. Millised olid minu eelnevad teadmised? Loode võtab kõik vajalikku eluks emalt (toit, hapnik jne). Mitte kõik spermotosoidid jõuavad naise munarakuni. Lapse sugu sõltub X ja Y kromosoomist. Rasedus on jagatud kolmeks trimestriks: · raseduse esimene trimester kestab 12 nädalat. · teist trimestrit (13.-26. nädalat) peetakse "comfort" trimestriks. · Kolmas trimester on 6. kuni 9. Kuuni. Esimeste üheksa nädala jooksul lootel on juba pea, süda, käed, jalad, vereringe, aju ja selgroog. Raseduse ajal toimuvad naise organismis muutused. Kaheksandal nädalal loode näeb välja nagu väike mees, vaatamata sellele, et käed, jalad ja teised kehaosad on arendamas. Naisel võib esineda rasedustoksikoos. Esimene ultraheliuuring tuleb teha 10. -14. nädalal. Ultraheliuuring näitab, kas lootel on geneetiline või muu anomaalia (DOWNi sündroom). Kui ema on vanem kui 25 aastat vana, tuleb tal
NIKOTIIN Mis on nikotiin? Nikotiin on alkaloid,mis on leitav maavitsaliste sugukonna taimedest. Nikotiini leiab eriti tubakast , vähemal määral tomatist,kartulist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud ka mitmetele putukamürkidele Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik,mis lahustub kergesti vees. On väga laiaulatuslik mürk organismis. On narkootiline aine,tekitab pideval tarbimisel sõltuvuse. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese !!! Kuidas mõjub nikotiin inimesele ? Nikotiin toimib inimeste stressi sumbutajana. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, inimene muutub erksamaks,enesetunne paraneb ja näljatunne võib väheneda,kui nikotiini pettetunne on lühiaegne. Nikotiin mõjub otseselt ka neerupealistele. K...
Süstol kontraktsioon Diastol lõõgastumine Hüpertoonia vererõhu kõrgenemine; kõrgenenud arteriaalne vererõhk. Hüpotoonia madal arteriaalne vererõhk. Hüpertermia ebatavaliselt kõrge kehatemperatuur Hüpotermia ebatavaliselt madal kehatemperatuur EKG on südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus. (elektrokardiogramm) Bradükardia frekvents alla 60 korra minutis. Tahhükardia frekvents üle 100 korra minutis Suur vereringe vasak vatsake, aort, arterid, kapillaarid, veenid, õõnesveenid, parem koda Väike vereringe parem vatsake, kopsuarterid, kapillaarid, kopsuveenid, vasak koda Seedeelundkond: Suuõõs cavum oris Neel pharynx Söögitoru oesophagus Magu ventriculus, gaster Peensool intestinum tenue Jämesool intestinum crassum Keel lingua Digestioon seedimine Absorptsioon imamine
hüübimiseks 3) Vitamiin E – tokoferool – vereringeelundite ja lihaste kaitse, antioksüdant, leevendab väsimust 4) Vitamiin K – naftokinoon – vere hüübimine, luukoe tiheduse ja tugevuse tagamine *Nimetage 4 vesilahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) vitamiin B1 - Tiamiin - süsivesikute ainevahetus; energia tootmine; aju ja mälu talitus 2) Biotiin - (B7 vitamiin) - veresuhkru ja rasvhapete süntees; vereringe parandamine 3) B16 vitamiin - Kobalamiin - vereloome ja närvikoe norm. toimimine 4) vitamiin C - L-askorbiinhape : raua imendumine; immuunsüsteemi tugevdamine 2. Nimetage elektrolüütide funktsioon organismis: 1) On ainevahetuse katalüsaatorid 2) Stabiliseerivad kudesid 3) Määravad kehavedelike pH taseme 4) Tagavad kehavedelike osmolaarsuse 3. Mis on Na+/K+ pump? ( ATPaas on ensüüm (valk), mis) transpordib Na+ rakust välja, K+ sisse 4
Organismide looteline areng. Embrüo loode Ebrüogenees organismi looteline areng Embrüogenees lõppeb elussünnituse korral sünnimomendiga, mil organism alustab oma loote järgset arengut. Moorula kobarloode Blastotsüst Seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest raku kihist.(blastula staadium) Ürgjutt muutub kokku kasvades närvi toruks, millest hiljem kujunevad pea-ja seljaaju. Mesoderm kolmas looteleht. Tugi ja liikumis elundkonna. Vereringe elundid, eritus-ja sigimiselundkonna. Ektoderm välimine looteleht. Närvisüsteem, meeleelundid ning naha ja suu epiteelkude, samuti kujunevad sellest küüned, karvad ja hammaste vaap. Entoderm Sisemine looteleht. Seede-ja hingamiselundkond. Erinevatel loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad. Ontogeneesi alguses(embrüogeneesis) läbitakse liigi ajaloolise arengu ehk fülogeneesi etapid.
Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond Mesodermis kujunevad: luud ja lihased vereringeelundkond eritus ja sigimiselundkond *BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud. *Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine) III Vananemise staadium e. raukumisperiood. *Kliiniline surm on pöörduv vereringe, hingamine ja kesknärvisüsteemi talitluse lakkamine, mille maksimaalne kestvus on 3-5 minutit. Kui inimene selle aja jooksul abi ei saa, saabub pöördumatu ja lõplik bioloogiline surm. * Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine · Blastotsüst- imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. · Embrüo- organismi lootelise arengu staadium.
suurenemine Müra mittespetsiifilised häired üle kesknärvisüsteemi (2): omandamisvõime, mälu halvenemine töö efektiivsuse vähenemine KNS pinge üldine lihaspinge tõus, sh kaelaõlavöötme lihastes, peavalu (nn.pingepeavalud); stress, unetus, vererõhu ja südame löögisageduse tõus; Müra mittespetsiifilised häired üle kesknärvisüsteemi (3): silelihaskonna (veresoonte, bronhide, soole jm seinas) toonuse tõusust vereringe häired jäsemetes, hingamistakistuse hood, seedehäired jms. Need on nn. funktsionaalsed häired, on taaspöörduvad Ravi Põhjuse kõrvaldamine / kahjuliku toime vähendamine Sümptomaatiline: KNS pinge vähendamine, selle kaudu organsüsteemide töö normaliseerimine Võimalik, kuni funktsionaalsed häired stressori kestvast toimest ei ole muutunud somaatiliseks, st. taaspöördumatuks. Ravi (2) Taastusravi liikumisravi, vesiravi, massaaz, soojusravi,
Nii tooreid kui ka valminud marju kasutatakse värvimiseks (kollane ja punane värv). Kõik taimeosad sisaldavad meditsiinis kasutatavaid alkaloide, kuid kasutatakse peamiselt juuri ja lehti. Peatab verejooksu. Valmistatud ravimid vähendavad valu, soodustavad sapi eritumist, kasutatakse hepatiidi ja sapikivide puhul. Alkoholi abil lehtedest valmistatud vahendit kasutatakse emakaverejooksu sulgeva vahendina ja maksa ning sapiteede haiguste korral, ka vereringe reguleerimiseks ning pulsi aeglustamiseks. Hea meetaim. (http://bio.edu.ee/taimed/...) Kukerpuu marjadest saab valmistada moose, kompotte ja mahla, isegi likööri ja veini. Peale marjade on toidupooliseks kukerpuu lehed, mida kasutatakse kevadiste salatite ja suppide valmistamisel. Kukerpuu marjad ja mahl on kasulikud südame- ja vereringehaigetele.(Toom, Maie, http://www.terviseleht.ee/...) 6
· Riietele, juustele, nahale ja hingeõhule jääb külge ebameeldiv lõhn. · Juuksed hõrenevad, nahk läheb kortsuliseks. · Nahk, sõrmeotsad ja küüned muutuvad kollakaks ja rabedaks. · Suitsetaja vananeb kiiremini. · Tekib ,,suitsetaja köha". · Väheneb lõhnataju. · Maitsmismeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui enne. · Väheneb kopsumaht, mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus. · Hingamine on raskem ning tekib sagedamini õhupuudus. · Suitsetaja vereringe jäsemetes aeglustub, mistõttu käed ja jalad on külmavõitu. · Suitsetaja on igasugu haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu, vastuvõtlikum, kuna suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi, mis kaitseb bakterite eest. Milline on tubakatarbimise mõju Sinu tervisele pikaaegsel tarbimisel? · Suitsetamine vähendab oluliselt eluiga iga suitsetatud sigaret Click to edit Master text styles kaotab suitsetaja elust Second level keskmiselt 7 minutit
võivad Sinu silmad olla paistes ja punased. Kõri ja suu · Alkohol põhjustab ebameeldivat hingeõhku.Alkoholi tarbimine võib põhjustada kõri-, suuõõne- ja söögitoru vähki. SÜDAME- JA VERESOONKONNA HAIGUSED · Kõrgvererõhktõbi- Kui alkoholi lühiajaline tarvitamine põhjustab vererõhu langust, siis alkoholi pidev ja pikaajaline tarvitamine põhjustab vererõhu tõusu · Südamerütmihäired-tekib vererõhu langus ning oht südame ja vereringe seiskumiseks, teadvusekaotuseks ja koguni äkksurmaks. · Ajusisene verejooks ehk hemorraagiline insult - Insuldi põhjustab veresoone lõhkemine ajus. Insuldi sümptomid on ühe keha- või näopoole halvatus, jäsemete tuimus või tundetus ning raskused rääkimisel ja teiste kõnest arusaamisel. Näited Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Rikkevoolu suurus sõltub keha elektri- takistusest ja voolu kulgemise teest läbi keha. Joonisel on kujutatud inimese kehaosade näivtakistus. Pinge all oleva kehaga kokkupuutel lisanduvad inimkeha takistusele RK puutekohtade ülemineku- takistused Rü1 ja Rü2. Üldiselt loetakse inimesele ohutuks 10...20 mA voolu. Suurem vool kutsub esile lihaste krampe, hingamishäireid ja halvemal juhul ka südamelihaste värelemise ehk fibrillatsiooni, mille tagajärjel võib lakata vereringe ning aju verevarustus. Kui aju ei saa umbes 5 minutit verd, võib järgneda surm. Ohtlikkus sõltub voolu suurusest ja kestusest. Kõige ohtlikumaks peetakse voolu läbi parema käe ja vasaku jala, sest see läbib südame piirkonda. Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon (IEC International Electrotechnical Commission) loeb inimsüdant läbiva voolu ohutuks kestuseks aega 10 t< I 10 t voolu ohutu kestus sekundites (s) I voolu efektiivväärtus milliamprites (mA)
vaatamine läbi kokteilikõrte kimbu. Jõevähi elundkonnad (2) · Seedeelundkond: Sõrgade abil suunatakse toit suuavasse, kus osaliselt toit lõugade abil peenestatakse. Edasi liigub toit makku, kus jätkub toidu seedimine (vajalikke nõresid toodab maks). · Jõevähid toituvad väga mitmekesiselt vetikad, väikestest loomakestest, ka surnud konnad ja kalad. · Erituselundkond: jäägid eritatakse roheliste näärmete kaudu (vedelik, mis eritub on rohelist värvi). · Vereringe: avatud, veri (sinakasroheline) liigub südamest lähtuvates veresoontes ja kehaõõnes. · Hingamine: lõpuste abil, kus toimub vere rikastamine hapnikuga. Jõevähi sigimine · Jõevähid on lahksugulised, viljastumine toimub keha väliselt. · Isane kinnitab seemnerakud emaslooma tagakeha alla. · Emane muneb sügisel kuni 60 muna, kohe pärast munemist toimub viljastumine. · Kuni kevadeni kannab vähk viljastud mune endaga kaasas.
Jagunevad: Neer Selgroogsetelt eristatakse Eelneer, keskneer ja Järelneer), Kusejuha, Kusepõis, Kusiti,Kloaak Sugu organid Sugunäärmed- gonaadid Emas. - ovogenees- munarakkude valmimine Jagunevad: Munasari, Munajuha, Emakas, Tupp, Tupeesik, Kõdisti, Häbe ja Imetid Isas. - Jagunevad: Munand, Munandimanus, Munanditott, Seemnejuha, Lisasugunäärmed ja suguti. Udar Süda Südame kestad- sisemine-, keskmine-,välimine Suur ja väike vereringe Nahk Kaikseb keha ärritajate eest, temperatuur, parasiidid ja mikroobid Toimib ehituselundina- higi Salvestab vett, mineraalaineid, vitamiine ja rasvu Sünteesib D-vitamiini, päikse UV- kiirte mõju Toodag nahka kaitsvaid rasvainet ja toodab loomade omavahelisi lõhnaineid Koosneb 3mest kihist: Nahaaluskude, Pärisnahk, marrasnaks. Karvad- kabjad Kudede mõiste ja jaotus
märkamatult elektrivoolu pinge tervisele. Nendel inimestel on märgatud väsimus, mälu- ja unehäired, peavalu, kõrge vererõhk.[2] Hetkeline. Elektrilahenduse saamine inimesega väga lühikese aja jooksul. Elektrivoolu tugevus, mida peetakse inimesele ohtlikuks ja mis toob kaasa elektrivigastust, ületab 0,15A ning vahelduv- ja alalispinge üle 36V. Elektrilöögi toime tagajärjed võivad olla väga erinevad: elektrilöök võib põhjustada südame-, vereringe, hingamiseseiskumist, teadvusekaotust. Peaaegu alati elektrivigastusega kaasneb naha, limaskestade ja luude kahjustus elektrilahenduse sissepääsu ja väljapääsu kohatadel, põhjustades häireid närvisüsteemil.[2] On olemas kohalikud ja üldised elektrivigastused. Põletused elektrimärgid, naha metalliseerumine, naha läbilöök. Üldiseid vigastusi iseloomustatakse kahjusega erinevatele lihasgruppidele ja ilmnevad nad hingamise ja südaseiskusega ja krampidega.[2]
o Vererõhk normaliseerub alles mitme nädala jooksul pärast alkoholi tarvitamise lõpetamist o Alkoholiga liialdajatel põhjustavad veresoonte muutused nii südame kui ka aju verevarustuse ohtlikke häireid o Rohke alkoholi tarvitamine soodustab südameinfarkti ja ajuinsuldi teket SÜDAMERÜTMIHÄIRED o Pidev suurtes kogustes alkoholi tarvitamine võib põhjustada südamerütmihäireid ka tervetel inimestel o Arütmia tulemusel tekib vererõhu langus ning oht südame ja vereringe seiskumiseks, teadvusekaotuseks ja koguni äkksurmaks. SÜDAMELIHASE KAHJUSTUS o Ehk kardiomüopaatia o Kardiomüopaatia võib tekkida inimesel, kes tarbib alkoholi mitme aasta vältel üle 90 g päevas. o Selle teke sõltub ka organismi geneetilistest iseärasustest MAKSAPÕLETIK o Ehk alkoholihepatiit o See haigus võib tekkida nii noorematel kui ka vanematel inimestel, kes tarvitavad pikema perioodi jooksul suurtes kogustes alkoholi
mis lõppeb tutiga. Lõvid on umbes meetrikõrgused ja 2,5 meetri pikkused, ning nende kaal võib ulatuda kuni 250 kilogrammini. Täiskasvanud isaste kaela, õlgu ja rinda katab pikk karvkattest tumedam lakk. Emased lõvid on isastest väiksemad. Lõvid on kaetud pruunikaskollase karvkattega. [vt Lisa 1] Siseehitus Lõvid hingavad kopsudega, mis koosnevad miljonitest kopsutrombukestest. Lõvidel on suletud vereringe. Nende süda on neljaosaline. Kuna lõvid on loomtoidulised, on neil suhteliselt lühike soolestik, mis koosneb maost ning peen- ja jämesoolest. Elupaik Lõvid asustasid kunagi kogu Aafrikat ning Edela- ja Lõuna-Aasiat, kuid tänapäeval elavad nad looduslikult ainult Kesk- ja Lõuna-Aafrikas. [vt Lisa 2] Nad elavad peamiselt veekogudega savannides ja võsastikes, kus elab palju sõralisi. Lõvid on ainsad kaslased, kes
Häirub koevedeliku ringlus, kapillaarid laienevad, katkevad. 3. aste - tselluliit on nähtav ka lamades. Mikrokobarad ühinevad makrokobarateks, neid seob tihe sidekoe võrgustik. Rasvakobarad suruvad kokku vere- ja lümfisooned ja surve ka tundenärvidele. Tselluliidi piirkond on pigistades valulik. Edasi võib tselluliit veelgi süveneda. Koed lähevad kõvaks ja väga muhuliseks. Seda nim. ka liposkleroosiks. Peale astmete eristatakse veel vett siduvat, rasva siduvat või vereringe häirest tingitud tselluliiti. Tselluliidi põhjused. · Hapnikuvaegus- õige hingamine värskes õhus annab piisavalt hapnikku kudedele · Halb seedeprotsess, kõhukinnisus- jääkained püsivad kaua kehas · Hormonaalsed muutused puberteedieas, raseduse ajal, pre/postmenopausi perioodil. Rasva deponeerumist soodustavad muutused organismis -
Nad asetsevad neerude peal paksus rasvakihis, parem on kolmnurkne, vasak on poolkuukujuline. Kaaluvad kokku 10-12g. Ehituslikult on neerupealistes koor ja säsi. 42.Millised on neerupealiste koore ja säsi hormoonid? Säsi- eritab peamiselt adrenaliini ja noradrenaliini. Koor-eritab steroide(glükokortikoidid ja mineralokortikoidid ning suguhormoone. 43.Millised on adrenaliini ja noradrenaliini toimed? Adrenaliin kiirendab südame löögisagedust ja suurendab vereringe minutimahtu. Noradrenaliin tõstab vererõhku, aeglustab südametegevust ja vereringe minutimahtu. 44.Millised on stressi füsioloogilised alused? Stressi esile kutsuvaid ärritusi nimetatakse stressoriteks. Nende hulka kuulub kõik, mis kutsub esile tugevaid füüsilisi ja psüühilisi pingutusi(külm ja kuum, raske kehaline töö, haigused, operatsioonid jne). Stressorite kauakestev toime võib kutsub esile adaptsioonisündroomi koos neerupealiste koore hüpotroofiaga.
Harva ööpäev. Spermid kanduvad juhasse tänu seemnerakkude liikumisele viburite abil ning emaka ja juhade rütmiliste kokkutõmmetele. Selleks, et spermid muutuks viljastamisvõimeliseks, peavad nad olema mõnda aega naise suguorganites. Läbivad emaka, munajuha. Korraga küpseb 1 munarakk, liigub munajuhasse , sealt emaka poole. 22+x+22+x= 44+xx tüdruk 22+y+22+x=44+xy poiss 1 kuu loode kuni 1 cm. keha ülaosa areng kiirem, kui alaosa. Lihaste, luude, vereringe alged. 2 kuu kiire areng. moodustuvad kõik elundkonnad. 3 kuu idulasel on kõik kehaosad, organid olemas. väliselt sarnaneb inimesega. elundid talitlevad. nahk on kaetud karvadega. loode hakkab liigutama. 4 kuu luude kujunemine. suguelundid arenevad nii, et on võimalik sugu määrata. (munandid kottidesse) 5 kuu kasv aeglustub. ema tunne liigutusi. loode kuuleb ja tajub 6 kuu nahk muutub voldiliseks. silmad, kulmud hästi eristatavad
Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub, või tekib emakaväline rasedus. 3) Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks 3 lootelehte arenevad embrüoblastist: a. Välimine looteleht ehk ektoterm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoterm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on entoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta arenevad trofoblastist (blastotsüsti rakkudest): 1)Vesikest e. amnion- lootevedelik: 2)Kusekott e. allantois- nabanöör:
-ÜLEMINEKUEPITEEL NEUROEPITEEL- NÄÄRMEEPITEEL Ühekihilinemitmekihiline Rakuvaheainet väga vähe!Veresooned epiteelkoes puuduvad! VERE ÜLESANDED 1: A.Transport: toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne B.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine: vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri jne. VERE ÜLESANDED 2: Organismi kaitse: vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed ("kärnad") moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne. Punalibled e. erütrotsüüdid ca 95 % kõigist vererakkudest (4,2 6,2 miljonit/cmm), ilma tuumata, ketta kujulised, sisaldavad hemoglobiini , mis seob hapnikku (siis helepunane!) ja osalt ka süsihappegaasi (siis tumepunane!)
Valkude lagudnamisest saab organism tavaliselt kuni 5% energiast. Valkude lagundamine energia saamiseks intensiivistub üksnes nälgimise ajal, kui selleks ei ole enam võimalik kasutada ei süsivesikuid ega rasvu. Organismi vastus füüsilisele pingutusele: Südame löögisagedus ja hingamise intensiivsus suurenevad. Lihaste intensiivse hingamise tulemusena suureneb vere süsihappegaasisisaldus ja tekib piimhape. Veresuhkur ja glükogeen vähenevad.Langeb ka vere pH. Vereringe nahas intensiivistub. Lihaste töö tulemusena tekib liigne soojus, mis tuleb kehast eemaldada. Suureneb higistamine. Higinäärmed eritavad naha pinnale soolast vesilahust, mis aurustudes neelab soojust. Suureneb glükogeeni lagundamine. ATP- annab trantspottvalgu molekulile energiat, et see saaks oma kuju muuta.
2)Mõlemal on järglased. 3)Mõlemal on roided. 5. Millised omadused võrreldes roomajatega võimaldavad elada külmemates elupaikades? V. Nad on püsisoojased, neil on tihe karvkate, nad hangivad talveks toitu, nad jäävad talveunne või taliuinakusse. 6. Millised meeled on koeral toidu otsimisel tähtsad? Milliseid meeli kasutab lind oma toidu otsimisel? V. Haistmine, kuulmine ning nägemine. Nägemine ning kuulmine. 7. Mis aitab imetajatel säilitada püsivat kehatemperatuuri? V. Täiuslik vereringe, tihe karvkate ja 4-ssaline süda. Imetajate sigimine ja areng 1. Võrdle imetaja ja linnu sigimist. Mis on sarnast mis mitte? V. Erinevused: 1) Imetaja loode areneb emakas. 2)Imetajal on jooksu-ehk innaaeg. 3)Linnu järglane areneb munas. Sarnasused: 1)Mõlemal on järglased. 2)Mõlemal on sigimiselundid. 2. Kus arenevad koeral seemne, kus munarakud? V. Seemnerakud arenevad isasloomas. Munarakud arenevad emasloomas. 3. Kus Hakkab arenema viljastatud munarakk? V. Emakas. 4
see energia, mis kulub keha temperatuuri säilitamisele.(Loide, K.-R. 1998. ,,Füüsika I". Tartu. KÜÕ Kõrgem Sõjakool.) Võimalikud lahendused: Minu esimene näpunäide oleks: arvatakse küll, et alkohol aitab külma vastu, kuid tegelikkuses on alkoholi teooria järgmine ta tegitab kyll alguses sooja olemise tunde, kuna alkohol paneb vereringe kiiremini liikuma, aga sellega ta kulutab ära jälle rohkem energiat, eriti kui peale tarbimise kaasneb füüsilisi tegevusi. Me küll täpselt ei tea palju sõdurid brändit enne vette minekut tarvitasid, aga alkoholi tarbimata jätmine oleks vb päästnud ühe või enama sõduri elu.
põhjustada õnnetusjuhtumeid, kui inimene nende ajel tegutseb, samuti võib psühhootiline seisund jääda püsima pärast aine mõju lõppu või tekkida hiljem ka ühekordse tarvitamise järgselt. Tungaltera on kõrge mürgisusega, mistõttu kasutada vaid toodetud preparaate arsti ettekirjutuste kohaselt. Tungalteri sisaldava jahu tarvitamine toiduks ja loomasöödaks on ohtlik - tekib haigus ergotism. Ergotismi korral häirub vereringe perifeersetes piirkondades, eriti sõrmedel ja varvastel ning sellege kaasneb kudede kärbumine e. Nekroos. KASUTATUD KIRJANDUS: http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=125(3.nov.2009.) http://www.biogeoliit.ee/omadasjad/st/rtaim/tungal.htm (3.nov.2009) http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=125 (3.nov.2009.) http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-21-2.htm (3.nov.2009) http://et.wikipedia
nahale tekivad kortsud.) 3. Anioonid negatiivselt laetud ioonid on olulised hüdroksüül- (OH-), karbonaat- (HCO3- ja CO3-), fosfaat-(H2PO4- ja HPO42-), kloriid-(Cl-) ja jodiidioonid(I-). 1) Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas, mis lahustub vees ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid. Inimesel kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism CO-st vabaneb. 2) Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Seejuures kuuluvad fosfolipiidid rakumembraani ehitusse. 3) Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Kui inimese toidus jodiidioone piisavalt ei ole, siis kilpnääre haigestub ja kujuneb välja struuma. (Suur osa sooli joogiveest.)
platsenta. 15. Lootekestad: 1. Kõldkest väline lootekest 2. Kusekott sisemine lootekest 3. Vesikest sisemine lootekest, seal asub arenev loode 4. Platsenta - emakook 17. Platsenta - loote kest, mille kaudu ema ja arenev organism on omavahel seotud, loodet ühendab platsentaga nabanöör. 18. Lootelehed: 1. Välimine tekivad närvisüsteem, meelelundid, nahk, küüned, karvad 2. Keskmine tekivad luud, lihased, vereringe 3. Sisemine tekivad seedeelundkond, hingamiselundkond 19.Biogeneetiline reegel-loode kordab arengus liigi ajaloolise arengu etapid. 20. Rasedus tavaliselt 40 nädalat 21. Põhjused:haigused, toidulisandid, ravimid, alkohol, narkootikumid, olmekemikaalid, mehaanilised traumad, alajahtumine, kuumarabandus, kiirgus 22. 1.noorjärk e.juveniilne staadium- algab sünniga 2.sigimisvõimeline e.generatiivne staadium 3.vananemisperiood ja raukumine 4.surm 23
tihedam rakukobar e. embrüoplast. Sellest arenebki loode. Loote ümber moodustub platsenta (imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel tekkinud elund). Järgmine staadjum on gastrula. Koosneb rakukihtideks, mida nimetatakse ka lootelehtedeks. 1) Välimine e. eksoderm- närvisüsteem, meeleelundid, naha epiteel, küüned, karvad ja hammaste vaap. 2) Sisemine e. endoterm- seede- ja hindamiselundkond 3) Keskmine e. mesoterm- tugi- ja liikumiselundkond, vereringe elundkond, eritus- ja sigimiselundkond. ÜRGJUTT- on vagu embrüo välispinnal. Sellest moodustub hiljem peo- ja seljaaju. Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilised etapid. Alguses sarnaneb inimene kala, siis kahepaikse ja roomaja, lõpuks imetaja lootele bioloogiline reegel. Rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Enne 36. nädalat on laps enneaegne. LOOTEJÄRGNE ARENG Otsene- vastsündinu sarnaneb üldplaanilt vanemaga. Järglane on küll väiksem, kuid samade
See on veel eriti oluline just vanuritele, kes tavaliselt vananedes kaotavad võime oma keha kontrolli üle. Mida füüsiline aktiivsus tervise juures täpsemalt parandab? · Kehakompositsiooni (rohkem lihasmassi, vähem rasvmassi) · Paremad lipiidide näitajad (vähem triglütseriide veres, paremad kolesteroolinäitajad) · Paranenud glükoosi kasutamine ja insuliini sensitiivsus · Madalam vererõhk · Kroonilise põletiku vähenemine · Parem vereringe · Parem enesetunne (vähem stressi ja ärevust) 2 Liikumine ja aju Ma otsisin uuringuid, mis näitaks, kas füüsiline aktiivsus on ajule kasulik ja kui on, siis kuidas ta seda täpselt teeb. Kooli-ealistel lastel leiti tugev korrelatsioon intelligentsuse testide ning füüsilise aktiivsuse vahel. Tudengitel oli reaktsioon ja sõnavara õppimine kiirem kohe pärast intensiivset jooksmist. Sama tulemus leiti ka 30-ndates täiskasvanutel pärast
ajal ostetud, hinf 5.50 rubla) Sametlest / Eutrombicula batatas Gregor Mikk Maasik Süstemaatiline kuuluvus Riik Loomad Rühm Pärislestalised Ülemsugukond Trombea Liik Sametlest Rohkem infot ei leidnud Välimus ja üldtunnused Erkpunane Kaheksa jalga Sametjas karvastik Elavad maapinnal, varjatud kohtades Väike, pikkus kuni 3-5 mm Tal on 8 jalga Siseehitus ja elundkonnad Närvisüsteem on neil kõhtmine Neil on kuni 5 paari silmi Hingamiseks on raamatkopsud Neil on avatud vereringe Eritustorukesed on jäätmete eritamiseks Neil on lihtne siseehitus Käitumine, toitumine, sigimine, vaenlased Nad on lahksugulised Sugunäärmed asuvad tagakehas Neil esineb pulmatantsu Nad paljunevad munedes Nad söövad taimi ja endast väiksemaid olendeid Levik ja elupaik Niiske pinnas Niisked mullad (tänu sellele on neil Eestis hea elada) Kasutamine, osa looduses Ininmesed neid ei kasuta Nad on looduses osa toiduahelast Ja veel midagi... Nende keha koosneb kahest erinevast osast
................... 6 SISSEJUHATUS Vihmauss on rõngasusside hõimkonna vöösete alamklassi väheharjasusside perekond vihmauslaste sugukonnast. Enamasti loetakse perekonda 12 liiki. Eestis leidub neist harilikku vihmaussi, punast vihmaussi ja tumedat vihmaussi. TUTVUSTUS Vihmauss on ümarja, paljudest rõngakujulistest lülidest koosneva roosakaspruuni kehaga 10 - 15 cm pikkune limukas. Vihmaussidel on suletud vereringe. Veresoontes ringlev punane veri annab neile roosaka värvuse. Tema keha on kaetud limaga. Limane nahk on hingamisorganiks. Vihmauss hingab kogu kehapinnaga ja enamasti leidub mulla poorides piisavalt tema eluks vajalikku õhku. Pärast vihma võib maapinnal näha tervet armeed vihmausse. Loomad on roninud maapinnale hingama, sest mullas on sel ajal liiga umbne. Vihmaussil on valgustundlik nahk, ka tunneb ta puudutusi ja toidu maitset. Maa sees tunneb ta juba kaugelt muti liginemist
Nahaalune lipiidikiht kaitseb keha mahajahtumise ees ja annab kehale vormid. Samuti moodustavad lipiidid siseorganite ümber kaitsva kihi. Lipiidide kaudu saavad rasvlahustuvad vitamiinid kehale omastavaks. Lipiidid on olulised närvirakkude signaali ülekannetes. Toidusüsivesikud katavad inimese päevasest toiduenergaiast suurima osa. Süsivesikuid tuleks tarbida nii, et need annaksid 50-60% päevasest koguenergiast. Neid on vaja põhiainevahetusteks - hingamine, vereringe, närvi-lihastegevuse tagamine jne. 2. Nimeta ja kirjelda 3 sündmust, mis toimub organismis valkude, lipiidide ja süsivesikute ületarbimisel Süsivesikute, lipiidide ja valkude järjepidava ületarbimise tulemuseks on liigne kehakaal, rasvumine, hammaste lagunemine, suurenenud risk haigetsuda suhkrutõppe ja südamehaigustesse; enamik toiduallergiaid on põhjustatud valkudest. 3. Nimeta ja kirjelda 3 sündmust, mis toimub organismis valkude, lipiidide ja süsivesikute alatarbimisel
Baroki tunnused Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Rahuliku ühtlase valgustatuse asemel eelistatakse heleda-tumeda suuri kontraste. Maalid on ebatavalised ja ebarealistlikud. Teadus 1593 - Galileo Galilei konstrueerib termomeetri 1609 - Galileo Galilei konstrueerib teleskoobi 1628 - Inglise arst William Harvey avastab vereringe 1632 - Galileo avaldab töö Maa liikumisest 1658 - hollandlane Jan Swammerdam avastab punased verelibled 1683 - Hollandi teadlane Antony van Leeuwenhoek avastab bakterid 1736 - esimene edukas pimesooleoperatsioon. Kunstnikud Peter Paul Rubens •Sai hea hariduse ja reisis palju. •Oli väga menukas kunstnik. •Lävis kõrgseltskonnaga ja valitsejate õukondadega. •Tohutult tellimusi, kasutas õpilaste abi. •Suuremate tööde puhul on ta teinud ainult kavandi ja viimistluse
saame diastoolse tooni. * Miks langeb südamest kaugenedes rõhk? Vererõhk südamest kaugenedes langeb sellepärast, et ta peab ületama hõõrdumist vastu südame seina. See on takistus, kaotab energiat. Mida suurem seinte summaarne pindala, seda rohkem rõhk langeb. Kõige rohkem langeb rõhk alveoolides, veenides on rõhk negatiivne. Arterites olemas süstoolne ja diastoolne rõhk. Südames endas rõhumuutus muidugi kõige suurem. * Suur ja väike vereringe. Vastakesest algab suur vereringe ja sealt läheb arterioolne veri välja. * Vegetatiivse närvisüsteemi mõju veresoontele. Sümpaatiline ja parasümpaatiline toime. * Hingamise arütmia – südame löögisageduse suuremine sissehingamisel (suureneb sümpaatikuse toonus) ja aeglustamine väljahingemisel (suureneb parasümpaatikuse toonus). Hingamise regulatsiooni täiendus: Vastsündinu esimese sissehingamise mehhanism: vastsündinul katkeb vereringe
· Veri, veresooned, süda; lümf; koevedelik · Veenid hapnikuvaene veri, sisaldab keharakkudest pärit olevat CO2-te ja jääkaineid (ainuke veen, kus hapnikurikas veri kopsuveen) · Arterid hapnikurikas veri (ainuke arter, kus hapnikuvaene veri kopsuarter) · Kapillaarid ühendavad artereid veenidega, O2 ja lahustunud toitained läbi kapillaaride seinte keharakkudesse, CO2 ja jääkained rakkudest verre. · Väike vereringe ehk kopsuvereringe algab paremast vatsakesest, liigub kopsu, kus toimub gaasivahetus ning suubub tagasi vasakusse kotta. · Suur vereringe ehk kehavereringe vasakust vatsakesest suubub veri kehasse, toimub gaasivahetus ja liigub tagasi paremasse kott · ERITUSELUNDKOND · Kehast mittevajalike ainete eemaldamine. · Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus
c) piimahambad d) tarkusehambad 20.5 Maks lagundab Sinu kehas a) paljusid veres ringlevaid hormoone b)B- vitamiine c)üle jäävad d)aminohapped e) rasvu f)kolesterooli 20.6. Valkude lõhustust viivad läbi a) maomahl b) sapp c) pepsiin d) soolenõre e) lipaas f) lüsotsüüm 20.7. Diabeetik peab endale süstima a) pepsiini b) glükogeeni c) glükagooni d) insuliini e)adrenaliini 20.8 Hingamiskeskuses asuvad retsptorid on tundlikud a) vereringe intensiivsusele b) vere pH sisaldusele c) vere hapnikusisalduse suhtes d) vere pH ja süsihappegaasi sisalduse suhtes 20.9 Varusahhariidid asuvad Sinu kehas a) neerudes b) naha aluskihis c) maksas d) toruluudes 20.10. Valkude varu hoitakse a) maksas b) valguvaru puudub kehas c) kõhunäärmes d) neerudes 20.11 Suhkruhaige peab endale süstima a) pepsiini b) insuliini c)vitamiini A d) amülaasi e) proteaasi 20.12. Esmasuriinist imetakse neerudes tagasi a) 25% b) 100% c) 99% veest 21
c) piimahambad d) tarkusehambad 20.5 Maks lagundab Sinu kehas a) paljusid veres ringlevaid hormoone b)B- vitamiine c)üle jäävad d)aminohapped e) rasvu f)kolesterooli 20.6. Valkude lõhustust viivad läbi a) maomahl b) sapp c) pepsiin d) soolenõre e) lipaas f) lüsotsüüm 20.7. Diabeetik peab endale süstima a) pepsiini b) glükogeeni c) glükagooni d) insuliini e)adrenaliini 20.8 Hingamiskeskuses asuvad retsptorid on tundlikud a) vereringe intensiivsusele b) vere pH sisaldusele c) vere hapnikusisalduse suhtes d) vere pH ja süsihappegaasi sisalduse suhtes 20.9 Varusahhariidid asuvad Sinu kehas a) neerudes b) naha aluskihis c) maksas d) toruluudes 20.10. Valkude varu hoitakse a) maksas b) valguvaru puudub kehas c) kõhunäärmes d) neerudes 20.11 Suhkruhaige peab endale süstima a) pepsiini b) insuliini c)vitamiini A d) amülaasi e) proteaasi 20.12. Esmasuriinist imetakse neerudes tagasi a) 25% b) 100% c) 99% veest 21
Passiivse suitsetaja vastandiks on aktiivne suitsetaja: inimene, kes ise suitsetab. Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Suitsetamist tasub alati maha jätta. Mahajätmise mõjud on vahetult märgata hingamiselundite ja vereringe toibumises. Kopsuvähirisk väheneb olulisele 5-10 aasta pärast peale suitsetamise lõpetamist. Tubaka kahjulik mõju tervisele on enamikule tuttav. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast.
Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eritamine. Vereringeelundkonna ülesandeks on toitainete ja hapniku viimine keha rakkudeni ning jääkainete ja süsihappegaasi viimine eritus elunditeni. ninaava lõpusekaas küljejoon suu silm küljeuim seljauim sabauim kõhuuim pärakuuim Kalade vereringe Kala süda on kaheosaline. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest eemale. Veenid toovad verd südamesuunas. Arteriaalneveri hapnikurikas veri venoosne veri süsihappegaasi rikas veri Kalade sigimine ja areng emaskala isaskala munasarjad seemnesarjad munarakud e. mari seemnerakud e. niisk
Tavatemperatuuris, puhkeolekus toimub soojakadu soojuskiirguse tõttu. Soojuskiirgus ei sõltu molekulide liikumisest. Soojuskiirgus võib läbida vaakumit ja jõuda Maale päikeselt. Kriitilised temperatuurid: Temperatuurivahemikus 25-30, ei kulu temperatuuri hoidmiseks energiat, kui see temperatuur muutub kõrgemaks või madalamaks, peab organist kulutama temperatuuri säilitamiseks lisaenergiat. Ülemine kriitiline temperatuur- Kui kehatemperatuuri ei suuda säilitada normaalsena ei vereringe intensiivistumine ega higistamine, kui see on täielikult sellega kaetud. Keha temperatuur tõuseb kiiresti, ensüümid töötavad kiiresti ja toodetakse veelrohkem soojust. Ülemine letaalne piir- 42-44, inimene sureb. (ensüümide denatureerumine, ainevahetus ei suuda tasakaalustada, osad ensüümid aktiveeruvad rohkem kui teised, põhjustades osade ainete kuhjumist, nii kahjustuvad lõpuks rakud ajus.) Hüpotermia:kehatemperatuuri langust alla 35. Võib tekkida vanainimestel, vette kukkudes
2) hormoonide tootmine, mis takistavad uute munarakkude küpsemist e meioosi gastrulatsioon (organismi tähtsaim protsess): 1) organite ja kudede alged paigutatakse õigele kohale 2) toimub kõigi rakkude programmeerimine antud koe rakkudeks Kudede ja organite teke toimub järk-järgult, seda nimetatakse embrüonaalseks induktsiooniks. Tekivad 3 lootelehte: 1) Ektoterm, millest areneb välja närvisüsteem, meeleelundid ja epiteelkude 2) Mesoterm, millest tekib tugi- ja liikumiselundkond, vereringe, eritus- ja suguorganid 3) Endoterm, millest areneb välja seede- ja hingamiselundkond Teratogenees e väärareng on põhjustatud järgmistest teguritest: 1) füüsilised tegurid (nt vibratsioon, kiirgus, müra) 2) keemilised tegurid (nt alkohol, ravimid, narkootilised ained) 3) bioloogilised tegurid (nt osad bakterid ja algloomad) Kahe nädala jooksul läbitakse gastrulastaadium ja algab elundkondade areng (1. närvisüsteem luustik, lihased, vereringe..)
Inimese süstemaatiline kuuluvus · Riik-Loomariik · Hõimkond- Keelikloomad · Klass-Imetajad · Selts-Primaadid · Sugukond- Inimlased (inimesed+ inimahvid) · Liik- tark inimene · Alamliik- Homo sapiens sapiens · Riik-Loomad, seened, taimed, bakterid, protistid Inimesele iseloomulikud tunnused · Suur ajumaht (1400 cm3),ajukoor kurruline · Püsisoojasus · Aeglane kehaline areng, neoteenia-kehalise arengu pidurdatus · Innaaja puudumine · Kahel jalal liikumine · Segatoiduline · Artikuleeritud kõne · Keerukas kultuuriline, sotsiaalne käitumine · Keerukate tehnoloogiate loomise võime · Perekondlikud suhted Inimese ehituslikud üksused Molekulrakkkudeelundelundkondorganism Rakk-väikseim ehituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Kude- Selle moodustavad ühesguse ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega. Koed: Sidekude-(veri, rasvkude), vaheainet palju Kattekude e. Epiteelkude- rakud tihedalt koos, rakuvahe...
koorik, jalad, karvakesed jäsemeluud), uimed, tiivad, (harjased), kombitsad,... lestad,... Hingamiselundid Lõpused, nahk, limane Kopsud, õhukotid nahk, raamatkopsud, trahheed Süda ja vereringeelundid Süda, lahtine vereringe Süda (2-osaline, 3-osal, 4-osal.) Suur- ja väike vereringe Närvisüsteem Närvitängud, närvikett Seljaaju ja Peaaju (....5), närviniidid Meeleelundid Silmad, nahk, tundlad, Silmad, kõrvad, haistmis-,
valgustus, mikrokliima, ventilatsioon, kiirgus, ultraheli, UV kiirgus ja raadiolained. 2. MÜRA Müra on igasugune häiriv (ebameeldiv, keskendumist segav) või tervist kahjustav hääl või heli. Seejuures ei ole vahet, kas tegemist on sihipäraselt tekitatud (nt vali muusika, meelelahutus) või vältimatu heliga, mis tekib näiteks tööprotsessis. Nürikuulmine tekib kuulmisrakkude ainevahetuse häirete tõttu.Mida intensiivsem on müra, seda suurem on kuulmiselundi ainevahetus, vereringe ja hapnikutarvidus. Ülemäärase müra korral ületab hapnikutarvidus hapnikuga varustatuse. Domineerivaks ainevahetuse liigiks jääb anaeroobne glükolüüs, piimhappe lagunemine. Müra võib tekitada närvisüsteemi häireid - peavalusid, uimasust, nägemishäireid, väsimust, tähelepanuvõime langust. Võib ka põhjustada mao-seedetrakti häireid, motoorika ja sekretsiooni häireid, maohaavandeid, samas ka ainevahetuse häireid, hormonaalse tasakaalu häireid
{ Väliskeskkonnast pärit info töödeldakse piirdenärvisüsteemi somaatilise ja kesknärvisüsteemi struktuurides vigaselt autonoomse alajaotuse aferentsete ja või autentselt eferentsete närvide kaudu { Töötluse tulemusel reageeritakse { Kaudselt vereringe vahendusel - verre vabastatud hormoonid toimivad kõikjal, kus ümbrusele kohasel või mittekohasel moel on nende suhtes tundlikke piirkondi (eferentsed juhteteed (viimanärvid) ja sihtorganid) Tunnetuspsühholoogia ja Tunnetuspsühholoogia ja 3.09
rakumembraan, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokonder, 4)Taimeraku iseärasused: Taimerakul on rakukest, mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni. Taimerakul on omapärased organellid plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid,kromoplastid, leukoplastid .Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning sisaldab mitmesuguseid aineid, nt. aroomaineid ja mürkaineid. Taimerakul puudub vereringe, lisaks rakumembraanile ka tihe rakukest. 5)Loomaraku iseärasused: Tsentrasoom osaleb raku jagunemisel, kromosoomide jaotamisel poolustele. Raku tuum elutegevuse juhtimine, kannab edasi pärilikkust Looma- ja taimeraku võrdlus 6)Taime ja loomaraku erinevused: 1. loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2. taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3
teatud vormid 5. Siirutajate vahendusel - nt puugid levitavad entsefaliiti, marutõbised loomad marutaudi 6. Emalt lootele läbi platsenta - punetised (püsiva immuunmäluga) Inimese organsüsteeme kahjustavad haigused 1. Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit 2. Nahk - tuulerõuged, punetised, rõuged, leetrid 3. Hingamisteed - gripp, paragripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik 4. Veresooned - ebola (veritsustõbi - vereringe läheb avatuks), kollapalavik, denguepalavik 5. Seedeelundkond - reoviirused, adenoviirused, norwalki viirus (austritelt), astroviirus 6. Suguelundid - herpes (II tüüpi), mumps 7. Näärmed - hepatiit (maksale kahjulik), mumps (kahjustab süljenäärmeid), lihaseid kahjustav sindbis viirus, mida levitavad sääsed (paari kolme päevaga möödas) Inimeste kaitse viirushaiguste eest 1. Terviklikud biobarjäärid (nahk, limaskestad, rakumembraanid) 2
allantois ehk kusekott: sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat; Gastrula ehk karikloode; lootelehed: ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. entoderm sisemine looteleht, milles areneb seede- ja hingamiselundkond. mesoderm vahepealne looteleht, milles areneb tugi- ja liikumis, vereringe, eritus- ja sigimiselundkond. viljastumine seemne- ja munaraku tuumade ühinemine; sügoot viljastunud munarakk, millest areneb loode; lõigustumine (inimesel täielik kõik looterakud poolduvad üheaegselt) tekib moorula ehk kobarloode (mitootiline jagunemine), mis liigub emakasse; areneb blastotsüst 7 päeval pärast viljastumist, mis pesastub emaka limaskesta;
Kirik mõistis teda hukka ja pani vangalsse selle eest. Kuigi ta oli täiesti geniaalne mees. Samuti on keskajast pärit kuulus kunstnik, arhitekt, insener, leiutaja ja looduseuurija Leonardo da Vinci. Ka tal oli suuri plaane sõjanduse vallas. Kuid tema suurtükid, katapuldid, soomusvankrid ja liikuvad silad jäid paberile. Ainus seade, mis tal lasti ehitada oli õhukonditsionaator. Ta projekteeris helikopteri, auru jõul töötava seadme, kruviga liikuva paadi jpm. Teda huvitas inimese vereringe ja süda, ning tegi nendest jooniseid. Ka tema oli oma aja tehnilistest võimalustest nii palju ees, hiljem tehti tema avastused uuesti üle. Leonardo da Vincit peetakse tänapäevalgi helikopteri leiutajaks. Ta on ülemaailma kuulus mees. Keskajal asutati Euroopasse palju ülikoole. Enamasti tekkis ülikool 11. saj- 13. saj vahemikus. Euroopa vanim ülikool on Bologna ülikool, mis asutati 1119. aastal. Algselt oli ülikool üliõpilaste
teiste lämmastikku sisaldavate ühendite lagunemise käigus Ca- annab luudele tugevust Mg- on seotud nukleiinhapetega(DNA ja RNA) ; taimedes kuulub rohelise pigmendi klorofülli koostisesse Fe- esinevad punaliblede e erütrotsüüdide valgu hemoglobiini koostises ; oluline roll hingamiseks vajaliku O2 sidumisel H- ph hoidmine ; tagab raku puhverdusvõime Anioonide ülesanded: HCO3 ja CO3- inimesel kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism CO2st vabaneb ; seovad O2 H2PO4 JA HPO4- kuuluvad rakumembraani ehitusse. I- kilpnäärmehormoonide sünteesiks Cl- OH Sahhariidide üldised omadused: 1)lihtne elementaar koostis (C,H,O) 2) Cn(H2O)n 3)looduses kõige laiema levikuga orgaaniline ühend 4)eeskätt taimedes 5)madalmolekulaarsed (vees hästi lahustuvad, magusa maitsega) 6)kõrgmolekulaarsed (ei lahutsu vees, puudub magus maitse)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
