Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"turvas" - 144 õppematerjali

turvas on kogu lasundi ulatuses hästi lagunenud, kõrge mineraalainete- (tuhasus ülaosas üle 10%) ja lämmastikusisaldusega, mõõdukalt kuni nõrgalt happelise reaktsiooniga (pHKCl 5,0-6,5, toorhuumuslikel mätastel ka happelisem). Veerežiim: erinevalt päris-madalsoodest toimub lodus soostumine läbivoolulise toiterikka veega, kõrge veeseis püsib mätastevahelistes lohkudes pikemat aega ja ainult kestvalt kuivadel perioodidel laskub mõnekümne sentimeetri sügavusele.

Õppeained

Turvaseadised -Kutsekool
turvas

Kasutaja: turvas

Faile: 0
thumbnail
11
odp

Turvas

c Tallinna Lilleküla Gümnaasium Turvas Orgaaniline maavara Suure veesisaldusega Turbavaru Eestis on väga suur Turba leiukohad Eestis Turvase koostis Turvas on suure veesisaldusega aine, mis koosneb süsinikust, vesinikust, hapnikust, sisaldab alati lämmastikku, fosforit ja mittepõlevaid koostisosasid. Turvas Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud, näiteks soodes. Moodustumistingimuste järgi eristatakse madalsooturvast ja rabaturvast. Turba kogumine Valmistoodang Turvas Kasutatakse kütusena Keemiatööstuse tooraine Turbast saab gaasi,tõrva,vaha ja pigi, nendest omakorda toodetakse lakke, liimi, immutusaineid, plaste ja parafiini. Turvas...

Loodus õpetus
14 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Turvas referaat

8 Huvitav fakt...........................................................................................9 Kokkuvõte...........................................................................................10 Kasutatud allikad.................................................................................11 Sissejuhatus Eestis leidub palju loodusvarasid, üks tähtsamaid neist on turvas . Eestlased on turvast kasutanud juba aastasadu ning selle aja jooksul on turba kasutusviisid laienenud. Oma referaadis tutvustan turba erinevaid kasutusvõimalusi, turba esinemisalasid ja turba kaevandamise ning töötlemise mõju keskkonnale. Minu töö peamiseks allikmaterjaliks on internetist leitud ajakirja Eesti Loodus artiklid. Turvas Turvas on taimede jäänustest koosnev orgaaniline sete. Turvas tekib taimeosakeste - turbasambla...

Loodus
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Õppimiseks geograafia kontrolltööks

Elutingimused ­ öökülmad, vesi happeline, õhuvaene, taimed kinnituvad turbasse, saavad külma mineraalainevaest vett, rabavesi päris peamiselt sademetest. Madalsoo (elutingimused soodsamad, sookask ja pilliroog, turbakiht õhuke, keskelt nõgus) Siirdesoo (vaheaste, mänd ja kask) Raba ­ (elutingimused raskemad, rabataimed, turbakiht paks, künkaga, laukad ja hälbed, taimed saavad toitaineid turbast. Turvas ­ poollagunenud taimne mass. Kasutamine ­ metsamaa, põllumaa, marjamaa, turvas (küte, allapanu loomadele ­ raba), aianduses kasvuturvas ­ madalsoo, keemiatööstuse tooraine. Miks kaitsta ­ puhta vee mahutid, hapniku tootjad, väärtuslikud marjamaad, elupaigad paljudele taimedele ja loomadele. (Endla LK, Soomaa RP, Emajõe Suursoo MK)...

Geograafia
105 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Kütused

Nim 3 põhjust,miks on kütustes peituv keemiline energia üks paremaid energia salvestamise võimalusi. -1.püsib kütustesse salvestatud energia väga kaua- praktilise kasutamise jaoks piiramatu aja.2.saab kütustesse salvestatud energiat igal ajal vajalukus koguses kasutada.3.Saab energiakandjaid-kütuseid- lihtsal viisil ühest kohast teise transportida. 2.Kust on pärit kütustesse salvestunud keemiline energia? -Päikese energiast 3.Milliseid ühendeid saab kasutada kütusena? -igasuguseid ühendeid,mille koostises on mõni võrdlemisi madala oksüdatsiooniastmega element,mis võib kergesti üle minna kõrgemale oksüdatsiooniastmele. 4.Loetle tähtsamaid kaevandatavaid kütuseid. -nafta,maagaas,kivisüsi,pruunsüsi,turvas 5.Miks tahked kütused on kasutamiseks ebamugavamad kui vedelad ja gaasilised? -sest tahke kütuse põlemisel ei pääse õhuhapnik põlevale ainele hästi ligi ja põlemine on mittetäielik,raskem reguleerida leegi suurust ja temp. 6.Millistel t...

Keemia
46 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Geograafia KT "Eesti Loodusgeograafia II"

5. Millised on Läänemere keskkonnaprobleemid? Naftareostus, vee toitainetesisalduse tõus ehk eutrofeerumine, ebasoovitud ainete sattumine vette. 6. Milline on Eesti jõgede veereziim ja millest see sõltub? Eesti jõed on lühikesed ja väljakujunenud hooajalise veereziimiga. 7. Millisteks jõgikondadeks Eesti jaotatakse? 8. Seleta: kliima, ilm, veelahkmeala, põhjavesi, allikas, soo, turvas . Kliima ­ paljude aastate keskmine ilmastik Ilm ­ hetke seisund kliimas Veelahkmeala ­ kõrgem maa-ala, kust saavad alguse jõed Põhjavesi ­ sügaval maakoore kihtide vahel asuv vesi Allikas ­ põhjavee väljavoolu koht Soo ­ toitaineterikas niiske ala Turvas ­ sootaimede osaliselt lahustunud mass 9. Mis põhjustab Eestis jõgede ebaõhtlast paiknemist? 10. Mis põhjustab Eestis järvede arvu muutusi? Järved kasvavad ajapikku kinni. 11...

Geograafia
74 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Üldiselt Eestist

abiks.pri.ee Eesti Kus asub? Euraasia mandri lääneosas, Euroopa maailmajaos Ümbritsevad alad läänes, põhjas Läänemeri, idas Venemaa, lõunas Läti, ülemerenaabrid Rootsi ja Soome Kliima parasvöötme põhjaosas parasmandriline kliimatüüp Loodusvöönd okasmetsa ja segametsa vööndi piiril Pindala45 227 km2 UlatusWE 350 km NS 250 km Äärmuspunktid N: Vainloo saarel 59o49'pl, mandril Purekari neemel 59o40'pl S: Nahal 57o30'pl W: Nootama laiul 21o46'ip, mandril Ramsi neemel 23o24'ip E: Narva linn 28o13'ip Merepiir 3800 km Maismaapiir 1240 km Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi...

Geograafia
59 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Majandusgeograafia

Regionaalpoliitika ­ maha jäänumate maakondade edasi aitamine riigi poolt. Energiamajandus Energiamajandus on tööstusharu mille eesmärgiks on elanikkonna varustamine kütuste, elektri ja soojusenergiaga. Seega energiamajandus toodab neid ja transpordib tarbijale. Meie kõige olulisem energeetiline maavara on põlevkivi, seejärel on tähtsuselt teine küttepuit ning siis turvas . Põlevkivi kasutatakse lisaks elektrienergia saamiseks ka keemitööstuses, kus seal saadakse sellest kütteõli, vaike ja veel teisigi tooteid. Turvast freesitakse ning sealt saadud turbapuru pressitakse briketiks. Eestis ei mängi nii suurt rolli roheline energia, kuna meie vee-energia varud on psikesed ja tuuleenergia omad samuti. Keemiatööstus Keemiatööstus kohaliku toorainena kasutab põlevkivi, millest toodetakse kütteõli, bituumen, uttegaas. Metsandus...

Geograafia
182 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Maakoor,pinnavormid

PLATVORMmaakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast, seda katvast kurrutamata kividega pealiskorrast,mille pindmine osa on pinnakate. EESTI asub ida-eu. loodeosas Fennoskandia kilbi kagunlval. ALUSPHIaluskord+pealiskord. Geog aeg-eoonid- arhaikum,proterosoikum,fanerosoikum->aegkonnad->ajastud. ALUSKORDaguaegkonnas, kurrutatud kristalsetest kivimitest nt. graniit; positiivsed kurrud mis paljanduvad maapinnal nim. KILBID; eestis ei paljandu. PEALISKORDsettekivimitest, mis tekkinud erinevatel ajastutel- vend:liivakivid;ordoviitsium:lubi;kambrium:settekivimid,sinisavi;silur:lubjakivi ,paeastangud;devon:liivakivi;kvaternaat:- PINNAKATEalusphja katvad pudedada kivimid,mandrij kandsi siia, lunasja kesk 2-3 m. ja tasandikel 5-10 m ja orgudes le 100m. MOREENpeamine pinnakatte materjal_rndrahnud,veeris(1-10cm)kruus(1- 10mm)liiv(.1-1mm)viirsavi(>0.1mm)turvas. PINNAMOODmaakoore pealispinna kuju, koosneb eri vormidest.Krg...

Geograafia
70 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Põlevkivi

Tehniline korrastamine on maa ettevalmistamine taaskasutuseks. Selle etapi käigus tasandatakse sisepuistangud, mis paljandustööde käigus olid kaevandatud alale moodustatud nii, et lubjakivid ja mergel paigutati puistangu alaossa ning kvaternaarsetted ja turvas ülaossa, kujundatakse väljaveotranseede nõlvad ning rajatakse teedevõrk. Esmane tasandamine toimub sisepuistangu harjal liikuva draglainiga ning järeltasandamine buldooseritega. Mitmes Narva karjääri transees, kus katendi paksus ja seega puistangute kõrgus ei ole suur, on võimalik ka esmast tasandamist teostada buldooseritega. Tehnilist korrastamist teostavad karjäärid oma jõududega. Bioloogilist korrastamist tellib Eesti Põlevkivi lepingulise töö korras. Kuna...

Geograafia
71 allalaadimist
thumbnail
2
doc

A.H.Tammsaare "Tõde ja Õigus" vastused küsimustele

H. Tammsaare Võitlus maaga 1. Kirjeldage Vargamäed sellisena, nagu Andres Paas ta eest leidis. Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid, millede sisemus ­ turvas ­ keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Loomajäljed pehmes mudas. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid...

Kirjandus
760 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Loodusvööndid

taiga, Suvi jahe ja Higihaljadmännid, karvkattega kiskjad, Leedehorison e. põllumaaks, asenduvad maaki, Soomes vaske, niiske, Talv külm, Temperatuur ja kuus, nulg, lehis, Paiksed linnud väljauhte horisont, Metsandus, okasmetsad Siberis naftat., Kõige sademete hulk erinevates osades (kask, haab). toituvad seemnetest, Madalsoo turvas , Jahindus, Kalandus, lehtmetsadega, suurem loodusvöönd. tugev,Igikeltsa sulamine. Kooniline võra, rändlinnud rabaturvas. Natuke Happevihmad, Nafta peenikesed oksad, putukatest, Saarmas, loomakasvatust, puuraugud, Metsa Tumedaokkalised pruunkaru...

Geograafia
68 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pinnamood

- moreenseljakud - liivakud * Põhjaveetekkelised * Elutekkelised karstivormid - sootasandikud - langatuslehtrid - karstiorud - karstikoopad - karstilõhed MAAVARAD, NENDE TEKE JA KASUTAMINE Praeguseaha olulisemad maavarad Eestis on põlevkivi e. kukersiit, fosforiit, mitmesugused looduslikud ehitusmaterjalid, nagu paekivi, kruus, liiv ja savi, aga kaa turvas , ravimuda ja mineraalvesi. Vanimate kivimitega seondub kambriumi ladestu savikivi, mida valmistatakse telliste valmistamiseks. Meie peamised fosvoriidivarud peituvad ordoviitsiumi ajastu vanimais kivimeis, liivakivides. Kasutati fosforväetisena. Leidub Toolse ja Rakvere maardlas. Harju ja Viru lavamaal ning Pandivere kõrgustikul avanevad ordoviitsiumi lubjakivid on rikkad kukersiidi e. põlevikivi poolest. Kaevandatakse Kirde-Eestis juba 1916...

Geograafia
144 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Geoloogiline ehitus

Fossiilid ­ kunagiste organismide kivistunud jäänused Pinnakate Pinnakate on pudedaist setetest koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal. Eesti pinnakate koosneb põhiliselt moreenist ­ erineva suurusega kivimiosakeste segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Peale moreeni kuulub pinnakatte hulka ka savi, liiv ja teised setted. Ka turvas , mida soodes pidevalt juurde tekib, kuulub pinnakatte hulka. Pinnakatte hulka kuuluvaiks loetakse ka rändkive ja -rahne. Setted kuhjusid ka liustikujõgedes (seteteks on kruus ja jämedateraline liiv) ja jääjärvedes (seteteks on peeneteralised ja rõhtsa lasumusega). Pinnakate on meil peamine muldade lähtekivim, oluline veereziimi ning vete keemilise koostise kujundaja. Pinnakattest koosnevad kõik kuhjelised ning osa kulutuspinnavorme, see määrab erinevate maastike põhijooned....

Geograafia
51 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Bioloogia arvestus 8. kl.

3. õhkkond, s.o. atmosfääri alumine osa. Õhus on näiteks putukaid, linde, nahkhiiri, kes kasutavad õhuruumi ühest paigast teise liikumiseks või toidu hankimiseks. Biosfäärid toimuvad pidevalt muutused. Organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud muutuste üheks näiteks on korallide tekitatud korallrahud. Eesti alal on organismide elutegevuse tulemusel tekkinud põlevkivi, paekivi ja turvas . Ainuke biosfäärikaitseala Eestis on Lääne-Eesti saarestiku biosfäärikaitseala. Eesti rahvuspargid Rahvuspargid on ulatusliku territooriumiga, erilise rahvusliku väärtusega kaitsealad looduse ja kultuuripärandi kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Lahemaa Rahvuspark ­ Põhja-Eestis. Loodi esimesena, 1971. Karula Looduspark ­ Lõuna-Eestis Soomaa Rahvuspark ­ Edela-Eesti Vilsandi Rahvuspark ­ Saaremaa lääneosas. looduskaitsealade ülesanded...

Bioloogia
213 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kaardid ja geoloogiline ehitus

Kaardid Jagunevad: · Suurmõõtkavalised kaardid; 1: 200 000; nt. linnaplaanid, taluplaanid, väga täpsed maantee kaardid · Keskmõõtelised kaardid; 1: 300 000, 1: 1 000 000; nt. Eesti kaart Aerofoto ­ satelliidiga tehtud pilt Topograafiline kaart ­ kaardil on kujutatud mäed Vektorkaart ­ digitaalne kaart, koosneb punktidest, joontest ja isegi tekstist. Rasterkaart ­ koosneb ruutudest ja eri värvidest. Iga värv on ära määratud. Aerofoto ­ topograafiline kaart ­ vektorkaart ­ rasterkaart Teodoliit ­ nurgamõõduaparaat maa mõõtmiseks Maa-amet tegeleb maa kaardistamisega. Põhikaardil on kõik olulised objektid ­ jõed, järved, kohanimed, maapinna reljeef Geograafilised koordinaadid ­ asukoha määramiseks Ristkoordinaadid ­ jagunevad tasapinnalisteks (x ja y telg) ja ruumilisteks (kolmas telg z). GPS-vastuvõtjad ­ k...

Geograafia
118 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Põlevkivi, kirde-eesti

Põlevkivisõltuvusest tulenev pime usk ei lase näha alternatiive. Ometi on Eestiski oma TAASTUVAD KÜTUSED, neist üsna lootustandev oleks biomassi põletamine. Umbes kolmandiku vajaminevast elektri-ja soojusenergiast saaksime metsades ja märgaladel kasvavast biomassist. Märgaladest rääkides ei mõtle ma mitte turba põletamist, sest turvas on tänapäeva tingimustes siiski pigem fossiilne kui taastuv materjal. Jutt on märgaladel kasvavast taimestikust: kõne alla võivad tulla roog, hundinui, kõrkjas, paju. Et peatada mahajäetud turbarabade mineraliseerumist, oleks igati otstarbekas taastada neil taimkate - sellised märgalad võiksid talitleda ka looduslike keskkonnapuhastitena. Selleks, et suunata Eesti energeetikasüsteem biomassi kasutamisele, kuluks 10 -15 aastat. Üksiti aitaks see hajutada energiatootmist riigis....

Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pedosfäär

Mulla tähtsus: · Mulla abil toodetakse toitu · Muld filtreerib sademete vett · Muld on elupaik paljudele organismidele · Muld on kasvukoht taimedele · Sümboolne tähendus Murenemine ­ kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim ­ pindmised murenenud kivimid, millesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikaline murenemine Keemiline murenemine Kivim peenestub eri suurustega osakesteks, Kivimi keemiline koostis muutub, osa kivimi koostis ei muutu. lahustuvaid aineid eraldub. Toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe Toimub intensiivselt palavas kliimas, sademeid, kuid kus temp. kõikumise ulatus hädavajalik on ka piisav kogus sademeid. ja sagedus on suur. Mineraliseerumine ­ orgaaniliste ainete laguneminemaapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Humifitseerumine ­ m...

Geograafia
48 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Pinnavormid - kontrolltööks kordamine

j) VOOR ­ leivapätsi kujuline, mis koosneb lubjakivist ning tekkis jää poolt maapinna voolimisel k) SALAJÕGI ­ karsti vorm, mis kaovad maa alla ning ilmuvad taas maapinnale karstiallikatena 4. Oskad nimetada Eesti maavarasid! 5. Nimeta maavarade kasutus alasid! a) SAVI - ehitus, nõud b) FOSFORIIT - väetis c) PÕLEVKIVI ­ küte, elekter d) LIIV ­ teedeehitus, tsement, klaas e) TURVAS ­ küte (brikett) f) LUBJAKIVI ­ majad, nõudmeened, teesillutis g) MINERAALVESI - joogiks h) RAVIMUDA ­ liigeste raviks 6. Kuidas on tekkinud järgmised maavarad: a) SAVI - imepisikeste kivimiosakeste settimisel vees b) MUDA ­ taimsetest ja loomsetest jäänustest, nende settimisel veekogudes c) TURVAS ­ taimejäänustest niiskes keskkonnas d) PÕLEVKIVI - veekogudes vetikatest väga ammusel ajal 7...

Geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti loodusgeograafia

Eesti piirid ja suurus, äärmuspunktid ja naaberriigid 2. Platvorm, kilp, aluskord, pealiskate, pinnakate 3. Pinnakate ( moreen, rändrahnud, kivikülvid) 4. Pinnamood ja pinnavormid: kõrgustikud, lavamaad, madalikud, nõod ja orundid, koos näitega. 5. Kõrgja madaleesti erinevus. 6. Mandrijää tekkelised pinnavormid. 7. Muud pinnavormid. 8. Maavarad SELETUSED 1. Atlas ­ kaartide kogu 2. Platvorm suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Kilp aluskorra paljand Aluskord on tard ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pinnakate pealiskorra pindime osa mis koosneb pudedatest setetest. 3. Moreen erineva suurusega kivimiosakestega segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud Rändrahnud kõige suuremad kivid moreenis Kivikülvid rändrahnud moodustavad k...

Geograafia
98 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

9.klassi geograafia

Inimtekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Tuhamäed: Kirde-Eesti Prügimäed, tee, surnuaed, põld, järv: Üle-Eesti 15.1. Elutekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Kobraste ja siplegate pesad, loomarajad: üle-Eesti 16.Kaendamisviisidemõju keskkonnale Ei mõjuta, ega saasta keskkonda - mineraalvesi, ravimuda Reostab põhjavett, rikub maapinda - põlevkivi Rikub maapinda - dolomiit, liiv, kruus Saastab keskkonda - lubjakivi, savi Sageli tulekahjud, saastab õhku - turvas Saastab õhku ja on keskkonna ohtlik - fosforiit 17.Maavarade levik Põlevkivi: Kirde-Eesti Mineraalvesi: Kagu-Eesti ja Edela-Eesti Lubjakivi: Põhja-Eesti, saared Dolomiit: Vasalemma, Kaarli Ravimuda: saared Savi: Lõuna-Eesti Fosforiit: Harjumaa Turvas, liiv, kruus: üle-Eesti 18.MÕISTED reljeef ehk pinnamood - vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum platvorm - ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist moreen - sortreerumata liustikusete...

Geograafia
221 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun