SUHKUR SUHKUR ON TÄNAPÄEVA TOIDUAINETE TURUL ÜKS KÕIGE OHTLIKUMAID AINEID!!! Jutt on sahharoosist, valgest kristallsuhkrust, mis on saadud rafineerimise teel suhkruroost ja suhkrupeedimahlast, eemaldades sealt vitamiinid , mineraalid, proteiinid, kiudained, vee ja teised sünergilised elemendid. Valge suhkur on tööstuslikult toodetud kemikaal, mida looduses ei leidu ja seetõttu ei sobi selline aine inimesele tarbimiseks. Teised suhkrud, nagu fruktoos (puuviljades), laktoos (piimas) ja maltoos (teraviljades), on neutraalse ained, millel on ka toiteväärtus. Suhkrurood lõigatult. Suhkrust Toorsuhkur on jämedakoeline, pruun ja kleepuv. Seda saadakse suhkruroomahla keetmisel ja ka see on tervislik toit, kuid sellist toorsuhkrut on läänes väga raske leida. Nn. "pruun suhkur" mida müüakse supermarketites, pole midagi rohkemat kui rafineeritud suhkur koos väikese koguse roosiirup...
Süsivesikute muutumine toiduainete töötlemisel Koostas: Janika Lensment KK-12 Mis need on ? Süsivesikud on taimsete toiduainete põhiline koostisosa, moodustades 60- 90% nende kuivainest. Loomsetest toiduainetest on süsivesikuid enim piimas. Suhkrud – glükoos, fruktoos, maltoos, sahharoos, samuti tärklis, paiknevad rakumahlas, tselluloos ja teised polüsahhariidid rakukestas. Suhkrute muutumine... Disahhariidid (sahharoos ja maltoos) hüdrolüüsuvad veega kuumutamisel happete või fermentide juuresolekul. Kuumutamisel suhkrud karamellistuvad, olemuselt on see käärimisprotsess. Tärklise muutumine... Tärklise dekstriinistumisel muutub dekstrrinideks ja suhkruteks kuni 25% jahus sisalduvast tärklisest. Protsess
........................................4 Preserving sugar..............................................................................................................................5 Pärlsuhkur.......................................................................................................................................5 Sanding sugar..................................................................................................................................5 Suhkur e. Sahharoos.......................................................................................................................5 Tarretisesuhkur................................................................................................................................5 Tuhksuhkur e. Puudersuhkur .........................................................................................................6 Tume Muscovado suhkur.......................................................................
Süsivesikud Süsivesikud täidavad organismis mitmeid funktsioone: on organismi põhiliseks energiaallikaks: 1 gramm süsivesikuid = 4 kcal, kuuluvadrakkude ja kudede koostisesse, · määravad veregrupi, · kuuluvad paljude hormoonide koostisesse, · omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises, · neil on inimorganismis varuaine roll maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada, · kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks. Süsivesik ei ole seesama, mis suhkur. Suhkur on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste vees lahustuvate lihtsüsivesikute (mono- ja disahhariidide) kohta. Peamised süsivesikud ning nende parimad allikad: Mono- ja disahhariidid* e lihtsüsivesikud e suhkrud Glükoos e viinamarjasuhkur mesi, puuviljad, marjad, mahlad Fruktoos e puuvilja...
Kas suhkruhaigete suhkur on kasulik või kahjulik? Suhkrust räägivad suhkruhaiged sageli. Suhkur on seotud hirmudega. Tihti ei taheta kuuldagi vabamasy suhkrukasutusest ja siis otsustatakse seda pigem mitte kunagi süüa. Tegelikult on see otsus positiivne. Kuid seisukohad muutuvad ja ikkagi lubatakse suhkurt enda toidulauale. Suhkur on valge surm, kuigi see on õigestes kogustes väga kasulik. Umbes 10 a tagasi tõdeti, et diabeetiku toiduvalikus võib olla väikestes kogustes ka tavalist suhkrut. Toidusoovituses öeldakse, et spetsiaalseid diabeeditooteid ei ole vaja. Ka suhkru asendamisel teiste magusainetega nagu fruktoos, sorbitool või maltiool, ei saavutata eriti midagi. Tähelepanu tuleks pöörata kõikidele süsivesikutele. Tavaline suhkur on üks süsivesikutest, millele tuleb tähelepanu pöörata sama palju kui kõigile teistele süsivesikutele.Tavalisel suhkrul ei ole maagilist veresuhkru...
VILJAD Heidi-Yoko Viiard Vilja nim. Kus kasvab? Iseloomustus Toiteväärtus Kulinaarne Iseloomulik 100 g kohta kasutus tunnus Apelsin Vahemere Koor sisaldab Vesi- 85,97 Apelsinimahl Ümar, koor on maad,Lõuna eeterlikke Kcal- 49 Apelsiniõli oranz,sektorite -Aafrika, õlisi,sisekest Valgud- Apelsinipuu õis s on seemned Argentiina jaotatud kilega 0,91 Apelsinimarmela 10ks sektoriks Süsivesikud ad -12,45 Kuivatatud Sahharoos- apelsin 4,28 Alkoholitõmmis ...
sahharoosi (glükoosi ja fruktoosi monomeeridest koosnev disahhariid) koostises. Sahharoosis on need monomeerid aga omavahel seotud glükosiidsideme abil. Majanduslikus tootmises tehakse fruktoosi suhkruroost, suhkrupeedist või maisist ning on olemas kolm majanduslikult tähtsat vormi. 1. Kristalliline fruktoos on monosahhariid: kuivatatud ja jahvatatud ning puhta sisaldusega 2. Fruktoosi ja glükoosi segu: kõrge fruktoosisisaldusega maisi siirup (HFCS) 3. Sahharoos Kõiki fruktoosi vorme lisatakse toitudesse maitsestamiseks, maitse tugevdamiseks ja ka pruunistamiseks mõne toidu puhul...näiteks pagaritoodete juures. Looduslikult fruktoosi sisaldavad allikad on puuviljad, köögiviljad, ka suhkruroog ja mesi. Tavaliselt toimub edasine fruktoosi kontsentreerimine just nendest allikatest. Kõige kõrgema fruktoosi sisaldusega toiduallikateks peale kristallilise fruktoosi on veel toidud, mis sisaldavad tavalist
Organism vajab suhkrut mitte rohkem kui 90 g ehk 18% päevasest toiduenergiast. Piirata tuleb eelkõige just lisatava suhkru hulka, kuna seda sisaldavad toidud (kondiitritooted, karastusjoogid jms) annavad tihti n-ö tühja energiat st need sisaldavad küll palju energiat, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid. Sageli on rohkelt suhkrut sisaldavates toodetes ka palju rasva. Liigne suhkrutarbimine võib põhjustada hambakaariest. SAHHAROOS Sahharoosi leidub peaaegu kõikides taimedes. See koosneb kahest lihtsuhkrust fruktoosist ja glükoosist. GLÜKOOS Glükoosi leidub puu- ja köögiviljades, marjades, mees ning lilleõites. Glükoosi nimetatakse ka viinamarjasuhkruks, kuna seda leidub eriti palju viinamarjades. Inimorganism muudab enamiku seeduvatest süsivesikutest nende omastamisel glükoosiks. Glükoos imendub kiiresti verre,
Kiivi kasvataja: Tere kiividel on mitu erinevat nime ja nendeks on ladina k: Actinidia chinensis, Actinidiaceae ,inglise k: Kiwifruit, Chinese gooseberry, saksa k: Kiwi, Chinesische Stachelbeere, rootsi k: Kiwi. Ajakirjanik: Mis riik on kiivi kodumaaks? Kasvataja: Kiivi kodumaaks on Hiina ja Tavani mäestike metsaalad. Ajakirjanik: Missuguseid toitaineid toiduaine sisaldab kiivi? Kasvataja: Rohkelt on kiivides erinevaid suhkruid - sahharoos, fruktoos ja glükoos. Valke ja rasvu on kiivis kasinalt - alla grammi sajagrammise vilja kohta. Ajakirjanik: Mis ülesandeid nimetatud toitained meil organismis täidavad? Kasvataja: Sahharoos, fruktoos ja glükoos täidavad meie organismis energeetilist ülesande ja varuaine ülesannet . Valkude ülesanded meie organismides on bioregulaarne, kaitse ülesanne, ehituslik ülesanne ja energeetiline ülesanne.
· Kõikideks tegevusteks on vaja vett Süsivesikud · Põhiline energiaallikas · Kuuluvad rakkude, kudede, vere ja hormoonide koostisesse · Annavad ainevahetuseks, närvisüsteemi ja aju tööks vajaliku energia · Täiskasvanute vajadus ööpäevas on 400-500 g 1g süsivesikuid annab 4 kcal Süsivesikute liigid · Lihtsuhkur ehk monosahhariidid glükoos, fruktoos · Liitsuhkrud, mis koosnevad kahest suhkrust e. disahhariinid laktoos, maltoos, sahharoos · Liitsuhkrud, mis koosnevad rohkem kui kahest suhkrust e. polüsahhariidid tärklis, glükogeen, tselluloos, pektiin Fruktoos puuviljasuhkur, mida võib leida palju erinevates puuviljades Glükoos viinamarjasuhkur, palju leidub viinamarjades, mees Maltoos linnasesuhkur Sahharoos peedisuhkur Glükogeen loomne süsivesik, sisaldub maksas Tselluloos kiudaine Pektiin looduslik paksendaja Mitte tärkliskiudained: · Tarvitamine aitab ära hoida kõhukinnisust
Monoküllastumata rasvhapped, g 4,6 4,6 - Polüküllastumata rasvhapped, g 3,1 3,1 - Küllastunud rasvhapped, %E, 9,5 9,5 94,7 üp* Monoküllastumata rasvhapped, %E, 7,4 7,4 74 Polüküllastumata rasvhapped, %E, 5 5 99,5 Kolesterool, mg 42,2 42,2 14,1 üp* Sahharoos, g 5,4 5,4 - Kiudained, g 10,8 10,8 43,4 Vitamiin A, µg-ekv 326 326 46,6 Vitamiin D, µg 0,2 0,2 2,2 Vitamiin E, mg 1,8 1,8 22,7 Vitamiin B1, mg 0,4 0,4 32,4
Kaltsium- luude tugevus- haprus- 4. Magneesium- DNA ja RNA 5. Raud- Punaliblede koostisosa- Hemoklobliin- higamisel vajalik hapniku siduja 6. Anioonid- Karbonaat- hingamise läbi viiad 7. joodid- kilpnääre 8. orgaanilised ained- süsinik, vesinik, hapnik 1. Sahariidid 2. Elipiidid 3. Ribonukleiinhape RNA SÜSIVESIKUD ehk Sahhariidid Koosneb süsinikust, vesikust ja hapnikust. Jaotatakse neid monosahhariid, klükoos, fruktoos, Oligosahhariidid, maltoos, sahharoos, laktoos. Süsivesiku ühest grammist saab 17,6 k/j. Rasvad ehk Lipiidid Lipiidid- orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvad (rasvad, õlid, vahad, stereidid jt.) Liitlipiidid on organismide energiaallikaks. Nende oküdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat 38,9 kJ/g kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Valgud
III Imendumine- edasine kandumine vere kaudu rakkudesse ja nende omastamine rakkude poolt. IV Ringlus ja assimilatsioon- toitainete siirdumine soolestikust vereringesse. V Jääkide eemaldamine- ainevahetusjääkide kõrvaldamine rakkudest. 8. I Energiavajadus sõltub soost, vanusest, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest II Toidurasvad e. lipiidid koosnevad rasvhapetest. III Glükoos, fruktoos, laktoos, maltoos, sahharoos on lihtsuhkrud. IV Toiduenergia ületarbimise puhul tekib ülekaal ja rasvumine. V Toiduenergiat mõõdetakse kJ ja kcal. VI Organism vajab energiat.
Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismi. Sahhariidide liigitamine ? Vastus: Monosahhariidid: tavaliselt 5-6 C 1 süsinik kuulub aldehüüdrühma (aldoosid) või ketorühma (ketoosid) koostisse, ülejäänutega on seotudhüdroksüül rühmad moodustavad tsüklilisi sisemolekulaarseid poolatsetaale C6H12O6 - glükoos, fruktoos, galaktoos C5H10O5 - riboos, C5H10O4 desoksüriboos ·Oligosahhariidid: tekivad 2-10 monosahhariidi jäägi ühinemisel C12H22O11 sahharoos, maltoos, laktoos ·Polüsahhariidid: on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles onomavahel seotud väga palju monosahhariidide jääke [C6H10O5]n tärklis, tselluloos, glükogeen Iseloomusta tärklist ? Vastus: Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tärklis on taimede glükoosivaru. Ta koosneb kahest glükoosi polümeerist: amüloosist ja amülopektiinist
pärmseente mõjul alkoholkäärimine 3) Piima käärimisel ja kapsa hapnemisel toimub piimhappeline käärimine Fruktoos · Kõige magusam süsivesik magusus 170 · Rahvapärane nimetus · Leidumine · Ka fruktoosil esinevad nii alfa- kui ka beetavormid ning lisaks ahelisomeer, milles esineb karbonüülrühm. · Fruktoosi leidub toidus palju modifitseeritud maisisiirupis (ehk glükoosi-fruktoosisiirupis ehk GFS), mis on odavam kui sahharoos. Fruktoos · Fruktoos lagundatakse maksas. · Lagunemissaadusteks on aga trigütseriidid ehk sisuliselt kõik muudetaks rasvaks. · Fruktoos ei stimuleeri insuliini ega hormoonide tootmist, seetõttu ei teki ka tema tarbimisel täiskõhutunnet ja inimene sööb liiga palju. · GFS on palju magustatud jookides, kommides, maiustustes, ka soolastes toitudes. · GFS toodetakse maisitärklise hüdrolüüsil glükoosiks ja selle isomeerimisel ensüümidega fruktoosiks.
Sahhariidid e. süsivesikud: ...on orgaanilised ühendid, mille koostises on süsinik, vesinik ja hapnik. 1. Monosahhariidid-süsiniku aatomite arv molekulis on 3 kuni 6(lihtsuhkrud) Riboos(RNA koostises) Desoksüriboos-(DNA koostises) Glükoos-viinamarja suhkur,kõikide organismide esmane energia allikas Fruktoos- puuvilja suhkur 2. Lihtsamad liitsuhkrud Maltoos e. linnase suhkur(idandatud seemned) Sahharoos e. suhkrupeedi suhkur; suhkruroo suhkur Laktoos e. piimasuhkur- sisaldub piimas 3. Polüsahhariidid-keerulised liitsuhkrud Tärklis- kartulist(on taimede tähtsaim varuaine) Tselluloos- taimerakkude kestad on tselluloosist Kitiin- putukate väliskiht ja jõevähi koorik koosneb kitiinist Glükogeen- loomorganismide varuaine talletatakse maksas Lipiidid: ... on orgaaniliste ühendite klass. Ei lahustu vees. Rasvad
Kuuluvad: · Glükoos ehk viinamarjasuhkur. Tähtis energiallikas. · Fruktoos ehk puuviljasuhkur. Ka energiallikas. Esinevad puuviljades ja mees. · Riboos · Desoksüriboos II Oligosahhariidid ehk disahhariidid. Koosnevad kahest monosahhariidist. Kahest monosahhariidist koosnevaid sahhariide nimetatakse disahhariidideks. Kuuluvad: · Maltoos ehk linnasesuhkur. Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. · Laktoos ehk piimasuhkur. · Sahharoos. Esineb taimemahlades. Saadakse suhkruroost või suhkrupeedist. III Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud. Monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks. Kuuluvad: · Tärklis. Taimed kasutavad varu-energiallikana. Leidub mugulates, riisis. · Tselluloos. Taimede ehitusmaterjal. · Kitiin. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades. · Glükogeen. Energirikas varuaine loomadel. Inimesel talletub põhiliselt maksas ja lihastes. Süsivesikute tähtsus.
Miks tavaliselt ei lagundata organismis valke energia saamiseks? Kuna see on vabanev energia, vabaneb vähe energiat võrreldes nt rasvade või sahhariididega. Mis on bioaktiivsed ained? Orgaanilised ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi. Mis on sahhariidid? Süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. Nimeta sahhariide! Mono, oligo, polü –sahhariidid Nt glükoos tselluloos, Sahharoos, Tärklis Nimeta sahhariidide kaks põhilist ülesannet organismis! Energeetiline ja ehituslik. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? Rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Too näiteid lipiidide funktsioonist organismis. Pruunkaru kasutab talveune ajal nahaalust rasvkudet energia saamiseks. Veelise eluviisiga imetajatel ei ole nahaalune rasvakiht mitte üksnes energiavaruks, vaid aitab ka vältida keha liigset jahtumist külmas vees. Mis on hormoonide funktsioon?
Laste toidus peavad süsivesikud katma põhilise ööpäevase toiduenergiavajaduse, s.o 5560%. Süsivesikute vajadus on kõige suurem noorukieas. Toidus esinevad süsivesikud monosahhariididena (glükoos, fruktoos), disahhariididena (sahharoos, laktoos, maltoos) ja polüsahhariididena (tärklis, kiudained). Monosahhariide glükoosi (ehk viinamarjasuhkrut) ja fruktoosi (ehk puuviljasuhkrut) leidub ohtralt mees, puuviljades, marjades ja mahlades. Disahhariididest on kesksed sahharoos (rafineeritud suhkur), laktoos (piimasuhkur) ja maltoos (linnasesuhkur). Magusad mono- ja disahhariidid (lihtsuhkrud) võivad moodustada ööpäevasest toiduenergiast kuni 10%. Peamine toidu süsivesik on tärklis, mis koos mittetärkliseliste kiudainetega kuulub polüsahhariidide (liitsuhkrute) hulka. Kõige tärkliserikkamad on teraviljade terised ja kartuli mugulad. Polüsahhariidid jagunevad tärkliseks ja mittetärkliselisteks polüsahhariidideks.
väga kiiresti. Fruktoos on kõige magusam suhkur. Toiduainetetööstuses kasutatakse magustamiseks kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupit. Fruktoosi leidub ohtralt mees, aga ka puuviljades. Seedekulglast imendub fruktoos aeglasemalt kui glükoos. Galaktoosi leidub looduses vabal kujul suhteliselt vähe. Peamiselt sünteesitakse seda ühendit imetajate piimanäärmetes, vähesel määral leidub seda taimsete limade koostises. Disahhariididest on kesksed sahharoos (tavaline lauasuhkur), laktoos (piimasuhkur) ja maltoos (linnasesuhkur). Sahharoos on süsivesik, mida leidub rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis. Sõltumata toorainest on mõlema sahharoosi magusus ühesugune. Laktoos (piimasuhkur) seevastu on loomne disahhariid, mis moodustub peamiselt piimanäärmetes. Laktoosisisaldus lehmapiimas on ligikaudu 5% ja piimasuhkru hulk sõltub piima rasvasusest. Laktoos annab 30...50% piima energeetilisest väärtusest
Andmed Lahendus P%1 = 10% m(lahus)1=600g P&2 = 20% m(lahus)2= 150g m(aine)3 = m(aine)1 + m(aine)2 = 60+30 = 90(g) m(lahus)3 = m(lahus)1 + m(lahus)2 = 600g + 150g=750g ------------------------------ P%3 = ? Vastus : Saadakse 12% lahus kokku segamisel. Süsivesikud liigitatakse : Monosahhariid : Fruktoos, glükoos Polüsahhariid: tärklis, tselluloos disahhariid: laktoos, sahharoos Valkude Funktsioonid: Struktuurne energeetiline Transport Kaitse Katalüütiline Rasvade Kasutamine: Seep, Lakid, Salvid
ühtlas i külas tatud õ is i, võ imaldade s nii paljune da to lme ndamis t vajavate l taime de l ning s uure ndade s o lulis e lt to lme ndamis t vajavate põ llu- ja aiakultuuride s aag ikus t. Mee tähtsamad keemilised omadused Me e s le iduvate tuntumate s uhkrute lo e te lu Mees leidub järgmisi suhkruid: erloos, gentiobioos, isomaltoos, kestoos, koibioos, laminaribioos, maltotrioos, maltuloos, nigeroos, panoos, sahharoos, teanderoos, tsentoos, turanoos jpt. Mees leiduvad mittesuhkrutest koostisosad Peale suhkrute sisaldab mesi veel vett ligi 17 20%, vitamiine (B1, B2, niatsiin, B6) ja teisi fütokemikaale (ensüümid, õietolmuterad, maitse-, värvi- ja aroomained) ligi 2%, happeid 0,6%, valke 0,3% ja mineraaltoiteained (kaalium, kaltsium, magneesium, mangaan, naatrium, raud ja vask) 0,2% ulatuses. Mees leiduvate tuntumate aminohapete loetelu Mees leidub järgmisi tuntumaid aminohappeid:
Organismi poolt omastatavad Organismi poolt mitteomastatavad ballastained, mis ei anna energiat, kuid suurendavad seedemahlade sekretsiooni ja parandavad seedimist. Süsivesikud 2 Süsivesikud jagunevad: Lihtsüsivesikud ehk monosahhariidid Glükoos ehk viinamarjasuhkur Fruktoos ehk puuviljasuhkur Galaktoos (pärineb piimasuhkrust ehk laktoosist) Liitsüsivesikud Disahhariidid Sahharoos ehk peedi või roosuhkur (glc+frc) Laktoos ehk piimasuhkur (glc+galaktoos) Maltoos ehk linnasesuhkur (glc+glc) Polüsahhariidid Tärklis Glükogeen Tselluloos Süsivesikud 3 Monosahhariide ja disahhariide nimetatakse suhkruteks. Nad on magusa maitsega ja lahustuvad vees. Tärklis koosneb glükoosijääkidest ja on organismi poolt otseselt omastamatu. Tärklise lõhustumisel on lõppsaaduseks glükoos, mis
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS K-12A MARLEEN ALLE RAKENDUSBIOLOOGIA ESSEE PÄRNU 2015 Rakendusbioloogia Rakendusbioloogia on bioloogia põhiharude tõestatud seaduspärasuste ja teooriate praktilises elus kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ning teostamisega tegelev teadusharu. Rakendusbioloogia on paljutõotav eriti põllumajanduses ja kalanduses, kus bioloogiliste vastastik- ja koostoimemehhanismide toimimist ära kasutades ja toimimist tootmisele soodsas suunas mõjutades saab kas paremat saaki või vähendada kasutatavate taimekaitsevahendite hulka. Laialdast kasutust leiab rakendusbioloogia ka keskkonnakaitse valdkonnas, kus spetsiaalsetele bakteritele ja mikroorganismide omadusi ära kasutades saadakse keskkonnasäästlikumaks muutmisel nii mõndagi ära teha. Rakendusbioloogia abil saab mitmekesistada ja muuta efektiivsemaks toiduainete tootmist, seda inim...
koostisest, lahustunud ainete kontsentratsioonist VIRDE KEETMISE ÜLESANDED. · Ensüümreaktsioonide peaamine, linnase ensüümid muuuvad inaktiivseks juba 80C · Virde steriliseerimine · Valkude ja tanniinide sadestamine, tanniinid oksüdeerudes muuddavad värvi tumedamaks · Virde värvi muutumine · Ebasoovitaate lenduvate ühendite eemaldamine · Humala mõruainete lahustamine ja SUHKRUD VIRDES · glükoos ja fruktoos 9% · matloos 41% · Sahharoos 5% · Maltotrioos 14% · Dekstriinid 28% · Ehk kääritatavaid suhkruid 70% · Mittekääritatavaid suhkruid 18- 26% · Valgud peptiidid, aminohapped 3- 5% · Mineraalsoolad 2% Väikeste kogustse lahustunud aned VIRDE KOOSTIS SÕLTUB · linnase kvaliteedist · meskmise reziimist · siirupi lisamisest ÕLLEPÄRMI TERVISLIKKUS · alandab kolesterooli taset organismis
BIOloogia BIO Elu Loogia teadus Elusorganismide riigid 1)Taimeriik 2)Loomariik 3)Seeneriik 4)Bakterid 5)Protistid (Vetikad, ainuraksed) Elu omadused 1)Rakuline ehitus 2)Ainevahetus 3)Kasvamine 4)Arenemine 5) Paljunemine 6)Reageerimine keskkonna tingimustele Liiv, Bakter, Vetikas, Savi, Kuuseriisikas, Rändrahn, Karu, Hallitusseen, Vesi, Kõrvernõgu. Eluslooduse organiseeritus 1)Molekulaarne tasand - Elu molekulaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia NT: DNA molekuli uurimine 2)Rakuline tasand Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. 3)Koe tasand, ehk kude Rakud valmistavad kudesid, Kudesid uurib histoloogia 4)Elund ehk organ Nt: süda ülesanne verd pumbata, magu mis seedib toitu 5)Elundkond ehk organsüsteem Nt: Hingamiselundkond 5)Organismi tasand Nt: inimorganism, taimorganism 6)Populatsiooni tasand Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. 7)Lii...
transpordib erinevaid aineid 7. Kuidas jaotatakse sahhariide? pentoosid (riboos, desoksüriboos) omavad viite süsinikku heksoosid (glükoos, fruktoos) omavad kuute süsinikku 8. Nimeta 4 erinevat monosahhariidi, nende valemid, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos 9. Nimeta 3 erinevat disahhariidi, millest need koosnevad, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. maltoos, sahharoos, laktoos 10. Nimeta 4 erinevat polüsahhariidi, kus neid leidub ning milles seisneb nende tähtsus? tärklis- taimed kasutavad seda varuenergiaallikana koosneb glükoosi jääkidest tselluloos- see on taimede ehitus materjal koosneb ahel glükoosi jaakidest kitiin- seda leidub lülijalgsete toeses ja seente rakukestas glükogeen- koosneb glükogeeni jääkidest see on energiarikas varuaine. organism suudab glükogeeni kiiresti muundada tagasi glükoosiks. 11
ORGAANILISED AINED : 1. Süsivesikud sahhariidid on orgaanilised ühendid mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud on looduses enamlevinenud orgaanilised ühendid. Lihtsüsivesikud ehk monosahhariidid(üht lihtsa ehitusega)näiteks: Riboos(RNA koostis), desoksüriboos(DNA suhkur), glükoos(viinamarjasuhkur, veresuhkur), fruktoos(puuviljasuhkur). Liitsüsivesinikud: sahharoos, maltoos(ehk linnasesuhkur), laktoos(piimasuhkur), tärklis(energia varuaine), tselluloos(taimeraku kestade pealmine koostisosa), kitiin(lülijalgse välisskeletis, seente rakukestas), glükogeen(loom organismide varuaine). 2. Lipiidid Rasvad(kõige energiarikkamad ühendid), * - energia, temperatuur, kaitse. Õlid(kalamaksa õli D-vitamiin, luude kasvujaoks vajalik). Vahad(2 ülesannet ehituslik ja kaitse)
Veel on suur soojusmahutavus. Seetõttu aitab vesi säilitada rakusisest püsivat temperatuuri. Vesi on hea lahusti, lahustades nii anorgaanilisi ja ka paljusid polaarseid orgaanilisi aineid. Vesi osaleb enamikus rakus kulgevates reaktsioonides, olles kas üheks lähteaineks või saaduseks. Lähteaineks on ta hüdrolüüsi reaktsioonides. Hingamise saaduseks on vesi. 4) Kuidas jaotatakse süsivesikud ehk sahhariidid? Tooge näited. 1. Monosahhariidid - Glükoos fruktoos 2.Oligosahhariidid - Sahharoos Laktoos 3. Polüsahhariidid Tärklis Glükogeen Tselluloos 5) Kuidas jaotatakse lipiidid? Tooge näited. 1. Lihtlipiidid. Rasvad on propaantriooli ehk glütserooli ja rasvhapete estrid. 2. Liitlipiidid. Liitlipiidid tekivad lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega. 3. Steroidid ehk tsüklilised lipiidid. Nende koostises esineb tsükliline alkohol. 6) Millest koosnevad valgud ja kuidas jaotatakse valgud kuju järgi? Tooge näited.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDAJA Älis Saadjärv VIRSIK, NEKTARIIN JA PASSION Referaat Toiduaineõpetuses Pärnu 2010 VIRSIK ladina keeles: Prunus persica inglise keeles: peaches vene keeles: itaalia keeles: pesco prantsuse keeles: pêcher soome keeles: persikka rootsi keeles: persika saksa keeles: Pfirsich Kirjeldus Virsik on väga hinnatud puuvili nii kauni välimuse kui mahlase viljaliha meeldiva maitse tõttu. Virsiku pind on karvane, ühel küljel on madalam või sügavam vagu ja varrepoolses otsas süvend. Enamasti on koor rohekaskollane, erkkollane kuni punane, päikesepoolsel küljel on tavaliselt punane laik. Virsiku viljaliha on valge kuni kollane, mõnedel sortidel ka punane, mahlane, magus ja aromaatne. Luuseeme on 34 cm pikk, ovaalne, rõmeline, väga kõva kestaga ja sisaldab palju Nende jaoks, kelles virsiku karvane pind külmajudinaid tekitab, püütakse aretad...
Lihtsüsivesikud on: 1. Glükoos ehk viinamarjasuhkur Suurel hulgal leidub viinamarjades ja teistes puuviljades ning marjades. Vähesel määral ka köögiviljades. 2. Fruktoos ehk puuviljasuhkur Loetakse kõige magusamaks suhkruks (on 2x magusam glükoosist ja 1,5X sahharoosist). Enam leidub õuntes,pirnides jt. Puuviljades. Liitsüsivesikuteks on: 1. Sahharoos ehk roo- või peedisuhkur Laguneb hapete ja fermentide toimel ning muutub inertsuhkruks (s.o glükoos ja fruktoosi seguks). Leidub suurel hulgal suhkruroos ja peedis) 2. Laktoos ehk piimasuhkur Nõrk magus maitse. Sisaldub piimas 3. Maltoos ehk linnasesuhkur tekib teraviljade idanemisel neis leiduvast tärklisest. Liitsüsivesikud (mis koosnevad paljudest lihtsüsivesikute molekulidest) on:
POLÜSAHHARIIDID EHK LIITSUHKRUD · Monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks. · Tärklis-taimedes · Tselluloos · Kitiin-selgrootute kest. Seenete kest ntx. · Glükogeen-varu pülusahhariid SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS Energeetiline tähtus: · Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks. Ligi kaudu 60 % energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel.Sellest enamus peaks olema tärklis, mitte sahharoos. · 1 g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6kJ energiat so umbes 4kcal. · Normaalne veresuhkur n tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l · Pidev liigtarbimine=rasvumine, II tüüp diabeet, hambakaaries. Struktuurne tähtus: · Kitiin/lühijalgsed, seenerakukest) · Tselluloos(taimerakukestad) Varuaine · Tärklis(taimedes) · Glükogeen(loomades) Toitefunktisoon · Piimasuhkur imetajate piimas. Kaitse funktsioon
maitsestamiseks, tänu meele omastab organism aedviljadest või puuviljadest paremini vitamiine ja mineraalaineid.Mesi sobib nii tervete marjade kui ka purustatud marjade külmutamiseks ning annab huvitava maitse toorvahtudele, kreemidele ja kastmetele. Mee rohke fermentidesisalduse tõttu ei tohiks seda kuumutada üle 40 °C. Palmisuhkur on rafineerimata toitaineterikas orgaaniline magusaine, mida saadakse kookospalmi puu õite nektarist. Sisaldab vähe fruktoosi, peamise osa moodustab sahharoos, vitamiine (C, ja B-rühma), mineraalaineid (kaaliumi, magneesiumi, tsinki, rauda). Palmisuhkur on väga madala GI-ga (35) ning gluteenivaba. Madala sulamistemperatuuri ja väga kõrge põlemistemperatuuri? tõttu sobib kasutamiseks küpsetamisel. Sobib hästi kalatoitude soolase maitse tasakaalustamiseks. Samuti leiab kasutust vokiroogades. Palmisuhkur ei lahustu täielikult, mistõttu külmades jookides (näiteks smuutides) jääb osa suhkrust segunemata. Asendatakse valge suhkruga 1:1.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Probiootilised piimatooted Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe TALLINN 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Mis on ning mida sisaldavad?.............................................................................................................4 Lactobacillus acidophilus...............................................................................................................4 Bifidobacterium spp........................................................................................................................4 Probiootilised piimatooted.....................................................................................................
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laohoidja LH31 Referaat BANAAN Agnes Sääsk Juhendaja: Mare Teesalu Järvamaa 2014 SISSEJUHATUS Teemaks sain õpetajalt banaan. Järgnevalt uurin referaadis selle kasvu piirkonnast, ajaloost, keemilisest koostisest, toiteväärtusest ja ravim toimest. Referaadis on kirjas veel banaani kasutamine värskelt ning toodetena. 1. BANAANI KASVATAMINE, SAAMINE JA KASVATUS PIIRKONNAD Banaanid on pärit Kagu-Aasiast. Tänapäeval kasvatatakse neid ohtralt igal pool troopikas, näiteks Kariibi piirkonnas ja Kesk-Ameerikas, kus keskmine temperatuur on 27 °C ja aastane sademete hulk 198249 cm. Banaane on u 400 sorti. Eurooplastele on kõige tuntum Cavendishi banaan. Banaanid ei ole hooajakaup. Küpseid banaane saab igal aastaajal. 2. AJALUGU Paapua Uus-Guineas läbi viidud arheoloogilised ja palentoloogilised uuringud on näida...
* on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. * Taimedes leidub neid kuivainest 79-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%.. 1) Monosahhariidid ehk LIHTSUHKRUD - Riboos on RNA koostises... - Desoksüriboos DNA suhkur... - Glükoos C6H12O6 ...ehk viinamarjasuhkur. ( Kõikide organismide peamine [esmane] energiaallikas )... - Fruktoos (puuviljasuhkur)[kõige magusam suhkur]... 2) Liitsüsivesikud ...on süsivesikud, mille 2 kuni 3 monosahhariidi on omavahel liitunud. - Sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis. - Maltoos (linnasesuhkur)-koosenb kahest glükoosijäägist. - Laktoos (piimasuhkur)-moodustub peamiselt piimanäärmetes. - Tärklis (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis)-energia varuaine taimedel. - Tselluloos taimeraku kestade peamine koostisosa. - Kitiin lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestas. - Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes. Lipiidid ei lahustu vees.
). Ligniini loetaks ka kaitsvaks kiudaineks, sest ta seob peroksüdatsiooni esilekutsuvaid metalliioone. Rafineeritud sahharoosi kasutamine suurtes kogustes on inimkonna ajaloos suhteliselt uus tendents. Eriti jõudsalt on kasvanud sahharoosi tarbimine Eestis. Meie elanikkond on sahharoosi liigtarbimiselt maailmas küllaltki esirinnas. Siit sugenevad mitmed probleemid. Rõhutame siinkohal veelkord, et olukorras kus sahharoos katab umbes 6...9% organismi üldisest energiavajadusest, on tärklise- ja kiudaineterikas toit tervisele väga kasulik. Toidu teiste süsivesikute (polüooside) arvele peab jääma ligikaudu 50% organismi üldisest energiavajadusest. Eeltoodut arvestades tuleks tervislikul toitumisel oluliselt suurendada juur-, puu-, kaun- ja teraviljade osa toidus. Sellega tõuseb ka tarbitud mineraalainete ja vitamiinide hulk ning väheneb saadav lipiidide kogus. Ideaalne on olukord, kus
Viinamarja suhkur -C6H12O6 Leidub mees, marjades. Omadused ; magus aine, lahustub vees, värvusetu. Sulamis temperatuur 83kraadi, keemisel laguneb ära. Moodustab tärklise ja suhkru hüdrolüüsi. Fruktoos - Ehk puuviljasuhkur - Leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades - Energiaallikas Keemia 2012 Keemia 2012 - DISAHHARIIDID on süsivesikud milles 2 kuni 3 monosahhariidi on omavahel liitunud. 1. Sahharoos (tavaline) suhkur mida on rohkel suhkurroos ja suhkrupeedis. 2. Maltoos (linnasesuhkur) koosneb kahest glükoogijäägist. 3. Laktoos (piimasuhkur) moodustub peamiselt piimanääretes. Lõhustumiseks vajalik ensüüm(laktaas), mis mõnel puudub. 4. C12H22O11 Leidub a) suhkrupeet ja roog. b) banaanid, arbuusid. c) kase- ja vahtramahl 5. Ehitust tõestab süsivesikute peamine keemiline omadus hüdrolüüs 6
Bioloogia LKT-14 10.11.14 Elusate süsteemide olemus, koostis Elavad süsteemid koosnevad elusatest molekulidest. Elav molekul on selline, mille keemilised sidemed võimaldavad temal omada erinevat tüüpi ülesehitust ja kus ehituse kaudu on võimalik luua eri funktsioone. Seega elav süsteem on funktsionaalselt elavate molekulide süsteem. Elavad süsteemid ise on suuremas osas ainulaadsed (seda ka keemiliselt), kuid mingisugustes osades on funktionaalseid kokkulangevusi. Kõik süsteemid 1) On ehituselt kas rakud või rakusüsteemid- rakk n ainus võimalus eristada väliseid molekule seesmistest funktioonidest, 2) On ise võimelised end varustama energiaga rakendades selleks neile omaseid ainevahetusradu ja käitumist, 3) On võimelised analüüsima oma lähisväliskeskkonda ja nad on võimelised selle info alusel kas muutma ainevahetust, käitumist või hakkavad end kaitsma 4) On paljunemisvõ...
2 . Toitumise alused Eesmärk: Õppida tundma tervisliku toitumise põhimõtteid ja oskusi neid rakendada toiduvalmistamisel ja menüüde koostamisel. Alapeatükid: 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus 2.2. Toidupüramiid 2.3. Toitained ja toidu energeetiline väärtus 2.4. Tervisliku toitumise alused 2.5. Erinevate toitumisvajadustega kliendid 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus Toit peab inimesele andma vajalikul hulgal energiat ja kõiki loomulikke toitaineid, et kindlustada normaalset kasvu, arengut ja tervist. Täiskasvanud inimene vajab toitu: 1. põhiainevahetuseks 2. lisaainevahetuseks seoses toitainete omastamisega 2. koerakkude uuendamiseks 3. energiakulude katteks seoses töö ja tegevustega 4. vajalike toitainete reservide loomiseks Põhiainevahetuseks nimetatakse minimaalset energiahulka, mis kulub inimesel rahuolekuks ( puhates, lamades, mitte midagi tehes) kudede ainev...
analüüside läbiviimiseks vajalike seadmete ja töötajate kvalifikatsiooni ulatuses 19 (Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori otsus nr. 107, 01. aprill 2010.a.). 7.1 Tooted Doktori Koostis: Sealiha (35%), joogivesi, veiseliha (20%), seapekk, lõssipulber, sojavalk, tärklis, keedusool (maks.2%), stabilisaatorid: E450, E451; sahharoos, maitseained, lõhna- ja maitseained, lõhna- ja maitsetugevdaja: E621; toiduvärv: E120; antioksüdant: E300, happesuse regulaator: E575, säilitusaine: E250 Juustu Koostis: Sealiha (27%), joogivesi, veiseliha (20%), juust (8%), seapekk, lõssipulber, sojavalk, tärklis, keedusool (maks. 2%), stabilisaator: E450, glükoos, maitseained, lõhna- ja maitseained (sh. sinep), happesuse regulaator: E575, lõhna- ja maitsetugevdaja: E621, antioksüdant; E301,
(heksoosid, C6H12O6) süsiniku aatomit. Karbonüülrühma asukoha järgi jagatakse monosahhariidid ketoosideks ja aldoosideks. Ketoosidel on karbonüülhapnik esimese süsiniku aatomi juures, ketoosidel teise. Monosahhariidid on näiteks glükoos, fruktoos, galaktoos. Oligosahhariidid koosnevad 24 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud. Kahest hapnikusilla ehk glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks (nt maltoos, sahharoos, laktoos, trehaloos). Eksisteerivad ka trisahhariidid ja tetrasahhariidid. Polüsahhariidideks ehk polüoosideks nimetatakse polükondensatsioonil tekkivaid mitmest monosahhariidist koosnevaid polümeere. Nende hulka kuuluvad tärklis, tselluloos, glükogeen, kitiin, pektiin jt. Suhkrud on eluslooduses kõige levinumad orgaanilised ühendid üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises; taimede kuivmassist moodustavad suhkrud üle 80%
Osa pärlsuhkrust värvitakse kirjuks. Kasutatakse küpsetiste ja magusroogade kaunistamiseks, kuid erinevalt kristallsuhkruga kaunistamisest valgusefekti ei teki. 13. Sanding sugar- Sanding sugar on suure teraga kristallsuhkur, mida valgusefekti silmas pidades kasutatakse küpsetiste ehtimiseks. 10 14. Suhkur ehk sahharoos- Tavaline lauasuhkur ehk sahharoos on disahhariid ehk liitsuhkur, mis koosneb kahest lihtsuhkrust ehk monoosist fruktoosist ja glükoosist. Tavalist suhkrut toodetakse kas suhkruroost või suhkrupeedist, kusjuures mõlemal juhul on nii suhkru keemiline koostis kui magusus ühesugune. 15. Tarretisesuhkur- Tarretisesuhkur (Soome toode hyytelösokeri) on zhelatiinitu tarretisevalmistaja, mis sisaldab tärklisesiirupit, pektiini ja sidrunhapet. Ei sobi piima sisaldavate segude tarretamiseks.
valmistamisel tekkinud ebakorrapärase kujuga jääkide purustamisel. Osa pärlsuhkrust värvitakse kirjuks. Kasutatakse küpsetiste ja magusroogade kaunistamiseks, kuid erinevalt kristallsuhkruga kaunistamisest valgusefekti ei teki. 13. Sanding sugar- Sanding sugar on suure teraga kristallsuhkur, mida valgusefekti silmas pidades kasutatakse küpsetiste ehtimiseks. 11 14. Suhkur ehk sahharoos- Tavaline lauasuhkur ehk sahharoos on disahhariid ehk liitsuhkur, mis koosneb kahest lihtsuhkrust ehk monoosist fruktoosist ja glükoosist. Tavalist suhkrut toodetakse kas suhkruroost või suhkrupeedist, kusjuures mõlemal juhul on nii suhkru keemiline koostis kui magusus ühesugune. 15. Tarretisesuhkur- Tarretisesuhkur (Soome toode hyytelösokeri) on zhelatiinitu tarretisevalmistaja, mis sisaldab tärklisesiirupit, pektiini ja sidrunhapet. Ei sobi piima
Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid: taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TÖ21Mk EKSOOTILISED VILJAD Juhendaja: Aive Antson TALLINN 2010 · Eksootilised viljad 1. Karamboola 2. Cherimoya või pannoona 3. Ananass 4. Mango 5. Kuningkookos 6. Punane banaan 7. Rambutan 8. Liti 9. Shiso lehed 10. Füüsal 11. Artiokk 12. Papaia 13. Durian 14. Jaka · Kuidas serveerida · Kuidas poes eksootilisi puuvilju valida · Kokkuvõtlik ülevaade eksootiliste puuviljade kasutamisest Eksootilised viljad 1. Karamboola ingl carambola, ladina Averrhoa carambola, soome karambola, tähtihedelmä Kirjeldus Karamboola-averroa kodumaa on India ja Malaisia, kuid tänapäeval viljeldakse seda ka Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas. Tähtvilja (pikkus 6-12 cm) ristlõige on viieharulise tähe kujuline, maitselt meenutab magushaput meeldiva lõhnaga kar...
Ratsionaalse e tasakaalustatud toitumise teooria käsitleb probleemi lihtsustatult. Adekvaatse teooria kohaselt tekib seedimise käigus kahjulikke aineid ja nende hulk tõuseb inimese vanuse tõustes. Haiges organismis suureneb bakteriaalsete metaboliitide hulk. Joonis 3. Ratsionaalse ja adekvaatse toitumise skeemid 7. Peatükk. INIMTOIDU KOMPONENDID 7.1 Süsivesikud Toidu peamisteks süsivesikuteks on: · glükoos (viinamarjasuhkur); · fruktoos (puuviljasuhkur); · sahharoos (peedi- või roosuhkur); · laktoos (piimasuhkur); · tärklis (taimne varuaine); · glükogeen (loomne varuaine); · polüoossed kiudained (pektiin - veeslahustuv ja tselluloos - vees lahustumatu). Süsivesikud on koos rasvadega organismi peamised energiaallikad (sealjuures võivad nad üksteist asendada). Optimaalseks süsivesikutest saadud energiakoguseks peetakse 52......60% üldisest energiakulust. 1g süsivesikuid annab 4 kCal
kuuluvad erinevatesse aineklassidesse. Näiteks: etanool ja dimetüüleeter CH3CH2OH ja CH3OCH3 Propanaal ja propanoon CH3CH2CHO ja CH3-CO-CH3 79. küllastunud süsivesikud Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid: · glükoos (viinamarjasuhkur); · fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: · sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; · laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); · maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid: · taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen
Rasvad on kõrge energiasisaldusega. Bioloogiliselt on organismile vajalikumad taimse päritoluga rasvad, sisaldades rohkem küllastumata (mono- ja polüküllastumata) rasvhappeid. Loomsete rasvadega kaasneb kolesterool, mis võib soodustada veresoonte lupjumist. Loomsed rasvad sisaldavad rohkem küllastunud rasvhappeid. Päevane rasvavajadus on 70 g, millest taimsed peavad moodustama vähemalt 30 g. Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks. Need on suhkur (glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos), tärklis, glükogeen (loomne tärklis), inuliin ja kiudained. Viimased ei ole organismi poolt omastatavad, kuid soodustavad toidu seedimist. Süsivesikute hulka loetakse ka polüoolid suhkrualkoholid või kunstlikud magusained (ksülitool, sorbitool, isomalt). Süsivesikute rikkad on teraviljasaadused, kartul, puuviljad, marjad ja kondiitritooted. Päevane vajadus on 400 g. Mineraalained kuuluvad organismi kudede koostisse ning võtavad osa ainevahetusprotsessist
Diabeet Referaat 2006 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 2. MIS ON DIABEET?...................................................................................................................... 2.1 I-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.1.1 RAVI..................................................................................................................................... 2.1.2 RISKIFAKTORID................................................................................................................ 2.2 II-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.2.1 TEIST TÜÜPI DIABEEDI RAVI...............................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
