taktimpulsi suhtes. Vastavalt neile neljale parameetrile tuntakse signaalide nelja pulsimodulatsiooni liiki. Need on: Pulsi amplituudmodulatsioon (PAM) Pulsilaiusmodulatsioon (PLM) Pulsi sagedusmodulatsioon (PSM) Pulsi faasimodulatsioon (PFM) arvsignaale edastavad andurid. Andurite Signaalid Analoogsignaal on pidev signaal ehk signaal, millel on lõpmatu arv olekuid ning mis on igal hetkel määratud (s.t mida saab igal ajamomendil mõõta). Kuna enamik looduslikke ja tehislikke protsesse on pidevatoimelised, siis kajastavad analoogsignaalid neid vägagi adekvaatselt. Kõige laiemalt kasutatakse elektrilisi analoogsignaale, kuid kasutamist leiavad ka pneumaatilised, optilised jt. signaalid. Analoog e pingeväljundiga anduri väljundsignaaliks on pinge, mis muutub koos anduri sisendsignaaliga
Televisioon Televisioon edastab uudiseid,spordisündmusi,draamasid,vaatamänge,joonis-ja nukufilme ning reklaame. Mõni programm aitab õppida,aga mõni on lihtsalt meelelahutuseks. Arenenud maailmas on peaaegu igas kodus vähemasti üks televiisor. Ka vaesemates riikides kasvab kiiresti televiisoriga kodude arv. Pilt signaaliks Nii nagu harilik kaamera,kogub ka televisioonikaamera liikuvalt stseenilt valgust.Kaameras on valgustundlik seade,mis muundub valgusmustri elektrisignaalideks. Helid lisatakse signaalile hiljem. Signaal uuesti pildiks Sinu televiisor lahutab signaali punaseks,roheliseks,siniseks signaaliks ja helisignaaliks. Nendest signaalidest teeb televiisor uuesti liikuva pildi ja lisab sellele heli. Signaal tuleb sulle koju Televisioonisignaal saadetakse sinu televiisorisse raadiosignaalina tehiskaaslaste (satelliitide) või maa-aluste kaablite kaudu. Sinu televiisor saab signaali...
kaugustest teada (Sele 1.2). Mõõtekauguseks on 2 meetrit kuni 30 sentimeetrit. Voolutarbimine on ka suht väike, ainult 200 mA. Sele 1.1 Sele 1.2 Parkimisabi komponendid ja ehitus Parkimisabi koosneb juhtmoodulist, mis võtab vastu parkimisandurite peegelduvaid signaale ning muudab need heli signaaliks. Mooduli külge on ühendatud erinev arv andureid(minimaalselt 4). Antud pildil(sele 1.3) on kasutusel 4 andurit. Kui saadud signaal on muudetud heli signaaliks, annab se juhile märku objekti kaugusest. Parkimisabi aktiveerub tagumise käigu sisse lülitamisel, selleks on ühendatud juhtmoodul tagurpidikäigu tuledega või siis auto aju juhtmooduliga. Süsteem on kaitstud kaitsmega, juhul kui peaks tekkima kusagil lühis. Moodul saab aku pinge süüte sisse lülitamisel. Sele 1.3
täpselt üks täht. Seega 1 baidiga saab teha 256 nö erinevat mustrit. Info: Ik = loga(1/Pk) a = 2 [bit] k = 1000, kbit = 1000 bit ki = 1024, kibit = 1024 bit 3. Signaali mõiste ja selle erinevad tüübid: audio, pilt, video, tekst, digitaalsed andmed. Pidevad ja diskreetsed signaalid, aja ja väärtuse järgi. Ajalised ja ruumilised signaalid, mitmemõõtmelised signaalid. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus. Signaal on tehnikas andmete esituseks kasutatava füüsikalise suuruse variatsioon. Analoogsignaal on pidev signaal, millel on lõpmatu arv olekuid ning mida saab igal ajahetkel mõõta. Enamik looduslikke ja tehislikke protsesse on pidevatoimelised. Ajas muutuv signaal – nt rääkides muutub heli rõhk ajas. Ajas ja ruumis pidev signaal: Iga järgnev väärtus on eelmisest veidi erinev. Nt mikrofoni pinge. Diskreetsignaal on selline signaal, millele omistatakse väärtust ainult kindlail
üleminekut ühelt neuronilt teisele. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid sünaps rakke tema ümber. Igas sünapsis saab impulss liikuda vaid ühes suunas. Interaktiivne inimkeha: http://www.bbc.co.uk/science/humanbody/body/interactives/3djigsaw_02/index.shtml?skeleton Sünaptiline summatsioon Närvirakku saabub mitu erutussignaali signaal kantaks edasi kesknärvisüsteemi (nt. ühel ajal ärritatakse paljusid naha retseptoreid, mille tulemusena vallandub närviimpluss valuaistinguga). Postsünaptiline pidurdus Erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist signaali kesknärvisüsteemi edasi ei kanta (nt. valuvaigisti blokeerib närviülekande valuretseptoritelt kesknärvisüsteemi) Valuvaigistite, alkoholi, nikotiini, kofeiini, narkootikumide toimemehanismid? Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite
......................................5 1. ÜLEVAADE KASUTATUD VAHENDITEST..................................................................6 1.1. Ruuter, sülearvuti ja võrgukaart..................................................................................6 1.2. Programm inSSider.....................................................................................................7 2. SIGNAALI TUGEVUST MÕJUTAVAD TEGURID........................................................8 2.1. Signaal maja erinevates ruumides..............................................................................8 2.2 Väiksemate objektide mõju RSSI-le............................................................................9 2.3. WiFi kanali muutmine..............................................................................................10 3. RSSI JA ALLALAADIMISKIIRUSE VAHELINE SEOS..............................................12 3.1. Teooria...........................................
Signaal S(n) = [7.8 7.4 5.1 2.0 3.3 6.3 2.8 7.3] Joonis 1 Signaal S(n) 1. Signaali analüüs ja kvanteerimine Analüüsida signaali ning kvanteerida signaal S(n) kasutades balansseeritud võrdlust tingimusel, et järkude arv F = 4 bitti fikseeritud komaga formaadis. Kvanteerimiskvandi väärtus tuleb valida lähtuvalt signaalist ning nõutud järkude arvust. F = 4 bitti Qnmax = 2F-1 = 24-1 = 15 Nivoode arv: 2F = 16 Q = Sq(n)max / 2F = 7.8 / 16 = 8 / 16 = 0.5 (Qnq-q/2) < Sd(n) (Qnq+q/2) Sd(n) Qnq+q/2 Qn (Sd(n)-q/2) / q Sq(n) = Qn*q Sd(0) = 7.8 Q0 15.1 -> 15 Sq(0) = 7.5
kolm lühikest heli, kui laeva käiturid töötavad täiskäigul tagasi ( * * *) Manööverdussignaalid möödasõidul Kui laevad on üksteisele nähtavad sõidul kitsustes või faarvaatris, peab teisest laevast vasakult poolt mööda sõita kavatsev laev andma signaali, mis koosneb kahest pikast ja kahest lühikesest helist. ( - - * *) Kui möödasõit on kavatsetud paremalt poolt, siis peab signaal koosnema kahest pikast ja ühest lühikesest helist. ( - - *) Laev, millest kavatsetakse mööda sõita, peab oma nõusoleku väljendama signaaliga, mis koosneb ühest pikast, ühest lühikesest, ühest pikast ja ühest lühikesest helist. ( - *-*) Kui üksteisele nähtavad laevad lähenevad teineteisele ja üks laev ei saa aru teise laeva kavatsusest, tuleb kahtleval laeval anda signaal, mis koosneb viiest lühikesest helist. ( * * ***)
PARDAKIILUDE ASUKOHT VEELIIN • Radiosidevahendid hädasignaalide andmiseks laevas. Hädasignaalid näitavad, et neid andev laev on hädaohus ja vajab abi teistelt laevadelt või kaldalt. Neid signaale muuks otstarbeks ei tohi kasutada. 1)Raadiotelegraafi teel antakse morse SOS; 2) Raadiotelefoni teel antakse hädasignaal sõnadega „Mayday“; 3) Tugevad paugud umbes 1 min. vaheaegade järel; 4) Rahvusvaheliste lippude signaal „NC“ mastis; 5) Ruudukujuline lipp ja selle all või peal kera (lipu ja kera värv ei ole tähtis); 6) oranži värvi suits või tuleleegid; 7) punane rakett; 8) punane langevarjuga rakett; 9) punane põlev säratuli; 10) pidev helisignaal; 11) aeglane käte külgedel üles- alla tõstmine; 12) avariiraadiopoi poolt edastatav signaal; 13) värvilaik vees; 14) oranž kangas musta ringiga.
- magnetväli ulatub poolist kaugele - võnkeringist kaugel elektri- ja magnetväljad kompenseeruvad . - võnkeringist kaugel elektri- ja magnetväljad ei kompenseeri üksteist - kiirgab elektromagnetlaineid tugevalt - kiirgab elektromagnetlaineid nõrgalt 4. Kuidas sõltub elektromagnetkiirguse intensiivsus võnkesagedusest ? ( 3p.) 5. Tavalises telefonis muundatakse helisignaal sama sagedusega elektromagnetlaineks ja kantakse siis edasi. Raadiotelefonides signaal enne edasikandmist moduleeritakse ( kirjutatakse kandesignaalile ) ja alles siis saadetakse see teele. Miks ? ( 3 p.) 6. Raadiolained jaotatakse lainepikkuste ja sageduste järgi pikklaineteks, kesklaineteks,lühilaineteks ja ultralühilaineteks. Kirjuta kõikide raadiolainete jaoks lainepikkuste ja sageduste vahemikud . Kuidas on omavahel seotud sagedus ja lainepikkus ? ( 9 p.) 7. Leia esimese tulba sõnadele kahest teisest tulbast sobivad vasted .( 8 p.) Raadiolained levivad :
Kui mootorit on vaja juhtida ainult ühes suunas, võib toitevoolu anda relee või muu lihtsa lülitusega, kui mõlemat pidi, siis kasutatakse H-silla-nimelist elektriskeemi. H-sillaga saab peale pöörlemissuuna muuta ka mootori pöörlemiskii- rust - selleks tuleb transistore pulsilaiusmodulatsiooniga (PWM) pi- devalt avada ja sulgeda, nii et summaarne mootorile antav energia on midagi seismise ja täisvõimsuse vahepealset. PWM (pulse width modulation) signaal on digitaalne signaal, mil- lega antakse mootori sisendisse kindla aja järel impulsse. Avatud aega kogu PWM perioodist nimetatakse ka töötsükliks (duty cycle). PWM sagedus peab olema piisavalt kõrge, et vältida mootorivõlli vibreerim- ist. Madalal sagedusel tekitab mootor lisaks ka müra ja seepärast kasu- tatakse enamasti üle 20 kHz moduleerimissagedust. Samas kannatab väga suurtel sagedustel H-silla efektiivsus. Mootorivõlli vibreerimist vähendavad ka rootori inerts ja mootori mähiste induktiivsus.
v 300000 Märkus: Arvestades asjaolu, et reeglina jääb Marconi f= = =12500 000 000 Hz=12,5 GHz antenni kasutussagedus alla 2 MHz, on kusagil mingi viga, 2,410-5 kuid ma ei suuda seda leida. Kui näpuga saatja antenni otsast kinni võtta, suureneb vastuvõetava signaali amplituud. Kui võtta kinni vastuvõtja antennist, ilmub ossilloskoobi ekraanile pulsseeriv signaal väga muutuva amplituudiga. Seda seepärast, et inimese talitus on suuresti tingitud elektriimpulssidest, mida vastuvõtja suure hooga kohe mõõtma hakkab. Operatsiooni võimendustegurit muudetakse väljundpinge muutmisega. Mõõdame ostsilloskoobiga funktsioonigeneraatori (FGEN) väljundsignaali. Selleks ühendame juht- mega FGEN ja AI0+ ning AIO- ühendame AIGND. Signaalide kuju on identne, kuid signaali faasis on väike nihe. See on tingitud läbi keskkonna liikuvate lainete takistusest
samal suunal asuva objekti A ja B vahel, mille puhul need on kuvaril nähtavad kahe eraldi objektina. Eraldusvõimet kauguse järgi mõõdetakse meetrites. Kahe samal suunal asuva objekti avastamine eraldi on võimalik ainult siis, kui kiirgus objektilt A lõpeb enne, kui saabub kajasignaal objektilt B. Objektilt A peegelduse kestvus on võrdne impulsi pikkusega 2r c τι. Signaal objektilt B hilineb mikrosekundi võrra. Seega kajasignaali 2r c r c 2 eraldi vastuvõtu tingimuseks on võrratus ehk (3) Eraldusvõime kauguse järgi võrdub poole impulsi pikkusega +3...6 meetrit Eraldusvõime nurga järgi
......................................5 1. ÜLEVAADE KASUTATUD VAHENDITEST..................................................................6 1.1. Ruuter, sülearvuti ja võrgukaart..................................................................................6 1.2. Programm inSSider.....................................................................................................7 2. SIGNAALI TUGEVUST MÕJUTAVAD TEGURID........................................................8 2.1. Signaal maja erinevates ruumides..............................................................................8 2.2 Väiksemate objektide mõju RSSI-le..........................................................................10 2.3. WiFi kanali muutmine..............................................................................................11 3. RSSI JA ALLALAADIMISKIIRUSE VAHELINE SEOS..............................................12 3.1. Teooria............................................
Reziimid Transistorastme pinge ja võimsusvõimendus sõltub tugevasti koormustakisti väärtusest. ÜE-lülituse korral saab suurima võimenduse mitmekümne kilooomise takisti kasutamisel. Alati selline väärtus ei sobi (sest järgmine aste koormab siis signaali maha). Ka väiksema koormuse puhul saab ÜE lülituses piisava võimenduse. Võimendusastmetes töötab ÜE lülituses transistor tavaliselt tööpiirkonna lineaarses osas, sest vaid siis jääb võimendatav signaal moonutamata. Sellisesse reziimi saab transi viia baasiahela takistite õige valikuga. Enamasti seatakse nad nii, et pinge kollektoril on ligikaudu pool skeemi toitepingest. Takistite valikul tasub meeles pidada järgmist - baasiahela takistus Rbe=R1R2/(R1+R2) olgu võimalikult väike, ärgu ületagu emitteritakistust R4 rohkem kui 5 korda. - Emitteriahela takisti R4 tekitab astmes NEGATIIVSE TAGASISIDE ja on suurusjärgus 300 oomi ... 1k
Andmetöötlus funktsionaalse seotuse hindamiseks puhkeoleku fMRT-s Data processing for functional connectivity in resting-state fMRI TÜ FI magistrant Dmitri Sutov fMRT · Eesmärgiks uurida ja kaardistada närvitegevust või selle aktiivsust · Kaardistada aju funktsionaalsed alad (motoorne, sensoorne, kõne keskus, jne) · Annab lisainformatsiooni kirurgilise operatsiooni planeerimisel ja kiiritusravi planeerimisel fMRT · Enamasti kasutatakse fMRTs nn EPI (Echo Planar Imaging) sekventsi. · Kõige sagedamini kasutatav tehnika põhineb nn BOLD (blood oxygen level dependent) ehk vere hapnikusisaldusest sõltuval kontrastsusel. BOLD-signaal · BOLD-signaali muutus üldjuhul 1-5% · Signaali võimalik triiv · Pea liikumisest tingitud efektid · Ajupiirkondade lokaliseerimine ja ...
Just temast sõltub otseselt taasesitatava heli kvaliteet. Tavalisel helikaardil on peale helitekitamise seadme ka sisendid ja mikser. Mikseri ülesandeks on eri sisenditest saadud helide kokkuliitmine. Signaalide summa läbib analoog- digitaalmuunduri (ADC- Analog to Digital Converter) ja muutub nii arvutile arusaadavaks, reeglina vähemalt 8- bitiseks digitaalsignaaliks. Loomulikult mida enam bitte ja mida kõrgem töösagedus, seda kõrgem on kvaliteet. Loomulik heli signaal on analoogsignaal, mis tuleb kõigepealt viia digitaalkujule (digiteerida). Selleks kasutatakse analoogmuutuja muutumispiirkonna jagamist lõplikuks arvuks vahemikeks, millest igaühele omistatakse kindel numbriline väärtus. Diskreetimissagedus peab kvaliteetse tulemuse saavutamiseks olema kvanditava analoogsignaali kõige kõrgemast sagedusest vähemalt kaks korda suurem. Bittide arv, mis kulub analoogsignaali iga kvanditud väärtuse esitamiseks, sõltub täpsusest, mida soovitakse saada.
Täpsete nõuete saavutamiseks kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, mis aitab parandada satelliitide aatomkella. Algne inspiratsioon GPS- i loomiseks tuli siis, kui Nõukogude Liit saatis esimese inimese poolt valmistatud satelliidi, Sputniku, kosmosesse aastal 1957, mida juhiti raadiosaatja abil. Meeskond avastas, et Doppleri efekt (mis, seisneb selles, et lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes.) tõttu oli Sputniku poolt saadetud signaal tihedam ja tugevam, kui ta oli lähemal, ja madalam ning nõrgem, kui ta liikus eemale. Teadlased said aru, et kuna nad teadsid Sputniku täpset asukohta maakeral, saavad nad märgistada satelliidi asukohta, mõõtes Doppleri efekti muutumist see tähendab sageduste muutumist. Esimest satelliit-navigatsiooni süsteemi kasutasid USA mereväelased, kes tegid esimese õnnestunud testi aastal 1960. See
F-ni funktsiooni Argumentide Funktsiooni Funktsiooni Loogika nr. nimetus funktsioonid selgitus matemaatiline elemendi X1=0011 esitus tähis X2=0101 olekutabel f0 konstantne OOOO Väljundis f0=0 null on signaal alati 0 f1 konjuktsioon OOO1 väljundis on f1=X1*X2 e. Loogiline 1, kui kõikides X1 korrutamine süsteemides on X2 & y e. NING sisendites 1 f2 X2 keeld OO1O väljund võrdub f2=X1* X2 sisendiga X1 kui X2=0
f) Millisel kellaajal on tarvis minimaalset võimsust? Kell 2.00 kuni 7.00 Joonis 8. Signaal-müra suhte muutumine sagedusel F punktide A ja B vahel g) Milline on maksimaalne ja minimaalne SNR? Millistel kaugustel? Minimaalne SNR= -18,25 dB saatja juures (0 kuni 20 m kaugusel saatjast), maksimaalne SNR= 48dB umbes 2000 km kaugusel saatjast. h) Kuidas niisugust SNR graafiku kuju põhjendada? Teatud kaugusel saatjast tekib "skip zone" ehk siis ala, kuhu ei levi otsenähtavusega signaal ega ka peegeldunud signaal. Järeldused: Parim signaal-müra suhe antud sagedusel on aprillis ja oktobris (teatud kellaaegadel), kõige ühtlasem signaal-müra suhe (ligikaudu 70% ööpäevast sama suur) on jaanuaris. Kõige väiksem/halvem signaal-müra suhe on jaanuaris.
Signalisatsioon: Vaja on jälgida kolme ukse, need on skeemis koondatud kokku VÕI- funktsiooniga. Kui avatakse vähemalt üks uks, läheb signaal edasi RS trigeri Set sisendisse. Kui samal hetkel on valve lüliti sisse lülitatud, läheb signaal RS trigeri väljundist edasi (inverteeritud signaal tuleb RS trigeri Reset sisendisse). Enne alarmi käivitamist on taimer, mis on mõeldud kasutaja poolt valve väljalülitamiseks, enne kui alarm häält tegema hakkab. Joonis 1: Signalisatsioonisüsteem Valgustus: Põlema on tarvis süüdata 3 välisvalgustit, kasutan selle jaoks liikumisandurit, mis annab signaali liikumise peale ja aeglülitit, mis annab signaali hämaral ajal
vahetamine, eriti juhtudel, kui auto veab haagist või töötab rasketes tingimustes. 4. Andurid ja täiturseadised 4.1 Sisendsignaalid Alustame sisendsignaalide uurimist. Mõnede nende signaalide jaoks, nagu näiteks käiguvalitsa asend, võllide pöörlemissagedused, õli temperatuur ja kiirenduslülitus, on käigukastil omad andurid. Mõned signaalid saadakse teistelt juhtplokkidelt ja mõned sisendsignaalid edastatakse teistele juhtplokkidele. Näiteks kiirenduslülituse signaal edastatakse kliimaseadme juhtplokile. Samas jälle sellised signaalid nagu mootori koormus, väntvõlli pöörlemissagedus ja gaasipedaali asend, tulevad mootori juhtplokilt. 4.2 Käiguvalitsa asend Käiguvalitsa asendi määramiseks kasutatakse hoovastikule kinnitatud kolmest või neljast mikrolülitist koosnevat asendiandurit. Juhul kui lüliti on avatud on signaalipinge 5 V, mis vastab kahendsüsteemis arvule 1.
030740 IATM Tallinn 2007 Ülesanne Uurida ja analüüsida joonisel 1 antud skeemi. Joonis 1. Infoedastussüsteemi struktuurskeem Andmed: Edastuskanal: AWGN+Rice (K=1) Modulatsioon: BPSK Häirekindel kood: CC (4;2,8) Edastuskanal AWGN lühikirjeldus AWGN (Additive White Gaussian Noise) tähendab lühendit valge gaussi müraga edastuskanalile (additive white gaussian noise). Vastuvõtjas võetakse vastu signaal, mis omab kuju r(t) = s(t) + n(t), kus r(t) on vastu võetud signaal, s(t) edastatud signaal ja n(t) on valge müra. Valge gaussi müra on müra, mille sagedusspekter on pidev ja ühtlane üle kogu sagedusala. Samuti on valgel müral iga hertsi kohta võrdne võimsus sagedusalas. AWGN kanali lihtsa matemaatilise tausta tõttu on see digitaalkommunikatsioonikanali jaoks põhimudel ja seetõttu kasutatakse seda kui standardset kanali mudelit. Joonis 2
Peale elementaarandmetüüpide võimaldab STEP 7 kasutada ka kompleksandmetüüpe (nt. loendurid ja viivitusahelad). Näidised praktikumist. 1. Plokkprogrammeerimine 2. Käskprogrammeerimine 3. Kontaktprogrammeerimine Kõikidel skeemidel on I124 operatsiooni sisendid ja Q124 on väljundid. Plokkprogrammeerimisel on oluline, et NING elemendis oleks mõlemal sisendil signal ja VÕI elemendil peab olema vähemalt üks signaaliga sisend, sel juhul on ka elemendi väljundil signaal. Käskprogrammeerimisel peab signaal olema mõlemas A sisendis või O-s, sel juhul on signaal ka väljundis Q. Kotnaktprogrammeerimisel peab signaal olema samuti mõlemas ülemises kontaktis või alumises kontaktis, sel juhul jõuab signaal ka väljundisse Q.
Parameetrid: k1=1.2; Teha võrdluseks üks ahel ilma tagasisideta ning võimenduslüliga tagasisidega järgmised variandid Negatiivse tagasisidega k2=0,1; 2; 4.5; Positiivse tagasisidega k2=0,01; Joonis 10. Integreeriva lüli võimendusega tagasiside skeem Joonis . Integreeriva lüli tagasiseda graafik lühema aja jooksul Joonis . Integreeriva lüli tagasiside graafik pikema aja jooksul Järeldus: Graafikutelt on näha, et negatiivse tagasiside puhul stabiliseerub signaal seda kiiremini ja madalama signaali nivool, mida suurem on võimendus tagasisides. Positiivse tagasiside puhul signaal suureneb aja möödudes. 2.2. Integreerivale lülile tagasiside integreeriva lüliga. Negatiivse tagasisidega. k1=1.1; k2=0.2;2.5;5. Joonis . Integreeriva lüli integreeriva lüliga tagasiside skeem Joonis . I ntegreeruiva lüli integreeriva lüliga tagasiside graafik Järeldus: Graafikult on näha, et muutes integreeriva lüli negatiivses tagasisides integraatori
2. Erinevate pidevatoimeliste väärtuste vastuvõtt (signaali parameetrite hindamine); 3.Võnkumiste vastuvõtt (filtreerimine). Olulisteks lähteandmeteks optimaalsete vastuvõtjate sünteesil see, et eeldatakse teada olevaks kodeerimise viis, modulatsioon, kasutatavate signaalide klass. Loetakse ka teadaolevaks osa või kõik signaali parameetrid (amplituud, sagedus, faas, impulsi kestvus, aprioorsed tõenäosused ühe või teise sündmuse esinemiseks). Signaal loetakse täpselt teadaolevaks, kui ainsaks tundmatuks võnkumise parameetriks on teade signaali olemasolust. Optimaalse vastuvõtja sünteesil eeldatakse muidugi ka aprioorset teavet vastuvõtule kaasnevate mürade, häirete iseloomu kohta. Tundmatute parameetritega signaaliks loetakse signaali, kus lisaks tema teadaolemisele on tundmatud veel mõned signaali parameetrid (sagedus näiteks)
Juhul kui saadud ülemisest sagedus piirist ei piisa tuleb võtta elementidest. Operatsioon võimendil on kaks sisendit,üksväljund ja teda toidetakse kahe kasutusele suurema transiitsagedusega Op võimendi. Op võimendite rakendusi: Oma polaarse sümeetrilise pingega (+,-maa suhtes).Plussiga tähistatud sisendit loetakse mitte nimetuse on Op võimendi saanud esmasest kasutus valdkonnast. Sest tema abil on inventeerivaks sisendiks ja sinna antav signaal tekkitab väljundis samafaasilise signaali. võimalik teostada elektriliselt matemaatilisi operatsioone, see tähendab liitmist, tähistatud sisendit loetakse inventeerivaks sisendiks ja sinna antud signaal tekitab lahutamist, difenseerimist, integreerimist. Sumeeriva lülituse baas lülituseks on väljundis vastasfaasilise signaali. Op võimendi on alalispinge võimendi, seetähendab inventeeriv lüliti. Automaatikas on vaja aga sageli liita erineva tähtsusega signaale.
mõõteriistatega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtemääramatuse arvutamine. Töövahendid: Multimeeter B7-37, multimeeter B7-40/5, generaator G3-112, ostsillograaf C1-83, fasomeeter F2-34, ühenduskaablid, klemmliist. Töökäik: 1. Vahelduvpinge mõõtmine Skeem: V 1 Multimeeter B7-40/5 V 2 Multimeeter B7-37 Siinuseline signaal (f = 5 kHz): U1 = 3,001 V U2 = 3,000 V 20 U U 1 = ±1,5 + 0,2 - 1 1 U1 100 20 3,001 U 1 = ±1,5 + 0,2 - 1 = ±0,079013 ±0,079V 3,001 100 20 U U 2 = ± 0,6 + 0,1 - 1 2 U 2 100 20 3,000 U 2 = ± 0,6 + 0,1 -1 = ±0,035V 3,000 100 U1 = 3,001 V ± 0,079 V U2 = 3,010 V± 0,035 V
docstxt/125910246486650.txt
signaalipinge vastavalt uleval toodud valemitele Naide sellest ,kuidas uhendatakse kokku U = sqrt(0,8 x 10) = 2,82 V tavatelefon (POTS ehk Signaalid PSTN) , internet ja VoIP teenus. Sõnumiülekanne Gateway ehk lüüs ,mis ühendab kokku kahe Sõnum kantakse ule uldjuhul elektrilise erineva arhitektuuriga ja erinevaid protokolle signaalina. Sonumi vastuvotuks peab signaal kasutavad vorgud ( nagu naidatud pildil ) ( voi olema eristatav ,seega peab vastuvotja kasutama naiteks kohtvork Ethernet token ring ja internet signaalitootlust. Arvutivorgus liikuvaid sonumeid tcp/ip). Luusi ulesandeks on teisendada uhest nimetatakse pakettideks. vorgust vastuvoetud protokollid sobivaks ,et need Digitaalsignaal on diskreetse aja ja vaartusega edastada teistsuguse protokollistikuga vorku. (ping
Millisel põhimõttel toimub elektriliselt juhitava jaoti siibri nihutamine? 5. Võrrelda NING tehte realiseerimist elektriliselt ja pneumaatiliselt (töö PN4 või PN5). 6. Tuua praktikast näiteid NING tehte kasutamise kohta. Vastused: 1. NING sisu peitub selles, et enne ei lasta midagi läbi kui kõiki signaale pole saadud. 2. Siis silinder ei liigu. 3. Nupule vajutades ühendatakse omavahel 2 klemmi (peale tuleva voolu oma ning välja minev vool) ning antakse signaal edasi. 4. Pneumaatilistel jaotitel oli vaja õhku, et panna siiber liikuma ning jaoti ümber lülitada, kuid elektriliselt toimivatel jaotitel lülitub jaoti ümber solenoidiga ümber. 5. Pneumaatilisel NING-klapil anti signaal edasi kaks võrdse rõhuga, kuid elektriliselt toimival NING-klapil antakse signaal läbi jadaühenduse. 6. NING tehet kasutatakse näiteks puudelõhkumis masinal kus on vaja hoida 2-te nuppu korraga peal, et masin tööd teeks.
modulatsiooniindeks 80% Kontrollisime modulatsiooniindeksi väärtust. Selleks mõõtsime lõigud A ja B ostsillograafi ekraanilt kursorite abil, milledeks saime: A = 4,937 V B = 0,719 V Leiame modulatsiooniindeksi m kasutades valemit m = , milleks saime m= = 0,7458 75%, mis langeb peaaegu kokku kasutatud väärtusega. 9. Genereerisime sagedusmoduleeritud (FM) siinussignaali: kandesignaali pinge 0,85 Vpp kandesagedus 3,5 kHz moduleeriv signaal kolmnurkpinge deviatsioon 40 Hz moduleeriva signaali sagedus 75 Hz Töö tulemuste selgitus ja kriitiline hinnang Antud töös nägime, et ostsilloskoop andis ootuspäraseid tulemusi kui tegemist oli signaalide sageduste mõõtmistega. Kõrgematel sagedustel lugesime samu väärtusi välja kui signaaligeneraatorilt oli sisestatud. Ainult mõnekümne hertsiliste võnkumiste puhul tekkisid mõne hertsilised erinevused. Signaali amplituudide mõõtmisel ei ühtinud tulemid sellega, mida
võimenduselemendid, mida võib kasutada väga mitmeti, sõltuvalt lisatud elementidest. Operatsioon takistus. Väljundtakistuse vähenemine on seda tugevam, mida tugevam on kasutatav tagasiside. võimendil on kaks väljundit, üks väljund ja teda toidetakse kahe polaarse sümeetrilise pingega (+, - maa Inventeerivvõimendi: suhtes). Plussiga tähistatud sisendit loetakse mitte inventeerivaks sisendiks ja sinna antav signaal tekkitab väljundis samafaasilise signaali. tähistatud sisendit loetakse inventeerivaks sisendiks ja sinna antud signaal tekitab väljundis vastasfaasilise signaali. Op võimendi on alalispinge võimendi, seetähendab tema võimendus sageduse alumine piir on 0. see omadus tingib omakorda võimendi sees otsese sidestuse kasutamise ja vajaduse sümeetrilise toitepinge järele. Op võimendi võimendus tegur on väga suur vähemalt 20 000- 1 000 000 korda
Joonis 5. Ülimusliku väljalülitamisega käivitusseade (SR-Triger) Näidised praktikumist Skeem 1 Väljundsignaali saamiseks peab olema sisend signal antud kas, sisendites I124.0, 124.1 ja 124.2, või sisendites I124.3 ja 123.4, või I124.5. Sel juhul väljund Q124.0 = 1 Skeem 1.2 Skeem 2 Väljund signaali saamiseks peab olema sisen signal antud sisendis I124.5, ühes järgnevates: I124.0; 124.1; 124.2. ja signaal peab olema samuti antud ka vastavalt ühes sisendis I124.3 või 124.4. Sellisel juhul väljund Q124.0 = 1 Skeem 2.2 Skeem 3 Kui sisendisse I32.1 tuleb signal siis väljund Q32.0 tuleb signal 1 mis omakorda annab signaali sisendile Q32.0 ja protsess jääb töösse. Seadme välja lülitamiseks on vaja anda sisendile I32.0 signaal mis katkestab sideme ja väljund Q32.0 omastab taas väärtuse 0. Kuid kui anda mõlemale signaal nii I32.1 ja I32.0'le siis Q32.0 = 1
f1 Konjunktsioon e. 0001 Väljundis on 1, f1=X1*X2 X1 -> & ->y loogikaline kui kõikkides f1=x1x2 korrutamine e. sidendites on 1 f1=x1^x2 X2-> NING f7 Düjunktsioon e. 0111 Väljundis on f7=x1+x2 X1 ->1 ->y loogiline liitmine e. signaal 1 kui VÕI kas või ühes f7=x1v x2 X2-> sisendis on 1 f10 X2 inversioon e. X2 1010 Väljundis on 1 f10=X2 X3 ->1 ->y eitus e. EI signaal, kui X2=0 ja signaal
et ta ei tee enam niimoodi. Samal päeval kutsus Ralph koosoleku . Ralph ja Jack rääkisid sellest, mida nad eile leidsid ja, et Jack oma salgaga võiks metssigu toiduks jahtida järgmine kord. Hiljem paigutati reegleid kuidas saab koosolekul rääkida jne. Siis kui Põssa ka Jack rääkisid omavahel ütles üks põnn oma hirmust koletiste ja maode ees. Jack aga ütles, et kui oleks selline koletis tapaksid nad koori salgaga selle ära. Ralphil tuli mõtte et nad võiksid ehitada signaal tule kohas kus nad eile olid mäe tippus. Rahvas aga ütles, et neil pole vahendeid, et teha tuld. Jackil tuli mõtte, et kasutada Põssa prille . Jack krabas Põssa prillid endale ilma luba küsimata . Pärast seda kui nad said tule andis Ralph prillid tagasi ja muutis oma plaani üritades teha suitsu tumedamaks ja poisid peavad alati hoidma tulekahju põlevana. Siis hakkas Jack demokraatiale austust näitama ja ütles, et nad on Britid ja Britid on alati parimad
Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtemääramatuse arvutamine. Töövahendid Multimeeter B7-37, multimeeter B7-40/5, generaator G3-112, ostsillograaf C1-83, fasomeeter F2-34, ühenduskaablid, klemmliist. Töö käik Vahelduvpinge mõõtmine Skeem: U1 U2 G V1 V2 Skeemi "maa" V1 multimeeter B7-40/5 V2 multimeeter B7-37 Siinuseline signaal (f = 5 kHz): U1 = 3,015 V U2 = 3,000 V U1 = ± (0,6 + 0,1 * (20 / U1 1)) * U1 / 100 = = ± (0,6 + 0,1 * (20 / 3,015 1)) * 3,015 / 100 = ± 0,035 V U2 = ± (1,5 + 0,2 * (20 / U2 1)) * U2 / 100 = = ± (1,5 + 0,2 * (20 / 3,000 1)) * 3,000 / 100 = ± 0,079 V U1 = 3,015 ± 0,035 V U2 = 3,000 ± 0,079 V Mõõtetäpsuse piires langevad mõlema voltmeetri näidud kokku. Nelinurk signaal (f = 5 kHz): V1 mõõdab signaali efektiivväärtust
multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtevigade määramine. Kasutatud seadmed -- Multimeeter B7-37 -- Multimeeter B7-40/4 -- Generaator G3-112 -- Ostsillograaf C1-83 -- Fasomeeter F2-34 -- Ühenduskaablid ja klemmliist Töö käik 1.Vahelduvpinge mõõtmine a) Siinuseline signaal: F = 2 KHz, U = 3 V, UP = 20 V, Generaatori sumbuvus 10dB U1 = 3,040 V (B7 40/4) U2 = 3,00V (B7 37) U U 20 3,040
seadmed alalissignaalide mõõtmiseks Töö eesmärk Tutvu signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Kasutatud seadmed: Generaator G3-112/1 2 Voltmeeter B7-40/4 1 Voltmeeter B7-37 Ostsillograaf S1-83 Fasomeeter F2-34 Töö käik 1. Vahelduvpinge mõõtmine a) Siinuseline signaal: sagedus 2 kHz, pinge 3 V Generaatori sumbuvus 10 dB. U1 = 3.00 V U2 = 3.007 V Arvutan voltmeetrite vearajad ±U1 ja ±U2 a=1,5; b= 0,2 Xpiirkond = 20V a=0,6; b= 0,1 Xpiirkond = 20V Mõõtetulemused on: U1 = (3.00 U2 = (3.007 V Tulemused langevad kokku mõõtetäpsuse piiridega
kui seadmed alalissignaalide mõõtmiseks Töö eesmärk Tutvu signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Kasutatud seadmed: Generaator G3-112/1 Voltmeeter V7-40/4 Voltmeeter V7-37 Ostsillograaf S1-83 Fasomeeter F2-34 Töö käik 1. Vahelduvpinge mõõtmine a) Siinuseline signaal: sagedus 2 kHz, pinge 3 V Generaatori sumbuvus 10 dB. U1 = 3.008 V(V7-40/4) U2 = 3.00 V(V7-37) Arvutan voltmeetrite vearajad ±U1 ja ±U2 I I # / I-I . FG I ¡ I I I %
Radar Radar tuleb inglis keelest, radio detective and ranging. Selles kasutatakse elektromagnetlaineid liikuvate või liikumatute objektide kauguse, kõrguse, kiiruse ja liikumise suuna määramiseks. Radiosignaal saadetakse suundantenni abil eetrise. Signaal peegeldub objektidelt ja saabub tagasi vastuvõtjasse, selle tagasi jõudmise aja järgi arvutatakse objekti asukohta. Objekti kiiritamisel raadiolainetega suunatakse radari antenn teravasse ruuminurka elektromagneetiline impulss, kestvusega alla 1 mikrosekundi, mis peegelduvad objektidelt, mille dielektriline ja magnetiline läbitavus erineb keskkonna omast. Objekti otsides muudetakse antenni suunda, objekti kaugust mõõdetakse ajas mis kulus impulsil edasi tagasi liikumiseks, 1ms vastab 150 m
Analoog- digitaal muundur alltoodud skeemil on näidatud analoog digitaal muundur (ADM, eesti; ADC, inglise). antud muundur on ehitatud loenduri ja digitaal-analoog muunduri baasil. analoogsisendisse antakse analoogsignaal mida tahetakse viia digitaalsele kujule stardi pulss: muundamise protsessi (konversiooni) alustamiseks antakse vastav signaal taktsageduse sisendisse antakse mingisuguse sagedusega clock signaal loenduri sisu seerendamiseks digitaalväärtus mis vastab analoogsignaalile saadakse loenduri väljundist võrdluselemendiks sobib hästi komparaator operatsioonivõimendi baasil, annab märku sellest kas analoogsignaal (analoogsisendist) on suurem või väiksem digitaal analoogmuundurist (DAC) tulevast signaalist. vaikimisi, kui loenduri sisu on 0 siis võrdluselemendi väljundis on "1". muunduri tööpõhimõte on järgmine: mingil ajahetkel saabub impulss stardi sisendile
vähendada, kuidas? tegurid mõjutavad kudedes paiknevaid notsitseptoreid (spetsiifilised valutundlikkuse eest vastutavad närvikiud). On küll võimalik ise vähendada, surudes näiteks nõelatorke lähedale naha pinnale, edastavad närvirakud survesignaali seljaajju väravakontrollirakkudeni ja kui signaal on piisavalt suur, edastatakse pidurdussignaal valuedastaja-rakkudele, mis võivad saada pidurdatud ning valusignaali ei edastata ajju või valusginaal on vastavalt sellele väiksem. 3. Kirjelda põgusalt 1. Meeleelundite talitluse üldpõhimõtted ÕO2 kõigile meeltele 2. Sensoorne kodeerimine (sh L2
aga ülekandefunktsioon T(f) olema väljundsignaali kuju vastu, siis on reaalne. Ülekandefuntsiooni reaalsuse sondeeriva signaali lahutusvõime tagab see, kui impulsskarakteristiku hindamiseks küllaldane hc(n) koefitsiendid on teada tema määramatuse funktsiooni reaalsed.järgnevalt tuleb leida diagrammi Täisnurkne, impulsisisese väljundrealisatsiooni spekter ja modulatsioonita signaal tagab väljunsignaali faasikarakteristik. filtri optimaalsel töötlusel kahelt erinevalt impulsskaja saame jällegi võttes märgilt saabunud kaja parameetrite Lineaarfaasiga filtri sõltumatu hinnangu. LINEAARSE sageduskarakteristikust Fourier' SAGEDUSMODULATSIOONIGA teisendus. Ühildades SONDEERIV SIGNAAL-suurus W on impulsskarakteristiku sümmeetriatelje sondeeriva signaali
tagasisideta 50 40 30 20 10 0 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 Joonis 6. Integreeriva lüli tagasiside graafik pikema aja jooksul Järeldus: Graafikutelt on näha, et negatiivse tagasiside puhul stabiliseerub signaal seda kiiremini ja madalama signaali nivool, mida suurem on võimendus tagasisides. Positiivse tagasiside puhul signaal suureneb aja möödudes. 10 2.2. Integreerivale lülile tagasiside integreeriva lüliga. Negatiivse tagasisidega. k1=1.1; k2=0.2;2.5;5. 1.1 1 negtagasiside02 s Constant Transfer Fcn To Workspace 0.2 s
mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtemääramatuse arvutamine. Töövahendid: Multimeeter 1 B7-37, multimeeter 2 B7-40/4, generaator G3-112, ostsillograaf C1-83, fasomeeter F2-34, ühenduskaablid, klemmliist. Töö käik Vahelduvpinge mõõtmine Skeem: V1 multimeeter B7-40 V2 multimeeter B7-37 G - generaator G3-112 Siinuseline signaal f = 2 kHz, U=3V, sumbuvus 10dB U1 = 3,00 V; U2 = 3,016 V 20 U 1 = ± 0,6 + 0,1 - 1 %; U 1 = ±0,039V ; U1 20 U 2 = ±1,5 + 0,2 - 1 %; U 2 = ±0,095V ; U 2 U1 = 3,00 0,039 V U2 = 3,016 0,095 V Mõõtetäpsuse piires langevad tulemused kokku. Nelinurksignaal f = 2 kHz, amplituud Um võrdne, keskväärtus: 0 V1 mõõdab signaali efektiivväärtust
KÕRVAKLAPID JUHTMETA KÕRVAKLAPID Signaal edastatakse raadiolainete vahendusel Analoogsignaali ülekandel ei küüni heli kvaliteet juhtmeühenduse tasemele Märksa parema helikvaliteedi tagab signaali ülekanne digitaalkujul Digitaalsignaali edastus võib toimuda Bluetooth-ühenduse kaudu, nt nutitelefonist Signaaliallikaga (nt AV-ressiiver, teler, mängukonsool) ühendatud raadiosaatjaga kõrvaklappide korral võib signaal levida mitmekümne meetri kaugusele MÜRA SUMMUTAVAD KÕRVAKLAPID Ümbritsevast keskkonnast kõrva jõudva häiriva müra taset saab alandada passiivsete ja aktiivsete meetmetega Passiivselt vähendavad müra suured suletud kõrvaklapid Aktiivse summutuse korral muundab klapi välisküljel paikneva mikrofoniga elektroonikalülitus vastuvõetava müra vastandfaasiliseks elektrisignaaliks Aktiivse mürasummutuse graafiline
Homöstaas organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Naturaalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talituse reaktsioon. Närvisüsteemi talituse aluseks refleksikaar (seisneb selles, et ärrituse poolt vallandatud signaali toimel kutsutakse esile muutus kindla elundi talituses). Humoraalne regulatsioon elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil. Negatiivne tagasiside kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks. nt higistamine kui liiga palav, veresoonte ahenemine kui külm jne Positiivne tagasiside kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde suurendamiseks. nt vere hüübimine, oksendamine, sünnitamine ENERGIABILANSS kõikide energialiikide summa, mida organism saab, kaotab v kogub. Energiat saab toidust ja joogist; energiakoguse vajadus sõltub vanusest, üldisest
vaakumi ning sobiva lainepikkuse puhul ka mööda maakera kurvatuuri. Tänu sellele on raadio omandanud väga palju erinevaid kasutusotstarbeid alates lihtsatest raadiosaatjatest, mida kasutavad näiteks kaubanduskeskustes turvatöötajad kuni väga võimsate ja täpsete jaamadeni, mis vahetavad informatsiooni satelliitidele ja isegi päikesesüsteemist väljunud kosmosesondi Voyager 1 vahel, millelt tuleva signaali Maale jõudmiseks kulub 11 tundi, kusjuures signaal liigub valguse kiirusel! Raadiolained on kõikjal meie ümber mobiiltelefonid, traadita internet, televisioon, mikrolaineahjud kõik need ja paljud teised seadmed kiirgavad raadiolaineid. Kuid inimeste loodud seadmed pole ainsad raadiokiirguse allikad näiteks äikeselöök tekitab küll madalsagedusliku, kuid üsna võimsa impulsi, samuti tekitavad raadiolaineid ka kõik tähed ning isegi Jupiter kiirgab raadiosagedusi, umbes 20MHz peal. Taevakehade kiirgust
- Vabaviske ajal pall on vabaviskaja valduses; - Audi sisseviskamisel on pall auti sisse viskava mängija valduses. Pall muutub "surnud" palliks, kui: - Visati korv mängust või tabav vabavise; - Kõlas kohtuniku vile siis, kui pall oli "elus"; - On ilmne, et vabavise ei taba korvi ja sellele järgneb: 1) Teine vabavise (visked); 2) Järgnev karistus (vabavise (ked) ja/või audi sissevise). - Kõlas perioodi või lisaaja lõppu tähistav signaal; - Kõlas 24-sekundi seadme signaal siis, kui võistkond valdas palli; - Pealeviskest õhus olevat palli puudutab ükskõik kumma võistkonna mängija pärast seda kui: 1) Kohtunik vilistab; 2) Kõlab perioodi või lisaaja lõppu tähistav mängukella signaal; 3) Kõlab 24-sekundi seadme signaal. Pall ei muutu "surnud " palliks ja visatud korvi loetakse, kui: - Pall on õhus pealeviskest ja: 1) Kohtunik vilistab; 2) Kõlab perioodi lõppu tähistav mängukella signaal; 3) Kõlab 24-sekundi seadme signaal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
