........................................................................6 Sigimine.................................................................................................................................. 6 Hingamine...............................................................................................................................6 Eritamine.................................................................................................................................6 Seedimine................................................................................................................................6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 Lisa 1....................................................................................
b) lihtensüümidel aktiivtsentriks teatud aminohapete radikaalid kindla ruumpaigutusega 3) Regulatoorne tsenter (osadel ensüümidel), mille abil saab ensüümreaktsiooni kiirust seadistada Ensüümreaktsioon: [E]+[S] -><- [E] -><- [E]+[P] E-ensüüm, S- lühteained, P- produkt(-id) Ensüümreaktsiooni toimumist mõjutavad tegurid: 1) Lähteaine hulk (kui lähtainet on vähe (limiidis), siis ensüümreaktsioon aeglustub) [kui pole mitu päeva söönud, siis seedimine aeglustub] 2) Ensüümi hulk (kui lähteainet on rohkem kui ensüüm suudab töödelda, siis aeglustub) [seedeensüümide puudus] 3) pH väärtus [maoensüümide jaoks pH 1,5-2,5; Veres aga 7,3-7,4] 4) Temperatuur- inimesel optimaalseks temperatuuriks 36-37°, kassidel 39°, lindudel 42°. Palavik ja alapalavik, palavik kurnab ensüümressursse rohkem. (Doonororganeid transporditakse jahutatult, et ressursse säästa) 5) Inhibiitorid ja aktivaatorid
Saleda figuuri saladus ongi oskus toitu teadlikult kombineerida! Dieedi põhimõte seisnebki valkude, rasvade ja süsivesikute kokkusobitamises ning süüa tuleb vaid neid toite, mis omavahel kokku sobivad. Lisaks tuleb toite süüa kindlas järjekorras.Eri toidugrupid tuleb võimalikult lahus hoida. Süsivesikuid ja valke ei tohi segamini süüa, kindlasti ei tohiks süüa süsivesikuid pärast valku. Süsivesikute seedimine ei võta nii palju aega kui valkude seedimine. Kui aga valku ja rasvast on söödud enne, jäävad süsivesikud valkude lõksu. Valgu toimel aktiveeruvad maohape ja seedeensüüm pepsiin. Maohape lagundab rasva ja pepsiin hakkab tööle. Tekib happeline keskkond, mis neutraliseerib ptüaliini ja pärsib täielikult süsivesikute seedimise.Ebapiisava seedimise peamine põhjus on seedesüsteemi ülekoormamine suure hulga erisuguse toiduga
Alkoholism on ravitav, kui kahjustused pole üle-tanud kriitilist piiri, haige teadvustab oma probleemi, tal jätkub tahet alluda ravile ja hoiduda alkoholist täielikult ilma igasuguste mööndusteta. Veel üks alkoholi halb pool on see, et alkohol kahjustab mitut kehafunktsiooni, soodustab vähkkasvajaid ja tekitab sõltuvust. Alkoholi liigtarvitamise korral kahjustub söögitoru, suureneb söögitoruvähi oht, väheneb peen- ja jämesoole aktiivsus, mistõttu halveneb toidumassi segamine ja seedimine, tekivad sage kõhulahtisus ja kaalukaotus, vitamiinide ja mineraalainete puudus põhjustab häireid kogu organismis ning võib tekkida kõhunäärme põletik. Tekivad veel rasvmaks, alkohoolne maksapõletik ja viimaks pöördumatu maksa sidekoestumine ehk tsirroos. Veel halvendab alkohol mälu, tekivad tasakaalu häired, kõnehäired ja hallutsinatsioonid. Lisaks kõigele sellele on veel paljugi ette lugeda , mis kahju alkohol teeb, kuid seda üks essee ära ei mahuta.
saaki püünisvõrguga, mille valmistab ta oma tagakehas olevate võrgunäärmete nõrest, mis hangub õhu käes peeneks niidiks. Võrgu serva lähedale koob ämblik enesele varitsuspaiga, veab sinna võrgu keskelt signaalniidi ning jääb saaki ootama. Võrku sattunud putukas liigutab signaalniiti, mis on ämblikule signaaliks - kohale tormata. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on lõugtundlad. Teine osa ämblikuid püüavad saaki luurates. 3. TOITUMINE JA SEEDIMINE Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on lõugtundlad, need lõpevad teravate küünisega, mille tipus avaneb mürginäärme juha. Hammustades valgub mürk ohvri kehasse ja surmab selle. Seejärel mähib ämblik ohvri võrku ja eritab suu kaudu tema kehasse seedenõret. Saak muutub vedelaks. Mõne aja pärast tuleb ämblik oma saagi juurde tagasi ja imeb toidu oma pugusse. Esmalt säilitatakse toit suures sopilises pugus. Ämblike tagakeha ei ole sklerotiseerunud, see
Hiidpandad on looduskaitse all. Ajalugu Eurooplased avastasid punased pandad 48 aastat varem kui hiidpandad. Pandasid on esmakordselt mainitud Hiina raamatutes 2500 aastat tagasi, kuid eurooplased ei näinud neid enne aastat 1869. Aastal 1936 toodi Su Lin esimese elava pandana Hiinast välja. Toitumine Bambuskarud veedavad 1624 tundi päevas süües, ülejäänud aja nad puhkavad. Pandadel on karnivooride seedimine, kuid nad söövad taimset toitu, peamiselt bambust, kust nende seedesüsteem saab toitaineid kätte vaid natuke. Päeva jooksul peab hiidpanda sööma üle 30 naela bambust. Pandale maitsevad noored bambusevõrsed, mille toiteväärtus on isegi väiksem (ainult neid süües on vajalik tarbida üle 80 naela päevas). Hiidpandal on eesjäsemetel pöidlataoline luine jätke (nn. kuues varvas), mille abil saab toitu haarata. Panda sööb istudes. Välimus
*Osaleb rakumembraani moodustaminel *Lüsosoomid moodustavad Golgi kompleksist Lüsosoomid *Ühekihiline membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis moodustavad Golgi kompleksi (Primaarsed: Sisaldavad mitteaktiivseid ensüümvalke)(Sekundaarsed:Sisaldavad lagundavaid ensüüme) Lüsosoomide funktsioonid *Kindlustavad surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamise. *Tagavad rakku sattunud võõrorgaanika (antigeenide) lõhustamise. *Rakusisene seedimine fago- ja pinotsütoos (ainuraksete toitumine) *Funktsioneerivad moondega arengu korral kudede ümberkujundamisel (kullese saba kadumine) ning sünnitusjärgselt emaka taandarengul. *Tagavad metabolismi nälgimisel, dieedil. Mitokondrid *Ümbritsetud kahe embraaniga Välismembraan Sisemembraan *Sile-kattefunktsioon *Kurruline- kristad e. harjakesed. *Harjakeste vahel Maatriks Mitokondrite funktsioonid
kuuluvad soe tee ja kosutav vestlus, luuakse kliendile turvaline ja kindel argipäeva rütmi naasmine. Pärast massaaži ei tunne inimene ennast üksikutest osadest koosnevana vaid tervikuna, suureneb tema teadlikkus oma kehast. Massaaži näidustused: selja-, õlgade- ja kaelakanguse pingepeavalude korral; üldine stressi, väsimuse enesetunde langus; kui seedimine on aeglustunud raskendatud on keskendumine ja uinumine; kui keha on üleüldiselt pinges meele kui ka füüsise paindlikkus on vähenenud. Vastunäidustused: kui esinevad südame rütmihäired, liiga kõrge või madal vererõhk, traumad, lahtised haavad, ägedad põletikulised protsessid, nakkushaigused, organite puudulikkus, veenilaiendid, kasvajad,
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS Iseseisev vahetöö nr.3 Nimi: Rühm: Kuupäev: 1. Seedimine tähendab toitainete keemilist lagundamist. 2. Seedetalitlust reguleeritakse vastavalt toidu kogusele ja iseloomule hormoonide ja närvisüsteemi abil. 3. Enteraalne närvisüsteem, s.o. seedesüsteemi enda närvipõimikud on vajalikud seedimiseks. 4. Näja- ja küllastuskeskust stimuleerivateks aineteks on glükoos, aminohapped ja leptiin. 5. Sülg sisaldab antikehi, lipaasi, amülaasi, vett, elektrolüüte ja lima ja on vajalik toidu niisutamiseks ja neelamiseks. 6
Tartu Kutsehariduskeskus Juhendaja: Vaike Vetka Siret Järve MY12 2013 Toiduained jagatakse kahte gruppi: a) aluseline b) happeline Kui happelist toitu palju süüa, siis hakkab see tervisele Tänapäeval on happelise toidu osakaal märkimisväärselt suurem, kui aluselise toidu Näitena võib tuua liha, piimatooted, alkohol jpm. Halva enesetunde taga on sageli liigne hapelisus veres, mis on tingitud happelisest toidust Tervise parandamiseks on aga kasu aluselistest toitudest, mille osakaal vaja menüüs suurendamist Enamik töödeldud toite on happelised Töötlemise käigus (näiteks keetmine või praadimine) hävitatakse vajalikud toitained ehk süüakse tühja kesta Keetmine teeb toidu happeliseks ning selle põhjuseks on vee temperatuuri tõus üle 45 kraadi, mis ha...
ANATOOMIA 21 LOENG 27.10.11 Oksendamine reflektoorne protsess, mida koordineerib piklikajus paiknev oksekeskus. Oksekeskuse naabruses paiknevad retseptortite poolest tundlik piirkonda ,mille ärritusel tekibki oksekeskuses erutus. Vere kaudu võib seda ärritada ajju jõudnud keemilised ained või toksiinid. Okserefleksi võivad vallandada erinevad stiimulid, põhjustatud erutus jõuab piklikajju vastavasse keskusesse ja vallandab refleksi. Stiimulid : 1) Tugev maovenitus või mao limaskesta ärritus (riknenud toit, keemilised ained) 2) Ebameeldivad nägemis- ja lõhnaaistingud seotud var...
niatsiin närvisüsteemi häired Folaadid (folatsiin, 0,4 mg Punaliblede Vitamiinid Aneemia, seede- Alkohol, stress, foolhape) sojajahu, tootmine, kasv, B12, B6 ja C ja närvisüsteemi suitsetamine, maks, aedvili, seedimine häired, ravimid liha nahahaigused Vitamiin C 60 mg Antioksüdant, Vitamiinid A, Organismi Antibiootikumid, (askorbiinhape) kartul, kapsas, sidekoed, igemed, B6 ja E, seleen, vähene stress, kortisoonid,
·N ainevahetuse koormus suureneb oluliselt mis avaladab mõju neerudele ·Taimsed valgud(kaunviljad pähklid,seemned) on sellised, kus puuduvad osad asendamatud AH-d Asendamatud ·asendamatud AH-d vastavates hulkades ja sobivates vahekordades sisaldavad nt muna,piim,juust ja liha. ·segatoidus loomsed ja vaimsed valgud täiendavad üksteist (soovtavalt 55% loomsed ja 45% taimseid valke). Valkude sünteesiks vajalikud aminohapped saadakse ·toiduvalkude seedimine ja aminohapete imendumine; ·koevalkude lammutamine ·seedetrakti jõudnud seedenõrede koostis olevate ensüümvalkude lammutamine aminohapeteks ja nende imendumine: ·asendamvate aminohapete süntees süsivesikute arvelt. Süntees ·ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400kg kehavalke ja sünteesib samapalju, säilitaks tasakaal. ·Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud,samuti maksa, pankreas, neerude ja vereplasma valgud. ·Seglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Fariza Imanova Rühm MK13-TE2 Õpimapp Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2013 BAKTERID Ehitus Fariza Imanova MK13-TE2 Kuju 1. Kerabakterid e. kokid 2. Pulkbakterid e. batsillid 3. Spiraalsed bakterid e. sprillid 4. Keeritsbakterid e. spiroheedid 5. Jatketega bakterid 6. Niitjad bakterid Paljunemine Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega. Temperatuuri mõju Paljud spoore mittemoodustavad bakterid ja sporogeensete bakterite vegetatiivsed vormid hukkuvad niiskes kuumuses temperatuuril 6070°C 1530 min. jooksul, kuid temperatuuril 80100°C juures aga mõne sekundi või mõne minuti jooksu...
Millest sõltub ainevahetuse kiirus ja kuidas organism seda reguleerib? Rommy Otti Tartu 2012 AINEVAHETUS EHK METABOLISM Protsesside kompleks, milles: organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eritab jäägid taas väliskeskkonda. Ainevahetus koosneb järgmistest protsessidest: Hingamine Toitumine, seedimine, imendumine Ainevahetusprotsessid rakkudes Jääkainete eritamine METABOLISMI JAGUNEMINE Anabolism ehk assimilatsioon on organismis toimuvate protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid, milles vajatakse energiat. Anabolismi vastandprotsess on Katabolism. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus on organismis toimuv keemiline protsess, mis on ainevahetuse osa, milles keerukamatest ainetest tekivad lihtsamad ja milles
Neerud renes Neer - ren Kusejuha - ureter Kusepõis - vesica urinaria Koorollus - cortec Säsiollus - medulla Toomasoon - vas afferens Viimasoon - vas efferens Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometriu...
Seedimine on eusüümide abil suurte toidumolekulide väiksemateks molekulideks lagunemine, et need pääseksid verre ja et rakud saaksid neist kätte eluksvajaliku energia. Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest. Seedekanali moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, umbsool, peensool, jämesool, pärak. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks, sapipõis, kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, neerupealsed. Suuõõnes algab süsivedeliku lagunemine 1. Tärklis > Glükoosiks, süljes sisalduva ensüümi abil 2. Mao ensüüm PEPSIIN lagundab valgud > aminohapeteks 3. 12-sõlmiksool rasvade lagundamine Lipaasi abil rasvhapeteks ja glütserooliks. LK 82 1. Vere glükoosi tase tõseb pärast söömist. Kuna söögi ajal stimuleerib parasümpaatiline närvisüsteem süljeeritust ja sülg on vedel. 2. Järgmine muutus toimub 30min pärast. Kuna ki...
Keelde suunduvad lihased ka kõrvalasuvatelt luudelt. Keeles on erinevad näsad ( sisaldavad maitsepungi, niitnäsad on kompimis, temp. Valu tundlikkus) ja maitsmisretseptorid. Keele abil toimub toidu segamine ja hääle moodustumine. Süljenäärmed - Sülje tootmine. Söögitoru - Pikk torujas lihaseline elund mille kaudu toit liigub makku.Lainelisene ehitus aitab toitu edasi liigutada. Magu - Meenutab kurrulist lihaseliste seintega kotti, kus algab valkude seedimine, säilitatakse toitu, et seda väikeste portsjonite kaupa peensoolde väljutada. Mao sisepinna limaskestas on näärmed, mis eritavad maoseina kaitsvat lima ja toidu seedimiseks vajalikku maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüümi pepsiin (valkude lagnundamine). Kolmekihiline lihaskest- piki, ring ja põiklihaskiht. Peensool - Seedekulga kõige pikem osa. Peensooles lõppeb seedimine ning algab toitainete imendumine verre ja lümfi (rasvad)
· Kuulub palju aega vastavate org. Leidmiseks · Tundikus keskkonnasuhtes Seente poolt toodetud ensüüme kas. toiduainete lõhna ja värviomaduste parandamiseks. Seeni kas. käärimiseks Prokarüootidde eelised : · Paljunevad kiiresti · Paljunemine võtab vähe ruumi · On võimalik kas. vedelatel, tahketel, kunstnikel söötmisel Funktsionaalne toit toiteliste, süsioloogiliste funktsioonide parandav toime( madaldab haiguse riski seedimine, inuumnsus. Lühidalt : Toiduainetele lisatakse midagi, et see parandaks inimese tervist. · Looduslik ( mesi, küüslauk, astepaju marjad · Loomorg. ( tervisemunad) · Toidule lisatakse midagi keemilist ( kaltsiumiga rikastatud mahlad, rauaga rikastatud helbed) Bioterje : · Seentes saadud ensüümid peletavad putukaid ja seenhaigusi · Feromonidega meelitatakse kahjureid lõksu
INIMENE 2. Inimese koed, nende üldiseloomustus -Kattekude - on nahk keha pinnal - kaitseb ja katab teisi kudesid. -Närvikude - asub peaajus, seljaajus, kehas - Võtab vastu ja kannab kehas edasi välisärritusi ehk välisinformatsiooni -Lihaskude - asub skelitil ehk luustikul; siseelundite lihased - võimaldab teha liigutusi -Luukude - on jäik sidekude - toetab keha, muudab luud jäigaks ja tugevaks -Rasvkude - asub naha all, siseelundite ümber - säilitab varuaineid, hoiab keha temperatuuri - Epiteelkude- katab organismi välispinda- kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. - Sidekude- täidab siduvat ja koondvat rolli, hoides teisi kudesid ja organeid paigal 3. Mis on ja kuidas toimub keemiline ja elektriline sünaps? Sünaps on närvirakkude omavaheline ühendus, või närvi- ja lihasraku vaheline ühendus. Sünapsid võivad olla keemilised või elektrilised. Elektrilises sünapsis on rakud tihedasti omavahel ühenduses ning närviimpulss antakse kiiresti j...
Inimene ja bakterid Inimkeha normaalne mikroobikooslus Pandakse alus tavalise sünnitamisega. Keisrilõikel on normaalne mikroobikooslus häiritud. Kõige rohkem baktereid on soolestikus, eriti jämesooles. Tahke väljaheitemass on paljuski tänu bakteritele moodustunud. Teisel kohal on nahabakterid. Kolmandal kohal suguelundid. Igal inimesel on individuaalne mikroobikooslus (see võib muutuda). Koos elavate inimeste mikroobikooslused ühtlustuvad. Kui veres on baktereid, siis see on sepsis (veremürgitus) ja suremus kõrge. Mikroobikoosluse ülesanded: 1) Tagavad organismi kaitse a) otseselt (nt: rasvhapete teke nahal, piimhape soolestikus) b) kaudselt (sobivate elupaikade hõivamine). Kaudne kaitse kaob antibiootikumravil. Bakter, mis ei kinnitu, meid ei kimbuta. Haiglainfektsioonid. 2) Seedekulgla mikroobikooslused toodavad vitamiine 3) Aitavad kaasa toitainete seedumisele ja imendumisele (laktoosi seedimine; Fe, Ca, P imendumine jne) 4) Hoia...
U 6000 ribosoomi ühes rakus. · Valgusüntees. 7) Golgi kompleks ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest. U 10 golgi kompleksi ühes rakus. · Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. · Rakumembraani ja rakukesta moodustumine · Lüsosoomide moodustumine. 8) Lüsosoomid ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed. · Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine · Rakusisene seedimine pino- ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine) · Kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine) · Emaka taandareng sünnitusjärgselt tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil (ainevahetuse) 9) Mitokondrid ümbritsetud kahe membraaniga · Välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga · Sisemembraan on kurruline Tähtsus: · Mitokondri maatriksis on nukleiinhapped (RNA, DNA) ja ribosoomid (valgusüntees)
Rakk 1. Rakuteooria põhiseisukohad: a)Kõik organismid koosnevad rakkudest. b)Iga uus rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. c)Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 2.Rakkude jaotus Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: Prokarüoodid ehk eeltuumsed puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Nt bakterid. Eukarüoodid ehk päristuumsed . tuum on olemas, ainu ja hulkraksed organismid. Nt looma-, taime-, seenerakud. Üherakulised organismid: 1)mikroskoopiliste mõõtmetega 2)harilikult iseloomuliku väliskujuga 3)aine- ja energia vahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Nt bakterid, algloomad, pärmiseened. Hulkraksed organismid: 1)iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Nt selgrootud, selgroogsed loomad, taimed jt Hulkraksesorganismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 3.Rakutuum Raku keskel. Tuumas asuvad kr...
Karedapinnaline ER- kanalitel paiknevad ribosoomid, mis sünteesivad valke. -Ribosoomid Iga ribosoom on kaheosaline, koosnevad väiksemast ja suuremast allüksusest. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Nendes toimub valgu süntees. Polüsoomid- ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikud. -Lüsosoomid Ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse aineid. Nendes lagundatakse makromolekule ja rakustruktuure, rakusisene seedimine, kudede ümberkujundamine moondega arengu korral (kullese saba kadumine), tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil. -Golgi kompleks Koosneb tsiternikestest ja põiekestest ja neid ühendavatest kanalitest. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomidesse, toimub rakumembraani ja rakukesta moodustamine. -Mitokonder On ümbritsetud kahe membraaniga, kujult ümar või pulkjas. Välismembraan on sile ja
Maakimalane (Bombus lucorum) Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Selts: Kiletiivalised (Hymenoptera) Alamselts: Rippkehalised (Apocrita) Sugukond: Mesilaslased (Apidae) Perekond: Kimalane (Bombus) Liik: Maakimalane (Bombus lucorum) Välimus Rindmiku eesosa on kollane, keskelt must Tagakeha eesosas hele vööt Kaks paari kilejaid lennutiibu. Tagatiivad on eestiibadest natukene väiksemad ja on eestiibadega konksukeste abil seotud. Käppadel on 5 lüli. 3. Siseehitus Keha on kaetud mustade ja kollaste karvakestega Keha toetab kitiinkest Mesilastel pole verd, mis kannab nii toitaineid kui ka hapnikku, vaid hemolümf o Hemolümf on läbipaistev veidi kollakas vedelik, milles ujuvad rakud Hingamiselundid kujutavad endast torukeste võrku, mis ulatub kõikide organiteni ja õhukottide süsteemi Kimalased hingavad tagakeha mahu suurendamise ja vähendamisega Lennul ime...
Sama talituse,struktuuriga sarnased rakud- koed. /organ e elund- paljudest kudedest. Töötavad koos, ühtne ül- elundkond e. organsüsteem- kokku moodustuvad organismi.inimese kehas 10 astmel 14 rakku, peaaju koores 15 miljardit rakku./ Epiteelkude- katab organismi välispinda ning ka nt kuseteid,kopse, veresooni. Kaitseb vigastuste,nakkuste eest.toimub ainevahetus väliskeskkonna ja organismi vahel. Koed tihedalt üksteise kõrval,rakuvahelise aineta õhukesed kiled.all asub basaalmembraan, toetab epiteelkude, seob sidekoega. Ripsepiteel-rakkude välispinnal asuvad ripsmed,hingamisteedes. Sidekude- rakud hajusalt, vahel rakuvaheaine,kujutab võrku. Kollageen- sidekoe põhimass. Esineb kogu kehas.ühendab teisi kudesid omavahel, toetab elastseid kehaosi. *kohev sidekude-hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, tagab nende elastsuse. *Rasvkude- rasvaga täidetud rakud on varuainete kogumiseks,pehmendavad lööke, moodustavad loomadele soojusisolatsiooni...
1. Millised on elu omadused? Paljunemine, hingamine, seedimine jne, vereringlus 2. Mis on biomolekulid? Molekul, mis moodustub metabolismi käigus. (Sahhariidid, lipiidid jne) 3. Mis on pärilikkus? Organismide geofondi edasikandmine 4. Millised on elu organiseerituse tasemed? Mis on erinevate teadusharude nimed, mis uurib konkreetset organiseerituse taset? Molekulaarne tase(Molekulaarbioloogia), rakuline tase(Tsütoloogia), kudede tase(Histoloogia), elundite tase(Anatoomia), elundkondade
kõhunääre) Maos algab ka valkude lõhustumine soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. Magu mahutab korraga üsna palju toitu ning see võimaldab olla inimestel pikemat aega söömata. Lagundatud aminohapped imenduvad maost verre ja kantakse keharakkude juurde. Neist saab hiljem rakkudes ehitada juurde kehale vajalikke valke. (nt tärklis ja rasvad) Maost liigub toit peensoolde. Peensoolde avanevad sapijuha ja kõhunääre, mis toodavad teisi vajalikke seedeensüüme. Kõige aktiivsem on seedimine peensoole alguses ehk kaksteistsõrmiksooles. 3. Kirjelda seedimist ja toitainete imendumist peensooles ja jämesooles. Peensoolest imenduvad verre süsivesikute ning valkude koostisosad, samuti vitamiinid, mineraalained ja vesi. Rasvade lagunemisel tekkinud glütserool ja rasvhapped imenduvad lümfi. Rasvade lagunemisel osaleb ka ensüüm lipaas. Läbi peensoole läheb vedel soolesisu jämesoolde, kus toimuvad järgmised
Maksa ehitus ja talitlus Maks (hepar) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund. Paikneb kõhuõõne ülalosas, paremal pool ning maksa kaitseb rindkere luustik. Maksa funktsioonide alusel toimib maks lisaks seedeelundile ka fagotsütaarse, immunogeense ja endokriinse elundina. Maks on inimese suurim siseelund kaaludes täiskasvanul ligikaudu 1,5 kg. Samuti on maks inimese suurim seedenääre. Maksa ehitus Maks on peaaegu täielikult kaetud kapsliga, nn Glissoni kihnuga, mis on kõhukelme osa. Maksal on kaks suurt sagarat parem on vasakust mitu korda suurem. Parem maksasagar, mis moodustub segmentidest VVIII, külgneb parema roidekaarega. Vasak maksasagar, mis moodustub segmentidest IIV, on paremast maksasagarast väiksem ja õhem ning lõpeb maksafibroosripikuga. Maksa alumise pinna keskel on maksavärat, millest kulgevad mak...
südamelihaste tööks ja võtab osa vere hüübimisprotsessist. Fosforit leidub veise kehas 80% ning see on vajalik süsivesikute ja rasvade ainevahetuses. Fosforivaegus võib põhjustada isu puudust, rahhiiti või ostemolaatsiat. Naatrium ja kaalium on organismile vajalikud närvi- ja lihaskoes. Selle puudumisel aeglustub kasv ja söögiisu halveneb. Kuivaine - (toortuhk + toorproteiin + toorrasv + toorkiud) = Orgaaniline aine Söötade seedimine on loomaliigiti erinev ja sõltub nende seedeelundite ehitusest ja talitlusest. Hobustel ja sigadel on ühekambriline lihtmagu. Veistel, lammastel, kitsedel mitmekambriline liitmagu, mis koosneb kolmest ruumikast eesmaost – vatsast, võrkmikust ja kiidekast – ning pärismaost e. libedikust. Kõige suurem vats on veistel. Jämesool on kõige suurem hobustel. Peensool on kõige suurem veisel ja hobusel. 2
Lüsosoomid 11.klass 04.11.2007 Tallinn 2007 Sisukord Lk 2: Sisukord Lk 3: Sissejuhatus Lk 3: Lüsosoomide tüübid Lk 4-5: Lüsosoomid Lk 6: Ainete teekond lüsosoomidesse Lk 7-8: Lüsosomaalsete ensüümide defektidest tingitud haigused Lk 9: Kokkuvõte Lk 10: Kasutatud kirjanuds 2 Sissejuhatus Lüsosoomid on ühekihilise membraaniga ümbritsetud lõhustavaid ensüüme sisaldavad organellid (Ensüümid lõhustavad aktiivses olekus valke, lipiide jt. aineid ning rakustruktuure.), mis moodustuvad Golgi kompleksist. Lüsosoomide suurus võib olla 0,25-0,5 µm ja ühes rakus on neid enamasti kuni paarsada. Lüsosoomid jagunevad kaheks. Esiteks primaarsed lüsosoomid, teiseks sekundaarsed lüsosoomid. Primaarsed sisaldavad vaid mitteaktiivses olekus ensüüme, sekundaarsed aga...
töötlemine ja pakkimine põiekestesse, Rakumembraani ja rakukesta moodustamine, Lüsosoomide moodustumine moodustamine, Lüsosoomide moodustumine Lüsosoom- Ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed.Surnud ja Lüsosoom- Ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed.Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. Rakusisene seedimine. mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine.Rakusisene seedimine, Ribosoom- Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad Ribosoom- Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule.Valgusüntees sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule.Valgusüntees Tuum- juhib ja kontrollib elutegevust. Tuumas asuvad kromosoomid, mis
kolesterool, mis hoiab veresoonte seinad pehmed, elastsed ja libedad, välistades LDL- kübemete kleepumise nendele. Mida rohkem HDL-kolesterooli, seda parem. Hea kolesterooli taset tõstab füüsiline koormus. Kõige rohkem kolesterooli on inimese närvikudedes ja neerupealiste koorolluses. Kogu tarviliku kolesterooli töötleb organism läbi ja kasutab ära. Vajaliku vererasvade hulga kindlustab organismile igapäevasest menüüst saadavate rasvade seedimine ja maksas toodetud kolesterool. Veres liigub kolesterool ringi kerajate kübemetena - lipoproteiinidena, mille keskosa moodustab rasv ja pealispinna valk. Just nende veres ringlevate lipoproteiinide tihedusest oleneb, kas organism töötleb need läbi ja kasutab ära või jääb kübemeke verre ringlema ja sooni seestpoolt ummistama. Vere liiga kõrge kolesteroolisisaldus on peamine ateroskleroosi põhjustaja.
Vitamiinid ja mineraalid 11. Ainevahetusreaktsioonide analüüsimisel võib eristada katabolismis kolme taset. Kirjeldage a) millised transformatsioonid neil tasemeil toitainetega toimuvad ja b) millised produktid ja kesksed metaboliidid tekivad. Loeng 16 slaid 12 12. Millised toodud protsessidest on klassifitseeritavad kataboolsetena (K), millised anaboolsetena (A)? a. triglütseriidide lõhustumine glütserooliks ja rasvhapeteks b. nukleotiidide de novo süntees A c. süsivesikute seedimine K a. glükogeeni formeerumine glükoosist e. glükoosi oksüdatsioon CO2 ja H2O-ks K f. rasvhapete moodustumine atsetüül-KoA-st g. defektsete valkude destruktsioon proteasoomides
enteropeptidaas e. enterokinaas. Kui kõhunäärme nõrega jõuab trüpsinogeen peensoolde, toimub enterokinas, mis lõhustab trüpsinogeeni molekulist ära ühe rühma aminohappeid. Kui ...... trüpsiin aktiveerib ülejäänud ensüüme ....... enteropeptidaas, tekib järjest rohkem aktiivset trüpsiini mis aktiveerib iseennast ja teisi valke.LOE TRÜPSIINI KOHTA!!!!!!!!!!!!!! SEEDIMINE SUUÕÕNES Protsessid: 1) Toidu mälumine 2) Toidukämbu niisutamine
VEREV MERITÄHT (Asterias rubens) Ilma peata ning harilikult viiekiireline meritäht näeb merepõhjas välja vaimustava ning ilmsüütu loodusimena. Tegelikult on ta ablas, pidevalt saaki jahtiv röövel. Verev meritäht kuulub Euroopas kõige tuntumate Atlandi ookeani rannikuloomade hulka. Esineb arvukalt Lääne- ja Põhjamere rannikul. ISELOOMULIKUD OMADUSED Meritähtede, merisiilikute ja meripurade kehaehitus eristab neid teistest loomadest. Vereval meritähel on harilikult enam-vähem lame keha keskkettaga, mis läheb järk-järgult üle viieks kiireks. Teistel meritähtede liikidel, näiteks kiirtähel, võib olla isegi kuni viiskümmend kiirt. Suuava paikneb keha alapoolel, pärak ülapoolel, veidi külje peal. Nende vahele jäävad tähtsamad seedeelundid. Lubiplaatidest koosnev lubiskelett säilitab meretähe kuju ja vormi. Meritähe keha pealispoolt katavad enesekaitseks ja keha puhastamiseks mõeldud väik...
kare ER – kanalitel paiknevad ribosoomid Golgi kompleks – valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse, rakumembraani, rakukesta jalüsosoomide moodustumine Ribosoom – sisaldab rRNA-d ja valgumolekule. valgusüntees Mitokonder – sisaldab RNA-d ja ribosoome. Kindlustab hingamise raku tasandil Lüsosoom – membraaniga ümbritsetud põiekesed. Toimub rakusisene seedimine, ainete lagundamine Tsenrtosoom - Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise Tsütoskelett – valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur, annab rakule kuju, seob organellid ühtseks tervikuks 12.Ainete transport läbi rakumembraami: Aktiivne transport – madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke.
Paljunemine Ärrituvus Ainevahetus Liikumisvõime 2. Mitokondrite fun on: b) energiatootmine 3. Ainete aktiivne transport läbi rakumembr toimub: b) läbi kanalite rakumembraanis 4. Mitokondrite fun mõjutab: c) vastupidavustreening 5. Mis on fagotsütoos? Raku õgimine. Staadiumid: Amöbioidne liikumine Külgetõmme Õgimine Seedimine Fagotsütoosiks on võimelised leukotsüüdid. Objektiks on peamiselt organismi sattunud mikroobid, tolm, hävinud rakud. Fagotsütoosi intensiivistumisega paraneb organismi kaitsevõime. 6. Staatilisele rakupopulatsioonile on iseloomulik need rakud ei jagune edasi (närvirakud) või jagunevad väga harva (lihasrakud). 7. Raku hingamine on glükoosi ja teiste toitainete lagundamine süsihappegaasiks ja veeks. Jaguneb: glükolüüs, reaktsioonid Krebsi tsüklis,
· Vähk liigub pea ees, ujub aga tagurpidi. Jõevähi ehitus (3) Jõevähi elundkonnad (1) · Närvisüsteem - olulisel kohal on kompimis- ja haistmismeel. Liitsilmad võimaldavad näha kujutisi ja tajuda liikumisi. Vaatamine läbi liitsilma on nagu vaatamine läbi kokteilikõrte kimbu. Jõevähi elundkonnad (2) · Seedeelundkond: Sõrgade abil suunatakse toit suuavasse, kus osaliselt toit lõugade abil peenestatakse. Edasi liigub toit makku, kus jätkub toidu seedimine (vajalikke nõresid toodab maks). · Jõevähid toituvad väga mitmekesiselt vetikad, väikestest loomakestest, ka surnud konnad ja kalad. · Erituselundkond: jäägid eritatakse roheliste näärmete kaudu (vedelik, mis eritub on rohelist värvi). · Vereringe: avatud, veri (sinakasroheline) liigub südamest lähtuvates veresoontes ja kehaõõnes. · Hingamine: lõpuste abil, kus toimub vere rikastamine hapnikuga. Jõevähi sigimine
ehitab rakumembraane Lüsosoomid - Rakule mittevajalike ainete ja osakeste lagundamine ja taaskasutamine. Ühekordse membraaniga põieke raku sisekeskkonnas. Sisaldab lagundamiseks vajalikke ensüüme. Kehaomaste ainete lagundamine: Surnud rakkude lagundamine hulkraksetes. Kudede lagundamine (emaka taandareng sünnitusel, konnakullese saba taandareng, putukavastse kudede täielik lagundamine nuku staadiumis) Võõra orgaanilise aine lagundamine: Rakusisene seedimine ainuraksetel. Rakku sattunud võõra orgaanilise aine lagundamine. Rakule mittevajalike ainete lagundamine Tsütoskelett - Valguniitidest võrgustik raku sees. Aitab hoida raku kuju. Võimaldab rakul liikuda. Hoiab paigal rakuorganellid. TAIMERAKK Erinevad loomarakust: rakukest ja plasmodesmid, vakuoolid ja tonoplast, plastiidid. Vakuool rakumahlaga täidetud, ümbritsetud ühe membraaniga e tonoplastiga. Ühes rakus võib olla mitu vakuooli.
puuviljamahla või mingit jooki ning taas salatit. Enamustel juhtudel see tsükkel kordub kuni taldrik tühjeneb ning järgneb veel magustoit koos millegi joodavaga. Selline erinevate toiduainete segamine ei möödu jälgi jätmata: neist igaühe läbiseedimiseks on vajalikud erineva pikkusega ajavahemikud (vt lk 193-199). Enim kontsentreeritud toitu (enamasti valgud) omandab organism aeglasemalt kui mõnda muud, samas kui selle seedimine algab kõige esimesena. Valkude (proteiinid) omandamiseks vajalik aeg kestab tunde, ning kui juures on veel ka üle soovitud koguse rasvu (tühiselt väike kogus), siis venib protsess veelgi pikemaks. Sel ajal peavad organismi poolt kiiresti omandatavad toiduained, nagu näiteks juur- ja puuviljad, jääma makku ootele, kuni ,,raske" toit ära seeditakse. Kogu see protsess võib venida isegi kuni kaheksatunniseks. Oodates oma järjekorda hakkavad puuviljad ning
Niivisi reguleeritakse elundite talitlust pidevalt ja viiakse vastavusse konkreetsete vajadustega. Üldistusena võib öelda, et sümpaatikus aitab adekvaatselt reageerida välismaailma mõjudele, parasümpaatikus korrastab "kodust majapidamist". Sümpaatikuse toimel tõuseb vererõhk ning südame löögisagedus ja jõud, paraneb töötava skeletilihase varustamine verega, intensiivistub energiavahetus. Pasrasümpaatikuse mõjul tõhustub seedimine, suurenevad energiavarud, toimub pärasoole ja põie tühjendamine, väheneb organismi energiakulu. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Membraani laeng on positiivne väljaspool (rohkem Na+ ) ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks
organismi piisava hulga hapnikuga. Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. Hingamist reguleeriv keskus asub piklikajus. See on tundlik veres süsihappegaasi hulga suurenemisele ja pH alanemisele. Vere pH alanemisel intensiivistub hingamine, see toimub automaatselt. 6) Kirjelda veresuhkru taseme regulatsiooni. · Toidus olevate süsivesikute seedimine. · Glükogeeni lagundamine. · Glükoosi sünteesimine mittesüsivesikutest. 7) Suhkruhaigus kui inimese kõhunääre ei tooda insuliini või toodab seda liiga vähe tekib diabeet. Seda leevendab: · Teadlikult planeerides toitumist. · Tablettravi. · Insuliini süstimine. 8) Millised ülesandeid täidab maks? · Aminohapete sisalduse regulatsioon · Kahjulike ainete legundamine · Varuainete hoidmine
Kalataimetoitlased söövad lisaks taimetoidule ka kalatooteid. Linnuliha-taimetoitlased toituvad lisaks taimetoidule ka linnulihast ning semivegetaarlased tarbivad loomset päritolu toite, kuid väldivad punast liha. Samuti väitis Kätlin Kalling, et kui ta hakkas veganiks, siis muutus tema tervis märgatavalt. (Kalling, 2015) Tema keha- kui ka näonaha niiskustasakaal paranes ja nahk muutus pehmemaks ja elastsemaks. Ta tundis ennast energilisemalt, tema seedimine kiirenes ja seedehäired kadusid. Lisaks sellele mainis ta veel ära, et tema menstruatsioon lühenes ja Taimetoitlus | Reelika Raudsepp pikenes ka perioodide vaheline aeg. Ta tundus joogat tehes, et tema keha on painduvam ja plastilisem. Ta oli vaimselt tasakaalukam ning ta muutus rahulikumaks ja rõõmsamaks. Taimetoitluse nõrgaks küljeks tuuakse välja B12 vitamiini raske kättesaadavus. B12
Vee ülesanded: 1. Tagab rakkude ainevahetuse 2. Tagab raku siseõhu 3. Kindlustab organismide ringeelundkondade töö 4. Temperatuuri reguleerimine, jahutab 5. Kaitsefunktsioon Süsivesikud - suhkrud. Lipiidid - rasvad, õlid, vahad, steroidid (hormoonid, d-vitamiin). Valgud - koosnevad aminohappejääkidest. (Fibrillaarsed e niitjad valgud - kõõlused, kõhred, juuksed, küüned, karvade valgud, verehüübimisvalgud, lihastööd osalevad valgud. Globulaarsed valgud - ensüümid (aitavad seedida), antikehad (valged vererakud), histoonid, munavalge.) Nukleiinhapped - DNA, RNA. Raku ehitus ja talitlus: Golgi kompleks - valgu lõplik töötlemine Rakumembraan - kaitseb rakku Mitokonder - raku varustamine energiaga Tsütoplasma - seob raku ühtseks tervikuks Lüsosoom - (moodustuvad Glogist) rakusisene seedimine; rakku sattunud orgaanilise aine lõhustamine Ribosoomid - toimub valkude süntees Tuum - pärilikkusaine, juhib raku elutegevust Tuumamembraan - kaitseb ...
kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki. Pärmseente rakkude suurus varieerub liigiti: tavaliselt on nad 3...4 µm läbimõõduga, kuid mõned liigid kuni 40 µm.Pärmseened sigivad nii suguta kui suguliselt, esimesel juhul toimub kas pungumine või pooldumine, sugulise sigimise korral moodustavad nad askospooreehk kotteoseid. Algloomad Ehk ainuraksed. Ainurakse rakus on palju organelle, mille funktsioon on kulgemine, toidu otsimine, seedimine, eritamine ja sigimine. Mõned neist, näiteks rakusuu ja ekstrusoomid, on ainulaadsed. Rakumembraan on poolläbipaistev membraan raku pinnal. Ta on enamasti õhuke ning vormi muutev (näiteks amööbide puhul), mõnikord on tkahekordne(tippeosprotistide. (Apicomplexarakuvälised staadiumid) või kolmekordne (Gregarina). Kui ta on tugevdatud mikrotuubulite süsteemiga, nimetatakse teda korteksiks või pelliikuliks (Opalinida, ripsloomad). Paljudel liikidel on koda
glükoosi reageerimine O-ga, mille tulemusel vabaneb energia ja tekib co2 ning H2O. · Golgi kompleks: ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest. ÜLESANDED: valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse, rakumembraani ja rakukesta moodustamine, lüsosoomide moodustumine. · Lüsosoomid: ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed. ÜLESANDED: surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine, rakusisene seedimine pino-ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine), kudede ümberkujundamine moondega arengu korral (nt. Kullese saba kadumine), emada taandareng sünnitusjärgselt, metabolism tagamine nälgimisel või dieedil. · Tsütoskelett: valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. ÜLESANDED: annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks, kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise.
ensüüme, väiksem energiakulu). Organism lammutab ööpäevas ~400 g valku, sünteesib samuti. Erinevate kudede valkude uuenemine toimub erineva kiirusega, mõnest minutist kuni aastani) Vabade aminohapete fond (~30 g): · Toiduvalgud · Koevalkude hüdrolüüs (80 %) · Seedeensüümide hüdrolüüs, kokku ~30 50 g valku · Aminohappeid veres 35 65 mg/dl (detsiliitris, mg%), s.o. 0,3-0,6 g/l Valkude seedimine on energiamahukas protsess: · vajab kõige rohkem erinevaid ensüüme. · Vabanenud aminohapete imendumine oleneb Na-ioonide gradiendist, mille hoidmiseks on vaja ATP energiat · Aminohapped imenduvad spetsiifiliste valguliste kandjate abil erinevad aminohapped võivad üksteisega kandja pärast konkureerida: Gly--Ala--Ser--Cys, Val--Leu--Ile--Phe, Lys--Arg, Glu--Asp.
panda silmade suuremaks tegemine ja teistele loomadele hirmuäratavamaks muutmine. Pandade tüvepikkus on 1,2 1,5 m , nende saba on umbes 12, 5 cm pikk ning Pandad kaaluvad 75 160 kg . Nad toetuvad lühikestele paksudele jalgadele , mille käpad on varustatud tugevate küünistega . Panda kasukas on kergelt rasvane, mis muudab selle veekindlaks . TOITUMINE Bambus Bambuskarud veedavad 1624 tundi päevas süües, ülejäänud aja nad puhkavad. Pandadel on karnivooride seedimine, kuid nad söövad taimset toitu, peamiselt bambust , kust nende seedesüsteem saab toitaineid kätte vaid natuke. Päeva jooksul peab hiidpanda sööma üle 30 naela bambust. Pandale maitsevad noored bambusevõrsed, mille toiteväärtus on isegi väiksem (ainult neid süües on vajalik tarbida üle 80 naela päevas). Bambus on kõrge kõrreline ja väga raskesti mälutav taim. Seetõttu on evolutsiooniprotsessi käigus suure panda hambad muutunud.
● Vastsed ● Kahetiivaliste vastseid nimetatakse vakladeks ● Elavad vees, kõdus, seentes, laipades, isegi parasiitidena teiste loomade sees ● Kahetiivaliste vastsetel puuduvad jalad ● Pärast munast koorumist kasvab vagel teatud suuruseni ning moodustab kookoni. Vagla ja valmiku üleminekuperioodi nimetatakse nukuks ● Kõrgemate kärbseliste vastsetel esineb sooleväline seedimine Näited sääseliste liikidest Pistesääsklane (Culicidae) Sääriksääsk (Tipulidae) Kihulane Sellesse sugukonda kuulub umbes 1 000 liiki väikesi, 2 - 6 mm pikkusi iseloomustab kogu sääski. Võrreldes pistesääskedega on Pistesääski on leitud kõigist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
