1.Kuidas kohtusid onu Teodor ja kass ning mille poolest oli kass eriline? Onu Teodor kõmpis võileiba nosides trepist alla õue,kassi nägi ta koridori aknalaual kössutamas.Kass oli koletusuur ja üleni vöödiline ning oskas rääkida. 2.Miks läks onu Teodor oma vanematega tülli ja mis sellele järgnes? Läksid nad tülli kassi pärast,kelle Teodor koju oli viinud.Järgnes sellele tülile aga see,et Teodor läks maale elama. 3. Milliseid nimesid oli kass kandnud ja millise nime ta lõpuks sai? Kass oli kandnud nime Triibu-Liisu,Karvakera,Laiskleja,Miisu ning onu Teodor ise pani kassile nimeks Madrusson kuna ta oli vöödiline. 4.Kuidas saadi Muri? Maja valides kalpsas Teodori juurde koer ,kes oli räsitud olemisega ja takjanuppe täis pulstunud karvaga koer. 5.Millisel põhimõttel valiti maja? Kelle leitud maja osutus valituks? Maja valiti põhimõtel ,et seal oli kõik eluks vajalik olemas
Exceli valemeid kasutades leidke vastused järgmistele küsimustele. Lahendus laadige üles keskkonda ained.ttu.ee. Veenduge, et olete registreerinud ennast õiges õpperühmas. Töö esitamise tähtaeg on 9. oktoober kell 8:00. 1. Töölehel Ainekava on TABB ainekava. Leidke, kui suur osakaal (protsentides) on majandusteaduskonna ainetel (aine 1. ainete koguarvus 2. ainepunktide koguarvus. 2. Töölehel Eurostat on andmed Euroopa riikide rahvaarvu kohta. El riigid on: El riigid on: Rahvaarv 2008a. Rahvaarv 2017a. Muutus Austria 8,307,989 8,772,865 464,876 Belgium 10,666,866 11,365,834 698,968 Bulgaria 7,518,002 7,101,859 -...
docstxt/123238482238058.txt
docstxt/12446681815990.txt
sõber, klassivend), tädi Dora (tädi Dorale meeldib hoolitseda tervise eest), Buba I ja Kärbes-Czopek (kaks venda, käivad koos Marekiga poksi trennis), Okulusowa (Mareki klassijuhataja), Zdeb (õpib Marekiga ühesklassis, volask ehk istuma jäänud poiss), Papkiewiczit (Mareki klassivend, sööb kriiti), leitnant Prot (uuris Marek Pieguse kadumis juhtumit), pann Ceduur (pann Truba tuttav sõber, kes tutvustas Hippollit Kwassi), Hippollit Kwass (kuulus detektiiv), Teodor (loomataltsutaja ja väga hea detektiiv ning tal oli oma poiste salk) ja palju teisi tegelasi. See raamat jutustab ühest poisist nimega Marek Pieguse. Marek nimetas ennast pigilinnuks sellepärast, et temaga juhtus väga tihti õnnetusi (erinevaid juhtumeid). Eriti meeldis mulle Mareki juhtum tema klassis. Oli hommik, kui Marek läks kooli. Klassi astudes, aga oli mingi segadus. Kõik klassikaaslased olid ärevil. Varsti sai Marek teada,
Mainori Kõrgkool PLATON Kodutöö EV-1-P-E-tal Tallinn 2010 Platon Platon pärines vanast ja rikkast aristokraatlikust suguvõsast. Ta oli kasvanud mugavuses ja rikkuses. Ta oli kaunis ja tugev noormees, oli silma paistnud sõdurina ja kaks korda võitnud auhinna kreekalistel võistlusmängudel muistses kreekas, mida peeti iga kahe aasta tagant Istmosel Korintose maakitsusel. Tema avar silmaring ja aktiivne ellusuhtumine mõjutasid tema filosoofia mitmekülgsust. Kindlasti ei tohi unustada ka Platoni avatust uutele ideedele: "Tütarlastel peavad olema samad intellektuaalse arenemise võimalused kui poistelgi. Neile peavad olema avatud samad võimalused tõusta kõige kõrgemaile kohtadele riigis" (Teodor Künnaps "Suured mõtlejad"; Tallinn "Olion" 1992; lk 42). Kahekümneaastase noormehena tutvus Platon Sokratesega ja jäi tema õpilaseks kuni ta surmani. Pärast suure õpetaja surma asu...
Soomaa rahvuspark Leana Paistu Sissejuhatus: Soomaa nimi ja pargi logo Rahvuspark Moodustamine Rahvuspargi põhieesmärgid Kultuuripärand Johann Köleri majamuuseum Soomaa rahvuspargi hüüdlause Pilte Soomaa rahvuspargi kaart Soomaa nimi: Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Kitsamalt käsitletakse Soomaana Navesti ja Halliste alamjooksu vahelist Ida- ja Soomaa pargi logo Lääne-Eestis asuvat soode ala. Rahvuspark Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärand: ökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks kaitsmiseks uurimiseks ja tutvustamiseks Moodustamine: Eelkäijateks olid Halliste puisniidu
Soomaa loomad Soomaa rahvuspargis on registreeritud kokku 44 liiki imetajaid. Looduskaitsealuseid liike on kokku 8 (lendorav, saarmas, kobras jne) Sõralistest on Soomaa rahvuspargile iseloomulikud liigid: põder, metssiga ja metskits Huvitav teada Inimtegevusest pea puutumata rahvuspark Kevadine suurvesi tõuseb Soomaa rahvuspargis vahel nii kõrgele, et viib puuriidad ja kergemad hooned minema Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt Viis aastaaega Soomaa suurim eripära on nähtus, mille kohta siinsete külade elanikud tavatsevad seniajal öelda, et neil on viis aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv ja suurvesi. Suurvee aega tullakse vaatama nii kaugemalt kui lähemalt. Parim võimalus suurveest osa saada on süsta või kanuuga suurvett kogemaa minna. Kasutatud allikad Google Vikipeedia Tänan kuulamast ja vaatamast!
Kust tuleb Soomaa nimetus 4.Moodustamine ja seadusandlik areng 5.Rahvuspargi põhieesmärgid 6.Soomaa imetajad 7.Soomaa kotkad 8.Kaitsealused taimed 9.Informatsiooni allikad Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma Sooma Rahvuspargist.Ma räägin kes selle ala peal elevad mida nad söövad ning taimedest kes on looduskaitse all. Kust tuleb Soomaa rahvuspargi nimetus Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Teodor Lippmaa koostatud Eesti geobotaanilises liigestuses on Vahe-Eesti piirkond jagatud kaheks osaks ? lõunapoolseks Soomaaks ja põhjapoolseks Kõrvemaaks. Kitsamalt käsitletakse Soomaana Navesti ja Halliste alamjooksu vahelist Ida- ja Lääne-Eesti rabatüüpide siirdevööndis asuvat suurte soode ala. Moodustamine ja seadusandlik areng · Soomaa rahvuspargi eelkäijateks olid Halliste puisniidu botaaniline kaitseala, mis moodustati 1957.a
Soomaa Rahvuspark Kaili Kilk Tep07 Üldiseloomustus Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Soomaa Rahvuspark on loodud suurte: soode, lamminiitude metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Selle pindala (370 km²) Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba : Üldiseloomustus Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba Kuresoo raba, on Eesti suurim raba. Asukoht Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval, Pärnu madalikul Navestis, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas,
Koolilapsed püüdsid Toonit toita, kuid asjatult ,sest Tooni oli öösiti hiirtest oma kõhu täi söönud. Kui Tooni tiib terveks sai, lasti ta lahti, vabadusse. Ta hakkas lendama aina kaugemale ja kaugemale. Kool lasi panna püsti ühe suure posti, kuhu Tooni sai pesa teha. Kui Tooni oma perega sisse oli kolinud, siis tuli sinna üks võõras toonekurg. Tooni kaitses pesa koos oma abikaasaga Teodoriga, kuid nad jäid võitluses alla võõrale kurele.Tooni jäi üksinda, sest Teodor hakkas pesa ehitama koos uue toonekurega. Tooni lahkus sellest kohast, kuhugi kaugele, et uuesti alustada. MINU ARVAMUS Minu arvates see raamat ei sobi kuuendale klassile, sest see on liiga lühike ja veidike igav. Mõned põnevad kohad olid õnneks ka. Aga kurb oli siis, kui Tooni pidi pesast loobuma ja oma paarilisest. Kuidagi kurva lõpuga raamat.
TEADLASED Erna Villmer "Estonia" lavajõud Ernst Öpik asrtonoom Ants Lauter "Estonia" lavajõud Paul Kogerman põlevkivikeemik Paul Sepp Draamateatri eesotsas Ludvig Puusepp neurokirurg Liina Reiman Draamateatri näitleja Teodor Lippmaa botaanik Aleksander Teetsov Draamateatri näitleja Edgar Kant majandusgeograaf Ruut Tarmo Draamateatri näitleja Johannes Aavik eesti keele uuendaja Mari Möldre Draamateatri näitleja Johannes-Voldemar Veski õigekeelsuse korrastaja Priit...
Soomaa Rahvuspark Koostaja: Raili Kivisalu Rahvuspargi loomine Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Soomaa rahvuspark moodustati 8. detsembril 1993 Soomaa pindala on 370 km² Asukoht Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Click to edit Master text styles Pärnu madalikul Navesti, Second level Third level Halliste ja Raudna jõe Fourth level
Siiski võitis Erinõuete auhinna. Selles etenduses sai Parima Naise rolli Irina Makaroiva, Parima Ooperi Pilt 3 teatri interjöör Direktori ja Kriitiku Auhinna sai Dmitri Tchernyakov. Eelmise hooaja tähtsad etendused on näiteks Don Carlo, Katja Kabanova, Shostakovich ja Lady Macbeth ja Mzensk. Kunst teatris Eesotsas kunstiline tegevus teatris on tuntud nii Venemaal kui ka välismaal. Kunstilise tegevuse eesotsas ja pea konstruktor on olnud Teodor Currentzis, kes sai Venemaa Riikliku Preemia teatri kaunistamise eest. Ta on olnud ka muusika tegevdirektor teatris. Pilt 4 Teater talvel Hinnad Teatri hinnad novosibirskis on odavad. Seda seetõttu kuna need on
läänemeresoome keelte uurimine, ajalugu, arheoloogia ja etnoloogia. Eesti keelest sai ajakohane ameti- ja teaduskeel. Eesti õigusteadlased olid aktiivsed ka poliitikas, eeskätt õigusajaloolane Jüri Uluots ja rahvusvahelise õiguse spetsialist Ants Piip. Arstiteadlastest olid tuntumad neuroloog Ludvig Puusepp, rahvusvaheliselt tunnustati ka Aleksander Paldrocki uurimistöid leepra alal. Tuntuim eesti (majandus)geograaf oli Edgar Kant, loodusteadlastest olid tuntuimad botaanik Teodor Lippmaa ja taimefüsioloog Hugo Kaho. Silmapaistvad olid Paul Kogermani uurimistööd põlevkivikeemias. Rahvusvaheliselt tuntumaid eesti teadlasi oli astronoom Ernst Öpik. Sõja järel laia maailma jõudnud eesti teadlastest võõras keskkonnas suutsid oma erialal edasi tegutseda lisaks Kantile veel: 1)Raadil töötanud botaanik, taimehaiguste uurija, Elmar Leppik (18981978), 2)Metsandusteadlane Andres Mathiesen (18901955), 3) Arstidest sõjaeelse Teaduste Akadeemia juhataja,
argumendi lõppväärtus B, sammu väärtus H ja sammu koefitsent C. Alamprogrammis "int arvutamine" toimub funktsiooni väärtuste ning argumentide arvutamine kuni argumendi väärtus on ületanud argumendi lõppväärtuse B. Alamprogrammis "int v2ljastus" toimub argumendi ja sellele vastava funktsiooni väärtuse väljastamine. Peaprogrammis on deklareeritud muutujad. Pilt programmist Kasutatud kirjandus 1. Teodor Luczkowski "Baasteadmised programmeerimiskeelest C++" 2. http://elrond.tud.ttu.ee/material/vladimir/PROGRAMMEERIMINE/
soontaimi. Lindudest on arvukamad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark on moodustatud 8. detsembril 1993. aastal Vahe- Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Selle pindala (370 km²) moodustub neljast soost, paiknedes Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. T. Lippmaa koostatud Eesti geobotaanilises liigestuses on Vahe-Eesti piirkond jagatud kaheks osaks : lõunapoolseks Soomaaks ja põhjapoolseks Kõrvemaaks. Soomaa Rahvuspargi ala vabanes mandrijääst umbes 12 500 aastat tagasi. Jää taandumisel Sakala kõrgustikust põhja ja loode suunas moodustus liustiku ning kõrgustiku vahelisele alale kohalik jääpaisjärv. Navesti (jõe pikkus 100 km), Halliste (86 km), Raudna (58 km) ja Lemmjõe
· kirjanduses 1930.aastad psühholoogilise realismi kujunemine (A. H. Tammsaare ja Karl Ristikivi) · muusikas 1928 Eesti esimene ooper Eevald Aava ,,Vikerlased" · spordis 1920.aastatest hakkasid eestlased olümpiamängudel osalema, tuues kuulsust Eestile 8. Väljapaistvad tegelased: · Ernst Öpik- astronoom · Paul Kogerman- põlevkivikeemik · Ludvig Puusepp- neurokirurg · Teodor Lippmaa- botaanik · Edgar Kant- majandusgeograaf · Johannes Aavik- eesti keele uuendaja · Johannes-Voldemar Veski- õigekeelsuse korrastaja · Andrus Saareste- eesti murrakute uurija · Oskar Loorits- rahvaluule uurija · Julius Mark ja Julius Mägiste soome-ugri võrdleva keeleteaduse uurijad · Harri Moora- tuntuim eesti arheoloog · Hans Kruus, Hendrik Sepp ja Peeter Tarvel- ajaloolased · Fridebert Tuglas ja August Gailit- novellikirjanikud
võtta doos metti. Peale seda tal tekkis "SUPERMANI" tunne ja ta suutis püstitada koolirekordi ketta heitmises. See oli vist üks kõige õnnelikumaid hetki tema elus! Kahjuks jätkas ta samas vaimus ja nüüdseks on ta kristalli sõltlane juba aastaid. Nüüd natuke metamfetamiini ajaloost. See leiutati juba umbes sada aastat tagasi Hiinas. Paljud Maailmasõdades võitlejad tarvitasid metti. Isegi Stalin olevat olnud meti sõltlane. Tema isiklik arst Teodor süstis talle seda korra päeval alates 1936 aastast.Peale 1943. aastat juba mitu korda päevas. Tema doos ulatus kuni kümne pervitiini tabletini päevas. Sõja viimastel aastatel tulid müüki metamfetamiini sisaldavad sokolaadikommid "PANZERSCHOKOLADE", mis tähendab tankide sokolaadi. Arvati isegi,et pervitiin ei ole nii kahjulik kui kohv. Alles siis kui tuli välja, et kuritegude ja suitsiidide levimine metamfetamiini tarvitajate seas ei ole juhuslik, keelati see.
Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts. Loodi Akadeemiline Emakeele Selts, Akadeemiline Ajaloo Selts, Akadeemiline Põllumajanduslik Selts. · 1938. a. asutati Eesti Teaduste Akadeemia, mille ülesanne oli teaduste edendamine ja teadusuuringute kooskõlastamine. · Eesti Vabariigis tegutsenud teadlastest omandasid maailmamaine astronoom Ernst Öpik, põlevkivikeemik Paul Kogerman, neurokirurg Ludvig Puusepp, botaanik Teodor Lippmaa, majandusgeograaf Edgar Kant. · Pöörati suurt tähelepanu rahvusteadustele nagu eesti keel, ajalugu, geograafia ja botaanika. · Eesti keele uuendajana tegi suure töö ära Johannes Aavik, õigekeelsuse korrastamisel Johannes- Voldemar Veski, eesti murrete uurimisel Andrus Saareste. Soome-ugri võrdleva keeleteaduse alal paistsid silma Julius Mark ja Julius Mägiste, rahvusluule uurijana Oskar Loorits.
mainitud, oma kõrgeima auhinnaga ning "Estonia" seltsi ja teatri juhatus kaalutlesid tõsiselt võimalust, valida minu draama 1913. a. sügisel pidulikult avatava uue teatri esimeseks tükiks. Seks ta nüüd küll ei kõlvanud tragöödiaga kunstilisest fiaskost ei sünni kunstiasutist avada, seda tunnetas autor ise kõige eel. Valiti siis "Hamlet" ja "Tabamata ime" esietendus järgnes teise premjäärina 3. oktoobril Teodor Altermani tublil lavastusel. Peaosade jaotus oli järgnev: Leo Saalep Alterman ise, Lilli Ellert pr. Pinna, Eeva Marland pr. Vilmer, Gustav Laurits hr. Jungholz, pr. Laurits pr. Kuuskmann, dr. Vaik hr. Pinna, Magnus Kull hr. Trilljärv, Juta prl. Tetzki. Esietendus kujunes õnnelikuks, tänu peaosade sooritajaile, eriti Teodor Altermanile, kes tõlgitses Saalepi hinge geniaalse peenusega. Kahjuks olid aga mõned näitlejad endile vembu lubanud, milleks
kellega oli tal palju ühiseid filosoofilisi vaateid ning paljud Fichte vaated on oma algmõtte just Kantilt saanud. Fichte ei uskunud inimteadmisi pärinevat empiirilisest tegelikkusest ning õpetas vastupidist, nimelt et empiiriline maailm on tunnetava vaimu looming. Fichte oli üks tähtsamaid saksa idealismi esindajaid. Ta aitas kindlasti kaasa erinevate maailmavaadete arendamisele. Kasutatud kirjandus 1. Teodor Künnapas ,,Suured mõtlejad" Kirjastus ,,Olion" Tallinn 1992 lk 182-184 (28.01.2012) 2. Bryan Magee ,,Filosoofia lugu" Tõlkinud Lauri Vahtre, Kirjastus ,,Varrak", Tallinn 2000 lk 154-155 (28.01.2012) 3. Johann Gottlieb Fichte http://www.hot.ee/allen/Gottlieb.htm (28.01.2012)
Mõningate sofistide arusaamised filosoofiast on osaliselt säilinud. Osa uurijaid väidab, et sofistide tähendust filosoofia ajaloos on Platoni halvustava kriitika tõttu tohutult alahinnatud. Tuntumad filosoofia seisukohast olulised sofistid olid Gorgias, Protagoras ja Antiphon. Kasutatud allikad: ● Indrek Meos “Antiikfilosoofia” (Tallinn: Koolibri, 2000) ● Elmar Salumaa “Filosoofia ajalugu” (Tallinn, 1992) ● Teodor Künnapas “Suured mõtlejad : põhijooni filosoofia ajaloost” (Tallinn: Olion, 1992) ● W.K.C. Guthrie “A history of Greek philosophy” (Cambridge, 2000) ● Bryan Magee “Filosoofia lugu” (Tallinn: Varrak, 2000)
27.10.2016 Õppekirjandus Kordamisküsimused Eintalu, Jüri 2005. Filosoofia 1. Mida võib silmas pidada sõnaga klassifikatsioon. Filosoofia ,,filosoofia"? põhiküsimusi. Tln, lk 16-25. 2. Mida tähendab, et filosoofia Künnapas, Teodor 1992. Suured põhiküsimused on koolkonna mõtlejad. Tln, lk 10-16. spetsiifilised? 3. Selgitage filosoofiliste küsimuste Soovituslik: eripära I. Berlini järgi? Berlin, Isaiah 1998. Filosoofia otstarve. 4. Iseloomustage lähemalt kahte Valik esseid. Tln, lk 7-29. teoreetilise ja praktilise filosoofia Danto, Arthur C. 2000
MIHKEL HEINMAA 2013 1 BIOLOOGIA AJALUGU BIOLOOGIA AJALUGU | YTM0070 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | YAGMM11 | TTÜ | SÜGIS 2013 Ver. 1.1 Lugesid: Ken Kalling, Andres Veske, Erki Tammiksaar ja Marko Piirsoo 1. Tooge näiteid algainetest Antiikkultuur tunnistas 4 (5) algainet: maa, vesi, õhk, tuli (neile lisab Aristoteles eetri). Hiinas üldiselt 2: yin ja yang. Aga tunti ka 5 algelementi: vesi, puit, tuli, maa, metall. Jaapanis: maa, vesi, tuli, tuul ja tühjus (sama Indias). 2. Mida kujutab endast Olemsie Suur Ahel? Olemise Suur ahel (Scala Naturae) on r...
V.Veski koostas suure Eesti Õigekeelsussõnastiku c)A.Saareste uuris Eesti murdeid 2)Eesti ajalugu:varasemad ajaloohinnangud olid antud kas läbi baltisakslaste või venelaste vaatenurga, kuid nüüd lähtuti eesti rahva seisukohalt. 3)Tuntumad ajaloolased: a)Harri Moora Baltimaade kõige silmapaistvam arheoloog b) Hans Kruus ärkamisaja uurija c)Anti välja koguteos ,,Eesti Rahva Ajalugu"(Sepp, Libe, Vasar, Oinas) d)Rahvaluule Oskar Loorits e)Botaanika ja sordiaretus Teodor Lippmaa Peale rahvusteaduste arenesid ka teised teadused. NT: 1)Arstiteadus. Neurokirurg L.Puusepp, kes tegi maailma esimese ajuoperatsiooni 2)Keemia. Põlevkivikeemik P.Kogerman, kes oli oma erialal maailmas esimene teadlane 3)Astronoomia. E.Öpik 18. Sport. 1)Populaarseks muutus sportimine. Tegutsesid mitmed spordiseltsid, tegevust jätkas ,,Kalev". 1923. a loodi Eesti Olümpiakomitee, mille esimeseks esimeheks vaiti silmaarst dr. F.Akel. 1924. a saadeti Pariisi
Meie aistingud ei sõltu meie endi soovist, olles järelikult loodud väljastpoolt meid ja on põhjustatud mingi vaimse substantsi poolt. Objektid eksisteerivad ka siis, kui me neid ei taju, ja nimelt kõiketeadva jumaluse teadvuses. Ei ole olemas ühtegi abstraktsed ideed. Sõnad on petlikud ja loovad barjääri meie vaimsusega. Ka tajud eksisteerivad meie vaimus, sest valuaistinguid ei suuda me sõnadega edasi anda. Kasutatud kirjandus: 1. Teodor Künnapas ,, Suured mõtlejad" Põhijooni filosoofia ajaloost; Eesti Kirjanike Kooperatiiv,1966; Kirjastus ,,Olion" 1992 2. David Berman ,,Berkeley" Suured filosoofid, 2000 3. Bernhard Emmanuilovits Bõhhovski ,,Berkeley" Suuri mõtlejaid; kirjastus ,,Eesti Raamat" Tallinn 1972 4. http://et.wikipedia.org/wiki/George_Berkeley 27.01.2011 5. http://www.hot.ee/indrme/berkeley.htm 27.01.2011
nagu Botaanikaaed, Zooloogia Muuseum, Tähetorn, arstiteaduskonna kliinikud. Äratati ülikooli juures tegutsenud teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts. Neile lisaks loodi veel samasihilisi asutusi. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia, mille ülesanneteks oli teaduste edendamine ja teadusuuringute kooskõlastamine. Teadlastest omandasid maailmamaine astronoom Ernst Öpik, põlevkivikeemik Paul Kogerman, neurokirurg Ludvig Puusepp, botaanik Teodor Lippmaa, majandusgeograaf Edgar Kant. Põhiline tähelepanu pöörati rahvusteadustele. Eesti keele uuendamisega, korrastamisega ja uurimisega tegid ära suure töö Johannes Aavik, Johannes-Voldemar Veski, Andrus Saareste. Tuntuim eesti arheoloog oli Harri Moora, ajaloolasteks Hans Kruus, Hendrik Sepp, Peeter Tarvel. 1932-1937 valmis 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia" Kirjandus 1917 asutati ,,Siuru" rühm, kus tegutsesid Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu, Artur Adson
· Aurelius Augustinus. 1993. Pihtimused. Tallinn: Logos · Jostein Gaarder. 1996. Sofie maailm. Tallinn: Koolibri · Ene Grauberg, Kiira Kivinurk. 1991. Maailm. Tõde. Vabadus. Sissejuhatus Lääne-Euroopa filosoofia ajalukku. Tallinn: Valgus · Johannes Hiiemets. 1994. Augustinus. Tallinn: EELK · Edmund Jacoby. 2003. 50 klassikut. Filosoofid. Mõtlejad antiigist tänapäevani. Tallinn: Tea · Teodor Künnapas. 1992. Suured mõtlejad. Tallinn: Olion · Tony Lane. 2002. Õhtumaa mõtte loojad. Tallinn: Logos · Bryan Magee. 2000. Filosoofia lugu. Tallinn: Varrak · Elmar Salumaa. 1993. Filosoofia ajalugu II. Keskaja filosoofia. Tallinn: EELK
tasemel - filosoofia edasiminek ei peatu kunagi. 11 Eesrindlikes filosoofilistes õpetustes on kehastunud rahvaste elukogemuste varamu ning nende ühiskondlikud ideaalid, teaduse ja kunstiloome püüdlused. Filosoofia ajalugu tundmata ja uurimata pole võimalik mõista inimkonna ajalugu, tema minevikku, olevikku ja tulevikku. Lugupidamisega KASUTATUD KIRJANDUS 1. Teodor Künnapas. Suured mõtlejad. Tallinn 1992: Olion 2. J.Rebane, L.Valt. Filosoofia ajaloo lühiülevaade. Tallinn 1974: Eesti Raamat
Psühholoogia Eestis J.Allik 2002 Psühholoogia Eestis Kokkuvõte Algus (1632-1918). Psühholoogia algus Eestis seondub Academia Gustaviana (1632- 1656) ja Gustavo-Carolina'ga (1690-1710), kus filosoofiliste disputatsioonide temaatikas esineb ajastule iseloomulikke psühholoogia probleeme nagu hinge olemus ja tüübid, tajuvõimed, ideede päritolu ning rahvuslik iseloom. · Püsivalt juurdus psühholoogia akadeemilises õppekavas peale TÜ taasavamist 1802. a., kui I. Kanti õpilane Gottlob Benjamin Jäsche hakkas lugema empiirilise psühholoogia kursust. Alates sellest on psühholoogia. õpetamine Eestis jätkunud ilma suuremate vaheaegadeta. · 19. saj. väärib psühholoogia kursust lugenute seas nimetamist Ludwig Strümpell, kelle unenägude teooria mõjutas oluliselt Sigmund Freudi, ja s...
aastal). Floristilise liigestuse alusel kuulub Eesti holarktilise taimestikuriikkonna boreaalse allriikkonna Euro-Siberi regiooni. Sellele regioonile on iseloomulikud laiade lääne–ida suunas venitunud areaalidega, põhiliselt Euro-Siberi, vähemal määral tsirkumboreaalsed (holarktilised) Euroopa ja Euraasia taimeliigid. Esimese Eesti floristilise liigestuse esitas 1925 Karl Reinhold Kupffer, kes jagas Eesti saarte, Siluri ja Devoni allvaldkonnaks. 1935 osutas Teodor Lippmaa edela-lõunast kirde–põhja suunas kulgevale floristilisele piirile, mis ühtib üldjoontes hilisjääaegse jääjärvede ja mere pealetungi kõige laiaulatuslikuma piiriga. T. Lippmaa järgi jaguneb Eesti taimegeograafiliselt lääneranniku ja saarte lääne-allvaldkonnaks, lääneranniku ja saarte ida-allvaldkonnaks, põhjaranniku, Häädemeeste, Loode-Eesti, Vahe-Eesti ja paekalda allvaldkonnaks ning Pandivere, Alutaguse, Lahkme-Eesti ning Kagu-Eesti valdkonnaks. [Est_taimestik]
h. ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Soomaa Rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. T. Lippmaa koostatud Eesti geobotaanilises liigestuses on Vahe-Eesti piirkond jagatud kaheks osaks ? lõunapoolseks Soomaaks ja põhjapoolseks Kõrvemaaks. Kitsamalt käsitletakse Soomaana Navesti ja Halliste alamjooksu vahelist Ida- ja Lääne-Eesti rabatüüpide siirdevööndis asuvat suurte soode ala. Soomaa Rahvuspargi ala vabanes mandrijääst umbes 12 500 aastat tagasi. Jää taandumisel
roheluseta on nagu roog ilma soolata e. nädal ilma pühapäevata, ● kõiki olendeid looduses peame austama, ● kõikidel paisudel olgu kalatrepid Andres Mathiesen – Loodusuurijate Seltsi liige; kuulus I looduskaitseseaduse projekti komisjoni Artur Toom – Vaika linnukaitseala rajaja Gustav Vilbaste – I riiklik looduskaitse inspektor; Loodusuurijate Seltsi liige; kuulus I looduskaitseseaduse projekti komisjoni Teodor Lippmaa – Looduskaitseseaduse uusprojekt, Looduskaitse Nõukogu esimees Eerik Kumari – käsiraamat „Looduskaitse“ 1973; Loodusuurijate Seltsi komisjoni liige; ENSV Teaduste Akadeemia juht Jaan Eilart – Eesti Looduskaitse Selts; Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi juhataja 1417 – I vee- ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 19. sajandi keskpaik – teadusliku loodushoiu algus Eestis 1886 – regulaarse keskkonnaseire algus
hääbuda. Uuele elule äratati ülikooli juures tegutsenud teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts, Akadeemiline Emakeele Selts, Akadeemiline Ajaloo Selts, Akadeemiline Põllumajanduslik Selts. 1938. aastal asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Vabariigis tegutsenud teadlastest omandasid maailmamaine astronoom Ernst Öpik, põlevkivikeemik Paul Kogerman, neurokirurg Ludvig Puusepp, botaanik Teodor Lippmaa, majandusgeograaf Edgar Kant. Eesti keele uuendajana tegi suure töö ära Johannes Aavik, õigekeelsuse korrastamisel Johannes- Voldemar Veski, eesti murrete uurimisel Andrus Saareste. Kirjandus. Esimese maailmasõja aastail eesti kirjanduselus tekkinud seisakuperiood lõppes 1917. aastal, mil ,,Noor-Eesti" järglasena astus areenile ,,Siuru" rühm, koondades eesti tippluuletajaid nagu Gustav Suits, Marie Under, Hendrik Visnapuu, Artur Adson.
muusikalist haridust andis Tallinna Kõrgem Muusikakool, algklassiõpetajaid valmistati ette Õpetajate Seminaris. 12. Olulisemad Eesti Vabariigi haridus- ja kultuuritegelased Peeter Põld esimene haridusminister (ühtluskooli rajaja), Eesti rahvusliku kooli rajaja. Oli Eesti kooli- ja riigitegelane, ning Eesti Ajutise Maanõukogu liige. Carl Heinrich Niggol - Eesti eelkoolipedagoogika rajaja Theodor Ussisoo töötas välja kirja eeskujud. Teodor Ussisoo kirjutas hulga tehnika-, puutöö- ja kirjakunsti õpikuid ja käsiraamatuid. Ta kujundas muu hulgas Eesti Vabariigi esimesed, 1919. aastal käibele võetud 50-pennised ning 1-, 3-, 5- ja 25-margased rahatähed. Ta kujundas ka postmarke. Johannes Käis kõige viljakam koolimees. Käisi koolkond seadis eesmärgiks, et õppimine oleks huvitav ja arendav. Töövihikute, õpikute ja juhendmaterjalide koostaja- väljamõtleja.
Põhimõisted Taimestik e. floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum mingil alal või ajajärgul. Uuriv teadus floristika. Traditsiooniliselt kuuluvad floora mõistesse sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Floorasse kuuluvad kõik aja jooksul looduslikult levinud liigid (spontaanne floora) ja inimese vahendusel loodusesse sattunud (adventiivfloora) või avamaal kultuuris kasvavad liigid (kultuurfloora). Taimkate e. mingi ala taimekoosluste ja muude taimerühmitiste kogum. Uuriv vegetatsioon teadus geobotaanika. Taimekooslus e. taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates fütotsönoos keskkonnatingimustes, vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskko...
parimas seisundis. Siberi piimikas on suvises mererannas üsna silmatorkamatu, meenutades põdrakanepit või põldohakat. Ka siinne soomuraka populatsioon on tähtis: sellel liigil on Eestis vaid üks suur ja kolm pisemat leikohta, millest üks asub Lahemaal. Lahemaa rahvuspargi aladel on haruldasi taimi vaadeldud üle saja aasta. Huvitavaid vaatlusi on siin teinud 19. sajandi lõpul Edmund Russow, 1930. aastail Gustav Vilbaste, Teodor Lippmaa jt. Põhjalikumalt otisti taimeharuldusi rahvuspargi algusaastail taimkatet kaardistades. Hiljem on peamiselt maakondlike inventuuride ja riikliku seire käigus kontrollitud tähtsamaid leiukohti. Lahemaa kaitstavate taimede kohta saab lugeda Eesti Looduse 2011. aasta maikuu numbrist, mis on pühendatud Lahemaa rahvuspargi 40. juubelile. 9 3.4 Loomastik 3.4.1 Lahemaa imetajad
o Euroopa: lõhnav käoraamat o Euroopa rannik: rand-ogaputk o Arktomontaanne: mägi-kadakkaek o Põhja-Euroopa: tuhkpihlakas · Taimegeograafiline rajoneering: mingi territooriumi teatavate looduslike nähtuste seaduspärasuste üldistamine ja rühmitamine ning selle kujutamine kaardil. Taimegeograafiline rajoneering tugineb taimeliikide levikukaartidele, eeskätt areaalipiirile jõudvaid liike arvestades. Tänapäeval kasutatakse Teodor Lippmaa taimegeograafilist rajoneerimist, mis põhineb Eestis areaalipiiridel kasvavate taimeliikide leiukohtade üldistamisel. Läbi Eesti kulgeb oluline piir Kesk-Euroopa ja Ida-Euroopa taimegeograafilise provintsi vahel. · Eestis areaali piiril olevad taksonid Hanevits: levila läänepiiril Muulukas: levila idapiiril 538 liiki oma levila piiril Eestis · Taimede kultuurisuhted, invasiivsed liigid Kultuurisuhted:
o Euroopa: lõhnav käoraamat o Euroopa rannik: rand-ogaputk o Arktomontaanne: mägi-kadakkaek o Põhja-Euroopa: tuhkpihlakas Taimegeograafiline rajoneering: mingi territooriumi teatavate looduslike nähtuste seaduspärasuste üldistamine ja rühmitamine ning selle kujutamine kaardil. Taimegeograafiline rajoneering tugineb taimeliikide levikukaartidele, eeskätt areaalipiirile jõudvaid liike arvestades. Tänapäeval kasutatakse Teodor Lippmaa taimegeograafilist rajoneerimist, mis põhineb Eestis areaalipiiridel kasvavate taimeliikide leiukohtade üldistamisel. Läbi Eesti kulgeb oluline piir Kesk-Euroopa ja Ida-Euroopa taimegeograafilise provintsi vahel. Eestis areaali piiril olevad taksonid Hanevits: levila läänepiiril Muulukas: levila idapiiril 538 liiki oma levila piiril Eestis Taimede kultuurisuhted, invasiivsed liigid Kultuurisuhted:
Asutati riigi looduskaitse nõukogu metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see neil pesitsevaid linde. Seda sündmust peetakse kaitse. Asutati looduskaitset korraldav riiklik looduskaitse alguseks Eestis. (esimees Teodor Lippmaa) ja kaitse praktilise keskasutus looduskaitse valitsus (esimene kaasa ka loodushoiule. korraldajana riigiparkide valitsus (juhataja juhataja Voldemar Telling, asetäitja Villem 1642 toimus Sõmerpalus talupoegade ülestõus, 1913 asutati Saaremaa loodussõprade selts. Seltsi Peeter Päts)
ARVESTUS T Küsimustele vastata kirjalikult. Salvetada faili kujul: Nimi.Perenimi_matrnumber_arvestus Saada emaili-le: [email protected] STUS TÖÖ a kirjalikult. atrnumber_arvestustöö.xlsx TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale tead kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena v vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsiooni kasutate? kasutades tema kabinetinumber ja neljandasse samamoodi telefonin NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele M kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppetooli nim halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist välja vaid õppetooli töö Special->Values käsku, et saadud tulemused oleks tavalise vormindu vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandi...
Eesti Selts, Loodusuurijate Selts ja Eeesti Arstide selts jne. Nad korraldasid rahvusvahelisi konverestse ja andsid välja ajakirju. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia mille ülesanne oli teaduse edendamine ja teadusuuringute kooskõlastamine. Maailmamaine omadasid eestlased: Ernst Öpik (astronoom), Paul Kogerman (põlevkivikeemik), Ludvig Puusepp (neorokirurg), Teodor Lippmaa (botaanik), Edgar Kant (majandusgeograaf) Põhilist tähelepanu pöörati rahvusteadustele- eestikeele, ajaloo, geograafia ja botaanika uurimisel. Eestikeele uuendajad olid Johannes Aavik, õikeelsuse korrastamisel Johannes-Voldemar Vesk, eesti murrete uurimisel Andrus Saareste, soome-ugri keeleteaduses Julius Mark ja Julius Mägiste, rahvaluule uurijana Oskar Loorits.
tööle ja naine peab kodu, kasvatab lapsi. Samal ajal on nende unistuseks teenida raha, et maale soetada oma talumajapidamine. Ei õnnestu neil teostada oma unistust. Jälgitakse ka nende poegade ja pojapoja käekäiku. Liiga põhjalikuks psühholoogiaga ei lähe. Käsitlus on filmilik. Väga palju inimeste siseellu ei näe. Nõukogude aja saabudes sai valmis teise romaani „Õige mehe koda”. Kirjanikuna teostab end. Tuleb sõjaaeg. Esialgu õnnestub jääda ülikooli. Teodor Lippmaa võtab ta oma töörühma. Kuidagi elab ära. 1943. aastal mobilisatsioon – kõik ülikooli inimesed, kelle töö ei ole sõja seisukohalt oluline represseeritakse. Võetakse sõjaväepolitsei väeüksusesse. Saab seal staapi kirjutajana tööd, otsesest lahingutegevusest osa ei võta. Pidid tegelema saksa sõjaväelastega ning tegelesid korra hoidmisega, partisanidega. Sõjaolukord ei sobinud talle. Kui ta saab võimaluse mõneks
TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale teaduskonna kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena valida tea valideerimisega valida vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsio kuvatakse funktsiooni VLOOKUP (!!!) kasutades tema kabinetinumber ja nelja NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele Majandus Valige otsingu kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppeto Excelisse - esialgu tuleb see halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist vä parema-nupu menüüs asuvat Paste-Special->Values käsku, et saadud tulemu nimed jäävad ka lõpptulemuseks - halva vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandile vastava teise õppetooliga. E s igale teaduskonna nimele järgneb nimekiri selle töötajatega, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
