Linnu sulgede tüübid on hoosulg, kattesulg ja udusulg. Linnu skeletil on *tiivaluud, *harkluu, *rinnakukiil,*sabalülid(luu). Söögitorust läheb toit tervena pukku(toit koguneb ajutiselt) edasi läheb näärmemakku(seal algab toidu seedimine; seedemahladega) sealt edasi läheb lihasmakku(kus purustatakse kõvemad toidupalad) mööda soolestikku jõuab toit kloaaki ja kloaagist väljub toit. Linnu muna osad õhukamber- esimene hingetõmme. looteketas- tuleb tibu. rebuväät- looteketta hoidmine, looteketast üles. valkkest- kaitse ja toit . munarebu- toiduks. nahkjas kest- kaitseb bakterite eest. Pesahoidjad linnud- Ei hülga pesa peale koorumist, vaid jääb mõneks ajaks poegadega pessa. Nt. laulurästas, vares, tihane. Pesahülgajad linnud- Lahkub pesast peale koorumist. Nt. part, teder, metsis. Pesaparsitismiks nim. kui üks linnuliik muneb oma munad teise linnuliigi pessa. Linnud elavad metsades, põldudel-niitudel, veekogude ääres. Metsas- merik...
Väikesed taimtoidulised imetajad Hanna Mia Koit, Carmen Koov, Aleksandr Korabljov Üldiselt: Väikesed taimtoidulised on näiteks hiired, hamstrid ja suslikud Tegutsevad öösiti ja enamasti maapinnal Ohu korral põgenevad kiiresti oma urgudesse Peavad palju sööma et hoida oma kehatemperatuuri Tsintsilja Tsintsiljad on imetajad, kes elavad Andides. Ta toitub erinevatest rohuliikidest põõsastest ja kõrrelistest. Ühe kasuka jaoks läheb vaja 150 tsintsilja nahka. Ta karv on nii tihe, et parasiitidel pole võimalik nahani jõuda. Vombat Vombat on Austriaalias elav taimtoiduline kukkurloom, kes toitub peamiselt kõrrelistest, juurtest, koortest jms. Vombatitel on väga aeglane seedimine kuni 14 päeva. Liigub aeglaselt, aga vaenlase tulekul suudab kiiresti liikuda ning hammustab väga kõvasti. Koduhiir Koduhiire toiduks on mitmesugused taimed, seemned, ja putukad. Majades sööb ta kõike kättesaadavat. Koduhiirel on suur sigivus 8 pesakonda a...
· Vererakud erütrotsüüdid · Leukotsüüdid, trombotsüüdid 6. Mille poolest on erilised erütrotsüüdid? (2tk) · Seob hemoglobiini abil · Viskavad tuuma välja 7. Mis reguleerib hingamist? Piklikaju - Hingamisliigutusi juhib peaajus (piklikus ajus) asuv närvikeskus, mida nimetatakse hingamiskeskuseks. 8. Kirjelda toidu liikumise teekonda ( kus mis toimub?) · Suuõõs toidu peenestamine, segamine(keel), maitsmine, algab toidu seedimine · Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr auromaatselt kõri ning allaneelatud toit ei satu hingetorru. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. · Magu toidu segamine, toidu soojendamine. · Peensool toitainete imendumine verre. Kaksteistsõrmiksool valkude,
nahk – kaitseb väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetungi eest. ninaõõs – ninaõõnega algavad hingamisteed. Ülesanne: sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. hingetoru – soojendab ja puhastab õhku. kopsutoru – viib sissehingatava õhu kopsudesse. kopsusomp – toimub gaasivahetus. hingamiskeskus – peaajus asuv närvikeskus, mis juhib hingamisliigutusi. seedimine – seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastavaks. ainevahetus – seob organismi ümbritseva keskkonnaga. ensüüm – erilised valgud, mis kiirendavad kehas toimuvaid keemilisi reaktsioone. vitamiin – toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida organism ise ei tooda. hambaemail – katab hammast väljastpoolt ning kaitseb hammast kulumise ja mikroobide eest.
ohtlikumad, sest suhkruasendajad on kahjulikumad kui suhkur. Dieetjoogid sisaldavad palju rohkem süsihappegaasi kui tavalised karastusjoogid. 3)Hüpotees: Karastusjoogid on tervisele kahjulikud 4)Hüpoteesi kontrollimine : Teadlased on kindlaks teinud, et karastusjookide tarbimine tekitab kaltsiumipuudust, sõltuvust, rasvumist. Rasvumine omakorda on ideaalne platvorm kõikvõimalike südamehaiguste tekkeks. Kaltsiumipuudus tekitab luude ja hammastehõrenemist. Suhkru seedimine sunnib keha kaltsiumit ja muid olulisi mineraale kaotama, luues eeldused osteoporoosiks, artriidiks ja diabeediks. 5) Tulemuste anal üüs ja järelduste tegemine : Karastusjookide tarbimine on tervisele kahjulik. Uuringutest on selgunud, et tänapäeva noor omandab vaid umbes poole kogu vajalikust kaltsiumikogusest ning põhjuseks peetakse siin just vähest piima ja suurt karastusjookide tarbimist. Kuigi suuremad
Haistmiselundid tundlad, ( vajalikud toidu otsimiseks, pesa ja vastassugu leidmiseks) Kuulamiselundid tagakeha esimeses lülis, suhtlevad helide abil, hea kuulmine Nägemiselundid kehva nägemine, külgmised liitsilmad, võimaldab eristada objekte ja nende liikumiskiirust, värvusi Seedeelundid enamasti seedib soolas, ( harva sooleväline) suised (peenestamine), suu ( seguneb süljega), pugu magu kesksool ( seedimine ja imendumine) tagasool, pärak. Eritusfunktsioon täidavad Malpighi sooned, umbsed sole väljastopised. Hingamine trahheed Paljunemine Putukad on lahksugulised, suguline diomorfism ( emased ja isased on erinevad) 1) lahksuguline sigimine ( emased munevad) 2) eluspoegimine 3) neitsisigimine e. Partenogenus ( emased ei vaja isaseid ) · Vaegmoone Munavastnevastnetäiskasvanu · Täismoone Munavastne(röövik)nukkvalmik Ülevaade
2.1 Inimese üldiseloomustus Riik loomad Hõimkond keelikloomad (selgroogsed) Klass imetajad Selts primaadid (esikloomalised) Sugukond inimlased Perekond inimene Look tark inimene Inimene on sarnane loomadega, aga eriti just simpansitega. Nad samuti valmistavad ja kasutavad mitmesuguseid tööriistu. Nad on võimelised õppima viipekeelt. Inimorgani anatoomiline ehitus ja füsioloogiline talitlus ning sigimisviis on sarnased kõigi teiste imetajatega. Inimese geenida ja valkude struktuur erineb simpansite ja gorilla omast vähem kui 2%. Erinevused: 1. suur aju 2. kahel jalal liikumine 3. aeglane areng; mittesessoone sigimine 4. kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist. 5. keerukas kultuuriline käitumine 6. sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetel 7. oskus valmistada töörii...
Nendeks piirkondadeks on neelu üleminekukoht söögitoruks, IV-V rinnalüli kõrgusel ristumiskoht vasaku peabronhi ja aordiga ning diafragma söögitorulahis. 9) Kirjelda mao asukohta inimese kehas. - Magu paikneb kõhuõõne ülemises osas, suurem osa (5/6) paikneb keha keskjoonest vasakul, roiete all. 10) Mis on mao põhifunktsioonid? 1) Toidu soojendamine, mehaaniline peenestamine ja segamine maomahlaga, mille tulemusena toit muutub vedelaks pudruks 2) Toidu seedimine maomahla ensüümide abil 3) Mikroobide hävitamine maonõres leiduva soolhappega 4) Toidumassi edasilükkamine soolestikku 11) Millistest osadest koosneb peensool? - Peensoole lihaskest koosneb silelihaskoe piki- ja ringkihist. Peensoolel eristatakse kolme osa: kaksteistsõrmiksool, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmiksooles toimub maost tuleva happelise toidukördi neutraliseerimine ja algab intensiivne toidu seedimine kõhunäärmenõre ja sapi abil
........... organismid, kelle kogu .................................... toimub ühes rakus. Algloomad ........................... märjas või rõskes keskkonnas, sest peliikul ei kaitse neid ................................... eest. Algloomad on ...................................... võimelised. .......................... elavad algloomad üle ebasoodsad keskkonnatingimused. ............................. liigub ja haarab toitu kulendite abil. ...................................... toimub toidu seedimine. Amoob paljuneb ............................................. teel.Silmvibursasel on püsiva kujuga piklik keha, mille eesotsas on ......................... . Silmviburlane paljuneb .................-pooldumise teel. Kinglooma piklikku keha katavad ..................... . Ripsmed liiguvad laineliselt ja nii ................................. kingloom edasi. Seedimata toidujäänused heidab kingloom ................... ..................... kaudu välja
• Turism Prügisaared • On olemas 5 prügisaart maailma ookeanides: 1. Esimene asub Vaikses ookeanis Ameerikast lääne pool, 2. Teine asub samuti Vaikses ookeanis aga Jaapani külje all, 3. kolmas on Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel ehk Atlandi ookeani põhjapool, 4. neljas on Brasiilia ja Kesk-Aafrika vahel 5. ning viies küündib Madagaskarist Sri-Lankani. Kosmosest vaadatuna plastiku supp Barentsi merest Mikroplastik organismides • Mikroplastikute seedimine võib kulgeda vähemalt 14 päeva loomal • Kui röövloomad tarbivad mikroplastikuga koormatuid loomi, siis satub mikroplastik kõrgemate troofiliste taseme söötjate kehadesse • Mikroplastik absorbeerub ka keemilisi saasteaineid, mida on võimalik teiste organismide kudedesse üle kanda • Teadlased kardavad, et kemikaalid plastikutes võivad põhjustada mürgistust, viljatuks jäämist ja geneetilisi häireid mereelus ning
pikad ja niitjad. Hingamiseks tõstavad ujurid tagakeha tipu veest välja ning koguvad kattetiibade alla õhuvaru. Sinna avanevad ka õhutorude avad ning vees olles saab ujur hingata. Enamus ujureid on röövtoidulised, vaid vähesed söövad vetikaid. Nad rebivad haukamissuistega saagi tükkideks ning neelavad alla. Ujurite keha on kaetud õhukese rasvakihiga, mistõttu veest väljaroninud mardikas on kuiv ja võib peagi lennata. Vastsed Ujurlaste vastsed elavad vees. Vastsetel on sooleväline seedimine. Nende teravate ja pikkade mõõkjate lõugade sees on kanal, mis viib suuõõnde. Vastne laseb saagi kehasse seedemahlad ning imeb hiljem poolseeditud toitu. Suuremate ujurite vastsed võivad isegi konnakulleseid süüa. Nukkumiseks tulevad vastsed kuivale. Vastne kaevab mudasse koopa ja nukkub. Talvitub tavaliselt valmik, kes läheb kevadel vette. Eestis elavad ujurlased Meie tiikides ja järvedes on väga tavaline kollaserv-ujur, kelle kolme sentimeetri
· Kiudainerikka toidu osakaalu menüüs peab suurendama pikkamööda ning seejuures peab organism saama piisavalt vett · Kiudaineid leidub ainult taimedes: köögi- ja puuviljades, täisterades, pähklites, kaunviljades Vee ülesanded organismis · Vesi on universaalne lahusti, mis moodustab vesikeskkonna, milles toimub toitainete lahustumine, nende transport, omastamine e. seedimine, imendumine, struktuuride uuenemine, jääkainete väljutamine · Vesi loob tingimused teiste protsesside toimumiseks organismis ja säilitab normaalse pH taseme · Vesi säilitab normaalse vererõhu ja reguleerib organismi soojusreziimi (higistamine, ülekuumenemine Vesilahustuvad vitamiinid · B1, tiamiin · B2, riboflaviin · B6, püridoksiin
kõhunääre - PANCREAS eritab kõhunäärmenõret ja hormoone ● Soolkanali limaskest toodab soolenõret. ● Imendumist (resorptsioon) juhivad: hormoonid, bioakt. ained, silelihaste aktiivsus, autonoomne NS Seedeelundkonna/seedetrakti funktsioon? ● Tagada organismile väliskeskkonnast vajalik energeetiline varu: toitaineid, vitamiinid, mineraalsoolad, veevarud (toidu vastuvõtt, ladustamine, seedimine, imendumine ● hormoonide tootmiseks, immuunreaktsioonideks ● Eemaldada ainevahetuse jäägid (elimineerimine) Mis juhtub toiduga seedetrakti jõudes? ● seedetraktis vabanevad ensüümid, mis lõhustavad toidu organismile omastatavateks toitaneteks: amihohapeteks, monosahhariidideks, rasvhapeteks ja glütserooliks. ● seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained PEENSOOLE SOOLEHATTUDE vahendusel verre ja lümfiringesse.
1. NIMETA SEEDETRAKTI OSAD: Suus, magu, kaksteistsrmiksool, peensool, jmesool, prasool. 2. SEEDIMINE. SEEDEELUNDKONNA PHIFUNKTSIOONID: Toitainete mehhaaniline ja fsikalis-keemiline ttlemine: MEHHAANILINE: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine KEEMILINE: toidu ttlemine erinevate seedeensmidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavtt protsessist. 3. SEEDIMINE SUUNES: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja sdavuse mramine. 2. Toidu peenestamine- on lihtsam seedida. 3. Toidu sljega niisutamine. muudab peenestatud toidu libedamaks. 4. Toidu seedimine sljefermentide toimel. 4. SLJE THTSUS SEEDEPROTSESSIS: muudab peenestatud toidu libedamaks. Suus algab keemilise ttlemise protsess, sest slg sisaldab amlaasi ja maltaasi, mis lhustavad ssivesikuid. Baktereid hvitava toimega ainete sisalduse tttu vhendab slg organismi sattuva nakkuse ohtu. 5
taimetoitlased. Näiteks Bulgaarias söövad kõrgeealised enamus leiba, jogurtit ja juurvilja. Seega lihast loobumine ei lühenda meie elupäevi vaid vastupidi. Õige toitumise peamisteks eeldusteks on vastav vaimne tase ja võimalikult looduslähedane elamis- ja töötingimused.Vanasti toideti Meksikos surmamõistetuid ainult vasikaliha ja vähese veiniga. Üle 28 päeva neist keegi vastu ei pidanud. Vee ja leivaga võivad vangid teatavasti aastaid elada. Liha seedimine toimub soolte alguses, milletõttu tagumised sooled jäävad ilma tööta ja võivad selletõttu kõngeda. Taimetoidu seedimine aga terves soolestikus. Lihatoiduliste soolestik on lühike, Inimeste soolestik on 6 kehapikkust ja näiteks lamba soolestik on 28 kehapikkust. Kuna inimese hambad ja lõua ehitus ei ole sobiv liha söömiseks. Sellest võime järeldada, et inimene on rohkem taimetoiduline. Pärast liha seedimist jääb järele vähe jääkaineid
ensüümidest ja antibakteriaalsetest ühenditest nagu sekretoorne IgA ja lüsosüüm. • Sülge sekreteerivad parotiit, submandibulaarne ja sublingvaalne nääre ning sajad väikesed süljenäärmed suu limaskestas. • Ööpäevas sekreteeritakse 0,5-2,2 l sülge. • pH 5,5-8,0 , varieerub Süljefunktsioone saab jagada 5 suurde kategooriasse : 1. niisutamine ja kaitse 2. puhverdusvõime 3. hamba tervislikkuse säilitamine 4. antibakteriaalne toime 5. maitse ja seedimine Niisutamine ja kaitse • Niisutab ja kaitseb suukudesid traumade ja ärritajate vastu • Parimad niisutavad komponendid on mutsiinid: neil on madal lahustuvus, kõrge viskoosus ja elastsus ning tugev adhesiivsus. Nad moodustavad osa emaili kilest, pakkuvad diffusiooni barjääri hapete tungimise vastu ja piiravad mineraalide väljapääsu hamba pinnale • Sülje kaitseefekt ei piirdu ainult suuõõne piirkonnaga, mao kattev limaskesta osa on pärit sülje
Majanduse KT Vajadused mida peab majanduses rahuldama ettevõte · Füsioloogilised õhk, toit, vesi, seks, uni, seedimine. Dormeo, aktiivia · Turvalisus kaitse keha, tervist, perekonda,töö,vahendid,moraal. Aktimel, suitsuandur. · Armastus ja lähedus, seksuaalne läh., perekond, kuulumine, sõprus. Nissan BMW, durex plesuremax · Lugupidamine enesearmastus, enesekindlus, saavutamine, teiste austamine, teiste austus minu vastu. Riided, kosmeetika · Eneseteadvus moraalsus, loovus, prob. Lahendamine, eelarvamuste puudumine, faktidega leppimine. Kampaania " Sõida kaine peaga
vähendamiseks o Veresuhkru taseme regulatsioon, osmoregulatsioon · Positiivse tagasiside printsiip o Kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde suurendamiseks o Näiteks vere hüübimine, oksendamine Energiabilanss Energiavajadus sõltub: · Vanusest · Aktiivsusest · Kehamassist · Geenidest Miks magav inimene vajab energiat? · Südame töö · Hingamine · Seedimine · Neerud eritusprotsess · Ajutegevus · Soojus · Orgaaniliste molekulide süntees Energiat saame rakuhingamisest · Esmalt kulutatakse veresuhkur (glükoos) · Järgneb glükogeen · Ja nüüd alles rasvad (tund aega kestnud pingutuse järel) · Kui oleme toitunud üle vajaduse, muudetakse liigsed süsivesikud, lipiidid kui ka valgud Rasvadeks. Hingamise regulatsioon · Signaaliks on CO2 tõus (mitte 02 langus) ja pH langemine, sest tekib piimhape
Membraaniga Puudub Olemas ümbretsetud tuum Membraansed puuduvad olemas organellid Organellide arv vähe palju Millised bakterid taimed,loomad,seened,pr organismid rühma otistid kuuluvad · RAKK-kude-elund-elundkond-organism · Seedeelunkond-magu-toidu peenestamine ja seedimine · Hingamiselundkond-hingetoru-keha varustamine hapnikuga ja süsihappegaasi eemaldamin · Erituselundkond-neerud-keha jääkainetest vabastamine · Vereringeelundkond-süda-keha verega varustamine. · Närvisüsteem-närvid-kõikide elundite töö korraldamine · Sigimiseelundkond-järglaste saamine · Tugi- ja liikumiseelundkond-toetada keha ja sooritada liigutusi · Rakk on organismi ehituslik ja talituslik üksus. · Kude on sarnase ehituse,talituse ja päritoluga rakkude rühm.
kaksteistsõrmikuks (e. duodeenum), tühisooleks(e. jejunum) ja niudesooleks (e. ileum) (Roosalu 2010: 112-113). Selgelt piiri nende vahel pole, kuid ainult kaksteistsõrmik paikneb kogu laiuses kinnitunult kõhuõõne tagaseina külge. Teised kaks peensoole osa on fikseeritud kahe kõhukelmelestme sidekoelise tekisega, mida nimetatakse soolekinnistiks. Tema sees kulgevad soole vere- ning lümfisooned ning närvikiud. (Nienstedt jt 2001: 326-327) Peensooles toimub toidu peamine seedimine ning toitainete imendumine verre ja lümfi. Selleks on peensoole limaskestal imendumispinna suurendamiseks hulga hatte ja ringkurde. Nad erinevad oma tiheduselt ja kujult vastavalt soole osadele, olles kõige tihedamalt esindatud kaksteistsõrmiku keskosas (Roosalu 2010: 113). Peensoole limaskest sisaldab hulgaliselt näärmerakke, mis toodavad ensüüme ja lima sisaldavat soolenõret. Ühekihiline silindelepiteel, mis asub peensoolte seintes, uueneb umbes 5 päeva jooksul (Nienstedt jt 2001:
osaleb vananenud erütrotsüütide lagundamisel Kõhunääre neutraliseerib happelise toidumassi; lõhustab süsivesikuid, valke ja rasvu Erituselundid: *Neerud reduleerivad ainete sisaldust veres. Eritis on uriin. *Nahk eritab mürkaineid. Higi. *Kops väljahingamisega eritame veeauru 0,3 - 0,4 liitrit. Osa võtavad: Ainevahetuse etapid: *hingamiselundkond *toitumine, seedimine, imendumine *seedeelundkond *ainevahetusprotsessid rakkudes *erituselundkond *jääkainete eritamine *vereringe Reaktsioonid: *lõhustumisreaktsioon vabaneb energia *sünteesiareaktsioon kulub energia Ainevahetus protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eritab jäägid taas väliskeskkonda Seedeelundkond läbi inimese kulgev kanal, mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Inimese
Meriroosid Märjamaa Gümnaasium 8.C Kertu Leppsalu Tutvustus Meriroosid on ainuõõssete hõimkonda kuuluvad lilli meenutavad õisloomad Meriroosid kasvavad peamiselt troopikameredes Click to edit Master text styles Välimuselt värvikirevad Second level Läbimõõt kuni 1.5 meetrit Third level Kiskjalised Fourth level Fifth level Elupaik Meriroosid elavad peamiselt https:// troopilistes meredes ning www.youtube.com/watch?v=DOX Läänemerest pole neid leitud Armastavad soolast vett Kinnituvad merepõhja kivide või kaljude külge Kogu oma elu elavad nad ühes piirkonnas Toitumine Meriroosid toituvad k...
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Valgeollus- koosneb närvikiududest ning moodustab juheteed Närvid- sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud Valged ...
◦ tsütoplasmaatilised valgud retseptor ◦ ribosomaalsed valgud ◦ kaitsevalgud - immuunglobuliinid, fibrinogeen, ◦ rakutuuma valgud trombiin ◦ lüsosomaaalsed valgud jne. ◦ toite- ja varuvalgud - piima kaseiin, ovoalbumiin VALKUDE BIOFUNKTSIOONID (S.T. ROLL ORGANISMIS) Valgud etendavad olulist osa kõikides eluprotsessides: hingamine, liikumine, seedimine, kõrgem närvitegevus, osavõtt ensüümide, hormoonide, antikehade sünteesist. 1. ensümaatiline ehk biokatalüütiline. (inimorganismis ligikaudu 50000...60000 erinevat valku, neist umbes 2000...2150 on ensüümid. Ensüümid moodustavad inimorganismis valkude üldhulgast kõigest 3,5…4%,) • Ainult ensüümide kaastalitusel saavad toimuda toitumine, organismiomaste ainete biosüntees, kehaline töö jm. eluprotsessid, sest ensüümid algatavad ja hoiavad käigus mis tahes
1) Luu-ja kõhrkude 2) Rasvkude 3) Veri mis on vedelkude 9. Mis moodustub erinevatest kudedest? Too näiteid Erinevatest kudedest moodustuvad erinevad organid ehk elundid. Näiteks:Kopsud, magu, neer jne 10. Mis on elundkond? Elundkond on erinevatest elunditest moodustuv organism, kus erinevad elundid täidavad ühiseid ülesandeid. 11. Kõikide elundkondade ülesanded 1) Tugi-ja liikumiselundkond - Aitavad liikuda 2) Hingamis elundkond - Gaasi vahetus 3) Seedeelundkond - Toidu seedimine ja imendamine 4) Erituselundkond - Jääkainete eraldamine 5) Vereringeelundkond - Ainete transport 6) Siginemiselundkond - Sugurakkude tootmine 7) Närvisüsteem - Elundkondade töö juhtimine
varbaid kaitsevad küünised, küüned, sõrad või kabjad. Vees elavad loomad: voolujooneline keha; sile karvadeta nahk; loivad; uimetaoline saba. Puudel elavad loomad: head hüppajad ja ronijad; pikad esijäsemed; haardsaba. Õhuloomad: nahkjad lennused; lennunahk; väike kerge keha. 4. Toes 5. Hambad 6. Närvisüsteem ja meeleelundid. Kõrva ehitus Kõige tähtsam osa peaaju; tunnevad hästi lõhna; näevad hästi; hea kuulmine; maitse tundmine keelega. 7. Toitumine ja seedimine Suu->neel->söögitoru->magu->sooltoru->pärak. 8. Hingamine Hästi arenenud kopsud; sisepind suur niiet hapnik pääseb kiiresti verre ning süsihappegaas eraldub kiiresti. 9. Vereringe Sarnaneb lindude omaga; süda neljaosaline. 10. Erituselundkond Neerud->kusepõis. Kui see täitub paisatakse jäägid organismid kehast välja. 11. Sigimine, areng Innaajal on emane viljastumisvõimeline. Emase munajuhas toimub muna- ja seemneraku ühinemine. Tiinus on järglase areng emakas
4. Nimeta kala hingamiselundid. Lõpused. 5. Kalade välis- ja siseehitus. Lõpusekaas- lõpuseid kattev õhuke luuplaadike Uimed- liikumiseks, mille abil ta saab säilitada ja muuta keha asendit (rinnauim, kõhuuim, pärakuuim, sabauim, seljauimed) Küljejoon- meeleelund, mis on tundlik vee liikumisele Ujupõis- gaasiga täidetud põietaoline organ kala kehas, mis aitab tal vajalikkus sügavuses püsida. Lõpused- kala hingamiselundid Seedeelundid- toit tuleb söögitoru kaudu makku, toidu seedimine jätkub maksas ja kõhunäärmes, lõhustunud toiduained imenduvad läbi soole seina verre, tahked jääkained väljuvad päraku kaudu. 6. Võrdle lõhe ja ahvena sigimist. 1.erinevus- lõhel on kuderänne, ahvenal see puudub. 3.sarnasust- mõlemad sigivad merevees, on kehaväline viljastumine, ei hoolitse järglaste eest 7. Võrdle ogaliku ja ahvena sigimist. 1.erinevus- ogalik hoolitseb oma järglaste eest, ahven mitte 3
5) Neerupealsed paiknevad neerude peal, tema kõige tuntum hormoon on adrenaliin. See eritub verre hirmu, ehmatuse, viha, positiivsete emotsioonide korral. See on keha ettevalmistus stressiolukorraks. Jõuad kiiremini joosta, kõvemini lüüa, meeled on erksamad jne. Muutused: südame töö kiireneb; hingamissagedus suureneb; vererõhk tõuseb; soodustab suhkrukasutamist rakkudes; aeglustatakse/lõpetatakse seedimine 6) Kõhunääre asub mao taga. Kõige tähtsam hormoon on insuliin, mis reguleerib veresuhkru taset. Veresuhkru sisalduse vähendamine (rakkudesse energia tootmiseks). Glükagoon suurendada veresuhkru sisaldust. Maksas ja lihastes on suhkrut, mida saab võtta. Suhkrutõbi ehk diabeet insuliini ei toodeta, toodetakse liiga vähe või mitteregulaarselt. 7) Sugunäärmed hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut. Sugurakkude tootmine ja
võtmeühenditeks Atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide oksüdatiivne lõhustamine lihtsateks lõpp-produktideks Anabolism e assimilatsioon on väikeste molekulide liitmine suuremaks, vajab energiat. Anabolismi staadiumid: Lihtsatest eelühenditeks sünteesitakse ehitusüksused/monomeerid Suuremate biomolekulide ja biomakromolekulide süntees 32. Seedimine, põllumajandusloomade seede iseärasusi Makrotoitaineid on vaja lammutada/lagundada, sest: Elutegevuseks vajalikus hulgas ja vajaliku kiirusega imenduvad soolevalendikust vaid väiksed molekulid Seedimine ja imendumine on organismi esimene kontrolltasand Seedimise ja imendumise põhipiirkond on peensool, seedekulglal aitavad toimida näiteks ensüümid.
Monomeeride/ehitusüksuste muundamine vähesteks ja lihtsateks metabolismi võtmeühenditeks Atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide oksüdatiivne lõhustamine lihtsateks lõpp- produktideks Anabolism e assimilatsioon on väikeste molekulide liitmine suuremaks, vajab energiat; reduts. Anabolismi staadiumid: Lihtsatest eelühenditeks sünteesitakse ehitusüksused/monomeerid Suuremate biomolekulide ja biomakromolekulide süntees 32. Seedimine, põllumajandusloomade seede iseärasusi Makrotoitaineid on vaja lammutada/lagundada, sest: Elutegevuseks vajalikus hulgas ja vajaliku kiirusega imenduvad soolevalendikust vaid väiksed molekulid Seedimine ja imendumine on organismi esimene kontrolltasand Seedimise ja imendumise põhipiirkond on peensool, seedekulglal aitavad toimida näiteks ensüümid. Vastavalt toidule ja seedesüsteemi ehitusele jagunevad:
Ta on värvusetu. Amööb elab väikeste tiikide ja lompide põhjamudas. Amööbi ainurakne keha koosneb poolvedelast tsütoplasmast, milles asub rakutuum. Rakku katab õhuke kest. Tsütoplasma on pidevas liikumises. Kui see valgub kehapinna mingisse punkti, siis tekib selles kohas väljasopistus- kulend. Kulendid on amööbil vajalikud ka toidupalade haaramiseks ning kehasse suunamiseks. Toituks on talle bakterid, teiste ainuraksed ja üherakulised vetikad. Toitekublikus toimub seedimine. Hingamiseks kasutab amööb vees lahustunud hapnikku. Mis tungib läbi rakukesta kehasse. Tuiekubliku abil eritab amööb kahjulikud ained. Amööb paljuneb pooldudes. Silmviburlane . Silmviburlased on väikesed, umbes 0,05 mm. Pikkused algloomad. Nad elavad lompides ja tiikides, kus on kõdunevaid lehti. Silmtäpi abil tajub silmviburlane valgust, mille poole ta ujub. Viburit keerutades ta kruvib ennast vees edasi. Erinevalt amööbist on silmviburlasel
5. Katse tulemused 6. Tulemuste analüüsimine 7. Järelduste tegemine 8. Tulemuste avaldamine Valgud •Ühed tähtsamad ained toitudes. Valke peaks sööma kõige rohkem. Nt. Muna, kala, liha, piimatooted, oad, kaunviljad, teraviljad. 1. Valgud reguleerivad biokeemilisi reaktsioone •Osa valkudest on ensüümid. •Ensüümid reguleerivad kõiki üldtähtsaid protsesse organismis: rakkude kujunemine, hormoonide töö, seedimine jne. •Ensüümid toimivad katalüsaatoritena. Enamus ensüüme on katalüsaatorid. Katalüsaator kiirendab reaktsiooni kiirust. 2. Valgud kui organismi ehituskivid. 3. Valkude tähtsus raku tasandil. •ainete transport (nt. Hemoglobiin) •kaitse – antikehad ja valged verelibled Aminohapped •Kõik valgud koosnevad aminohapetest. •Aminohappeid on organismis vaid 20 erinevat. •Kõiki aminohappeid on väga vaja, et saaks moodustada kõik vajalikud valgud.
Pepsiin toimib ainult kindlal temp, tugevalt happelises keskkonnas. Kaksiksõrmiksooles toimub rasvade lõhustumine. Seedimiseks on oluline sapp, mida toodab maks. Sapp aitab seedida rasvu. Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest. Sünteesib sappi. Toitainete varupaik. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulgas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Toitainete molekulid imenduvad läbi peensoole seina vereringesse. Seal lõpeb süsives, rasvade ja valkude seedimine. Maksa ja kõhunäärme nõred erituvad kaksteistsõrmiksoolde. Süsives ja valkude lõhustumissaadused imenduvad verre, rasvade omad lümfi. Erituselundid on peamiselt neerud, kuid ka kopsud ,soolestik ja nahk. Neerud osalevad enammiku vedelate ainevahjääk eemaldamises organismist. Reguleerivad vee- ja mineraalsoolade sisaldust veres. Neerudes hakkab tekkima uriin. Uriini peamine koostisosa on vesi ning kusiaine (tek valkude ja aminohapete lõhust)
Oma elu elavad nad puu otsas, väga harva võib neid näha maapinnal, sest siis on nad kõige haavatavamad. Neid ohustavad jaaguarid, maod ja kotkad. Mõned faktid: Kas teadsid, et: · Laiskloomad suudavad oma pead pöörata 270 kraadi · Laiskloomad ujuvad väga hästi · Sarnaselt koaaladele kannavad laiskloomad poegi esimestel elukuudel rinnal · Laiskloomadel on neljaosaline magu ning ühe toidukorra seedimine võib aega võtta kuni kuu · Laiskloomade karvas võivad elutseda ka koid, mardikad, prussakad, seened ja vetikad · Discovery Channel'ilt võib vaadata sarja Meet the Sloths, mis räägib laiskloomade elust Costa Rical laiskloomade varjupaigas Laiskloomad on ühed võrratult igavad olendid. Kurb tõsiasi on, et nad on väljasuremisohus ja seda mitte kiskjate pärast, vaid inimtegevuse tõttu. Suured
Vegetatiivne närvisüsteem Vegetatiivne e autonoomne närvisüsteem reguleerib ja koordineerib organismi siseelu füsioloogilisi protsesse e vegetatiivseid fn (seedimine, hingamine, eritamine, kehavedelike tsirkulatsioon jm). Innervatsiooniala on universaalne (siseelundid, süda, vere- ja lümfisooned, näärmed ja siseelundite, veresoonte ja naha silelihased. Tihe seos animaalse närvisüsteemiga. Kõrgemad tsentrid paiknevad peaaju suprasegmentaarse aparaadi osades(formatio reticularis, cerebellum, hypothalamus, thalamus, corpus striatum, cortex cerebri). Jaguneb: 1. Sümpaatiline närvisüsteem · madalamad tsentrid seljaaju torakulumbaalosas · lühikesed preganglionaarsed osad, pikad postganglionaarsed osad · innervatsiooniala ulatuslikum · kiirendab eluprotsesside kulgu, intensiivistab ainevahetust, kulutab energiat, suurendab töövõimet · erutub adrenaliini toim...
lülijalgsed. Eestis on ämblikulaadseid üle 520 liigi ning maaimas üle 42 000. Teadusharu, mis uurib ämblikuid, nimetatakse arahnoloogiaks, vastavat eriteadlast aga arahnoloogiks. Keha on neil 110 sentimeetri pikkune ja koosneb väliselt lülistumata pearindmikust ja tagakehast. Ämblikukuil on kaheksa jalga, putukatel neist erinevalt on kuus jalga. Ämblike tagakeha ei ole sklerotiseerunud, see lubab neil rohkem toitu säilitada. Ämblikele on iseloomulik kehaväline seedimine. Ämblikud viivad koos mürgiga oma ohvri kehasse seedemahlu mis lagundab ohvri koed ning hiljem tühjendavad ohvri söödava sisemuse. Ämblik toitub tekkinud vedelast energia- ja toitaineterikkast toidust. See vähendab jääkainete hulka kehas ja annab rohkem ruumi varude säilitamiseks saagirohkel perioodil. Ämblike tagakehas on kesksool tugevasti harunenud, mis võimaldab paremat toiduvarude säilitamist kehas. Ämblikel on madal ainevahetuse tase.
Meritähed liiguvad keskmiselt 5-8 cm minutis. Enamik meritähti elab meredes. Ainus vähesoolasemat vett taluv liik, kes elab ka Läänemeres, on verev meritäht (Asterias rubens). Ta toitub väikestest merepõhjas elavatest loomadest: limustest, väikestest ussidest, korallidest jt. Meritähe suu asub keha alumisel poolel. Väiksemad loomad neelab meritäht tervikuna, suuremate toimetulemiseks sopistab ta mao läbi suuava välja ja ümbritseb selle toiduga. Seega toimub suurema saaklooma seedimine küll maos, kuid väljaspool keha. Järglaste soetamiseks eritavad meritähed muna-ja seemnerakke vette. Seal toimub viljastamine. Munast areneb ujuv vastne, mis erineb kujult täiskasvanud meritähest. Vastne kasvab, teeb läbi moonde ja laskub merepõhja. Meritäht võib kliimasoojenemise üle elada. Kanada teadlased avastasid, et vähemasti üks meritähe liik suudab kliima soojenemise ja merevee happestumisega kardetust paremini toime tulla
d 9.klass Hapnik organismis Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga Hingates saab organism õhust hapnikku Rakkude elutegevuseks moodustunud süsihappegaas vabaneb Hingame põhiliselt kopsudega Organismid peavad pidevalt hingama Energia saamine Vaja toitu ja hapnikku Toidu seedimisel verre imenduv lõppsaadus glükoos Glükoosis vabaneb talletunud energia Moodustuvad süsihappegaas ja vesi Rakuhingamine • Toidu seedimine • Tekib glükoos • Veri kannab rakkudesse • Glükoos lõhustub rakkudes • Temas vabaneb talletunud energia • Moodustub süsihappegaas ja vesi Õhu liikumine Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks Hingamisteed algavad ninaõõnega Sissehingamisel läbib õhk ninaõõne, neelu, kõri, hingetoru, kopsutoru ja jõuab lõpuks kopsudesse Hingamiselundkond • ninaõõs • neel • kõri • Hingetoru • kopsutoru • kopsud
kehaõõnsus Keha peal 30-100 rõngakest Kaetud köbrukestega Halb liikumisvõime Lont Neel või on sisse tõmmatud Tundub nagu oleks üles paistetanud. Sissetõmmatav Kasutatakse edasiliikumiseks. Londil on kleepuva liimainega toru, mida kasutab saagi püüdmiseks. Selja projektsioonid avalduvad londil Saba Seest õõnes Respiratoorne organ Kemoretseptor Söömine ja seedimine Predaator Toitub bakteritest ja pehmekehalistest selgrootutest. Mõni liik sööb hõljumit. Suus on kutiikulast moodustunud hambad. Täielik seedetrakt- suu, neel, lühike ja sirge magu ning aanus sabaosas. Vere- ja õhuringe Puudub Gaasivahetuse jaoks organeid ei ole. Kuid kehaseinas olevate lihaste kokkutõmme paneb kehas olevad vedelikud ringlema. Tsöloomi vedelik hõlmab endas hapnikku ühendavaid rakke ja fagotsüüte.
Vitamiin C Antioksüdant, Organismi vähene vastupanuvõime askorbiinhape sidekoed, igemed, haigestumisele, veritsevad igemed, haavade nahk, luustumine, aeglane paranemine, stress haavade paranemine, immuunsüsteem, raua imendumine Foolhape/ Punaliblede tootmine, Aneemia, seede- ja närvisüsteemi häired, Vitamiin M kasv, seedimine nahahaigused Biotiin Osaleb rasvhapete Isutus, põletikuline ja paistes keel, lihaste Vitamiin H sünteesis, rakkude valulikkus, kuiv ja ketendav, sügelev ja hallikas kasvus. Tegutseb ka nahk, unetus juuste ja küünte hüvanguks
Toidu tähtsus? kasvamiseks ja elus püsimiseks, saadakse sealt energiat ja lähtaineid.Mõisted: Parasiit--teise organismi arvel elav organism.Peremees--organism,kellest parasiit toitub valmikuna.Seedimine--toidu järk-järguline lõhustamine väiksemateks koostisosadeks.Viljastumine--muna ja seemneraku ühinemine,mille tulemusena hakkab arenema järglane. Seedeelundid vihmaussil ja nende ül?Vihmausiil on kaheavaga seedesüsteem.Suust liigub toit söögitorru, sealt pugusse(ül:pehmendab ja talletab toitu).siis makku(ül:toidu segamine,peenestamine ja osaline seedimine). Siis soolde(ül:lõhustab toitu ja imendab toitaineid)ja lõpuks pärak(ül:väljutab seedumatud toiduained).Toitumistüübid ja kes nii toitub? Taimtoidulised(teod,meripurad),loomtoidulised(ainuõõssed,ämblikud,vähid,putukad ja nende vastsed),segatoidulised(prussakad),surnudorganismide jäänused ja väljaheited(vihmauss,lestad). Millega hingavad selgrootud?Kehapinnaga(vihmauss,lameuss,paeluss...
Kus asuvad poolkuuklapid? Südame vatsakeseaordi ja kopsuarteri väljumiskohas Koronaarvereringe: südame enda verevarustus. FN: varustada verega südame kõiki kudesid, eriti aga südamelihast. Lümfisüsteem on venoosne või arteriaalne? Venoosne Lümfisoonte ehitus on sarnane arterite või veenidega? Veenidega Mitu paari on inmesel süljenäärmeid? 3 paari: kõrvasüljenääre, alalõuaalune süljenääre ja keelealune süljenääre Mida tähendab FAECES? Roe Mida tähendab digestioon? Seedimine Pirogov Waldeyeri rõngas ehk.. ja mis see sisaldab? lümfoidne neelurõngas, koosneb: 2 kurgu, 2 neelu, 2 kuulmetõve, 1 keele. Kokku 7 Mis on tonsillid ja nimeta nende funktsioon? mandlid, kaitsefunktsioon Söögitoru seina ehitus: limaskest, lihaskest(jaguneb kaheks; alguses on vöötlihaskest – allub tahtele ja söögitoru keskosas läheb üle silelihaskestaks – ei allu tahtele) , sidekest Mis toimub lihastega peale treningut? Peale treningut tekib lihasvalu. Lihasvalu tekitab
Lisaks kõrgele suhkrusisaldusele ja happesusele, kasutatakse neis ka ohtralt säilitus- ja värvaineid. Enamuse karastusjookide värvimiseks kasutatav karamellvärv omab geneetilist mõju ning mitmedki teadlased kahtlustavad, et ta võib põhjustada vähktõbe. Karamellvärv kujutab endast põletatud suhkrut, mis on kantserogeenne. Hiirtel tehtud katsetega on tõestatud karamellvärvi pärssivat mõju immuunsüsteemile. Õnneks immuunsüsteemi pärssiv mõju kaob, kui joogi seedimine lõpeb. Bensoaadid tekitavad allergiat. Koolajoogid võivad põhjustada migreeni. Veel on karastusjoogid kahjulikud suure suhkrusisalduse poolest. Klaasitäis karastusjooki sisaldab kuni 11 teelusikatäit suhkrut. Suhkru seedimine sunnib organismi kaotama kaltsiumit ja teisi olulisi mineraale, luues eeldused osteoporoosiks, artriidiks ja diabeediks. Suhkur tõstab vere suhkrutaset, pärsib insuliini tootmist ja omastamist ning kurnab pankreast
Enamiku vajalikest mineraalainetest saab organism hariliku segatoiduga. Mineraalainete puudumisel võivad organismis tekkida mitmesugused spetsiifilised vaegushaigused. Vitamiinid on vajalikud organismi normaalseks kasvuks, nad aitavad reguleerida ainevahetust, sisesekretsiooninäärmete tegevust, säilitada nägemisvõimet, ära hoida väsimuse teket ning tugevdada inimese tervist, töövõimet ja parandada enesetunnet. Enamus vitamiine saadakse köögi- ja puuviljadest. Vesi on vajalik, sest seedimine ja ainevahetusprotsessid saavad toimuda vaid vett sisaldavas keskkonnas. Vesi on organismis ka väga tähtis lahustaja ja transpordivahend. Süsivesikud on organismile vajalikuks energiaallikaks. Süsivesikud moodustavad suurema osa taimsete toiduainete kuivainest. Toiduainetes leiduvad süsivesikud jagatakse suhkruteks ja mittesuhkruteks. Süsivesikuid leidub tera-, kaun- ja köögiviljades, loomsetes toiduainetes piimas ja maksas.
tuginevad perekonnasuhetele, oskavad valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid, elab tavaliselt lagedal maal. Elundkonnad:1)KATTEELUNDKOND - >kaitseb keskkonnamõjude eest,naha sees toimub D-vitam süntees.2) TUGIELUNDKOND- >võimaldab liikuda.Lihased peavad luude külge kinnituma.3)SEEDEELUNDKOND (Ensüümid)- >lagundab toitu.*Suuõõnes eritavad amülaas hakkab suuõõnes lagundama süsivesikuid.*Läbib söögitoru,jõuab makku-->hakkab valkude lagundam.*põhiline seedimine on kaksiksõrmsooles.*seedenõresid toodab kõhunääre.*toodetaks amülaas-- >süsivesikuid, pepsiini(valke lagund),lipaasi(rasvasid).*sappi toodab maks,sapp muudab rasva paremini lagundatavaks.*peensooles-toitainete imendumine verre.*jämesoolde lähevad seedimata toiduosakesed, mis väljuvad päraku kaudu. Maks-kahjulikkude ainete lagundamine. 4) HINGAMISELUNDKOND- > varustab organ.hapnikuga. 5) RINGEELUNDKOND- pun. Vereliblede hapniku transport. Vereplasmas paiknevad vererakud. transp
ainete süntees -Ribosoomid: -sisaldab rRNAd ja valgumolekule, valgusüntees -Golgi kompleks: -ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgusikust -valkude lõplik töötlemine, pakkimine põiekestesse -rakumembraani ja rakukesta moodustamine -lüsosoomide moodustumine -Lüsosoomid: -ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed -surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ja ainete lagundamine -rakusisene seedimine ainuraksete toitumine -kudede ümberkujundamine moondega arengu korral (kullese saba kadumine) -tagavad metabolismi nälgimisel -Mitokondrid: -ümbritsetud kahe membraaniga -varustab rakku energiaga -sünteesib valke enda sees olevates ribosoomides -toitainete lõhustumise käigus hapniku osavõtul vabaneb süsihappegaas, vesi ja energia -Tsentrosoom: (kaks tsentriooli) -tagab kromosoomide võrdse lahknemise -Taimerakus vakuool: -lõhustumisprotsessid -kindlustavad raku siserõhu
28. dairy foods piimatooted 29. grains seeds of plants such as wheat, corn, rye, oats, etc. 30. herbs ürdid/ravimtaimed 31. nuts pähklid 32. poultry linnuliha 33. seafood mereannid 34. shellfish koorikloom 35. parsley petersell 36. mutton lambaliha 37. veal vasikaliha 38. wheat nisu 39. barley oder 40. rye rukis 41. oats kaer 42. strength tugevus 43. circulation (vere)ringe 44. digestion - seedimine 45. muscles - lihased 46. nerves - närvid 47. reproduction paljunemine 48. respiration - hingamine 49. sense taju/meel 50. skeleton skelett 51. brain - aju 52. heart süda 53. kidneys neerud 54. large intestine jämesool 55. liver maks 56. lungs kopsud 57. pancreas pankreas, kõhunääre 58. small intestine peensool 59. stomach - magu
Vett sisaldavad biovedelikud tagavad organismisisese ainete transpordi. Inimeses toimub see peamiselt vere- ja lümfiringe abil. Organismi tasandil ilmneb samuti vee struktuurne funktsioon, mis avaldub kehavormide säilitamises. Veerikkas limaskeskkonnas toimub inimesel viljastumine. Ka inimese embrüonaalne areng toimub vesikeskkonnas, mille moodustab vesikest ehk amnion. Lahustina on vesi inimorganismi jaoks asendamatu. Ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine, imendumine ning kehaomaste orgaaniliste ainete süntees ja lõhustumine. Kasutatud kirjandus: "Looduslik vesi ja hämmastavad imeveed". "Inimese füsioloogia ja anatoomia". www.arst .ee www.inimene.ee
Tsütoplasma - seob rakuorganellid tervikuks - tagab toitainete laialikandmise rakus Tsütoplasmavõrgustik (ER) Siledapinnaline ER - varusüsivesikute süntees, lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees Karedapinnaline ER - valgusüntees Ribosoomid - Valgusüntees Golgi kompleks - Rakumembraani ja rakukesta moodustamine - Valkude töötlemine ja pakkimine põiekestesse Lüsosoomid - Lagundavad surnud ja mittevajalikke rakustruktuure - Rakusisene seedimine Mitokonder - varustab rakku energiaga Tsütoskelett - hoiab raku kuju - kindlustab raku liikumise Tsentrosoom - Ainult loomarakkudel - olulised rakujagunemisel TAIMERAKK Rakumembraan, rakutuum, tuumake, tsütoplasma, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, golgi kompleks, lüsosoomid, mitokonder, tsütoskelett. Rakukest - Kaitse ja toestus - Peamiselt tselluloosist Vakuool - Vee reservuaar - Hoiab raku siserõhku Plastiidid
suunas Tuum: sisaldab ja säilitab pärilikku infot, juhib raku elutegevust ja rakus toimuvaid protsesse Tuumake: ribosoomide moodustumine ja RNA süntees Tsütoplasma: seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, jääkainete eritumiskoht Tsütoplasmavõrgustik: ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER), toimub rakusisene ainete liikumine Ribosoomid: valgussüntees Golgi kompleks: valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse Lüsosüümid: rakusisene seedimine Mitokonder: kindlustab hingamise raku tasandil Tsütoskelett: annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks Taimerakk Rakukest: hoiab kuju, kaitseb ja ainevahetus Vakuool: vee reservuaar ja kindlustab raku siserõhu Plastiidid: leukoplast, kloroplast ja kromoplast Kloroplast: fotosüntees Kromoplast: sisaldab värvilisi pigmente Leukoplast: talletab varuaineid (värvuseta) Seenerakk Heterotroofne - kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
