Juhend sireli paljundamisest pookimise teel Merlin-Hans Hiiekivi Pookimist teostatakse juhul kui: a. vaja säilitada klooni mida muul moel paljundada ei saa b. poogitud isendid on elujõulisemad c. sorti vaja kiiresti paljundada d. kiirendada taime kasvu ja seemnete valmimist e. vanade puude noorendamisel f. taimede kahjustatud osade taastamisel g. külmakindluse tõstmiseks ja haiguskindluse tõstmiseks · Alusteks kasutatakse 24 aastasi koolitatud seemikuid/pistoksi ja haljaspistikuid · Dekoratiivse vormi iseärasustest või taime kasvatamise otstarbest olenevalt poogitakse juurekaelale, juurekaelast veidi kõrgemale ning rippoksaliste ja keravormide puhul tüvele, maapinnast 1-2 m. kõrgusele · Tavaliselt poogitakse harilikule-või ungari sirelile Nõudeid, mida pookides arvestada · alus peab poogendiga biokeemiliselt sobima, · poogendi kambium peab olema tihedas kontaktis aluse kambiumiga, · pookoksi tuleb varuda...
Pruunikashall, sile vars. Noored võrsed on pruunid, karvased. Tüveharude läbimõõt kuni Vars 25 cm. Pungad sageli rohekad, harvem punakad, servas ripsmeliste karvadega, veidi lapikud. Maa-alune osa Juurestik on hästi arenenud nii sügavuti kui laiuti. Paljuneb peamiselt seemnetega, mille levikule aitavad kaasa pähkleid talveks varuvad Paljunemine loomad. Uueneb ka vegetatiivselt kännuvõsust, juurevõsust ja maha painutatud ning mullaga kaetud okstest. Võimalik paljundada ka pistokstest. Levik ja ohtrus Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Tavaline kogu Eestis, enam Lääne- ja Põhja-Eestis. Kasvab põõsarindes ja alumises puurindes sega- ja lehtmetsas ja kaldavõsastikus ning raiesmikul, loometsas, salumetsas, looniidul, puisniidul, pärisniidul. Varjutaluv, kasvab Kasvukoht hästi ka raiesmikel
muutmiseks. 4. Taimede meristeempaljundus-taimede kloonimisvõimalus. Geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism. Meristeem on algkude, mis taimedel võrsetes, tippudes, pungades ja mitmel pool mujal. Teatud kasvufaktorite toimel võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule s.t. nad on totipotentsed. Inimene on iidsetest aegadest peale paljundanud peamiselt vegetatiivselt, seega klooninud. Tehnoloogiliselt keerukama kloonimisviisina on loodud meriteempaljundus. Meriteempaljunduse positiivne külg: raskesti paljundatavate taimede paljundamine (orhideed), Kiire taimede hulga suurenemine, meristeemrakud on viirustevabad, hävimisohus olevate taimede paljundamine. 5. Hübridoomi loomine-somaatiliste rakkude hübriidimise meetod võimaldab eritüübiliste rakkude ühendamist. Antikehi tootvad B-lümfotsüüdid ühendatakse
Tulipa Tulbid kuuluvad liilialiste sugukonda. Looduslikuks levialaks on Euraasia stepid (lage maa) ja Sise-Aasia mäestikud. Euroopasse jõudsid tulbid 16.sajandil, Hollandisse 1593.aastal. Hollandis võttis võimust tõeline "tulbihullus", polnud harvad juhtumid, kus uue tulbisordi mugula eest maid ja maju maha müüdi. Eestisse jõudsid tulbid 18.sajandi lõpul, levides tasapisi mõisaparkidest ka taluõuedele. Tulbid vajavad hea drenaaziga kergemat, parasniisket rammusat neutraalset(happelise ja hapetu vahepealne) või leeliselist (happe vastasus) mulda. Sibulad on soovitav iga kahe aasta tagant välja kaevata, kuivatada ja tagasi istutada. Suurepärase tulemuse saab, kui istutada tulbid aeda rühmadesse-nii moodustavad nad rõõmsaid värvilaike. Tulbid sobivad ka ajatamiseks, samuti saab neist häid lõikelilli. Tulbid paljunevad vegetatiivselt(sibulatega paljunemine). Arvamus, et tulpide värvimuutus on tingitud...
· Munaraku eelassed on ovogoonid · Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. · Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukkuvad. ÕP lk 104 1) Sugulisel paljunemisel saab uus organism ennast alguse viljastunud munarakust. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoliselt või vegetatiivselt. 2) Eoseline, vegetatiivne 3) Eostega paljunevad suur osa protiste ja seeni. 4) Seentel arenevad eosed eostekottides 5) Vegetatiivselt: bakterid,protised ja seened. 6) Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonda. 7) Vegetatiivselt: bakterid,protised ja seened. Lk 110 1) Meioosi peamine eesmärk on kromooomide kahekordne vähenemine tütarrakkudeks
Järglaste omadused kombineeruvad. a. Partenogenees - areng viljastamata munarakust b. viljastatud munarakust - emas- ja isassuguraku ühinemine · esineb iseviljastumist sugurakud pärinevad ühelt vanemalt · esineb ristviljastumist sugurakud pärinevad kahelt vanemalt 2. Mittesuguline üks lähteorganism. Järglasi palju. a. Eostega seened, samma- ja sõnajalgtaimed (eos on kõvakestaline rakk) b. Vegetatiivselt pungumine, pooldumine, võsunditega, vartega, lehtedega. Bakterid, protistid, seened, paljud taimeliigid, osad selgrootud. Bakteritel otsepooldumine amitoos. · Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Mittesugulise paljunemise eripärad: · Järglased on geneetiliselt identsed · Paljunemine on kiire · Korraga palju järglasi · Paljunemiseks vajatakse üht organismi (vanemat) Rakkude elutsükli kaks perioodi
Köögiviljade paljundamine · Generatiivne paljundamine · Vegetatiivne paljundamine · Generatiivne paljundamine e. seemnetega paljundamine Nii paljundatakse enamike köögivilju. Seemnetega paljundamine on ökonoomsem ja paljundamiskoefitsient Suurem. · Vegetatiivne paljundamine e. vegetatiivsete osadega (juurega, lehega...) Mädarõigas, rabarber, talisibul, murulauk. Enamus mitmeaastased köögiviljad paljundatakse vegetatiivselt. Paljundatakse siis kui nii säilivad paremini taime morfoloogilised tunnused nt. rabarber saadakse suuremat ja varasemat saaki Nt. sibul, või taim ei anna seemneid nt. mädarõigas. · Sibulate abil · Juurikate ja puhmikute jagamise teel · Juure ja varre pistikutega Külviaeg · Sõltub kevade saabumisel ja mullastikust Võimalikult vara külvatakse külmakindlaid köögivilju
Metsa looduslik uuenemine Looduslik metsauuenemine võib toimuda generatiivselt (seemnetest) või vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu). Seemneliseks uuenemiseks on vaja soodsat viljakanduvusperioodi, soodsaid seemnete levimis- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub seemnete kvaliteedist kui ka keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad. Tavaliselt on seemnete idanemis tingimused looduses üsnasoodsad. Seemnest arenenud võrse edasine saatus oleneb aga puuliigi kasvukiirusest, valgusnõudikusest , külmakindlusest ja keskkonna tingimustest. Valguslembeliste ja noores eas
energiavahetus on üheks elu tunnuseks. Organismidel on enam-vähem püsiv keemiline koostis, mis ilmneb mitmel eri tasandil ja mis tagatakse ainevahetuslike protsesside regulatsiooniga. Selle iseärasusest tulenevalt on organismid kas kõigu- (roomajad, kahepaiksed, kalad) või püsisoojased (imetajad, linnud). Sisekeskkonna stabiilsus (homöostaas) on elu iseloomustav tunnus. Organismid paljunevad kas suguliselt (munarakk viljastatakse) või mittesuguliselt (pooldumisel, vegetatiivselt, eostega; taimed, üheraksed). Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid. Pärilikkus on üks elu tunnustest, eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt oma vanematega. Areng avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel. Sugulisel paljunemisel algab see munaraku viljastamisega, mittesugulisel mingi osa eraldumisega vanemorganismist. Võib olla kas moondeline või otsene
Kõik lehed on juurmise kodarikuna. Lehe pikkus on taime õitsemise ajal 6...18 (22) cm, laius 1,8...5 cm. Pärast õitsemist lehed suurenevad Vars Maapinnal on taimel üks kuni mitu püstist lehtedeta õisikuvarba. Risoom on viltune, arvukate nöörjate lisajuurtega. Lisajuurte eluiga Maa-alune osa on 4 a, peajuur sureb varakult. Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt emataimest Paljunemine risoomiharude eraldumise teel. Levinud laialdaselt peamiselt Euroopas, puudub põhjapoolsetes Levik ja ohtrus piirkondades. Eestis tavaline, sagedam Põhja- ja Lääne-Eestis. Kasvab kuivadel päris- ja looniitudel, samuti metsaservadel, Kasvukoht põõsastikes, teeäärtel. Lubjalembene. Vajab valgusrikast kasvukohta.
viljastumune – munarakk viljastatakse organismis kehaväl. viljastumine – munarakud viljastatakse väljaspool organismi kuntslikes tingimustes munajuha – üks naise suguelunditest loode – inimalge, kes sarnaneb väliselt inimesega ( alates 3 kuust) platsenta – lootekest, mille kaudu on ema ja arenev organism omavahel seotud nabanöör – ühendab loodet, selles on suured veresooned. sünnitamine – mittesug. paljunemine – toimub vegetatiivselt või eoseliselt eoseline paljunemine – on levinud algloomadel, seentel ja taimedel…paljunetakse eostega vegetatiivne paljunemine – vanim paljunemisviis, see on levinud bakteritel ning ka taime-, seene- ja loomariigis ( toimub kas pooldumine, pungumine või hulgijagumine) kliiniline surm – biol. surm – kromosoom – selle moodustab üks valkudega seotud DNA molekul DNA – aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni
Saba Sabata Liikuv Ei liigu Sarnasused Sugurakud Päristuumsed Suguta ja suguline Suguta paljunemine Suguline paljunemine paljunemine võrdlus Toimub eostega või Toimub gameetidega vegetatiivselt Uus organism pärineb Gameedid võivad ühest vanemast pärineda ühelt või kahelt vanemalt Järglased on geneetiliselt Järglased erinevad samasugused vanematest Sarnasused Saadakse järglasi
lahti ja lase kasvada Aedvaarikas Roosõieline Umbrohuvaba maa Viljakamad, Paljundatakse 2-aastane Vajab otsest huumusrikkad vegetatiivselt Püstine põõsas päikesevalgust Eelviljad: kartul Vaarika istikud Kasvab 1-1,5 (2)m Kardab külmasid tuuli Keskmise raskusega saadakse juurevõsust kõrguseks Niiskuse puuduse huumus ja õhurikkaid Enne istutamist
vaheldumine, päikesekiirgus, tüve ja okste vigastused, õhusaaste ja põud ÖKOLOOGILISED NÕUDMISED vaher kasvab leht- ja segametsades, enamasti alumises puurindes vaher on külmakindel ja noores eas talub hästi varju mulla suhtes on nõudlik, eelistades viljakaid, niiskeid ja huumusrikkaid liivsavimuldasid PALJUNEMINE peamiselt paljuneb vaher seemnetega seemned levivad tuulega ja idanevad väge kergesti vegetatiivselt võib vaher paljuneda kännuvõsust, samuti maha painutatud ja mullaga kaetud oksast PUIT OMADUSED, KASUTAMINE puit on kollakas või punakas, see on hinnatud sitkuse, painduvuse ja vastupidavuse tõttu puidu tihedus on 630700 kg/m³ puit on olnud väga hinnatud materjal (tööriistad, pillid), mistõttu täiskasvanud vahtrat on väga raske metsast leida kasutatakse parketi, vineeri, mööbli ja muusikariistade tootmiseks
kirburohi, maksasamblad (vanadel lõkkeasemetel). 6. toimub ka muundunud võsudega. Sibulatega - tulp, küüslauk, nartsiss. Mugulad - kartul, maapirn, daalia. Risoomiga - orashein, võhumõõk, maikelluke. c) Seeneriigis. 1. seene hüüfitükikestega 2. seeneniidistiku osadega Vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära. 1. Kõige ürgsem paljunemisviis, aga säilinud tänapäevani ka kõrgematel organismidel. Inimene saab ka loomulikult vegetatiivselt paljuneda - ühemunaraku mitmikud. 2. Vajatakse vaid üht vanemorganismi 3. Järglased saadakse kiiresti. 4. Teatud juhtudel on järglaskond arvukas, mitte alati. 5. Üldjuhul on järglased omavahel ja vanematega geneetiliselt identsed. Nad moodustavad klooni. 6. Harva esineb pärilik muutlikkus. Selleks on mutatsioonid keharakkudes. 7. Vaid vegetatiivselt paljunevad organismid evolutsioneeruvad aeglaselt, sest pärilik muutlikkus on aeglane.
See sisaldab endas sugurakkude tekkimise protsessi ehk meioosi, millega kaasneb geneetilise materjali ümberkombineerimine, ning kahe sel viisil tekkinud suguraku ühinemist ehk viljastumist .Isegi siis, kui näiteks mingi taime õis viljastub isetolmlemise teel (tolmutera võib ju tulla samalt taimelt), on sellest tekkiva uue organismi alge ehk idu geneetiliselt erinev emataimest. Siit tuleneb vajadus viljapuid,-põõsaid ja muid kultuurtaimi paljundada vegetatiivselt ehk kloonimise teel. Seemnetega paljundamisel kaotaksid nad sordiomadused"(Sikut 2008). 1. 3. kloonimise etapid 5 ,,Reproduktiivne kloonimine-samasuguse genoomiga organismi loomine · Võetakse tüvirakk, mis võimeline määramatult paljunema · Eraldatakse rakutuum · Munarakust eraldatakse tuum ja asemele siirdatakse tüviraku tuum · Soodustatakse munaraku jagunemist (kasvamist)
Lehtede alusel on kuni 1,2 cm pikkused kilejad abilehed. Maapealne vars on püstine, enamasti harunemata, roheline või pruunikas, Vars harvem lillakas, neljakandiline. Varrel on ka nii kõrve- kui lihtkarvad. Maa-alune osa Risoom on pikk, kollakaspruun, tugevasti puitunud, arvukate võsunditega. Paljunemine Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomivõsundite abil. Väga laia levilaga: kasvab ulatuslikel aladel nii Euroopas kui Aasais, Levik ja ohtrus tulnukana jõudnud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ning Austraaliasse. Eestis kõikjal väga sage. Kasvukoht Kasvab huumusrikastes metsades: salu-, laane-, lammi- ja lodumetsas, eriti kuusikutes, lepikutes ja pankranniku aluse metsades, parkides, sageli
heterotroofid (inimene, kass, koer). 4. Püsiv sisekeskkond temperatuur, kõigusoojased (kahepaiksed, roomajad, kalad), püsisoojased (imetajad, linnud). 5. Paljunemine suguline paljunemine (peamiselt hukraksed organismid; taimed, loomad, inimene), mittesuguline paljunemine (üherakulised, neil on pooldumise teel; paljud hulkrakse organismid, vegetatiivselt või eostega; seened ja taimed). Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talituse poolest vanematega. 6. Arenemine ja kasvamine sugulisel paljunemisel hakkab organismi areng viljastunud munarakust, mittesugulisel aga mingi kehaosa eraldumisega vanemorganismist. Organismi individuaalne areng võib olla otsene või moondega
Organismidel enam-vähem püsiv keemiline koostis tagatakse ainevahetuslike protsesside regulatsiooniga Püsisoojased organismid Kõigusoojased organismid Imetajad, linnud kalad, kahepaiksed, roomajad ! Sisekeskonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus Paljunemine suguliselt või mittesuguliselt · Üherakulised enamasti pooldumise teel · Mittesuguliselt paljunevad ka paljuf hulkraksed vegetatiivselt või eostega · Suguline paljunemine omane peamiselt hulkraksetele o Moodustuvad isas- ja emassugurakud o Uus organism areneb üldjuhul viljastatud munarakust ! Paljunemine üks põhilisi elu tunnuseid Pärilikkus eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega · Pärilikkuse kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid, milles on kodeeritud geneetiline info
24. Pruunvetikate areaal on valdavalt mere kaldavöönd 25. Pruuvetikate hulgas on palju makroskoopili vetikaid 26. Pruunvetikate iseloomuliku värvuse tingib fukoksantiin 27. Pruunvetikatel vibur esineb ainult paljunemisrakkudel 28. Pruunvetikate liikide arv on suurusjärgus 1500-2000 liiki. 29. Pruunvetikate rakuseina moodustab tselluloosist fibrillidest viltjas võrgustik mida jäigastab kaltsium alginaat. 30. Ränivetikate vegetatiivselt paljunemisel populatsiooni keskmine rakusuurus väheneb 31. Ränivetikad on peamiselt fototroofsed 32. Ränivetikate rakusein on ränist 33. Ränivetikaid on teada umbes üle 10000 liigi 34. Ränivetikad on peamiselt nii magevees kui meres 35. Ränivetikate peamine iseärasus on see, et rakuseina moodustab ränipantser 36. Ränivetikate puhul esinevad viburid ainult 37. Ränivetikate süstemaatika põhineb ränipantsri peenstruktuuril 38
Mittesuguline-organism pärineb ühest vanemast. Jaguned eoseliseks ja vegetatiivseks. 2. Mittesugulise paljunemise eriviisid: eoseline ja vegetatiivne 3. Suguliselt paljunevad organismid: inimene, kass, põder, siga, Elari 4. Vegetatiivne paljunemine- kehaosadega paljunemine Eoseline paljunemine- eostega paljunemine 5. Eostega paljunevad organismid- seened, sammaltaimed, sönajalgtaimed, vetikad 6. Vegetatiivselt paljunevad organismid- bakterid, kartul, maasikas, vaarikas, tulp, sibul, piparmünt 7. Vegetatiivse paljunemise viisid- pungumine, pooldumine, risoomidega, mugulatega, sibulatega, juurevõsudega, võsunditega, pistikutega(mustsöstar), lehtedega 8. Mittesugulise paljunemise bioloogiline tähtsus- üks vanimaid paljunemise viise, vaja ainult ühte vanemorganismi. järglaste
kaskedega Parasiidid – elavad teiste organismide kulul teda kahjustades – vamm, torikulised, rõngasmädanik, nahaseened Saprotroofid – lagundavad surnud orgaanilist ainet – šampinjon, hallitusseened Toitu saavad seeneniidistikuga, mis imeb vedelaid toitaineid (sünteesitud orgaanilist ainet) Paljunemine Mittesuguliselt – eosest areneb seeneniidistik, mis valmistab uusi eoseid Vegetatiivselt niidistikuga Suguliselt – eosest arenev niidistik peab ühinema teise sobiva niidistikuga, et moodustuksid uued viljakehad Põhirühmad Kandseened – puravik, kuuseriisikas, pilvik, sampinjon Kottseened – pintselhallik, kevadkogrits, pärmseened Ikkesseened – nutthallik, täpphallik, sõnnikuhallik Milles seisneb seente tähtsus looduses? Kasu Lagundavad surnud org. ainet Koht toiduahelas Sümbioosis teiste taimede ja loomadega Kahju
Selgita, kuidas loomad taimedest sõltuvad. 2. Miks loomad liiguvad? Miks ja mille suunas taimed liigutavad? • Loomad liiguvad, et • end ohukorral kaitsta • süüa hankida • oma eluksvajalike tegevusi teha saaks Taimed liiguvad väliste ärrituste tõttu. Taimede kasutamist mõjutavad- esimesel juhul valgus ja teisel juhul maaraskusjõud 3. Võrdle taimede ja loomade paljunemisviise. Taimed võivad paljuneda ka kehaosadega,s.o vegetatiivselt (nt sibulatega), loomad aga tavaliselt mitte. 4. Võrdle vetikaid ja taimi? (hulkraksed) Vetikad pole eristunud juurteks, varreks ega lehtedeks. Niisugust organiteks kujunemata keha nimetatakse talluseks. Hulkraksetel vetikatel pole selliseid kudesid nagu enamikel taimedel. Ka suur osa hulkrakseid vetikaid vajab vaatamiseks mikroskoopi. 5. Kuidas vetikaid rühmitatakse? Rohevetikad, Pruun-ja punavetikad 6. Vetikate tähtsus looduses.
Paljunemine ja areng Lühikonspekt XII klassile Mõisted · Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil · Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil · Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni · Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood · Karüokinees -rakutuuma jagunemine · Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine · Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku · Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud
1. ELU OLEMUS 1.1 ELU TUNNUSED Kõik organismid on rakulise ehitusega (üherakulised või hulkraksed). Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Organismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid. See väljendub molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, populatsioonilisel, liigilisel, ökosüsteemsel ja biosfäärilisel tasandil. Organismides leiduvad biomolekulid on keerukama ehitusega kui eluta looduse mineraalühendid. Kõigile elusorganismidele on omane aine- ja energiavahetus e metabolism. Organismid vajad väliskeskkonnast toitu ja hapnikku. Organismis toimub ühel ajal kaks vastassuunalist ja teineteisega seotud biokeemilist protsessi: lagundamine e dissimilatsioon ja sünteesimine e assimilatsioon. Jääkained eritatakse väliskeskkonda. Organisme iseloomustab stabiilne sisekeskkond. Ainevahetuslike ja biokeemiliste protsesside regulatsiooniga kindlust...
Täidab nii lehtede kui varte funktsiooni. Risoidid-kinnitusfunktsiooni täitvad niitjad ,,juured". Miks samblad ei saa kasvada suureks? V: Vesi liigub koos selles lahustunud ainetega sammaldes aeglaselt, neil pole juhtkimpe. Vähe võimalusi reguleerida vee aurumist. Pole puitunud rakukestaga tugikudesid, mis võimaldaksid varsi püsti hoida. Kuidas liigub sammaldes vesi? V: Imavad kogu keha pinnaga, kapillaarselt. Vee liikumine toimub pindmiselt. Kuidas samblad levivad? V: Vegetatiivselt, talluse või varre harunemise teel, äramurduvate lehetippudega. Suguliseks paljunemiseks vajavad samblad vett, sest viburitega isassugurakud saavad emassugurakkudeni jõuda vaid veekeskkonnas. Tunnused: *puuduvad õied *puuduvad juured *puuduvad juhtsooned *puuduvad tugikoed *tundlikud saastasuse suhtes. Jaotuvad kolme hõimkonda: kõdersamblad ja helviksamblad, millel ei ole eristunud lehti, tallustaimed. Ja lehtsamblad, millel on nii lehed kui varred.
Mis on paljunemine? Üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Jaguneb suguliseks ja mittesuguliseks (eoseline, vegetatiivne). Iseloomusta mittesugulist paljunemist. Nt Uus organism pärineb alati ühest vanemast. Pärilik info on ka ainult ühelt vanemalt. seened, samblad, sõnajalad eoseliselt kartul, mustsõstar, begoonia, maasikad, sibul vegetatiivselt Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Eoseline eoste ehk spooride abil. Vegetatiivne pooldumine, pungumine, risoomi, mugulate, sibulate abil Selgita erinevate vegetatiivsete paljunemise võimalusi ja too nt Pooldumine bakterid. Pungumine käsnad. Sibulatega sibullilled. Võsunditega maasikas. Juurevõsudega vaarikas. Mugulatega kartul. Pistikutega paju. Risoomidega maikelluke. Lehtedega begoonia. Mida tähendab iseviljastumine. Nt
Katteseemnetaimed KLASS Üheidulehelised SELTS Asparilaadsed SUGUKOND Käpalised PEREKOND Kuldking LIIK Kaunis kuldking Õis ehk king on umbes 4-6 cm pikk. Varrel kasvab kuni kuus lehte, mis kujult meenutavad maikellukest. Taimel on 1-3, tavaliselt 2 õit. Kõrguseks on taimel ~ 20-50cm (harvem ka 80cm). Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomiharudega. Maa sees on kuldkingal jäme risoom, mis kasvab pikkamööda, teisest otsast samal ajal kõdunedes. Ühe risoomi eluiga on u. 20- 25 a. Üks puhmik võib elada vähemalt 30 aastat vanaks. Levinud laialdaselt nii Euroopa kui Aasia parasvöötmes. Eestis on teda hajusalt, sagedamini on teda siiski lääne- ja põhjaosas. Kasvab tavaliselt puisniituel, metsaservadel ja hõredamates kuusesegametsades. Taime ohustab nii korjamine lõikelilleks kui ka
Jõhvi Gümnaasium Mutageenid minu elus Referaat Koostas: Liis Lipp 11b Juhendas: Tiina Gaskov Jõhvis 2011 Geenides paiknevat infot muutvaid tegureid nimetatakse mutageenideks. Kui mutatsioonid toimuvad sugurakkude kromosoomides, siis päranduvad need järglastele edasi. Nii tekib pärilik muutlikkus, mille tulemusena järglane võib omandada mõne uue tunnuse, mis vanematel ei esine. Mutageenid võivad muuta ka keharakkude geene, kuid sugulisel paljunemisel need mutatsioonid järglastele edasi ei kandu. See on mittepärilik muutlikkus. Mutabiilsus on replitseeruvate geneetiliste struktuuride (geenide, genoomide) omadus muutuda, muteeruda. Mutabiilsus...
kadaka teisend mägikadakas (Juniperus communis montana). See kasvab kuni 20 cm kõrgeks ja katab maapinda nagu vaip. Oksad on lühikesed, jämedad, kolmnurksed ja sageli kõverad. Okkad on 4–8 mm pikad ja 1–2 mm laiad, mõnikord otsast kõverad, aga mõnikord ootamatult teravad. Harilik kadakas on tavaliselt kahekojaline, harva ühekojaline puu ja paljuneb üldjuhul seemnetega. Soodsates tingimustes võib ta paljuneda ka vegetatiivselt alumiste okste juurdumisega. Tolmlemine toimub tavaliselt mai alguses. Rohkem vilju on valguse käes kasvavatel puudel. Seemneid levitavad tavaliselt linnud. Tõusmetel on 2 idulehte. Puu kasvab üsna aeglaselt, 10-aastaselt on kõrgus tavaliselt 40–50 cm, 50-aastaselt 3–4 m. PUIDU OMADUSED Hariliku kadaka puit on ilusa tekstuuriga, tihedate aastarõngastega, väga meeldiva lõhnaga, sitke ja keskmise tihedusega 550–650 kg/m³. Lülipuit on hallikas- kuni
Püsisoojased imetajad, linnud Kõrge organiseerituse tase Elusorganismi erinevad osad on vastastikuses sõltuvuses, koostöös. Väljendub molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, populatsioonilisel, liigilisel, ökosüsteemsel ja biosfäärilisel tasandil. Paljunemisvõime Võime taastoota endasarnaseid järglasi. Suguline paljunemine moodustuvad sugurakud, uus organism areneb viljastatud munarakust. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt ( pooldudes, pungudes, sibulatega ) või eostega. Pärilikkus Pärilikkus on tunnuste pärandamise võime järeltulevastele põlvedele. Pärilikkuse tõttu on järglased vanematega sarnased. Samas on organismidele omane muutlikkus, s.t milleski eellastest erineda. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid. ( DNA lõigud ). Kasv ja areng Kasv on millegi mahu ja mõõtmete suurenemine, areng, millegi uue, teistsuguse teke.
arengus 13. Kliiniline surm - inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises 14. Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Meioosiga tagatakse tütarrakkudes kromosoomide arvu: Suurenemine 4 korda DNA kahekordistumine toimub mitoosi: interfaasis Spermid moodustuvad: spermatogeneesil Bakterid paljunevad enamasti: vegetatiivselt Meioos esineb: ovogeneesil Meioosi lõpuks on inimese suguraku kromosoomides DNA molekule kokku: 23 Geenivahetus kaasneb: Inimese munarakkude küpsemise keskmine interval on: 28 päeva. Organismid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel. Mitoosi anafaasis lahknevad kromatiidid raku poolustele. Ovogeneesi tulemusena saadakse üks viljastumisvõimeline munarakk ja 3 arengu- ja viljastumisvõimetut rakku(polotsüüti).
Hariliku astelpaju viljad on oma kujult erinevad kerakujulised, silindrilised, ovaalsed ja isegi korrapäratud. Viljad kinnituvad võrse alumistele sõlmedele ja asuvad tihedas kogumikus ümber oksa, mistõttu nende korjamine on suuresti takistatud. Olenevalt sordist vamivad viljad alates augustist kuni septembri keskpaigani ja ei varise. See võimaldab vilju korjata pikema aja jooksul. Astelpaju paljundamine Astelpaju saab paljundada generatiivselt ehk seemnetega ja vegetatiivselt, pistikutega (pistokstega ja haljaspistikutega). Maa-ala ettevalmistamine Astelpaju istandiku alla sobib kergema lõimisega liivsavikas või saviliivane maatükk, mis sageli teistele kultuuridele oma toitainetevaeguse tõttu ei sobi. Loomulikult sobivad astelpajule ka teised kergemad mullatüübid, nende seas ka hästi mineraliseerunud turvasmuld. Täiesti sobimatu on astelpaju istandikuks raske savimaa, sest see ei lase läbi vett ega õhku
BIOLOOGIA POWERPOINTI ESITLUS. · Elu omadused - Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. *Ainuraksed ja hulkraksed. Nt: hulkraksed: Bakterid ja protistid. Ainuraksed: Kingloom, pärmseen. - Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objetid. - Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavhetus. *Organismid vajavad väliskeskkonnast erinevaid aineid. Nt rohelised taimed kasutavad sünteesiprotsessideks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat. *Ise sünteesivad vajalikke aineid. -Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. *kõigu või püsisoojased.Püsisoojased: imetajad ja linnud. Kõigusoojased: kõik selgroogsed organismid: kalad, kahepaiksed ning roomajad. -Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. *Suguline või mittesuguline. Mittesuguline: ainuraksed- pooldumisega, hulkraksed-vegetatiivselt või eostega. (Seene ja taimeriigis kohtab mittesugulist paljunemist) Suguline: hulkrak...
Ökosüsteem Miks just ökosüsteem?Sest ökosüsteem tähendab kodupaika.See tuleb Itaalia keelsest sõnast ´´öko´´ mis tähendab kodu.Ökosüsteem on ju lindude,loomad,putukate,taimede ja seente koduks. Kui inimene muudab keskkonda, siis sellega kaasneb alati ökosüsteemi biootilise ja abiootilise komponendi vahelise tasakaalu muutumine. Enamasti kaasneb inimtegevusega ökosüsteemi lihtsustumine - elukeskkondi jääb vähemaks, organismide liigirikkus ja hulk väheneb. Toiduvõrgustik korraldub ümber ja enamasti lihtsustub. Aja jooksul võib tekkida uus tasakaal. Igat sellist muutust võib tinglikult pidada reostuseks. Reostusest saab rääkida siis, kui inimmõju on sedavõrd tugev, et ökosüsteem vastab sellele teatud sisemiste ümberkorraldustega. Ümberkorraldustega mis on suuremad kui antud ökosüsteemi looduslikud fluktuatsioonid ehk kõikumised. Korallid Ühe korall...
Kogu taim sisaldab teravalõhnalist väävlisisaldusega eeterlikku õli, fütontsiide ja vitamiine, eriti vitamiini C. Taim on väärtuslik kevadise vitamiinivaeguse korvamiseks. Kuidas rohulauku teistest laukudest eristada? Kõigepealt on tal iseloomulikult kitsad "sibulalehed", mis ülemises osas on selge nurgelise vihmaveerenni kujuga. Erinevalt teistest laukudest on rohulaugu õisiku alusel kaks pikka ja kaua püsivat kandelehte. Rohulauk paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt tütarsibulatega ja õisikus tekkivate sigisibulatega. Kasutatud kirjandus http://www.nami-nami.ee/componentshow.php?act=edit&pID=176 http://et.wikipedia.org/wiki/Sibul http://et.wikipedia.org/wiki/Murulauk http://www.toidutare.ee/termin.php?id=287 http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BC%C3%BCslauk http://www.toidutare.ee/termin.php?id=288 http://et.wikipedia.org/wiki/Rohulaukhttp://bio.edu.ee/taimed/oistaim/rohulauk.htm
BIOLOOGIA TÖÖ 3. Bakterid (suurus, kuju, paljunemine, toitumine, spoorid) Bakterite suurused jäävad vahemikku 0,1...25 m (väikseim on mükoplasma, suurim epülobakter--0,6mm). Kujult jagunevad baktereid: 1) Kerabakterid (kokid) 2) Pulkbakterid (batsillid) 3) Spiraalsed bakterid (spirillid) 4) Keeritsbakterid (spiroheedid) 5) Punguvad ja jätketega bakterid 6) Niitjad bakterid Bakterid paljunevad mittesuguliselt, vegetatiivselt e. pooldumise teel. 1) Tuumapiirkonna (DNA) replikatsioon, sellega tagatakse täpne päriliku info jagunemine mõlemasse uute rakku. 2) Raku membraan ja kest soonistuvad sisse ning jagavad raku kaheks. Erandina paljunevad mõned bakterid pungumise teel ja niitjate jätkete eraldumise teel. Toitumine toimub kahel viisil: a) Heterotroofid kasutavad väliskeskkonnast valmis orgaanilist ainet (süsivesikudi, lipiide). a
Eoselisel paljunemisel levivad spoorid tuule v veega ja arenevad uuteks organismideks (seened, sammaltaimed, vetikad), vegatatiivse paljunemise korral toimub paljunemine mingi kehaosaga. Üks rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid, ainuraksed) v tekkib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist v jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia. 5.Nimetada eostega paljunevaid organisme seened, protistid, osa taimi 6.Nimetada vegetatiivselt paljunevaid organisme prokarüoodid, seened, protistid, taimed, alamad loomad 7.Millised on vegetatiivse paljunemise viisid? -risoomidega (orashein, piparmünt) -mugulatega (kartul) -sibulatega (tulp, sibul, liilia) -juurevõsudega (lepp, vaarikas) -võsunditega (maasikas, hanijalg) -pistikutega (paju, mustsõstar) -lehtedega (begoonia) 8.Mis on mittesugulise paljunemise bioloogiline tähtsus? lühikese ajaga suur järglaskond, geneetiliselt identsed järglased, evolutsioon aeglane 9
2010). Lisaks raafile esineb veel kaht tüüpi perforeeritust: lihtsad poorid ja keerukama ehitusega areoolid. Areoolid koosnevad heksagonaalsest kambritest pantsri kaanes, mis on üksteisest eraldatud vertikaalsete vaheseinte abil. Vaheseintes esinevad omakorda poorid, mis võimaldavad eri areoolide vahel ühendust. Reas paiknevad poorid või areoolid moodustavad stria. Pantser säilub setetes veel aastatuhandeid pärast vetika surma (Javois, 2011). 1.3 Paljunemine Ränivetikad paljunevad vegetatiivselt rakujagunemise käigus. Selle tulemuseks on kaks tütar- rakku. Diatomeede vanemraku mõlemad pantsripoolmed muutuvad tütar-rakkude epiteekaks ehk välimiseks pantsripoolmeks. Tütar-rakud moodustavad uue, puuduva pantsripoolme alati vana sisse. Seega moodustavad nad alati hüpoteeka, olenemata kumma poolme nad vanemrakult pärisid (Olli, 2014). Sellisest paljunemisest tulenevalt on üks tütar-rakkudest vanemaga sama suur, teine veidi väiksem
saanud kohtadele, haavanditele ja paisetele. Samuti sobib meliss juurvilja- ja seenetoitudesse, riivsalateisse, salateisse ja magustoitudesse. Piparmünt: Piparmünt (Mentha piperita) kuulub huulõieliste perekonda. Taim pärineb Inglismaalt. Eestis piparmünti metsikult ei kasva. Üks piparmündi eellasi on aga Eesti jõgede kaldal ja kaldavees kasvav vesimünt, millest saab keeta healõhnalist teed. Kuna piparmünt on hübriiditaim, saab teda paljundada vaid vegetatiivselt. Piparmündi lehtedest valmistatakse teed. Samuti kasutatakse piparmünti köögis maitseainena lambalihatoitudele, ühepajatoitudele, jogurtites ja magustoitudes. Ürti saab kasutada ka ravimina. Piparmündipreparaadid rahustavad, vaigistavad valu, ergutavad sapieritust ning talitavad maksa ja neil on antiseptiline ja antitoksiline toime. Basiilik: Basiilik (Ocimum basilicum) pärineb Lõuna-Aasiast India troopikaaladelt ning on külmaõrn, päikeselembeline, viljaka maa taim
Leheroots kuni 2 cm pikk, karvane. 5. Õied ja viljad: õitseb märtsis või aprilli algul enne lehtimist. Isaõied urbades, mis moodustuvad eelmisel sügisel. Emasõied väiksed, punakate emakatega. Vili on üheseemneline pähkel, mis on ümbritsetud kuupulaga. Pähklid algul rohelised, valminult pruunid, valmivad augustis - septembris. 6. Kasvunõuded: külmakindel, küllaltki varjutaluv. Eelistab lubjarikkamaid viljakaid muldi. Juurestik hästi arenenud. Paljuneb hästi vegetatiivselt. 7. Kasutus: vilju kasutatakse toiduainetetööstuses. Vitsu kasutatakse punumiseks. Kuulub pinnast parandavate liikide hulka. Mitmed vormid levinud haljastuses. Harilik Toomingas (prunus padus) TM 1. Leviala: Euroopa ja Aasia kuni 70. Põhjalaiuseni. 2. Suurus: 10-15 m, tüve läbimõõt kuni 40 cm. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra madal puu või kõrge põõsas, võra hargnev, laimunajas.
umbrohud, kes samuti kuuluvad õistaimede hulka. Kuidas paljunevad ja arenevad õistaimed? Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja . Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil. Täpsemalt lugege kõigest sellest õistaimede paljunemist ja arengut käsitlevalt leheküljelt. ÕISTAIMEDE EHITUS Õistaime organid Juur, vars ja leht on taime vegetatiivsed organid. Õis ja vili on generatiivsed organid ning esinevad üksnes õistaimedel. Organiks nimetatakse kudede kogumit, millel on kindel ehitus ja ülesanne. Õistaimede organite ehitusse kuuluvad erinevad alg- ja püsikoed. Nendega on võimalik
Raske mürgistuse lõppstaadiumis muutub kogu nahk siniseks, vaid silmade alla tekivad kollased laigud, teadvus võib kaduda ja hingamine muutub raskeks. Nii et selle taimega tuleb olla ettevaatlik. Maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas), rahvapäraselt ka nõiasõnajalg, imarik, pillerkroon, viigirohi Maarja-sõnajalg on sõnajalaliste sugukonda ja sõnajalgade perekonda kuuluv taim. Ta on mitmeaastane suvehaljas eostaim, mis kasvab kuni ühe meetri kõrguseks. Paljuneb vegetatiivselt risoomi abil, generatiivselt eostega. Eelistab varjukaid niiskeid segametsi või võsastike: laane-,salu-, lammi- ja lodumetsas. Teda kasvatatakse ka ilutaimena aedades. Maarja-sõnajalg on üks levinumaid põhjapoolkera parasvöötme taimi. Teda leidub peaaegu kogu Euroopas ning Põhja-Ameerikas, vähem Kesk-Aasias. Eestis on ta tavaline. Maarja-sõnajala juurikas (risoom) on mürgine. Teda on rahvameditsiinis kasutatud juba rohkem kui kolm tuhat aastat.
filmides.i Veetaimed ja nende liigitamine Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, kes on kohastunud eluks vees ja veepinnal Kuna elamine vajab mitmeid spetsiifilisi kohastumisi siis suudavad paljud veetaimed edukalt kasvada ainult vees (veekeskkonnas) või alaliselt liigniiskes pinnases. Veetaimede seas on nii alamaid-taimi(näiteks verikaid) kui ka kõrgemaid taimi. Veetaimede hulgas on mitmeid, mis levivad võõrliikidena Mitmed neist paljunevad vegetatiivselt varretükikeste kaudu. Eestis on näiteks selline võõrliik Kanada esikatk. 1) ujutaimed ehk lemniidid 2) veesisesed taimed(sünonüümid: submerssed, sukeltaimed) 1) põhjataime isoetiidid(tuttidena või madala vaibana veekogu põhjas juurdunult) 2) samblad 3) mändvetikad 1) elodeiidid 1) nõrgalt juurdunud ehk tserattofilüüdid
Nende keha katavad arvukad lühikesed liikumist tagavad ripsmed, millest ka klassi nimetus. Eesti vetes elavad ripsussid on mõne millimeetri kuni sentimeetri pikkused valkjad või mustad. Kehal on väga palju limanäärmeid. Lima kasutatakse enesekaitseks, liikumiseks ja ka saagi püüdmiseks. Lima tekitamiseks kulub neil ligi 50% toidust saadavast energiast. Esinevad silmad. Sooltorul on ka toidu jaotusfunktsioon, mistõttu on sellel kehas arvukalt jätkeid. Sigivad suguliselt ja vegetatiivselt. Neil on suur regeneratsioonivõime. Eestis tuntud valkjas, hapupiimatükikest meenutav piimjas lamelane, kes elab väikestes aeglase vooluga ojades, jõgedes aga ka seisuveekogudes. Klass: Imiussid. Paljud neist siseparasiidid. Esindajaks on maksakakssuulane ehk "maksakaan", kes elab imetajate, eriti mäletsejaliste maksas. Sellel, pajulehte meenutaval ussil on sapijuhades kinnitumiseks keha eesosas kaks iminappa, eesmise põhjas asub suuava. Sool on umbne, harunenud toidu jaotaja kehas.
Võrumaal Misso vallas Tsiistres tegutseb Tsiistre Linamuuseum. 1.2. Lina levik ja kasvukoht Lina perekonnas on umbes 200230 taimeliiki, mida võib leida kogu maailma paras- ja lähistroopikavöötmes. Peamised keskused asuvad Põhja-Ameerika edelaosas ja Vahemere piirkonnas. Looduses kasvab kultuurlina esitaim metsik lina (Linum lewisii). 1.3. Lina kasvatamine Kultuurtaimena kasvatatav lina on üheaastane taim (terofüüt): külvatakse kevadel seemnest (aga võib paljundada ka vegetatiivselt lõikevarrena) ja saaki korjatakse sügisel. Lina ei ole kuigi invasiivne taim. Seda kultuuri on võimalik kasvatada pea kõikjal, kuid pikk kasvuperiood eeldab siiski mõningast suveperioodi. Suurimad linakasvatuspiirkonnad on USA, India, Hiina, Etioopia, Venemaa, Euroopa Liit ja Kanada. Seemnesaagid ulatuvad keskmiselt 1 tonnist 2 tonnini hektari kohta. Euroopa Liidus kasvatakse ca 120 sertifitseeritud linasorti (nii kiu-, kui õlilina)[1].
Geenitehnoloogia I konspekt Raku ja embrüotehnoloogiad Kloonimine geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist. Vegetatiivselt taime paljundamine on sisuliselt kloonimine Meristeempaljundus algkoerakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Neid rakke leidub võrsete kasvukuhikutes, pungades. Ka vigastuste paranemisel tekkiv kallus on suures osas algkude. Algkoe rakud pole differentseerunud, seega sobivates tingimustes, taimehormoonide toimel, kasvab neist välja terve taim. Meristeemilõigust võib eri söötmetel kasvatada sadu kuni tuhandeid võrseid. Loomadel on sellised rakud vaid moorula rakud. Embrüosiirdamine arengu algusjärgus oleva embrüo ülekanne indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Kasutatakse põllumajandusloomadel, et selekteerida välja kõige paremate omadustega järglased, mis tagab suure ressursside kokkuhoiu ning saadakse ühelt vää...
põhjustab putuka surma. Reovete puhastamine – Tööstuslike ja olmeheitvete puhastamiseks kasutatakse muude vahendite kõrval peamiselt biopuhasteid ehk aerotanke – suuri raudbetoonmahuteid. TAIMEDE MERISTEEMPALJUNDUS Meristeempaljundus on üks taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise meetodeist. Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism. Taimi on iidsetest aegadest vegetatiivselt paljundanud nt paljundamine mugulate, sibulate, pistikute, poogendite või muude vegetatiivsete taimeosade abil on sisuliselt kloonimine. Meristeempaljundus – meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivse järglaste saamiseks. Algkude- meristeem, olgu see võrsete tippudes või pungades jne. Meristeemi rakud pole diferentseerunud s.t pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel võivad
Kõige rohkem esineb neid Hiinas. Areaali tsentriks on Kesk-Hiina provintsid Shenixi, Sichuan ja Yunnan. Ida- 3 Aasias on levinud omapärased hilja õitsevad sirelid (ligustriinid), mis on teistest sireliliikidest tunduvalt erinevad. Himaalaja piirkonnas leidub kaks liiki: himaalaja ja afganistani sirel. Kultiveerituna kasvatatakse paljusid sorte, eriti harilikul sirelil. Paljundatakse seemnetest ja vegetatiivselt (pookimisega, pistokstest, võrsikutega). SIRELITE KLASSIFIKATSIOON Sirelite ( Syringa L.) perekond kuulub õlipuuliste sugukonda. Sirelite perekond jagatakse kaheks alamperekonnaks: sirelid ja ligustriinid. Sellesse sugukonda kuulub peale sireli veel 24 perekonda. Kõige lähedasemad sirelile on liguster ( Ligustrum L.) ja saar (Fraxinus L.). Ligustrit kasutatakse vahel sireli aluseks. Sirelit saab pookida ka saarele.
"üks geen palju geeni produkte 1958: George Beadle (Cal. Tech); Edward Tatum (Rockefeller Instituut) Neurospora crassa elutsükkel: 1. Neurospora paljuneb mittesugulisel teel koniidiumite abil (spoorid) 2. Neurospora on haploidne, seega iga mutatsioon avaldub (vastandina diploidne) 3. Lühike elutsükkel, kasvab lihtsal söötmel (N, C, biotin). · Sünteesib praktiliselt kõik eluks vajaliku nendest lihtsatest ühenditest 4. Levib vegetatiivselt mütseeli teel ja spooridega 5. Kuid on ka seksuaalne tsükkel paaritumistüüpide vahel (A ja a) vahel, kus toimub gameedi moodustumine ja seejärel meioos · Meioosi tulemusena 4 haploidset tuuma (2A, 2a) · Seeejärel mitoos, saame 8 askospoori (4A, 4a) Neurospora elutsükkel 1942: George Beadle ja Edward Tatumi eksperiment Kiiritasid röntgenikiirtega Neurospora koniidiaid ja ristasid neid metsiku tüvega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
