Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"sademete hulk" - 501 õppematerjali

sademete hulk on piirkonniti väga erinev, kuid aastas sajab umbes 1000 mm (Põhja- Apenniinides kuni 3400 mm, poolsaare lõunaosas alla 200 mm). Lombardia kliima sarnaneb parasvöötme mandrilise kliimaga (sademed 600-800 mm aastas, keskmine temperatuur juulis 24 º C ja jaanuaris 0 º C). Alpide eelmäestikus puhub talvel sageli kuiv ja soe tuul föön, Triestes külm boora, Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum siroko, mägedes (Alpides) avaldub loodusvöötmete kõrgusvööndilisus.
thumbnail
3
doc

Geograafia õppematerjal eksamiks

lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks o TUNDRA Karmi kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad- gleimullad. Gleistumine ja turvastumine o OKASMETS Sademete hulk ületab auramise. Jahe ja niiske kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad o ROHTLA Kuiv kliima, sademete hulk on tasakaalus aurumisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad. o KÕRB Aurumine suur. Mullad on sooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallmullad oVIHMAMETS Palav ja niiske kliima. Paks mullakiht. Huumust mullas vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad (kolla- ja punamullad) MULLA HÄVIMIST MÕJUTAVAD TEGURID EROSIOON, tuuleerosioon-deflatsioon KÕRBESTUMINE SOOLDUMINE HAPESTUMINE RASKMETALLID MULLAS INIMTEGEVUS...

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kokku- ja lahkukirjutamine

NB! Kokku- või lahku kirjutamine oleneb täiendi kuuluvusest. nt. Märja turba hunnik ja märjad turbahunnikud, tähtsa linna elanikud ja tähtsad linnaelanikud. Mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku. nt. Teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimestik, sademete hulk . NB! Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis või kindlakskujunenud ühendeis. nt. Lasteaed, naisterõivad, meestesärk, maadeuurija, meeltesegadus, surnutepüha, teadetebüroo, hingedepäev, teenetemärk, vanadekodu, vanematekogu, võõrastemaja, rahvastepall, saadikutekoda. Järgneva nimisõnaga saab kokku kirjutada ka mõnes muus käändes esineva...

Eesti keel
137 allalaadimist
thumbnail
2
sxw

Loodusvööndid

Taimedel on hea soolataluvus, harunev õhujuurestik. Loomadest on seal tiiger, haigur, panda, puuma, alligaator, madukael. · Savannid, lähisekvatoriaalsed metsad. Asuvad lähisekvatoriaalses vöötmes. Nende alade kliimat kujundavad suvel ekvatoriaalsed, talvel troopilised õhumassid. Suvepoolaastal on päike seniidis ja kujundab ekvatoriaalne õhk. Õhutemperatuur on aastaringi väga kõrge. Aasta sademete hulk võib olla 250-2000mm piires. Lähisekvatoriaalse kliimaga alade põhiline taimkattetüüp on savann. Seda iseloomustavad kõrrelised, rohttaimed ja torkpõõsad. Kuiva ja niiske perioodi vaheldumine mõjutab muldade teket(punakaspruunidmulad). Loomadest elutsevad seal lõvi, kaelkirjak, elevant, ninasarvik, sebra, jaanalind, vöölane. Taimedest on akaatsiad, ahvileivapuu. Veel on seal rändtirtsud(Aafrika) ja termiidid(Austraalia). · Ekvatoriaalsed vihmametsad....

Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Saksamaa

Milles eksisid? Mis võis olla selle põhjuseks? Eksisin selles, et pidasin Saksamaad suhteliselt kaheksakujuliseks. Unustasin Saksamaa ja Taanivahelise ala ning ma ei joonistanud nii konkreetselt Saksamaa piire kui need tegelikult on. Selle põhjuseks võis olla Prantsusmaa kui naaberriik, sest Saksamaa ja Prantsusmaa on kaardil väga sarnased. · Leia internetist oma valitud riigi kohta erinevaid kaarte ja analüüsi neid.Vali kõige sobivam kaart, mida saaksid edaspidi kasutada riigi iseloomustuse koostamisel. 1. 2. 3. 4. 5. . Kaart nr 1: Kaart nr 1: Positiivsed jooned: Kõik liidumaad, jõed ja suuremad li...

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Otepää kõrgustik

Kirdes on selle oru jätkuks Tatra ja Aardla ürgorg. Sellised sügavad orud tekkisid arvatavasti juba enne jääaega, kui Eesti territoorium oli merepinna suhtes kõrgem kui praegu. Kliima Suurem kõrgus ja tugevasti liigestatud reljeef põhjustavad Otepää kõrgustiku kliimas erijooni, võrreldes ümbritsevate alade kliimaga. Nagu teistel Eesti kõrgustikel, nii on ka siin sademeid rohkem (keskmine sademete hulk on üle 650 mm aastas) ja sajupäevade arv suurem (keskmiselt on 270 sajupäeva aastas). Õhutemperatuur on aga mõnevõrra madalam kui ümbritsevatel tasandikel. Nende asjaolude koosmõju ilmneb selgesti talvel, mil siin kujuneb paksem lumikate ja see püsib kauem. Lumikatte keskmine tüsedus on 40 cm, püsiva lumikatte kestus keskmiselt 110 päeva (10. dets. -- 31. märtsini). Aktiivsete õhutemperatuuride, s. o. üle 10° ulatuvate öö-päeva keskmiste temperatuuride...

Eesti loodusgeograafia
50 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Portugal

Lõunas on kliima kuivem ja soojem kui põhjas. Algarve, mis on Alentejost erladatud mägedega, omab kliimat, mis on sarnane Lõuna-Hispaania rannikualadele. Portugalis on umbes 2500-3200 päikesepaistelist tundi aastas, keskmiselt 4-6 tundi talvel ja 10-12 tundi suvel. Madeira ja Azorese arhipelaagidel on väiksem temperatuuri kõikumine aastas, ulatudes 20 kraadini, seda portugali metroloogia instituudi andmetel, mis asub madeira lõuna rannikul. Keskmine sademete hulk aastas kõigub 3000mm vahel maismaal ning mägede regioonis kuni 300mm. Pico mägi, Azoreses on kõige sademete rohkem koht Portugalis, seal sajab aastas keskmiselt 6250mm sademeid. Azorese saared asuvad kesk-Atlandi mäeaehelikus. Madeira saar on aga tekkinud kuumast täpist , sama moodi nagu Hawaii saared. Mõnel saarel on olnud isegi vulkaanilist tegevust, viimati esines seda 1957. Mõlemad eelpool nimetatud saared asuvad lähistroopilises kliimas. Nende saarte erinevus seisneb nende...

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kliimavöötmed.

tinglikult võiks ööpäevane amplituud suur, aastane neid nimetada amplituud märgatav. palav ja soe. Lähistroopiline Soojal aastaajal Õhutemperatuur kõrge (suvel Sademete hulk Soojal aastaajal Selgelt vööde troopiline (TÕ) õhk, keskmiselt 20°C, talvel 10°C). piirkonniti väga erinev passaadid, väljakujunenud külmal aastaajal Õutemperatuuri aastane amplituud (500-2000mm/a). külmadel suvi ja talv, kevad parasvöötme õhk (PÕ). märgatav...

Geograafia
67 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Geograafia 11. klassi konspekt

Richteri ja Mercalli skaala Mida mõõdetakse: R ­ maavärina võngete tugevust; M ­ purustusi Mõõtühik: R ­ magnituud, M ­ pallid Skaala ulatus: R ­ 0-8,9 magnituudi; M ­ 0-12 palli Millega mõõdetakse: R ­ Seismograaf; M ­ vaatlus metsakõdu ­ tähis 0 huumuskiht ­ A leetkiht/väljauhtekiht ­ E sisseuhtekiht ­ B lähtekivim ­ C leetumine toimub nendes piirkondades, kus sajab rohkem, kui aurab. Kamardumine ­ tekib paks huumuskiht. Toimub rohtlates, sademete hulk ja auramine on tasakaalus. STEPP A B C Sisseuhtekiht on kõigil muldadel. Gleistumine ­ sajab rohkem, kui aurab, Fe3O muutub Fe2O-ks. Eestis esineb ka. Mulda tekib gleikiht ­ savikiht, on sinakashall. Ka vihmametsades võib olla. 0 A E B C Sooldumine ­ väga kuivade muldade puhul, maa seest aauramise tagajärjel, teine võimalus ­ inimtegevuse tulemusena, kui inimene niisutab põldu. Kõrbealadel. Soostumine ­ Eestis ka, tekib paks turbakiht....

Geograafia
144 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia

demograafiline plahvatus, rahvastiku vananemine, sündimus, suremus, iive, rahvastikupoliitika, migratsioon, linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, tööhõive struktuur, tööpuudus, usund; PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS 56. Looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele; Looduslikud tingimused: · reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), · kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). · mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: · kapitali olemasolu, · tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, · valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) 57. Põllumajandusliku tootmise vormid : segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus ja nende levik;...

Geograafia
125 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Globaalsed keskkonnaprobleemid

1 Õhk ...................................................................................................................................................... 3 Kasvuhooneefekt ................................................................................................................................. 4 Kliima muutus ...................................................................................................................................... 4 Energia................................................................................................................................................. 5 Ökosüsteemid...

Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
9
doc

10. klassi loodusgeograafia

To suur kõikumine, pragudes vee jäätumine (mädeges) Vesi, niiskus õhusaaste Kõrb, kõrgmäed, tundra Vihmamets, suurlinn Tekib jämedateraline materjal Tekib peeneteraline materjal/ metallpinnad oksüdeeruvad Milline murenemine on ülekaalus ,miks? Kõrgmäestikes- rabenemine, to kõikumine suur, vee külmenemine Kõrbes- rabenemine, to kõikumine on väga suur, väike sademete hulk Vihmametsades- porsumine, suur sademete hulk Kumb mureneb paremini, kas graniit või lubjakivi? Lubjakivi- sest ta on pehmema koostisega ja mõjud avalduvad kergemalt, lahustub vees. Happevihmade mõju murenemisele- soodustab murenemise keemilist kiirust Lähtekivim mõjutab mulla omadustest: mulla keemilist kosotist, õhu- ja veesisaldust, soojenemiskiirust, mulla tüüpi, värvust, toitainete sisaldust, mulla lõimist- millise mullaga on tegu...

Geograafia
327 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vesi

Inimene võib keskkonda kahjustada näiteks arutult metsa raiudes, õhku ja vett reostades, kõrbete tekkimisele kaasa aidates. Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks. Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Inimesed mõjutavad keskkonda mitmes eri suunas: nad reostavad vett, õhku, mulda ja pinnast, saastavad olmejäätmetega keskkonda. VEE REOSTUS Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuse...

Loodusõpetus
25 allalaadimist
thumbnail
91
doc

VA dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise analüüs

Tallinna Ülikool Infoteaduste Instituut Mari Hõbemäe Valitsusasutuste dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise analüüs Magistritöö Juhendajad: Kädi Riismaa Ingrid Raidme 2 Tallinn 2008 3 SUMMARY The analysis of governmental institutions crisis management methods in handling records and archives management Master's thesis is written in Estonian. The thesis consists of 88 pages including two appendixes in five pages. Thesis contains 25 figures and 12 charts; some of those are from the elaborated literature and some are produced according to the data gathered by the author. Sources used for writing the thesis are mostly those that the author has used durin...

Allika?petus
88 allalaadimist
thumbnail
12
doc

La Plata madalik

2. Pinnamood 1)Lame maapind, lauskmaa , tasane maapind. 2) Vulkaane pole , seepärast ka ei toimu vulkaanipurskeid ning maavärinaid ei esine . 3. Kliima 1) Külmad hoovused, mis tulevad merelt. Toob kaasa külma kliimat ja niisket õhku ehk sademeid. 2) Keskmine õhutemperatuur talvel on 12° ja suvel 21° ringis. Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16°. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Sajab enamikul ajal talvel. Talvel valitsevad seal parasvöötme ja suvel troopilise kliimavöötme tingimused. Talvel parasvöötmelised õhumassid ja suvel troopilised õhumassid. 3)La Plata madalik asub suhteliselt mere ääres, seetähendab seda , et seal on tuuline ilm. Soojakraadid väga kõrgele ei ulatu . See toob ka niiskest õhku kaasa. 4. Veestik 1) Seal on paar suuremat jõge, kuid suuri järvi pole....

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Sahhalini saar

(3) 3.2 Kliima on üpris külm, kuigi märgatavalt soojem kui sisemaal Siberis. Duis on aasta keskmine temperatuur 0.5 °C (jaanuaris -15.9 °C; juulis 16.1 °C), Kusunais 1.7 °C ja Anivas 3.1 °C (jaanuaris -12.5 °C; juulis 15.7 °C). Aleksandrovsk-Sahhalinskis Dui lähedal on iga- aastane vahemik 27 kraadist juulis kuni -39 kraadini jaanuaris, samal ajal kui Rykovski sisemuses miinimum on -45°C. Aastane sademete hulk on 570 mm. (9) Sahhalin asub parasvöötme kliimavöötmes. Õhumassiks on PÕM (parasvöötme õhumass), valdavad on läänetuuled. Sademeid aasta ringi piisavalt, talvised sademed lumena, mis moodustavad püsiva lumikatte. (8) (1) 5 3.3 Et Sahhalini saar asub laiuskraadidel 45-55° pl ja 142-144° ip, seega on seal parasvöötme mereline kliima. (18) 4...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Nimetu

veeb. märts aprill mai juuni juuli august sept. okt. nov. dets. kuu 3. New Delhis on kõige kõrgem temperatuur juunis, 33,8 °C . Kõige külmem on temeratuur aga jaanuaris, 14,1°C. Temperatuuride amplituut on umbes ~ 20°C. Aastane sademete hulk on 706.4mm ja see jaotub aasta jooksul väga ebaühtlaselt ( kõige rohkem sajab suvekuudel ja septembris ). 4. Võrreldes New Delhit ja Eesti pealinna Tallinnat, võib välja lugeda, et : 1. New Delhis on temperatuur iga kuu oluliselt kõrgem kui Tallinnas, näiteks kui jaanuaris on temperatuur Tallinnas -5°C siis New Delhis on temperatuur 14,1°C ja kui juulis on Tallinnas temperatuur 17°C siis New Delhis on 31°C. 2...

3 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Arizona kõrbed

Sonora kõrb Kliima Talvised tormid toovad Vaikselt ookeanilt kaasa uduvihma, suvise mussooniga kaasnevad lühiajalised äikesevihmad. Kõrbe kuivemates siseosades võib suvel temperatuur tõusta kuni +48 °C ning maapinnal koguni kuni +82 °C. Väga kuiv, ent pisut jahedama suvega on California lahe rannik. Loodus Suurem sademete hulk teiste kõrbealadega võrreldes võimaldab siin kasvada paljudel lühiea taimeliikidel ning lõunapoolse päritoluga puudel ja põõsastel. Sonora kõrbe maastikupildi teevad eriliseks kaunviljalised puud ning sammaskaktused. Sammaskaktu s Viigikaktus Loodus Kõrbe maastik on mosaiikne: kõrvuti valkjast graniidist skulptuure meenutavate rahnudega võib kohata musta värvi laavavälju ja kaljuastanguid....

Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Tansaania

Üldandmed............................................................. 3 2.Asukoht ja pinnamood............................................ 5 3.Kliima...................................................................... 5 4.Rahvastik................................................................ 6 5.Rahvastiku tihedus................................................. 8 6.Linnastumine.......................................................... 9 7.Põllumajandus........................................................ 10 8.Metsamajandus ja metsatööstus............................ 13 9.Kasutatud allikad.................................................... 16 ÜLDANDMED Tansaania pindala on 945090 km 2 , millest 59050 km2 moodustavad veekogud. Riigi rahvaarv - 36232074 (2001.a. juuli). Pealinnas, Dodomas, on elanikke 204000. Riigikeeled: inglise ja suahiili keel. Rahaühik: Tansaania silling. Tansaanias leiduvad loodusvar...

Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Itaalia - uurimustöö

Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Kliima üldiseloomustus Itaalias on valdavalt maheda suve ja jaheda talvega vahemereline kliima. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, kuuma ning kuiva suve (keskmine temperatuur juulis 23 º- 28 º C) ja pehme sademerikka talvega (keskmine temperatuur jaanuaris 2 º-12 º C) kliima. Sademete hulk on piirkonniti väga erinev, kuid aastas sajab umbes 1000 mm (Põhja-Apenniinides kuni 3400 mm, poolsaare lõunaosas alla 200 mm). Lombardia kliima sarnaneb parasvöötme mandrilise kliimaga (sademed 600-800 mm aastas, keskmine temperatuur juulis 24 º C ja jaanuaris 0 º C). Alpide eelmäestikus puhub talvel sageli kuiv ja soe tuul föön, Triestes külm boora, Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum siroko, mägedes (Alpides) avaldub loodusvöötmete kõrgusvööndilisus....

Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppid...

Geograafia
257 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun