Televiisori vaatamine Klass Kool 2017 Uurimustöö eesmärk · Selgitada välja, kui paljud inimesed vaatavad regulaarselt televiisorit ja kui paljud vaatavad televiisorit harvemini. · Samuti soovime teada saada, milliseid kanaleid vaadatakse kõige rohkem ning milline võib olla mõju inimestele. Uurimustöö hüpotees · Uurimustöö hüpoteesiks on see, et nooremad inimesed vaatavad televiisorit rohkem ning tihedamini kui vanemad inimesed. Analüüsimine küsitluse põhjal · Teada saamiseks, kas meie hüpotees pidas paika, korraldasime küsitluse, milles võttis osa 130 inimest. Tulemus on järgmine: Vanuses 19-35 vastas 29 inimest, mis oli 15,7%. Vanuses 35+ vastas 25 inimest, mis oli 13.5%. Vanuses kuni 12 vastas ainult 1 inimene. Vanuses 12-18 vastas 75 inimest, mis oli 70.3%. · Tabelid kaks, kolm ja neli näitavad, et 87% inimestest vaatab televiisorit, neist 71 tk vaatavad televiisorit 1-2 tundi päevas, ...
Televiisori vaatamine eri vanusegruppides Uurimistöö keskendus televiisori vaatamisele eri vanusegruppides. Koostatud uurimustöö eesmärgiks oli võrrelda inimeste televiisori vaatamise harjumusi, välja selgitada kõige populaarseimad ning koostada küsitlus veebiportaali facebooki vahendusel. Küsitluses osales 100 inimest, kellest 29 olid mehed ning 71 naised. Kõik vastajad jagasime kolme vanusegruppi: kuni 15 aastased, 16-20 ja 20-30 aastased. Ülekaalu moodustasid keskmises (16-20) vanusegrupis olevad isikud, neid oli nimelt 72. Hüpotees: vastanute seast enamus vaatavad televiisorit ning teevad seda 1-2 tundi, koige populaarsemaks telekanaliks on kanal2 Esimene uurimisküsimus oli „Kas te vaatate televiisorit?”. Valdava osa vastanute jaoks on televiisori vaatamine suhteliselt sagedane tegevus - televiisorit vaatavad 88% kõikidest vastajatest. Joonis 1. Televiisori vaatamine ( % kõigist vastanutest) Teine küsimus oli: „Kui t...
Kognitiivne õppimine On olemas kaks õppimisteooria liiki: *biheivioristlik ja *kognitiivne. Lähemalt tuleb juttu kognitiivsest õpiteooriast. Kognitiivse õppimisteooriaga on seotud sellised isikud- Tolman, Rescola, Kamin, Seligman(1950.ndatest). Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötamisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid. Õppimise kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana: enesehäälestamine, tähelepanu koondamine, tajumine, teabe vastuvõtt, teabe mõistmine, meeldejätmine, meeldetuletamine, õpitu kasutamine, lõplik omandamine. Lühidalt võib öelda, et kognitiivne õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. Kognitiivse õppimise tunnused: *uue käitumise omandamiseks piisab ka selle ühekordsest nägemisest, *nähtu jäljendamine ei pea toimuma kohe, vaid siis kui on sobi...
SILMADE TERVISHOID SILMAD JA TELEVIISOR Televiisori pikaajaline vaatamine ei ole hea lastele, vanematele inimestele ja inimestele kellel on haiguslikud protsessid silma võrkkestas ja veresoonkestas. Sageneb silmade pilkumine ja suureneb silmamunade liikumise ulatus Kestev televiisori ees istumine tekitab: Füüsilist väsimust Silmade väsimist vilkuvast kujutisest Televiisori valguse spekter ei lange kokku päevavalguse spektriga SILMAD JA TELEVIISOR (2) Televiisorit tuleb vaadata õiges kauguses, mida suurem televiisori ekraan, seda suurem kaugus, aga mitte vähem kui 1,5 2 m. Soovitav, et samas toas põleks mingi valgusallikas, mille valgus oleks varjatud kupliga, et otsesed valguskiired ei langeks vaataja silmadele ega televiisorile. Televiisorit peab vaatama otse istudes, mitte küljelt, vil...
Nowadays watchung TV takes up much of oru time.Many people spend their free time in fornt of a TV set.However, watching TV has many advantages and disadvantages. The main advantage of watching Tv is the source of information.We can watch many educational programmes about animals, discoveries, history, physics and many other domains of science.Thank to TV we can get to knowabout the coulture of other countries. We can also do shopping via TV shpping channels. On the other hand, there are a lot of disadvantages. TV absorbsus much time, which could bring many ilness. TV programmes show violence in fairy-tales, cartoons andprogrammes for children. Watching TV can limit children's imagination. In conclusion, I think that people should limit watching TVand start spending their free time in an active way. Tänapäeval valib telekanal palju aega või aega. Paljud inimesed veedavad oma vaba aega televiisoriga varustatuna. Kuid telerivaatamisel on p...
