Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"seedimine" - 187 õppematerjali

thumbnail
3
docx

Seedimine

Seedeelundkonnal on vaja täita järgmised protsessid: a) toitainete lõhustumine: algab suuõõnes-magu-peensool-jämesool b) sekretoorne funktsioon: sülje-, mao-, soole- ja kõhunäärmed c) regulatoorne funktsioon: seedeelundite limaskest. Endokriinsed rakud, produtseerivad hormoone, lähevad verre ja mõjutavad seedeelundite talitlust d) imendumine: toitained peavad olema lõplikult lõhustunud e) motoorne funktsioon: toitainete edasi transport piki seedekulglat; söögitoru-magu-peensool Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused: a) kindel temp +37 b) teatud kindel pH SEEDIMINE SUUÕÕNES Suuõõnes toimub toidu peenestamine, süljega niisutamine ja sülje koostises olevad ensüümid algatavad ka toitainete lõhustamise. Peenestamine toimub hammaste abil, neid on täiskasvanul 32, lapsel sõltuvalt vanusest. Toidu niisutam...

Füsioloogia
87 allalaadimist
thumbnail
16
docx

SEEDIMINE

Teatud kindla pH olemasolu ­ erinevad seedeensüümid vajavad erinevaid pH'sid. Süljeensüümid ajavad neutraalse lähedast pH'd. 6,7-7,2. Aktivaatorite juuresolek ­ aktivaatoriteks võivad olla mineraalsoolade ioonid (nt kaltsiumiioonid või klooriioonid) ja spetsiaalsed ensüümid. 2. Seedimine suuõõnes: hammaste ja süljenäärmete funktsioon. Sülje hulk, koostis ja omadused. Sülje eritumise regulatsioon. SÜLG ERALDI LEHEL Hambad ­ täiskasvanul on 32 hammast. Eestpoolt piimahambad (20, esimesed piimahambad, mida on 8, silmahambad, neid on 4) esimesed piimahambad ilmuvad u .. elukuul, hakkavad vahetuma u 6-7 aastaselt. Silmahammaste järel tulevad eesmisel purihambad, neid on 8, kõige taga on suured purihambad. Kõige viimast...

Normaalne ja patoloogiline...
39 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Füsioloogia: seedimine

Seedimine . Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. - Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes.- Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaas polüsahhariidid disahhariidideks ja maltaas...

Füsioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Seedimine maos

POLE PROGRAMMIS Neelamise faasid: Suuõõne faas – toidukämp lükatakse keele abil ja pehme suulae lihaste abil tahapoole Neelu faas – ülemine söögitoru sulgurlihas lõdvestub, kõripealis ehk epoglottis suleb hingetoru – selle tõttu toit hingetorru ei pääse, aga küll liigub edasi söögitorusse. Suuõõne poolt on keel veel endiselt taga, teisipidi toidukämp liikuda ei saa. Pehme suulae lihas tehitab kõrge rõhu Söögitoru faas – söögitoru lihased tõmbuvad laineliselt kokku, lõõgastus ees, kokkutõmme taga. Lõõgastunud ossa lükatakse toidukämp edasi. Kontraktsioonilaine liigub lainelisel kuni alumise söögitoru sulgurlihaseni. Alumine söögitoru sulgurlihas lõõgastub ja toit pääseb edasi. Neelamist reguleerivad piklikus ajus paiknevad närvikeskused. Need innerveerivad neelamislihaseid nii neelu- kui ka söögitoru piirkonnas. Samuti koordineerivad. Ajukahjustuste korral (peaaju või siis ka uitnärv,...

Anatoomia ja füsioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
10
docx

SEEDIMINE JA AINEVAHETUS

Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes. Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid...

Füsioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eksami spikker

· Kiudainerikka toidu osakaalu menüüs peab suurendama pikkamööda ning seejuures peab organism saama piisavalt vett · Kiudaineid leidub ainult taimedes: köögi- ja puuviljades, täisterades, pähklites, kaunviljades Vee ülesanded organismis · Vesi on universaalne lahusti, mis moodustab vesikeskkonna, milles toimub toitainete lahustumine, nende transport, omastamine e. seedimine , imendumine, struktuuride uuenemine, jääkainete väljutamine · Vesi loob tingimused teiste protsesside toimumiseks organismis ja säilitab normaalse pH taseme · Vesi säilitab normaalse vererõhu ja reguleerib organismi soojusreziimi (higistamine, ülekuumenemine Vesilahustuvad vitamiinid · B1, tiamiin · B2, riboflaviin · B6, püridoksiin...

Inimese toitumisõpetus
101 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

2. kontrolltöö II variant

on õhuhulk, mis läbib kopsusid ühe minuti jooksul. VE=VTxf (VT ­ hingamismaht; f ­ hingamissagedus) 2) Hingamismaht .. on õhu hulk, mis läbib kopsusid ühe hingamisega. Koosneb sissehingamis- ja väljahingamismahust. Tähistatakse: VT. - rahuolekus: ca 400-600 ml - kehalisel tööl: ca 4-5 l 3) Kopsude jääkmahtuvus .. on õhuhulk, mis jääb kopsudesse, hingamisteedesse peale maksimaalset väljahingamist. Ca 1500 ml. 4) Gaasivahetus kopsudes toimub .. partsiaalrõhkude olemasolu tõttu, mis muutuvad vastavalt sellele, kui tugevalt sisse- ja/või väljahingatakse. .. alveoolides. 5) Maksimaalne hapniku tarbimine .. on tingitud enamasti kehalisel tööl, mil organism vajab kõige enam hapnikku. Maksimaalse hapniku tarbimise piir lõppeb siis, kui tekib hapnikuvõlg ehk kui organism ei saa enam nii palju hapnikku, kui te...

Inimese anatoomia ja...
124 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Kordamisküsimused (vastused)

Üldistusena võib öelda, et sümpaatikus aitab adekvaatselt reageerida välismaailma mõjudele, parasümpaatikus korrastab "kodust majapidamist". Sümpaatikuse toimel tõuseb vererõhk ning südame löögisagedus ja ­ jõud, paraneb töötava skeletilihase varustamine verega, intensiivistub energiavahetus. Pasrasümpaatikuse mõjul tõhustub seedimine , suurenevad energiavarud, toimub pärasoole ja põie tühjendamine, väheneb organismi energiakulu. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Membraani laeng on positiivne väljaspool (rohkem Na+ ) ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks...

Füsioloogia
395 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Lipiidide seede ja absorptsioon põllumajandusloomadel

EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut LIPIIDIDE SEEDE JA ABSORPTSIOON ERINEVATEL PÕLLUMAJANDUSLOOMADEL Referaat õppeaines ,,Toitumisfüsioloogia ja metabolism" Koostas: Triin Lepik LK I mag Tartu 2007 SISUKORD SISUKORD ............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1. LIPIIDID ............................................................................................................................... 4 1.1. Lipiidide jaotus...

Toitumisfüsioloogia ja...
30 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Biokeemia

Põhilised makroergilised ühendid on makroergilised fosfaadid (ATP, GTP, UTP, CTP, ADP, kreatiinfosfaat, 1,3-bisfosfoglütseraat, fosfoenoolpüruvaat), makroergilised tioolestrid (atsetüül-CoA, suktsinüül-CoA jt), tsüklilised nukelotiidid (cAMP, cGMP), UDP-glükoos, CDP-koliin, S-adenosüülmetioniin jt. ATP pole kõige makroergilisem fosfaat, kuid ta hüdrolüüsi vaba energia muut tunduvalt väiksem teiste fosfaatide omast. 30. Sahhariidide ainevahetuse üldiseloomustus. Sahhariidide seedimine ja imendumine. Sahhariidide tähtsus toitumisel. Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Kõige kiiremini kasutatav energiavaru. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse...

Biokeemia
191 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Seedimisfüsioloogia

Sisenõrenäärmed: süljenäärmed, pankreas, maks. Mittemäletsejaliste seedetrakt: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool Mäletsejalised: eesmagu - vats, võrkmik ja kiidekas Enamus sööda orgaanilisest materjalist koosneb suurtest makromolekulidest. Selleks, et organismis saaks toitainete imendumine toimuda, tuleb makromol. lagundada väiksemateks osakesteks. Seedetrakti 5 fn: liikuvus, sekreteerimine, seedimine , imendumine, hoiustamine. Vastavalt toidule ja seedesüsteemi ehitusele jagunevad: karnivoorid - loom, kes toitub teistest loomadest. Toiduks liha, veri, rasvkude, siseelundid. Toit energiarikas ja kergesti seeduv ning seetõttu ka seedetrakt on lühike ja lihtsa struktuuriga. Söövad korraga palju, mahukas magu. Söögivaheajad on tihti pikad. herbivoorid - taimtoiduline loom – loom, kes toitub tavaliselt ainult taimedest ja teistest autotroofidest...

Mikrobioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

BIOKEEMIA testiks

Vitamiinid, tähis, nimetus ja biofunktsioon (vaata tabelit) 2. Põhi-, makro-, mikroelemendid, mis need on? Makroelemendid kaltsium(Ca); naatrium(Na); kaalium(K); magneesium(Mg); kloor(Cl) Mikroelemendid:raud(Fe);vask(Cu);tsink(Zn);mangaan(Mn);koobalt(Co);jood(I);molübdeen(M o);vanaadium(V);nikkel(Ni);fluor(F);kroom(Cr);boor(B);seleen(Se);räni(Si);tina(Sn);arseen(As) 3. valgud, süsivesik, lipiidid – energiavajadus, kui suur % peab katma toiduratsioonis? Valgud- katavad 10-15% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 50-100 gr. Süsivesikud – 60% ööp.energiavajadusest; ööp. tarbitav hulk 320-350 gr. Lipiidid -26-30% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 80-90gr. 4. Millised on nõuded toidule? (amino-, taimsed-, loomsed) 5. Laktoosi intolerantsus – mis see on ? Ei talu piima 6. Milline on org. keskne süsivesik? Glükoos 7. Palju vett on vaja ööp tarbida? 1,5-2 l 8. Mis on suhkur?...

Meditsiin
38 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Hobuse aretus

Piia Ruus Eesmärk • Hinnata täieliku või osalise seedimist toitaineid, pH, mao ammoniaaklämmastiku ja lämmastiku efektiivsust kasutamine. Ekperimentaal • lihaveiste söödeti erinevaid sojajahusid • Asendati mitteaktiivsete kuivpärmiga • Pärmi kogused 0, 250, 500, 750 ja 1000 g / kg Uuring I • 35 Nelore pullid- lihaveised • Esialgne kesmine kaal oli 370 ± 42 kg • Viis ravi, seitsmel kordusel • Kestvus oli 98 päeva – 14 päeva oli kohanemseg – 3x 28 eksperimentaal päeva Uuring II • Kastreeritud Nelore härjad • Esialgne kaal 320 ± 39 kg • Kestvus oli 90 päeva • Viis eksperimenttalset korda – Ühe eksperimentaali ketvus oli 18 päeva – 10 päeva kohanemiseks – 8 päeval koguti proove Tulemus • Kuivaine ta...

Aretusõpetus
2 allalaadimist
thumbnail
3
doc

3. iseseisev vahetöö

FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS Iseseisev vahetöö nr.3 Nimi: Rühm: Kuupäev: 1. Seedimine tähendab toitainete keemilist lagundamist. 2. Seedetalitlust reguleeritakse vastavalt toidu kogusele ja iseloomule hormoonide ja närvisüsteemi abil. 3. Enteraalne närvisüsteem, s.o. seedesüsteemi enda närvipõimikud on vajalikud seedimiseks. 4. Näja- ja küllastuskeskust stimuleerivateks aineteks on glükoos, aminohapped ja leptiin. 5. Sülg sisaldab antikehi, lipaasi, amülaasi, vett, elektrolüüte ja lima ja on vajalik toidu niisutamiseks ja neelamiseks. 6...

Füsioloogia
84 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...

Füsioloogia
420 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eksamiks õppimise konspekt

· AH funktsionnalsed rühmas võivad liita või loovutada H iooni ja omandada seega laengu; · Ühe AH COOH ja teise AH NH2 rühma reageerimisel tekib peptiidside: O H ­C ­ + N­R R­C N ­ R + H2O OH H O H 4.1. Tähtsus Valkude sünteesiks vajalikud aminohapped saadakse järgmisel viisil: · toiduvalkude seedimine ja aminohapete (edaspidi AH) imendumine; · koevalkude lammutamine; · seedetrakti jõudnud seedenõrede koostises olevate ensüümvalkude lammutamine AH-ks ja nende imendumine; · asendavate AH-te süntees süsivesikute arvelt. Orgaanilised ühendid VALGUD Sissejuhatus VALGUD on elu aluseks. Valkudele kuulub organismi ehituses ja talitluses keskne koht...

Biokeemia
329 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Loengud I-II

Toitumisõpetus Soovitatav kirjandus: 1.Teesalu S., Vihalemm T. Seedimine . Toitumine. Dieedid. Tartu, 1998. (1993). 2. Zilmer M., Kokassaar U., Vihalemm T., Pulges A. Vitamiinid, Tartu, 1996. 3. Zilmer M., Vihalemm T., Kokassaar U. Toit ­ antioksüdantsus, oksüdatiivne stress, ennetuslik tervisekaitse. Tartu, 1995. 4. Kokassaar U., Vihalemm T., Zilmer M., Pulges A. Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid. Tartu, 1996. 5. Kuivjõgi K., Liebert T., Mitt K., Saava M., Teesalu S. Eesti toitumissoovitused. Tallinn, 1995. 6. Zilmer, M. Normaalne söömine 7...

Inimese toitumisõpetus
45 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Loeng V

Organism lammutab ööpäevas ~400 g valku, sünteesib samuti. Erinevate kudede valkude uuenemine toimub erineva kiirusega, mõnest minutist kuni aastani) Vabade aminohapete fond (~30 g): · Toiduvalgud · Koevalkude hüdrolüüs (80 %) · Seedeensüümide hüdrolüüs, kokku ~30 ­ 50 g valku · Aminohappeid veres 35 ­ 65 mg/dl (detsiliitris, mg%), s.o. 0,3-0,6 g/l Valkude seedimine on energiamahukas protsess: · vajab kõige rohkem erinevaid ensüüme. · Vabanenud aminohapete imendumine oleneb Na-ioonide gradiendist, mille hoidmiseks on vaja ATP energiat · Aminohapped imenduvad spetsiifiliste valguliste kandjate abil ­ erinevad aminohapped võivad üksteisega kandja pärast konkureerida: Gly--Ala--Ser--Cys, Val--Leu--Ile--Phe, Lys--Arg, Glu--Asp....

Inimese toitumisõpetus
35 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Loeng X

18:3 n3 0,3-0,6 2 1,3 1 20:4 n6 2,0 1,8 0,1-0,5 "Loomne ja ka taimne rasv on väga oluline sapiväljuti, teiste sõnadega: toidurasv kutsub esile sapipõie tugevaid kokkutõmbeid, mille tagajärjel sapp väljub sapiteede kaudu peensoolde, kus kulub rasva seedimiseks. Kui sapi eritumine on vähene, siis rasva seedimine halveneb, mistõttu organism saab vähe rasvas lahustuvaid vitamiine (A,D,E,K) ja teisi rasvas lahustuvaid elutähtsaid aineid. Rasv on vajalik ka energiakulu katteks ja organismi soojusregulatsiooniks ja elundite kaitseks vigastuste eest. Eluks vajaliku rasva saab kätte ka tailihast, võist ja taimeõlidest. CLA CLA ­ konjugeeritud linoolhape - 1987.a veiselihas määratud vähivastase toimega rasvhape...

Inimese toitumisõpetus
48 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Teraviljasaadused

Teraviljasaadused Leib kui toidu sümbol Tera ehitus ­ kile Süsivesikuid on rukki, nisu ja odrajahus 65-66%, erinevus on tärklises: kõige rohkem on nisujahus 63, odrajahus 58 ja rukkijahus 49 %. Kiudaineid on vastavalt nisujahus 3,5, odrajahus 7,9 ja rukkijahus 13,5% sellest veeslahustuvaid vastavalt 0,9, 1 ja 2,2 % ja tselluloosi 0,4, 1,3, 1,9 %. Rääkida ka idanemisest ja idust. 1. Terades on tärklis paigutunud graanulitena valgu maatriksisse. Nisus 9-25 valku Jahus on valku 7-15 % Valgusisalduse järgi jaotatakse nisu tüüpidesse: 2. Kõvanisu (tera on kõva, puruneb jahvatamisel hästi) sisaldab > 14 % (12-14%) valku, jahu annab elastse taigna. 3. pehmenisu ­ 8-10 % valku Normaalses nisus moodustab mittevalguline lämmastik 10 % kogu N-st. Suurem hulk viitab tera riknemisele või sellele, et tera pole küps. Erinevad teraviljad Tärklis ­ erineb peamiselt tera suuruse poolest...

Inimese toitumisõpetus
48 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun