Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"saamid" - 87 õppematerjali

saamid on põhjapoolne põlisrahvas, kes moodustavad etnilise vähemuse neljas riigis – Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal. Nende ajaloo ja keele kohta tean väga vähe, mis tõttu pakub teema mulle erilist huvi.
thumbnail
3
docx

Saamid

Saamid Miina Härma Gümnaasium 8b klass Laura Liis Metsvaht 2010 Üldkirjeldus: Saamid (laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal. Saamid kõnelevad saami keeli. Kokku on maailmas 80 000­ 100 000 saami ja seega on nad arvukaim põlisrahvas Põhja-Euroopas. (Norras elab u 40000, Rootsis u 10 000, Soomes u 5 000 ja Venemaal u 2 000 saami.) Saamide rahvaarvu on hinnatud ka mitmeid kordi suuremaks. Erinevused tulenevad peamiselt erinevatest saamluse määratlemise kriteeriumidest, kas aluseks võetakse emakeeleoskus või päritolu. Praegune asuala jaguneb nelja riigi vahel, jäädes Norra, Rootsi ja Soome põhjaossa ja Koola...

Eesti keel
8 allalaadimist
thumbnail
6
odp

Saamid ( Powerpoint )

Saamid Anna-Kristiina Kreemann 9.klass Saamid on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal Saamid räägivad saami keelt Keel kujunes välja Lõuna-Soomes ja Karjalas Saamid kuuluvad Euroopa aborigeenide hulka Saamid on tegelenud kalapüügiga, karuslooma jahtimisega, lammaste karjatamisega, kuid enamasti põhjapõdra kasvatusega Saami rahvamuusika on isepärane joigude laulmine ehk joigamine (joitakse tavaliselt ilma saateta) Joigamine ­ ilma sõnadeta laulmine (Näiteks) jo jee lo la joo je loo Saamide käsitöö, laulud, tantsud ja rõivastus on säilinud tänapäevani Viimastel aastakümnetel on levinud saamide kultuur üle maailma ja kogunud kuulsust...

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Saamid ehk laplased

6.Klass Saami lipp Saamidest · Saamid on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosasN orras,Rootsis, Soomes ja Venemaal . · Saame on kokku 80 000­100 000 . Arvatavasti elab Soome Lapimaal ligikaudu 7000 saami. · Nii Soomes, Norras kui ka Rootsis on saami parlament. Ligikaudne Saamide asukoht tänapäeval. Saami ajalugu · Saamid kuuluvad Euroopa aborigeenide hulka. Arvatavasti olid nad esimeste seas, kes jõudsid Fennoskandiasse. Sellegipoolest on nende geneetiline päritolu veel teadmata. · Hiljem saamid taandusid pealetungiva uusasustuse survel ning nad olid sunnitud minema aina põhjapoolsematele aladele, kuhu olid läinud ka metsikute põhjapõtrade karjad. · Kuid saami keeled ei ole nii vanad. Saami algkeel kujunes välja Lõuna-Soomes ja Karjalas 2000­ 2500 aastat tagasi...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Lapi keel

A Saukse 2010 1.Üldandmed × Lapi keel on tuntud ka saami keele nime all × Lapi keele kõnelejaid on kokku ligi 40 000 × Lapi keeled kuuluvad soome-ugri keelte alla, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid . Laplasi mainitakse esmakordselt I sajandil Tacituse "Germanias", milles esinevat Fenni- nimelist rahvast samastatakse laplastega. Sellesama nimetusega tähistavad laplasi ka mõned hilisemad kroonikud. Saxo Grammaticusel esineb XII sajandil esmakodselt Lappi 'Lapimaa'. Seda nimetust kasutavad ka naabrid ­ soome lappi 'Lapimaa', lappalainen 'laplane' ­ ja nende järgi teisedki rahvad. Laplased ise nimetavad endid sabme (saami), sabmelas, saamla, oma keelt sabme...

Eesti keel
17 allalaadimist
thumbnail
14
odp

Saamide kultuur, keel ja olemus

Teised rahvad on saame kutsunud fennideks (finnideks) ja hiljemalt 12. sajandist lappideks. http://1.bp.blogspot.com/_CrXKZd0 a_9Y/TJY6znpeIuI/AAAAAAAAAMk /MgPnDXU4kNY/s1600/Nenets_Chi ld.jpg Asuala Saamid on väheseid maailma põlisrahvaid, kelle põline asuala ei moodusta tänapäeval territoriaalset tervikut, vaid on jaotatud nelja riigi vahel-Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa. Asustusvöönd nelja riigi territooriumil on umbes 2000 km pikk. Norras elab u 40 000, Rootsis u 10 000, Soomes u 5 000 ja Venemaal u 2 000 saami. Saamide rahvaarvu on hinnatud ka mitmeid kordi suuremaks. Erinevused tulenevad peamiselt erinevatest saamluse...

Eesti keel
8 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Saamide muusika

Nad on arvukaim põlisrahvas Põhja-Euroopas. Saamidel on rikkad kultuuritraditsioonid mis elavad ka tänapäeval. Igapäevaselt tehakse käsitööd , lauldakse vanu laule, tantsitakse tantse ja kantakse rahvariideid. Nende lipp Saami Tüüpiline laul on joig. Laulul arvatakse olevat eriline vägi, see võimaldab tunda ühtekuuluvust mõne nähtusega , paiga, puu, kivi, looma või inimesega. Saam võib laulda kõigest mida näeb või ette kujutab. Joigudel on vähe sõnu. Pillidest on enam levinum võrutrumm Võrutrummi mängisid samaanid (nõiad) Rahvusvaheliselt tuntud saami joigajate hulka kuulus Nils-Aslak Valkeapää ja kuulub tänini Wimme Saari. Laulud https://www.youtube.com/watch?v=_ FzEpXNOjCY&index=2&list=PLcxaWAfluA48yWZz 4IJiZtL5j1sbLWawT https://www.youtube.com/watch?v=Ix-_ 3JhHjcA&li...

Muusika
3 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Rassid, rahvad ja usundid

sajandil. Leiti, et parimad tingimused vaimseks ja ühiskondlikuks on loodud siis, kui riik ja rahvus kattuvad (Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia jne. on lagunenud). Riigi ja rahvus piirid ei saa ka tulevikus täielikult kattuda. See tõttu jääb rahvuslike õiguste küsimus ka edaspidi päevakorda vähemusrahvuste probleem. Vähemus rahvustena vaadeldakse selliseid etnilisi gruppe, kes arvulises vähemuses olles elavad mingi riigi territooriumi osal põliselt (nt. saamid Norras, sibula-venelased Eestis Peipsi ääres jne.). Hõim - väike algelise kultuuriga etnos. Hõimuliikumised põhinevad rahvaste sugulusel. Hõimuliikumistele andsid olulise tõuke 18.-19. sajandi keeleteaduslikud ja arheoloogilised avastused. Enamasti on nende taga seisnud ka konkreetne poliitiline huvi. Pangermanism - [kreeka keeles pan - kogu, kõik] ühiskondlik poliitiline liikumine, mis taotleb kõigi germaani, peamiselt saksakeelt kõnelevate inimest ühendamist. Tekkis 19...

Ühiskonnaõpetus
477 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Rootsi põhjalik referaat

aastatuhandeni. Rootsit mainiti esimest korda 1. sajandil Rooma ajaloolase Tacituse poolt, kes kirjutas Suioonide hõimust, kes elasid merel ning olid tugevad nii relvade kui laevade poolest. See viitas Ida-Rootsi asukatele Svealandist, kes elasid peamiselt Mälareni järve ümbruses. Sellest hõimust on saanud Rootsi endale ka nimetuse (Sverige). Lõuna-Rootsit asutasid Götalandi alal Götarid. Põhjaosa asustasid hõredalt saamid , kveenid ning teised hõimud/inimesed kes on seotud soomlastega.Viikingiajal (9. - 10. sajand) liikusid Rootsi viikingid ka ida poole ning jätsid jälje Baltimaadele ning Venemaale, kellede nimi tuleneb ilmselt nende viikingite slaavi nimetusest: Rus. See nimi tuleneb ilmselt Roslagenist ning peegeldub ka tänapäevases riigi soome- ja eestikeelses nimes (Ruotsi ning Rootsi). Nende teekonnad viisid mööda Venemaa jõgesid lõunasse Konstantinoopolisse ning Lõuna- Euroopasse. Keskaeg...

Geograafia
237 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Rootsi

Nende tulmusel hävib metsa ala ning on tekkinud ka happejärved. Happevihmade tulemusel imbub muldadesse happeid, mis rikub mulla viljakust ning selle tõttu langeb ka põllumajanduse tootlikkus. Õhku vajavad kõik elusolendid ning kui see on saastatnud, siis nende elukvaliteet kannatab selle all. Väätamisväärsus Rootsis: Lapimaa Lapimaaks kutsutakse alasid, kus elavad laplased ehk saamid , keeleliselt eestlaste sugulasrahvas. Põhjapoolne osa Lapimaast jääb tundravööndisse, kuid lõunapoolne ulatub okasmetsavööndisse. Lapimaa on võrdlemisi mägine, kuna tema piiresse jäävad Skandinaavia mäestiku põhjaosa ning Hibiinid. Ka tasasel maal kerkib siin- seal kõrgemaid mägesid, tundraid. Lapimaa rahvaarvuks loetakse umbes 1 miljon, kuid laplasi on nende hulgas vaevalt 30 000. Enamik laplasi elab Norras. Ise hüüavad nad end saamideks ja peavad laplase nimetust halvustavaks...

Geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Soome Vabariik

Ärimets katab 65% Soome maa-ala ja puidutooted moodustavad ekspordi väärtusest 40%. Soomes ei leidu naftat, küll aga on seal märkimisväärne hüdroenergiavaru. Tööstuse suure energia tarbe katab peamiselt soojus- ja tuumaelektrijaamade toodang. Rahvastik: 5 ,206 miljonit elanikku, 67% on linnaelanikud (31.12.2003). Rahvastiku tihedus on 17 inimest km². Soomlasi on u 93%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased, saamid , venelased. Suurimad välismaalaste grupid on venelased, eestlased, rootslased, somaallased. Rahvaarvu järgi on Soome 112. kohal. Olles suhteliselt väikese rahvaarvuga riik. Keskmine oodatav eluiga on Soomes 78.24 aastat meeste oodatav keskmine eluiga on 74.73 aastat. Naiste oodatav keskmine eluiga on 81.86 aastat (2004) On aga täheldatud eluea tõusu, võrluseks toon vanuselise koosseisu tabelid aastal 2025 ja aastal 2050....

Geograafia
53 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Loodusvööndid

6. Loomastik ­ vähe loomi. Jagunevad paikseteks ja rändasukateks. Paiksetel loomadel on suur ja kompaktne keha, paks karvkate, mis talvel on hele, suvel tume. Suvel koguvad naha alla paksu rasvakihi. Rändloomad toituvad suvel tundras, talvel metsavööndis. Põhilised loomad: põhjapõder, lemming, hülged. 7. Inimesed ­ peamised tegevusalad on veeimetajad küttimine, kalastamine, põhjapõtrade karjatamine. Tundra elanikud: eskimod, saamid ehk laplased. JÄÄVÖÖND 1. Kliimavööde ­ arktiline, antarktiline kliimavööde 2. Kliima ­ suur temperatuuride amplituud, vähe sademeid. Külm ja kuiv kliima. Kaks aastaaega: polaarpäev ja polaaröö 3. Piirkonnad ­ Antarktika (lõunapoolkeral), Põhja-Ameerika, Gröönimaa, Põhja- Jäämere saared 4. Mullastik ­ muldkate puudub 5. Taimestik ­ peamiselt vetikad (vees) ja samblikud (kividel) 6...

Geograafia
228 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Põhjamaade muusika.

See mõjutab rahva suhtumist ja kokkuhoidu. Soome rahvuskultuur areneb varem. Üldlaulupidu oli eestis varem kui soomes. 1852 esimene soome ooper. 1882 sünnib helsingis kõrgem muusikaõppeasutus. 1809. eesti ja soome venemaa alla. Soomes oli aga autonoomia. Tähtsaim linn Helsingi. Seal asutati muusikaselts, kelle juhik sai Fredrik Faatsius(1809-1891). Robert Kajanus ­ filharmoonia seltsi asutaja. Filharmoonia ­ kontserte korraldav organisatsioon. Saamid . Joigumine. Oskari Merikanto helsingi ooperiteatri dirigent, kirjutanud on 3 ooperit. Esimene soomekeelne ooper''põhjala tütar''. Romantilise suuna esindaja. Aare Merikanto, Oskari poeg(1893-1958). Sibeliuse akadeemia ippejõud. Palju sümfoonilisi teoseid, ooper `juha'. Selin Palmgren helilooja, pianist ja dirigent. Parimad klaveriteosed. 5 klaverikontserti, palju miniatuure. Kutsutud ka soome Chopiniks. Toivo Kuula.täiendas end välismaal, seal leidis oma isikupärase stiili...

Muusikaajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Norra - referaat

Norra majanduslik ja sotsiaalne areng, samuti rahva tervise ja arstiabi kättesaadavuse paranemine on toonud kaasa suremuse dramaatilise languse, peamiselt tänu väikelaste suremuse vähendamisele ja tuberkuloosi väljajuurimisele. Inimeste keskmine oodatav eluiga on alates 1830. aastast jõudsalt kasvanud ning on tänaseks jõudnud 78,7 aastani. See on üks kõrgemaid kogu maailmas. Rahvuslikult koosseisult on Norra ühtlane - 98% rahvastikust on norralased. Vähemusrühmad on laplased ehk saamid (umbes 40 000) ja soomekeelsed norralased kveenid (12 000), on ka taanlasi ja rootslasi. Loomulik iive on viimaseil aastail vähenenud ja rahvastik vananenud. Alla 15 aastased moodustavad rahvastikust 20%, tööealised 65% ja vanemaealised 15%. Protsentide järgi tundub, et Norras on vananev rahvastik. Meeste ja naiste keskmine eluiga on vastavalt 76 ja 82 aastat. Võrreldes Euroopa või maailmaga on see väga kõrge arv. Sündimuse...

Geograafia
201 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Rootsi

aastatuhandeni. Rootsit mainis esimest korda 1. sajandil Rooma ajaloolane Tacitus, kes kirjutas suioonide hõimust, kes elasid merel ning olid tugevad nii relvade kui laevade poolest. See viitas IdaRootsi asukatele Svealandist, kes elasid peamiselt Mälareni järve ümbruses. Sellest hõimust on saanud Rootsi endale ka nimetuse (Sverige). LõunaRootsit asutasid Götalandi alal Götarid. Põhjaosa asustasid hõredalt saamid , kveenid ning teised hõimud/inimesed, kes on seotud soomlastega. Viikingiajal (9. 10. sajand) liikusid Rootsi viikingid ka ida poole ning jätsid jälje Baltimaadele ning Venemaale. Venemaale liikunud viikingite nimi tuleneb ilmselt nende slaavi nimetusest:Rus. See nimi tuleneb ilmselt Roslagenist ning peegeldub ka tänapäevases riigi soome ja eestikeelses nimes (Ruotsi ning Rootsi). Nende teekonnad viisid...

Eesti keel
28 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest,...

Ühiskonnaõpetus
1044 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Norra Kuningriik

kultuuritraditsioonid, mis koos teistest riikidest saadud kultuuriliste mõjutustega kujunesid ainulaadselt mitmepalgeliseks. Seda on võimalik näha nii muuseumides kui galeriides, ent ka maastikupildis. Lisaks muusikale, kirjandusele ja kunstile väljendub Norra kultuur traditsioonilistes rahvariietes ­ bunads'ites, mida kantakse auga erilistel sündmustel ­ pulmas, ristimisel ja loomulikult Norra rahvuspühal 17. mail. Saamid on Norra pärisasukad. Praegusajal on nad rahvusvähemusrühm. Neil on oma parlament ja nad elavad peamiselt Finnmarki maakonnas Põhja-Norras. Saami rahvas elatub traditsiooniliselt põhjapõdrakasvatusest, küttimisest ja kalapüügist. Nad on uhked oma pärandi üle ning valmistavad kauneid käsitöö- ja kunstiesemeid....

Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Loodusvööndid

Tüüpilised loomad: põder, karvasjalgkakk, siidisaba, soobel, pruunkaru, saarmas. Inimeste tegevusalad: metsandus, jahindus, kalandus, loomakasvatus. TUNDRA: Kliimavööde: lähisarktiline Kliima: lühike, jahe ja niiske suvi(10C), pime, külm, tuisune, kuiv ja tuuline talv(- 34C), aurumine on väike, keskmine sademete hulk 250mm Riigid: Norra, USA, Isalnd, Kanada, Venemaa. Elanike nimetused: 1) Skandinaavia: laplased, saamid . 2)Kanada, Gröönimaa: eskimod, inuitid. 3)Kirde-Siber: Tsuksid Mullad: väga vähe huumust Taimed: samblad, samblikud, puhmastaimed. Tüüpilised taimed: vaevakask, harilik drüüas, lumi-käokõrv, kukemari, islandi samblik. Loomad: kohastumused: 1)kaitsevärvus 2)paks karvkate 3)suured kõrvad 4)rasvakiht 5)osadel talveuni...

Geograafia
57 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Soome

Osula Põhikool Soome Referaad Koostaja: Kristel Rajatamm Juhendaja: Iines Urm Osula 2009 Sisukord: Üldandmed..............................................................................................................................3 Lipp.........................................................................................................................................4 Vapp........................................................................................................................................4 Majandus.................................................................................................................................5 Geograafiline asend................................................................................................................6 Kliima...

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Nüüdismaailma mitmepalgelisus

sajandil. Arvati, et parimad tingimused vaimseks ja ühiskondlikuks koostööks on loodud siis, kui riik ja rahvus kattuvad (Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia jne. on lagunenud). Riigi- ja rahvuspiirid ei saa ka tulevikus täiesti kattuda. Seetõttu jääb rahvuslike õiguste puhul edaspidigi päevakorda vähemusrahvuste probleem. Vähemusrahvustena vaadeldakse sääraseid etnilisi rühmi, kes arvulises vähemuses olles elavad mingi riigi territooriumi osal põliselt (nt. saamid Norras, nn. vanausulised Eestis Peipsi ääres jne.). Usku on mõistena määratletud mitmeti, kuid üldjoontes võib seda vaadelda kui inimese suhet millessegi, mida ta peab ülimaks, traditsiooniliselt Jumalasse, jumalatesse või vaimudesse. Religioon ehk usund on usk üleloomulikesse olendeisse või jõududesse ja nende austamine. Religiooni olemuse üle on vaieldud nii teoloogias kui ka väljaspool teoloogiat. Suurimad religioonid Kristlus on religioon, mille rajajaks peetakse 1...

Ühiskond
97 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Tundrad

Ameerikas Alaska poolsaarel ammutatakse naftat ja maagaasi, Skandinaavias, Siberis ja Põhja-Kanadas kaevandatakse metallimaake. Tundravööndi rannikualadele on rajatud suuri meresadamaid, on tekkinud linnu vabrikute, kaupluste, koolide, haiglate ja muu eluks vajalikuga. Tundra põliselanikudki on muutunud paiksemaks ja nende elu hakkab meenutama meie oma. Erinevais tundrais elavaid inimesi nimetatakse erinevalt: Skandinaavia poolsaarel laplased ja saamid Taimõri poolsaarest Valge mereni neenetsid Kanada põhjaosas ja Gröönimaal eskimod ja inuitid Kirde-Siberis tsuktsid Keskkonnaprobleemid Inimtegevuse laienemisega tundras suureneb keskkonna saastumise oht, sest tundra loodus on inimmõju suhtes eriti õrn. Raskete roomikautode ja mootorkelkude järjest suurem kasutamine kahjustab pinnast ja taimkatet. Lühikese ja jaheda suve jooksul ei jõua taimkate taastuda...

Geograafia
62 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun