SEEDIMINE on toidu lõhustumisprotsess · TOIT - TOIDUAINED on enamasti taimse või loomse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks · TOITAINED on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab kehaomaste ainete sünteesiks ja energia saamiseks TOITAINED Makrotoitained Mikrotoitained valgud vitamiinid lipiidid mineraalained süsivesikud vesi SEEDIMINE TOIMUB SEEDEKULGLAS, MILLE OSADEKS ON : SUU NEEL SÖÖGITORU MAGU KAKSTEISTSÕRMIKSOOL PEENSOOL JÄMESOOL PÄRASOOL PÄRAK Seedimisest võtavad osa SEEDENÄÄRMED SÜLJENÄÄRMED MAKS KÕHUNÄÄRE, mille eritised aitavad toitu lõhustada, kuid mida toit ise ei läbi Seedimine algab SUUS · Toit peenestatakse hammastega
toimumise organismis, jäädes ise samal ajal muutumata. Ainevahetuse kiirus sõltub näiteks kehamassist. Mida väiksem on kehamass, seda kiirem on ainevahetus. Veel mõjutavad ainevahetust vanus, keha temperatuur jne. Ainevahetus kõik organismis toimuvad keemilised muutused, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. Ainevahetuse etapid : Toit -> Söömine, seedimine, imendumine -> Ainevahetus rakkudes -> Lõppjääkide eritamine 2. Seedimine. Mõiste, koht. Süsivesikud, rasvad, valgud jne lõhustuvad. Seedimine toimub kaksteistsõrmikus, peensooles. 3. Imendumine. Mõiste, koht ja kuhu. Lõhustumissaadused imenduvad verre. Imendumine toimub peensooles. 4. Maksa ülesaned. Maks toodab seedimiseks vajalikku sappi. Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest, maks on toitainete varjupaik, maks lagundab vananenud erütrotsüüte. 5
KATTEELUNDKOND Katteelundkonna moodustab inimesel nahk. 1. katab ja kaitseb inimkeha väljastpoolt keemiliste ainete sissepääsu eest,tõkestab bakterite sissepääsu, hoiab organismi veekao eest, tõkestab ka vee sissepääsu 2. on meeleelund s.t. temas paiknevad tunderakud võtavad vastu ärritusi 3. valmistab meile D- vitamiini, mis on vajalik normaalseks luustumiseks 4. paiknevad pigmenti,mis melaniin kaitseb liigse ultraviolettkiirguse eest. 5. on erituselund s.t tema kaudu antakse ära vedelaid jääkaineid higi ja rasuna 6. Nahaalune rasvkude on tähtis mehaaniliste löökide ja põrutuste pehmendaja 7. oluline temperatuuri regulatsioonis Termoregulatsiooni keskuseks on ajus hüpotalamus . Hüpotalamusele antakse pidevaltnaha termoretseptoritelt( tunderakkudelt) infot keskkonna temperatuuri muutuste kohta. · Temperatuurivahemikus 25-30 C ei kulu püsiva temperatuuri hoidmiseks energiat s.o TERMONEUTRAALNE TS...
Seedeelundkond Toit seeditakse: * Suus * Maos * Peensooles Seedimine algab suus * Toidu seedimine algab suus * Suhu avanevad süljenäärmed * Hammastega peenestame toidu * Toit läbib kiiresti neelu * Sealt edasi söögitorusse Toidu seedimine maos. * Mööda söögitoru läheb toit makku. * Mao seinas on maomahla tootvad näärmed * Maos püsib toit umbes 4 tundi ja liigub seal aeglaselt ringi. Toidu lammutamist väiksemateks osadeks nimetatakse seedimiseks. Peensoole algusosa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks. * Kaksteistsõrmiksooles toimub suur osa seedimisest, sest sinna suubuvad olulised seedenõred * Seedenõred on sülg, maonõre ja peensoole nõre.
11.kl Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest Seedekanali moodustavad suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak Seedenäärmed on süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse hammastega Suuõõnde eritub mälumisel süljenäärmest sülg Süljes olev amülaas lagundab tärklist Kui toit liigub neelu siis katab klapikujuline kõrikaas sissepääsu kõrisse Suulagi sulgeb tee ninaõõnde Edasi liigub toit söögitorusse Söögitoru on 25 ... 30 cm pikkune lihaseline elund, kus toit liigub edasi kokkutõmbumiste ja lõtvumiste abil Söögitorus hõlbustab toidu liikumist ohtralt erituv lima
Biokeemia essee Inimene on üsna sarnane sellele, mida kutsutakse keemialaboriks. Hingamine, vereringlus, seedimine, higistamine - kõik need toimuvad kehas mingisuguste reaktsioonide või ainete abil. Kui inimese keha on keemialabor, siis tema organid on erinevad katseklaasid või kolvid, kus toimuvad siis erinevad "katsed" ja reaktsioonid. Kõige rohkem teeb keha katseid hammastest neerudeni ehk toimub seedimine. Seedimine aitab inimesel toitaineid omandada ja keha nendega varustada ning see on üks protsess, mis kaasab mitmeid meie keha organeid. Seedimise keskpunktiks ja kõige tähtsamaks organiks on maks, kuna maksast lähevad need kõik ained jaotamisele ja töötlemisele. Seedimisel toimub ka nö kuumutamine ja happe sees söövitamine, mis toimub meie maos ja on vägagi sarnane laboris ainetega katsetamisele. Inimene saab ka vaimselt olla keemialabor. Kuna aju on meie organite pealik, siis ta tegeleb
Glükoos 19. Reastage süsivesikud magususe järjekorras (alustades magusaimast): Fruktoos Sahharoos Maltoos 20. Milline on süsivesikute tähtsaim funktsioon? 1) kaitsefunktsioon 2) reguleeriv funktsioon 3) energeetiline funktsioon 4) ehituslik funktsioon 21. Milline roll on insuliinil? Reguleerib veresuhkrusisalduse taset veres, stimuleerib rasvade ja glükogeeni sünteesi 22. Millises seedekanali osas algab valkude seedimine? Maos (-soolhappe ja seeensüümide toimel lõhustatakse aminohapeteks, et need saaksid imenduda) 23. Milles seisneb valkude roll inimorganismis? - On ensüümide, hormoonide koostises - Osalevad ainete transpordil organismis - Viivad läbi lihaskontraktsioone - Keha tähtsaim ehitusmaterjal 24. Kuidas jagunevad valgud? 1) Lihtvalgud e. proteiinid 2) Liitvlagud e. proteiidid 25. Mida tähendab asendamatu aminohape?
Müotooniad viitab viivitusele lihaste lõdvestumisel. Lihasjäikus. 4 Südame lihaskoe kokkutõmmete ja lõtvumise rütmi võib muuta hormoon adrenaliin. Lihaste tööks vajaminev energia saadakse glükoosi lagundamisel. Skeletilihas kinnitub luudele pehmete kudede abil. 5 Lihaste tähtsus organismis: Liikumine. Keha ja siseelundite kaitse. Siseelundite töö (magu, süda). Annavad kehale kuju. Toodavad kehasoojust ja hoiavad kehatemperatuuri. SEEDEELUNDKOND 1 Ülesanded: Seedimine. Toitainete ladustamine (maks). Jääkainete eemaldamine. Hormoonide tootmine. Immuunreaktsioonid. 2 Seedimine lõhustamisprotsess, mille käigus töödeldakse toitained seedeensüümide toimel organismile sobivateks väiksemateks komponentideks, mis imenduvad limaskesta kaudu lümfi või verre. Amülaas süljes leiduv ensüüm, mis alustab süsivesikute lõhustamist. Pepsiin ensüüm maos, mille abil algab valkude seedimine.
· Ensüümid eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimusmise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. · Vitamiinid orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2. Millest sõltub ainevahetuse kiirus? Ainevahetuse kiirus sõltub kehamassist, vanusest, keha temperatuurist ja toitainete hulgast organismis. 3. Nimeta: · Seedeelundid, kus toimub toidu seedimine: o Suuõõs, magu, peensool · Seedeelundid, kus seedimist ei toimu: o Neel, söögitoru, jämesool, pärak 4. Kirjelda hammaste ehitust! Täiskasvanudl on suus 32 jäävhammast, Need jagunevad lõike-, silma-, ja purihammasteks. Hambad kinnituvad lõualuu sompudesse, suuõõnde ulatuv hambaosa on hambakroon. Väljast katab hammast kõva kiht hambaemail, mis kaitseb nii kulumise kui ka mikroobide eest. Hamba keskosas on õõs närvide ja veresoontega. 5
kakusejuhad. Nende kaudu voolab neerudes tekkinud uriin kusepõide. Kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, kuhu uriin koguneb. Uriin eemaldatakse kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu. Seedeelundkond-seedimine algab suus,maos,peensooles. Seedeelundid on: seedekanal - toidu teekond ehk kõik seedeelundid suuõõs - toimub toidu hammastage peenestamine ja süljega niisutamine neel - kurgu osa, mille toit läbib söögitoru - neelu ja mao vahel magu - toimub seedimine maomahla abil peensool - siin lõpeb seedimine, toimub toitainete imenumine verre jämesool - seedimata toidujäänuste kogunemise koht pärak - toidujäänuste väljutamiseks
Makro (süsivesikud,rasvad,valgud,vesi) Toidust saame kasvamiseks ja kudede uuendamiseks vajalikud ained ning ka energia. 2. Mis on ensüümid? Mis tähtsus on inimese organismis ensüümidel? ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad keemiliste reaktsioonida toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. ensüümid reguleerivad kogu organismi elutalitlust, nende abil organismide kasv, arenemine, liikumine ja toimuvad eluprotsessid. Seedimine. 3. Vitamiinid: rasvalahustuvad ja vesilahustuvad, allikad, milleks vaja? R: VitamiinA(kalad,rasvased piimatooted,maks)-nägemiseks, naha,luude,limaskestade normaalseks arenguks.D(kalarasv, pärm,maks)-Ainevahetuseks.E(Taimsed toiduõlid, pähklid, õlirikkad seemned) – kaitsesüsteemide tugevdamine, sugurakkude normaalareng, vananemisprotsesside pidurdamine V: B1 B2 B6 B12 C – tera-ja kaunviljad, pähklid, kala, piimatooted, muna, maks, täisteratooted,
....................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Toit kui enerigiaallikas ...............................................................................................................4 Toit ja terve Süda ....................................................................................................................... 5 Toit ja seedimine .......................................................................................................................6 Toit ja kehakaalu jälgimine ........................................................................................................7 Toit ja tugev immuunsüsteem .................................................................................................... 8 Kümme tähtsat fakti toitumise kohta...........................................................................
) Toiduained Loomsed: liha, kanamuna, piim, kala jne. Taimsed: rukkijahu, makaronid, tomatid, õunad jne. Toitained Makrotoitained: valgud, rasvad, süsivesikud Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalaine 3. Seedeelundid ja seedenäärmed, nende ülesanded organismis (tunda jooniselt ära märgitud elundid; millised neist on seedenäärmed?) 4. Kus algab erinevate toitainete (süsivesikute, valkude, rasvade) seedimine? Milliseid ensüüme on nende lõhustamiseks vaja? (TV lk 38 ül 2) Süsivesikud- algab suus, lõhustamiseks vaja amülaasi Rasvad- toimub peensooles, lõhustamiseks vaja lipaasi Valgud- algab maos, lõhustamiseks vaja pepsiini 5. Kus lõpeb toitainete seedimine ja kuhu imenduvad lõhustumise saadused? (TV lk 38 ül 2) Süsivesikud- lõppeb peensooles, imendub veresoontesse Rasvad- lõppeb peensooles, imendub lümfisoontesse
ulgl v üm a toita osa ine SUU Süsi Süljenää Sülg A vesi rmed mü kud laa s MA Valg Maonäär Maom Pe GU ud med ahl psi in PEE Ras Kõhunää Sapp, lip NSO vad, re, soole aa OL valg maksanä nõre, s ud, äre,soole Kõhun süsi nääre äärme vesi nõre kud Peensooltoidu lõplik seedimine. . Söögitorutoidupala juhtimine makku lihaste kokkutõmmete abil. Magutoidu mahuti, hakkavad seedima valgud, toit segatakse maonõrega, temperatuur ühtlustub, hävitatakse. Igas elavas rakus leiduvad bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi rektsioone. Neid nimetatakse ensüümideks.
surnud rakkude lagundamine ühekihilise membraaniga hulkraksetes, ümbritsetud põiekesed ja nad kudede lagundamine, sisaldavad mitmesuguseid võõra orgaanilise aine orgaanilisi aineid lagundavaid lagundamine, ensüüme rakusisene seedimine ainuraksetel, rakule mittevajalike ainete lagundamine
Rakumembraan kaitseb rakku, koosneb lipiididest. Mitokonderi ehitus ja ülesanded Sisaldab DNA'd ja tal on 2 rakumembraani. Ülesandeks on energiaga varustamine. Kloroplasti(de) ehitus ja ülesanded Kloroplastides toimub fotosüntees, mille tulemusena annavad kloroplastid taimele värvuse. Ülesanne Ribosoomid Valkude süntees Golgi kompleks Lüsosoom Ainete lagundamine, rakusisene seedimine, kudede ümberkujundamine moondega arengu korral Sileda- ja karedapinnaline tspv Ainete transport, rakkude süntees, lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees Tsütoskelett Annab rakule kuju Taime rakukest Kaitseb Vakuool Sisaldab vett ning organism kasutab seal
Tärklis on kõrgmolekulaarne aine ehk polümeer looduses moodustub rohelistes taimedes fotosünteesil. 6CO2+6H2O->C6H12O6+6O2 C6H12O6->n(C6H10O5)+ nH2O Tähtsaim keemiline omadus: 1) Mineraalhapete või ensüümide toimel hüdrolüüsib n(C6H10O5)+ nH2O -> n C6H12O6 (seedimine) Seedekulglas: n(C6H10O5) -> glükoos -> veres, maksas, rasvad Füüsikalised omadused: Tahke, valge, pulbriline aine, lahustumatu Kasutamine: toiduaine nt kartul ja jahu, tooraine -> glükoos meditsiinis, tärklisest toodetakse etanooli Valgud on orgaanilised ained mille koostises on põhielemendiks C, H, O + N, S, P ning mõningad teised. Orgaanilised ained, mis on ülesehitatud alfa aminohapetes polüpeptiidselt. (polükondensatsiooni protsess) C=O-NH vahel on peptiidside polüpeptiidid -> valgud Keemilised omadused: 1) Amfoteersed omadused a) hapetega N...
Elundkond: kudedest moodustunud organimi osa, millel on kindel ülesanne. Sama ülesandega elunditest moodustunud elundkond. Katteelundkond: nahk, rakukiht, limaskest, küüned, kabjad, sarved, soomused Tugielundkond: luud, kõhred, lihased, kõõlused + SKELETT (jäik ja hüdrostaatiline) JÄIK: sisetoes(kõhred ja luud) ja välistoes(org. a- kitiin, an. org.-lubisool, ränisool) HÜDROSTAATILINE: veest rakukõhr- ümaruss Seedeelundkond: rakusisene seedimine kehaõõnes/ kehaväline seedimine- ämblik/ seedekulgla(ümaruss)/ seedenäärmed Hingamiselundkond: vees- lõpused+ kehapind, õhus- kehapind+ trahheed+ kopsud Vereringeelundkond: veri, veresooned(arterid, veenid, kapillaarid), süda(1-4 kambrit, kojad ja vatsakesed) Erituselundkond: selgrootud- neerutorud, selgroogsed- neerud Närvisüsteem: keskns ajud(pea+ selja), piirdens- närvid(somaatiline, vegetatiivne). KK- närv- aju- elund Meeleelundkond: retseptor- närv- aju
SILEDAPINNALINE-sünteesitakse süsivesikuid ja lipiide ja nende transport KAREDAPINNALINE-valgusüntees ja transportimine valgu pakendamiskohta RIBOSOOM Valgusüntees GOLGI KOMPLEKS Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse Rakumembraani ja rakukesta moodustamine (Lüsosoomide moodustumine) LÜSOSOOMID Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine Rakusisene seedimine pino- ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine) Kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine) Emaka taandareng sünnitusjärgselt Tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil MITOKONDRID Kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumise käigus hapniku osavõtul eraldub süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia (ATP). TSÜTOSKELETT Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks
· Mitokondrid - Varustavad seenerakku energiaga. · Tsütoplasmavõrgustik ehk ER - Mööda ER-i toimub rakusisene ainete liikumine. · Golgi kompleks - - membraanist koosnev päristuumse raku organell. Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse, Rakumembraani ja rakukesta moodustamine, Lüsosoomide moodustumine · Lüsosoomid - Ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed.Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine.Rakusisene seedimine, · Ribosoomid - Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. Valgusüntees. 24) Looma- ja taimeraku ehitus ja talitlus: Millistest organellidest koosneb, nende ehitus ja ülesanded rakus? Loomarakk Taimerakk Rakumenbraan-Ümbritseb rakku andes talle kuju. Ühendab rakke Rakukest - Koosneb peamiselt tselluloosist. Kuju ja tugevus, Kaitse, kudedeks
· Vererakud erütrotsüüdid · Leukotsüüdid, trombotsüüdid 6. Mille poolest on erilised erütrotsüüdid? (2tk) · Seob hemoglobiini abil · Viskavad tuuma välja 7. Mis reguleerib hingamist? Piklikaju - Hingamisliigutusi juhib peaajus (piklikus ajus) asuv närvikeskus, mida nimetatakse hingamiskeskuseks. 8. Kirjelda toidu liikumise teekonda ( kus mis toimub?) · Suuõõs toidu peenestamine, segamine(keel), maitsmine, algab toidu seedimine · Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr auromaatselt kõri ning allaneelatud toit ei satu hingetorru. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. · Magu toidu segamine, toidu soojendamine. · Peensool toitainete imendumine verre. Kaksteistsõrmiksool valkude,
nahk – kaitseb väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetungi eest. ninaõõs – ninaõõnega algavad hingamisteed. Ülesanne: sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. hingetoru – soojendab ja puhastab õhku. kopsutoru – viib sissehingatava õhu kopsudesse. kopsusomp – toimub gaasivahetus. hingamiskeskus – peaajus asuv närvikeskus, mis juhib hingamisliigutusi. seedimine – seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastavaks. ainevahetus – seob organismi ümbritseva keskkonnaga. ensüüm – erilised valgud, mis kiirendavad kehas toimuvaid keemilisi reaktsioone. vitamiin – toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida organism ise ei tooda. hambaemail – katab hammast väljastpoolt ning kaitseb hammast kulumise ja mikroobide eest.
ohtlikumad, sest suhkruasendajad on kahjulikumad kui suhkur. Dieetjoogid sisaldavad palju rohkem süsihappegaasi kui tavalised karastusjoogid. 3)Hüpotees: Karastusjoogid on tervisele kahjulikud 4)Hüpoteesi kontrollimine : Teadlased on kindlaks teinud, et karastusjookide tarbimine tekitab kaltsiumipuudust, sõltuvust, rasvumist. Rasvumine omakorda on ideaalne platvorm kõikvõimalike südamehaiguste tekkeks. Kaltsiumipuudus tekitab luude ja hammastehõrenemist. Suhkru seedimine sunnib keha kaltsiumit ja muid olulisi mineraale kaotama, luues eeldused osteoporoosiks, artriidiks ja diabeediks. 5) Tulemuste anal üüs ja järelduste tegemine : Karastusjookide tarbimine on tervisele kahjulik. Uuringutest on selgunud, et tänapäeva noor omandab vaid umbes poole kogu vajalikust kaltsiumikogusest ning põhjuseks peetakse siin just vähest piima ja suurt karastusjookide tarbimist. Kuigi suuremad
2.1 Inimese üldiseloomustus Riik loomad Hõimkond keelikloomad (selgroogsed) Klass imetajad Selts primaadid (esikloomalised) Sugukond inimlased Perekond inimene Look tark inimene Inimene on sarnane loomadega, aga eriti just simpansitega. Nad samuti valmistavad ja kasutavad mitmesuguseid tööriistu. Nad on võimelised õppima viipekeelt. Inimorgani anatoomiline ehitus ja füsioloogiline talitlus ning sigimisviis on sarnased kõigi teiste imetajatega. Inimese geenida ja valkude struktuur erineb simpansite ja gorilla omast vähem kui 2%. Erinevused: 1. suur aju 2. kahel jalal liikumine 3. aeglane areng; mittesessoone sigimine 4. kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist. 5. keerukas kultuuriline käitumine 6. sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetel 7. oskus valmistada töörii...
taimetoitlased. Näiteks Bulgaarias söövad kõrgeealised enamus leiba, jogurtit ja juurvilja. Seega lihast loobumine ei lühenda meie elupäevi vaid vastupidi. Õige toitumise peamisteks eeldusteks on vastav vaimne tase ja võimalikult looduslähedane elamis- ja töötingimused.Vanasti toideti Meksikos surmamõistetuid ainult vasikaliha ja vähese veiniga. Üle 28 päeva neist keegi vastu ei pidanud. Vee ja leivaga võivad vangid teatavasti aastaid elada. Liha seedimine toimub soolte alguses, milletõttu tagumised sooled jäävad ilma tööta ja võivad selletõttu kõngeda. Taimetoidu seedimine aga terves soolestikus. Lihatoiduliste soolestik on lühike, Inimeste soolestik on 6 kehapikkust ja näiteks lamba soolestik on 28 kehapikkust. Kuna inimese hambad ja lõua ehitus ei ole sobiv liha söömiseks. Sellest võime järeldada, et inimene on rohkem taimetoiduline. Pärast liha seedimist jääb järele vähe jääkaineid
ensüümidest ja antibakteriaalsetest ühenditest nagu sekretoorne IgA ja lüsosüüm. • Sülge sekreteerivad parotiit, submandibulaarne ja sublingvaalne nääre ning sajad väikesed süljenäärmed suu limaskestas. • Ööpäevas sekreteeritakse 0,5-2,2 l sülge. • pH 5,5-8,0 , varieerub Süljefunktsioone saab jagada 5 suurde kategooriasse : 1. niisutamine ja kaitse 2. puhverdusvõime 3. hamba tervislikkuse säilitamine 4. antibakteriaalne toime 5. maitse ja seedimine Niisutamine ja kaitse • Niisutab ja kaitseb suukudesid traumade ja ärritajate vastu • Parimad niisutavad komponendid on mutsiinid: neil on madal lahustuvus, kõrge viskoosus ja elastsus ning tugev adhesiivsus. Nad moodustavad osa emaili kilest, pakkuvad diffusiooni barjääri hapete tungimise vastu ja piiravad mineraalide väljapääsu hamba pinnale • Sülje kaitseefekt ei piirdu ainult suuõõne piirkonnaga, mao kattev limaskesta osa on pärit sülje
vähendamiseks o Veresuhkru taseme regulatsioon, osmoregulatsioon · Positiivse tagasiside printsiip o Kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde suurendamiseks o Näiteks vere hüübimine, oksendamine Energiabilanss Energiavajadus sõltub: · Vanusest · Aktiivsusest · Kehamassist · Geenidest Miks magav inimene vajab energiat? · Südame töö · Hingamine · Seedimine · Neerud eritusprotsess · Ajutegevus · Soojus · Orgaaniliste molekulide süntees Energiat saame rakuhingamisest · Esmalt kulutatakse veresuhkur (glükoos) · Järgneb glükogeen · Ja nüüd alles rasvad (tund aega kestnud pingutuse järel) · Kui oleme toitunud üle vajaduse, muudetakse liigsed süsivesikud, lipiidid kui ka valgud Rasvadeks. Hingamise regulatsioon · Signaaliks on CO2 tõus (mitte 02 langus) ja pH langemine, sest tekib piimhape
5. Katse tulemused 6. Tulemuste analüüsimine 7. Järelduste tegemine 8. Tulemuste avaldamine Valgud •Ühed tähtsamad ained toitudes. Valke peaks sööma kõige rohkem. Nt. Muna, kala, liha, piimatooted, oad, kaunviljad, teraviljad. 1. Valgud reguleerivad biokeemilisi reaktsioone •Osa valkudest on ensüümid. •Ensüümid reguleerivad kõiki üldtähtsaid protsesse organismis: rakkude kujunemine, hormoonide töö, seedimine jne. •Ensüümid toimivad katalüsaatoritena. Enamus ensüüme on katalüsaatorid. Katalüsaator kiirendab reaktsiooni kiirust. 2. Valgud kui organismi ehituskivid. 3. Valkude tähtsus raku tasandil. •ainete transport (nt. Hemoglobiin) •kaitse – antikehad ja valged verelibled Aminohapped •Kõik valgud koosnevad aminohapetest. •Aminohappeid on organismis vaid 20 erinevat. •Kõiki aminohappeid on väga vaja, et saaks moodustada kõik vajalikud valgud.
Oma elu elavad nad puu otsas, väga harva võib neid näha maapinnal, sest siis on nad kõige haavatavamad. Neid ohustavad jaaguarid, maod ja kotkad. Mõned faktid: Kas teadsid, et: · Laiskloomad suudavad oma pead pöörata 270 kraadi · Laiskloomad ujuvad väga hästi · Sarnaselt koaaladele kannavad laiskloomad poegi esimestel elukuudel rinnal · Laiskloomadel on neljaosaline magu ning ühe toidukorra seedimine võib aega võtta kuni kuu · Laiskloomade karvas võivad elutseda ka koid, mardikad, prussakad, seened ja vetikad · Discovery Channel'ilt võib vaadata sarja Meet the Sloths, mis räägib laiskloomade elust Costa Rical laiskloomade varjupaigas Laiskloomad on ühed võrratult igavad olendid. Kurb tõsiasi on, et nad on väljasuremisohus ja seda mitte kiskjate pärast, vaid inimtegevuse tõttu. Suured
tuginevad perekonnasuhetele, oskavad valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid, elab tavaliselt lagedal maal. Elundkonnad:1)KATTEELUNDKOND - >kaitseb keskkonnamõjude eest,naha sees toimub D-vitam süntees.2) TUGIELUNDKOND- >võimaldab liikuda.Lihased peavad luude külge kinnituma.3)SEEDEELUNDKOND (Ensüümid)- >lagundab toitu.*Suuõõnes eritavad amülaas hakkab suuõõnes lagundama süsivesikuid.*Läbib söögitoru,jõuab makku-->hakkab valkude lagundam.*põhiline seedimine on kaksiksõrmsooles.*seedenõresid toodab kõhunääre.*toodetaks amülaas-- >süsivesikuid, pepsiini(valke lagund),lipaasi(rasvasid).*sappi toodab maks,sapp muudab rasva paremini lagundatavaks.*peensooles-toitainete imendumine verre.*jämesoolde lähevad seedimata toiduosakesed, mis väljuvad päraku kaudu. Maks-kahjulikkude ainete lagundamine. 4) HINGAMISELUNDKOND- > varustab organ.hapnikuga. 5) RINGEELUNDKOND- pun. Vereliblede hapniku transport. Vereplasmas paiknevad vererakud. transp
ainete süntees -Ribosoomid: -sisaldab rRNAd ja valgumolekule, valgusüntees -Golgi kompleks: -ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgusikust -valkude lõplik töötlemine, pakkimine põiekestesse -rakumembraani ja rakukesta moodustamine -lüsosoomide moodustumine -Lüsosoomid: -ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed -surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ja ainete lagundamine -rakusisene seedimine ainuraksete toitumine -kudede ümberkujundamine moondega arengu korral (kullese saba kadumine) -tagavad metabolismi nälgimisel -Mitokondrid: -ümbritsetud kahe membraaniga -varustab rakku energiaga -sünteesib valke enda sees olevates ribosoomides -toitainete lõhustumise käigus hapniku osavõtul vabaneb süsihappegaas, vesi ja energia -Tsentrosoom: (kaks tsentriooli) -tagab kromosoomide võrdse lahknemise -Taimerakus vakuool: -lõhustumisprotsessid -kindlustavad raku siserõhu
28. dairy foods piimatooted 29. grains seeds of plants such as wheat, corn, rye, oats, etc. 30. herbs ürdid/ravimtaimed 31. nuts pähklid 32. poultry linnuliha 33. seafood mereannid 34. shellfish koorikloom 35. parsley petersell 36. mutton lambaliha 37. veal vasikaliha 38. wheat nisu 39. barley oder 40. rye rukis 41. oats kaer 42. strength tugevus 43. circulation (vere)ringe 44. digestion - seedimine 45. muscles - lihased 46. nerves - närvid 47. reproduction paljunemine 48. respiration - hingamine 49. sense taju/meel 50. skeleton skelett 51. brain - aju 52. heart süda 53. kidneys neerud 54. large intestine jämesool 55. liver maks 56. lungs kopsud 57. pancreas pankreas, kõhunääre 58. small intestine peensool 59. stomach - magu
Vett sisaldavad biovedelikud tagavad organismisisese ainete transpordi. Inimeses toimub see peamiselt vere- ja lümfiringe abil. Organismi tasandil ilmneb samuti vee struktuurne funktsioon, mis avaldub kehavormide säilitamises. Veerikkas limaskeskkonnas toimub inimesel viljastumine. Ka inimese embrüonaalne areng toimub vesikeskkonnas, mille moodustab vesikest ehk amnion. Lahustina on vesi inimorganismi jaoks asendamatu. Ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine, imendumine ning kehaomaste orgaaniliste ainete süntees ja lõhustumine. Kasutatud kirjandus: "Looduslik vesi ja hämmastavad imeveed". "Inimese füsioloogia ja anatoomia". www.arst .ee www.inimene.ee
Tsütoplasma - seob rakuorganellid tervikuks - tagab toitainete laialikandmise rakus Tsütoplasmavõrgustik (ER) Siledapinnaline ER - varusüsivesikute süntees, lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees Karedapinnaline ER - valgusüntees Ribosoomid - Valgusüntees Golgi kompleks - Rakumembraani ja rakukesta moodustamine - Valkude töötlemine ja pakkimine põiekestesse Lüsosoomid - Lagundavad surnud ja mittevajalikke rakustruktuure - Rakusisene seedimine Mitokonder - varustab rakku energiaga Tsütoskelett - hoiab raku kuju - kindlustab raku liikumise Tsentrosoom - Ainult loomarakkudel - olulised rakujagunemisel TAIMERAKK Rakumembraan, rakutuum, tuumake, tsütoplasma, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, golgi kompleks, lüsosoomid, mitokonder, tsütoskelett. Rakukest - Kaitse ja toestus - Peamiselt tselluloosist Vakuool - Vee reservuaar - Hoiab raku siserõhku Plastiidid
suunas Tuum: sisaldab ja säilitab pärilikku infot, juhib raku elutegevust ja rakus toimuvaid protsesse Tuumake: ribosoomide moodustumine ja RNA süntees Tsütoplasma: seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, jääkainete eritumiskoht Tsütoplasmavõrgustik: ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER), toimub rakusisene ainete liikumine Ribosoomid: valgussüntees Golgi kompleks: valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse Lüsosüümid: rakusisene seedimine Mitokonder: kindlustab hingamise raku tasandil Tsütoskelett: annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks Taimerakk Rakukest: hoiab kuju, kaitseb ja ainevahetus Vakuool: vee reservuaar ja kindlustab raku siserõhu Plastiidid: leukoplast, kloroplast ja kromoplast Kloroplast: fotosüntees Kromoplast: sisaldab värvilisi pigmente Leukoplast: talletab varuaineid (värvuseta) Seenerakk Heterotroofne - kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet
b) lihtensüümidel aktiivtsentriks teatud aminohapete radikaalid kindla ruumpaigutusega 3) Regulatoorne tsenter (osadel ensüümidel), mille abil saab ensüümreaktsiooni kiirust seadistada Ensüümreaktsioon: [E]+[S] -><- [E] -><- [E]+[P] E-ensüüm, S- lühteained, P- produkt(-id) Ensüümreaktsiooni toimumist mõjutavad tegurid: 1) Lähteaine hulk (kui lähtainet on vähe (limiidis), siis ensüümreaktsioon aeglustub) [kui pole mitu päeva söönud, siis seedimine aeglustub] 2) Ensüümi hulk (kui lähteainet on rohkem kui ensüüm suudab töödelda, siis aeglustub) [seedeensüümide puudus] 3) pH väärtus [maoensüümide jaoks pH 1,5-2,5; Veres aga 7,3-7,4] 4) Temperatuur- inimesel optimaalseks temperatuuriks 36-37°, kassidel 39°, lindudel 42°. Palavik ja alapalavik, palavik kurnab ensüümressursse rohkem. (Doonororganeid transporditakse jahutatult, et ressursse säästa) 5) Inhibiitorid ja aktivaatorid
Alkoholism on ravitav, kui kahjustused pole üle-tanud kriitilist piiri, haige teadvustab oma probleemi, tal jätkub tahet alluda ravile ja hoiduda alkoholist täielikult ilma igasuguste mööndusteta. Veel üks alkoholi halb pool on see, et alkohol kahjustab mitut kehafunktsiooni, soodustab vähkkasvajaid ja tekitab sõltuvust. Alkoholi liigtarvitamise korral kahjustub söögitoru, suureneb söögitoruvähi oht, väheneb peen- ja jämesoole aktiivsus, mistõttu halveneb toidumassi segamine ja seedimine, tekivad sage kõhulahtisus ja kaalukaotus, vitamiinide ja mineraalainete puudus põhjustab häireid kogu organismis ning võib tekkida kõhunäärme põletik. Tekivad veel rasvmaks, alkohoolne maksapõletik ja viimaks pöördumatu maksa sidekoestumine ehk tsirroos. Veel halvendab alkohol mälu, tekivad tasakaalu häired, kõnehäired ja hallutsinatsioonid. Lisaks kõigele sellele on veel paljugi ette lugeda , mis kahju alkohol teeb, kuid seda üks essee ära ei mahuta.
Hiidpandad on looduskaitse all. Ajalugu Eurooplased avastasid punased pandad 48 aastat varem kui hiidpandad. Pandasid on esmakordselt mainitud Hiina raamatutes 2500 aastat tagasi, kuid eurooplased ei näinud neid enne aastat 1869. Aastal 1936 toodi Su Lin esimese elava pandana Hiinast välja. Toitumine Bambuskarud veedavad 1624 tundi päevas süües, ülejäänud aja nad puhkavad. Pandadel on karnivooride seedimine, kuid nad söövad taimset toitu, peamiselt bambust, kust nende seedesüsteem saab toitaineid kätte vaid natuke. Päeva jooksul peab hiidpanda sööma üle 30 naela bambust. Pandale maitsevad noored bambusevõrsed, mille toiteväärtus on isegi väiksem (ainult neid süües on vajalik tarbida üle 80 naela päevas). Hiidpandal on eesjäsemetel pöidlataoline luine jätke (nn. kuues varvas), mille abil saab toitu haarata. Panda sööb istudes. Välimus
*Osaleb rakumembraani moodustaminel *Lüsosoomid moodustavad Golgi kompleksist Lüsosoomid *Ühekihiline membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis moodustavad Golgi kompleksi (Primaarsed: Sisaldavad mitteaktiivseid ensüümvalke)(Sekundaarsed:Sisaldavad lagundavaid ensüüme) Lüsosoomide funktsioonid *Kindlustavad surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamise. *Tagavad rakku sattunud võõrorgaanika (antigeenide) lõhustamise. *Rakusisene seedimine fago- ja pinotsütoos (ainuraksete toitumine) *Funktsioneerivad moondega arengu korral kudede ümberkujundamisel (kullese saba kadumine) ning sünnitusjärgselt emaka taandarengul. *Tagavad metabolismi nälgimisel, dieedil. Mitokondrid *Ümbritsetud kahe embraaniga Välismembraan Sisemembraan *Sile-kattefunktsioon *Kurruline- kristad e. harjakesed. *Harjakeste vahel Maatriks Mitokondrite funktsioonid
kuuluvad soe tee ja kosutav vestlus, luuakse kliendile turvaline ja kindel argipäeva rütmi naasmine. Pärast massaaži ei tunne inimene ennast üksikutest osadest koosnevana vaid tervikuna, suureneb tema teadlikkus oma kehast. Massaaži näidustused: selja-, õlgade- ja kaelakanguse pingepeavalude korral; üldine stressi, väsimuse enesetunde langus; kui seedimine on aeglustunud raskendatud on keskendumine ja uinumine; kui keha on üleüldiselt pinges meele kui ka füüsise paindlikkus on vähenenud. Vastunäidustused: kui esinevad südame rütmihäired, liiga kõrge või madal vererõhk, traumad, lahtised haavad, ägedad põletikulised protsessid, nakkushaigused, organite puudulikkus, veenilaiendid, kasvajad,
· Kuulub palju aega vastavate org. Leidmiseks · Tundikus keskkonnasuhtes Seente poolt toodetud ensüüme kas. toiduainete lõhna ja värviomaduste parandamiseks. Seeni kas. käärimiseks Prokarüootidde eelised : · Paljunevad kiiresti · Paljunemine võtab vähe ruumi · On võimalik kas. vedelatel, tahketel, kunstnikel söötmisel Funktsionaalne toit toiteliste, süsioloogiliste funktsioonide parandav toime( madaldab haiguse riski seedimine, inuumnsus. Lühidalt : Toiduainetele lisatakse midagi, et see parandaks inimese tervist. · Looduslik ( mesi, küüslauk, astepaju marjad · Loomorg. ( tervisemunad) · Toidule lisatakse midagi keemilist ( kaltsiumiga rikastatud mahlad, rauaga rikastatud helbed) Bioterje : · Seentes saadud ensüümid peletavad putukaid ja seenhaigusi · Feromonidega meelitatakse kahjureid lõksu
INIMENE 2. Inimese koed, nende üldiseloomustus -Kattekude - on nahk keha pinnal - kaitseb ja katab teisi kudesid. -Närvikude - asub peaajus, seljaajus, kehas - Võtab vastu ja kannab kehas edasi välisärritusi ehk välisinformatsiooni -Lihaskude - asub skelitil ehk luustikul; siseelundite lihased - võimaldab teha liigutusi -Luukude - on jäik sidekude - toetab keha, muudab luud jäigaks ja tugevaks -Rasvkude - asub naha all, siseelundite ümber - säilitab varuaineid, hoiab keha temperatuuri - Epiteelkude- katab organismi välispinda- kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. - Sidekude- täidab siduvat ja koondvat rolli, hoides teisi kudesid ja organeid paigal 3. Mis on ja kuidas toimub keemiline ja elektriline sünaps? Sünaps on närvirakkude omavaheline ühendus, või närvi- ja lihasraku vaheline ühendus. Sünapsid võivad olla keemilised või elektrilised. Elektrilises sünapsis on rakud tihedasti omavahel ühenduses ning närviimpulss antakse kiiresti j...
Inimene ja bakterid Inimkeha normaalne mikroobikooslus Pandakse alus tavalise sünnitamisega. Keisrilõikel on normaalne mikroobikooslus häiritud. Kõige rohkem baktereid on soolestikus, eriti jämesooles. Tahke väljaheitemass on paljuski tänu bakteritele moodustunud. Teisel kohal on nahabakterid. Kolmandal kohal suguelundid. Igal inimesel on individuaalne mikroobikooslus (see võib muutuda). Koos elavate inimeste mikroobikooslused ühtlustuvad. Kui veres on baktereid, siis see on sepsis (veremürgitus) ja suremus kõrge. Mikroobikoosluse ülesanded: 1) Tagavad organismi kaitse a) otseselt (nt: rasvhapete teke nahal, piimhape soolestikus) b) kaudselt (sobivate elupaikade hõivamine). Kaudne kaitse kaob antibiootikumravil. Bakter, mis ei kinnitu, meid ei kimbuta. Haiglainfektsioonid. 2) Seedekulgla mikroobikooslused toodavad vitamiine 3) Aitavad kaasa toitainete seedumisele ja imendumisele (laktoosi seedimine; Fe, Ca, P imendumine jne) 4) Hoia...
U 6000 ribosoomi ühes rakus. · Valgusüntees. 7) Golgi kompleks ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest. U 10 golgi kompleksi ühes rakus. · Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. · Rakumembraani ja rakukesta moodustumine · Lüsosoomide moodustumine. 8) Lüsosoomid ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed. · Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine · Rakusisene seedimine pino- ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine) · Kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine) · Emaka taandareng sünnitusjärgselt tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil (ainevahetuse) 9) Mitokondrid ümbritsetud kahe membraaniga · Välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga · Sisemembraan on kurruline Tähtsus: · Mitokondri maatriksis on nukleiinhapped (RNA, DNA) ja ribosoomid (valgusüntees)
Rakk 1. Rakuteooria põhiseisukohad: a)Kõik organismid koosnevad rakkudest. b)Iga uus rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. c)Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 2.Rakkude jaotus Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: Prokarüoodid ehk eeltuumsed puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Nt bakterid. Eukarüoodid ehk päristuumsed . tuum on olemas, ainu ja hulkraksed organismid. Nt looma-, taime-, seenerakud. Üherakulised organismid: 1)mikroskoopiliste mõõtmetega 2)harilikult iseloomuliku väliskujuga 3)aine- ja energia vahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Nt bakterid, algloomad, pärmiseened. Hulkraksed organismid: 1)iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Nt selgrootud, selgroogsed loomad, taimed jt Hulkraksesorganismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 3.Rakutuum Raku keskel. Tuumas asuvad kr...
Karedapinnaline ER- kanalitel paiknevad ribosoomid, mis sünteesivad valke. -Ribosoomid Iga ribosoom on kaheosaline, koosnevad väiksemast ja suuremast allüksusest. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Nendes toimub valgu süntees. Polüsoomid- ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikud. -Lüsosoomid Ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse aineid. Nendes lagundatakse makromolekule ja rakustruktuure, rakusisene seedimine, kudede ümberkujundamine moondega arengu korral (kullese saba kadumine), tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil. -Golgi kompleks Koosneb tsiternikestest ja põiekestest ja neid ühendavatest kanalitest. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomidesse, toimub rakumembraani ja rakukesta moodustamine. -Mitokonder On ümbritsetud kahe membraaniga, kujult ümar või pulkjas. Välismembraan on sile ja
Sama talituse,struktuuriga sarnased rakud- koed. /organ e elund- paljudest kudedest. Töötavad koos, ühtne ül- elundkond e. organsüsteem- kokku moodustuvad organismi.inimese kehas 10 astmel 14 rakku, peaaju koores 15 miljardit rakku./ Epiteelkude- katab organismi välispinda ning ka nt kuseteid,kopse, veresooni. Kaitseb vigastuste,nakkuste eest.toimub ainevahetus väliskeskkonna ja organismi vahel. Koed tihedalt üksteise kõrval,rakuvahelise aineta õhukesed kiled.all asub basaalmembraan, toetab epiteelkude, seob sidekoega. Ripsepiteel-rakkude välispinnal asuvad ripsmed,hingamisteedes. Sidekude- rakud hajusalt, vahel rakuvaheaine,kujutab võrku. Kollageen- sidekoe põhimass. Esineb kogu kehas.ühendab teisi kudesid omavahel, toetab elastseid kehaosi. *kohev sidekude-hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, tagab nende elastsuse. *Rasvkude- rasvaga täidetud rakud on varuainete kogumiseks,pehmendavad lööke, moodustavad loomadele soojusisolatsiooni...
1. Millised on elu omadused? Paljunemine, hingamine, seedimine jne, vereringlus 2. Mis on biomolekulid? Molekul, mis moodustub metabolismi käigus. (Sahhariidid, lipiidid jne) 3. Mis on pärilikkus? Organismide geofondi edasikandmine 4. Millised on elu organiseerituse tasemed? Mis on erinevate teadusharude nimed, mis uurib konkreetset organiseerituse taset? Molekulaarne tase(Molekulaarbioloogia), rakuline tase(Tsütoloogia), kudede tase(Histoloogia), elundite tase(Anatoomia), elundkondade
kõhunääre) Maos algab ka valkude lõhustumine soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. Magu mahutab korraga üsna palju toitu ning see võimaldab olla inimestel pikemat aega söömata. Lagundatud aminohapped imenduvad maost verre ja kantakse keharakkude juurde. Neist saab hiljem rakkudes ehitada juurde kehale vajalikke valke. (nt tärklis ja rasvad) Maost liigub toit peensoolde. Peensoolde avanevad sapijuha ja kõhunääre, mis toodavad teisi vajalikke seedeensüüme. Kõige aktiivsem on seedimine peensoole alguses ehk kaksteistsõrmiksooles. 3. Kirjelda seedimist ja toitainete imendumist peensooles ja jämesooles. Peensoolest imenduvad verre süsivesikute ning valkude koostisosad, samuti vitamiinid, mineraalained ja vesi. Rasvade lagunemisel tekkinud glütserool ja rasvhapped imenduvad lümfi. Rasvade lagunemisel osaleb ka ensüüm lipaas. Läbi peensoole läheb vedel soolesisu jämesoolde, kus toimuvad järgmised
Maksa ehitus ja talitlus Maks (hepar) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund. Paikneb kõhuõõne ülalosas, paremal pool ning maksa kaitseb rindkere luustik. Maksa funktsioonide alusel toimib maks lisaks seedeelundile ka fagotsütaarse, immunogeense ja endokriinse elundina. Maks on inimese suurim siseelund kaaludes täiskasvanul ligikaudu 1,5 kg. Samuti on maks inimese suurim seedenääre. Maksa ehitus Maks on peaaegu täielikult kaetud kapsliga, nn Glissoni kihnuga, mis on kõhukelme osa. Maksal on kaks suurt sagarat parem on vasakust mitu korda suurem. Parem maksasagar, mis moodustub segmentidest VVIII, külgneb parema roidekaarega. Vasak maksasagar, mis moodustub segmentidest IIV, on paremast maksasagarast väiksem ja õhem ning lõpeb maksafibroosripikuga. Maksa alumise pinna keskel on maksavärat, millest kulgevad mak...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
