Oluline on, et kasvanduses olevad veesilmad oleksid võimalikult hõljumi vabad, sest vee hapnikusisalduse vähenemise ja vähkide lõpuste ummistumise oht on muidu suur, mis aga omakorda tähendab vähkide hukkumist. Igasse tiiki juhitakse värsket vett eraldi ja kasutatud vesi eemaldatakse igast tiigist ilma seda järgmistesse tiikidesse laskmata. Kui vesi voolab ülemisest tiigist ära alumiste kaudu, halveneb alumiste tiikide veekvaliteet ja haiguste leviku risk on suurem. Kindlasti ei tohi unustada, et tuleb mõõta happesust ja hapnikusisaldust vees. Happeline vesi (mida meil eestis esineb õnneks vähe) on vähkidele kahjulik. Happelise vee korral kasutatakse lupjamist ja ka vee läbilaskmist liivafiltrist, mis normaliseerib pH. Lisaks pH mõõtmisele, on tarvidus teada veel Al, Fe, Ca sisaldust vees. Vesi (pinnavesi) on tavaliselt kõige happelisem kevadiste ja sügiseste suurvete ajal
Just kahepaiksete rohkus oli üks olulisim põhjus, miks kogu saarest sai kaitseala. Erilise hoolega tuleb kaitsta Piirissaare inimasustust, sest haruldasimad konnaliigid- mudakonn ja rohe-kärnkonn- on inimkaaslejad, sõltudes suurel määral sibulakasvatuse käekäigust saarel. Kõrged vihmaussiderikkad sibulapeenrad olid ülimalt soodsad toitumiskohad öise eluviisiga konnadele. Kuid nüüd on mahepõllundus allakäinud ning haritava maa pindala vähenenud, kudemiseks sobivate tiikide kinnikasvamine võivad saatuslikuks saada ka mudakonnadele. Piirissaar võeti kaitse alla 1991. aastal. Kaitseala loomisega püüti vältida tugevat ehitussurvet saarele. Praegu menetletakse uut kaitse-eeskirja, millega ühendatakse saar ühtseks maastikukaitsealaks. Eriti oluline on praegu tagada mudakonna asurkonna hea käekäik. Võib-olla õnnestub varjusurmast päästa ka rohekonn. Eelkõige nende kahe liigi pärast soovitakse keelata öösel liiklus mootorsõidukitega,
.........16 3.1.2. Poegade tiigikasvatus.........................................................16 3.1.3. Ekstensiivne tiigikasvatus...................................................16 3.1.4. Poolintensiivne tiigikasvatus................................................16 3.1.5. Intensiivne e. tööstuslik kasvatamine......................................17 3.2. Vähikasvanduse kavandamine....................................................17 Tiikide projekteerimine.............................................17 Kasvutiigid ja nende ehitus..........................................18 Vähipoegade tiigid...................................................18 Varjepaigad............................................................18 Vähitiikide piiramine aiaga..........................................19 Tiigitammid........................
veepinna tõstmisega kunstlike pervevallide loomisega. (Mauring 2001). Põhja veepidavuse suurendamine Olukorras kus looduslik pinnas ei taga vee kinnipidamist, saab veepidavust tehislikult suurendada. Materjalidena on võimalik kasutada savi või tehismembraane (EPDM, HDPE, PVC). Savist vahekihi paksus sõltub savi omadustest. Igal tehismaterjalil on oma paigaldusjuhis. Tehislik veepidavuse suurendamine on suuremate tiikide loomisel liigse kulukuse tõttu siiski piiratud. (Mauring 2001). Sette sissevoolu tõkestamine Sette sissevool on probleemiks otse vooluveekogule ehitatavatele tiikidele. Voolukiirus langeb ja osakesed settivad. Nende kinnipüüdmiseks enne tiiki sissevoolu on tõhus ehitada sügavam laiend, mille järel on tiheda taimestikuga kaetud läved. (Mauring 2001). Põhitõed Ära asusta tiiki kalu – nad ei kuulu sinna!
üherakulisi vetikaid ja väikesi protiste. Vetikas või bakter haaratakse kulendite vahele ning liigub läbi rakumembraani amööbi rakku. Paljunemine Amööb paljuneb mittesuguliselt ehk vegetatiivselt pooldumise teel. Amööbirakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Soodsates tingimustes võib amööb poolduda üks kord ööpäeva jooksul. Elupaik Tavaline amööb eluneb siseveekogude (väikeste tiikide või kraavide) põhjas, enamasti põhjamudas. Tal on kulgevaid ja hõljuvaid vorme. Huvitavat Tapjaamööb sööb inimeste ajusid. Järvedes elav tappev amööb siseneb nina kaudu inimese pähe ning toitub ajust, kuni ohver sureb.
peaaegu lõhnatud Vili on suur ja munajas, sisaldab arvukalt seemneid Lehed on suured ja ovaalsed, pikkuseks 10 kuni 30 cm, laius kuni 25cm Vars on veesisene, pikkuseks 0.5 kuni 1.6m Levik Levinud Euroopas, Kesk-Aasias, Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis Kasvab enamasti magevees Kasvab kalda lähedal, 0.5 kuni 1.6m vees. Kasvab kas väikse vooluga või vooluta veekogus Huvitavat Sarnaneb valge vesiroosiga Kasutatakse tihti tiikide kaunistamiseks Mürgine, vahest ka surmav Kuulub vesiroosiliste sugukonda, vesirooside perekonda Õitseb juunist augustini Tuntud ka kui jõeain, jõekobraleht, järvekanad, järvekupp, lõmmeleht Tänan kuulamast!
jõevähk(alla tonni) . Osa kasvandusi toodab üheaegselt mitut kalaliiki nii kaubaks kui ka asustamiseks ja pakub samal ajal õngitsemisteenust. Lähtudes kalakasvatajatelt saadud informatsioonist kalakasvanduste tootmisvõimsuse kohta hindab Eesti Kalakasvatajate Liit vabariigi kalakasvanduste tegeliku vesiviljelus - toodangu olevat üle 500 tonni. 3. Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul. Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, pinnase- e muldsed tiigid, mis on reguleeritava veereziimiga täielikult tühjendatavad ja vähemalt osaliselt sõltumatu veevarustusega. Tiigi kuju ja suurus sõltuvad tema kasutamise otstarbest. Igal tiigil peaks olema eraldi sissevoolu- ja väljavooluregulaator (munk). Sissevoolule paigaldatakse restid või võred looduslike prügikalade tiiki
Neid kahte lähenemist saab ühendada graaflise analüüsi raamistikku, mida tuntakse ka võrgustikanalüüsina. Graafiku abil saab lihtsalt esitada elupaikade paiknemist maastikul ja samal ajal integreerida sinna ka elupaikade vahelised liikumised. Käesolevas referaadis on testimisalaks valitud rohukonna (Rana temporaria) sigimispaigad Prantsuse alpides (Joonis 1). Uurimus keskendus kahe teema integreerimisele: 1) maastiku läbitavus ehk tõkked, mis mõjutavad tiikide ümbruses olevaid koduterritooriume ja ühendusteid populatsioonide vahel 2) metsaalade levik ning elupaikade sobivus. Tiikides sigivad kahepaiksed on paikanalüüsi jaoks väljakutse, kuna nende elutsükli lahutamatu osa on migratsioon tiikide ja kõrgemal maastikul asuvate elupaikade vahel. Selline vajadus kahe erineva elukeskkonna järgi teeb kahepaiksed keskkonnast väga sõltuvaks ja haavatavaks elupaikade seisundi halvenemisele ja inimasustuse survele. Seega on tarvis
Nastik Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Isased on emastest kuni poole lühemad - vaid kuni 70 cm. Nastiku peamiseks tunnuseks peetakse heledaid laike kukla piirkonnas, mis on tavaliselt kollased. Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Talve veedavad nad sügavates urgudes kas üksikult või mitmekesi koos, mõnikord võivad nastikud talvituspaika jagada ka rästikutega. Talvituma minnakse öökülmade saabudes - oktoobris või novembris ning virgumine toimub märtsis või aprillis. Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all. Nastik on hea ujuja - ta võib ujuda kaldast mitme kilomeetri kaugusele ning suke...
Kulendviburloomad Jagunevad kaheks alamhõimkonnaks kulendloomad viburloomad ningi viburloomad veel eraldi taimviburloomad loomviburloomad Kulendviburloomad erineva kehakujuga roomavad kulendite abil toituvad kulendite abil kõik on heterotroofid paljunevad pooldudes veekogude põhjas või hõljuvad osa on parasiidid enamasti meres Nägleeria Elab niiskes pinnases, veekogudes ja levib ka tolmuga õhus. Inimorganismi sattudes põhjustab ta rasket, sageli surmaga lõppevat kesknärvisüsteemi haigust. Eestis õnneks viimast ei leidu. Harilik amööb Düsenteeria siseamööb Harilik amööb on üks suuremaid looduses vabalt elavaid amööbe, kelle läbimõõt on 0,25mm. Ta elutseb lompide ja tiikide põhjas mudakihil Viburloomad püsiva ovaalse kehakujuga viburid liikumiseks toituvad viburite...
Rästik eelistab rohuseid, paraja niiskusega mitmekesise kooslusega elupaiku, kus on võimalus end soojendada ja jahti pidada. Harvemini kohtab teda ka veekogude kallastel. Talvituma suunduvad rästikud septembri teisel poolel või oktoobri alguses, elab muttide urgus, puude-põõsaste juurte sees olevates käigudes, heina- või kivikuhja all, turbasoodes, mis ei valgu vett täis, ja kaljupragudes Nastikud Nastik elab peamiselt niisketel aladel: jõgede, järvede ja tiikide kallastel, niisketes metsades ja lamminiitudel. Oktoobrist märtsi- aprillini talvituvad nastikud talveunes näriliste urgudes või kändude all, kompostihunnikutes, külmumata pinnases või lehekuhjades. Arvan, et usse ei kohta enam metsades enam. Neil hakkab tulema talvitumise aeg ning väljas on jahe temeperatuur. (arvan) Järeldan, et metsas ei leidnud usse, sest nad lähevad juba vaikselt talveunne ning väljas oli madal temperatuur.(?)
peokoht. Sangaste loss on riikliku kaitse all olev arhitektuurimälestis. Sangaste loss Sangaste park Palju meeldejäävat leiab loodusesõber Sangaste pargist, mis on üks suuremaid ja huvitavamaid. Park on kaheosaline: lossi- ja metsapark. Esimene neist asub peahoone ümber, on segastiilis, s.o. alleedega, terrassidega lossi tagaküljel, tiikide süsteemiga all orus. Park rajati ja kujundati mitmekesise reljeefiga maa- alale ühel ajal lossi ehitamisega. Lossilähedane pargiosa on liigirikas ja siin kasvab mitmeid haruldasi puid. Muu hulgas äratab tähelepanu lossi taga kasvav hiigeltamm ( kõrgus 28 m, läbimõõt 170 cm), mida rahvasuus tuntakse Peetri tammena ( olevat Peeter I istutanud). Aastakümneid tagasi ähvardas tamme lõhenemisoht ja selle vältimiseks pandi ümber harude raudklambrid. Puus on ka mitmeid õõsi,
Neljas tase Viies tase Esijalad lühikesed ja tugevad Tiivad Õhumull iseärasused ~1,6 cm pikkune Pruunikas keha, punased silmad Iminokk Õhumull vee all ujumiseks Ujub selili ("paadimees") Sülg mürgine elupaik Levinud Euroopas, PõhjaAmeerikas, PõhjaAafrikas, Siberis, Indias Tiigid, järved, kraavid, kanalid Valmikud lendavad tiikide vahel Ujuvad veepinnal Kõnnivad maapinnal Tegutseb aastaringselt Millest toitub Kõik, mis on lähedal ja piisavalt väike Vastsed Teised veeputukad Õhuputukad, kes on vette kukkunud Kalamaimud Kullesed Kuidas toitub Vee pindmine kiht kleepuv Selgsõudur ujub pindmise kihi all Haarab saagist kinni Mürgitab, halvab Imeb tühjaks Paljunemine ja areng Paaritumine vahemikus detsembrist maini Munemine vahemikus veebruarist maini Munad piklikud ja ovaalsed, munetakse veetaimede peale
VEE LÄBIVOOLUL PÕHINEV VESIVILJELUS Basseinides, tiikides, sumpades, kiirvoolukanalites Sõltuv (nt. jõe peale ehitatud farm) ja sõltumatu veevahetus – kas iga bassein on eraldi täidetav ja tühjendatav. Sõltuva puhul on iga alumine tiik Kalakasvatus sõltuv ülemise tiigi veest ning sellest järelduvalt on ka ülemistes tiikides veekvaliteet parem, kuna sõnnik ja saaste liigub läbi alumiste tiikide välja. Täiesüsteemne kalakasvatus – oma haudemaja, sisseostetud mari, noorvastsed asustatakse noorkalatiikidesse, kust nad paigutatakse edasi suurematesse tiikidesse. Karpkalade puhul on ka sugukalade tiik. Kõik tiigid on eraldi tühjendatavad, et saada kätte igas staadiumis kalu. Allikavesi on stabiilse temperatuuriga, kui hapnikuvaene ja piiratud kogusega
organellid. Algloomad on päristuumsed organismid. Algloomi on mitmesuguseid, nad erinevad ehituse, toitumise, paljunemise ja tunnuste poolest. Algloomad saavad elada ainult niiskes keskkonnas, sest neil pole kuivamise eest kaitsvat kehakatet. Enamik algloomi elab vees, kuid neid on ka niiskes mullas. Mõned algloomad elavad ka inimeste sees . Harilik amööb . Amööb on väike (0,2-0,5mm), palja silmaga vaevalt märgatav algloom. Ta on värvusetu. Amööb elab väikeste tiikide ja lompide põhjamudas. Amööbi ainurakne keha koosneb poolvedelast tsütoplasmast, milles asub rakutuum. Rakku katab õhuke kest. Tsütoplasma on pidevas liikumises. Kui see valgub kehapinna mingisse punkti, siis tekib selles kohas väljasopistus- kulend. Kulendid on amööbil vajalikud ka toidupalade haaramiseks ning kehasse suunamiseks. Toituks on talle bakterid, teiste ainuraksed ja üherakulised vetikad. Toitekublikus toimub seedimine. Hingamiseks kasutab amööb vees lahustunud hapnikku
Silma ees asetseb ainult üks soomus, selle taga enamasti 3 või 4 silmatagust soomust. Toitumine Nastikud söövad põhiliselt konni, kärnkonni ja kalu. Nende menüüs on ka sisalikud ja hiired, vahel isegi mõni linnupoeg. Ta saab alla kugistada oma peast suuremaid saakloomi. Nastik sööb ainult elussaaki. Noored nastikud söövad kulleseid, vihmausse ja väikesi kalu. Elupaik Nastik elab peamiselt niisketel aladel: jõgede, järvede ja tiikide kallastel, niisketes metsades ja lamminiitudel, Lääne-Eestis ka mererandades. Hästi sobivad rabad. Ta ei sõltu veest nii palju kui teised nastikuliigid. Tihti elab ta aedades ja võib tungida ka hoonetesse. Mägedes võivad nastikud elada kuni 2300 meetri kõrgusel. Nastikud varjuvad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse ja sõnnikuhunnikutesse, kuid võivad metsakõdusse ka ise käike rajada.
ROKOKOO Rokokoostiil kasvas välja barokist ning tekkis 18.sajandi alguses Prantsusmaa õukonnas (u.17201770.a).See püsis umbes poolsada aastat.Barokist oli rokokoo kergem ja mänglevam .Nimi rokokoo pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille ning see tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Arhitektuuris väliselt küll palju ei muutunud,sisearhitektuuris aga küll.Ruumid muutusid väikemaks ning hubasemaks.Nende seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega,mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest,okstest ja lehtedega kaunistused.Mahedad pastelsed,pärlhallid,kuldsed või hõbedased toonid ,veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristalllühtrid tegid ruumist nagu mängutoosi.Tihti olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised,eelistati nn.orvanditsee on sopilise kujuga keskus,mida ümbritsesid nikerdatud kaunistused.Prantsusmaa juhtivaks arhite...
Angerjas ja lõhe on siirdekalad. Meres on olulisemad kalad räim, tursk, kilu ja lest, Peipsi järves tint, rääbis, siig. Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus. Selle tulemuseks on nii liigirikkus kui ka enamiku kalaliikide arvukus pidevalt vähenenud. Läänemere kalu ohustab sinna suubuvate jõgede kõrge reostusaste. Järvede liigtoiteliseks muutumine (eutrofeerumine) kahandab oluliselt kalapopulatsioone. Samuti suureneb sellistes veekogudes kalaparasiitide hulk. Kalade elutegevust ohustavad ka veekogudesse kandunud taimekaitsevahendid
munahammast. Vastkoorunud kilpkonnal on algul kaasas veel mõnel määral munarebu ning ta ei pea kohe väljast toitu otsima. Osade liikide pojad püsivad pärast koorumist pesas, oodates tavaliselt talve lõppu. Nende on pehmenahaliste kilpkonnade luurüüd katab pehme nahk ning neil pole sarvkilbiseid. Nende luurüü sisaldab suuri õhutühikuid, mis muudavad looma kergeks ning teevad vees hõljumise lihtsaks. Lame kehakuju lubab neil end vaenlaste eest jõgede, järvede ja tiikide põhjamutta peita. Kilpkonnaliste kilprüü koosneb kumerast seljakilbist ehk karapaksist ja lamedast kõhukilbist ehk plastronist. Rüü koosneb luuplaatidest, mis on kokku kasvanud roiete ja selgrooga ning moodustab ühtlaselt tugeva pantseri. Enamikul kilpkonnadel on rüü kaetud sümmeetriliste sarvkilbistega. Iga kilbis kasvab iseseisvalt ning neil on näha aastarõngad, mille järgi saab hinnata kilpkonna vanust.
Soojalembelised. Sobivad seisva või aeglase vooluga, suvel hästi läbisoojenevad, taimestikurikkad ja mudase põhjaga alad. Temp 0-35’C, hapnik 2-3mg/l, soolsus – talub rannikumere soolsust, vähetundlik stressi suhtes. Tõud: peegelkarpkala, Amuuri sasaan Aasias, soomuskarp, valgeamuur, jämepea, pakslaup „koi“ Jaapanis aretatud värviline dekoratiivkala Looduslik leviala Euroopas ja Kaug-Idas. 12. Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul. Karpkalad kasvatatakse suurtes tiikides. Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, pinnase- e muldsed tiigid, mis on reguleeritava veerežiimiga – täielikult tühjendatavad ja vähemalt osaliselt sõltumatu veevarustusega. Tiigi kuju ja suurus sõltuvad tema kasutamise otstarbest. Igal tiigil peaks olema eraldi sissevoolu- ja väljavooluregulaator (munk). Sissevoolule paigaldatakse restid või võred
tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged. Samal ajal võib Saaremaal kohata ka täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid. Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all. Nastik on hea ujuja - ta võib ujuda kaldast mitme kilomeetri kaugusele ning sukelduda mitmekümneks minutiks. Elupaikadena eelistavad nastikud märjemaid alasid - jõgede, järvede ja tiikide kaldaid, niiskeid metsi ja lamminiite. Lääne-Eestis elab ta ka mererandades. Nastik võib elada ka koduaias ja isegi mahajäetud hoonetes. Vanasti peeti taluõues elavat nastikut koduussiks, nad harjusid hõlpsasti inimestega ning inimesed temaga. Kinnipüütuna võib ta küll hammustada, kuid ta ei ole mürgine. Nastikud on aktiivsed valgel ajal, ööseks varjuvad nad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse või heinakuhjadesse. Kohevas metsakõdus võivad nastikud omale
Harilik kärnkonn Ladinakeelne sõna bufo tähendab kärnkonna. Harilikku kärnkonna leidub enamasti kogu Euroopas. Erandiks on siinkohal Iirimaa, Island ja mõned Vahemere saared. KEHAEHITUS, VÄLIMUS Täiskasvanud kärnkonnad võivad kasvada kuni 18 cm pikkuseks ning nende värvus võib olla roheline ja tumepruun. Kärnkonnad on nime saanud omapärase kärna meenutava naha järgi. Emased on tavaliselt isastest tüsedamad. Nende pea on lai, neil on kaks ninasõõret nagu inimestel ja neil pole hambaid. Kärnkonna pea läheb kereks üle ilma nähtava kaelata. Kärnkonnadel puudub saba ning nahk on neil kuiv ja kaetud väikeste tüükalaadsete muhkudega. Kõhualune on neil konnadel halli-mustatäpiline määrdunud valget tooni. Looduses peetakse hariliku kärnkonna tavaliseks elueaks 10 kuni 12 aastat. ELUVIIS Harilik kärnkonn elab tavapäraselt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 68 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Talve veedavad kärnk...
SISSEJUHATUS KALAKASVATUSSE Priit Päkk DVM, PhD [email protected] • Vee läbivoolul põhinev e traditsiooniline kalakasvatus (tiigikasvatus, kasvatamine basseinides või kiirvoolukanalites, sumbakasvatus). • Kasvatamine vee korduvkasutuse süsteemis RAS. VEE LÄBIVOOLUL PÕHINEV KALAKASVATUS/VESIVILJELUS SÕLTUV JA SÕLTUMATU VEEVARUSTUS SÕLTUMATU JA SÕLTUV VEEVARUSTUS Sõltumatu veevarustusega tiikidega forellikasvanduse ülesehitus (Taani tüüpi) Sõltumatu veevarustus Sõltuv veevarustus Veeallikad läbivoolukasvandusele Kasutades allikavett. Kasutades jõe/järve vett. Allikasvesi- stabiilne Jõgedest saab võtta piisava temperatuur (talvel 5-6 koguse kuid suvel aga 15 kraadi). • Puuduseks on • Suvel veetemperatuur hapnikuvaesus. Vajab kõrge talvel madal aereerimist ja gaasirežiimi tasakaalustamist. • Reostus...
mingeid tõestusi vaja. Bezdomnõi ja Berlioz peavad professorit lõpuks napakaks, kuna ta väidab, et osales sündmustes, mis evangeeliumis kirjas on. Berlioz läheb helistama ning tee peal juhendab teda sõbralikult viirastus ehk Fagott. Berlioz võtab juhendused vastu ning sellest hetkest lähevad professori ennustused täide. Berlioz kukub trammi alla ning jääb oma peast ilma. Bezdomnõi satub paanikasse, jääb mõtlema ning läheb tagasi tiikide juurde kus teda ootavad professor ja fagott. Professor järsku enam ei oskagi vene keelt. Ta üritab professorit kinni hoida, küsib ka fagoti abi, kuid selgub et fagott on hoopis professori poolel. Nad lahkuvad kolmekesi koos kassiga. Bezdomnõi üritab neile järgi joosta, kuid ei suuda neile järgi jõuda ja kõik kolm lähevad erinevates suundades. Bezdomnõi asub jälitama professorit, kuid kaotab ka tema varsti silmist. Ta läheb otsima teda korterisse, kuid seal leiab ta
Suur osa veekogudesse sattuvatest toitainetest pärinevad põllumajandusest. Eutrofeerumise ära hoidmiseks on oluline reostusallikate (põllud) ja veekogude vahel jätta puhvertsoonid - mets, võsa. Kuivenduskraavid, eriti kui need on sirged ja hästi puhastatud, on reostavatele toitainetele kiireteks transporditeedeks suurematesse veekogudesse ja kiirendavad veekogude eutrofeerumist. Kui vesi voolab läbi käänulise jõe, läbi paljude väiksete järvede ja tiikide, siis on isepuhastumise võime suurim. Bioinvasioon ehk sissetungivate likide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik ulatuslikult levib ja naturaliseerub. Võõrliigid tulevad siis laevadega (rändrott), laevade küljes, ballastveega (vetikad) maismaatransprodiga, viljaseemnetega koos (umbrohud). Ja kahjulikud on nad sellepäras, et nad hävitavad kohalikke, muudavad kohalikke toiduahelaid, võivad olla mürgised, toovad haigusi ja sellega nad nõrgendavad kohalikke populatsioone
,,Oma nime ma tean. Ära tee ennast rumalamaks, kui sa oled. Sinu nimi." (lk 29) Prokuratuur tahtis teada süüaluse nime, kui see kohmetuna esimest korda vastust ei andnud. ,,Tahaks loota, et teil on nüüd minu nimi meelde tulnud?" (lk 100) Toas olnud võõras, kes osutus Musta maagia professoriks Wolandiks, uuris, kas pohmeluses Stjopal on tema nimi lõpuks meelde tulnud, peale seda, kui teine talle peaparanduseks viina ning sakuskat toonud oli ,,Jäin nüüdsama Patriarhi tiikide ääres trammi alla. Matused reedel kell kolm. Sõida. Berlioz" Tsitaat tundub imelik, kuid kui teost lugeda, saab aru, et telegrammis olid paar sõna läinud vahetusse ning sellest ka teksti imelik sisu. Tegelikult oli jutt sellest, et Berlioz jäi trammi alla ja hukkus 2. Lühikokkuvõte teosest. Teoses on juttu on kahest Venemaast revolutsioonijärgne Moskva ning Juudariigi Jersalaim. Romaani peategelane meister oli anonüümne literaat, kelle teosele Pontius
ääres ründavate liitlaste tiiva ning Soult saatis oma mehed, kes olid ületanud Pratzeni kõrgendiku ja sattunud rinde keskosas kahe väe vahele, kaarega rünnakule sealsete liitlaste tagalasse. Liitlaste vasaku tiiva väed olid nüüd tagalast Soulti ja eespoolt Davout`i haardes, kuid võit ei olnud siiski veel kerge tulema. Lõplik edu tuleb kanda kahtlemata Prantsuse veteranide taktikaliste oskuste ja selge üleoleku arvele. Liitlased põgenesid üle selja taga olevate jäätunud tiikide, osa neist vajus läbi ja kaotas elu uppudes. Teisel tiival ei saatnud edu ka vene väejuhti Pjotr Bagrationit, ta loobus edaspidisest rünnakust ja asus taganema. Kokkuvõte Lahing demonstreeris liitlastele, karmi õppetunni näol, et nad olid Napoleoni sõjalist talenti kõvasti alahinnanud. Omas ajahetkes oli tegu vaieldamatult andeka väejuhiga, kelle ainukeseks vääriliseks vastaseks oli Mihhail Kutuzov, kes Austerlitzis end näidata ei saanud
· Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. · Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda. Kus Eesti kalad elavad? Millised kalaliigid on Eestile loomulikud? · Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. · Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. · Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. · Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. · Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. · Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. · Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk. Milliseid kalaliike eestlased toiduks kasutavad? · Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv.
mitte mobiili ja andmesideteenuseid pakkuva firma kohta. Samuti ei ole see missioon kellelegi suunatud, hea missioon on suunatud nii klientidele kui ka oma töötajatele. 2. Timberston Ehitus OÜ alustas oma tegevust 2007.aastal. Timberston Ehitus OÜ tegevusvaldkondadeks on: vee-ja kanalisatsioonitrasside ehitamine, maaparandustööd- kraavide kaevamine ja puhastustööd, metsateede ehitamine ja rekonstrueerimine, tiikide rajamine ja teede ja platside ehitus. Timberston Ehituse missioon: Meie missiooniks on pakkuda klientidele kvaliteetset teenust, optimaalseid lahendusi ja pikaajalist garantiid. Selleks omame kaasaegset töökeskkonda ja töövahendeid ning kasutame tööjõudu ja tehnikat parimas kombinatsioonis. Missiooni plussiks on see, et ta on suunatud kellelegi: klientidele. Siin on määratletud, milline ettevõte tahab olla: kvaliteetne, optimaalsete lahendustega
jämedad jalad. Veekilpkonnadel on lamedad, voolujoonelised kergemad kilbid. See on ujumise kergendamiseks. Peale selle on veekilpkonnade eesjalad muutunud loibadeks ja ka tagajalgade varvaste vael on ujulestad. Pehmenahalise kilpkonna luurüüd katab pehme nahk ning neil ei ole sarvkilbiseid. Nende luurüü sisaldab suuri tühikuid, mis teevad kilpkonna kergeks ja kergendab ujumist. Lame kehakuju lubab neil end vaenlase eest edukalt järvede, tiikide ja jõgede põhjamutta peita. Pea paikneb liikuval kaelal ja on tavaliselt kilprüü varju tõmmatav. Enamik kilpkonnalisi võib jagada kahte just selle järgi, kuidas nad oma pea kilbi alla varju tõmbavad. Koold - kaelalistel on lühike kael ja nad tõmbavad pea otse kilbi alla. Pöördkaelalised painutavad oma pea ja kaela külje peale. Suuõõnes paikneb jäme lihaseline keel; viib söögitorusse, mis pikkamisi läheb üle pikaks õhukeseks seinaliseks maoks. Maks ja
Kõik nende tegevused ja mõtted on loodud ümbritseva maailma skripti järgi. Cecilia C. on episoodiline tegelane, ta ilmub peamiselt raamatu 12 peatükkis, kuid temast räägitakse ka peatükkides 2, 18 ja 19. Cecilia C. on Cincinnatuse ema. Ta külastab oma poja vanglas 1 kord. Cincinnatus kohtus Cecilia C.ga tema kolmandal aastakümnel, Cecilia oli sädistav, kleenukese kehaga ja tollajal veel nooruslik. Cecilia sigitus Cincinnati veel tüdrukuna, ühel ööl Tiikide juures. Kes on Cincinnatuse isa teada ei ole, kuid Cecilia C. ütles nii ,,ka tema, nagu teie, Cincinnatus" ehk ta isa oli ka mitte läbipaistev, just nagu Cincinnatus. Cecilia C. vangla külastamine. Välimus. Ta oli väike kasvu, nooruslik, nahk oli kahvatu, õhuke ja taevakarva soontega kaetud. Tema näojooned olid eeskujuks Cincinnati joontele, välimuse poolelt nad olid sarnased. Emal oli terav nina ja punnitavad silmad, mis läikisid. Naine tuli vanglasse mustas vihmamantlis,
nimetava konsultandi ja tema kaaskonna (kass Peemoti, isehakanud tõlk Korovjevi, hirmuäratava Azazello, alasti nõia Hella jt.) seiklused Moskvas, Juudamaa prokuraatori Pontius Pilatuse ning Jesua (e. Jeesuse) kurb saatus ning muidugi Meistri ja Margarita takistusterohke, kuid õnnelik armastus. Kõik need kolm lugu on omavahel äärmiselt seotud ning väga hästi kokku põimitud. Kogu sündmuste ahel algab Patriarhi tiikide äärest, kus kirjanik Mihhail Beriloz ja luuletaja Ivan Nikolajevits vestlevad ägedalt Jumala olemasolu üle. Nende vestlusse sekkub end konsultandiks nimetav tundmatu, kes tahab Jumala olemasolu tõestada ning alustab selle tõestuseks jutustust Pontius Pilatusest. Kui lugu läbi saab, otsustab Beriloz tundmatust, keda ta välismaa spiooniks peab, miilitsale teada anda. Kuid enne, kui ta telefonini jõuab jääb ta trammi alla ning sureb. Täpselt nagu tundmatu ette oli ennustanud
500 - 1000 kg/ha; Intensiivne basseini- ja sumbakasvatus - täielikult kunstlikul toidul, kõrge austustihedus, toodang 50 - 100 kg/m3. Praegu Eesti pole. 3.Kaubakala tootmine teisel-kolmandal kasvusuvel Karpkala nuumamiseks sobivad lihtsad tühjendatavad tiigid ja veehoidlad, kus asustustihedus ja toodang sõltuvad sellest, mida ja kui palju söödetakse. Karpkalakasvanduse veetarve Karpkalakasvanduse veetarve sõltub tiikide kasutamise otstarbest, kalade asustus tihedusest ja vee kvaliteedist. Kolmesuvise, umbes kilose kaubakarpkala suviseks tiigis pidamisekson ühe kala kohta vaja 1020 m3 vett. Veetaseme säilitamiseks (veekadu tiikidest toimub aurumise või filtratsiooni kaudu) peetakse vajalikuks vee juurdevoolu 0,51 l/sek. Läbivooluta tiikides peaks kaladele sobiva keskkonna loomiseks vee sügavus olema 1,52 m, et veetaseme langus veevaesel perioodil neid ei ohustaks
austustihedus, toodang 50 - 100 kg/m3. Praegu Eesti pole. 3.Kaubakala tootmine teisel-kolmandal kasvusuvel Karpkala nuumamiseks sobivad lihtsad tühjendatavad tiigid ja veehoidlad, kus asustustihedus ja toodang sõltuvad sellest, mida ja kui palju söödetakse. 45 Karpkala kasvatatakse suurtes tiikides 46 Karpkalakasvanduse veetarve Karpkalakasvanduse veetarve sõltub tiikide kasutamise otstarbest, kalade asustus tihedusest ja vee kvaliteedist. Kolmesuvise, umbes kilose kaubakarpkala suviseks tiigis pidamisekson ühe kala kohta vaja 10–20 m3 vett. Veetaseme säilitamiseks (veekadu tiikidest toimub aurumise või filtratsiooni kaudu) peetakse vajalikuks vee juurdevoolu 0,5–1 l/sek. Läbivooluta tiikides peaks kaladele sobiva keskkonna loomiseks vee sügavus olema 1,5–2 m, et veetaseme langus veevaesel perioodil neid ei ohustaks.
Maod Harilik nastik (Natrix natrix) Emased nastikud on kuni 1,5 meetrit pikad, isased poole lühemad. Neid tunneb ära kahe suure kollase poolkuukujuliste laikude järgi, mis nende pea tagaosa külgedel asetsevad. Nastikud toituvad konnadest, kaladest, hiirtest, putukatest, sisalikest ning linnupoegadest. Neid võib kohata veekogude äärealadel, ehk järvede, jõgede, ojade, tiikide ja soode, rabade juures, ehk seal, kus leidub nende peamist toitu konni. Nad roomavad kiiresti, ujuvad ja sukelduvad hästi ning võivad ka puude otsas ronida. Nastikud proovivad alati inimeste eest põgeneda, kui see aga ei õnnestu, võtavad sõjaka poosi, keerates end rulli ja sisistavad valjult, viskavad pead ettepoole, eritades vastikuid aroome Nastikut on võimalik ka kodustada. Ta harjub inimestega, võtab vastu toitu ja ei karda neid.
Aga vaata sa ei ole siitsaadik kuulda võtnud! Seepärast ütleb Jehoova nõnda: Sellest sa tunned, et mina olen Jehoova: vaata, ma löön kepigaa, mis mul käes on, jõe vett, ja see muutub vereks! Kalad jües surevad ja jõgi hakkab haisema, nõnda et egiptlased jõest vett juues tunnevad tülgastust!´ Ja Jehoova ütles Moosesele:´Ütle Aaronile: Võta oma kepp ja siruta egiptlaste vete kohale, nende jõgede, kanalite, tiikide ja kõigi veekogude kohale, et need muuruksid vereks. Siis on kõgu Egiptusemaal veri, niihästi puu- kui kiviastjais!´Ja Mooses ja Aaron tegid nõnda, nagu Jehoova oli käskinud. Ta tõstis kepi üles ning lõi niiluse jõe vet vaarao ja ta sulaste silme ees, ja kõik vesi jões muutus vereks! Ja kalad jões surid, jõgi haises ja egiptlased ei saanud jõest vett juua, ja veri oli kogu Egiptusemaal
neid on lihtne hooldada ja nad olid väga levinud minevikus. Siiski ei vasta biotiikide puhastusefekt külmal aastajal enam kaasaja nõuetele. Teatud tootmisvete käitluseks(nt reovee perioodilise äravoolu puhul) sobivad nad praegugi. Biotiigid jaotatakse fakultatiivseteks, aeroobseteks ja anaeroobseteks. Fakultatiivsetes tiikides on ülemistes veekihtides aeroobne ja alumistes veekihtides anaeroobne keskkond. Aeroobses tiigis leidub kogu veemassis vaba lahustunud hapnikku. Anaeroobsete tiikide reodtuskoormus on nii kõrge, et vaba hapnik puudub kogu veemassis. 12. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Reoveepuhastuses tekib sete(muda), mille käitlus, so ettevalmistus kas kasutamiseks või ladustamiseks toimub reoveepuhastusjaamas. Käitlemata muda ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses ladustamiseks. Muda veesisaldus on liiga suur, ta sisaldab patogeenseid mikroorganisme ja levitab ebameeldivat haisu. Muda käitlemine koosneb järgnevatest
sõlmis NSVL Eestile nn baaside lepingu. Ajendiks oli Tallinna sadamas 15. septembril loobuma Viiburist, kuid võis säilitada interneeritud Poola allveelaeva Orzel iseseisvuse. Seega oli Soome Talvesõja põgenemine. 24 sept toimus kohtumine kus võitnud. Molotov esitas Selterile nõudmise sõlmida val,mille alusel Eesti ter.loodaks Nsvl · Balti tiikide okupeerimine- 24 jun 1940 esitas sõjaväebaasid. Keeldumisel ähvardati kasutada NSV ultimaatumi leedule, nõudes luba jõudu. 28 sept kirjutas Eesti Moskvas lepingule alla ja 18 okt alustas Punaarmee oma üksuste täiendavate punaarmee üksuste sissemarsiks paigutamist eestisse. ning valitsuse moodustamiseks. 15 juuni leedu
Angerjas ja lõhe on siirdekalad. Meres on olulisemad kalad räim, tursk , kilu ja lest, Peipsi järves tint, rääbis, siig. Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik , kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus. Selle tulemuseks on nii liigirikkus kui ka enamiku kalaliikide arvukus pidevalt vähenenud. Läänemere kalu ohustab sinna suubuvate jõgede kõrge reostusaste. Järvede liigtoiteliseks muutumine (eutrofeerumine) kahandab oluliselt kalapopulatsioone. Samuti suureneb sellistes veekogudes kalaparasiitide hulk. Kalade elutegevust ohustavad ka veekogudesse kandunud
Hiinas. 8. Hiina maalikunst.Mida ja millal kujutati? Hiina maalikunsti peamisteks vormideks olid tusi-ja akvarellmaalid paberil või siidil.Lineaarse vormikäsitluse asemel tuleb maaliline maastikumaal,samuti kujutati varajasemast rohkem inimesi ning loomi(Songi dünastia valitsusajal 960-1279).Graafika tekkis Hiinas samuti varem kui Euroopas. 9. Hiina aiakunst. Hiina aiad on kui kunstiteosed tiikide, peente ehitiste ja võluvate taimedega.Tüüpilises Hiina aias peab olema esindatud-vesi,kivi,taimed ning ehitised.Taimedest on populaarsed mangooliad,leinapajud ja kirsipuud. 10.Hiina tarbekunst. Hiina tarbekunst oli väga kõrgelt arenenud,kasutusel olid nikerdused,lakktööd,metallehistööd ning eriti hinnas oli ja on ka praegu Hiina portselan,millest valmistati vaase,mille suurused varieerusid väga väikestest mitme meetrilisteni.Hiina
skulptuuridele. Skulptuurid muutusid võimsateks ja tunnetasid enda ümber ruumi ning vabadust. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel oli tohutult dekoratsioone. Kirik oli kahekordne ja lopsakas fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Voluut seob korruseid. Fassaadi pind oli dünaamiline ning rahutu. Levinud oli ka valguse ja varjude mäng. Hakkasid kujunema terviklikud ansamblid lossidest ning neid ümbritsevatest parkidest koos purskkaevude, tiikide ja terrassidega. Väga rikkalikult olid kaunistatud baroksed siseruumid. Sisekujunduses armastati seina- ja laemaale, kasutati hinnalisi materjale, rohkesti kulda. Koos toretseva, kuid raskevõitu mööbliga mõjuvad baroksed ruumid raskepärastena. Hispaania barokk- kunst väljendas siiraid ja sügavaid usundeid. Eriti skulptuur, kus suurema loomutruuduse saavutamiseks pandi pühakujudele selga riided ning näole klaaspärlitest pisarad.
Kaevandamine toimub pärisuunaliselt sahtiõue poolt välja piiride suunas. Kaevandatud alasse jäävate vajalike strekkide püsivus tagatakse kaitsetervikutega. 4 Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse. Korrastamine on: allmaakaevandamisel tekkinud vajumite viljelusväärtuste taastamine, maavara kaevandamise tarbeks ja käigus tehtud ehitiste, hoonete, teede, kraavide, tiikide ja puistangute lammutamine, tasandamine, täitmine, haljastamine ning nende kohandamine asupaiga keskkonnaga pealmaakaevandamisega rikutud maa muutmine niisuguseks, et maaviljelus või metsakasvatus seal on võimalik või rikutud maa kujundamine veekoguks, ehitusmaaks, mis tahes muuks tarbimisväärseks maaks või tunnustatud väärtusega maastikuks. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine on kas tehniline või bioloogiline. Tehniline: maa ettevalmistamine taaskasutuseks
N (t+1) = Nt + B D + I E · Nt indiviidide arv ajahetkel t · t+1 mingi ajavahemik · B sünnid · D surmad · I immigratsioon · E emigratsioon Võib väljendad ka biomassina või mahuna (puud/ha) Populatsioon · Populatsiooni tihedus on populatsiooni isendite arv teatud maa-alal Absoluutse tiheduse mõõtmise meetodid: 1. Kõikide isendite loendus (suurulukite uurimisel) 2. Väljapüük (erandjuhtudel, näiteks väikeste tiikide kalastiku uurimisel) 3. Proovialade meetodid (taimepopulatsioonide uurimisel) Populatsioon · Suhteline tihedus Tihti piisab teadmisest, kas alal A on rohkem isendeid kui alal B või kas ala A isendite arv aastast aastasse muutub Suhtelise tiheduse teadasaamiseks arvutatakse indeksid, mille suurus näitab vahet või muutusi, aga mitte tihedust ennast (väikeimetajate iga-aastased lõksupüügid, imetajate väljaheidete või jälgede registreerimine) Populatsioon
Kreveti kasvatus: Algselt kasvatati loodusest püütud krevetivastseid täiskasvanuks. Nüüd kasutatakse intensiivset tehnoloogiat ning kogu kreveti elutsükkel on kontrolli all. Täiskasvanud loomade munetud munadest kooruvad haudejaamas vastsed (nauplused) ning nende areng jätkub kunstlikes tiikides kuni täiskasvanuks saamiseni, mil saak kokku kogutakse. Kui varem olid kasutuses suured mitmekümne ja saja ha suurused tiigid, siis tootmise intensiivsuse tõusuga on tiikide pindala vähenenud, kuid loomade kontsentratsioon tiikides on tõusnud sadu ja isegi tuhandeid kordi. Krevetid saavad elada ja paljuneda ainult soolases ja soojas vees. Kogu kreveti arengutsükkel kestab ainult paar nädalalt. Emased krevetid munevad 50000-100000 muna, milledest umbes 24 tundi pärast kooruvad vastsed, kes toituvad munarebust. Seejärel teevad nad läbi järgmise moonde ning hakkavad toituma planktonist. Pärast paarinädalast moonduvad nad taas ning
Silma ees asetseb ainult üks soomus (praeoculare), selle taga enamasti 3 või 4 silmatagust soomust (postocularia). Nastik elab kogu Euroopas (välja arvatud kõige põhjapoolsemad alad) ja Aasias kuni Mongooliani, samuti Põhja-Aafrikas. Ta on ainus roomaja rästiku kõrval, kelle leviala ulatub põhjapolaarjooneni. Eestis on ta levinud rohkem Lõuna- ja Lääne-Eestis, saartel ja rannikul kuni Pirita jõeni. Nastik elab peamiselt niisketel aladel: jõgede, järvede ja tiikide kallastel, niisketes metsades ja lamminiitudel, Lääne-Eestis ka mererandades. Hästi sobivad rabad. Ta ei sõltu veest nii palju kui teised nastikuliigid, nagu näiteks Natrix maura ja veenastik. Veekogu lähedus on vajalik eriti noortele nastikutele. Tihti elab ta aedades ja võib tungida ka hoonetesse. Mägedes võivad nastikud elada kuni 2300 meetri kõrgusel. Nastikud varjuvad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse ja
õhtuni järve kaldal ja vaatas enda peegelpilti. Ta ei söönud ega joonud. Mehe armuobjekt oli talle väga lähedal aga samas nii kaugel. Nad ei saanud kunagi kohtuda ega üksteist puudutada. Viimaks muutus valu väljakannatamatuks. Narkissos lõi endale pistodaga südamesse. Ta karjus. Poiss vees karjus. Ja kusagil kaugel karjus ka Echo. Narkissos suri ja Aphrodite muutis poisi lilleks, et inimestele juhtunut meelde tuletama. Tänase päevani võib näha nartsisse metsades tiikide kõrval kasvamas Phaetoni taevalend Phaeton oli päikese poeg, kuid elas üksi ema juures. Ühel päeval otsustas ta oma isa otsima minna ning jõudis oma otsingutel Heliose kullast paleesse. Phaeton leidis oma isa ja palus tõendit selle kohta, et isa teda tunnistab. Helios lubas täide viia kõik oma poja soovid. Phaeton palus isalt luba Heliose vankrit vankrit üle taeva juhtida. Helios viis oma poja koidul vankri juurde ja andis talle raske südamega rakmed üle
õhtuni järve kaldal ja vaatas enda peegelpilti. Ta ei söönud ega joonud. Mehe armuobjekt oli talle väga lähedal aga samas nii kaugel. Nad ei saanud kunagi kohtuda ega üksteist puudutada. Viimaks muutus valu väljakannatamatuks. Narkissos lõi endale pistodaga südamesse. Ta karjus. Poiss vees karjus. Ja kusagil kaugel karjus ka Echo. Narkissos suri ja Aphrodite muutis poisi lilleks, et inimestele juhtunut meelde tuletama. Tänase päevani võib näha nartsisse metsades tiikide kõrval kasvamas Phaetoni taevalend Phaeton oli päikese poeg, kuid elas üksi ema juures. Ühel päeval otsustas ta oma isa otsima minna ning jõudis oma otsingutel Heliose kullast paleesse. Phaeton leidis oma isa ja palus tõendit selle kohta, et isa teda tunnistab. Helios lubas täide viia kõik oma poja soovid. Phaeton palus isalt luba Heliose vankrit vankrit üle taeva juhtida. Helios viis oma poja koidul vankri juurde ja andis talle raske südamega rakmed üle
Kõik need on aeglase vooluga, kus voolukiirus ei ületa enamasti 1 m/s. Millised kalaliggid on Eestile iseloomulikud Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk Milliseid kalaliike Eestlased toiduks kasutavad? Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv.
1919. aastal avaldati Bulgakovi esimene raamat – följetonide almanahh. 1919. aasta lõpus kolis Bulgakov Vladikavkazi, kus jõudsid lavale tema kaks esimest näidendit "Enesekaitse" ja "Turbinite päevad", mis olid väga menukad. Õige pea suundus Bulgakov Moskvasse plaaniga sinna "igaveseks jääda". Pealinnas oli raske tööd leida, kuid viimaks õnnestus tal saada kirjandussektsiooni sekretäriks. 1921. aastal asus Bulgakov koos naisega elama Patriarhi tiikide ning Majakovskaja metroopeatuse lähedale. Elatise teenimiseks kirjutas ta ajalehtedele följetone. 1925. aastal lahutas Bulgakov oma esimesest naisest ning abiellus Ljubov Belozerskajaga. Aastatel 1922–1926 kirjutas Bulgakov mitmeid näidendeid, mida lavale ei lubatud. Sõjakoledustest rääkiv "Põgenemine" keelati Jossif Stalini poolt, sest kunstinõukogu hinnangul ilustas näidend emigratsiooni ning valgekaartlust.
paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega, millel üks klaas katki Hella punased juuksed, arm kaelal, fosfor rohelised silmad, alasti Azazello väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal kae Meister tumedad juuksed, terav nina, ärevad pruunid silmad I osa Patriarhi tiikide juures arutavad Berlioz ja Bezdomnõi, kas Jeesus Kristus oli olemas, ning leiavad et kindlasti mitte. Inimesi tänavatel ei liigu. Mingil hetkel ühineb nendega veider välismaalane, kes asub jutustama kõikvõimalikest (uskumatutest) asjadest, näiteks et ta sõi koos Kantiga hommikueinet, et Jeesus Kristus oli kindlasti olemas ning et Berliozil lõigatakse pea otsast. "Annuska ostis juba päevalilleõli, ostis ja jõudis maha pillata. Nii et koosolek jääb ära."
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
