VIII. SENECALT LUCILIUSELE TERVITUS. Sa käsid mul vältida rahvahulka, tõmbuda endasse ja rahulduda oma teadvusega," ütled sa, "kuhu jäävad nood teie juhtmõtted, mis käsivad tegevad olla surmani?" Selle jaoks, mida sulle aeg-ajalt näin soovitavat, olen ise tagasi tõmbunud ja välisuksed lukustanud, et saaksin paljudele kasulik olla. Ükski päev ei möödu mul jõude. Võtan öödelt lisa õpingute jaoks. Uneajaks pole ma vaba, uni võidab minu ja mu öistest valvustest väsinud ja kinnikippuvad silmad on suunatud tööle. (2) Olen eemaldunud mitte niipalju inimestest kui asjadest ja eriti omaenda asjadest; ajan järelpõlvede asju. Panen kirja mõndagi, mis neile kasu võiks tuua. Kirjutan tervislikke manitsusi, otsekui kasulike arstimite retsepte, olles kogenud nende tõhusust omaenda haavadel, mis, olgugi veel paranemata, o...
Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? Filosoofia on vabadus, XVI kirjas väidab Seneca, et õnneliku elu võimaldab täiuslik tarkus. Kui õnn on täiuslik tarkus, ja filosoofia võiks olla püüdlemine tarkusesse, siis võiks filosoofia olla ka õnneliku elu eeldus. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) Seejuures huvitab mind, kas loobumine sellest, millest Seneca räägib, nt liigne luksus, millel ajastuvaimu kohaselt võib olla erinev hinnang, toob kaasa ka nö emotsionaalse askeesi? Arvan, et askeesi vajaduse kuulutamine ja askees on alati vajalik, selle poole tuleks rohkem püüelda, see annab selguse. Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? Inimese muudab õnnetuks kõikjalt ähvardav surmahirm, kahtlused. Meid kohutab õnnetuse osakssaamise võimalus.
Jean-Paul Sartre kui ka Seneca hindasid mõlemad sama, ,,vabadust". Vabaduse mõiste pole aga neil sama. Seneca võrdleb vabadust, kui loobumist kõigest ja kõigist, tähtsaimal kohal on jumal ja filosoofia. Ta leiab, et filosoofiat tuleb lausa orjata, sest filosoofia on tarkuse kehastus, mis võimaldab õnnelikku elu. ,,Filosoofia korraldab elu, reeglistab tegusid, näitab mis teha ja tegemata jätta, ilma selleta pole võimalik elada". Ta kritiseerib neid filosoofe, kes on küll mõtlejad ja jutlustajad, kuid ei ela nagu filosoofid, seega ei tunnista ta neid filosoofideks.
Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? VII : filosoofia annab meile võimaluse tunda paremini jumalat, me saame teenida Jumalat paremini ja ustavamalt, kui me tunneme filosoofiat, me orjame Jumalat läbi filosoofia. XVI: Filosoofia annab meile vabaduse, me orjame filosoofiat, et tunda ennast vabana, jõukana. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) Õnneliku elu saavutamine on see, kui sa suudad elada sellest, mida sulle annab loodus, kui sa suudad elada nii, et sööd nii palju, et ei tunne nälga sa ei pea elu eest õgima ennast lõhki, sa pead jooma nii palju, et kustutada janu mitte ahnida endase sisse kogu joogi annuse, mis sul on ette andud, sa pead kanda nii palju riideid, et saad ennast kaitsta külma eest vaid mitte neid riideid, mis toovad sinu teiste seast välja ja teevad sinust eraku. Inimene, kes nii ei oska ei saa kunagi rikkaks, kuna mida rohkem rikkus sul on...
Nero Claudius Caesar Nero (15. detsember 37 - 9. juuni 68), Rooma keiser 54-68, Agrippina Noorema poeg, kelle lapsendas Claudius. Ta valitses pretoriaanide prefekti Burruse ja Seneca mõjuavaldusena aastani 62 kooskõlas senatiga, seejärel laskis jõukaid senaatoreid hukata ja konfiskeeris nende varandusi ning suurendas provintsidelt võetavaid makse. Nero kasutas saadud raha ehitamiseks ja vaatemängude korraldamiseks, ise ta esines teatris ja tsirkuses.64. a.süüdistas ta Rooma hiigeltulekahju pärast kristlasi ja laskis neid julmalt vaenata. 65. a. paljastati Nero vastane Piso vandenõu; Lucanus, Petronius, Seneca jm. ning teda sunniti enesetappu tegema.
) Mida peab Pascal inimese ülimaks hüveks ja kuidas ta seda kirjeldab (vt. 425, 430)? o Pascal eristab inimese "tänast" ja "loomisaegset" seisundit. Kirjeldage neid. o Pascal väidab, et ateisti positsioon on läbimõtlematu. Millega ta seda põhjendab? o Sest ateist järgib oma esivanemate mõtteid. Temasse on sisendatud mõtteviis, et nii on kõige õigem. Ta on harjunud olema ateist, kuna pole mõelnud Küsimused Seneca Kirjade kohta: Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? o Filosoofia vabastab inimese. See on nagu tee õnneni ja vabaduseni. Filosoofia on tarkus ja see toob õnneliku elu. Filosoofia on maailma ja elamise alus. Sellele toetub kõik muu. Filosoofia pakub kaitset. See õpetab eluga hakkama saama o Seneca väidab, et filosoofia orjamine ongi vabadus. Õnnelikku elu võimaldab täiuslik tarkus
teadmatus. Psüühikal on kolm distantsi: id(miski), ego(mina), superego(ülemina). Lacan töötas välja strateegia, milles peab oluliseks „puudumise olukorda“, mida üritatakse ületada kolmes etapis: imaginaarses, sümboolses ja reaalses. Analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia – Inimest mõistetakse kui keha ja vaimu kooslust. Lähtutakse sellele, et „mina“ käib vaimu kohta. Millise rolli omistab Seneca filosoofiale 8. ja 16. kirjas? Filosoofia annab meile vabaduse, kui me orjame filosoofiat. Filosoofia roll on elu korraldada. Filosoofia jagab inimesele reegleid, mida teha ja mida mitte teha. Mida arvate askeesi ideaalist õnnelikku elu saavutamiseks? Tõeline õnn saavutatakse võimalikult vähesega, kui põlatakse ära kõik üleliigne ja mittevajalik. Vajalik on materialismist loobuda, sest see teeb inimesed orjaks, soovima aina rohkem ja rohkem
Teadvuse kogemuse ületamatu privaatsus- Thomas Nagel: ei mõisteta lõpuni, milline on teise inimese elu, mis tunne on olla tema nahas. Frank Jackson: uus kogemus, kui kogetakse praktiliselt seda, mida ollakse õppinud teoreetiliselt. Analüütilises filosoofias on tegeletud ka tehisintellekti probleemiga- kas üks masin võiks mõelda ja tunda? Kas on võimalik luua masinat, millel on teadvus? Kas inimene pole samamoodi masin, neuronid edastamas impulsse? 32. Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? Tänu filosoofiale jõutakse tõeni, filosoofia pakub tõelist vabadust. Filosoofia peab pakkuma kaitset, manitsema jumalale kuuletuma, teda järgima ja saatust taluma. Filosoofia on kui eluviis, ta ei seisne sõnades vaid tegudes. Filosoofia juhib ja korraldab inimese elu, reeglistab tegusid, vormib ja kujundab vaimu. Filosoofia kauda saab nõu, ilma selleta ei saa keegi elada kartmatult ja kindlalt. 33. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks
2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia · klassikaline filosoofiline antropoloogia · kristlik antropoloogia · romantismile omane antropoloogia · konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia · psühholoogiline antropoloogia · psühhoanalüütiline antropoloogia · analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia Küsimused Seneca Kirjade kohta: · Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? o Filosoofia vabastab inimese. See on justkui tee õnne ja vabaduseni. Filosoofia on tarkus ning see toob õnneliku elu, see on maailma ja elamise alus. Sellele toetub kõik muu. Filosoofia pakub kaitset ja õpetab eluga hakkama saama o Seneca väidab, et orjates filosoofia saamegi vabaduse. Õnnelikku elu võimaldab täiuslik tarkus. Filosoofia ei ole levinud
Antiikfilosoofia Antiikfilosoofia perioodid: Kujunemisperiood oli 7 sajandil e.m.a. kuni 5 sajandini e.m.a. Tuntumad esindajad olid: Thales, Anaximandros, Anaximenes, Herakleitos, Pythagoras. Klassikaline kreeka filosoofia periood oli 4 sajandil e.m.a. Esindajad: Sokrates, Demokritos, Platon, Aristoteles. Hellenistlik filosoofia ja rooma filosoofia kestis 3.sajandist e.m.a. 2.sajandini e.m.a. Esindajad: küünikud (Antisthenes, Diogenes), epikuurlased (Epikuros), stoikud (Zenon, Seneca, Epiktetos, Marcus Aurelius), skeptikud. Stoikud Stoitsismi üldine definitsioon: hellenistliku ja rooma filosoofia (3. saj eKr 2. saj kp eKr 6. saj pKr) suund, mis pooldas mõistuse järgimist. Kreeka kunst, filosoofia ja usund avaldasid suurt mõju rooma ideoloogiale, kuid omandatavaid kultuuriväärtusi kohandasid roomlased oma vajadustele ja arendasid edasi. Nii juhtus hiljem ka stoitsismiga. Rooma kujunes juba vabariigi lõpul üheks stoitsismi leviku peakeskuseks.
..............................................4 Claudiuse surm................................................................................................................................4 Agrippina.........................................................................................................................................5 Burrus ............................................................................................................................................6 Seneca..............................................................................................................................................7 Leiba ja tsirkust....................................................................................................................................7 Keiser laval......................................................................................................................................8 Rooma põlemine........................................
Tallinn Ühisgümnaasium ,,Filosoofia raamat" Essee Liina Roosileht 11c 11. aprill 2009 Tallinn See raamat käsitleb mitmeid tänapäeva inimestele olulisi probleeme. Autor valis välja ajaloost kuus suurt filosoofi: Sokrates, Epikuros, Seneca, Montaigne, Schopenhauer, Nietzsche, kelle töödest loeb ta välja juhtnööre igapäevaeluks. Raamat jaotub omakorda kuueks alajaotuseks: lohutus ebapopulaarsetele, lohutus vaesetele, lohutus pettunutele, lohutusküündimatutele, lohutus murtud südametele ning lohutus raskustes olijatele. Alain de Botton toob välja igas alajaotuses mitmeid lohutusi, ta võtab ette ühe filosoofi ning pakub välja tema mõtted, mis peaks igale vaevlevale hingele rahuldust pakkuma. See kõik peaks
ning tekitab palju halba näiteks närvienergia kiire ülekulu ja võimendab kahjulike ainete eritumist makku. Inimene peab oma mõttemaailma ning sisemuse homa puhtama, eemal vaenutsemisest, mis on hingele räpane. Tuleb lahti lasta sellest, mis halvasti ning ebapuhtana mõjub ning mitte reageerida negatiivsele ega võtta enda sisse räpasust. "Hügieeni" põhimõtteid järgides on võimalik end vaimselt puhtana ning füüsiliselt tervena hoida. 1. Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? Seneca kirjutab kirjades Lucilusele, et selleks, et vabaks saada, tuleb sügavuti süveneda filosoofiasse ning filosoosfiale orjastuda. Filosoofia vormib ja kujundab inimese vaimu, aitab elu korraldada, loob reegleid, mida teha ja mida mitte teha ning näitab, mis on õige ning mis on vale. Samuti kirjutab Seneca, et filosoofia õpetab jumalat järgima ning saatuselöökidele vastu pidama. 2. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamisel (vt
Ladinakeelsed kõnekäänud Acta est fabula Lugu on lõppenud, kõik on läbi. Amat victoria curam Võit armastab hoolt, midagi ei saavuta ilma vaevata Ars longa, vita brevis est Kunst on pikk, elu lühike Audentes fortuna iuvat Julgeid aitab õnn Carpe diem qam minime eredula postero Kasuta tänast päeva, usalda vähe järgnevat (Horatius) Cogito, ergo sum Mõtlen, järelikult olen (R.Descartes) Concordia civium murus urbium Kodanike üksmeel on linnade müür Cras, cras, semper cras, sic evadit aetas Homme, homme, alati homme nii möödub elu Docendo dicimus õpetades õpime ka ise (Seneca) Dum spiro, spero Kuni hingan loodan (Ovidius) Dum vita est, spes est Kuni on elu, on lootust Errare humanum est Eksimine on inimlik Est modus in rebus Asjades on mõõt, kõigel on piir (Horatius) Exceptio probat regulam Erand kinnitab reeglit Fabula docet Lugu õpetab, et... Facta loquantur Kõnelegu teod ise enda eest Festin...
heaks seda, mida teised tegid kodudes. 8 Vanarooma kirjandus Vanarooma kirjandus hakkas arenema 3. sajandil eKr. Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Oluliseimad kirjanikud on Plautus, Terentius, Seneca, Marcus Porcius Cato, Marcus Tullius Cicero, Julius Caesar, Vergilius, Quintus Horatius Flaccus ning Pulius Ovidius Naso. Plautus Titus Maccius Plautus oli Vana-Rooma komöödiakirjanik. Plautuse kohta puuduvad peaaegu igasugused eluloolised andmed. Ta kasutas oma komöödiate algmaterjalina põhiliselt Vana-Kreeka uuema komöödia tüpoloogiat ja tegevustikke. Plautuse komöödiad on mõjutanud paljusid hilisemaid komöödiakirjanikke - William Shakespeare, Ludvig Holberg, Gotthold Ephraim
Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil pole. (A. Schopenhauer) Iga inimese mälu on tema erakirjandus. (A. Huxley) Kurjusesse usume kohe, headusesse alles pärast järelemõtlemist. Kes põlgab teisi, see peab end tavaliselt suureks inimeseks. (L. de Vauvenargues) See kes armastab ennast, ei pea kartma rivaale. (Ladina vanasõna) Ma ei mõista ainult kahte asja: ennast ja teisi. Kus puudub kriitikavabadus, seal ei saa ka kiitus olla meeldiv. (P. A. de Beaumarchais) Ma pole kunagi olnud vaene, ainult rahatu. Vaesus on meelelaad, rahatus kõigest ajutine olukord. (M. Todd) Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema ise eksib teisi hinnates. (A. Maurois) Kes ei tee välja millestki, mis temasse ei puutu, sel on kõik olemas. (B. Graciàn) Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (P. A. de Beaumarchais) Kõige otstarbekamalt on siin maailmas jagatud mõ...
425, 430)? · Pascal eristab inimese "tänast" ja "loomisaegset" seisundit. Kirjeldage neid. · Pascal väidab, et ateisti positsioon on läbimõtlematu. Millega ta seda põhjendab? Pascal põhjendab väidet, et ateisti positsioon on läbimõtlematu sellega, et ateist jälgib oma esivanemate mõtteid. Temasse on sisendatud mõtteviis, et nii on kõige õigem. Ta on harjunud olema ateist, kuna pole teisiti mõelnudki. Küsimused Seneca Kirjade kohta: · Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? XVI: Filosoofia peab meile kaitset pakkuma. Ta manitseb meid, et me jumalale meeleldi ja saatusele trotslikult kuuletuksime, ta õpetab meid jumalat järgima ja saatust taluma. VIII: Filosoofia annab inimesele vabaduse. Inimene peab orjama filosoofiat, et talle saaks osaks tõeline vabadus. · Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79)
Eemal seistes on lihtne olla julge. Aisopos Reaalsus on lihtsalt illusioon - väga järjekindel illusioon. Albert Einstein Elu on nagu teater, kus kõige suuremad kelmid istuvad sageli kõige parematel kohtadel. Aristophanes Raamat on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt vastu peegelduda ingel. A. Schopenhauer Ma tsiteerin end sageli. See lisab mu jutule vürtsi. George Bernard Shaw Ilu on igavik, mis kestab hetke. Albert Camus Geniaalsuses on alati piisake hullust. Seneca Kadedus on hinge vähk. Sokrates Makstes vaenlasele kätte, olete võrdsed; kättemaksust loobudes, olete temast üle. Sir Francis Bacon Parim viis enda lõbustamiseks on lõbustada kedagi teist. Mark Twain Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sügavamale. George Herbert Põhimõttel on kaalu alles siis, kui kõht on täis söödud. Mark Twain Vaikimine on rumalate voorus. Sir Francis Bacon Me andestame, kuid ei palu andestust. Sir Winston Churchill Me kõik oleme erandjuhtumid
(„Nimelt sai vägivaldselt Vesta neitsiks pühitsetu maha kaksikutega, ja kuulutas pidulikult – kas veendumusest või siis seetõttu, et auväärseks võrgutajaks oli tõesti jumal – et nimetute laste isaks on Mars.“ – Titus Livius „Ab urbe condita“) Titus Livius pole küll tõsine ajaloolane, kaasates oma teosesse mitmeid mütoloogilise elemente, ent siiski on „Ab urbe condita“ vajalik teos ka praeguses ühiskonnas. Tuntud teoseid lõi keiser Nero ajal ka Seneca, Rooma filosoof ja poliitik. Tema kõige loetumaks kirjutiseks on olnud „Moraalikirjad Luciliusele“. Just seal väljendab Seneca oma stoitsistlikku maailmavaadet, mille järgi tuleb elada kooskõlas loodusega, himudest vabaneda ja saatusega leppida. Nii väljendabki filosoof end oma kirjutises: „Sa küsid, mis on siis rikkuse mõõdupuuks? Esmajoones omada seda, mis on vajalik, seejärel alles küllust.“
Kalduvus rõhuda negatiivsusele Eeldab, et kõigist võimalikest variantidest tuleb kõige kehvem Reaalsus on eriti halb Subjektiivne Esimene pessimist Hardy Pooldas evolutsiooniteooriat Kristluse vastane Kurjus kaalub headuse üle Moraalne Intellektuaalne Poliitiline Keskkondlik Kultuuriline Legaalne Sündis 22. veebruaril 1788. aastal Danzigis Saksa filosoof Õppis Göttingeni ja Berliini ülikoolis loodusteadusi ja filosoofiat Oma elu jooksul ei sidunud Ta ennast ühegi naisega Töötas pedagoogina Aastal 1831 kolis pettunud Schopenhauer Berliinist Franfurti, kus ta ka suri 21. septembril 1860 "Maailma kui tahe ja Metafüüsika kujutlus" Esteetika "Elutarkus" Fenomenoloogia "Koomilise teooriast"...
24) Milles seisneb Blaise Pascali arvates inimese suurus universumi suhtes? Vastus : Mõtlemine määrab inimese suuruse. Ruumiliselt haarab universum mu endasse ja neelab nagu täpi aga mõeldes haaran mina teda. Meie kujutlusvõimel on piirid, see on Jumala kõikvõimsuse suurim tajutav märk. Olemas on olematus, milleni pole võimalik jõuda. Inimene looduses on lõpmatusega võrreldes olematus, olematusega võrreldes kõiksus; keskpunkt eimillegi ja kõige vahel. 25) Küsimus Seneca raamatu « Moraalikirjad Luciliusele » kohta : Kuidas mõistab Seneca filosoofiat ? Vastus : Filosoofia ei ole laialtlevinud oskustöö, temas pole midagi hooplevaks ettenäitamiseks. Ta ei seisne sõnades, vaid tegudes. Mitte selleks pole ta, et päev lobisedes mööda saaks ja igavus kaugeneks; ta vormib ja kujundab vaimu, korraldab elu, reeglistab tegusid, näitab, mida teha ja mis tegemata jätta, istub tüüri juures, juhtides laeva läbi ähvardavate voogude. Ilma
Dualistid arvavad, et meie keha ja vaim asuvad erinevates maailmades. See võimaldab meie vaimul peale keha surma jätkata eksistentsi. Füsikalistliku reduktsioni kohaselt on meil olemas keha milles toimuvate erinevate protsesside tulemusena tekib meil ettekujutuse vaimust. Kuna iga ühe füüsiline olemus on aga erinev pole Thomas Nageli arvates võimalik kogeda teiste olendite olemise kogemust kuna kõik maailmaga seotud kogemused on selgelt privaatse iseloomuga. Küsimused Seneca Kirjade kohta: 1.Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? Lucius Annaeus Seneca avates kõik kes allutavad end filosoofiale saavad vabaks. Inimene kes on end andnud filosoofia orjusesse ei peleta sellega mitte igavust, vaid ta kasutab filosoofiat oma vaimu värskendamiseks.Filosoofia aitab inimesel elu juhtida ning ta annab meile vastused kõikidele võimalikele küsimustele, mis tekivad meie ajus iga tund. 2.Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt
,,Ravimid armastuse vastu" samuti irooniline-didaktiline, eleegiline distihhon ,,Fasti" kirjeldab rooma pühasid ja tavasid, sai valmis 6 esimese kuu kohta. Paguluses: ,,Kurvad laulud", ,,Kirjad Musta mere äärest" 46. Kes olid Tibullus ja Propertius? Horatiuse kaasaegsed luuletajad, impeeriumipoliitikast distantseerunud. Nende loomingus saavutas õitsengu roomapärase armastuseleegia zanr. 47. Kes oli ja mida kirjutas Seneca? Rooma kirjanik, oli pärit Hispaaniast. Meieni jõudnud kirjanduslik päran jaguneb filosoofilisteks ja luuleteosteks. Tema filosoofia ül on õpetada elama ja õpetada surema, anda inimesele sisemine sõltumatus ja hingerahu. Kogu elu pea olema ettevalmistuseks surmale. Tuleb õppida taluma raskusi, ohte, elu peab olema ,,sõda". Kirjutas moraliseerivaid traktaate (,,Viha", ,,Hingerahust"), kirju,
24) Milles seisneb Blaise Pascali arvates inimese suurus universumi suhtes? Mõtlemine määrab inimese suuruse. Ruumiliselt haarab universum mu endasse ja neelab nagu täpi aga mõeldes haaran mina teda. Meie kujutlusvõimel on piirid, see on Jumala kõikvõimsuse suurim tajutav märk. Olemas on olematus, milleni pole võimalik jõuda. Inimene looduses on lõpmatusega võrreldes olematus, olematusega võrreldes kõiksus; keskpunkt eimillegi ja kõige vahel. 25) Küsimus Seneca raamatu « Moraalikirjad Luciliusele » kohta : Kuidas mõistab Seneca filosoofiat ? Filosoofia ei ole laialtlevinud oskustöö, temas pole midagi hooplevaks ettenäitamiseks. Ta ei seisne sõnades, vaid tegudes. Mitte selleks pole ta, et päev lobisedes mööda saaks ja igavus kaugeneks; ta vormib ja kujundab vaimu, korraldab elu, reeglistab tegusid, näitab, mida teha ja mis tegemata jätta, istub tüüri juures, juhtides laeva läbi ähvardavate voogude. Ilma
R. Hare- universaalne prekritivism T. Hobbes- eetiline egoism J. Butler- intuitsionism A. Schopenhauer- pessimism W. James- idealism (pragmatism) Emotivism- Nonkognitivismi versioon, mille järgi moraaliotsustused pole väited. Neil puudub tõeväärtus ning nad ainult väljendavad meie emotsionaalseid hoiakuid ja aitavad meil veenda teisi käituma meie soovi kohaselt. Utilitarism- Teooria, mille järgi õige tegu on selline, mis maksimeerib kasulikkust. Kasulikkus võidakse siinjuures määratleda naudingu, õnne, ideaalide või huvide kaudu. Utilitarism võetakse sageli lühidalt kokku motoga "võimalikult suuremale hulgale võimalikult palju õnne". Algpatt- on kristluse kohaselt inimese kaasasündinud patusus või rikutus. Algpatu põhjus on Looja keelust üleastumine ehk pattulangemine, mille esimene inimene Aadam sooritas Eedeni aias. Selle tagajärjel muutus inimese olemus rikutuks, tuli maailma seks ja inimsugu muutus surelikuks. Moraalne ari...
«välised hüved» (kõrge päritolu, lapsed, sõbrad, raha, riigivõimu soosing), «kehaga seotud hüved» (tervis, ilus välimus), «hingega seotud hüved» ehk «loomutäiused» (rõõmsameelsus, lahkus, tasakaalukus, õiglus, mõistlikkus, tarkus ja nii edasi), aja komponent (need hüved peavad kehtima mitte episoodiliselt, vaid kogu elu jooksul), õnnetute ja õnnelike juhuste komponent (õnnetud juhused tekitavad võimaluse loomutäiuseks). Arutasime ka Seneca õnneteooriat, mis räägib sellest, et õnn koosneb leppimisest saatusega, leppimisest surelikkusega ning vabanemisest elamise ihast ja surmahirmust. Stoitsistlikust "õnne valemist" olen varem midagi kuulnud. Muidugi küsimusele "Mis on õnn?" ei ole võimalik leida ainuõiget vastust, sest igaüks mõistab seda iseviisi olenevalt väärtustest, vanusest, asendist ühiskonnas. Loengu ajal ma konspekteerisin ja kodus lugesin konspekti üle. Minu
Analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia – Taaskord keha ja vaimu kooslust ja seoseid uuriv lähenemine, kus sõnaga „mina“ tähistatakse enamjaolt vaimu. Dualistlik positsioon leiab, et keha ja vaim ei asu samas universumis ning on teineteisest sõltumatud. Füsikalistliku reduktsionismi järgi eksisteerivad vaid keha, aju ja ajuprotsessid ning vaim saab olla vaid tegelikult eksisteeriva asja vari 3. tekst Küsimused ja vastused Seneca Kirjade kohta: · Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? Vaid filosoofiasse süvenemise ja selle orjamise kaudu saame tõelise vabaduse osaliseks ning nõuandeid, kuidas oma elu paremini korraldada. Filosoofia kasvatab ja vormib inimesel vaimu, loob reegleid mida teha ja mida mitte, pakub kaitset, õpetab jumalat järgima, taluma saatuse paratamatust. · Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 3–5, XVI 7–9)
2. Selleks, et hästi elada, on vaja ... raha, tervist, atraktiivset välimust, olla sündinud suursugusest soost, võimu, au, tasakaalukus, õiglus, ... vedamist. 3. Sokrates: nende asjade omamine teeb õnnelikuks vaid juhul kui neid hästi ära kasutada. Seda teadmist nimetatakse tarkuseks. 4. Järelikult on eelkõige vaja tarkust IV loeng NB!!! Kirjade kohta pean eksamis teadma: millist rolli omastab Seneca filosoofiale? Mida me arvame askeesi ideaalist? Kas sellist askeesi on vaja? Kas Seneca põhjused selle askeesi juurde on piisavalt veenvad? Kas Seneca veenis meid, et miks surma pole vaja karta? Seneca toonitab, et peaasi, et me sureksime hästi. Pigem surra auga ja hästi kui näruselt. Kui Seneca pole piisavalt veenev: Seneca ei too selgelt elumõtet välja? Seneca elumõte on auline elu, voorus(loomutäius). Uusaegne moraalifilosoofia: õige ja vale tegu
Kreeka eeskujudel kujunesid välja kirjanduslikud žanrid. Eeposte loomine. Draama ja retoorika areng. 11. Klassikaline ehk kuldne ladina keel(I eKr); 3) Kuldne / klassikaline ajajärk (80 -14 pKr); iseloomustus, autorid, peamised jooned Silmapaistvad luuletused. Kõrgetasemeline proosa. 12. Postklassikaline ehk hõbedane periood (I pKr); 4) Hõbedane ajajärk (14-117); iseloomustus, ausotrid, peamised jooned Seneca tragöödiad Filosoofiline proosa. 13. Hiline ladina keel (II-VI pKr). 5) Hiline ajajärk (eraldi: II ja III-VIss.); iseloomustus, autorid, peamised jooned Kestab kuni kristliku kirjanduseni.
Sõprus Sõprus on suur väärtus. Sõprus ,see on raudne lüli elu kuldseis ahelais! Tõelisi sõpru ei saa ära osta ! Kui su sõber su saladuse reedab , siis ära kaalu kohe tema väljaviskamist enda südamest . Püüa andestada , mitte eluaeg vihata . Elu on nagu raamat - sa keerad uusi lehekülgi , leiad uusi sõpru , aga vanad sõbrad jäävad . Kõige tähtsam on ausus ja usaldus . Kui neid ei ole , siis ei ole see õige sõprus . Tõelise sõbra tunned ära alles siis , kui ta on hädas . Sõprus on nagu maasikas , mille sa ära sööd , aga mis siis uuesti tagasi kasvab . Ära otsi aardena kulda ja raha , vaid sõpru . Armastus on nagu mäng - on kaks mängijat ( vahest ka kolm ) , alustatakse mängu siis , kui valmis ollakse , ainult , et kui seda mängu mängida omaette , siis kaob see mäng , aga kui seda mängida koos , siis see kasvab ja keegi ei taha seda lõpetada . Sooja südamega inimesi ei tunne ära mitte välimuse , vaid sisemuse järgi . Sa pead suut...
.. - Oscar Wilde 3. Hullumeelsus - see on korrata ühte ja sama asja ootuses saada erinevaid tulemusi. - Albert Einstein 4. Pessimist vihkab teisi inimesi, sest arvab, et nad on sama halvad, kui tema. - George Bernard Shaw 5. Ära lükka homsele neid tegevusi, mida saaks lükata ülehomsele. - Mark Twain 6. Kui ihkad rahu, siis valmistu sõjaks. Vegetius 7. Tüütus on inimene, kes räägib siis kui ta peaks kuulama. - Ambrose Bierce 8. Geniaalsuses on alati piisake hullust. Seneca 9. Vaimukus on haritud ülbus. Aristoteles 10. Me vajame inimesi, kes oskavad unistada olematutest asjadest. - John F. Kennedy 11. Tänapäeval imesid enam ei ole, sest meil on telekas ja arvuti. Lapsesuu 12. Põhimõttel on kaalu alles siis, kui kõht on täis söödud. - Mark Twain 13. Meie tulevik on samasugune, nagu oli minevikki, ja pattu, mida me tegime algul jälkusega, kordame hiljem uuesti, ja rõõmuga. 14. Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sügavamale
Psüühikal on 3 astet: id (miski), ego (mina), superego (ülemina). Lacan ühendab Freudi ja Hegeli ideid, leiab, tähtis on "puudumise olukord" , mida püütakse ületada kolmes vallas: imaginaarne, sümboolne ja reaalne vald. Analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia - Lähtutakse sellest, et mille kohta too sõna "mina" käib (käib "vaimu" kohta). Inimest mõistetakse kui kehast ja vaimust koosnevat. 1. Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? filosoofiat peab orjama, et inimesele saaks osaks tõeline vabadus. Seneca arvates filosoofia roll elu korraldamises, filosoofia vormib vaimu, jagab reegleid selle kohta, mida teha ja mida mitte teha. 2. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? õnnelik elu saavutatakse võimaliku vähesusega, põlatakse ära üleliigne ja mittevajalik (nt ehted). Materiaalsed asjad
die edle Einfalt und stille Größe. 12. Selgitada antiikaja draamateoste jõudmist Euroopa kultuuri eri perioodidel (renessanss, klassitsism, romantism, 20. sajand, vt. TL lk. 317-330 ja RETSEPTSIOON). Esimene originaalne uusaja tragöödia Giraldi Obrecche (Pärsia teemadel). A.Palladio projekteeris teatri (Kuningas Oidipus). Itaalias siiski tagasihoidlik, kuid inspireeris kirjanikke FRA-s ja GB-s Prantsusmaal Jodelle´i Cleopatra (1552) Seneca teosest tuntud motiiv vaimuga, Euripidese laadis unenäojutustus). Tragöödia suurkujudeks Sophokles ja Euripides (Aischylos hiljem) GB Marlowe Tamerlan Suur Aishylose Pärslaste pateetika (kirglik vaimustus). Shakespeare tundis Sophoklest ladina ja prantsuse tõlgete vahendusel 18. sajand romantism vabaduseideaal. Saksamaal sai Prometheusest Tormi ja tungi ajastu võtmekuju. 19. saj kreeka tragöödia mõju kõikehõlmav ka muusikas 20
Esimesed kirjapanekud läätsedest on pärit Antiik-Kreekast Aristophanese näidendist ,,Pilved" (424 eKr.), kus mainitakse läätse, mille abil süüdati lõket. Plinius Vanema (23 79) kirjutised näitavad samuti, et põletusklaase tunti Rooma impeeriumis ja mainib tõenäoliselt esimest korrektiivläätse kasutust: Nero olevat vaadanud gladiaatorite mänge kasutades smaragdi (arvatavasti nõgusat, et korrigeerida lühinägelikkust, kuigi viide on ebamäärane). Nii Plinius kui ka Seneca noorem (3 eKr 65) kirjeldasid veega täidetud klaaskera suurendavat omadust. Araabia matemaatik Ibn Sahl (u. 940 1000) kasutas nüüdseks teada Snelli valemit, et arvutada läätse kuju. Ibn al-Haitham (9651038) kirjutas esimese suure uurimuse, "Optika Raamatu", mis kirjeldab kuidas inimese silmalääts projitseerib kujutise võrkkestale. Väljakaevamistel Viikingite sadamalinnas Fröjelis (Gotlandil, Rootsis) 1999. aastal tulid välja kvartsist Visby läätsed, mis on pärit 11. 12
Vanakreeka kirjanduse tähtsaimad autorid on Homeros, eleegia viljelejad,Tyrtaios, Solon, meelika zanri esindajad Alkaios ja Sappho ning antiiktragöödia meistrid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Vanarooma kirjandus hakkas arenema 3. sajandil eKr. Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtlt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Oluliseimad kirjanikud on Plautus, Tereintus, Seneca, Marcus Porcius Cato Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. Vanakreeka ja vanarooma kirjanduses eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. Paljude zanride (eepos,idüll,tragöödia,komöödia,ood) nimetused pärinevad antiikkirjandusest. Antiikkirjandusel on tänini esteetilist väärtust. Eepos Eepos tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu sidumata kõnes
Antiikfilosoofia Filosoofia jaguneb neljaks perioodiks: 1. Antiikfilosoofia 2. Keskaja filosoofia 3. Uusajafilosoofia, millest võib eraldada Renesaansiaja filosoofia 4. Keskaegne filosoofia Antiikfilosoofia jaguneb järgmisteks alaperioodideks: 1. Eelsokraatiline periood – põhiliselt otsib ürgalget või algainet, millest kõik koosneb ja on alguse saanud 2. Klassikaline periood – sel perioodil pöörati vähem tähelepanu maailma ja selle asemel hakati uurima inimest ja ühiskonda 3. Hellenistlik periood 1. Mileetose koolkond: Thales: (7.-6. saj eKr) kõik tekkis veest (niiskus) Anaximandros: (7.-6. saj eKr) kõik tekkis APEIRONIST(mõiste sisu pole päris selge, sest tegemist ei ole mingi konkreetse elemendiga, vaid kaugele arenenud apstraktsiooniga. Tõlkida võiks seda kui ammendamatu piiramatu lõputus.) Kuidas kõik apeirnonist sündis? Anaximandrose arvates eraldusid kõige pealt soe ja külm, vedel ja tahke, nen...
Oli nö vox populi rahva hääl. Togatasid tihti keelustati ja ei lubatud. Atellaanid olid samuti päevasündmusi kajastavad. Lõppudelõpuks komöödia kui niisugune pidi roomas hääbuma st vait jääma. 11. Rooma pantomiim Miimi õitsema puhkemiseks oli komöödia välja surnud. Kui komöödia kaotab oma sõna siis pantomiimiline on sõnatu, komöödia kaotab sotsiaalse tähenduse. Teater roomas muutub puht lõbustuslikuks. Sõna oli oraatori kunstil (Cicero). Seneca kirjutas oma näidendid nendele, kes soovisid lihvida oma vaidlustehnikat. Olid omamoodi õppematerjalid. Kirjanduslikus teatris on kõige aluseks tekst, hääl selle ettekandmiseks. Tekst ehk kõne, hääl ja zest on alati kõne. Roomas hakkasid need kolm komponenti üksteisest eralduma. Teater hülgas teksti, sõna oli raamatu riiulil ei kirjutatud enam teatri jaoks vaid ainult lugemiseks. Hääl kolib oraatori kunsti valjusti lausutud sõna. Rooma teatrile jääb järgi ainult zest
Peab oma kohuseks lugejatele mõju avaldada, neid õpetada ja juhtida. Eeskujuks: Anakreon, Sappho ja eeskätt Alkaios. 40. Milline on Ovidiuse kuulsaim teos? Mida see teos sisaldab ja milles seisneb selle tähtsus hilisematele aegadele? ,,Metamorfoosid" eepiline ahelpoeem. Üle 200 muistendi, mis kõik lõpevad mingi muundusega. -> paganlik piibel. 41. Kes olid Tibullus ja Propertius? Lembe-eleegia zanri viljelejad. 42. Kes oli ja mida kirjutas Seneca? Seneca oli Hispaaniast pärit retoorikaõpetaja Senca Vanema poeg, kes tegutses advokaadina ning pääses isegi Senatisse, kuid pagendati 41. a Korsikale; sealt tõi ta tagasi keiser Claudiuse teine abikaasa, kes määras Seneca oma esimesest abielust pärit poja Nero kasvatajaks. Kui Nero troonile sai, kujundas Seneca tegelikult valitsuspoliitikat. 62. aastal alustas kirjandusliku tegevusega. Kirjutas moraliseerivaid traktaate, kirju, loodusteaduslikke uurimustöid, tragöödiaid (väga
Rooma kirjandus · kreeklaste jäljendamine · naiste tähtsus suurenes, meestega isegi võrdsed Näitekirjandus · kõige populaarsem komöödia · tuntuimad komöödiakirjanikud Plautus ja Terentius Plautus · ligi 140 teost · juhuslikult sai kirjanikuks · komöödiakirjanik · põhilised teemad: pere, äravahetamis (segamini ajama, ära vahetema jne) · kohandas vanu jutte moodsaks · ,,Hooplev sõjamees" · ,,Kullapott" Terentius · täpne nimi: Terentius Afer (näitab et tuli Aafrikast) · aafrikast pärist ori · hiljem lasti vabaks, sai hea hariduse · rahva seas polnud nii populaarne · teosed kunstilisemad · ,,Andria" · ,,Andria" on esimene teadaolev Eestis etendatud näidend. Esitasid saksa õpilased ladina keeles. Seneca · kesier Nero kasvataja lapsepõlves ...
aasta aprillikuus päikesejumala templis võimulolevat imperaatorit tappa. Ilmselt oli selline teguviis ajendatud otseselt Gaiuse võimuihast ja soovist ise kiiremini troonile pääseda. Teda toetasid mitmed Roomas üsnagi suurt võimu omavad mehed, igaüks neist oma kindla isikliku põhjusega. Tollane atentaadikatse aga ebaõnnestus, sest mõned Nerole ustavad kaaslased said vandenõust teada ning hoiatasid keisrit. Ilmnes, et loosse oli segatud ka tema endine õpetaja Seneca, kelle Nero seepeale surma mõistis. Too astus midagi kartmata julgelt oma saatusele vastu. Teadmata, keda usaldada, otsustas Nero puhastada oma lähikond riigireeturitest, viies läbi suure hukkamistelaine, mis pidi ühtlasi hoiatama ja hirmutama kõiki tema praegusi ja tulevasi vastaseid. Raamatus kirjeldatakse ka Nero rännakut Kreekasse, sest tema armastus kreeklaste vastu oli üldteada. Kreeklased pidavat olema Nero sõnul ainsad, kes taipavad midagi muusikast
alles õhtul kell 5. Peale väsitavat päeva on väga raske leida vajaminevat motivatsiooni, et tegeleda nõnda peadmurdva ja aeganõudva tegevusega, nagu seda on uurimistööks valmistumine ja selle koostamine. Seega on õpilase õlgadel kohustus, mis justkui on tähtsam tavapärastest kooliainetest, kuid viimastest ajapuuduse tõttu „viilimisel“ on tõsised tagajärjed, sest iga aineõpetaja, kelle tunnis midagi tegemata jäetakse, ei suhtu sellesse aktsepteerivalt. Vana-Rooma filosoof Seneca noorem on öelnud, et raskused tugevdavad vaimu, nagu töö tugevdab keha. Vaatamata ajapuudusele, on oluline peatselt elluastuvat noort karastada. Periood, mil õpilane peab tavapärasest rohkem vaeva nägema, valmistab noort tulevaseks eluks ette. Selline koormus annab eluks olulise oskuse oma aja targaks sisustamiseks ja raskustega toime tulemiseks. Sellist meisterlikkust läheb väga suure tõenäosusega õpilasel edaspidises elus vaja, kas siis järgnevas
............................................................................... 5 1.6 Straton (u 335-269 eKr) .................................................................................. 5 1.7 Stoikude koolkond........................................................................................... 5 1.7.1 Zenon (u 336-264 eKr) ............................................................................ 6 1.7.2 Seneca (4 eKr – 65 pKr) .......................................................................... 6 1.8 Epikuuros (341-270 eKr) ................................................................................ 6 1.9 Cicero (106-43 eKr) ........................................................................................ 6 1.10 Plotinos (204-270 pKr) ................................................................................ 6 2 KESKAJA FILOSOOFIA ........
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool FILOSOOFIA ISESEISVAD KÜSIMUSED Mõdriku 2011 1. Iseloomusta Platoni tunnetusõpetust e.kuidas tekivad teadmised? Platon pooldas hingede rändamise teooriat. Tunnetamine on kui meeldetuletamine,anamnees.Platoni arvates peaksid tõesed arvamused muutuma teadmisteks tänu suunavatele küsimustele. ,,Inimene võib anda õige vastuse igale küsimusele tingimusel, et küsimus esitatakse õigesti."(Platon) 2. Kes olid küünikud, kuidas nad väljendasid oma suhtumist? Vana-Kreeka filosoofiline koolkond. Rajajaks Sokratese õpilane Antishenes( u435- 370 eKr). Küünikute ellusuhtumine-inimeste suhtumine ühiskonda sõltub nii ajastust kui ka isiksusest. Üks elab harmoonilises kooskõlas ümbriteseva maailmaga, teine muutub revolutsionääriks, kolmandat valdab ag...
liikumisi registreeriv seade)süsteemi, et jälgida tuumapommide katsetusi maailmas. Need seismomeetrid registreerisid ka kõik üle maailma toimunud maavärinad ja nii avastatigi, et suur osa neist toimub maakoore lamade kokkupuutekohtades. Uurimislugu Vanal ajal eristati juba merevärinat, langatusvärinat ning püst- ja rõhtsihiliste tõugete tagajärjel tekkivat maavärinat. Rohkest antiikaja kirjandusest maavärinate kohta on säilinud ainult Seneca "De terrae motu" ("Maa liikumisest"). Rahvauskumustes on maavärin alati olnud jumala viha märk. Maavärina tugevus Maavärina tugevust (magnituudi) hinnatakse nimelise mõõtühikuta arvuga kümnendiku täpsusega. Maavärina tugevus võib olla ka negatiivne, näiteks 3,0. Inimene seda ei tunne, kuid tundlikele seismograafidele on see madalaim registreeritav väärtus. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina
Tal oli suur elutahe. Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub "füsioloogiaks" ja "hügieeniks" (lk. 24-5). Millised on tema "hügieeni" põhimõtted? Mitte vaenutsemises ei tule vaenule lõpp, vaid sõprus lõpetab vaenu. Nõrkusest sündinud vihavimm on kõige kahjulikum nõrgale endale. Mina arvan,et selle kõige eelnevaga tahabki ta öelda, et vihkamisest saab kõige suuremat kahju vihkaja ise. Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? VIII : Selleks, et inimene saaks tunda tõelist vabadust , peab ta orjama filosoofiat. XVI: Filosoofia ei seisne sõnades vaid tegudes. Filosoofia `kantseldab` meid selleks, et me saatusele ilma vastupõiklemiseta kuuletuksime, et me jumalale suurima heameelega kuuletuksime. Filosoofia on nagu kalju, kellele toetudes saame kartmatult elada. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79)
See juures põimisid rooma komöödiakirjanikud oma teoseisse ka rooma olustiku detaile ja ka vihjeid kohalikust elu laadist. Tegevus kulges pidevalt, jaotus vaatusteks on pärit hilisemast ajast. Grammatik Donatus (IV sajandil pKr) nõudis Terentiuse komöödiaid kommenteerides teose jaotamist kolmeks vaatuseks ning hiljem sai ka see jaotus eeskujuks Itaalias, Hispaanias ja ka portugali draamale. Horatius pidas õigeks juba viievaatuselist ülesehitust, mis on läbi viidud Seneca tragöödiais ning sai ka prantsuse klassikalise draama suureks eeskujuks. Kui kreeka teatris esinesid kodanikud, siis Rooma riskis vabast soost mees teatris esinedes kodanikuõiguste kaotusega. Ka Roomas kuulusid teatrietendused riiklike pidustuste kavasse, kuid nad polnud olemuselt kultuslikud, vaid üksnes vaatemängulise-lõbustusliku iseloomuga. Lisaks riiklikele pidustustele, mida Roomas oli rohkem kui Kreekas, anti etendusi muudelgi puhkudel, näiteks
poja pärast mitte mingit muret tunda ja andis ta oma tädile Lepidale üle. Seal võtsid üks tantsija ja hambemeajaja, kaks ilmsete homoerootiliste kalduvustega meest, poisi kohe omaks. Need tema kõige varasemad lapsepõlvekogemused mõjutasid oluliselt Nero hilisemat arengut. Agrippina võttis eesmärgiks upitada oma poeg troonile ning seetõttu abiellus ta ka tollase keisri Claudiusega, et kindlustada oma pojale keisritroon. Kui Nero oli kaheteistkümnene sai ta õpetajaks Seneca, keda ta aksepteeris kui usaldusisikut. Seneca palkas oma kasvandikule kooliharidust andma kaks õpetajat: Chairemoni Alexandriast ja makedoonlase Alexanderi Aegaest. Tänu nendele kasvas Nero Zenoni ja Aristotelese otsese mõju all ning tundub, et kreeka filosoofia, kunst ja elulaad jätsid ta lühikesele elule sügava jälje. Kuueteistaastaselt abiellus Nero oma ema soovil kolmeteistkümneaastase kasuõe Octaviaga.
sajandi keskel kuulsaim ja mängituim ooperihelilooja Euroopas. Claudio Monteverdi Poppea kroonimine L'incoronazione di Poppea Opera musicale Libreto - Giovanni Francesco Busenello Veneetsia 1642 (või 1643), Teatro SS. Giovanni e Paolo 3 vaatust Tegelased: Õnn e. Saatus Fortuna, sopran Voorus Virtú, sopran Armastus Amore, sopran Poppea Poppea, Rooma kurtisaan, Nero armuke; sopran Nero Nerone, Rooma keiser (1. saj. p. Kr., Seneca õpilane, abielus Octaviaga; kastraat (või metsosopran) Octavia Ottavia, Rooma keisrinna; sopran (või metsosopran) Otho Ottone, Rooma väepealik, Poppea abikaasa; kastraat (tänapäeval sageli alt, kontratenor) Seneca Seneca, filosoof, Nero õpetaja; bass Drusilla Drusilla, õuedaam, armunud Othosse; sopran Amm Nutrice, Octavia amm; alt (ka kontratenor) - meheroll Arnalta Arnalta, Poppea amm; tenor või alt - meheroll Lucanus Lucano, poeet, Seneca vennapoeg; tenor
Pandi alus kõnekunstile. 3) 1.saj.eKr 1.saj.pKr. Rooma kirjanduse klassikaline periood, kuldne ajajärk. Luuletajad Virgilius, Ovidius, kõnemehed ja prosaistid Cicero, Caesar. Ovidiuse peateosed on ,,Metmorphoses" ja ,,Fasti". ,,Armukunsti kaks esimest raamatut annavad meestele näpunäiteid, kuidas kallimat leida ja tema südant võita. Kolmandas raamatus kirjeldatakse armastuse hoidmist. 4) Hõbedane ajajärk, tähtsamad kirjamehed Seneca ja Tacitus. 5) Vaskne ajajärk, mis kestis kuni keskajani.
vaheldusrikkust hindavad, mitte aga mõtisklevad ega mõõdukad. Inimesed puutuvad iga päev kokku massimeediaga, mille hulka kuuluvad televisioon, internet jne, ning rajavad endale eeskujud ja võrdlusfiguurid teiste inimeste näol. Reklaam mõjutab inimesi niivõrd, et paljud esemed soetatakse endale vaatamata sellele, et neid tegelikult ei vajatagi. ,,Raha teenib tarka, kuid orjastab rumalat," on öelnud Seneca. Ometi uhkustavad paljud just oma rahaka orja staatusega. Kindlasti ei saa öelda, et rikkus on pöördvõrdeline õnnega, kuid fakt on see, et rikkuse nimel töörügamine viib selleni, et inimestel ei ole aega enam isegi oma hobide ega, veel hullem, oma lähedastega koos viibida. Uuringutulemused näitavad, et oma tööd naudib tõeliselt vaid napilt 10 protsenti inimestest, ülejäänud teevad seda ainult palga või ühiskondliku positsiooni nimel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
