TEGEVUS: tehke ühe või mõlema käega suur ring. ja ämbi-kämbi ämblik puu peal ronib taas TEGEVUS: ronige jälle näppudega. Selle populaarse inglise lastelaulu Incey Wincey Spider viisi saab kuulata internetis aadressilhttp://www.bbc.co.uk/cbeebies/tweenies/songtime/songs/i/inceywinceyspider.shtml NUMBRISALMID Loendama õppimine on esimene samm mõistmiseni, mida arvud tähendavad. Kui lapsed loendamisega algust teevad, on see nende jaoks salm nagu teisedki salmid. Arvatavasti saavad nad aru, mida tähendab 1-2-3, kuid 6-7-8 ei seostu nende kujutluses millegagi. Kui laps juba tunneb järgnevust 1-2-3-4-5-6-7-8-9-10, hakkab ta arvu tähendust tasapisi taipama; teda õhutab tagant see, kui teie liidate, lahutate ja osutate numbritele. Väikesed lapsed ajavad sageli numbrite järjekorra segi, loendamine vajab palju harjutamist. MEELESPEA toas laste arv piiramatu aeg: 10 min või kauem abi vajalik ei määri VAHENDID pole vajalikud Mida laps õpib?
Rändaja Tulin linnast. Lumesadu. Tööd ei leidnud kusagilt. -- Lumesadu. Jalad väsind. Läbi, läbi näljane. Kuskil teed, ei tulekiiri, aeg ju hiline. Ennäe! tulukene siiski vilgub viimati. Koputan ja astun sisse -- lahkelt lahti tehakse. Tüdruk võtab ahjust leiba, sooja leiba -- mõtelge! Soe saun ja lõhn nii armas. -- Tühi kõht. -- «Kas soovite, külamees, vast sooja leiba?» Murdis tüki minule. Suure tüki sooja leiba! Oh küll maitses magus see! Soe leib ja soe süda, perenaine tasane. «Kust sa tulid, kuhu lähed? Kas sul naine, võõras mees?» Sealt ma tulen, sinna lähen, olen vaene reisimees. «Mitu venda sul või õde? Isa, ema elavad?» Mina üksi! Kibe tõde, kõik nad ära surivad. «Tibi-tibi, tibi-tibi, suurem neist on kukeke. Mul on neli kanapoega, jutt neid ajas ülesse...»
Liisusalmid koos liigutustega Lahti-kinni Lahti, kinni, lahti, kinni(liigutavad käsi lahti-kinni), käsi on mul kaks(tõstavad ükshaaval parema ja vasaku käe üles). Lahti, kinni, lahti, kinni(liigutavad käsi lahti-kinni), tee üks väike plaks(teevad kolm plaksu). Keeruta neid, keeruta neid, keeruta neid nii(teevad kätega vurri terve rea vältel). Lehvita neid, lehvita neid, lehvita neid nii(lehvitavad kahe käega terve rea vältel). Allikas: http://www.beebiweb.ee/?id=1342 Linnuke Lendab väike linnuke(liigutavad käsi külgede peal üles-alla) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi). Süüa otsib endale(liigutavad nimetissõrme ja pöialt kokku-lahti) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi) Laskub ruttu oksale(kükitavad maha) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi). Marju leiab endale(nopivad maast sõrmedega marju) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi). Allikas: http://www.ht.ut.ee/981928 Näpulapsed Näpulastel on kõht tühi(käed pai...
Kaustikutesse kirjutati peamiselt laule, kuid ka salme ning ajastu populaarseimate luuletajate luuletusi. (Kalmre 1999:105) Enamik salmikute salmidest, naljadest ja ennustustest on rahvusvahelise levikuga. Sealjuures paistab, et eriti sarnane eesti salmikutele on soome aines. 1950. aastatel olid populaarsed näiteks nn. sõnaraamatutüüpi mehised naljad, mida kirjutasid soome sõdurid oma vihikutesse. 1970.-1980. aastatel soome koolitüdrukute hulgas levinud salmid ja ennustamismängud said populaarseteks ka eesti tüdrukute seas. Rahvusvaheliselt on levinud kriipsudega ennustamismäng, ingliskeelsed salmid armastusest, armastusvalemid. Eestis elavate vene koolitüdrukute salmikutes leiduv sarnaneb eesti salmikute ainesega. Vene salmikute aineses puudub rikkalik vanem naljatraditsioon, mis on tavaline eesti kaustikutes.( Kalmre 1999:109) Eesti koolitüdrukud nimetavad oma kaustikuid oraakliteks (ennustuskaustik), aga ka salakaustikeks
teerajad!” Johannesel oli kaamelikarvadest kuub, ja ta niuete ümber oli nahkvöö, aga roaks olid talle rohutirtsud ja metsmesi.“11 (Vt. Illustratsioonid. Pildid 28–29). 1.6. Jeesuse ristimine Kuulutades kõrbes ja ristides inimesi Jordani jões kohtub Johannes Jeesusega, kes tuli „et lasta ennast Johannesel ristida.“12 Ja kui Jeesus tuli veest välja siis „Püha Vaim laskus ihulikul 5 Samas, salmid 39-56. 6 Samas, salmid 39-45. 7 Samas, salmid 57-61. 8 Samas, salmid 63-65. 9 Samas, salmid 68-79. 10 Samas, salm 80. 11 Võrgupiibel, Eesti Piibliselts, 2005, Matteuse 3, salmid 1-4. http://www.piibel.net/#q=Mt%203, 30.11.2014. 12 Samas, salmid 13-15. 4 kujul Jeesuse peale kui tuvi, ja taevast kostis hääl: „Sina oled mu armas Poeg, sinust on mul hea meel!”13 (Vt. Illustratsioonid. Pildid 30–44). 1.7.Ristija Johannes satub vangi
kordamine) · vangilaulud VIIS: · tundelised · on lihtne ja järgib armastuslaulud teksti ülesehitust · vaimulikud rahvalaulud · Heliulatus 3-5 hiljem · Neljarealised salmid 5-8 astet ning oluline on tegevuse kujutamine. · Helikõrguste Tekstis esineb tõlkeid ja omaloomingut. intoneerimine Väheneb vahetu teksti loomine esituse käigus · Regiviisid (e väheneb impro.) üherealised LÕPPRIIM:
Schubert plaaniski selle 2-osalisena) ja nr 9 C-duur ,,Suur". Eluajal kumbagi ette ei kantud, käsikirjad leiti alles pärast surma. Laululooming Schuberti soololaulud on tema loomingu kaalukaimad osad. Kokku on tal üle 600. laulu umbes 90. luuletaja tekstidele sealhulgas Goethe, Schiller, Shakespeare. Schubert kasutas lauludeloomisel 3 laulutüüpi (neid kasutasid ka teised heliloojad) 1. Lihtne salmilaul Salmid ja viisid korduvad kogu aeg. See tüüp sarnaneb Austria rahvalaulule. 2. Varieeritud salmilaul Salmid on alles aga muusika muutub vastavalt teksti meeleolule. 3. Läbikomponeeritud laul Salme pole, muusika muutub ja areneb pidevalt. Muusika on otseselt seotud tekstiga. Schuberti laulud räägivad surmast, õnnetust armastusest, õnne otsimisest ja loodusest Meloodiad on küllaltki lihtsad kuid väga laulvad, tundelised.
Millistel põhjustel ja millal tekkis uuem rahvalaul? Muutuste tõttu 18.sajandil (Põhjasõda, Hernhuutlased ehk vennastekoguduslased, kultuurielu taastamine, baltisaksa kultuuri tekkimine, Kuidas jaguneb uuem rahvalaul? (4 liiki) Iseloomusta uuema rahvalaulu liike. Uuemad regiviisid suurem heliulatus (kvint-oktaav), pikemad viisid,värsid, kindlad helikõrgused, taktimõõt Siirdevormiline laul puudub iseloomulik värsimõõt, kohatine alg-,lõppriim ja parallelism, lihtsakoelised salmid, mis moodustatakse värsikordustest, refräänidest, tervele salmile mõeldud kindel viis (4-realine) Lõppriimilised laulud kindlatel sõnadel kindel viis, 4-realised salmid, viisid, suure heliulatusega viisid, funktsionaal-harmooniline mõtlemine(nn. 3 duuri lugu), viisid üldtuntud rütmis (valss, polka), saadeti pilliga ja lauldi laulumängude saateks, kindlad ringmängu viisid, mille sõnu võis vahetada
Algriim – leek lambis lööb/jne. Viimases salmis on kordused. Maru 2 Kirjutatud 40 aga ilmub 66. Pöördub lugejate poole, et kuulake ja pange tähele. Maru on nt torm, möll, raju tuul, hirmus, tohutult. Maru on kõikvõimas ja miski teda ei takista. Teises stroofis püstitatakse küsimus, millega köita küll tuult? Edasistes salmides justkui vastatakse sellele. Neljanadas salmis on mina tegelaseks see maru ise. Viimaseks salmiks kordub esimene salm. Esimese teise ja viienda salmid algavad sama sõnaga. Kõlakujunditest esineb täis- lõppriim j aka algriimi (raagusid rabiseb, taltsana tuppa sa tormi ei too), Isikustamine (tuule köitmine, märka ta laulu – maru laulab). Esineb palju korduseid (rikkal on sulaseid, rikkal on vara), salmi alguste kordused. Alver viimistleb igat luuletust väga põhjalikult. Vilepuhuja Luuletus räägib ühe tüdruku elukeerdkäikudest, mina isikuks on vilepuhuja tütar. Räägib kuidas ta isa oli joodik ning talle heideti ette
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega
autorit aastal 2009. Betti Alveri preemia. Looming Armastus on ja Armastust pole Noortepärsed luuletused Triin Tasuja kirjutab veenvalt, kaasahaaravalt ja mõtlemapanevalt noore inimese muredest, ängidest, hirmudest, lootustest, ja meeleheitest; kokkuvõttes elust ja armastusest. Kujundus Kujundaja: Matthias Sildnik Pehmete ja roosate kaantega Kasutatud on taaskasutatavat paberit Pildid mustvalged Meeleolu Masendavad ja sünged salmid Positiivsus puudub Luule Vabavärss Keele kasutus vaba. Palju noorte slänge ja erinevaid roppusi. ,,Saada kahekümneseks tähendab perioodilist maavärinat." ,,Armastus on tugevatele nagu viin tarkadele." Aitäh kuulamast!
Suhtlusel põhinev kordamismäng täiskasvanu ja lapse tegevus Mänguasjad peavad samaaegne, kindel ülesehitus. Laps suudab kordamismängus ette olema mitmekesised, e 4. elukuu näha järgnevat tegevust algne kontroll olukorra üle, sündmuste laps saaks uurida järgnevuste mõistmine. Mängud oma kehaga kõditamine. Mängu erineva tekstuuri, kuju lisanduvad salmid ja laulud. ja värvusega asju. Lihtsad suhtlusmängud. Mängud kehaosadega laps mängib oma Sobilikud on erinevad 5. elukuu sõrmede ja varvastega. Peitusmäng näo katmine käte või mõne muu krõbistid, vankrilelud, esemega
Regilaulu zanrid:Zanriliselt eristatakse meeleolu ja elamusi vahendavaid lüürilisi laule ("Lauliku lapsepõli") ja sündmustest jutustavaid lüroeepilisi laule ("Venna sõjalugu"). Uuem rahvalaul. rahvalaulud 19. sajandil. Need laulud on välja kujunenud Euroopa muusika (eelkõige saksa, ka rootsi, soome ja slaavi muusikast).Nad on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisemad ja neid on esitatud ka pillisaatega.Põhitunnused: Uuema rahvalaulu põhitunnused on lõppriim ja salmid ehk stroofid. Selline luulevorm sugenes kirjanduse mõjul regivärsi rüpes. Hulgaliselt leidub siirdevormilisi, mõlemate vormitunnustega laule. Uuema rahvalaulu liigid:Mõisa ja peremeeste vastast ühiskondlikku protesti väljendavad laulud,Külakroonikad,Armastuslaulud,Sõjalaulud,Töölaulud,Armastuslaule kasutati palju ringmängudes.Uuemat rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus laulikud ja salmikud. Uuema rahvalaulu autor on teada või tema isik on tuvastatav.
vaheldumisi. Algriimsõnade algushäälikute kordus värsis. Ammu uuenenud sõnad ja vanad muutevormid . Regivärsside puhul oli eeslaulja. Eeslaulja järel laulis koor. LÕPPRIIMILINE RAHVALAUL : salmid, sõnad riimuvad värsi lõpul. LAULUMÄNG: ringmängud laulu saatel. RAHVALUULE VÄIKELIIGID: KÕNEKÄÄND-annab piltlikult, lühidalt, poeetilises vormis mingi nähtuse. MÕISTATUS-sõnaline peitepilt, mõistukõneline kirjeldus. Sisaldavad küsimust, millele
Hilisrenessanss (Reformatsioon Vastureformatsioon Giovanni Pierluigi da Palestrina) · Reformatsioon · 1517 Martin Luther 95 teesi · Kiriku lõhenemine · Muutused jumalateenistuse põhialustes ja liturgias · Muusikal suur kasvatuslik tähtsus · Koguduse kaasamine jumalateenistusel läbi koguduselaulu · Luteri koraal saksa protestantlik kirikulaul (salmid, igas salmis sama viis) · Luther ise lõi üle 30 lauluteksti ja umbes 20 viisi. · Tuntuimad: "Üks kindel linn ja varjupaik"; "Ma tulen taevast ülevalt" jt. Vastureformatsioon · 1545-1563 Trento kirikukogu · Reformid, mis tugevdaks Rooma positsioone · Ettekirjutused ka liturgias ja kirikumuusikas · Gregooriuse laulu lihtsustamine kaunistuste kaotamine ja lihtsustamine · Nõuti teksti selget mõistetavust · Keelati ilmalikud laenud ja ekspressiivne stiil Rooma koolkond Giovanni Pierlu...
väljaande koht on Tallinnas. Teose puhul on tegu luule ehk lüürikaga.Teosega räägib luuletaja inimeste elust,kurbusest ja rõõmust,igapäevasest elust ja loodusest. Mulle endale väga meeldis luuletus nimega Talvine ,selle luulutuse sõnad ja riim on hästi huvitav eriti meeldib lause kus on kirjas et külm ja kuum on segi kehas hõõgumas kui kange viin. Selle kogumiku lugemine oli päris huvitav ja soovitaks teistele ka,need read ja salmid mis luuletaja kokku on pannud on elust enesest ja kõigest meie ümber ja elus toimuvast. Minule meeldis väga.
12. Gaudeamus igitur - Niisiis olge rõõmsad! 13. videant consules, ne quid res publica detrimenti capiat – konsulid olgu valvel, et riik kahju ei kannataks! 14. quod sentimus, loquamur, quod loquimur sentiamus – öelda, kuidas me tunneme ja elada, nagu me ütleme. 15. transeamus ad obligationes, quae ex delicto oriuntur, veluti si quis fecerit, bona rapuerit, damnum dederit, iniuriam comserit – GAUDEAMUS salmid 1, 4 ja 6. 1. Gaudeāmus igitur, iuvenēs dum sumus! 1. Rõõmustagem nüüd kuni oleme veel noored! Post iūcundam iuventūtem, Pärast rõõmsat noorust, Post molestam senectūtem Nōs habēbit humus. Pärast rasket vanadust Me saame mullaks. 4. Vīvat Acadēmia, vīvant professōrēs!
- hüperbool (lõputu suurendamine) - litootes (lõputu vähendamine) - metonüümia (peidetud võrdlus sarnasuse alusel) lausekujundid: - kordus (sõna, lause või värsi täpne kordamine) - inversioon (sõnade ebatavaline järjekord) - gradatsioon (pinge järk-järguline tõus või langus) - antitees (vastuväide kõrvutatakse eitavaid mõisteid või omadusi) - retooriline küsimus RIIMILINE RAHVALAUL · parallelismirühmade asemel stroofid e salmid · algriimi asemel lõppriim (paaris-, süli-, ristriim) · värsimõõduks peale trohheuse muudki (nt. jamb, daktül) · arhailine keel asendunud uuemaga · kujunditevaesem · meloodilisem · esitavad ka mehed · temaatika: mõis, külaühiskond, linnaolud Analüüsimise töö järjekord: · parallelismirühmad · algriim · värsimõõt ja värsijalad · inversioon · sise- ja lõpukaota sõnad · kõne- ja lausekujundi
Ado Grenzstein [Piirikivi] "Vara tööle, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi." 1849: Sündis 5. veebruar. Kõksi küla, Tarvastu kihelkond. Rentniku poeg. Sai hariduse kohalikust kihelkonnakoolis. 187174: Valgas Cimze seminaris. 187476: Audrus köster ja kihelkonnakooliõpetaja. 1876: Kutsuti Tartu Hollmanni seminari (I [saksa] Õpetajate seminari) õpetajaks. 187880: Täiendas ennast Viini pedagoogiumis seejärel Peterburis koduõpetaja. 1881: Toimetas Eesti Postimeest, kus kritiseeris balti mõisnike privileege ja nõudis eestlaste õiguste laiendamist. Tema eestvedamisel sai teoks saatkonna lähetamine Peterburi ja keiser Aleksander III-le eestlaste soove sisaldava märgukirja üleandmine 19. VI 1881. 1881/2: Asutas ajalehe Olevik. Populaarne. 1881-1905, 1910-1915. 1888: Sattus vastuollu eesti rahvusliku kui ka baltisaksa poliitilise liiniga. Püüdes venestusreformide tagajärgi lugejatele selgitada esines ta nende pooldajana. Hakkas kritiseerim...
A A A A B A B A A B B B B B A C (Ristriim) (Paaris riim) (Süliriim) (Segariim) Vabavärsiline riim on vabavärsiline luuletus, kus puuduvad riimid ja salmid ning read on erineva pikkusega. Luule peamised teemad on: armastus, loodus, kodu, kodumaa, isiku- ja mõtteluule. Lüürika zanrid: Haiku on kolme realine jaapani luuletus, kus esimeses reas on 5 silpi, teises 7 silpi ja kolmandas on 5 silpi. Sonett on luulevorm, mis koosneb 14 värsi reast. Värsid jagunevad salmidesse. Skeem: 4 + 4 + 3 + 3 ( itaalia ) või 4 + 4 + 2 + 2 ( inglise ). Ballaad on tundeküllane, enamasti salapärase ja traagilise sündmustikuga pikem jutustav
muusika (eelkõige saksa, aga ka rootsi,soome, läti ja slaavi muusika) mõjutustel Väga tugev mõjutaja oli populaarsust koguv akordilise saatega tantsumuusika Üheks üleminekuvormiks vana ja uue rahvalaulu vahel olid nekrutilaulud (itkud poja sõjaväkke minekul) Uuem rahvalaul on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisem ja neid on esitatud ka pillisaatega Uuema rahvalaulu põhitunnused Uuema rahvalaulu teksti põhitunnused on lõppriim ja salmid. Hulgaliselt leidub mõlemate vormitunnustega laule. Tekst on jutustava sisuga. Võrreldes vanema rahvalauluga muutusid teemad, kuna ka mehed hakkasid rohkem laulma. Vanamoodne keel asendus uuega. Uuemat rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus – laulikud ja salmikud. Uuema rahvalaulu viisid muutusid pikemaks ja keerukamaks, rütmipilt mitmekesistus Uuemat rahvalaulu esitati üksi, harvem mitmekesi viiuli, lõõts- või torupilli saatel.
20-24 elukuud Laps on nüüd kirglik uurija, kelle soov maailma mõista näib oleval piiritu. Ta uurib huviga erinevaid materjale ning see aitab tal nende omadusi tundma õppida. Lapse suurenenud käeline osavus ja võime pikemalt keskenduda võimaldavad tal nüüd rõõmu tunda ka sellistest leludest, millega mängimine on keerulisem ja nõuab paremat kontrolli oma käte üle. Suhtlusmäng 12-16 elukuud Laulud ja salmid, mis saadavad näiteks sõrmemänge, on endiselt väga populaarsed. Lastele meeldivad kõige rohkem lihtsa meloodiaga laulud, milles räägitakse neile tuttavatest inimestest, asjadest ja tegevustest. Neile teevad palju nalja ka erinevaid kehaosi käsitlevad laulud ja salmid ning nad tahavad, et neid üha uuesti ja uuesti korrataks. 16-20 elukuud Suhtlemist hõlmavatel salmidel ja laulumängudel, millega laps on tutvunud juba eelmiste
4)Nektrutilaul kadrilaulud, jõululaulud,vastlalaulud jne,) 5)Pulmalaul Setolaulud: 1.Eeslaulja, 2.torrõ (koor) 3. Killõ(naine kes laulab peenikse häälega) Uuem rahvalaul 18.saj. keskpaigast 20,sajandini. Tõuseb meesteosatähtsus. Teemadeks: päevasündmused, vabadusvõitlus,revolutsioon,usuvahetus,sõjad. Oli lõppriim ja salmid Pillid: 1)Parmupill 7)Jauram 2)Pajupill 8)Lõõtspill 3)Lehepill 9)Vilepill 4)Sarvepillid 10) Hiiukannel 5)Kannel 11)Viiul 6)Torupill
asetatud. Elektrikitarri külge oli leegiheitja kinnitatud ja trummari pulkatest lendas nagu säraküünlal sädemeid igale poole. Kostüümid olid väga omamoodi. Süntesaatori mängjal oli üleni punane pükskostüüm, lauljal olid tanksaapad ja ogadega püksid. Kahjuks teisi esinejaid väga ei näinud kuna lasti päris palju tossu lava peal. ,,Hallelujah " puhul oli heli väga valju aga alguses rahulik. Mulle endale meeldis isiklikult lugu ,,Ich Tu Dir Weh", mille salmid olid rokilikult tehtud ja ette kantud aga refrään oli jällegi rahulikum. ,,Du Hast " oli tervenisti rokkmuusika, midagi rahulikku selle loo puhul polnud. Minu arust esitasid esinejad lugusid hästi ja eriti meeldisid mulle kostüümid ja eriefektid. Kõige silmapaistvam oli punane suits kõige alguses, mis lahvatas terve Lauluväljaku kohal. Varasemate kogemuste põhjal oli Rammsteini kontsert ikka väga hea. Ma pole käinud õhelgi kontserdil, mis oleks nii üle rahvastatud nagu eelnimetatu
Tantsulaulud ja laulumängud kadrilaulud, vastlalaulud, munadepühade laulud) 5. Vaimulikud rahvalaulud(kirikukoraalide uuem rahvalaul) 3. Jutustavad ehk lüroeepilised laulud 4. Lastelaulud(lapsed ise või lastele) 5. Hällilaulud 6. Kiigelaulud 7. Tavandilaulud 7.1. Pulmalaulud Tekst 1. Koosneb värssidest. Värsis 8 silpi 1. Tavaliselt 4-realised salmid 2. Kasutatakse algriimi 2. Kasutatakse lõppriimi(lõppsõnad suht sarnased) 3. Ühe mõtte kordamine mitmes värsireas(parallelism) 3. Väheneb vahetu teksti loomine laulmise käigus 4. Pikad tekstis, sündmuste aeglane kulg 4. Kirjakeele kasutamine 5. Murdekeele kasutamine 5. Murdekeele tähtsus väheneb Meloodi 1
,,Talvine õhtu"). Samuti meeldis talle kirjutada armastusest, kirest (nt. ,,Armukevade") ja noorusmälestustest (,,Noorusmaa"). Nagu Enno luuletustes, nii on ka Ridala luuletuste põhisõnum elu igavene ringkäik ning et elu muutub pidevalt (,,Noorus", ,,Kaks pihla"). Samuti näib mulle, et luuletuses ,,Hall laul" on viidatud sõjale ja sellega seotud muredele. Ridalale luuletuste trükipilt oli erinev: ta paigutas luuleread uudselt, pannes vahel üksikuid sõnueraldi värssidesse, nii et salmid moodustasid graafilisi pilte (nt. ,,Kadunud kevade").
1.Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Regilaulu liigid :Lüroeepilised laulud Töölaulud -Kommetega seonduvad tavandilaulud- Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud - Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 2. Uuema rahvalaulu teksti põhitunnused on lõppriim ja salmid. Uuema rahvalaulu viisid muutusid pikemaks ja keerukamaks, rütmipilt mitmekesistus.Kirjutati armastus ,sõja ja mere laule. Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus. Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. 3.19 sajandi alguse muusika: hakati väärtustama eesti rahvust ja keelt.Kultuuri elu hakkas arenema.Loodi palju eestlaste
Ettehaarav lauluviis koor võtab eeslaulja viimasest silbist kinni ja vastupidi ka. Setumaa rahvalaul on mitmehäälne nn Setu terts nad laulavad kahe duuri vahele, see on maast madalalt omandatud. Setu stiil on veidi venelik, kuid täpselt ei teata, mis venelik on. Uuem rahvalaul tuleb 19. sajandil Superlinnade mõisa ümber, ka meremeestega. Suur osa mõjutust Saksast. Regilaulul eesriim, uuemal rahvalaulul lõppriim. Tekivad salmid. Laulma hakkavad ka mehed. Vemmalvärssi või paroodiat laulavad mehed, naised aga sentimentaalset armuromantikat. Salmikud sinna kirjutatakse laulud, viisid jäetakse tavaliselt meelde. Uued tantsud : labajala valss Viini valss teistmoodi. Ringmängulaulud. G.Ernesaks on oma loomingus kasutanud palju rahvalaulumuusikat. Vaimulik rahvalaul. Gregoriuse koraal kaob meie kirikutest 16.sajand, ,,taganeb" just protestantliku muusika eest. Luteri koraali rahvalik variant. 16
ALEKSAND R BLOK 1880-1921 Varajane elu ■ Aleksandr Aleksandrovich Blok sündis 1880. aastal Peterburis ■ Isa oli juuraprofessor Varssavis ja ema oli kirjanik ■ Bloki vanaisa oli kuulus Peterburi ülikooli rektor Andrei Beketov ■ Isa hülgas pere pärast Aleksandri sündi, nii et ta kasvas üles ema kirjanikke ja tõlkijaid täis boheemlastest suguvõsas ■ Elas suviti vanaisa mõisas Moskva lähedal. Nende naabriks oli tuntud keemik Dmirti Mendelev, kelle tütrega Blok väga lähedane oli ■ Kirjutas esimesed luuletused 5-aastaselt. Esimene avaldatud tõsine teos on kirjutatud 18-aastaselt Varajane elu ■ Astus 1898. aastal Peterburi ülikooli juurat õppima ■ 1901. aastal vahetas ta eriala juuralt vene keele filoloogiale ■ Abiellus 1903. Aastal Ljubov Mendelejevaga ■ Avaldas 1904. aastal „Стихи о прекрасной даме“, mille pühendas oma naisele ning mis oli koheselt ka edukas ■ Lõpetas ülikooli 1906.aastal juba tunnustatud luuletaja...
saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet. Teose ülesehitus Sündmused toimuvad paralleelselt kahel ajal: ristisõdade ning nõukogude Eesti aastail. Materjal on pärit teose kirjutamise perioodil Eesti ühiskonnas toimunust ning ka liivlaste minevikust. Teksti sisse püstitatud liivikeelsed salmid annavad märku autori põhjalikust materjalikogumisest. Kuidas kajastub teoses aeg, milliste sündmuste ja tegevuste kaudu näitab autor aja kulgu. Sündmustik toimub algselt linnas, seejärel külas, kolhoosis ja vanal Liivimaal. Muid tegevuspaiku on kirjeldatud väga üksikasjalikult ja veenvalt. Süzeeliine on mitu. Üks neist on muistsel Liivimaal, teine 70.aastate Eestis toimuv. Olemus ja saatus Peategelane Ra on väga mõtlik, analüüsiv, ümbrust jälgiv, introvertne ja nukker
teised kordavad samu sõnu kohe järele. Niimoodi saavad laulda kõik, kes laulda tahavad. Rahvalaulu viis oli tradistiooniline. Kogu aeg kordub üks ja sama viis. Tegemist oli lühikese rühmaviisiga, st paljusid laule lauldi ühel viisil. Lauldi hälli-, mängu-, töö-, pulma-,matuse-, kiige-,sõjalaule jt. Uuemad regilaulud kujunesid trükisõna ja kirikulaulude mõjul.Uuemal ehk lõppriimisel regilaulul on erinevalt vanemast regilaulust lõppriim ja salmid ehk stroofid. Selline luulevorm sugenes kirjanduse mõjul regivärsi rüpes. Hulgaliselt leidub ka siirdevormilisi, mõlemate vormitunnustega laule. Valdavaks said lõppriimilised stroofilised regilaulud 19. sajandil. Nad on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisemad ja neid on esitatud ka pillisaatega. Olulisemad liigid on mõisa ja peremeeste vastast ühiskondlikku protesti väljendavad laulud, külakroonikad ja armastuslaulud. Viimaseid kasutati palju ringmängudes.
Lüürika-sõnakunsti üks põhiliike,eepika ja dramaatika kõrval Eepika-kui põhiliigi zanrid keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele Dramaatika-zanre liseloomustab tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog Luule-e.poeesia mõiste tähistab kõiki värss kõnes teoseid võibolla eepiline ja dramaatiline Stiil-autori,ajastu,kunstivoolu ühise loome ja maailmanägemise viis,mis väljendab teose igal tasandil Epiteet-kirjeldav või kaunistav lisandsõna e.poeetilinetäiend Võrdlus-kõrvutamine ühise tunnuse alusel Meta ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel Isikustamine-e.personifitseerimine millelegi mitte inimlikule isikuomaduste omistamine Sümbol-võrdkuju,pilt või märk,mis esindab mõnd nähtust või mõistet eriti abstraktselt Allegooria-e. Mõistukõne tekst tervikuna vihjab millelegi millest otse juttu e tehta Iroonia-pilkavteesklus,öeldakseüht aga vihjatakse vastupidisele Gradatsioon-e.astendus tähenduslik tõus või langus luul...
2. LÜÜRIKA OLEMUS · Lüürika ehk luule: tuleb kahest sõnast (lüüra- muusika, meelika- laul) · Tunnused: - riim - värsid ehk read - stroofid ehk salmid · Jaguneb: - riimiline - vabavärsiline · Riimilise luule põhiteemad: - armastus - loodus - isamaa - mõtteluule · Vabavärsilise luule tunnused: - kõikidel teemadel - võib olla 1 salm - sisaldab emotikone, võõrtähti, numbreid - võib moodustada kujundi
haletsusväärse hulga õpetuslikke vasturääkivusi ja uperpalle? Vaatame järgmisi näiteid pidevalt muutuvast vahitorni-teoloogiast. 1975. a. õpetas VPTÜ, et mees, kes külvab seemet tähendamissõnas sinepiivakesest (Mt 13:31), on Saatan. Samal aastal veidi hiljem õpetas Vahitorni ühing, et külvaja on Jeesus.22 Sarnane vahejuhtum esines 1978. a., kui VPTÜ ütles, et "Alfa ja Oomega" Ilmutuse 22:12-13 on Jehoova (so. Jumal-Isa) ning viis nädalat hiljem õpetas, et need salmid käivad Jeesuse kohta.23 Vahitorni ühingu suutmatus Piiblit õigesti tõlgendada väljendub kõige selgemini nende õpetuslikes uperpallides. Esialgu õpetavad nad seisukohta A, siis asuvad seisukohale B, väites, et Jumal on andnud neile "uut valgust". Hiljem pöörduvad nad tagasi endise õpetuse juurde (seisukoht A) ning mõnel juhul asuvad veel kord seisukohale B. Siin on mõned näited. Soodoma meeste ülestõusmine: 1879 Nad äratatakse ellu; 1952 Neid ei äratata ellu;
(Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda.) Mõisted: ● riim- sama- ja sarnasekõlaliste sõnade kordamine. ● vabavärss- luuleread on eri pikkusega, nad ei jagune alati stroofideks ega riimu omavahel. Tekst esitatakse vabalt voolavana. ● stroof ehk salm- luuletuse sisu terviklik osa ja vormi põhiline väljendaja. Stroofid võivad olla mitmesugused. Kõige tavalisemad on nelja- ja kaherealised salmid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärsilisi stroofe. Värsside arv stroofis on piiramatu. ● värss- luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklause. Ühes värsireas võib olla mitu lauset ja üks lause võib paikneda mitmel real.
ilmumine. Ärkamisaja üldine õhkkond tingis selle, et Koidula loomingu põhiteemaks sai isamaa. Mu isamaa on minu arm, kell` südant annud ma, sull` laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa! (,,Mu isamaa on minu arm") See luuletus on saanud eesti rahvale armsaks ja selle salmid on kujunenud peaaegu meie teiseks hümniks Gustav Ernesaksa viisistuses. Selle luuletuse viimases salmis on Koidula soov puhata kodumaa mullas:"Su rüppe heidan unele,/ mu püha Eestimaa!" Luuletaja soov täitus alles tema 60. surma-aastapäeval (1946), mil tema põrm toodi ära Kroonlinna kalmistult ja maeti Tallinna Metsakalmistule. Oma luuletustesse on Emajõe ööbik põiminud ka eesti mütoloogia tegelasi: Vanemuine, laulujumal,
Gustav Suits Põlva Ühisgümnaasium 9.B Hanna-Katre Plato, Teele Ilves, Merit Kollom, Keterli Jõõgre Elukäik Sündis 30.nov 1883.a 1892-1895 Võnnu külakool 1895-1896 Tartu algkool 1896-1904 Tartu Aleksandri gümnaasium Suviti viibis Soomes 1904 õppis Tartu Ülikoolis 1905-1910 Helsingi Ülikool Elukäik Abiellus 1911.a soomlanna Aino Thauvóniga 1911–1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus 1913-1917 töötas Helsingi Vene Gümnaasiumi õpetajana 1917–1919 oli ta tegev poliitikas Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks 1919.a kutsuti Tartu Ülikooli professoriks 1944. a siirdus Suits koos perega Rootsi Elukäik 1953.a nimetati ta Eesti haridusministriks Gustav Suits suri 23.mai 1956.a Maetud sealsele Metsakalmistule Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg“ 1905.a “Elu tuli” 1913.a “Tuulemaa” 1922.a “Kõik on kokku unenägu” ja “Ohvrisuits” 1938.a “Kogutud luuletuse...
Meeste osatähtsus laulude loomisel kasvab. Meeste laulud jutustavad aktuaalsetest sündmustest, nii kohalikest kui ka laiematest. Naiste repertuaaris on seikohal sentimentaalne armuromantika, mis järellainetusena saksa mõisaprouade kodulektüüri abil ka eesti talutüdrukute lugemislauale sattus. 7. Regilaulu ja uuema rahvalaulu võrdlus: o Värsside asemel tekkisid salmid o Algriimi asemel kujunes välja lõppriim o Salmide viisistamisel kasutati tihti kirjakeelt o Uuema rahvalaulu saateks mängiti ka pilli 8. Kirjuta punktiirile, kas tegemist on regivärsi või uuema rahvalauluga. Põhjenda! regilaul Uuem rahvalaul Nüüdma hakkan laulemaie Uhti,uhti,uhkesti Viisk läksTartust Viljandi
Vanem-Edda ( siia lisage mingi eessõna, näiteks: ) Mina lugesin Noorem-Edda asemel Vanem-Eddat ning võin rahuga öelda, et tegin vist õige valiku, sest raamat oli väga huvitav ja kuigi seda oli kohati veidi raske mõista, oli see minu jaoks arusaadav. Minu vastused eeposteküsimustele võivad erineda, kuna ka Noorem-Edda erineb Vanem-Eddast nii kirjapildilt ja arvan, et veidi ka sisult, kuna need read ja salmid on lausa müstilisel kombel kirja pandud ning nendest on tunda(kui imelikult see ka ei kõla) vanaaegset ja mütoloogilist hingust. Kirjutan nüüd veidi eepose maailmapildist. Pärimuse järgi oli maailmas kolm tasemet, mis jagunesid erinevateks ilmadeks: Idavöllr, taevane ilm(Muuspell, tuleilm; Aalfheimr, alfide maa; Asgrard, aaside maa); Midgardr, keskmine ilm(Midgardr, inimeste maa; Jöötunheimr, jöötunite maa; Vanaheimr, vaanide maa); Niflheimr, allilm(Svartalfaheimr, kurjade
Rahvaluule ehk folkloor on laias, traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Rahvaluule uurimisega tegeleb folkloristika ehk rahvaluuleteadus. Jaguneb: Rahvalaul- regivärsiline, lõppriimiline. Rahvajutt- muistend, muinasjutt, naljand, pajatus. Rahvaluule väikeliigid- mõistatus, kõnekäänd, vanasõna. Rahvaluules ilmneb sünkretism, see tähendab liikide eristumatus: laulmisega kaasneb
Miks? Uuem rahvalaul hakkas levima 18. Sajandi lõpul, kuna inimeste maailmapilt avardus ning puututi kokku ka erinevate rahvaste kultuuridega. 6.Millest jutustasid uuemad rahvalaulud? a)meeste teemad: pahameel mõisnike ja pastorite vastu; sõjad ja revolutsioonid; usuvahetus ning väljarändamine. b)naiste teemad: armastus, lossid, printsid, printsessid, lilled, röövlid ja mõrtsukad. 7.Regilaulu ja uuema rahvalaulu võrdlus: a.Värsside asemel tekkisid salmid. b.Algriimi asemel kujunes välja lõppriim. c.Salmide viisistamisel kasutati tihti tantsuviise. d.Uuema rahvalaulu saateks mängiti ka pilli. 8.Võrdle järgnevaid laulusalme. Kumb neist on on regivärsiline ja kumb uuem rahvalaul? Põhjenda! a) Nüüd ma hakkan laulemaie Tegemist on regivärsilisega, kuna kasutatud Laulemaie, luulemaie on algriimi. Siis jääb küla kuulamaie, Vallarahvas vaatamaie, Mõisad mõtteid märkamaie, Kui mina lahkelt laulan palju.
1882 - C. R. Jakobsoni surm. Mõisted: Romaan - on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. ,,Sõda ja rahu" Alliteratsioon - on sõna alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses "Millal maksan memme vaeva..." (rahvalaul). Rahvaluule ehk folkloor on laias, traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Novell - on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskseteemaga, lõpus on puänt. Raamnovell esineb tegelasena jutustaja, kes on kõrvaltvaataja rollis. Giovanni Boccaccio "Dekameron". Vagabund hulkur Rühmitused: Arbujad- 1938 Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud,
Sõnavabadus ja kõlbelised piirid Prantsuse filosoof Voltaire lausus: ,, Ma ei nõustu sinu arvamusega, kuid võitlen surmani, et sul oleks õigus oma arvamus välja öelda." Sõna- ehk väljendusvabadus on eelkõige demokraatliku riigi üks oluliseim vabadus. See tähendab õigust levitada oma ideid, arvamusi ja veendumusi vabalt, ilma karistust kartmata, kuid iga õigusega kaasneb ka kohustus. Mis seab sõnavabadusele piirid? Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 45 ütleb, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Sama mõtet väljendab ka Euroopa inimõiguste konventsioon, mille kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ning vabadust saada ja levitada teavet samuti ka mõtteid ilma võimude sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest. Nendele seadustele tuginedes on meil õigus avaldada oma arvamust ja rääkida, mida me õigeks peame,...
Väliselt pole Enno kunagi kuulunud ,, Noor Eesti" rühmitisse, kuid sisult on ta meie tähtsamaid uusromantika lüürikuid. Enno luule arenemistee on olnud pikk. Ta esimesest trükitud laulust esikkoguni on läinud rohkem aega kui ühelgi meie teisel luuletajal. 1896-1897, enne Enno Riiga-sõitu , toimus tema elus veel üks, hõbeuuri saamisest palju põnevam suursündmus A. Grenzsteini toimetatud ,,Olevikus" trükiti ära neli tema luuletust. Need esimesed salmid iseloomustavad kogu Enno elu ja loomingut. Esimene 4. Juunil 1896 ilmunud luuletus, kandis pealkirja ,,Ma kuulan". Mets vaikne ja vaga kuuvalgel, Ma kõnnin sääl üksinda; Lind lauluga uinund öö algel... Mu süda, mis ootad sa? Ma kuulan ja ootan ma kuulan, Mis ilmutab mulle hiis; Haab kahiseb tasaselt, kurvalt, - Kuid ööbikul rõõmuviis... Kuna Enno oli niivõrd kiindunud loodusesse ja kodukohta, siis käib ka paljudest tema luuletustest looduse motiiv läbi.
värvida. 3.peatükk Lahingumöll ja armukirg Tom oli aiaplangud niiilusti värvinud. Tom ja teine kutt mängisid sõda, Tom võitis ja nad vahetasid sõjavange lugesi surnud kokku. Tom nägi üht ilusat tüdrukut ja vana kadus ta peast. 4.peatükk Tom uhkeldab puhapäevakoolis Tom õppis 5 salmi . Tädi ütles kui jätab salmid meelde siis saab kingituse. Tom sai ülikonna. Tom äritses kirikus pileteid teistelt. Tom sai 9 kollase, 9 sinise, 9 punase pileti eest piibli ja kõik olid üllatunud. 5.peatükk Näpitssitikas ja tema ohver Hommikul mindi kirikusse. Räägiti kõigest ja palvetati. Sitikas oli Tomi näpust kinni võtnud ja puudli kannikast ka. 6.peatükk Tom kohtab Beckyt
meremehest isalt, kes oskas akordionit mängida. Ja elutee jätkub kooliajaga...... · Esimene pill, mida ta proovis, oli onutütre kitarr · Kitarrimängu hakkas ta õppima koos lahutamatu sõbra ja klassivenna Tiit Haagmaga · Omal ajal hindas Urmas meeletult Artur Rinnet ja Georg Otsa · Esimene avalik ülesastumine oli Urmasel klassiõhtul, kus ta ühe laulu väikesest trummilööjast esitama pidi. Esinemine lõppes nutmisega, kuna ta arvas, et on salmid segamini ajanud ja laulmise katkestas · Umbes 7. klassis hakkas Urmas koos Tiit Haagmaga bändi tegema. Pundi nimeks sai "Varjud" Cliff Richardi bändi "Shadows" järgi · Hiljem mängis ta ka veel ansamblis "Andromeeda" · Tallinna 16. Keskkooli lõpetas Urmas 1972. aastal · Et sõjaväest pääseda läks Urmas tööle tehasesse "Dvigatel". · Lõpetas 1978 lavakunstiteatri · Läks tööle Nukuteatrisse 1978
luuleanalüütik Lauriito pedagoogiline loeng “Puud metsa taga ehk seks ja Liiv”. Ette kanti Juhan Liivi luulekatkendeid ning üritati tema loomingut vaadelda kui seksuaaleksperimente ja -perverssusi. Tähelepanu, provokatiivne ja ühekülgne tõlgendus ei sobi banaalse sisu tõttu alaealistele kuulajatele! Loeng on lisatud helifailina: http://www.plaanikomitee.ee/latted2014/029A_140711_1040%20Lauriito%20Merivoo %20ETTEKANNE.MP3 Välja nopitud salmid (koos diagnoosiga): Nad hirmsad on, mu laulud, ja hirmus mu süda sees, nii hirmus nagu mu saatus. Ei, mind mitte iganes! Ülestunnistus Oh, sõbrad, ei lase ma öelda, et oleks nii haige ma. Ja et ma terve oleks, ma seda ei ütlegi ka! Ülestunnistus Sa oled kui salanaine, mu kallis kodumaa. Ja seda küll avalikult ei tohi nimeta. Kodumaa-armastus ...Mina vaatama, vaatma väikest meest: vaata sõbrakest, sõrmepikukest!... Gay Hm, sõber, veidi värvilik, on sinu arvamine.
kooliõpetaja Johan Pihelmann. Räägitakse, et just siis öelnudki Glehn oma kuulsad sõnad: "Seie saagu lenn!" Glehni loss 1886. aasta 1. oktoobriks valmis keskaegse rüütlilossi kahekorruseline krohvimata paehoone, mille arhitektiks oli Glehn ise. Agaralt asus ta lossiümbrust kujundama, rikastades loodust omatehtud puunikerduste ja moraalitõdesid vahendavate sildikestega. Allkorruse esiku ja kontori seinu katsid risti-rästi mitme värviga kirjutatud salmid ja mõtteterad. Ladina-, kreeka-, prantsus-, vene- ja saksakeelsete tekstide kõrval leidus ka eestikeelne salm, mis manitses: "See on üks harimata mees, kes sülitab veel maja sees!" Von Glehn ei nikerdanud ainuüksi eriskummalist mööblit. Oma tornilaadsete soppide, sakmelise katuseääre ning pooleldi maa-aluse sissepääsuga meenutab hoone paljus keskaegset linnust. Eriti võimsa ja sihvakana mõjub lossi tagakülg, kuna loss on ehitatud otse klindinõlvale. 1910
koolis- õpetaja, kokk,………………………………………………. ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… 5. Mõtle, mitme elukutse esindajaga on seotud leib Sinu laual! Nummerda luuletuses salmid. Loe pala! Koosta sündmuste põhjal skeem! Keda kiita leiva eest? M. Kesamaa Rõõmustab see kõiki meid, Ükski laps ei lähe segi: Pagar töötab,tainast mätsib, kui on laual värske leib. "Pagar!Pagar leiva tegi! tõukab ahju leivapätsid. Koolist tulles hea on isu, Ta on vaevanägija, Kuklasse siis tõukab mütsi. kuis nüüd lõhnab leivasisu
aastal ilmus „Tavaline eesti idioot“. Luulekogu teemadeks on elu ja inimesed meie ümber. Samal aastal ilmus ka teine luulekogu „21. sajandi armastusluule“ 2011. Aastal ilmus luulekogu „Kuidas tappa laulurästikut“ Väga oluliseks teemaks Taanilinn Tallinn. Koostöös Kirke Kangroga ilmus 2012 lasteluulekogu „Tähesadu“. Raamatus on tähestiku järjekorras kõik Eesti tähed ning iga tähe kohta on Rooste luuletanud vaimukad salmid. Samal aastal ilmus ka luulekogu „Laul jääkarudest“. Kogumik sisaldab endas luulet perioodist 2007-2012 Ning kolmas „Higgsi boson“. Peamiselt räägib see luulekogu armastusest ja inimeseks olemisest, ka üksildusest ja kurbusest ning eestlaste elust. 2013. aastal ilmus koos Doris Karevaga raamat „Elutants“. Raamatus asuvad eluga dialoogi 24 inimtüüpi. 2013. Aastal luulekogu „ Kõik tänavanurkade muusikud“
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