1.Sissejuhatus Otsustasin lähemalt uurida oma pere ja lähitutvusringkonna teleka ja raadiokuulamise harjumust tundides. Televiisori vaatamine ja raadio kuulamine kuulub iga inimese päevarutiini ning on suures osas meie igapäeva meelelahutaja. 2. Andmed Andmete saamiseks tegin väikese küsitluse, mis sisaldas seda, et mitu tundi päevas keskmiselt kulub teleka vaatamisele ja raadio kuulamisele. Samuti pidi iga inimene märkima enda haridustaseme, soo ning vanuse. Vanus Sugu TV-h Raadio Haridus Triin 20 n 2 2 Keskharidus Saskia 20 n 3 4 Kesk-eri Oskar 4 m 3 1 - Laura 21 n 3 5 Keskharidus Katrin 58 n 2 5 Kõrgharidus Kaur 20 m 4 2 Keskharidus Vaike 23 n 3 ...
TELEVIISOR 1884 leiutas 20aastane Saksamaa tudeng Paul Nipkow esimese elektromehaanilise televisiooni süsteemi Sõna televiisor tähendab ladina keeles kaugele nägemist Esimesed televiisorid olid väga väikeste ekraanidega Tänapäeva telekat ei kasutata vaid saadete vaatamiseks Teleka taha saab ühendada videomaki, DVDmängija või digiboksi Keskmiselt vaatab iga inimene televiisorit üle nelja tunni päevas. Meil kõigil on välja kujunenud oma lemmik saated Liigne televiisori vaatamine ja vähene liikumine põhjustab ülekaalulisust
SISUKORD Sageli ei süveneta sellesse, milline on mõne inimese öeldu tegelik tähendus. Ometigi lastakse sel mõjutada käitumist ja eluviisi. Vahel seatakse oma igapäevaseid toiminguidki täieti alateadvuslikult veidi teisiti või suhtutakse sellesse kui paratamatusesse. Mõtete jõud on suur! Kui sellest tuleneb midagi positiivset, on see hea. Mõnikord aga jääb uskumuste ja arusaamade tõttu nii mõnigi asi ellu viimata. Käesolevas referaadis on käsitletud tuntumaid silmaprobleemidega seotud müüte ja põhjendusi, miks need tõele ei vasta. 1.1 MÜÜDID Silmanägemisega on seotud suur hulk laialt levinud müüte, mida kantakse edasi põlvest põlve, mõtlemata sellele, kas need üldse tõele vastavad. Nägemisest võib kohata müüte prillide või läätsede kandmisest, lähedalt televiisori või arvuti vaatamisest, erinevate toiduainete kasulikkusest ja palju muudki. 2.1 Müüte prillikandjatele. Müüt: Vale tugevusega prillid rikuvad silmi. Tegeli...
ÜLEKAALULISUS, TELEKA- JA ARVUTIHARJUMUSED ROOTSI KOOLIEALISTEL LASTEL JA NOORUKITEL Tallinna Tervisehoiu Kõrgkoool Tallinn SISUKORD · Sissejuhatus; · 1 mis probleemi uuriti; · 1.1 kuidas probleemi uuriti; · 1.2 millised tulemused saadi; · 2 kuidas tõlgendada probleemi; · 2.2 arvamus probleemist; · 3 kokkuvõte; · kasutatud kirjandus. SISSEJUHATUS · Ülekaalulisus üha tõsisem probleem; · risk haigestuda eluohtikesse ja kroonilistesse haigustesse (2. tüübi diabeetes, südame- veresoonkonnahaigused); · põhjusteks vähene kehaline aktiivsus, tasakaalustamata toitumine, haigused, elamisharjumused; · liigne televiisori ja arvuti MIS PROBLEEMI UURITI · Ülekaalulisi lapsi; · probleemi seoses magamise, kooli nautimisega ja televiisori ja arvuti kasutamisega; · madal elukvaliteet ja enesehinnang. KUIDAS PROBLEEMI UURITI · 6-16 aastased õpilased (3011 t...
1. SISSEJUHATUS Mina valisin bioloogia referaadi teemaks silmad, kuna arvan, et iga inimene peaks teadma neist rohkem. Tänapäeval on palju mõjutegureid silmadele, eelkõige halvemaid. Arvan, et keegi ei taha kehva silmanägemist ning seetõttu peaksid kõik teadma, kuidas mõjutavad igapäevaelu tegurid silmi. Teiseks põhjuseks, miks valisin selle teema, on see, et olen lapsepõlves kannatanud silmalihaste lõtvuse all ehk kõõrdsilmsus, mis omakorda tähendas, et kandsin prille ja käisin koguni kaks korda silmaoperatsioonil. Silmad on tähtsad inimese nägemiselundid, millest tuleb teada rohkem. 3 2. HALVA NÄGEMISE PÕHJUSED Kuna enamus nägemishäiretest ei ole pärilikud, võivad olla veel teisi peamisi põhjuseid. On räägitud nägemisarengu häiretest, mis enamjaolt avalduvad häiritud silmade liigutamises, konvergentsiraskustes, laisa- või kõõrsilmsusena. Need hälbed on sagedased. On üldtuntud, et ena...
Veidike minust Liis Tsebotnikova Õppeained, mis on minu meelst head ja miks kunsti õpetus: · joonistamine · ajalugu kehaline kasvatus: · korvpall · võrkpall eesti keel: · erinevate raamatute lugemine Mis mulle meeldib · Meeldib tegeleda fotograafiaga · Vabal ajal mängin võrkpalli · Suviti meeldib mulle päikese käes mõnuleda · Kui aega ja tahtmist meeldib ka kokata Meie perekond ema isa Liina Aleksandr Tsebotnikova Tsebotnikov tütar poeg Liis Tsebotnikova Siim Tsebotnikov koer kass Loky Kitty Argipäevakava Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede äratus 07.00 äratus 07.00 äratus 07.00 äratus 07.00 äratus 07.00 hommi...
Televisioon on näts silmadele Televisioon on muutunud lahutamatuks osaks meie elus. See ei ole ainult meelelahutus, vaid see on muutunud ka hobiks. Telekat vaadates saab erinevaid emotsioone, need võivad olla head, aga samas ka halvad. Sellepärast on ka filmidel ja saadetel erinev roll televisioonis komöödia naerutamiseks ja draamad tõsistele küsimustele ja tähelepanu juhtimiseks. Telerit võib pidada segavaks faktoriks, milleta paljud end päriselus lõbustada ei oska. Televisioon tekitavab sõltuvust. Telerivaatamine saab alguse varases lapsepõlves. Vanemad ei leia aega lastega mängimiseks, selle asemel pannakse nad televiisori või arvuti ette. Mida aeg edasi, seda rohkem sellesse kiindutakse. Televisioonil on ka häid külgi. Vaadates võõrkeelseid saateid, õpitakse mingil määral neid keeli. Kindlasti on sellest tulevikus kasu, sest võõrkeel on omakorda tuttav. Televisoon on meie elu mugavamaks ...
INGLASED Meriliin Lend 11 a ÜLDANDMED Elukoht on inglastel Suurbritannias, kuid neid leidub ka mujal maailmas. Inglasi on Suurbritannias umbes 65 miljonit. Räägivad inglise keelt. Põhiline meelelahutus on televiisori vaatamine. Sport on inglastele väga oluline, eriti jalgpall. HOMMIKUSÖÖK Praetud vorstikesed Praetud muna Praetud seened Praetud peekon Munapuder Valged oad tomatikastmes Röstsai Tee/kohv LÕUNASÖÖK Lõunasöök on tavaliselt lastele ja täiskasvanutele kaasa pakitud. Võileib Pakk krõpse Puuvili Jook ÕHTUSÖÖK Liha (sealiha, veiseliha, kanaliha, lambaliha) Juurviljad (kindlasti kartul, porgand, herned, sibul, kapsas) Kaste Veiseliha tehakse koos kuuma valge mädarõika kastmega. Sealiha tehakse koos magusa õunakastmega. Lambaliha tehakse koos rohelise piparmündikastmega. MAGUSTOIDUD ...
3. PÕHJUS, MIKS MÄNGITAKSE ARVUTIMÄNGE. Leidub mitmeid põhjuseid, miks inimestele meeldib mängida videomänge. Arvutimängude mängimine on lõbus, põnev, huvitav ja stressi maandav kogemus. Peamiseks põhjuseks võib pidada kontrolli ja saavutusi. Digitaalses maailmas pakutakse tihti reaalsust, mille üle mängur omab totaalset kontrolli, terve mänguuniversum keerleb ümber mänguri. Kõik sündmused on seotud mänguriga, mis algavad ja lõppevad just temaga. See tähendab, et mängus on algselt küll palju avastamist, kuid lõpuks mängumaailma reeglite kohaselt saab kõigele vastuse. Lisada sellele kerge millegi saavutamise tunne mängumaailmas ja ongi olemas potentsiaalne mõnuaine, mis paneb mängureid tundma tähtsate ja edukatena, samaaegselt pakkudes lõbu. Teiseks põhjuseks on see, et me oleme meediast sõltuv ühiskond. Kui võrrelda paaritunnist ajaviitmist teleka ees ja arvutimängude mängimist siis mõistlikum on mängida arvutiga. Teleka ees istumine o...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 11 Karolin Karbus LÜHINÄGELIKKUS Referaat eesti keeles Juhendaja: Siret Piirsalu Tallinn 2011 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Müoopia ehk lühinägelikkus on kõige sagedamini esinev nägemishäire. See esineb 40 protsendil USA ja Euroopa ning 70 kuni 90 protsendil Aasia populatsioonide esindajatest. Tänapäeval on see saanud üha suuremaks probleemiks nii tööinimeste kui ka kooliõpilaste hulgas. Põhilised põhjused on arvutiga ületöötamine, tele...
Parksepa Keskkool Uurimistöö Elektrienergial töötavad masinad ja energiakulu kodus ning selle energia maksumus Koostaja: Kärol Pilberg Juhendaja: Kalju Haabmets 1. Elektitarvikud minu kodus Seade Nimipinge (V) Töösagedus (Hz) Võimsus (W) Veekeetja 220-240 50 2000 Pesumasin 230 50 2200 Televiisor 220 50 60-120 Mikrolaineahi 230 50 1250 Laualamp 220-240 50-60 60 Laelamp 220 50 60 Põrandalamp 220 50 40 Jõulutuled 230 ...
Kiire elutempo mõju meie tervisele Kiiresti arenevas ja tehnoloogilisi abimehi täis maailmas suudame peaaegu kõiki tegevusi teha kiiremas tempos. Me suhtleme, töötame, sõbruneme, reisime kiiremini, kuid puhata kiiremini ei oska. Pikaajaline stressi-ja pingeseisundis viibimine mõjub inimese tervisile laastavalt. Loogiline oleks pärast pikka ja väsitavat päeva heita voodisse ja magama jääda, kuid vahest see ei õnnestu. Millist kahju tekitab kiire elutempo meie tervisele? Üks levinum probleem on raskus uinumisega. Inimene võib isegi normaalsel ajal voodisse minna, kuid ei suuda end välja lülitada. Selles on süüdi valed harjumused. Me vaatame magaminekuni televiisorit, jõllitame arvutiekraani, tarbime energia- ja turgutusjooke, näiteks kohvi ja Coca-Colat. Lahendus on võtta vähemalt tund enne magamaminekut rahunemiseks mitte tegeleda keeruliste probleemidega, jätta Angry Birdsi mängimine vahele ja mitte ta...
MEEDIA KUI KASVATUSPROBLEEM Referaat kasvatusteadusest Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MEEDIA ROLL LAPSE ELUS....................................................................................4 1.1 Laps ja televiisor......................................................................................................4 1.2 Laps ja arvuti...........................................................................................................6 2. MEEDIAKASVATUS..................................................................................................9 KOKKUVÕTE................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................12...
Kas lugemine loeb? Eget Lina, 10 Ra Kas lugemine loeb? Kindlasti vastus sellele küsimusele puudub, sest inimesi on erinevaid ning igaühel meist on oma arvamus. Kui keegi küsiks minult seda, ütleksin, et see on kahe otsaga asi, sest just seda see on. Me mõtleme, milleks üldse lugeda, kui on olemas internet, raadio, televiisor, sõbrad ning mõnel üksildasel päeval kaaslaseks meile meie oma mõtted. Jah, ei saa väita, et see on vale, kuna teadmised, ideed ning palju muud on tänapäeval kättesaadav tuhandel erineval viisil, seega, kas lugemine, kui selline üldse loeb enam midagi? Kas see annab meile midagi rohkemat, kui internetis surfamine? Ma ei saa rääkida kellegi muu eest, seega otsustan olla täna positiivne ning rääkida sellest, et lugemine loeb, miks, kuidas ja kellele? Sir Richard Steele on öelnud: ''Lugemine on vaimule sama, mis võimlemine kehale.'' , kui nüüd mõtlema hakata, siis ...
Eksperiment Eksperiment ehk katseline uurimus, kus uuritakse kahe või enama faktori omavahelist suhet. Selle eesmärgiks on selgitada, kas ühe faktori muutumine on teise faktori muutumise põhjuseks. Eksperiment võimaldab selgitada põhjus-tagajärg-suhteid kahe muutuja vahel. Edukas eksperiment sõltub kõikide tegurite(mis võivad mõjutada seda, mida ekperiment püüab mõõta) hoolikal kontrollil. Uurimistöödes on väga hea kasutada eksperimenti. Näiteks, oletame, et ma soovin teada saada, kuidas mõjutab liigne kommi söömine laste aktiivsust. Korraldan selle jaoks eksperimendi, mul on katsegrupp, kellele ma kommi annan ja kontrollgrupp, kes kommi ei saa. Seejärel võrdlen ma nende käitumist ja saangi eksperimendile vastuse. Kas televiisori vaatamine põhjustab agressiivsust? Sellele vastuse leidmiseks panen siia ühe video, mis näitab A. Bandura eksperimenti. Samuti käib see video osalusvaatluse kohta. http://www.you...
Arvestustöö nr. 2. AJA KASUTAMISE AUDIT Eesnimi Perekonnanimi Matrikli nr. Eriala AJA KASUTAMISE AUDIT Märkus 1: Vastavalt sellele, kas Te kirjeldate rohkem või vähem erinevaid tegevusi, võite tabeli ridasid juurde teha või ära kustutada. Märkus 2: Palun kasutage aja märkimiseks järgmist formaati: “tund:minutid”, näiteks 1 tund ja 30 minutit märkige 1:30 Ööpäevas keskmiselt Teie hinnang (liiga palju, TEGEVUSE NIMETUS kulutatud aeg vähe jms) või kommentaar (tundides:minutites ) Magamine 7...
Meedia hoiatab, õhutab, äratab Meedia kui igapäevaelu loomulik ja vajalik osa on muutnud info edastamise viise vastavalt tehnoloogia arengule. Edastatavad sõnumid on aga seevastu jäänud tüübi poolest samaks- uudised, ülevaated, arvamused, õpetused, meelelahutus. Sisu peab olema lugejale huvitav ning mõtlema panev. Seetõttu meedia kajastab lugusid tragöödiatest, kofliktidest ja probleemidest. Liigne ettevaatlikkus ei ole alati parim lahendus. Meedia, kui väga hea informaator, hoiatab aktuaalsete ohtude eest. Balti riikides pole siiani vaja karta maavärinaid, ega kasutusele võtta ennetavaid meetmeid. Küll aga on väga ohtlik viirus liikvel- seagripp. Paljud artiklid ning saated kajastavad haigestunud inimeste lugusid ja soovitavad inimestel ettevaatlikumad olla ning rohkem tähelepanu hügieenile pöörata. Talve saabudes muutuvad tänavad libedaks ja õnnetusjuhtumite arv suureneb märgatavalt. Riik püüab...
Minu soovitused Eesti Rahvusringhäälingule Inimene ja ühiskond Tuuli-Ann Freienthal ajakirjandus ja kommunikatsioon 2015/2016 õa B32571 November 2015 Minu soovitused Eesti Rahvusringhäälingule Eesti Rahvusringhääling on Eesti kultuuris ning ühiskonnas asendamatul kohal ning üldiselt võib ERRi tööd pidada suurepäraseks. Sellegipoolest saab alati võtta veelgi kõrgemaid eesmärke ning muutuda selle abil kogemustelt või sisult üha hinnatumaks. Üheks suurepäraseks väljundiks oleks suunata rohkem tähelepanu Eesti noortele ning luua neile sisulist meediat, mis ühendaks endas hariva ja meelelahutusliku. Just noored on need, kes vajavad kõrgendatud tähelepanu, sest nemad loovad tuleviku Eesti ning ERR on osaliselt vastutav, et tänased noored huvituksid Rahvusringhäälingu poolt pakutavast. Üheks olulisimaks argumendi...
KIUSAMINE Heli Uustal Mis on kiusamine? Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. Kiusamine on väärnähtus ja põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine on argpükslik tegu ning need, kes kiusavad, teavad, et tõenäoliselt pääsevad nad karistamatult, sest kiusamise ohver ei suuda vastu hakata ning ilmselt ei räägi ta kiusamisest kellelegi. Kiusamine toetub sageli pealt- vaatajatele, kes ei tee selle takistamiseks midagi või hakkavad hoopis kiusajat toetama. Mida sisaldab kiusamine? Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline ja varjatud. Kui kiusamine on kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, vahel esineb ka ühekordseid juhtumeid. Kiusamise ohvrit haavatakse, kas emotsio...
I ülesanne I pilt: Näen puu kumerustest välja joonistuvaid loomi ning kalu. II pilt: Näen vaasi kumerustest välja joonistuvaid nägusi. II ülesanne Püsivus ehk konstantsus: Kui lähed külmal talvehommikul välja ja näed autot lume alla mattunud, on ta ikkagi auto hoolimata sellest, kas auto on lume alla mattunud või märg, on ta kollane või sinine. Valivus ehk selektiivsus: Kui räägid klassikaaslasega hinnetest ja tema ütleb, et sai hinde „3“ kuid sina said hinde „5“, temale on tema hinne täiesti vastuvõetav, kuid sulle võibolla mitte. Ta ei pööra hinnetele nii palju tähelepanu ning ka sellepärast pole talle hinded nii olulised kui võibolla sulle. Mõtestatus: Kui oled kodus, ning tunned tuttavat söögilõhna siis tead mida ema süüa teeb, sest see lõhn on sulle juba tuttav ning ema on seda juba varem valmistanud. Kuid kui sul on külaline ning tema seda sama lõhna tunneb, ei pruugi ta teada, mis söögi lõhnaga on tegemist, sest talle e...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Moonika Tanila TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata. Põhiliseks põhjusek...
Tallinna Prantsuse Lütseum Sandra Sternhof Muusika noorte elus Uurimistöö Juhendaja: õp Küüsmaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Muusikat kuulavad kõik noored ning muusika kuulamine on üks peamisi tegemisi noorte elus. Selles peatükis räägingi, milline on muusika tähtsus noorte elus, millised on noorte lemmikmuusikastiilid ja kuidas noored muusikat hindavad. 1. Muusika noorte elus Noored armastavad vabal ajal kuulata meeldejäävat ja arusaadavat muusikat. Muusika vastu tunneb huvi absoluutselt iga noor. Muusika kuulamine ja televiisori vaatamine jagavad esikohta noorte elus. Muusika kuulamine võib ajendada noori õppima võõrkeeli, näiteks selleks, et laulude tekstidest paremini aru saada, samuti laiendab muusika noorte sõnavara. 1.1 Muusika tähtsus noorte elus Muusika on nagu mingi telg, mille ümbe...
Tallinna Prantsuse Lütseum Sandra Sternhof Muusika noorte elus Uurimistöö Juhendaja: õp Küüsmaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Muusika noorte elus.................................................................................................................2 1.1Muusika tähtsus noorte elus...............................................................................................2 1.2Muusika kuulamise põhjused.........................
Marie Udam Kolme põlvkonna teabevälja analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2011 Sissejuhatus Selles analüüsis võrdlen enda, oma ema ja vanaema teabevälju ajal, mil nimetatud isikud on 20-aastased. Ma olen sündinud aastal 1991 ja analüüsin oma teabevälja praegusel infoallikate poolest rikkal ajal ehk aastal 2011. Minu ema Ulvi on sündinud aastal 1964, seega vaatlen tema teabevälja 1984. aasta paiku, mil inimeste elu ja meediat kontrollis rangelt Nõukogude riigi võim. Minu vanaema Aili-Tiia on sündinud 1938. aastal ehk uurin tema teabevälja aastal 1958, mil Eesti alad olid samuti Nõukogude okupatsiooni all, kuid mil oli kätte jõudnud sulaaeg. Uurin, kust oleme saanud teavet, millised teemad meid on huvitanud, milliseid teadmisi, väärtusi ja käitumisnorme oleme neist ammutanud. Annan ülev...
VÕRU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ilmar Valge ELULUGU UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: GEIDY JUKS 12. KLASS JUHENDAJA: TIIT VAHER VÕRU 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Minu uurimistöö pealkiri on ,,Ilmar Valge elulugu''. Valisin sellise teema sellepärast, et tuletada meelde ja jäädvustada mälestused oma vanaisast. Samuti tutvusin uurimistööd tehes vanaisa lapsepõlve- , kooliaastate- ja kodukohaga. Mina oma lapsepõlve veetsin vanaisa seltsis. Ta oli kõige lähedasem vanavanem mulle. Seega on mulle oluline temast rääkida ja tuletada meelde kõike head, mis praeguseks juba ununenud on. Töö eesmärgiks oli kirja panna vanaisa elukäigud. Selleks kogusin kokku vanad fotod ja otsisin informatsiooni kooli kohta, kus vanaisa õppis. Küsitlesin ka inimesi, et teada s...
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE VENE GÜMNAASIUM Anasstassia Aboljanina Anna Lipskaja 11.B klass MULTFILMIKANGELASTE MÕJUST 11. KLASSI ÕPILASTELE Uurimistöö Juhendaja E.Prave Kohtla-Järve 2013 Sisukor Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. TEOREETILINE TAUST.......................................................................................................4 1. 1Mõju mõiste......................................................................................................................4 2. EMPIIRILINE TAUST...........................................................................................................7 ...
Riidaja Põhikool Merily Mirka 8.klass Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli kolmanda kooliastme õpilaste lugemisharjumused Juhendaja: Heli Veerme Riidaja 2017 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................2 1. NOORTE LUGEMUS......................................................................3 2. ALA, HUMMULI JA RIIDAJA PÕHIKOOLI III KOOLIASTME ÕPILASTE LUGEMISHARJUMUSTE ANALÜÜS..................................................5 KOKKUVÕTE........................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................11 LISA 1 7.-9. klassi õpilaste lugemisharjumused..................................................12 Sissejuhatus Minu uurimistöö teemaks on "Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli III kooliastme õpilaste lugemisharjumused" Noorte lugemisharjumuste ...
SÜNDMUS- JA KOOSOLEKUKORRALDUS
Traditsioonilised kultuuriga seonduvad üritused Eestis
Pärnu 2011
Koostasid: TÜ Pärnu kolledzi 2. kursuse üliõpilased Liivi Hiienurm
SISSEJUHATUS Käesoleva töö teemaks on elekroonse ostukeskkonna mõju tarbijate käitumisele. Töö eesmärgiks on ühendada ilmselt erinevad ja veel omavahel mitte ühendatud uuringute valdkonnad ning esitada integreeritud e-tarbijakäitumismudel. Samuti on töö eesmärgiks motiveerida uurima seni veel avastamata selle alast e-tarbijakäitumist. E-tarbijakäitumise uurimistöö põhjuseks on e-kaubanduse aina suurenev osatähtsus. Eriti oluline on see sellepärast, et majanduslanguse ajal e-tarbimine kasvas samas kui tavatarbimine oli paigal või vähenes. Varasematest e-tarbijakäitumise uurimustöödest selgub, et e-tarbijad lähtusid ostuotsustel peamiselt funktsionaalsusest ja praktilisusest. Tüüpiliste nn innovaatoritena kaldusid e-tarbijad olema haritud, majanduslikult heal järjel ja enamasti mehed. Ehk siis eeldati, et e-tarbija erineb tavalisest traditsioonilisest tarbijast. Hiljutised uuringud lubavad aga kahelda selles. Jayawardhena ...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Raahel Apsalon ENESEJUHTIMINE Juhendaja: Piret Einpaul Tallinn 2015 Enesejuhtimine 1. MINU SUUREESMÄRK SEOSES ÕPINGUTEGA Ehkki viimasest õpikogemusest on möödunud üle viie aasta, oli kooli tulek iseseisev ja täie vastutusega võetud teadlik otsus, mis tekitab (õpi)sunni iseenda ees. Mulle iseloomulik sügav õpihoiak kasvab välja tunnetatud vajadusest osaleda õppimises põhjalikult ja mõtestatult (Tudengiveeb.ee [b]) ning seetõttu on eesmärkide seadmine lihtne. Minu õppetegevust iseloomustavad nii visuaalne kui auditiivne õpistiil. Kõrgkooli eduka lõpetamise ja loengumaterjalide parima omandamiseni aitavad mind kõige efektiivsemalt viia rohke märkmete tegemine, üksinda olles õppimine, eesmärkide sõnastamine, teiste õp...
Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................................................3 Võrgukaart.................................................................................................................................................................4 Võrgukaardi ühendused emaplaadile:...............................................................................................................5 Võrgutüübid:.....................................................................................................................................................5 Võimalikud kiirused:.........................................................................................................................................5 Tuntuimad tootjad:...........
Iluravi Rahvusvaheline Erakool Juuksur, september 2010 JUUKSURISALONG ,,LIILIA" Äriplaan Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. ALUSTAV ETTEVÕTJA...................................................................................................4 1.1. Ettevõtte üldandmed...................................................................................................5 2. TÖÖRUUMID....................................................................................................................6 3. FINANTSARVUTUSED.....................................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Mai-Liis Tint LAPS, VÄÄRKOHTLEMINE JA VÄGIVALD Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väärkohtlemisest üldiselt............................................................................................................4 Vägivallatsejast lapsevanem....................................................................................................... 5 Seksuaalne väärkohtlemine.........................................................................................................7 Agressiivne, vägivaldne laps.................................................................................
Kiviõli I Keskkool Maarja Lipp XII klass 3D KINO ARENG LÄBI AJALOO Referaat Juhendaja: Kristjan Lepp Maidla 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 ESIMESED KATSETUSED.......................................................................................................4 3D KINO HAKKAB JUMET VÕTMA.....................................................................................6 3D KINO TAASSÜND...............................................................................................................8 TÄNAPÄEV...............................................................................................................................9 KOKKUVÕTE...................
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut INNOVATSIOON TURUNDUSES Referaat Juhendaja: Aet Kull, MA Mis on innovatsioon? Sõna innovatsioon tuleneb ladina keelest - in tähendab sisse ning nova on uus - otsetõlkes on innovatsioon uue (asja) sisse toomine. Innovatsioon turunduses Eesti Entsüklopeedia järgi on innovatsioon uuendus, mingi teadusliku, tehnilise või organisatsioonilise avastuse, leiutise vm saavutuse rakendamine ühiskonnas. Innovatsiooniga on nagu armastusega - kõik räägivad sellest, aga mitte keegi ei ole seda näinud. Innovatsioon turunduses - lõpmatu allahindlus toodele, mida ka tasuta saada ei taha innovatsioon tootearenduses -...
Tartu Forseliuse Gümnaasium ISA ROLL LAPSE ARENGUS Koostanud: Maria Sahharnaja 11.kl Tartu, 2008 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................ Motivatsioon, oskused, toetus.......................................2 ISA JA IMIK..................................................................3 Isa mõju imiku arengule................................................3 ISA JA KOOLIEELIK....................................................3 Isa-lapse kõne...............................................................4 Isa seos koolieeliku sotsiaalse ja kognitiivse arenguga.......................................................................4 ISA JA KOOLILAPS.....................................................5 Kognitiivne areng..........
1 Sellest peatükist saad teada ,,Meeleeundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Isegi siis, kui mingi meele elund inimesel ei talitle, suudab organism toime tulla, sest ülejäänud meeleelundid kompenseerivad selle puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpuls, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele".( Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 68.) ,,Ini...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Egne Juudas, Merelle Paart, Kätrin Pärn KÕRGVERERÕHKTÕBE PÕDEVA HAIGE ÕENDUS Iseseisev töö Õppejõud: Marit Kiljako Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 SISUKORD 1. SITUATSIOONI KIRJELDUS .............................................................................................. 2 2. SEISUNDI HINDAMINE ...................................................................................................... 4 3. ÕENDUSPLAAN ................................................................................................................. 11 3.1 Puudulik perifeerne verevarustus ................................................................................... 11 3.2 Aktiivsuse talumatus.........................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Tiina Tedder AGRESSIIVNE LAPS JA KÄITUMINE Referaat Juhendaja: Helin Puksand Tallinn 2010 Sisukord Lk 3 Sissejuhatus 4 Mis on agressiivsus? 4 – 6 Agressiivse lapse iseloom ja käitumine 6 – 8 Agressiivsuse põhjused 8 – 10 Kuidas agressiivsuse väljakujunemist ära hoida? 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud allikad Sissejuhatus Käesolev referaat annab ülevaate lapse arenguhäirest, agressiivsusest. Referaat annab vastuse järgnevatele küsimustele: mis on agressiivsus?, kuidas käitu...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool Interneti turundus Referaat turundusest Juhendaja: dots. Ann Vihalem Tallinn 2004 Sissejuhatus Interneti kasutamine on tänapäeval saanud täiesti igapäevaseks toiminguks, seda nii tööl kui kodus. Läbi interneti saavad inimesed üle kogu maailma teineteisega suhelda, reaalsed kaugused teineteisest ei ole enam takistavad tegurid. Virtuaalse maailmaga hakkasid arenema ka uued ärivõimalused ning ka interneti turundus. Interneti turundus kui mõiste muutus aktuaalseks üheksakümnendate aastate teisel poolel. Kui kaheksakümnendatel aastatel oli Internet suhteliselt tundmatu mõiste, siis üheksakümnendate algul hakkas ta järjest populaarsust koguma, saades laialdaselt kasutatavaks selle kümnendi keskpaigas. Eestis sai Interneti laiem populaarsus a...
1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vana vara arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Termini tõi kasutusele Fr.R Kreutzwald 1861. a, laialdaselt tõi kasutusele Jakob Hurt. Rahvamälestised käsitlusele tõi Jakob Hurt 1870.aastatel; käsitles rahvaluulet osana ajaloost. Folkloor termini tõi käsitlusele William John Thoms 1846. aastal; Eestis kasutusel alguses toorlaenuna. ingl k. folklore = folk + lore Rahvaluule folkloori tõlge. Termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878. aastal artiklis ,,Sõnakene luuldest". Laiemalt defineeris Mathhias Johann. 2. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Uuema folkloorikäsitluse kohaselt ei pea rahvaluule olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu rahvarühmale omane kollektiivne pärimus. Tänapäeval võib ta olla ka kirjalik, läbi netiavaruste, ajalehtede, ajakirjade, graffiti kaudu leviv. 3. Nimeta vähemalt kolme rahvaluul...
Arvutiteenindus Kõiksugused kaardid riistvaras Referaat 2009 Sisukord: · Sissejuhatus · Videokaart · Võrgukaart · Helikaart · TV kaart · Adapterkaart · Füüsikakaart Sissejuhatus Arvuti ei koosne ainult kastist, klaviatuurist ja mõnest muust vudinast, selleks ,et arvuti töötaks ja oleks soovile vastav peaks sinna sisse lisama vastavalt vajadusele ka lisakaarte, mis muudavad arvuti jõulisemaks ja mugavamaks kasutajale, selles referaadis ongi räägitud levinumatest laienduskaartidest. Graafika ehk videokaart Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli. Monitor ise ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab näitama, selle otsustab video ehk graafikakaart. Graafikaadaptereid esineb kas emaplaadile integreeritult (on board) või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse...
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ AP I Sotsiaalsete oskuste areng Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016 Sotsiaalsete oskuste areng 1. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Sotsiaalset arengut ei saa lahutada kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mis on väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng. Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus-ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. 2. Lapse sotsiaalse...
KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Alus ja alghariduse lektoraat Õpetajate seminar Eha Laas ,,Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis" (seminaritöö) Juhendaja: Mari Reilson Läbiv pealkiri: Suhtumine kuulmislangusesse Tartu 2007 Suhtumine kuulmislangusesse 2 Sisukord Kokkuvõte Sissejuhatus Mõisted Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislanguse mõju lapse arengule Kuulmislangusega lapsed tavakoolis Miks tavakool? Probleemid tavakoolis? Kuidas soodustada õpikeskkonda? Olukord Eestis Uurimusi mujalt maailmast Allikad ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
