Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"t ¤iend" - 110 õppematerjali

thumbnail
3
docx

Tallinna ülikool

03.2005 aastal. Seal on erinevad valkonnad: · haridusteadused · humanitaarteadused · kunstid · loodusteadused · sotsiaalteadused · terviseteadused Tallinna Ulikoolil on oma mission, visioon ja oma vaartused: Mission- Toetada Eesti jätkusuutlikku arengut teadustöö ja selle tulemuste rakendamise, haritlaste ettevalmistamise, ühiskondliku mõttevahetuse ning akadeemilise partnerluse edendamise kaudu. , , . Visioon- Olla uuendusmeelne, oma liikmeid akadeemiliselt rikastav, Eestis hinnatud ning rahvusvaheliselt tunnustatud teaduse ja hariduse keskus . , , - .. Vaartused- · avatus · kvaliteet · professionaalsus · ühtsus Tallinna Ülikool on kolmas keskkool Eestis. Seal õpib 10500 õpilast, umbes 15000 inemest käivad tasuta kursustele. Ülikoolis õpetavad 580 õpetajaid ja teadlasi. Tallinna Ülikoo...

Ühiskond
7 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Etoloogia täiendmooduli konspekt

SUGUPOOLTE ERINEVUSEST JA KONFLIKTIST (R. Mänd) · Sugulise sigimise ja sugude tekkimine eluslooduses. Alguses olid neitsid (esimesed 3-4miljardit aastat). Rakk kasvas ­ geneetiline materjal kahekordistus ­ rakk jagunes ­ siis hakati seksima ­ kaks erineva DNAga rakku liitusid (sügoot=viljastatud munarakk, ­ tekkis uus olend nt taim, inimene, seen), suurenesid, jagunesid ­ toimus veelkord raku jagunemine (toimus vanemate geneetilise materjali rekombineerumine) ­ ja algas jälle otsast peale. Täiskasvanud organism on ajutine ,,elumasin" geenide paljundamiseks. Esimesed elusolendid harrastasid homoseksualismi (st rakud, mis omavahel ühinesid, olid sarnased). Enamik tänapäeva organisme on aga heteroseksuaalid. Miks sugu tekkis? Tekkis üsnapea...

Bioloogia
65 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Füüsika täiendusõppe teooria ja ülesanded ning valemid.

...

Füüsika täiendusõpe
131 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Füüsika täiendusõpe Loeng 10

Loeng 10 materjalid...

Füüsika täiendusõpe
10 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Vajalikud valemid

Füüsika täiendusõppe kitsa programmi valemid...

Füüsika täiendusõpe
20 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Füüsika täiendusõpe Loeng 6

Loeng 6 materjalid...

Füüsika täiendusõpe
6 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Füüsika täiendusõpe Loeng 8

Loeng 8 materjalid...

Füüsika täiendusõpe
5 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Füüsika täiendusõpe Loeng 9

Loeng 9 materjalid...

Füüsika täiendusõpe
4 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Füüsika täiendusõpe Loeng 5

Loengu 5 materjalid...

Füüsika täiendusõpe
9 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Füüsika täiendusõpe Loeng 4

Loeng 4 materjalid...

Füüsika täiendusõpe
9 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Füüsika täiendusõpe Loeng 1

Loengu 1 materjalid...

Füüsika täiendusõpe
28 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Füüsika täiendusõpe Loeng 7

Loeng 7 materjalid...

Füüsika täiendusõpe
5 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Füüsika täiendusõpe Loeng 3

Loengu 3 materjalid...

Füüsika täiendusõpe
9 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Majanduse mõisted ptk 1-5

Turunudlus - indviduaalsete nudluste summa antud turul kindlal ajahetkel. Nudluse hinnaelastsus - nitab nudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes. Vhenev isiklik vrtus - kaupu ja teenuseid saab kasutada erineval otstarbel. Mnel kasutusvimalusel on suurem vrtus kui teisel. Nappus - vajadused ja nende rahuldamiseks kttesaadavad ressurssid ei ole omavahel koosklas. Kompromiss - osapooled nustuvad hisseisukohaga ainult osaliselt, ent kituvad nii, nagu nad nustuksid sellega tielikult. Kasum - tulude ja kulude vahe. Turukonkurents - vistlus ostjate ja mjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja mmise prast. Ostujud - nudlus, mis on rahaga tagatud; mingi rahasumma eest ostmisel saadav hviste hulk. Tiend e. siduskaup - kaubad, mis sageli koos kasutatakse. Turutasakaal - olukord, kus nutava ja pakutava kauba kogused on mingil...

Majandusõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Erinevused piirkondades

Edgar Erinevused piirkondades Toimumas on rahvastiku koondumine suurimatesse linnapiirkondadesse, eeskätt pealinna- ja Tartu linnapiirkonda, sest muude piirkondade arenguväljavaated on demograafilise muutuse tõttu ebasoodsamad. Siserändes tuleb kõige sagemini esile rändesuundumus nende tagamaale ja ääremaa omavalitsusele on paraku olnud negatiivne siserände saldo. Siserände suundumused tervikuna ja eeskätt noorte siseränne on siiski üheks suuremaks regionaalse arengu väljakutseks tänases Eestis . Noored 15-29 aastased on olnud kõige aktiivsemad elukohavahetajad maakondade äärealadelt Tallinna ja selle tagamaale. Noored lahkuvad kuna maakondades pole kõrgkoole ja edasiõppimisvõimalusi, ega ka muid eduvõimalusi suuremate linnapiirkondadega ei ole Eesti rahvastiku inimkapitali arengule iseenesest halb. Noorte rännete eeskujuks on suuresti...

Ühiskond
3 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Eesti keele grammatika

1 Üksikhääliku õigekiri 1. Helitud häälikud: g, b, d, k. p, t, s, h,f, s, z, z, helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, I, m, n, r, v. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k,p,t: võtsin, heitsin, kaktus. Selle reegli järgi tuleb helitu hääliku järele kirjutada rõhuliide -ki: mütski, karpki, leibki, helilise hääliku järele -gi: laulgi, koergi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla g, b, d järgmistel juhtudel: 1) liitsõnades ei muutu üksiksõnade kirjapilt: raudtee, kingsepp, kaudkõne; 2) liite ees säilib sõnatüvi muutumatuna: jalgsi, kodakondsus, õudsed; 3) sama sõna eri vormides säilib sõna tüvi muutumatuna: leidma - leidsin, kärbes - kärbse; 4) võõrsõnades: absoluutne, röntgen. 2. Kahekordse täishääliku järel kirjutatakse üks k, p, t: vaatan, kõiki. 3. Kahe- või en...

Eesti keel
34 allalaadimist
thumbnail
30
doc

ORGANISATSIOON JA PERSONALI JUHTIMINE

Personali juhtimise süsteem, keskkond ja praktika Eestis. Pers. juhtim. hõlmab in. praktil. juhtim. küs. org-s ning seisneb tööt. tegevuse kompleksses koordin., mõjutam. ja suunam. püstit. eesm. realis. nimel. Koosneb: 1) töö anal. ­ uurit. töö iseäras. org-s, määrat. kindlaks töök. ja tööt. esit. nõuded, 2) pers. plan. ­ võimald. progn. pers. vajad., selle rahuld. allikaid ja meetodeid ning mitmesug. pers. juhtim. seond. tegevusi, 3) värbamisest ja valikust ­ protsess, mille käigus kujund. org-le vajal. pers., kasut. nii org. sise- seid kui ka -väliseid allikaid ning selleks sobivaid vahendeid ja meetodeid, 4) hindam. ­ võimald. hinnata töök. ja tööt. tööd, vajal. tagasiside saam. ja juhtim. täiust. org-s, 5) hüvitam. ­ protsess, mille käigus tööandja tasub teht. töö eest, kasut rahal. ja mitterahal. tasusid, 6) arendam. ­ koosn. tööt. teadmiste ja tööoskuste arendam., koo...

Majandusarvestus
58 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Turumajandus- Majanduselu korraldamine turumajanduse tingimustes

Turumajandusega on tegemist, kui majanduse põhiküsimusi lahendatakse turu vahendusel ning ostja ja müüja vahel pole kolmandat määravat isikut. Demokraatlik riik loob majandussüsteemi toimivana, kuid esineb ka turutõrkeid. Majanduse muudavad edukamaks riigi tootmisressursid ning nende rakendamisoskused. Tänapäeval on tähtsal kohal raha, millele ka majandus igati tugineb. Turumajanduse puhul ei otsusta ükski riigiministeerium, kui palju, miks, milleks ja kuidas tuleks toota, riigi sekkumine on piiratud, seega säilib majanduse vabadus. Tootel on oma turuhind, mõnel tootel riiklikult reguleeritav hind ehk hind, mille kehtestab valitsus monopolile. Monopol on firma mille toodet rahvas peab ostma. Turumajanduse puhul otsustavad kõik ise, mida, kuidas ja kas toota või müüa. Kasumi teenimiseks peab müüa...

Ühiskonnaõpetus
78 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Kogu Matemaatika täiendõpe

Harilik murd kui jagatis Harilik murd näitab, mitmeks võrdseks osaks on mingi tervik jaotatud ja kui mitu sellist osa on kokku võetud. 4 Näiteks: tähendab, et tervik on jaotatud viieks võrdseks osaks, millest on võetud 4 5 osa. Harilikku murdu võib aga vaadata ka kui kahe naturaalarvu jagatist. Jagatavaks on murru lugeja ja jagajaks nimetaja. Seega on murrujoonel jagamismärgi tähendus. 4 Näiteks: =4:5 5 Kuna nulliga ei saa jagada, siis ei saa murru nimetaja olla null. Kui murru lugeja on null, siis on ka murru väärtus 0. 0 0 Näiteks: 0 = = = ... 1 2 Ülesanne 2 18 · Kirjuta murrud jagamismärgi abil: 1) 2)...

Matemaatika
46 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Nõudmine ja pakkumine

NÕUDMINE JA PAKKUMINE Erinevad võimalused turu toimimiseks RESSURSSE PAIGUTAB Konkureeriv turg Nähtamatu käsi (hind on madalaim ja kogus suurim võimalik) Tavaline monopol Hinnakontroll (müüb vähem ja kõr- (valitsus kehtestab gema H eest: teenib hinnalae: tekib täiendavat kasumit) ülenõudlus/defitsiit; tasakaaluhind tekib niikuinii) Diskrimineeriv monopolist, (müüb iga ühiku oksjoni kor- ras konkreetsele tarbijale kõrgeima võimaliku H-ga)...

Majandus
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun