Ühe ja sama või temale bioloogiliselt lähedase kultuuri kasvatamine mitu aastat järjest samal põllul viib selle põllu kiirele umbrohtumisele. Hästi surub külvikorras umbrohtusid alla kõrgesaagiline ristikurohke põldhein, aga ka talirukis. Mullaharimisega kaasnev mehaaniline umbrohutõrje rajaneb kahel bioloogilisel printsiibil: · seemnete idanema provotseerimine ja järgnev tärganud taimede hävitamine, · taimede väljakurnamine, mis tuleb arvesse vegetatiivselt paljunevate umbrohtude tõrjes. Idandid on kõikidel taimedel, eriti umbrohtudel, kõige õrnemad. Idanema meelitatud umbrohtusid on kerge hävitada, kui seda tehakse õigel ajal. Kõik mitmeaastased taimed, kaasaarvatud umbrohud, koguvad vegetatsiooniperioodi lõpul mullas olevatesse vegetatiivorganitesse varuaineid, mida nad kasutavad järgneval vegetatsiooniajal paralleelselt lehtedes sünteesitud assimilaatidega jõuliseks kasvuks ja seemnete produktsiooniks
poolvedelale kasvusubstraadile, madalale temp.-le, jne. VEE-ELUKS ON SUURTAIMEDEL MITMEID ANATOOMILISI KOHASTUMUSI; KUI TAIM SATUB VEEKESKKONNAST ÕHUKESKKONDA, HAKKAVAD NEED ERIPÄRAD SUHTELISELT KIIRESTI VÄHENEMA. Süsinikuallikana kasutavad veetaimed hingamisel tekkinud CO2. 7. Kas tarnamätast on õigem nimetada isendiks või klooniks? Missugused on enamlevinud vegetatiivse paljunemise vahendid veetaimedel? Võsutükkide või turioonide (talipungade) abil. Sammaltaimedel paljuneb vegetatiivselt haploidne gametofüüt ? harunedes, tükkide levimisega või sigikehi moodustades. Sõnajalgtaimedel ja õistaimedel paljuneb vegetatiivselt diploine sporofüüt. Koldadel toimub vegetatiivne paljunemine varreosade abil, osjadel ja sõnajalgadel on oluline risoomidega paljunemine. 8. Punavetiktaimed – pigmendid, talluse ehitus, suurus, levik (vee soolsuse, sügavuse põhjal), liigirikkus, paljunemisrakkude eripära, kasutamine.
Samblad on jaotatud kolme eri rühma: Lehtsamblad, maksasamblad ja kõdersamblad. Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. Sammaltaimedel puuduvad õied ja seemned, nende lihtsa struktuuriga lehed katavad peent vart. Enamiku oma elust sammaltaimed gametofüütses faasis, soodsates oludes aga moodustavad eoseid ehk on sporofüütses faasis. Sammaltaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eostega. Eosest areneb uus taim, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar, milles moodustuvad eosed. Need levivad tuulega ja idanevad soodsates tingimustes. Helviksammaltaimed Lehtsammaltaimed Turbasamblad Pärislehtsamblad Sõnajalgtaimed laias mõttes. Hk. Koldtaimed (sh. Selaginellid ja lahnarohud) Sõnajalg on taimede perekond sõnajalaliste sugukonnast. Perekonnast on teada üle maailma 150 liigi. Eestis
Deficienta- külgmistel viljatutel pähikutel arenenud libled;peatelg külgvaates nähtav). Kaer Kultuurkaerad harilik kaer; bütsantsi kaer; liivkaer e mustkaer. Metsik kaer tuulekaer; lõuna kaer; viljatu kaer. Eristatakse välissõkla tipu järgi; hobuseraua kujulise kalluse esinemise aluse põhjal; ohte esinemine. Teris ja sõkal kokku kasvanu Mugulviljad: Kartul (paljunemine vegetatiivselt e mugulatega ja generatiivselt e seemnetega). Mullapealsed organid: Vars (rohtne, sõlmeline, kaetud liduskarvakestega, roheline, pikkus ja jämedus sõltub sordist-mida pikem on kasvuperiood, seda pikem on vars). Leht (pearoots, külgmine segment, lehe värvus ja suurus sõltub keskkonnast).
on ka veidi mürgine. Ameerikas on kasutatud ravimiks pulbrit või vedelikku, mille põhiliseks koostisosaks ongi risoom. Põhiliselt tarvitatakse seda kui diaforeetikut, närvisüsteemi stimuleerivat ja antispasmaatilist vahendit hüsteeria, meuralgia, tantstõve, hüpohondria ja mõningal määral isegi epilepsia ravil. Ka Eestis on kaunist kuldkinga kasutatud ravimtaimena. Saarlased on taime kasutanud palaviku vastu. Kuldking paljunebki enamjaolt vegetatiivselt, sest eespool nimetatud põhjuste tõttu ei ole seemnete abil paljunemine eriti tõhus. Mullas paiknev horisontaalne risoom, mis harunedes moodustab mõne- kuni mitmekümnevõsulisi puhmikuid. Sellise puhmiku (klooni) vanus võib olla üle saja aasta, ehkki iga maapealne vars püsib elus vaid ühe suve. Kuldking on Eestis põhiliselt puisniitude ja metsade (loo-, laane- ja salumetsade) asukas,
küttimine). 2. Metsa uuenemine ja uuendamine 2.0. Looduslik metsauuenemine (generatiivne) Uut metsapõlvkonda on võimalik saada kas loodusliku uuenduse või metsakultiveerimise teel. Kuna kunstlik metsauuendus e. kultiveerimine on seotud suurte majanduslike kulutustega, eelistatakse looduslikku uuendust, sest võimaldab kokku hoida kulusid. Ka loetakse looduslikku metsa looduslähedasemaks. Looduslik metsauuenemine võib toimuda: 1. Generatiivselt (seemnetest); 2. Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu). Seemnetega uuenemiseks on vaja soodsaid seemnete levimis- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub: a. seemnete kvaliteedist; b. keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad. Tavaliselt on seemnete idanemistingimused looduses soodsad va. liigkuivad ja liigniisked alad. Seemnetest arenenud tõusmete edasine saatus sõltub puuliigi bioloogilistest omadustest. 2.1 Metsa looduslik uuenemine (vegetatiivne).
paljunevaid seeni tsütofluoromeetriliselt uurides on leitud, et liigi sees on tüvede ja varieteetide tuumade DNA sisaldus stabiilne; samas on leitud suuri erinevusi liikide vahel ühe perekonna piires ja seltsi piires perekondade vahel (Bresinsky et al., 1987). Näib, et sugulise paljunemise võimeta liigi genoomi suurus on ebapüsivam kui suguliselt paljunevatel liikidel, mis viitab meioosi osale liigispetsiifilise genoomi suuruse kujunemisel. Kummatigi esineb sugulise paljunemise kaotanud vegetatiivselt paljunevatel seentel rekombinatsioone. Nende teket võib seostada horisontaalse geeniülekande (HGT) (Kullman, 2002a) ja paraseksuaaltsükli olemasoluga seentel (Kullman, 2004). Nii on seen Penicillium chrysogenum saanud oma penitsilliini tootva geeni HGT käigus bakterilt (Penalva et al., 1990.) Riikide vahel esineb geeniülekannet harva kuid ühe seeneperekonna liikide vahel võib introgressioon ja hübridiseerumine olla üsana tavaline ning avalduda võrkja evolutsioonina.
Metsa looduslik uuenemine Looduslik metsauuenemine võib toimuda generatiivselt (seemnetest) või vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu). Seemneliseks uuenemiseks on vaja soodsat viljakanduvusperioodi, soodsaid seemnete levimis- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub seemnete kvaliteedist kui ka keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad. Tavaliselt on seemnete idanemis tingimused looduses üsnasoodsad. Seemnest arenenud võrse edasine saatus oleneb aga puuliigi kasvukiirusest, valgusnõudikusest , külmakindlusest ja keskkonna tingimustest. Valguslembeliste ja noores eas
kirburohi, maksasamblad (vanadel lõkkeasemetel). 6. toimub ka muundunud võsudega. Sibulatega - tulp, küüslauk, nartsiss. Mugulad - kartul, maapirn, daalia. Risoomiga - orashein, võhumõõk, maikelluke. c) Seeneriigis. 1. seene hüüfitükikestega 2. seeneniidistiku osadega Vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära. 1. Kõige ürgsem paljunemisviis, aga säilinud tänapäevani ka kõrgematel organismidel. Inimene saab ka loomulikult vegetatiivselt paljuneda - ühemunaraku mitmikud. 2. Vajatakse vaid üht vanemorganismi 3. Järglased saadakse kiiresti. 4. Teatud juhtudel on järglaskond arvukas, mitte alati. 5. Üldjuhul on järglased omavahel ja vanematega geneetiliselt identsed. Nad moodustavad klooni. 6. Harva esineb pärilik muutlikkus. Selleks on mutatsioonid keharakkudes. 7. Vaid vegetatiivselt paljunevad organismid evolutsioneeruvad aeglaselt, sest pärilik muutlikkus on aeglane.
24. Pruunvetikate areaal on valdavalt mere kaldavöönd 25. Pruuvetikate hulgas on palju makroskoopili vetikaid 26. Pruunvetikate iseloomuliku värvuse tingib fukoksantiin 27. Pruunvetikatel vibur esineb ainult paljunemisrakkudel 28. Pruunvetikate liikide arv on suurusjärgus 1500-2000 liiki. 29. Pruunvetikate rakuseina moodustab tselluloosist fibrillidest viltjas võrgustik mida jäigastab kaltsium alginaat. 30. Ränivetikate vegetatiivselt paljunemisel populatsiooni keskmine rakusuurus väheneb 31. Ränivetikad on peamiselt fototroofsed 32. Ränivetikate rakusein on ränist 33. Ränivetikaid on teada umbes üle 10000 liigi 34. Ränivetikad on peamiselt nii magevees kui meres 35. Ränivetikate peamine iseärasus on see, et rakuseina moodustab ränipantser 36. Ränivetikate puhul esinevad viburid ainult 37. Ränivetikate süstemaatika põhineb ränipantsri peenstruktuuril 38
Katteseemnetaimed KLASS Üheidulehelised SELTS Asparilaadsed SUGUKOND Käpalised PEREKOND Kuldking LIIK Kaunis kuldking Õis ehk king on umbes 4-6 cm pikk. Varrel kasvab kuni kuus lehte, mis kujult meenutavad maikellukest. Taimel on 1-3, tavaliselt 2 õit. Kõrguseks on taimel ~ 20-50cm (harvem ka 80cm). Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomiharudega. Maa sees on kuldkingal jäme risoom, mis kasvab pikkamööda, teisest otsast samal ajal kõdunedes. Ühe risoomi eluiga on u. 20- 25 a. Üks puhmik võib elada vähemalt 30 aastat vanaks. Levinud laialdaselt nii Euroopa kui Aasia parasvöötmes. Eestis on teda hajusalt, sagedamini on teda siiski lääne- ja põhjaosas. Kasvab tavaliselt puisniituel, metsaservadel ja hõredamates kuusesegametsades. Taime ohustab nii korjamine lõikelilleks kui ka
2010). Lisaks raafile esineb veel kaht tüüpi perforeeritust: lihtsad poorid ja keerukama ehitusega areoolid. Areoolid koosnevad heksagonaalsest kambritest pantsri kaanes, mis on üksteisest eraldatud vertikaalsete vaheseinte abil. Vaheseintes esinevad omakorda poorid, mis võimaldavad eri areoolide vahel ühendust. Reas paiknevad poorid või areoolid moodustavad stria. Pantser säilub setetes veel aastatuhandeid pärast vetika surma (Javois, 2011). 1.3 Paljunemine Ränivetikad paljunevad vegetatiivselt rakujagunemise käigus. Selle tulemuseks on kaks tütar- rakku. Diatomeede vanemraku mõlemad pantsripoolmed muutuvad tütar-rakkude epiteekaks ehk välimiseks pantsripoolmeks. Tütar-rakud moodustavad uue, puuduva pantsripoolme alati vana sisse. Seega moodustavad nad alati hüpoteeka, olenemata kumma poolme nad vanemrakult pärisid (Olli, 2014). Sellisest paljunemisest tulenevalt on üks tütar-rakkudest vanemaga sama suur, teine veidi väiksem
Geenitehnoloogia I konspekt Raku ja embrüotehnoloogiad Kloonimine geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist. Vegetatiivselt taime paljundamine on sisuliselt kloonimine Meristeempaljundus algkoerakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Neid rakke leidub võrsete kasvukuhikutes, pungades. Ka vigastuste paranemisel tekkiv kallus on suures osas algkude. Algkoe rakud pole differentseerunud, seega sobivates tingimustes, taimehormoonide toimel, kasvab neist välja terve taim. Meristeemilõigust võib eri söötmetel kasvatada sadu kuni tuhandeid võrseid. Loomadel on sellised rakud vaid moorula rakud. Embrüosiirdamine arengu algusjärgus oleva embrüo ülekanne indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Kasutatakse põllumajandusloomadel, et selekteerida välja kõige paremate omadustega järglased, mis tagab suure ressursside kokkuhoiu ning saadakse ühelt vää...
"üks geen palju geeni produkte 1958: George Beadle (Cal. Tech); Edward Tatum (Rockefeller Instituut) Neurospora crassa elutsükkel: 1. Neurospora paljuneb mittesugulisel teel koniidiumite abil (spoorid) 2. Neurospora on haploidne, seega iga mutatsioon avaldub (vastandina diploidne) 3. Lühike elutsükkel, kasvab lihtsal söötmel (N, C, biotin). · Sünteesib praktiliselt kõik eluks vajaliku nendest lihtsatest ühenditest 4. Levib vegetatiivselt mütseeli teel ja spooridega 5. Kuid on ka seksuaalne tsükkel paaritumistüüpide vahel (A ja a) vahel, kus toimub gameedi moodustumine ja seejärel meioos · Meioosi tulemusena 4 haploidset tuuma (2A, 2a) · Seeejärel mitoos, saame 8 askospoori (4A, 4a) Neurospora elutsükkel 1942: George Beadle ja Edward Tatumi eksperiment Kiiritasid röntgenikiirtega Neurospora koniidiaid ja ristasid neid metsiku tüvega.
vähem." Vastus: miinimumireegel 5. Kas väide on tõene või väär? "Kui kliima on taimeliigi levila ulatuses mitmesugune, siis eelistab liik sellist kasvukohta, kus ökoloogiliste tegurite koosmõju kompenseerib kliima erinevuse ja tegurid vastavad kõige vähem ökoloogilisele amplituudile." Vastus: Väär 6. Vali sobiv mõiste/sõna tsönopopulatsiooni koosseisu iseloomustamiseks. a) Vegetatiivse paljunemise osatähtsus, milles avalduvad vegetatiivselt ning generatiivselt uuenenud isendite erinevused – geneetiline koosseis, b) Kahjustavate tegurite mõju – seisundiline kooseis, c) Tsönopopulatsiooni nõudluste ja keskkonnatingimuste kooskõla. – seisundiline kooseis, d) Normaalne, invasiooniline ja regressiivne populatsioon. – vanuseline koosseis, e) Ise- ja võõrtolmlemise vahekord – geneetiline koosseis, f) Mingite kindlate tingimuste puudumine, mis on vajalikud normaalseks
kuusk, kehvematel mänd. Vananedes mänd hõreneb tugevasti, mistõttu all rohkem valgust ja järelkasvu, siis moodustab kuusk teise rinde ja hiljem tungib juba esimesse rindesse. Mänd vaheldub kuusega kõige sagedamini jänesekapsa ja mustika kasvukohatüübi viljakamatel muldadel. Väga viljakatel muldadel on kuusk tootlikum ja seetõttu väärtuslikum. Metsade uuenemine ja uuendamine. Looduslik metsauuenemine Looduslik metsauuenemine võib toimuda 1. Generatiivselt (seemnetest) 2. Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu) Seemneliseks uuenemiseks on vaja soodsat viljakandvus perioodi, soodsaid seemnete levimus- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub: a. seemnete kvaliteedist b. Keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid. Aastat mil seemnesaak rikkalik nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks. Viljakandvus sõltub: a) Kliimast mida soodsam seda sagedasem ja rikkalikum viljakandvus
Aastane juurdekasv 4.8 tm/ha/a. Puit on tugev, elastne läikiv ja tihe. Puitu kasutatakse saetööstuses, mööblit, vineerit, paberit, kütteks ja söetööstuses. Mahla joogiks. Sookask kuni 20 m kõrge, koor on valge ilma korbata. Võrsed ja pungad on tihedald hallkarvased. Lehed on munajad, 4-6 cm pikad 3-4 cm laiad. Noored lehed on karvased, vanematel lehtedel on karvad vaid lehe allküljel. Õitseb mais. Emasurvad kuni 3 cm pikad. Seemned valmivad suve lõpul. Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt. Levinud Euroopa ja Aasia põhjaosas. Tavaliselt kasvab puhtpuistuna või segus kuuse ja männiga. Levib soostuvatel ja soomuldadel. Boniteet IV-V, raieküpsete puisute tagavara 100-150 tm/ha. Puitu kasutatakse saetööstuses, mööblit, vineerit, paberit, kütteks ja söetööstuses. Puit on ebakvaliteetsem kui arukasel. Sanglepp e must lepp kuni 30 m kõrge puu, koor tumepruun. Õitseb märtsis, aprillis,seeme valmib oktoobris. Käbid 1.2-2 cm pikad. Vili on üheseemneline
laiguliseks värvuvate lehtedega kahekojaline liaan (värvuvad valdavalt isastaimede lehed, mistõttu dekoratiivhaljastuses tuleks eelistada just neid). Südaja aktiniidia viljad on umbes väikese tammetõru suurused, rohkelt seemneid sisaldavad, pikkadel rootsudel rippuvad, kiivimaitselised marjad. Et marju saada, peab emastaimedega lähestikku kasvama ka isastaim. Et taimede sugu oleks teada, tuleb aktiniidiaid paljundada vegetatiivselt, suviste haljaspistikutega. Liik on poolvarju taluv, kuid paremini kasvab ning värvub päikeses. On suhteliselt külmakindel, kuid 2002/03 talvel esines kahjustusi. Võivad kahjustada ka kevadised hiliskülmad. Tugev hiliskülma kahjustus esines 2004. aasta kevadel. Noori aktiniidiataimi võivad kahjustada ka kassid, kes närivad nende juuri (analoogselt palderjanitaimedega). Sugukond väändikulised - Schizandraceae Perekond sidrunväändik -Schizandra
4. Lemniiidid ujuvad vabalt vee pinnal, juured ripuvad vette, lehtede ülapool on kaetud tugeva kutiikulaga (lemled, vesilääts, kilbukas, vesipähkel). Mõnel veetaimel (eriti vesirooside taolistest) on lehe allkülje epidermis haustorid toitaine vastuvõtuks. Veetaimedel pole nõrga valguse tõttu leheriba koed diferentseerunud, epidermi rakud sisaldavad klorofülli. Ka toitu hangitakse kogu pinnaga, seetõttu on juhtkoed vähe arenenud. Paljunemine toimub vegetatiivselt sigipungade või paljunemisvõrsete abil, mis langevad veekogu põhja, kevadel aga tõusevad pinnale või hakkavad ujuma. Sõltuvalt aastaajalistest temp muutustest võib muutuda ka lehtede kuju ja ehitus. Paljude taimede välispind on kaetud limaga. Kui taimedel paiknevad lehed mitmes oleluskeskkonnas, esineb ka heterofüllia (?), seemned ja viljad levivad vee abil, ujuvad hästi ja pikaajaline veesolek ei kahjusta neid (vesipähkel, kookospähkel).
organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Suur osa vetikaist elab veekeskkonnas. Eestile ainuomased vetikaliigid puuduvad. Vetikad paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt, vähesed vetikad ka vegetatiivselt. Samblikud- koosnevad seentest ja vetikatest. moodustavad puudel, kividel või maapinnal erineva kuju ja värvusega talluseid. Samblikud paljunevad vegetatiivselt või eoste abil. Eestis on leitud 647 liiki pisisamblikke, umbes 300 liiki suursamblikke ja 200 liiki lihhenikoolseid seeni. Samblad- on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab ligikaudu 560 liiki, millest enamik (umbes 400) on lehtsamblad.
taim. Kultuuris kasvatatakse puuvilla 1,5 m taimena ja on üheaastane kultuur. Õis on korrapärane riietine. Pärast viljastumist moodustub sigimiskast kupar. Valmides kupar pokatab. Ühes kupras võib olla 10-12 seemet. Seemned sisaldavad õli. Mugulviljad Kartul Solanum tuberosum, ta kuulub maavitsaliste sugukonda ja teda on võimalik paljundada kahel viisil: 1. generatiivselt e. Seemnetega 2. vegetatiivselt e. Mugulatega Esimene pakub kuni huvi sordiaretajatele. Teine pakub huvi kartulikasvatajatele. Mullapealsed organid: *vars *lehed *õied *mari Mullasisesed: *juured *mugulad *stoolon Vars- rohtne, sõlmeline ja kaetud liduskaroodega, põhivärvuseks roheline(fotosünteesub). Antotsiaari esinemise korral värvunud violetselt. Värvuse intensiivsus sõltub sordist
saastatud keskkonda (v. a. hall nulg) ja on vastuvõtlikud mehaanilistele vigastustele. Seepärast on soovitav neid kasutada maapiirkondades, vähem linnades. Seenhaigustest on olulisemaks nululiikide kahjustajaks juurepess (Heterobasidion annosum) ja putukkahjuritest must pahktäi (Aphrastasia pectinatae), ulukitest kahjustavad nulge peamiselt metskitsed süües talviti võrseid ja sokud kahjustavad noorte puude koort, nühkides ka sarvi vastu puude tüvesid. Paljundatakse seemnetega, harva vegetatiivselt. Pärimused: Slaavi traditsiooni järgi elavad metsajumalannad Dziwitza ja Boruta sageli nulgudes, aga metsakuningas elab piirkonna vanimas nulus. Muistses Früügias ja Kreekas oli nulg pühendatud kuujumalannale ja sünnituste patroonile Artemisele. Dionysose pidustustel lehvitasid rongkäigus liikujad Artemise auks nuluoksi. Abies alba Miller euroopa nulg Okkad kammitud kahele poole, tipus vähe ahenevad, sisselõikega, pealmised
Harilik kuldvihm ei talu suuri oksalõikamisi, ära võib lõigata ainult kuivanud ja katkised oksad. Kui hilineda võrsete lõikamisega, siis ei pruugi uued võrsed ennem talve puituda ning külmuvad. Õitsenud oksad lõigatakse ära peale õitsemist, oksi harvendatakse kuid ei kärbita. Paljundamine: Harilikku kuldvihma paljundatakse seemnete, võrsikute ja rohtsete võsudega kui ka puhma jagamise ja pookimise teel. Paljuneb hästi ka vegetatiivselt. Kuid kõige parem on kuldvihma paljundada seemnetega. Kaunad kukuvad okstelt ise ära. Kuldvihma seemned võib otse mulda panna ning umbes kuu aja jooksul tärkab taim. Suvised pistikud ilma eelneva ettevalmistuseta annavad parima juurdumise tulemuse. Potentilla fruticosa Põõsasmaran Mullatingmused Põõsasmaran ei hooli eriti pinnase viljakusest ega happelisusest, aga paremini kasvab ta toitaineterikastel mõõdukalt niisketel muldadel. Ta eelistab valgusrikkaid paiku
väliskeskkonna omast kõrgem. Stabiilse sisekeskkonnaga (iseloomulik homoöstaas) Organismidel on püsiv keemiline koostis, happesusreaktsioon (pH) ja teatud piirides kehatemperatuur (püsisoojased, kõigusoojased). Ainuraksed on võrreldes hulkraksetega väliskeskkonnast rohkem sõltuvad, sest nende võimalused püsiva sisekeskkonna säilitamiseks on piiratud. Paljunemisvõimelised Organismid paljunevad kas suguliselt (emas- ja isasgameedi ühinemisega) või mittesuguliselt (pooldudes, vegetatiivselt või eostega). Mittesuguline paljunemine esineb bakteri-, taime- ja seeneriigis ning protistidel, suguline paljunemine taime- ja loomariigis ning osal protistidel. Järglased on tavaliselt vanemate sarnased ehituse ja talitluse pärilikkus. Pärilikkuse kandjateks on geenid, millesse on kodeeritud geneetiline informatsioon. See määrab, milliseks tulevane organism kujuneb. Arenemisvõimelised Areng algab sugulisel paljunemisel viljastumisega, mittesugulisel mingi osa eemaldumisega
pookimisega. Kuid kõige parem on kuldvihma paljundada seemnetega, kuna võrsed on palju sitkemad. Kuna seemnetel on paks kest, siis tuleb need panna mullakihtide vahele või kümikusse kui külvata enne talve. Tärkab kuu aja jooksul. Suvised pistikud eelneva ettevalmistuseta annavad kõrge juurdumise protsendi. Mõjub hästi üksikult muru taustal või tumerohelisel taustal harvendatud rühmadena. Istikud võivad ka välja venida ja maha painduda. [5] Kuldvihm paljudeb hästi vegetatiivselt. [6] 1.3 Elujõulisuse suurendamine Väga külmadel talvedel, kui õhutemperatuur langeb -30 ja sellest madalamale, tuleks nooremaid kuldvihmataimi katta . [7] Kuldvihm vajab tuulte eest varjatud päikselist kasvukohta. Pinnas peaks olema viljakas, vett läbilaskev ja mitte happeline. [8] 1.4 "Kosmeetiline" hooldus Kui ilupõõsas on muutunud koledaks - oksad on jämedad puitunud ja põõsas on liiga suureks kasvanud,
Kodumaaks Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Kaukaasia, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika. Väga põuakindel, kasvatatakse ulatuslikult lõuapoolsetes piirkondades (,,Dendroloogia" Valgus 1987). Tagasilõikamine Talub hästi kärpimist, seetõttu väga hea heki- ja pügamistaim (Tihemetsa, 2011). Hooldus isekülvil või levimisel Paljundatakse harilikult seemnetest, mis külvatakse kas sügisel pärast valmimist või kevadel, viimasel juhul tuleb neid enne stratifitseerida. Paljundatakse ka vegetatiivselt pisteokstest, võrsikutega, harvem juurevõsust. Raiumisel annab kännuvõsu (,,Dendroloogia" Valgus 1987). Soovi korral juurevõsudest vabaneda pole muud teha, kui neid järjekindlalt maha niita. Siiski peab aeg-ajalt arvestama järgmisega. Mullapinna ja niitmiskõrguse vahele jääv puu tüveosa jämeneb aina ning sealsetest pungadest kasvab aina rohkem võrseid. Kui sellised tüükad murus esinevad, tuleb need sügavamalt mulla seest läbi lõigata (Aiandus, 2011). Soovi korral
juurevõsa. Toompihlakatel ei esine eriti kahjureid ega haigusi (R. Piir, Toompihlakad kultuuris). Sobib istutamiseks üksinda ja rühmiti, näiteks hekina (A.Niine Haljastaja käsiraamat). 1.2.Paljundamine Saab paljundada seemnete külviga. Istutamiseks peavad olema värsked seemned, kuivanud seemned ei idane hästi. Seemnega külv sobib eeskätt dekoratiivmaterjaliks või pookealusteks. Dekoratiivne ja puuviljanduslik sordimaterjal paljundatakse vegetatiivselt. Selleks kasutatakse juurevõsa, põõsa jagamist, rennvõrsikuid, haljaspistikuid või meristeempaljundust. Puitunud pistikutega toompihlakaid paljundada ei saa. Toompihlakaid poogitakse või silmastatakse teise liigi seemikute peale. Kultuursortide puhul võib kasutada sama liigi seemikuid. Ka hariliku pihlaka seemikud on sobivad pookealusteks. Pookimine tuleks teha aprilli lõpus või mai alguses. Silmastamiseks on parim aeg augusti esimene pool
vähem silmatorkavad. Lehtmetsades erinevused väga suured. Salumetsade alustaimestik õitseb rikkalikult kevadel, nõmmemetsades aga suve lõpul. Niidud on aga kevadest sügiseni üsna ühte nägu, kuid talvel lume all on neid raske põldudest eristada. Uuenemine- Taimekooslus püsib pikka aega tänu sellele, et kõik taimed uuenevad aja jooksul. Vanad isendid surevad ja asemele kasvavad uued. Uuenemist kindlustab taimede pidev paljunemine nii vegetatiivselt kui suguliselt. Tootjad, troofiline tase I aste, herbivoorid II asme tarbijad 3 astme t. Vihmauss, tigu, hiireviu, nugis, NIIT Võilill, rohi rohutirt tihane, mutt, jänes rebane METS Riritigu, mullakakand Kaelushiir, leevike Nugis, metskits-- Hunt ilves
põuane suvi ei soodusta seemnete valmimist. d) kahjurite ja haiguste esinemisest e) kahekojaliste taimede (näit. haab) puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Üks olulisemaid võtteid seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine, et luua puudele paremaid valgus ja toitumustingimusi, aga see ei tohiks olla nii tugev, et väljaraiutavate puude arvelt üldine seemnesaak langeks. Puude seemnekandvust saab parandada ka puude väetamise teel. Metsa vegetatiivne uuenemine Vegetatiivselt toimub uuenemine peamiselt kännu- ja juurevõsudega. Kännuvõsu: areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist. Kännuvõsu arenemise võime sõltub puuliigist, vanusest, kasvukohast Juurevõsu: areneb juure lisapungadest (haab, hall lepp). Vegetatiivselt tekkinud puudel on esimestel aastatel kasv kiirem, kui seemnetekkelistel, hiljem see aga ühtlustub. Kuid vegetatiivselt tekkinud puud on: * üldiselt lühiealisemad * kannatavad rohkem mitmesuguste
Seda ajastut loetakse selleks ajaks kui toimus maismaa vallutamine. Kala fossiile on leitud hästi palju. Ilmusid esimesed kahepaiksed. Lähimad kahepaiksete fossiilid Lätist. Eestis ei ole. Arenesid kõhrkalad haid ja raid. Maismaa vallutamine on leitud organismi fossiile, kes olid maale minejad. Ka Gröönimaalt on neid leitud. Nimetatakse teda Ichthyostega-ks. Ilmusid esimesed putukad. Täpselt evolutsioonilist jaotust ei ole teada putukatel. Maismaale tekkis taimestik olid vegetatiivselt või eostega paljunevad. Meredes oli hästi palju vetikaid. Maismaad katsid puud, mis meenutasid sõnajalgu. · KARBON 359,2-299 m.a.t. · Rifitekitajaid vähe (sammalloomad, käsnad) · Rüükalad kaovad · Kõhrkalade õitseaeg (haid) · Ohtralt kiireltujuvaid ammoniite · Palju käsijalgseid ja karpe · Mandrite koondumine hiidkontinendiks · Gondwanal ulatuslikud liustikud · Seemnetaimede levik · Ulatuslike söeladestute teke Karbon, maismaa loomastik · Ilmusid esimesed roomajad
Ka oma vastupidavuselt (mädanikele) ja tugevuselt jääb saarepuit tammele alla. Harilik pärn Tilia cordata Kuni 30 m kõrge, laia võraga puu. Koor noores eas sile, tumehall, hiljem tekib mustjashall, peenerõmeline korp. Õitseb juulis. Õied kollakasvalged, lõhnavad, meerohked, kasutatakse ka teena. Viljad pähklikesed, viltjaskarvased. Valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul. Seemned on pika puhkeperioodiga ja uuenemine seemnetest ei ole väga sage. Uueneb vegetatiivselt, kännu ja juurevõsust. Noorelt kasv aeglane. Pikaealine 300-400a. Juurestik hästiarenenud. Mullastiku suhtes võrdlemisi nõudlik, eelistab värskeid huumusrikkaid liivsavi- ja saviliivmuldi. Soostunud muldi ei talu, küll aga talub põuda. Väga varjutaluv, külmakindel. Puit kerge, valge, kasutatakse tisleritöödeks, vineeriks, mööbliks jne. Harilik vaher Acer platanoides Soodsates tingimustes kasvab kuni 30m. Võra tihe laimunajas. Vanemate puude tüvi kaetud tumehalli
4. vastse jagunemine ühe vastse sees moodustub hulgaliselt järgmise põlvkonna vastseid ca 1:100 nt omane mitme vaheperemehega parasiitidele (maksakakssuulane) Vegetatiivse paljunemise bioloogiline tähtsus 1. evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis 2. vaja ainult ühte organismi 3. suhteliselt kiire protsess 4. teatud juhtudel arvukas järglaskond 5. vanematega omavahel pärilikult identsed (ainsaks muutlikkuse allikaks mutatsioonid keharakkudes) 6. ainult vegetatiivselt paljunevad organismid evolutsioneeruvad väga aeglaselt. EI TOHI SEGI AJADA VEGETATIIVSET PALJUNEMIST JA PALJUNDAMIST. Paljundamine on inimese tahtlik tegevus. Vegetatiivsel paljundamisel säilivad sordi tunnused (seetõttu paljundatakse nt viljapuid vegetatiivselt) Rakutsükkel (vegetatiivne paljunemine) Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist. Interfaas on ajavahemik, mis jääb kahe rakujagunemise vahele. Äsja jagunemisest moodustunud rakk: 1
Levinud Euroopas ja kasvab kogu Eestis segametasdes ja nende servadel. Eesti looduses kasvab kolm pihlakaliiki harilik pihlakas, valge pihlakas ja pooppuu. Pihlakas on mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Kasvab päikesepaistes kui ka poolvarjus. Mulla suhtes leplik, eelistab niiskeid liivsavi- ja saviliivmuldi, happelises mullas on samuti vastupidav. Taimel on maapinnalähedane sammasjuurestik. Paljuneb seemnetega, mille levikule aitavad kaasa marjadest toituvad linnud. Vegetatiivselt paljuneb kännu- ja juurevõsudega. Pihlakas ja õunapuu on lähedased sugulsed ning nende kahjurid on samad, seetõttu ei istutata pihlakat õunaaeda. Taim on samuti külmakindel. Kasutamine Viljad söödavad, eriti maitsvad peale külmi, sisaldavad mitmeid suhkruid, õun- ja sidrunhapet, parkaineid. Kasutatakse mahla, keediste ja veinide tegemisel. Puit punakaspruun, kõva, raske, sobib mööbli ja tööriistade valmistamiseks. Dekoratiivpuuna on eriti ilus kevadel
2. Metsade uuenemine ja uuendamine. 2.1. Looduslik metsauuenemine Uut metsapõlvkonda on võimalik saada kas loodusliku uuenduse või metsakultiveerimise teel. Kuna kunstlik metsauuendus e. kultiveerimine on seotud suurte majanduslike kulutustega, siis on loodusliku uuenduse teke on igati positiivne, sest võimaldab kokku hoida kulusid. Ka loetakse looduslikku metsa looduslähedasemaks. Looduslik metsauuenemine võib toimuda: 1. Generatiivselt (seemnetest) 2. Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu) Seemneliseks uuenemiseks on vaja soodsat viljakandvusperioodi, soodsaid seemnete levimis- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub: a. seemnete kvaliteedist b. keskkonnatingimustest, kuhu seemned satuvad. Tavaliselt on seemnete idanemistingimused looduses üsna soodsad va. liigkuivad ja liigniisked alad. Seemnetest arenenud tõusmete edaspidine saatus oleneb aga otseselt
Kännuvõsu arenemise võime sõltub: * puuliigist (kännuvõsu on iseloomulik enamikule lehtpuudele Ta, Ks, Lv, Lm, Sa, Pä,Ja, Va). * vanusest (nooremad puud produtseerivad võsusid rohkem) * kasvukohast (viljakal kasvukohal tekkib võsusid rohkem ja need on vitaalsemad) Juurevõsu: areneb juure lisapungadest (haab, hall lepp). Vegetatiivselt tekkinud puudel on esimestel aastatel kasv kiirem, kui seemnetekkelistel, hiljem see aga ühtlustub. Kuid vegetatiivselt tekkinud puud on: * üldiselt lühiealisemad * kannatavad rohkem mitmesuguste mädanikku tekitavate seenhaiguste käes * puit on madalama kvaliteediga (tüved kõverad) Üldiselt tuleks eelistada (näit. hooldusraiete tegemisel) seemnetekkelisi puid, eranditeks on sanglepp ja saar. Tavaliselt jäetakse looduslikule uuenemisele alad, kus tingimused antud kasvukohale sobivate puuliikide levikuks ja arenguks on soodsad. 23. Nimetage peamised metsa takseertunnused.
(mullaherbitsiidid) või lehtede kaudu mõjuvad. 47. Superumbrohud, Herbitsiidide resistentsus. On umbrohud mis on herbitsiidide vastu resistentsed. 48. Kultuuride kasv ja areng, BBCH kood. 49. I-Taimekaitse Internetis olev taimekaitse info leht. Saab abi otse internetist. Lihtne ja kiire. 50. Kõrrekoorimine, kõrrekoorimise ülesanded. on kõrrepõldudel esimeseks harimistööks pärast teraviljade koristamist. Sellel tööl on täita väga olulised ülesanded. Otseseks ülesandeks on vegetatiivselt paljunevate umbrohtude maapealsete organite hävitamine. 51. Künd, ülesanded. Künd on põhiline mullaharimisvõte millega reguleeritakse mulla omadusi pindmises , u 25 cm sügavuses, kihis. 52. Mullaharimise minimeerimine. Muidu muld tiheneb 53. Mullaharimise minimeerimise eelised, puudused, lahtised küsimused 54. Diferentseeritud mullaharimissüsteem kerge lõimisega muldadel raske lõimisega muldadel keskmise lõimisega muldadel 55. Taimede toitumine ja väetamine. 56
(mullaherbitsiidid) või lehtede kaudu mõjuvad. 47. Superumbrohud, Herbitsiidide resistentsus. On umbrohud mis on herbitsiidide vastu resistentsed. 48. Kultuuride kasv ja areng, BBCH kood. 49. I-Taimekaitse Internetis olev taimekaitse info leht. Saab abi otse internetist. Lihtne ja kiire. 50. Kõrrekoorimine, kõrrekoorimise ülesanded. on kõrrepõldudel esimeseks harimistööks pärast teraviljade koristamist. Sellel tööl on täita väga olulised ülesanded. Otseseks ülesandeks on vegetatiivselt paljunevate umbrohtude maapealsete organite hävitamine. 51. Künd, ülesanded. Künd on põhiline mullaharimisvõte millega reguleeritakse mulla omadusi pindmises , u 25 cm sügavuses, kihis. 52. Mullaharimise minimeerimine. Muidu muld tiheneb 53. Mullaharimise minimeerimise eelised, puudused, lahtised küsimused 54. Diferentseeritud mullaharimissüsteem kerge lõimisega muldadel raske lõimisega muldadel keskmise lõimisega muldadel 55. Taimede toitumine ja väetamine. 56
mutatsioonid, geneetiline triiv ja looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega. --- Võimalik ka samamaine e sümpatriline liigiteke. Kui liigi levila (e areaal) on ökoloogiliselt liigendunud, võib konkurentsi survel tekkida kaks alampopulatsiooni (nt niidu- ja metsapopulatsioon), võivad mutatsioonide kinnistumise ja erisuunalise kohastumise tagajärjel tekkida ristumisbarjäär. Iseviljastuvatel või vegetatiivselt paljunevatel taimedel on uue, suguliselt isoleeritud liigi teke võimalik isegi üksikisendi genoommutatsioonist tingitud polüploidiseerumise tagajärjel. Makroevolutsioon Makroevolutsiooniks ehk suurevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate taksonite teket ja arengut. 3-2.5 miljardit a tagasi eristus kolm haru bakterid, arhed, eukarüoodid. Viimane loomahõimkond sammalloomad tekkis 480 m a tagasi, taimehõimkond õistaimed 100 m a tagasi.
põhiüksustest, nende areng on ettearvamatu ja sõltub suuresti keskkonnast. Need on taimed, käsnad, korallid, kõhtjalgsed, hüdraloomad, algloomad, seened. Rametid moodulid, millel on kalduvus iseseisvalt eksisteerida kännise ja populatsiooni potentsiaalselt iseseisev haru e osa-organism. Kännis on liitorganism, eluskoe kaudu ühenduses olevate enam-vähem iseseisvate organismide kogum. Känniseid moodustavad eelkõige vegetatiivselt paljunevad organismid (ntks kolonnaalsed hüdraloomad). Genet kirjeldamaks geneetilisi indiviide, sügoodi produkte populatsiooni organismide või känniste kogum, mis on tekkinud vegetatiivselt ühest sügoodist ja mil on seepärast ühine genotüüp. Moodul on geneti osa. Järelikult on modulaarsete organismide puhul tähtis genetite levik ja arvukus. Moodul praegu = moodulid siis + moodulite sünd moodulite surm. Pole migratsiooni, sest moodulid on kinnitunud.
külvitööde nõudeid. Suureks ohuks põllukultuuride saagikusele on umbrohud. Nende oluliseks vähendamiseks tuleb rakendada teiste võtete kõrval ka mullaharimist, eriti põldude koorimist. Viimase viie aasta vaatlused on näidanud, et seda tööd tehakse Eestimaa põldudel alla 10% seda on vähe. KOORIMINE on kõrrepõldudel esimeseks harimistööks pärast teraviljade koristamist. Sellel tööl on täita väga olulised ülesanded. Otseseks ülesandeks on vegetatiivselt paljunevate umbrohtude maapealsete organite (assimilatsiooniaparaadi) hävitamine. Teiseks peab koorimine provotseerima umbrohuseemned idanema. Nende varu mullas (kuni 20 cm tüseduses kihis) on olnud 0,930...2,406 miljonit seemet ruutmeetril. Arvukad uurimused on näidanud, et Eesti mullastik-klimaatilistes oludes omab koorimine umbrohtude tõrjel efekti vaid siis, kui põldudel jälgitakse umbrohtumise iseloomu. Vegetatiivselt paljunevate umbrohtude (harilik orashein,
kontsentratsioonist. Talluse kuju järgi eristatakse niitjaid samblikke, mille tallus on harunenud niidistiku kujuline; kooriksamblikke, mille tallus moodustab kividel, puudel ja mullal koorikuid; lehtsamblikke, mille lehtjas või plaatjas tallus kinnitub substraadile hüüfide kimpudest koosnevate ritsiinide abil; põõsassamblikke, mille tallus on enam või vähem harunenud puhma kujuline, kõrgus 12-15cm. Paljunemine. Samblikud paljunevad ainult vegetatiivselt, enamasti talluse tükikeste, vahel spetsiaalsete moodustiste – soreedide ja isiidide abil. Soreedid on mikroskoopilised tombud, mis koosnevad mõnest seenehüüfide põimikuga ümbritsetud vetikarakust. Nad tekivad hulgaliselt peamiselt lehtsamblike vetikakihis, harvem sügavamates kihtides. Isiidid on talluse pinnal paiknevad väljakasved, mis samuti sisaldavad sambliku mõlemaid komponente. Soreedid ja isiidid levivad tuule, vee ja loomade abil.
Puit on kõige suurema majandusliku potentsiaaliga biokütus nii soojusenergia kui ka elektri tootmiseks Eestis. Valitud on looduslikult kasvavad puuliigid, mida iseloomustab kiire tüveokste juurdekasv just esimeste kasvuaastate jooksul. Selliste puude kasvatamine põllumaadel lühikese raieringiga, mis onvähem kui 15 aastat, on Eesti ilmselt üks perspektiivsemaid biomassi saamise võimalusi. Oluline on siinjuures istutusmaterjali madal omahind, mis on madalaim vegetatiivselt pistoksast paljundatavatel pajudel ning koristusjärgne isetaastumise võime nii pajud, lepad kui noored kased kasvatavad koristusjärgsel vegetatsiooniperioodil piisavalt uusi võsusid, mis tagavad kõrge biomassi produktsiooni samast istandusest mitme raieringi järel. Problemaatiline selle gruppi kultuuride kasvatamisel biomassina on eelkõige spetsiaalse koristustehnika vajadus kombain, mis lõikaks tihedalt kasvavat eri jämedusega okstemassi
tootmiseks kulunud energia hulka). Kiirekasvulised puuliigid: paju, hall lepp, kask, haab. Valitud on Eestis ka looduslikult kasvavad puuliigid, mida iseloomustab kiire tüveokste juurdekasv just esimeste kasvuaastate jooksul. Selliste puude kasvatamine lühikese raieringiga (vähem kui 15 aastat) põllumaadel, on Eesti ilmselt üks perspektiivsemaid biomassi saamise võimalusi. Oluline on siinjuures istutusmaterjali madal omahind, mis on madalaim vegetatiivselt pistoksast paljundatavatel pajudelning koristusjärgne isetaastumise võime nii pajud, lepad kui noored kased kasvatavad koristusjärgsel vegetatsiooniperioodil piisavalt uusi võsusid, mis tagavad kõrge biomassi produktsiooni samast istandusest mitme raieringi järel. Seni on Eesti tehtud uurimistöö näidanud, et kõige kõrgema produktsiooniga selle grupi energiakultuuridest on spetsiaalselt sel otstarbel selekteeritud vitspaju ja laialehise paju sordid
muutunud sõltumatult paljunevateks iseseisvateks taksoniteks Polüploidiseerumine – toimub kromosoomiarvu muutumine, kordistumine autopolüploidid allopolüploidid 30-70% tänapäevastest taimeliikidest arvatakse olevat polüploidid 6. Ühevanemalised liigid, apomiksis Ühevanemalised liigid Uniparentaalsetel liikidel jääb ära geneetilise informatsiooni vahetus isendite vahel. Isendid paljunevad vegetatiivselt, partenogeneetiliselt, apomiktselt või iseviljastumise teel. Lisaks pärilikele mutatsioonidele tekivad neil üksteisest üha enam erinevad kloonid, mis loodusliku valiku toimel moodustavad üksteisest rohkem või vähem erinevaid mikroliike. Apomiksis - Fertiilsete seemnete moodustumine ilma viljastamiseta. 75 % teadaolevatest apomiktidest kuulub sugukondadesse: 1. kõrrelised 2. korvõielised 3. roosõielised 7. Ühe-, kahe- ja kolmekojalised taimed Monoöötsiline e
Linnud : enamasti rändlinnud , talvitujatest lumekakk, lumepüü, kaaren Kohastumused : talvel elu lume all, talveuinak, pruun rasvkude, karvastiku tihedus ja värvivahetus, suured labajalad, ränded, putukatel elutsükli lühenemine v pikenemine Metsatundra · Kitsas üleminekuvöönd tundra ja taiga vahel · Põõsad ja hõredad, madalad puud · Liigirikkus väiksem kui tundras või taigas · Paljud puud paljunevad vaid vegetatiivselt · Metsapiiril enamasti oksapuud, kuid Alaskas palsampappel, Skandinaavias tundrakask UNESCO maiilma looduspärandi alad Arktikas · Venemaa , Wrangeli saar - erakordne liigirikkus Arktikas , maailma suurim morsapopulatsioon, pesitsusala üle 100 linnuliigile , kõige viimasena elasid mammutid seal?? · Venemaa , Putorana platoo hõlmab täielikutl arktilise ja subarktiliste ökosüsteemide
mitmesuguste hapete koostisest ja kontsentratsioonist. Talluse kuju järgi eristatakse niitjaid samblikke, mille tallus on harunenud niidistiku kujuline; kooriksamblikke, mille tallus moodustab kividel, puudel ja mullal koorikuid; lehtsamblikke, mille lehtjas või plaatjas tallus kinnitub substraadile hüüfide kimpudest koosnevate ritsiinide abil; põõsassamblikke, mille tallus on enam või vähem harunenud puhma kujuline, kõrgus 12-15cm. Paljunemine. Samblikud paljunevad ainult vegetatiivselt, enamasti talluse tükikeste, vahel spetsiaalsete moodustiste soreedide ja isiidide abil. Soreedid on 14 mikroskoopilised tombud, mis koosnevad mõnest seenehüüfide põimikuga ümbritsetud vetikarakust. Nad tekivad hulgaliselt peamiselt lehtsamblike vetikakihis, harvem sügavamates kihtides. Isiidid on talluse pinnal paiknevad väljakasved, mis samuti sisaldavad sambliku mõlemaid komponente
muldadel. Valgusreziimipoolest eelistab täisvalgust, kuid lepib ka poolvarjulise asukohaga. Harilik pihlakas kasvab 16 meetri kõrguseks (J, Godet. 2000). Kuni 25cm pikad sulgjad lehed koosnevad hambulistest piklikest lehekestest. Õied on valged ja mõrumandli lõhnaga (Vt. Lisa 2). Õitseb rikkalikult peaaegu igal aastal mais ja juunis, marjad valmivad septembris ja oktoobris. Marjad (Vt. Lisa 1) on meelistoiduks paljudele lindudele, kes on seemnete põhilised edasikandjad. Vegetatiivselt paljuneb kännu- ja juurevõsudega. Talvel kaunistavad puud hallikaspruunid karvadega kaetud kasvud, mis hiljem siledamaks muutuvad. Tumerohelised, 3-8 sentimeetrised, alt hallikad lehed kinnituvad võrsele vahelduvalt ja on saagja või kahelisaagja servaga. Puu võra on noorelt kooniline hiljem laiuv. Taim on külmakindel. 2.6.2. Hooldus Pihlakas ei vaja pügamist, ega ka muud hooldust. Kahjurite ja haiguste vastu on harilik pihlakas üsna immuunne
Sissejuhatus mükoloogiasse Mükoloogia – seeneteadus Jäämees, Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi Ta kasutas seeni: Piptoporus betulinus-kasekäsn, Fomes fomentarius-tuletael keskaegsed teadmised seentest, -seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem: -taimede ja pinnase eritised(exanthema) -seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon (1761-1836) kui termini mükoloogia looja, Elias Fries (1794-1876), - Laiahaardeline seente süsteem Anton de Bary (1831-1888) (jt mükoloogia rajajad) - Eksperimentaalne mükoloogia, Seente ontogenees, morfoloogia, füsioloogia Hans Kniep - Tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel Alexander Flemming (1881-1955) penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 7000 liigi. Seente iseloomustus. Tüüpiliselt mitteliikuvad. Toituvad absorbtsiooni teel. Heterotroofsed organismid (m...
mitmesuguste hapete koostisest ja kontsentratsioonist. Talluse kuju järgi eristatakse niitjaid samblikke, mille tallus on harunenud niidistiku kujuline; kooriksamblikke, mille tallus moodustab kividel, puudel ja mullal koorikuid; lehtsamblikke, mille lehtjas või plaatjas tallus kinnitub substraadile hüüfide kimpudest koosnevate ritsiinide abil; põõsassamblikke, mille tallus on enam või vähem harunenud puhma kujuline, kõrgus 12-15cm. Paljunemine. Samblikud paljunevad ainult vegetatiivselt, enamasti talluse tükikeste, vahel spetsiaalsete moodustiste soreedide ja isiidide abil. Soreedid on mikroskoopilised tombud, mis koosnevad mõnest seenehüüfide põimikuga ümbritsetud vetikarakust. Nad tekivad hulgaliselt peamiselt lehtsamblike vetikakihis, harvem sügavamates kihtides. Isiidid on talluse pinnal paiknevad väljakasved, mis samuti sisaldavad sambliku mõlemaid komponente. Soreedid ja isiidid levivad tuule, vee ja loomade abil
üsna hästi. Erinevalt teistest mündiliikidest ei anna piparmünt seemneid ja teda saab paljundada ainult juurevõsundite või pistikutega. Mündid on ideaalsed pinnakattetaimed, sest võsuvad tugevasti. Taime saab edukalt kasvatada pottides. Kui taimed nakatuvad roosteseenega, lõigata pealsed maani maha, nad võrsuvad kiiresti uuesti. Külmades piirkondades on soovitatav taimi talveks katta. Paljundamine Kuna piparmünt on hübriiditaim, saab teda paljundada vaid vegetatiivselt. Paljundada saab juurevõsudega, vanade puhmaste jagamise teel ja pistikutega. Saagi kogumine Värskeid lehti võib noppida kogu suve jooksul. Kuivatamiseks lõigake varred ennelõunasel ajal maapinnast mõnevõrra kõrgemalt vahetult enne õitsemist või õitsemise algul. Kuivatatakse varjualuses ülesriputatud kimpudena või õhukese kihina. Jämedamad varred eemaldatakse. Temperatuur ei tohi kuivamisel tõusta üle +35C, taimed peavad jääma värvilt roheliseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
