oli tark, intelligentne ja taibukas, kuid päevast kui Rass kohtus endise vangiga ja hakkas tegelema narkootikumide ja nende müümisega hakkas kõik ainult allamäge minema. Kõik sai alguse alguse Talisele tasuta bensukate tegemisest ehk siis bensiini vargustest. Rassil aga tookord nii hästi ei läinud ning jäi politseile vahele. Politseinike eest põgenemise käigus sõitis Rass Talise auto konkreets...
Minu kodutänav 2007 aasta 8a klass Minu kodutänav Minu kodutänavaks on Rännaku puiestee. Mis on piirkonna üks elanikele olulisematest tänavatest. Rännaku puiestee algab Pääsküla raudteejaamaga, mis asutati 1916. aastal ning kandis enne nime Petrovka raudteepeatus. Raudteejaam, praegusel ajal on seal pensionäridel võimalus teha käsitööd, maalida, teha pisikestel kangastelgedel pilte jms. Selline nimi nagu Rännaku puiestee tekitab küsimuse, et miks on tänava nimeks valitud just "rännaku". Võib nimel olla seos raudteejaamaga? Inimesed läksid rongi peale ja seda seostati rändamisega mille tõttu pandi ka tänavale selline nimi. See kõik võis tõesti nii olla, kuid me ei pruugi kunagi teada saada, kust sai Rännaku puiestee omale nimetuse... 2 Pildil on näha raudteejaama, mis asub otse ees ning paremal pool puude taga on no...
Martin Moorits 12a "Wikmani poised" 2. Üldmulje koolist ja õpetajatest, kirjuta ühest õpetajast lähemalt 1930. aastate koolimaja oli tuhmides toonides, midagi sarnast, nagu kujutame ette vanu fotosid vaadates. Koolis pidi käima jala, mitte nagu tänapäeva, et buss sõidab ukse ette ja viib su otsejoones kooli. Õppeasutuses oli praegusega võrreldes ikka väga karm kord. Käsk oli kanda koolivorme nende puudumisel tekkis palju pahandusi. Tüdrukutel pidi alati olema juuksed patsis ja küüned lakkimata. Hr. Markson Härra Markson andis koolis ladina keelt. Tema kohta ei teadnud poisid kindlasti ka mitte neid harilikult väga selgeid ja vaistlikult teadaolevaid asju. Teati, et lausa loll ta ilmselt ei olnud- ja selles kätkes õigupoolest sügava tunnustuse alge. Ja eriti ohtlik ei olnud ta ka. Sest hädaoluko...
KESKAEG OLULINE ETAPP ÜHISKONNA ARENGUS Keskaeg kestis oli aastatel 476 kuni 1492. See oli pikk ajavahemik ning sel ajal toimus mitmeid tähtsaid sündmusi ning avastusi, mis aitasid kaasa inimkonna tänapäevastumisele. Üheks tähtsaimaks ettevõtmiseks olid suured maadeavastused. Suured maadeavastused väljaspool Euroopat leidsid aset 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni. Suured maadeavastused on tähtsad kuna Kolumbus avastas Ameerika, Vespucci avastas ümber Aafrika Indiasse kulgeva meretee ja Magalhãesipani korralikumale maailmakaardile aluse enda ümber maailma sõiduga. Inimestele muutusid kättesaadavaks vääriskaubad ning põllumajandustooted, laevanduses arenes laevade ehitus ning inimesed arenesid kultuursemateks. Keskaja üks suurimaid saavutusi oli ülikoolide rajamine ning nende teke. Uute koolide ja ülikoolide rajamise tähtsaimaks põhjuseks oli haridust ja teadust tunnustavate inimeste olemasolu...
Uulu põhikool Kirjandus Oliver Stimmer 8. klass ,,VÄIKESED METSLASED" Referaat Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2006 Sisukord SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................3 SELLE REFERAADI PÕHITEEMAD ON: SARI ,, SEIKLUS JUTTE MAALT JA MERELT" , ,,VÄIKESED METSLASED" JA SELLE AUTOR ERNEST SETON- THOMPSON. .................................................................................................................... 3 SEIKLUSJUTTE MAALT JA MERELT....................................................................... 4 SARJA RAAMATUD ILMUMISE KRONOLOOGILISES JÄRJESTUSES:.......5 ,,VÄIKESED METSLASED"................
Jõgeva Ühisgümnaasium Kirjanduse õpetus Rühmatöö Jaan Kross ,,Wikmani poisid" Eisi Kõiv, Kadi Margens, Marinanne Milinevis, Sirle Erimäe Juhendaja: Inga Reinumägi Jõgeva 2010 Sisukord: Sisukord:.............................................................................................................................. 2 ÕPETAJAD......................................................................................................................... 3 Hr. Markson.....................................................................................................................3 Hr. Kõiv .......................................................................................................................... 4 Hr. Tooder.............................
Pane puuduvad komad. Värvi sidesõnad .Mine võta kinni kas olid Muhv ja Kingpool väsinud või avaldas tee lõpuks mõju kuid igatahes vajusid naksitrallid unne. Ümberringi siristasid rohutirtsud ja sumisesid igat seltsi muud putukad. Metsast kostis lindude laisavõitu laulmist. Eemal külas hakkasid haukuma koerad sest Sammalhabe oma piimamannerguga oli sinna jõudnud. Muhv ja Kingpool ei kuulnud midagi vaid norskasid vaikselt ühes ja samas taktis. Nad ei kuulnud ka seda kuidas üks harakas lärmakalt kädistades metsast välja lendas. E. Raud "Naksitrallid Joonas tahaks ujuma minna aga vesi on järves veel külm. Klass oli tühi sest lapsed olid õues jooksmas. Harril on hallid aga Hannesel on sinised silmad. Isa teab et emale meeldivad kollased roosid. Liis ja Pille elavad linnas aga mina elan maal. Ahti ja Anna annavad koerale piima sest tema kõht on tühi. Kevad on jälle...
,,Wikmani poisid" (Jaan Kross) 1988 Raamatu sisu 1937-1944. a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool), õppemaks: igal poolaastal 40 kr., käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga , 10 klass (40 õpilast) 10 klassi õpilased 1) Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atasee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis) 2) Jaak Sirkel (klassi priimus, isehakanud ja järjest komistav diplomaat (läbirääkija, suhtleja), poeet, elas vanas puumajas, 17-aastane, masinavabrikandi poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu, käinud ainult Soomes, usaldas mälu, õnne, improvisatsiooni (nt tunnis vastamisel), isa lootus (lk 259 all vana), oli avastanud sõna võimalused (lk 260 all vana), tundis ...
Valga Kaugõppegümnaasium Arvi Siig Jaana Varis 12 klass Valga 2011 Sisukord 1. Arvi Siia elulugu ja looming 3,4 2. Luulekogu 5 3. Tunnustus 6 4. Luulenäide 7,8 5. Kasutatud kirjandus 9 Arvi Siig (8. november 1938 Tallinn 23. november 1999 Tallinn) oli eesti luuletaja. Arvi Siig õppis 19571963 TPedI-s(Tallinna Pedagoogikaülikool) ja TRÜ-s(Tartu Riiklik Ülikool), töötas aastast 1961 ajakirja "Noorus" toimetuses. Arvi Siig oli NLKP liige aastal 19761989. Ta on olnud ENSV Ülemnõukogu saadik. 1970. aastate keskel käis Arvi Siig USA-s ja kirjutas sellest luuletsükli. Siia reaalidest rikas luule väljendab muuhulgas linnaromantikat. Kujunes 1950.1960. aastatel rockerite, nüüdisajal punkide kultuspoeediks. Arvi Siig on 1950. 1960. põlvkonna suurte nimede seast paljud...
Valga Kaugõppegümnaasium Arvi Siig Nimi 12 klass Valga 2011 Sisukord 1. Arvi Siia elulugu ja looming 3,4 2. Luulekogu 5 3. Tunnustus 6 4. Luulenäide 7,8 5. Kasutatud kirjandus 9 Arvi Siig (8. november 1938 Tallinn 23. november 1999 Tallinn) oli eesti luuletaja. Arvi Siig õppis 19571963 TPedI-s(Tallinna Pedagoogikaülikool) ja TRÜ-s(Tartu Riiklik Ülikool), töötas aastast 1961 ajakirja "Noorus" toimetuses. Arvi Siig oli NLKP liige aastal 19761989. Ta on olnud ENSV Ülemnõukogu saadik. 1970. aastate keskel käis Arvi Siig USA-s ja kirjutas sellest luuletsükli. Siia reaalidest rikas luule väljendab muuhulgas linnaromantikat. Kujunes 1950.1960. aastatel rockerite, nüüdisajal punkide kultuspoeediks. Arvi Siig on 1950. 1960. põlvkonna suurte nimede seast paljude arvates ...
Tapa Gümnaasium Tapa Gümnaasiumi ajalugu Uurimustöö Keili Viks 8.c klass Õpetaja: Anne Roos Tapa 2010 Sissejuhatus Üks olulisemaid perioode inimese arengus on tema kooliaeg, sellepärast on minu töö eesmärgiks vaadata võimalikult palju tagasi Tapa Gümnaasiumi ajalukku. Kirjutan sellest, millega sai Tapa koolis tegeleda ja millised olid kombed vanasti. Materjali otsimiseks kasutan ma Tapa Gümnaasiumi 1919 1999. a tagasivaadete raamatut, internetti ja küsitlust. Uurimustöö esimeses osas kirjutan ma Tapa Gümnaasiumi algusaastatest. Läbi milliste raskuste kool asutati ja millised oli kooli juhid läbi aastate, milliseid nimesid on kool läbi aegade kasutanud. Uurimustöö teises osas kirjutan ma sportimisest ja huviringidest, millega läbi aegade on Tapa koolis olnud võimalik tegeleda. Näiteks käsipall, korvpall, laskmine, rahvastepall, male, m...
Sisukord · Lähisuhtevägivald · Mida saab teha lähisuhtevägivalla ohver? · Lähenemiskeeld · Lapsed lähisuhtevägivallas · Kuidas aidata inimest, kes on lähisuhtevägivalla ohver? · Kuidas olukorda muuta? Lähisuhtevägivald Lähisuhtevägivald (nimetatakse ka perevägivald) on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses. Vägivalla all võivad kannatada nii naised, mehed kui lapsed. Kõige sagedamini esineb lähisuhtevägivalla vorm, kus mees kasutab vägivalda naissoost pereliikme, eelkõige oma abikaasa või elukaaslase vastu. Statistiliselt on kodu naise jaoks kõige ebaturvalisem koht. Laiemas tähenduses hõlmab lähisuhtevägivald lisaks ka lähisuhetes esinevat laste-, vanurite- või puuetega inimeste vastast või vahelist vägivalda. Rünnakut kodus või väljaspool s...
Kuritegevus Eesti Vabariigis 1918-1939 Loeng II 29.10.2013 Nullum crimen, nulla poena sine lege! - Ei ole kuritööd, ei ole karistust ilma seaduseta! Nemo est supra leges! - Mitte keegi ei ole seadusest kõrgem! Non rex est lex, sed lex est rex. - Mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. (Kel õigus, sel jõud) Sine ira et studio. - Ilma viha ja eelistuseta Ius est ars boni et aequi. - Õigus on kunst headusest ja õiglusest. Iuaviter in modo fortiter in re. - Tagasihoidlik käitumises, tugev tegudes. Kergem seadus ulatub alati tagasi, nt. seadus mis vähendab karistust, seadus mis välistab kuriteo, vms. Raskem seadus ei oma tagasiulatavat jõudu. Tundlikkus töö suhtes on meie professionaalsuse alus. Juristi töös peab olema 3 asja kuum süda, selge pea ja puhtad käed. Loe lastepiiblit saad legendid ja vahvad pildid. Saalomonlik otsus Saalomo...
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Maarja Voort 10. klass 50 AASTAT KILINIG-NÕMME KESKKOOLI Uurimistöö Juhendaja Mari Karon Kilingi-Nõmme 2013 Sisukord Sissejuhatus Käesolevas uurimistöö eesmärgiks oli kirja panna Kilingi-Nõmme keskkooli ajalugu. See teema on oluline kuna nii endistele õpilastele kui ka praegustele oleks oluline teada kuidas on tekkinud see kool milles nad on õppinud või õpivad. Andmeid koguti kirjandusest ja ka intervjuu põhja . Uurimistöö eesmärgiks on kirja panna, kuidas õppisid õpilased sellel ajal . Materjali kogunes väga palju seega võiks seda teemat veel edasi uurida. Tänan veel juhendajat, kes aitas uurimistööd läbi viia ja intervjueeritavat . 1. 50 aastat Kilingi-Nõmme keskkoolis Pärast sõda hakkasid maainimesed linnadesse elama kolima ja sellega kasvas nii elan...
ÄRIEETILISE KONFLIKTI LAHENDAMINE ETV saade «Pealtnägija» paljastas 7.11.2012 politsei seninägematu kriminaalse korralageduse, mille on ametkonna tippjuhid, alates peadirektor Raivo Küüdist, teadlikult maha vaikinud. Politseijuhtidel oli hea võimalus see skandaal ära hoida juba kaheksa kuud tagasi. Märtsis paljastas nende enda sisekontroll Ida prefektuuri liiklustalituses toimunud kuritahtliku valetamise ning peadirektorile tehti ettepanek karistada viit süüdlast. Ometi valis Küüt ja tema meeskond ausa ülestunnistuse ja hetkelise häbi asemel halvima lahenduse mitte kedagi ei karistatud, ohvreid ei teavitatud, avalikkust ei informeeritud ja lugu pandi lukku. Ilmselt oleks kogu see lugu teadmata, kui «Pealtnägija» kätte ei oleks sattunud sisekontrolli distsiplinaarmenetluse kokkuvõte, mis 20 leheküljel kirjeldab must- valgelt, kuidas Ida prefektuuri liiklustalitus mõõtis 2011. aastal taatlemata seadmega maanteel teadlikult kiirust ja võ...
Tallinna Reaalkool LUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Taavi Pungas 11b Juhendaja: õp Sirje Jaup Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................... 6 1.1. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6 1.2.1. Üldised kaalutlused .................
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond instituut osakond Nimi ERVIN ABEL Referaat Tartu AASTA Sissejuhatus ,,Ervin Abel ütles kaheksa kuud enne surma: ,,Minu saatus on olnud õnnelik. Mul pole olnud tegevusetust." Selleks ajaks oli ta teinud viimased 17 aastat peaaegu puhkamata estraadikunsti. Kui ta polnud laval, siis esines ta raadios või televisioonis. Või viibis tähtsal koosolekul. Praegu öeldakse temasuguse kohta töönarkomaan," kirjutab Kirsti Vainküla raamatus ,,Siin ma olen". See on Ervin Abeli elulooraamat, kus teda meenutab poolsada inimest ning see on raamat, millel käesolev referaat suuremas osas põhineb. 1. Isiklik elu Ervin Abel sündis 8. novembril 1929 Narvas. Tema vanemad olid ema Meta Abel ja klarnetimängija Aleksander Abel. Perekond, sealhulgas ka Ervini vanem vend Hillar Abel, elas Narvas Uusküla linnaosa kahekordses majas, kus neil oli kahetoaline üürikorter. Kuna Ale...
Elulugu Johann Sebastian Bach oli baroki ajastu helilooja. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest.(1) Johann Sebastian Bach sündis 31.märtsil 1685 Eisenach`is ja suri 28.juulil 1750 Leipzig´is. Johann Sebastian Bach sündis muusikute perekonnas. Ta õppis kodus lalumist ja viiuli mängu. 10 aastaselt jäi ta orvuks ja teda kasvatas vanem vend, kes oli nõudlik ja vanamoeline. Vend kuulas Sebastiani teoseid, väljaarvatud traditsionaalsed teosed. Johann Sebastian Bach kirjutas oma teosed kuuvalgel ümber aga vend põletas need tal ära. Vend õpetas Bachile klavikordimängu ning tutvustas talle Lõuna-Saksamaa heliloojate muusikat. Bach hakkas juba 15 aastaselt omale ülalpidamist teenima. Esialgu ta oli lauljaks Püha Michaeli kiriku poistekooris. Sealt sai ta ülalpidamise, t...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Henri Tamra LINNAD KESKAJAL Referaat Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Järgnevas referaadis tuleb juttu keskaja linnade tunnustest, nende elanikest ja ehitistest ja linna toimimisest ning süsteemist. Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas- säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse loogika alusel kujunenud tänavavõrk, mis järgib linnuselt turuplatsi ning mereni ja ümberkaudsetele maadele suunduvaid radu. Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused nagu näiteks kraanivesi, keskküte, elektrivalgus ja palju muud. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu ...
Uurimistöö. Minu ema koolilugu. 1.Lapsepõlv. Minu ema sündis 10. märtsil 1971. aastal Viljandis, tavalisse töölisperekonda ja talle pandi nimeks Degrid. Oma sünnimaja ema ei mäleta, sest vanemad kolisid päris mitu korda. Minu ema peres oli neli inimest, minu vanaema Riina ja vanaisa Urmas, minu ema ja ema vend Tauno. Oma lapsepõlve mäletab ema alles Rakverest, kuigi pere elas veel enne seda Kohtla-Järvel. Kui ema Rakveres elas oli tema naabriks Feeliks Kark,kes käis neil päris tihti külas ja kellega oli tore nädalavahetustel mängida. Nädala sees käis aga ema Lasila laste- aias, see oli selline lasteaed, kus esmaspäeva hommikul viidi sind lasteaeda ja alles reede õhtul said koju. Hiljem sai ema aga Rakverre Lille tänavale lasteaeda. Mängukaaslasteks oli omast majast paar aastat vanem vene perekonnast üks tüdruk ja paar maja edasi laste...
Eesti tipp sprinterid 1900-2008 · Eesti 100 m rekordi areng Käsitsiajavõtt 11,0 Johannes Villemson Tallinn 27.09.1914 10,9 Ruudi Toomsalu Tallinn 10.07.1935 10,7 Ruudi Toomsalu Rakvere 25.08.1935 10,6 Toomas Kitsing Tallinn 30.05.1958 10,4 Uno Kiiroja Ugorod 02.10.1959 10,3 Viktor Kirilenko Nalt ik 10.04.1970 Elektronajavõtt 10,54 Mihhail Urjadnikov Kiiev 26.08.1981 10,34 Mihhail Urjadnikov Kiiev 26.06.1984 10,28 Argo Golberg Bydgoszcz 19.07.2003 · Eesti kiirjooksu traditsioonidest Eestlaste saavutused kiirjooksus piirdusid pikka aega regionaalsete võitudega (Baltikumis) ning medalite toomisega Venemaa või Nõukogude impeeriumi esivõistlustelt. TsaariVenemaa esivõistlustel võitsid kiirjooksumedaleid Gustav Kiilim ja Johannes Villemson. 1930. aastatel oli üldrahvalikuks imetlusobjektiks Ruudi Toomsalu, väsimatu otsija ja uurija sprindi vallas (pälvis hiljem ka t...
Kuressaare Ametikool Autotehnika õppesuund Autotehnik Gert Põlluäär Pulma kombed Kirjand Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2010 Abiellumine oli ja on praegugi keskseim sündmus inimese elus. Abiellumist tähistavad pulmad kujunesid muistses külakogukonnas tähtsaimaks peoks, mida peeti pidulikult ja kommeterohkelt. Tänapäeva kiire elutempo ja üldise globaliseerumise taustal on pulmatavandis toimunud põhjalikud muutused: mis kaasaega ei sobi, jäetakse ära või asendatakse uuega. Nagu igale arenenud ühiskonnale omane, nii on ka Eestis kujunenud välja erinevad traditsioonid ja kombed. Võrreldes varasemaga on pulmade pidamine jäänud justkui tahaplaanile - paljud paarid elavad niisama koos ega kiirusta abiellumisega. Kui varasematel aegadel alustati kooselu just nimelt abielludes, siis nüüd otsustavad tavaliselt juba koos elavad paarid lõpuks ka pulmad korraldad...
Oskar Luts Lastekirjanduse referaat Tartu 2008 Sisukord 2. Sissejuhatus..........................................................................................................3 3. Elulugu...............................................................................................................4 4. Loomingust üldiselt...........................................................................................6 5. Lastekirjandus....................................................................................................8 6. Kokkuvõte........................................................................................................14 7. Kasutatud kirjandus..........................................................................................15 8. Lisad.................................................................................................................16 8.1. Oskar L...
POKS Referaat Juhendaja: Sisukord 1. Ajalugu............................................................................................................... 3 2. Poksi taassünd.................................................................................................... 4 3. Kaasaegne poks................................................................................................. 5 3.1 Poks kaasaegsetel olümpiamängudel............................................................5 3.2 2012.a Londoni olümpiamängud ning kvalifikatsiooniturniirid......................6 3.3 Uued määrused............................................................................................. 6 4. Reeglid............................................................................................................... 7 4.1 Eesti poks 100..........................................................................................
SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks ,, Kasvatus ja kool Vana-Roomas", ning valisin selle teema sellepärast, et mulle endale meeldib väga ajalugu, ja see pakkus mulle huvi, et kuidas kasvatati ja koolitati lapsi vanasti. Roomas oli kolm koolide astet: algkool, grammatiku kool ja retoorikakool. Algkooli mindi 7-aastaselt. Algkoolis käisid poisid ja tüdrukud koos. Õpiti lugema, kirjutama ja arvutama. Kõigepealt õpiti tähti, siis õpiti neid lugema ja alles siis hakati kirjutama. Harjutused muutusid järjest keerulisemaks, lõpuks jõuti etteütlusteni ja õpiti grammatikat. Arvutati peast ja sõrmede abil. Peaaegu igaüks võis hakata algõpetajaks, mingit ametlikku luba selle jaoks vaja ei läinud. Seetõttu peeti algkooli õpetajaid inimesteks, kes millegi muuga hakkama ei saa. Õpetaja palk oli väga väike, selle raha eest pidi ta rentima ka ruumi, kus lapsi õpetada. Tihti oli see ruum vilets, sest õpetajal ei jätkunud parema ruumi rentimise ja...
MODERNISM (pr moderne uudne, nüüdisaegne) 19. saj lõpu ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude (kunsti ja muusika loomepõhimõtete ja suundade) ühisnimetus. Modernism algab valgustusest, mil hakati tähtsustama teadust; jumal troonilt tõugatud, inimene sinna istuma sätitud. Levis arusaam, et kõik on inimkätes. Nüüd, kus inimene on näidanud, milleks ta võimeline on, on troon tühi. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile, algselt luules, hiljem jõudis ka proosasse ja draamasse. 20.saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks. Modernistliku kirjanduse periodiseerimine on tänaseni poleemiline. Arvestades erinevaid kirjandusteoreetilisi seisukohti, võib eristada kaht suuremat perioodi: I periood 19.saj lõpu UUSROMANTISM, mis algab dekadentsiga (varane sümbolism), uusromantismi keskmeks saab sümbolism, sümbolismi ümber põimuvad dekadents, estetism ja impressionism. Ne...
Vana-Kreeka Silver Sepp 6a klass Pärnu Vanalinna Põhikool Varajane Kreeka (2500-750 a eKr). Kreeka asus Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel. Kreeklased nimetasid end helleniteks ja Kreekat Hellaseks. Kõik võõramaalased olid kreeklastele barbarid. Esimesed põllundusasulad Kreekas olid Kreeta saarel. Elanikond koondus suurematesse asulatesse alles 3500 eKr. Neil linnadel olid korrapärased tänavad ning keskel asus väljak või mõni tähtis hoone. Kreeta suurim linn oli Knossos kus oli oma arengu haripunktil umbes 1700-1400 a eKr mitutuhat elanikku ja seega oli üks suuremaid linnu Kreekas. Kreeklaste esivanemad rändasid Balkani poolsaarele umbes 2000 aastat eKr ja asusid elama Balkani poolsaare lõunaossa. Kreeta. Üks Euroopa varasemaid kõrgkultuure oli Kreeta saarel. Seal olid suured ja uhked lossid. Kõiga suurim ja tähsaim loss oli Knossos. Lossid olid kindlustamata ja korrapärau põhiplaaniga. Kivist rennid juhtisid el...
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium AJARONGIGA PAADREMAALT MÄRJAMAALE HARRI JÕGISALU Uurimistöö Autor: ..... ........ Juhendaja: ..... .... Rapla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. ELULUGU ................................................................................................................5 1.1. Lapsepõlvekodu...................................................................................................5 1.2. Lapsepõlv............................................................................................................6 1.2.1 Kooliaeg........................................................................................................6 1.3 Sõja-aastad........................
Eesti pulm ennemuiste Eesti pulm ennemuiste Me ei saa iial teadma, mis ajendas ennemuiste eestlasi abielluma. Oli see armastus? Või vajadus oma sugu jätkata? Kuid pulmi peeti ja nende jaoks olid välja kujunenud oma kindlad etapid ja traditsioonid, mida hoolega läbiti. Kui noored said täiskasvanuks seda aega on raske määratleda, seostub üldiselt leeriskäimisega muutus vastassugupoolega suhtlemine keerulisemaks. Ei tohtinud enam poiss tüdrukuga ega tüdruk poisiga tänava peal suhelda või ühiselt kuhugi kõndida. Samas võisid poisid öösel ehal (suveajal öösiti tüdrukute juures käimine/olemine) käia ja tüdrukud poisse vastu võtta. Nad võisid koos pidusid pidada ja õitsil käia ning marti ja katri joosta. Noored suhtlesid omavahel elavalt ja oli lausa auasi, et poiss öösel sinu juures on olnud. Kui juba keegi kindel tekkis, muutus ehalkäimin...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
