Puhkeolekus ulatuvad hapniku varud ligikaudu 2 liitrini. Hapniku varusid pole võimalik täielikul tära kasutada. Seepärast on neil abistav osa, kergendades lihaste tööd vereringe ja hingamise puudulikkuse tingimustes. Hapnikuvõlg tekib ka püsiseisundi tingimustes. Töö algul tekib nimelt ajutine hapnikuga varustatuse puudulikkus vereringe ja hingamissüsteemi mobiliseerimise teatud hilinemise tõttu. 26. Seedimine . Seedeelundkonna põhifunktsioonid. Seedimine on organismi ainevahetuse algetapp. Seedimisprotsessis toimub toidu mehaaniline ja füüsikalis- keemiline töötlemine, mille tagajärjel toiduained lõhustatakse lihtsamateks ühenditeks. Need imenduvad verre ja organism omastab need. Toidumassid allutatakse seedemahlade toimele, mida nõristavad mitmed seedetrakti näärmed (süljenäärmed, mao ja soole limaskesta näärmed, kõhunääre, maks). Seedemahlad sisaldavad hüdrolüütilisi fermente, mis lõhustavad valke väikemolukulaarseteks...
Algoloogia küsimused ja vastused ÜLDOSA. Siin tuleb õige täht ja number kokku viia 1. fagotroofia A 2. auksotroofia B 3. heterotroofia C 4. autotroofia D 5. miksotroofia E 6. osmotroofia F A partiklilise toidu neelamine ja seedimine toitevakuoolis B nagu autotroofia, aga ei suudeta mõnda orgaanilist ainet (vitamiinid) ise sünteesida C metabolism, kus kasvuks ja paljunemiseks kasutatakse orgaanilisi aineid D tarvitatakse ainult anorgaanilisi aineid (fotosünteesiks) E segatoidulisus. Heterotroofia organismi poolt millel on kloroplastid F lahustunud orgaanilise aine omastamine rakupinna kaudu aktiivselt, mitte osmoosi tagajärjel...
Mida rohkem HDL-kolesterooli, seda parem. Hea kolesterooli taset tõstab füüsiline koormus. Kõige rohkem kolesterooli on inimese närvikudedes ja neerupealiste koorolluses. Kogu tarviliku kolesterooli töötleb organism läbi ja kasutab ära. Vajaliku vererasvade hulga kindlustab organismile igapäevasest menüüst saadavate rasvade seedimine ja maksas toodetud kolesterool. Veres liigub kolesterool ringi kerajate kübemetena - lipoproteiinidena, mille keskosa moodustab rasv ja pealispinna valk. Just nende veres ringlevate lipoproteiinide tihedusest oleneb, kas organism töötleb need läbi ja kasutab ära või jääb kübemeke verre ringlema ja sooni seestpoolt ummistama. Vere liiga kõrge kolesteroolisisaldus on peamine ateroskleroosi põhjustaja....
Hormooni vaegusel katova neeru võime vee säilitamiseks. 3. Androgeenseid kortikosteroide sünteesib neerupealiste koore sisemine kiht. Ned on sarnased meessuguhormoonidega. Mehel on 1/3 androgeenidest adrenaalse päritoluga. Neerupealise SÄSI produtseerib ADRENALIINI ja NORADRENALIINI. Mõlemad hormoonid kiirendavad südametegevust, ahendavad veresooni siseelundis ja laiendavad veresooni lihastes. Pidurdub seedimine , laienevad bronhid. Mõlemad hormoonid annavad kasutusse energiat võitlus ja põgenemis situatsioonides. Energia saadakse glükoosist, selleks lammutatakse lihastes ja maksas glükogeeni. Pikema ajaliseks energia katteks stimuleerivad hormoonid lipolüüsi rasvkoes ja proteolüüsi maksas ja lihastes. SUGUNÄÄRMED Testosteroon stimuleerib suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste arengut. Mõjutab sugulist aktiivsust ja käitumist. Intensiivistab valkude sünteesi....
2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Toit kui enerigiaallikas ...............................................................................................................4 Toit ja terve Süda ....................................................................................................................... 5 Toit ja seedimine .......................................................................................................................6 Toit ja kehakaalu jälgimine ........................................................................................................7 Toit ja tugev immuunsüsteem .................................................................................................... 8 Kümme tähtsat fakti toitumise kohta...
Suvisel ajal on lubatud ka kerge lõunauinak, et kompenseerida lühikeseks jäänud ööst tingitud magamist. Samas ei maksa seda ette võtta vahetult peale sööki. Kevadel ja suvel süüakse enamasti köögiviljast tehtud toite. Sügisel ja talvel teraviljatoite, pirne, ploome, õunu, kartuleid, tomateid. Et seedimine kõigega toime tuleks, peaks ühest küljest piirama sügisel toortoitu, mis sobib suurepäraselt suveaega. Sügisel eelistame soojendavaid suppe, teisest küljest aga vältima raskelt seeduvaid praetud toite ning niiskust ja külma sisaldavat õlut ( alkoholilembelistele sobib sügisesse paremini vein). Saksa imearst Paracelsus( 400 a tagasi): Kuni 20...
NIMETA SEEDETRAKTI OSAD: Suus, magu, kaksteistsrmiksool, peensool, jmesool, prasool. 2. SEEDIMINE . SEEDEELUNDKONNA PHIFUNKTSIOONID: Toitainete mehhaaniline ja fsikalis-keemiline ttlemine: MEHHAANILINE: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine KEEMILINE: toidu ttlemine erinevate seedeensmidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavtt protsessist. 3. SEEDIMINE SUUNES: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja sdavuse mramine. 2. Toidu peenestamine- on lihtsam seedida. 3. Toidu sljega niisutamine. muudab peenestatud toidu libedamaks. 4. Toidu seedimine sljefermentide toimel. 4. SLJE THTSUS SEEDEPROTSESSIS: muudab peenestatud toidu libedamaks. Suus algab keemilise ttlemise protsess, sest slg sisaldab amlaasi ja maltaasi, mis lhustavad ssivesikuid. Baktereid hvitava toimega ainete sisalduse tttu vhendab slg organismi sattuva nakkuse ohtu. 5...
On teada , et loomulikus olekus, toorelt, on toiduained kõige väärtuslikumad. Kui sööme puuvilju ja marju toorelt, saab organism kõiki neis leiduvaid aineid paremini omastada. Siiski tuleb puuvilju ja marju sageli ka kuumalt töödelda ( keeta, küpsetada ), mille tõttu pehmeneb nende kestaine , kergeneb orgaaniliste ainete seedimine , maitse muutub vaheldusrikkamaks. Tuleb aga jälgida kõiki toiduvalmistamise reegleid, et teadmatusest midagi valesti ei tehtaks ja kaod töötlemisel võimalikult väikesed oleksid. Magustoite valmistatakse värsketest, konserveeritud ja kuivatatud puuviljadest või marjadest, nende püreedest ja mahladest, piimast, kohupiimast, rõõsast ja hapukoorest, munadest, jahust, leivast ja saiast, lisades maitseks suhkrut või mett ja...
MINERAALAINED: Mineraalainetest koosneb meid ümbritsev eluta maailm.nt.keedusool Kaltsium ja raud on luude ja hammaste olulised koostisosad. Kaltsiumit saame piimast ja piimatoodetest, rauda piimast, loomalihast ja eriti maksast. VESI: Vesi moodustab üle poole meie kehakaalust.Vesi on organismile väga vajalik aine ilma selleta ei oleks elu, vees toimub seedimine , toitainete vedu verega ning kogu ülejäänud ainevahetus. Keha kaotab vett uriini, higi, väljaheite ning väljahingatava õhuga. RÄMPSTOIT: Teadlased väidavad, et rämpstoit on sõltuvust tekitav. Nende sõnul võivad suuured kogused suhkrut ja rasva toidus olla niisama sõltuvusttekitavad kui nikotiin suitsudes ja uimastid.Ameerika Ühendriikides on üks mees esitanud hagi McDonaldsile, Wendyle, KFC-le ning Burger Kingile, süüdistades nende toitu oma kahes infarktis....
Ka kehakuju muutub. Nimelt muutub kosmonaut veidi pikemaks, sest ilma gravitatsioonita ei tõmbu lülisammas kokku.Keskmiselt muutub inimene umbes 5cm pikemaks, Maale jõudes see lisapikkus kaob. Õnnetuseks nõrgenevad aga ka musklid, sest pole vaja teha rasket tööd kõndimise ja muidu liigutamisega.Väidetavalt kaotavad luud kosmoses oleku ajal kaltsiumi, tekivad neerukivid,lihased kõhetuvad, seedimine aeglustub ning südamelihas nõrgeneb Süüa tuleb ainult pakendtoitu ja juua kõrrega joogitopsist, sest muidu hõljuks kõik toit minema ja seda oleks väga ebamugav süüa. Söögiriistad, nagu kahvel, nuga ja lusikas, kinnitatakse magnetjõul toidukandiku külge. Samuti on kosmosetoit veidi kleepuv, et see paremini kahvli külge jääks. Pesemisel ja WC kasutamisel kasutatakse sururõhku, sest kosmoses vesi ju ei voola....
Peale sööki võiks jalutada värskes õhus. Suvisel ajal on lubatud ka kerge lõunauinak, et kompenseerida lühikeseks jäänud ööst tingitud magamist. Samas ei maksa seda ette võtta vahetult peale sööki. Kevadel ja suvel süüakse enamasti köögiviljast tehtud toite. Sügisel ja talvel teraviljatoite, pirne, ploome, õunu, kartuleid, tomateid. Et seedimine kõigega toime tuleks, peaks ühest küljest piirama sügisel toortoitu, mis sobib suurepäraselt suveaega. Sügisel eelistame soojendavaid suppe, teisest küljest aga vältima raskelt seeduvaid praetud toite ning niiskust ja külma sisaldavat õlut ( alkoholilembelistele sobib sügisesse paremini vein). (1) 5 Vitamiinid ja mineraalained Toiduga saadakse liiga vähe D,E,C,B1,2,6 vitamiine, kaltsiumi ja rauda....
Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskendu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia põhimõisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem süsteemökoloogia, uurib energia- ja aineringeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik globaalökoloogia. Ökofüsioloogia hõlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende koha...
Tallinna Teeninduskool Vitamiinid Referaat Älis Erk 021K Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus .........................................................................................3 lk Vitamiinid ..........................................................................................4 lk Vitamiin A ehk retinoidid ...................................................................5 8 lk Vitamiin B1 ehk tiamiin ...................................................................9 11 lk Vitamiin B2 ehk riboflavin ...............................................................11 12 lk Vitamiin C ehk askorbiinhape ............................................................13 14 lk Vitamiin D ehk kalitsiferoolid ............................................................14 16 lk Vitamiin E ehk tokoferoolid...
Luude täielik kõvastumine ja luuosade liitumine kestab kuni 30. eluaastani. 3.Kuidas toit liigub Nii nagu auto, vajab ka keha töötamiseks kütust. Seedeelundkonna ülesandeks on muuta söödud toit energiaks või "kütuseks", mida inimese keha rakud vajavad. See peab andma ka aineid, mida on vaja keha kasvamiseks ja kudede taastamiseks. Seedimine algab niipea kui toidupala suhu võetakse ja seda närima hakatakse. Sülg niisutab toitu, muudab selle libedaks ja aitab seedida. Suust liigub mälutud toit neelu ja satub makku. Maos jätkub seedimine maonõre abil. Kui maos on toitu piisavalt palju, siis öeldakse, et kõht on 3 täis. Poolseedinud toit liigub väikeste portsjonite kaupa peensoolde. Sinna avaneb kõhunääre, mis eritab seedenõret. Niisamuti avaneb sinna ka sapijuha. Sapp aitab seedida rasvu...
KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda lindude elupaika, liikumist, välimust ( kehakuju, kehaosad, nende iseloomustus, kehakatted, sulgede jaotus, tähtsus ). 2. Nimeta lindude erinevaid toitumisviise, too näiteid. 3. Kirjelda lindude sigimist ja pesitsemist. 4. Kirjelda linnumuna ehitust ja osade tähtsust. 5. Millised on munast koorunud linnupoegade tüübid, mis neid iseloomustab, too näiteid. 6. Kuidas jaotatakse linde vastavalt talvitumiskohale, nende iseloomustus, too näiteid. 7. Kirjelda lindude rändeid. 8. Milliseid kohastumisi on lindudel seoses lendamisega? 9. Iseloomusta lindude meeleelundeid. 10. Miks on linnud püsisoojased? 11. Milles seisneb lindude tähtsus looduses ja inimesele? 12. Too näiteid metsalindudest, veekogude lindudest, avamaastiku lindudest, õhulindudest, asulate lindudest. 13. Selgita mõisted: kõigusoojane, püsisoojane, pesitsuskolooniad. 14. Nimeta suur...
Siseelundid on pidevalt nii nende tegevust aktiveeriva kui pidurdava mõju all. Üldiselt: · sümpaatiline osa aitab adekvaatselt reageerida välismaailmale - tõuseb vererõhk ja südame löögisagedus, intensiivistub energiavahetus; · parasümpaatilise osa mõjul tõhustub seedimine , suurenevad energiavarud, toimub pärasoole ja põie tühjendamine, energiakulutusi vähendatakse. Vegetatiivset närvisüsteemi nimetatakse ka autonoomseks närvisüsteemiks, kuna selle tegevus ei allu tahtele. Vegetatiivne närvisüsteem korraldab siseelundite tööd. Mälu Mälu, õppimise ja mõtlemise protsesse seostatakse sünapside talitlusega, püsivate seoseliste muutuste loomisega aju neuronite vahel. Seega viib õppimine suurema...
Valkude uuenemiseks vajalikud aminohapped saadakse metaboolsest vabade aminohapete fondist. Organismi kudedes ja biovedelikes olevat üleüldist vabade aminohapete hulka saame vaadelda metaboolse vabade aminohapete fondina - valkude ja teiste biomolekulide sünteesiks kättesaadavate aminohapete kogumina. Metaboolse vabade aminohapete fondi täitumiseks meie organismis on põhiliselt neli erinevat viisi: toiduvalkude seedimine ja selle käigus moodustunud aminohapete imendumine; koevalkude lammutamine (valkude vananemine või kudede kahjustumine); seedekulglasse jõudnud seedenõrede koostises olevate ensüümvalkude lammutamine aminohapeteks ja nende imendumine; asendatavate aminohapete süntees süsivesikute arvelt. Rõhutame, et toiduvalgud on selle fondi normaalse taseme säilitamiseks äärmiselt olulised. Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. See toimub põhiliselt...
15 Kasutatud kirjandus: Kirjandus: 1. Raal A., Raukas R., Uibo O.Tervislik toit lapseootel naisele, imikule, väikelapsele.Valgus:2006 2. Sõgel K. Haigestumist soodustavad toitumistavad.Liigsöömine ja ülekaalulisus. Ülekaalulised lapsed koolis.Tartu 2004 3. Teesalu S., Vihalemm T. Seedimine toitumine dieedid. 1998 Ajakirjandus: 1. Mere E. Laps ja toit. Pere ja kodu eriväljaanne.Aprill 2006 Internet: 1. http://www.toiduliit.ee/failid/poordumise 2. http://www.terviseinfo.ee 3. http://www.toiduravi.ee/doc/IosaTunnid1-8.doc 16...
Karamellvärv kujutab endast põletatud suhkrut. Küsige mistahes bioloogilt ja ta ütleb teile, et põletatud suhkur on kantserogeenne. Hiirtel tehtud katsetega on tõestatud karamellvärvi pärssivat mõju immuunsussüsteemile. Ühendriikide Ravimiamet teab seda ning seetõttu peab iga seda värvainet sisaldav toode selle ka sildil ära märkima. Hea uudis on see, et immuunsussüsteemi pärssiv mõju kaob, kui joogi seedimine lõppeb. Veel üks karastusjookides sisalduv kahjulik aine on suhkur. palju suhkrut. Klaasitäis karastusjooki sisaldab kuni 11 teelusikatäit suhkrut. Kas nii tavaline ja maitsev aine võib olla tervist kahjustav? Suhkru seedimine sunnib keha kaltsiumit ja muid olulisi mineraale kaotama, luues eeldused osteoporoosiks, artriidiks ja diabeediks. Suhkur tõstab vere suhkrutaset, pärsib insuliini tootmist ja omastamist ning kurnab pankreast....
Jaapanis ja Hiinas on lehmapiim praktiliselt tundmatu, seal on sojapiim, soja kohupiim, jne. Sojal pole ei meeldivat maitset, lõhna ega välimust. Ta on kaunvili, mille valguline koostis muudab ta eriliseks. Teaduslikud uurimused väidavad, et sojatoodete tarbimine 6 * nädalas alandab tunduvalt vere kolesteroolitaset, paraneb südametegevus ja seedimine , kiireneb ainevahetus, vererõhk normaliseerub, väheneb vähktõppe haigestumise oht, jne. Sojaoas on 35-50% organismi poolt täielikult omastatavat valku, mis on oma koostiselt väga sarnased lihavalkudele. Lisaks 13-26% kolesteroolivaba taimset rasva, mis on organismile eriti soodsa koostisega. 14-24% on süsivesikuid, sisaldab veel kiudaineid, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, rauda, mangaani, joodi, flouri....