TOITUMISHARJUMUSED KUST PÄRIT? 3% 3% 3% 3% 3% 3% 84% Eesti Soome Läti Bankok Itaalia Belgia Leedu KAS TULEMUS OLI ÜLLATAV? ÜLLATAV OLI E-AINETE SUUR OSAKAAL. MIKS OSTSITE KAUGELT PÄRIT TOOTEID? KAS NAD ON MAITSELT PAREMAD KUI KOHALIKUD? · HEA HINNA JA KVALITEEDI SUHE. · ÜLDISELT MITTE. KAS OSTUEELISTUSI MÄÄRAS KA TOOTE VÄLIMUS? PAKEND? VÕI AINULT HIND? · SUUR ROLL ON HINNAL. · OTSUSEELISTUSI MÄÄRAS TOOTE VÄLIMUS. MISSUGUSE OSA MOODUSTASID KESKKONNASÕBRALIKUD TOOTED TEIE RÜHMA OSTUDE KOGUHULGAST? · KASUTASIME VÄHE SELLISEID TOOTEID. KUI SUURE OSA OSTUDEST MOODUSTAS PAKENDATUD KAUP? KUI PALJU KILEKOTTE, PUDELEID, TETRAPAKKE TE NÄDALAGA KOGUSITE? 9% 3% ...
Süües mitmekesiselt, tasakaalustatult ja vastavalt vajadusele, saab keha kõik vajaminevad toitained. Millega põhjendada seda, et üha enam ilmub ajalehtedes ja ajakirjades artikleid toitumisest tingitud probleemide kohta? Käesoleva uurimistöö teema on aktuaalne igas vanuses õpilaste seas, kuid autorile, olles ise gümnaasiumiõpilane, jäävad kõige enam silma eakaaslaste toitumisharjumused. Läbi aastate on sellele teemale pööratud tähelepanu erinevates uurimistöödes, näiteks on Mai Maser 2004. aastal viinud Eestis läbi ligi kümme aastat väldanud uuringu kooliõpilaste terviskäitumisest. See omakorda ajendas autorit uurima gümnasistide toitumisharjumusi aastal 2013. Uuriti kahte kooli, millest üks asus linnas ning teine linna lähedal maapiirkonnas. Toitumisharjumuste kujunemine on oluline nii noorte tervise, kasvu, kui ka intellektuaalse arengu seisukohalt
· Kihnu on saar Liivi lahes. · Kihnu kuulub Pärnu maakonda ja moodustab Kihnu valla. · 1994. aasta seisuga on praegu saarel 4 küla 570 elanikuga. Rahvariided · Naised kandsid Kihnus käiseid. · Seelik (kört) oli XIX sajandi esimesel poolel ühevärviline poolvillane valge, hall, must või sinine, allääres punastest villastest lõngadest palmitsetud kördipael. · Jalatsitena olid Kihnus iseloomulikud pastlad. Toit · Toitumisharjumused on Kihnus ka tänapäeval jäänud samaks, nagu olid 100 aastat tagasi. · Toidu valmistamise õppisid lapsed vanematelt. · Kihnus olid kindlad toidud, mis teatud päevadel tehti: Esmaspäev · Esmaspäeva hommikul söödi soojendatud hapukapsasuppi. · Lõunaks keedeti koorega kartuleid, peale pandi soolaräim või muu kala, mis parajasti oli. · Kõrvale söödi hapukurki, kes tahtis, praadis kõrvale ka liha.
TAPA GÜMNAASIUM Keili Viks 9.c klass Tänapäeva noorte toitumisharjumused Uurimistöö Juhendaja: Aivi Leimann TAPA 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1.Noorte toitumine koolis.................................................................................................... 4 2.Noorte toitumisharjumused välismaal.............................................................................. 5 3.Dieet..................................................................................................................................6 4.Noorte suvised toitumisharjumised...................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................................9
JUDAISM Judaism : Juutlus on elulaad. Judaismi au ja uhkus seisab selles, et see on silmatorkavalt ratsionaalne religioon, mis koondab oma tähelepanu sellele reaalsele maailmale, kus me peame elama. Haridus on juutidel alati olnud religioosne kohustus. Viimase kahe tuhande aasta jooksul pole neil praktiliselt kirjaoskamatust esinenud. Juudud väidavad, et variseride judaism on religioon elamiseks, kristlus aga on religioon suremiseks. Vooruslik moslem läheb peale surma paradiisi, budist loodab inkarneeruda kõrgemal tasandil, kristlane läheb taevasse. Kui aga vooruslik juut sureb, siis ta lihtsalt sureb. Juutidele pole tähtis, mida nad mõtlevad, vaid mida nad teevad. Sabat. Sabat on juutide hingamispäev, mis algab juba reede õhtul peale päikeseloojangut piduliku söömaajaga ja kestab laupäeva õhtuni. Sel ajal ei tohi teha tööd ega valmistada midagi uut, ka sööki mitte. Kuid süüa tul...
Te i s m e l i s t e t ü d r u k u t e t o i t u m i s h a r j u m u s e d Te i s m e l i s t e l , k e s t e g e l e v a d s p o r d i g a , o n p a r e m a d t o i t u m i s h a r j u m u s e d , kui nende eakaaslastel, kes ei tegele spordiga. Noored naissportlased ja mittesportlased ei saa piisavalt kaltsiumi ja ei suuda omastada piisaval määral rauda. Croll ja tema meeskond leidis ka selle, et põhi- ja keskooli õpilaste harrastatavad tegevused nagu näiteks: jõusaal, uisutamine ja maadlus, olid toitumisharjumuste näitajad sama head või isegi paremad, kui samaealistel õpilastel, kes tegelevad meeskonnaspordialadega. Kuigi uuringud on näidanud , et harrastusspordiga seotud spordialadega tegelevad inimesed võtavad vastu vähem kaloreid ja toitained, kui nad tegelikult vajavad. See võib tuleneda sellest, et noored ei tegele päris proffispordiga keskooli tasemel ja selle tõttu suudavad nad hoida paremini toiduprofiile kui proffisportlased....
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor IT- Kaug. 2012 TOITUMISHARJUMUSED Matemaatika ja statistika Tallinn 2013 TOITUMISHARJUMUSED TOITUMISHARJUMUSED SISSEJUHATUS Eestlaste toitumusharjumustest on räägitud palju ja kindlasti räägitakse sellest ka tulevikus. Paljude arstide sõnul on hea ja tugeva tervise jaoks väga olulisel kohal just toitumine. Õige toit mõjutab otseselt meie terviseseisundit, mis peegeldub näiteks kehakaalus, juustes, nahas. Toitumine mõjutab ka meie und, mis valmistab meid ette järgmiseks päevaks. Seega on toitumisel väga tähtis koht meie elus. Käesoleva statistika kodutöö eesmärgiks
TARBIMINE JA TOITUMISHARJUMUSED EMÜ 2014 Meid ei üllatanud… lihatoodete suur E-ainete sisaldus. see, et valdavalt osteti odavamaid tooteid. see, et iga grupi liige tarbis nädala jooksul vähemalt 1 alkohoolse joogi. see, et tarbiti koduaiast pärit aedvilju. Suurimad üllatused Vaid 1 grupi liige sõi nädala jooksul kiirnuudleid Kõik grupi liikmed sõid vähemalt 1 korra nädala jooksul kiirtoitu Toiduainete ostmisel ei mõelnud mitte keegi grupi liikmetest tekkivatele jäätmetele Tooted, mida ostsid vähemalt 3 grupi liiget: Makaronid Leib Sai Võileivavorst Juust Õlu Pelmeenid Hapukoor Riis Jogurt Piim Banaanid Ostueelistusi mõjutanud tegurid tähtsuse järjekorras 1. Hind – mida odavam, seda tõenäolisemalt osteti see toode 2. Toote välimus – arvestati puuviljade ostmisel 3. Toote kvaliteet – ostmisel tu...
Laagri Kool klassi õpilaste toitumisharjumused Koostaja: Kaspar-Eerik Maarand Juhendaja: Merike Palts Harjumaa 2014 Sisukord Sisukord...........................................................................................................1 Sissejuhatus.....................................................................................................3 Tervislik toitumine.........................................................................................
Autor: Juhendaja: Teemavalikule aitas kaasa teema päevakohasus, materjali rohkus, samuti ka minu enda isiklik huvi toitumise vastu. Uurimistöö eesmärgiks oli anda ülevaade õige toitumise tervislikkusest, vajalikkusest ja selle tähtsuse väljakujundamisest juba lapseeas. Samuti selgitada välja küsitluse teel, millised on toitumisharjumused (kool) õpilaste seas. (kool) 1.3. ja 7.9. klasside õpilased toituvad enamvähem tervislikult 1.3. klasside õpilased toituvad tervislikumalt kui 7.9. klasside õpilased Uurimistöö koosneb kahest osast. Esimene osa käsitleb teoreetilist poolt, mis on koostatud erinevate interneti allikate ja brosüüride ning raamatutest saadud teadmiste põhjal. Teine osa koosneb küsitlusest, mis sai läbi viidud (kool) 1.3. ja 7.9. klasside õpilaste seas.
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Nimi 15 16 AASTASTE ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA TERVISLIK ELUVIIS Uurimustöö Juhendaja: Nimi Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................3 1. Tervislikud eluviisid.............................................4 2. Toitumisharjumused.............................................5 3. Rämpstoit ja selle kahjulikkus...
SAUE GÜMNAASIUM SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE Uurimistöö Saue 2012 SISSEJUHATUS Toitumine on igapäevane ja kõiki puudutav teema. Tervislik toitumine aitab luua tugeva tervise ning on väga tähtis just kasvava organismi puhul. Tänapäeva kiires ühiskonnas on meie hulgas vähe neid inimesi, kes toituvad tervislikult. Õigesti toitudes saad luua elus edu.
Taimetoitlus Taimetoitlus on.. ..toitumisharjumus, mis · eetilistel, · moraalsetel, · religioossetel, · kultuursetel, · esteetilistel, · keskkondlikel, · sotsiaalsetel, · majanduslikel, · poliitilistel, · maitselistel või · tervislikel põhjustel välistab kõikide või mõnede loomsete toiduainete tarbimise. Taimetoitluse.. · ..põhjendusena on esitatud · On väidetud, et taimetoitlus vastuseisu loomade rahuldab keha ainevajadusi, tapmisele ja selleks tõstab eluiga, parandab tervist tööstuslikes tingimustes ning vähendab vähi- ja teiste pidamisele, samuti surmavate haiguste riske. seisukohta, et inimene on looduslikult taimetoiduline, mitte lihatoiduline. Taimetoitluse liigid Taimetoitluses eksisteerivad mitmed erinevad tavad. Nendest enim levinud on: · Lakto-ovovegetariaanlased · Laktovegetariaanlased · Ovovegetariaanlased · Veganid Teised taimetoitlusega ...
Lapsed söövad nii nagu nende vanemad Inimeste toitumisharjumused on pärit nende lapsepõlvest, just sellepärast on varajane lapseiga kõige õigem aeg kujundada lapsest tervislik toituja. Kuna väga paljud inimeste tervisehädad saavad alguse valest toitumisest, siis mõeldes lapse tulevikule, peaks lapsevanem panustama täisväärtusliku ja tervisliku toidulaua loomisesse. Meedia kaudu jõuab meieni andmeid, kuidas tänapäeva lapsed on suuremad, raskemad, liiguvad vähe ja söövad palju rämpstoitu. Kas see on tõsi ja kas see on peredes probleemiks?
Tervislikud toitumisharjumused Ene Mägi mob.5135660 Tasakaalustatud toitumisele pööratakse järjest rohkem tähelepanu. Põhjus on lihtne, sest söömine on eluks vajalik. Tervislikud toitumisharjumused mõjutavad meie heaolu ja juba väikesed muutused toitumises aitavad kaasa tervise parandamisele ning elukvaliteedile. Millest siis alustada ? Kõige lihtsam on alustada menüü planeerimist ja kasutada selleks portsionite arvestust. Sul on vaja õppida selgeks olulised põhimõtted, et ise koostada endale sobilik menüü. Annan sulle selleks esmased juhised, et saaksid kohe algust teha. Menüü planeerimisel sa ei pea loobuma oma söömisharjumustest, aga sa valid kvaliteetsemad
Kõrge vererõhk Kõrge vererõhk ehk hüpertooniatõbi on seisund, mille tõttu on inimesel pidevalt kõrgenenud vererõhk. Kõrgeks vererõhuks peetakse rõhku alates 140/90mmHg Kõrgvererõhktõbi on tavaliselt iseseisev haigus, mille teket soodustavad: liigne kehakaal, stress ja vaimne pinge, vähene kehaline koormus, liigne alkoholitarvitamine, suitsetamine ja valed toitumisharjumused. Sageli on see pärilik, sega eelsoodumusega isikud peavad eriti hoolsalt vältima ohutegureid. Kõige suuremateks ohteguriteks on stress ja liigne soola tarbimine. Kõrge vererõhk tekib kui arterid on liiga pinges ja tihenenud. Süda peab selel tagajärjel rakendama rohkem jõudu vere läbisurumiseks kitsenenud veresoontest. Seega on pidevalt kõrge vererõhk südamele väga koormav. Ajuinsult ja sellest tingitud jäsemete või kehapoole halvatus ning sageli ka
eine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Toidu raiskamine Toidu raiskamise eest on vastutavad ka supermarketid, kus enamik toitu on pakitud neljaliikmeliste perekondade jaoks, kuigi ligikaudu üks kolmandik eurooplastest elab üheliikmelises leibkonnas, ning kehvad ladustamistingimused ja toidu säilivuskuupäevade ebaselge märkimine äravisatava toidu hiigelkoguseid. Meie enda igapäevased toitumisharjumused annavad lähenevale toidukriisile tuult tiibadesse ja põhjustavad prügimäele ladustatuna omakorda ökoloogilisi probleeme. Nagu raisatud toidust üksi oleks veel vähe, kulub minema visatud toidu valmistamiseks meeletutes kogustes vett. Veevarude väärtustamine on oluline, sest aastas liigub mageveejärvedesse, -jõgedesse ja veesoontesse tagasi ainult väga väike osa sealt võetud veest. Tootmine Arengumaadele toodetakse rikastes tööstusriikides
nn külaeliidiga positsioon ja vastuvõtt, tõsielusarjad, suhtlemine kollane ajakirjandus (eriti fotod), Facebook jt suhtlusportaalid söögilauas pere koos pere ühtehoidmine Igaüks sööb omaette, millal soovib. toidulaual peamiselt oma toitumisharjumused poekaup, valmis- ja kiirtoit talu toodang; üsna mitmekesine, kuid tihti üksluine, ent tervislik ebatervislik menüü menüü Poisid jooksid tüdrukute noortevahelised Naine võtab endale mehe. järel. suhted Talu sidus ja kohustas inimeste riigitöö, mitu ametit 100% panustama. töökorraldus Nii perenaine kui ka tööoskused spetsialiseerumine
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL Tervislik toitumine Referaad Koostas: Silja Grünberg Juhendas: Õp Ie Puhm Vana-Antsla 2012 Sisukord 1. Lapseea toitumisharjumused panevad aluse kogu eluks 2. Laps vajab kindlaid söögiaegu 3. Toiduring kirjeld Aed- ja puuvilju ning marju viis korda päevas lisab mitmekesisust 4. Teraviljatooted 5. Piim ja piimatooted toidu kõrvale ja vahepalaks 6. . Liha, kala ja muna 7. Igapäevases menüüs ikka möödukus 8. Kokkuvõte, Õige toitumise aluseks on järgmised väikesed põhitõed Sissejuhatus Lapseea toitumisharjumused panevad aluse kogu eluks
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Kaiti Vasiljeva Toitumine raseduse ajal referaat Juhendaja: Luule Medijainen Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1. RASEDATE TOITUMINE............................................................................................ 4 1.1 Energiavajadus raseduse ajal............................................................................ 4 1.2 Raseda toidurežiim............................................................................................ 5 1.3 Toidu keemiline koostis...................................................................................... 6 1.3.1 Süsivesikud................................................................................................. 6 1.3.2 Valgud........
Kvalitatiivsed tunnused on järjestustunnused ja nominaaltunnused. Nende alla kuulub näiteks spordiklubi külastusvõimaluse ehk asukoha hinnang. Kasutatud on ka nominaaltunnuseid, nagu näiteks sugu. Küsimustiku binaarseteks tunnuseks on hetke elukoht. Vastused aitasid mul mõista, milline on suurim spordiklubide külastajate grupp ja mis omadused sellistel inimestel on (pikkus, kaal, sissetulek, elukoht), millised on nende toitumisharjumused, kuidas nad hindavad enda elukoha läheduses olevaid spordiklubisid ja kui tihti nad külastavad spordiklubisid. Ainetöö lõpuks sooviksin teada saada, millised on inimeste toitumis- ja sportimisharjumused ning sellest järeldus teha, mida neile tuleb pakkuda, et nende sportlike eluviise arendada ja nõudmisi rahuldada. 3 UURINGU METOODIKA Küsitluse viisin läbi ankeetküsitlusena Google Online küsitluse vormi (Google Forms) kaudu
Maailma toiduprobleemid Maia Lillemaa Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 10BÕ Sisukord Toidupropleem Slide 4 Maailma toidupropleemid Looduskatastroofid Rahvastiku kiire juurde kasv Vaesus Vaesus Sise ja välispoliitiline konflikt Toidu halb majandamine Napid toiduvarud Valed toitumisharjumused Põuaperiood Kõrbestumine Lõppsõna Kasutatud materjal Toidupropleem Ø Me elame tänapäeval maailmas, kus osa inimesi sööb liiga palju ja teine osa liiga vähe Ø Mõlemal puhul on tegu halva toitumisega. Ø Terviseprobleeme on nii neil, kes on ületoitunud, kui ka neil, kes on alatoidetud ja alakaalulised Ø
.....7 1.6.Mineraalained ...................................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus:...................................................................................................................... 12 2 Toitainete tähtsus lapse arengus Toitumisharjumused kujunevad lapseeas, mistõttu on lapse toitumise jälgimine väga tähtis. Toiduvalikut määravad inimeste toitumisalase teadlikkuse tase, rahalised võimalused, toiduressursside kättesaadavus, perekonna toitumisharjumused, mängukaaslaste ja sõprade toidueelistused ja rahvusköögi eripärad. Ka paljud täiskasvanuea haigused saavad alguse valest toitumisest lapsepõlves. Mitmed uuringud on näidanud, et toit, mis sisaldab palju küllastunud rasvu, soola, suure rasvasisaldusega
SISSEJUHATUS Toitumisharjumused kujunevad lapseeas, mistõttu on lapse toitumise jälgimine väga tähtis. Toiduvalikut määravad inimeste toitumisalase teadlikkuse tase, rahalised võimalused, toiduressursside kättesaadavus, perekonna toitumisharjumused, mängukaaslaste ja sõprade toidueelistused ja rahvusköögi eripärad. Ka paljud täiskasvanuea haigused saavad alguse valest toitumisest lapsepõlves. Mitmed uuringud on näidanud, et toit, mis sisaldab palju küllastunud rasvu, soola, suure rasvasisaldusega piima- ja lihatooted ning vähe puu- ja köögivilju, mõjutab oluliselt südame-veresoonkonna haiguste, mõningate vähktõve liikide ja rasvtõve teket täiskasvanueas.
Jamaica Üldine Rahvaarv: 2 692 600 Pindala: 252 in/km2 Pealinn: Kingston Kaart Jamaicas on ülekaalus must rass, ehk negriidne rass. Kes on üldiselt väga sõbralik ja abivalmis rahvas. Söök & Tavad Jamaica toidutraditsioonid on suuresti sarnased klassikaliste kariiba päraste toitudega. Samas on sellel saarel arenenud tänu immigratsioonile hoopis omatüüpi toitumisharjumused. Erilisemana võib välja tuua et toitudesse meeldib neile toppida kõike - laimid, avokaadod ja kana-kala on neile tüüpiliselt kõige alustaladeks. Rahvustoit on jamaicalastel: "ackee & saltfish"-ehk mingisugune soolakala. Jamaica on ka tuntud oma kanepi poolest, ei leidu vist Jamaicalast, kes ei ole elus suitsetanud kanepit, või kes pole seda tienud vähemalt 10 korda päevas, neile on see umbes nagu meile tavaline tubakas.
Globaalprobleem toidupuudus Põhjused, miks on toidupuudus tekkinud: · Monokultuuride kasvatamine · Maaharimisviisid on algelised · Valed toitumisharjumused · Rahvastiku kiire kasv Toidupuuduse leevendamine: · Tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi. · Tunduvalt enam tuleks kasutada toiduks kalatooteid. · Toiduks peaks kasutama spetsiaalselt kasvatatud vetikaid, pärmseeni ja isegi baktereid. · Arengumaades tuleks täiustada maaharimisviise ja tehnikat. · Vältida mulla vaesumist, erosiooni. Mida on toidupuuduse leevendamiseks juba ära tehtud? · ÜRO peaassamblee
veerandi energiast, mida inimene päevaks vajab. Lõunasöök: Peab tagama kolmandiku energiast, mida inimene päevaks vajab. Õhtusöök: Peab katma viiendiku (kuni veerandi) päevasest energiavajadusest. Vahepalad : Täiendavad põhisöögikordi. Kokkuvõte Toit on tervislik, kui: >sa sööd iga päev erinevaid toiduaineid >su toiduportsjonid on paraja suurusega >toit kindlustab sulle elutegevuseks vajaliku energia >sul on õiged toitumisharjumused Kasutatud materjal http://tap.nutridata.ee/46 http:// www.toitumine.ee/toidupuramiidi-pohimotted/ http://www.toitumine.ee/10-soovitust-tervislik uks-toitumiseks /
q Loomade karvad Kolmas tase q Ravimid Neljas tase Viies tase q Toiduvärvid ja säilitusained q Putukate hammustus PÕHJUS Allergia tekkel on oluline osa ka pärilikul eelsoodumusel. Muutunud toitumisharjumused. Saastunud keskkond. ALLERGIAHAIGUSED Bronhiaalastma Muutke teksti laade Allergiline nohu Teine tase Allergiline nahapõletik Kolmas tase Neljas tase ehk dermatiit ja ekseem Viies tase Nõgestõbi ja allergiline turse
Mille poolest erineb tänapäeva Eesti köök varasemast? Ajad ja kombed muutuvad. Oleme nii mõndagi traditsioonilisest toidukultuurist tänasesse päeva kaasa endaga võtnud, üsna muutumatul kujul, samuti ka muudetul kujul. Lisaks on ka palju toite, mille oleme peaaegu unustanud ning on mitmeid toite mille oleme seoses elu- ja toitumistavade muutusega hoopis kõrvale heitnud. Aja jooksul on meie võimalused, elutempo, teadmised toitumisest ning seeläbi ka toitumisharjumused muutunud, sellepärast, et kunagine ,,talupojaköök" ei vasta enam kaasaaegsetele arusaamadele tervislikust ning kaasaaegsest toidust. Samas on aga igal inimesel erinev nägemus meie rahvustoidust ehk tänapäevasest Eesti köögist. Kus on aga piir, kust algab tänapäevane Eesti köök ning lõppeb vana Eesti köök? Sellele küsimusele on peaaegu, et võimatu piiri tõmmata. Toidumood muutub täpselt samamoodi nagu ka rõivamood. Tänapäeval pannakse väga suurt rõhku teraviljatoodetele
1.naise suguelundid - munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. 2.mehe suguelundid - munandid, (munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre), munandikott ja suguti. 3. sekundaarsed sugutunnused -tüdrukutel rindade, kaenlaaluse- ja häbemekarvastiku kasv ja muutused nahatalituses. Poistel on kaenlaaluse- ja häbemekarvastiku kasv, häälemurre ja karvakatte ilmumine näole. Lisaks veel kasvu kiirenemine ja keha proportsioonide muutused. Tütarlaste õlad muutuvad kitsaks ja puusad laiemaks ning ümaramaks. Poiste õlad muutuvad laiemaks ja puusad kitsamaks. 4.munarakk viljastub munajuha laienenud osas. 5. ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast; menstruatsioon viljastamata munaraku irdumine emakaseinast; menopaus - menstruatsioonide lõpp (kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 12 kuud). 6.idulase periood kestab u kaks kuud, niikaua kuni tal pole inimesega välist sarnasust. 7. platsenta kaudu- ema veri kannab hapnikku ja toi...
oksendamine suur füüsiline koormus ja pidev isupuuduse kurtmine pidev külmetamine ja enda pidev kaalumine üksindus, eraldatus, süütunne ja enesepõlgus pärast korralikku kõhutäit probleemi eitamine, juuste õhenemine ja väljalangemine kuiv ja kollane nahk, kuivad ja murduvad juuksed ning küüned Ennetamine lastele eluterve keskkonna ja normaalsete peresuhete tagamine normaalsed toitumisharjumused Ravivõimalused ravi algab haiguse teadvustamisest psühhoteraapiast kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia pereteraapia raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks liige, kes soovib aidata kui seda õigel ajal ravima ei hakata (ravimid, psühhiaatria, vajadusel haiglaravi) võib asi lõppeda halvimaga Uuringus osalenud tüdrukud vastanute seas olid tüdrukud vanuses 13-17 eluaastat
tõesust küsimuse alla seada. Heaks näiteks sellest on meie ühiskonnas väga levinud kultus, mis ümbritseb kuulsusi. Meedia levitab järjekindlalt hoiakut, mille kohaselt on just tuntud inimeste eluviisid ja ellusuhtumine kõige õigemad. Samal ajal trükitakse kasumi saamise eesmärgil eelkõige lugusid, mille teemaks on kuulsuste kahtlase moraalse väärtusega teod nagu pidev suitsetamine, ülemäärane alkoholipruukimine ja pidutsemine ning ebaterved toitumisharjumused. Noortel võib väga kergesti jääda mulje, et nii käitumine ongi õige ja tagab populaarsuse. Meedia ümbritseb meid kõikjal. Enam-vähem igas kodus on tänapäeval raadio, televisioon ja internet. Iga päev võib postkastist leida kõikvõimalikke reklaame ja katalooge. Linnades ei saa tänaval paari sammugi astuda, ilma et vaatevälja ei jääks mõnda üleskutset midagi osta, mõnda üritust külastada või kellegi poolt hääletada.
TOITUMISHÄIRED BULIIMIA Sümptomid • Õgimissööstud • Ülemäärane kehakaalu kontroll, kui buliimiku söömissööst lõpeb, haarab teda paanika sissesöödud kalorite hulga pärast ning ta proovib neist vabaneda • Söövad sageli või mitu korda päevas salaja, üksi! Tekkepõhjused • Madal enesehinnang • Depressioon • Ärevushäired • Rahuolematus oma kehaga • Viha • Süütunne • Häbitunne • Sugulus – perekonniti samad toitumisharjumused ning hoiakud Ravi • Antidepressandid • Neuroleptikumidega • Psühhoteraapiaga ANOREKSIA Sümptomid • Teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri • Tugev hirm kaalus juurde võtta • Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on nälginud • Äärmiselt vähe ja lahjat toidu söömine • Naiste puhul on oluline sümptom vähemalt 3 järjestikkuse menstruaaltsükli puudumine Tekkepõhjus • Madal enesehinnang • Vähene tunnustamine
TOITUMISHARJUMUSED JANA RAUDSEPP, HELEN MEIER, BIRGIT VANA, KEIDI KOLTS E-AINE SELGITUS · Toidulisaaine (ehk nn E-aine) on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule, et teha see tarbijale meelepärasemaks või mõjutamaks selle maitse-, lõhna-, värvi-, säilitus- või muid omadusi E-AINETE SISALDUS · Äädikhape(E260) -kasutatakse happesuse regulaatorina, eesmärk on reguleerida õiget maitsetasakaalu leivas, samuti majoneesides, ketsupites, salatikastmetes ja köögivilja konservides · E450- emulgaatorid, happesuse regulaatorid, kergitusained, sekvestrandid, veesidujad, kasutatakse jahusegudes, lihatoodetes · Säilitusaine (E250)- pikendab toote säilivust ja stabiliseerib värvi ning pärsib ohtlike bakterite kasvu, valdavalt kasutatakse lihatoodetes · E471- rasvhapete mono- ja diglütseriidi kasutatakse toidus emulgaatorina ja stabilisaatorina, leidub jäätistes, margariinides, v...
Mägedes esineb ta kuni 3000 m kõrgusel üle merepinna. Eestis on levinu peaaegu kõikjal, rohkem esineb neid Saaremaal, Hiiumaal, Virumaal, Tartumaal ja Läänemaal. Rästilkastele meeldib pesitseda metsamaastikes. Soos võib rästiklastega enamasti kokku puutuda ainult metsamaastikes ja nedne servades. Peale metsamaastike meeldib nele pestitseda mägimaastikel, kõrbemaastikel, juurviljaaedades ja kultuurmaastikel. 5 TOITUMINE Rästiklaste toitumisharjumused on väga mitmekesised. Põhiliselt söövad rästikud hiiri, rohukonni, rabakonni, maapinnal pesitsevate lindude äsja koorunud järglasi, sisalikke ja vaskusse. Nooremad rästikud toituvad ka putukatest. Jahti peavad nad öösel ja saagi tabamiseks kasutavad nad oma mürkhambaid. Kõigepealt rästik salvab ohvrit, siis laseb tal tarduda ja ootab veidi. Kui loom on surnud, läheb rästik ta juurde ja sööb ta ära. Rästik ei näri toitu tükkideks, vaid neelab selle tervelt alla. On olnud ka
Iseseisev töö. Roomajad. Vasta küsimustele. 1. Tuleta meelde, milline on kahepaiksete hingamine! Too välja sarnasused ja erinevused roomajate ja kahepaiksete hingamises! kahepaiksed Roomajad Hingavad kopsudega sarnasused Hingavad kopsudega Hinagvad ka naha abil Kopsud on rohkem erinevused arenenud kui kahepaiksetel 2. Nagu teame saavad kahepaiksed osa vajalikust hapnikust ka naha kaudu. Millised roomajate naha iseärasused ei võimalda neil enam naha kaudu hingata? Roomajatel on kuiv nahk, sellepärast ei saa nad naha abil hingata. 3. Eestis elab 5 lii...
ka väliskülalised iga päev kokku puutuvad. Toidukultuur on lahutamatu osa rahvuskultuurist, meie minevikust, olevikust ja tulevikust, see on osa meie identiteedist. Ei tohiks aga unustada, et nii nagu on ühiskond pidevas muutumises, on ka toidukultuur ajas muutuv ja arenev ning et eesti toit ei ole mitte ainult see, mida meie esivanemad on sajandeid söönud, vaid ka see, mida me ise täna süüa armastame. Eestlaste toitumisharjumused on taasiseseisvumisest alates mõnevõrra muutunud. Tarbijate hulgas on tasapisi tõusmas terviseteadlikkus, üha enam väärtustatakse looduskeskset ja säästvat eluviisi. Muutuvad eelistused ning tihenev konkurents toiduaineturul esitab omakorda üha kõrgemaid nõudeid toidutootjatele, seda eriti kvaliteedi ning tootearenduse vallas Maasikasarlott Kogus Koostis- ja maitseained RULLBISKVIIT tk Muna sl Suhkur sl Jahu dl maasikamoos TÄIDIS g Vahukoor sl Suhkur g Mascarpone
heaolu. Mis teeb toitu funktsionaalseks? · Probiootilised piimhappebakterid · Kiudained · Vitamiinid · Mineraalained · jm Miks kasutada funktsionaalset toitu? · Alati on targem, kasulikum ja odavam tervist hoida ja haigusi ennetada, kui neid hiljem ravida · Teades, et on olemas toidud, mis avaldavad meile soodsat mõju, omame läbi toiduvaliku suuremat kontrolli oma heaolu üle · Elu on muutunud: - aega on vähe - toitumisharjumused on teised - tervislik toit asendatakse ajapuuduse tõttu kiir- või valmistoiduga. - pikenenud on tööiga - jne Näiteks Uueks ja maailmas üha enam tarbijaid võitvaks jogurtiliigiks on funktsionaalse toidu hulka kuuluvad probiootilised jogurtid Tere toodetest näiteks Helluse sarja tooted. Tere Hellus jogurtid, keefir ja kohupiimakreemid, kohukesed sisaldavad lisaks jogurtibakteritele ka Tartu Ülikooli teadlaste poolt avastatud
.. : sinine (vale) roheline (vale) punane (vale) pole vahet mis värvi. Tähtis on, et see oleks kõigile töötajatele ühtemoodi arusaadava märgistusega (õige) 12. Toidu füüsikalise (mehhaanilise) riknemise põhjuseks on... : kivikesed (vale) juuksed (vale) ehted (vale) kõik eelpool nimetatud (õige) 13. Milline loetletud teguritest ei ohusta tervist? : valed toitumisharjumused (vale) patogeensed mikroorganismid (vale) toidu lisaained (vale) lisaaineteta toit (õige) 14. Milline väide on õige? : kõik mikroobid vajavad arenguks hapnikku (vale) vaakumpakendis mikroobid ei arene (vale) kõik patogeensed mikroobid vajavad oma arenguks hapnikku (vale) osa mikroobe areneb suurepäraselt ka hapniku juurdepääsuta (õige) 15. Mikroorganismide paljunemine toidus ei sõltu... : ajast (vale)
punane (vale) Pole vahet mis värvi. Tähtis on, et see oleks kõigile töötajatele ühtemoodi arusaadava märgistusega (õige) 1Punkt(i) 13. Toidukauba transpordiks peab kasutama... jalgratast (vale) toidu veoks ette nähtud autot (õige) kilekotte (vale) pole vahet (vale) 1Punkt(i) 14. Mikroorganismide paljunemine toidus ei sõltu... ajast (vale) niiskusest (vale) keskkonna happelisusest (vale) valguse hulgast (õige) 1Punkt(i) 15. Milline loetletud teguritest ei ohusta tervist? valed toitumisharjumused (vale) patogeensed mikroorganismid (vale) toidu lisaained (vale) lisaaineteta toit (õige)
Tasakaalustatud toitumine "Me oleme tõepoolest see, mida sööme. Toit pole üksnes kütus, vaid on osa kultuurist, tervisest ja kasvatusest. Lisaks on toit oluline ehitusmaterjal meie füüsilise keha pideval taastamisel. Lapsepõlves tehtud toiduvalikud määravad meie edasiste eluaastate tervise ning seega ka elukvaliteedi," on öelnud esileedi Evelin Ilves. Lapse toitumisharjumused saavad alguse kodust. Vanemad on lastele eeskujuks ja kui peres süüakse enamasti ebatervislikult, siis võib lapsele jääda arusaam, et nii ongi õige. Noorukitele rämpstoidu keelamisest ei ole kasu, kui teised pereliikmed neid ise edasi söövad. Seega tuleb teha muudatusi kogu perekonna toidulauas.Vanemad peaksid kujundama tervislikke harjumusi, arutama perega koos olles laste toitumissoove ja suunama neid õigele teele.
Toitumine on meie eksistensi , kasvu ja paljunemise esmatingimusi. Individuaalsed toitumisharjumused tekivad varajases lapseeas ning muutuvad aastatega üha jäigemaks ja raskemini muudetavaks. Toiduvalikul on määravad toiduainete kättesaadavus, perekonna ja rahvuse toitumisharjumused ning migratsiooni ulatusest ja kiirusest Lähtuvalt ka teiste rahvaste toitumistavad. Lisaks eeltoodule sõltuvad toitumisviis ja toiduvalik ka inimese isiksusest, intellektist ja haridustasemest. Puudujäägid või liialdused toitumises põhjustavad varem või hiljem häireid organismi töös. Valgud: Valkude kogus toidus peab olema piisavalt suur, et oleks tagatud lämmastiku tasakaal organismis. Teoreetiliselt on minimaalse valgu vajaduse piiriks
meelitada ning selgitada õige toitumise olulisust. 4 Kuna väikelapsed matkivad kõiges täiskasvanuid, on teie endi, teiste pereliikmete, õpetajate ja sõprade eeskuju laste toidueelistuste ja toitumisharjumuste kujunemisel määrava tähtsusega. Laste toit olgu valmistatud võimalikult naturaalsetest toiduainetest ja vaheldusrikas, sest toitumisharjumused saavad alguse lapsepõlvest, ning neid on hiljem raske muuta. Ka paljud täiskasvanuea haigused saavad alguse valest toitumisest lapsepõlves. Toiduvajadus väikelapseeas (17-aastastel lastel) 13-aastase lapse kasvamise kiirus aeglustub võrreldes esimese eluaastaga ja väheneb ka söögiisu. Alates neljandast eluaastast hakkab lapse söögiisu jälle suurenema, kuna laps hakkab oluliselt rohkem liikuma. Lasteaialaps saab oma
jooksul suurema osa ajast terve rida sümptomeid. Samas on depressiooni keeruline ära tunda, kuna igal indiviidil avaldub see omamoodi. Õnneks on siiski olemas suhteliselt hästi äratuntavad sümptomid. Need sümtpomid on järgmised: Äkilised käitumise ja meeleolu muutused. Kui laps oli enne sõnakuulelik ja rahulik, siis depressiooni ajal on ta muutunud vaenulikuks ja mässuliseks. Toitumisharjumused muutuvad. Kuna muretsetakse väga oma keha ja välimuse üle, siis võivad kaasneda sellised haigused nagu buliimia, anoreksia ja taltsutamatu liigsöömine. Unehäired. Nooruk kas magab liiga kaua või vastupidi, liiga vähe. Huvi kadumine peaaegu kõige ja kõikide vastu. Sõpradest eraldumine. Teismeline suhtleb palju vähem sõpradega, hoiab omaette ja lukustab end oma tuppa. Ohtlik või isegi ennasthävitav käitumine.
Tuleb valida lapsele meeldiv liikumisviis, näiteks müramine, ronimine või jooksmine väikelapsele, suuremale pallimängud, võistlusspordialad, kõndimine vms. Laps liigub meelsasti, kui selleks on sobiv aeg ja keskkond. Lasteaeda ja kooli jalgsi käimine on kasulik(Aaviksoo, 2006). Tervislik toitumine Kehalise aktiivsusega kulutatud energia üks taastamise võimalusi on tervislik toitumine. Inimese toitumisharjumused saavad alguse lapseeast. Sellepärast on oluline teada, et mida tervislikumad on toitumisharjumused lapsena, seda tervem on organism ka hilisemas elus. Õige 7 toitumise ja küllaldase liikumisega on võimalik ennetada ülekaalu ja rasvumist, seedehäireid, südame-veresoonkonna ja liigeste haigusi ning mitmeid vähivorme(Aaviksoo, 2006). Noore, aktiivse inimese jaoks on oluline, et toit oleks tervislik ja tasakaalustatud. See tähendab,
........................................................................................................................................................................... * ................................................................................................................................................................................. 12. RVE tütarettevõtte rajamisel teise riiki on määravaks: oskustöölised, kaunis loodus, saaste väljaviimine emamaalt, elanike tervislikud toitumisharjumused, hea teedevõrk, mürkmadude puudumine. 13. Millised neis RVE-dest (2) tegutsevad Eestis: Intel, Neste, General Motor, Siemens, Elcoteq
TERVISLIKUD ELUVIISID Tervislikud eluviisid on vajalikud selleks, et inimene tunneks ennast terve ja rõõmsana, et ta elaks pikalt ja kvaliteetselt. Tervislikke eluviise harrastama hakates tuleks esimese asjana paika panna korralikud söömisharjumused, ning hakata tegelema mõne spordialaga. SPORT Tänapäevase eluga sobib hästi kui kombineerida kaht treeningut: jõusaali ning mingit aeroobset treeningut, näiteks jooksmist. Selline treening tagab hästi arenenud lihaskonna ja välimuse ühes heade jõunäitajatega ning tugeva südame ja hea füüsilise vastupidavusega. TUBAKAS Oleme ausad paljud või isegi enamus inimesi ei tea tegeliku suitsetamise mõju organismile. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Suitsetamise tagajärjed: sõrmede...
Mis on plagiaat? Plagiaat on teiste inimeste mõtete, kirjutiste, andmete esitamine oma nime all, viitamata tegelikule autorile. `'Traditsiooniline romaan on jutustava kirjanduse suurvorm. /---/ Vahel on autor oma tegelastesse kiindunud ja siis muutub tema tekst tegelase vaatekohast nähtuks.'' ( Lunter 2003: 39) 30.10.15 Rühmatöö Teema: Kui tervislikud on noorte söömisharjumused? märksõnad: toitumisharjumused, noorte toitumine, tervislikud toitumisharjumused, tervislik toit; hea tulemuse andnud märksõnad: `toitumisharjumused' ; `noorte toitumine' ; halva tulemuse andnud märksõnad: `tervislikud toitumisharjumused' ; `tervislik toit' ISE 1. `noorte toitumine' , 2. pealkiri, kategooriaks meditsiin ja tervishoid 3. 1: Noored propageerivad tervislikku elu/ Agnes Kuus ; (Agnes Kuus 2005) ESTER 1. `noorte toitumine' ; `tervislik toitumine' 2
minu enda toitumisharjumusi. Tervisliku toitumise uurimustöö käsitleb üldisi teemasid toitumisest ning seletab lahti toiduvajalikkuse ja õigesti toitumise. Töös tõin eraldi toidupüramiidis välja ka erinevate toiduaineteguppide põhilisemad toiduained ja uurisin nendes leiduvate kalorite sisalduvust. Samuti koostasin ühe päeva ideaalmenüü, mida võrdlesin enda päevamenüüga. Võrdluses sain teada, et minu toitumisharjumused on tervislikud ning ma ei tarbi liialt palju kilokaloreid ning minu söödavas toidus leidub optimaalsetes kogustes nii valke, süsivesikuid, rasvu ja mineraalaineid. SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................lk 4 1.MIS ON TERVISLIK TOITUMINE?...............................................................lk 5 2.TOIDU OLEMUS.............................................................................................
stabiilsust ning suunavad valitsuste niigi piiratud ressursid relvastumisele. Nt. Aafrika riigid keelduvad USA toiduabist (GMO toidust) Keeldutakse toitu jagamast, mis takistaks vabaturu arengut -mittefunktsioneerivad majandusstruktuurid Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem Maailmas toodetakse seejuures piisavalt toitu, kuid ka selle jaotus ja kättesaadavus regiooniti on väga erinev. -valed toitumisharjumused -vähene haridustase -looduskatastroofid(maavärinad, hiigellained jne) -Rahvastiku kiire juurdekasv 30 aasta pärast arvatakse Maal elavat üle 10 miljardi inimese -Toiduainete tarbimise kiire kasv ühe inimese kohta kiiresti arenevates suurriikides, eriti Hiinas ja Indias. -Energiakriis eriti nafta hinna hüppeline tõus; -Kliimamuutused, mis piirkondlikult toovad kaasa kas kõrbestumist, üleujutuste sagenemist,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
