Retsensioon Käisin neljapäeval, 28. oktoobril Viini Kunstiajaloomuuseumis vaatamas Hans von Aacheni maalinäitust. Näitus on avatud alates 19. oktoobrist 2010 kuni 9. jaanuarini 2011. aastal. Ekspositsioonil on esindatud 16 kuulsat autori maali. Antud näitus on esimene, kus keskendutakse vaid Aacheni teostele. Näitus valmis Aacheni, Praha ja Viini kunstimuuuseumite koostööna. Hans von Aachen töötas oma eluajal õukonna kunstnikuna mitmetes erinevates Euroopa kultuurikeskustes nagu Veneetsia, Rooma, Firenze, München, Praha. Tema loomingus peegeldus just nende õukondade aadlike rafineeritud kunstimaitse. Oma töödes on ta ühendanud Hollandi realismi, Veneetsia värviküllasuse, Firenze peenetundelisuse ja Rooma inimeste ülistamise. Esimene maal, mida ma nägin, jättis mulle veidra mulje nimelt seal oli kujutatud maas lamavaid purjakil mehi ning nende kohal taevast all sadavaid monstrume; im...
Paide Gümnaasium Sven Erik Reinumets 10h BURNING DOWN THE EAST TOUR Retsensioon Paide 2011 Kontserdil astus üles siis Recyle Bin soojendus bändiks ja põhishow oli Sonic Syndicate. Toimus siis Rock Cafes Tallinnas, 01.04.2010 , kell 20:00 tehti lahti uksed, 21:00 astus lavale Recyle Bin ja 22:15 Sonic Syndicate. Grupp Sonic Syndicate on päris Rootsist, tegutsenud on alates 2003, esimene album(sealhulgas ka kõige parem) Eden Fire tuli välja aastal 2005. Seljataga on neil mitmeid tuure üle Euroopa, järgmine tuur algab märtsist mis kannab
Retsensioon Mozarti looming Kontsert mida mina käisin kuulamas oli Wolfgang Amadeus Mozarti loomingust. Ma käisin seda kuulamas 21. oktoobril 2010, Tallinna Arte gümnaasiumis. Kontserti üldeesmärk oli harida inimesi muusikalises mõttes, räägiti Wolfgang Amadeus Mozarti elust ja tema loomingust. Kontserdil esitati kammermuusikat. Helilooja, kelle muusikat esitati oli Wolfgang Amadeus Mozart ,kes oli Austria helilooja 18-ndal sajandil. Esinejad olid Siim Selis ja Maano Männi. Mehed tegid esinemise huvitavaks olles ise 18-nda sajandi stiilis riietuses ja nad tegid seda kõike muheda olekuga ja natukene isegi komöödia vormis. Minu lemmik lugu kontserdil Loo nimi oli ,,Türgi marss". Helilooja kohta sain ma teada näiteks seda, et ta sündis muusiku ja kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Peres oli 7 last,...
Retsensioon Käisin 22.veebruaril Kuressaare Ajamaja galeriis vaatamas kunstinäitust ,,Vorm ja Värv". Esindatud oli 2 autorit, kunstnikepaar Ruti Jõgi ja Aivar Rumvolt. Näitusel on eksponeeritud Ruti Jõgi joonistused ja Aivar Rumvolti õlimaalid. Ruti Jõgi on pärit Kuressaarest. Praegu tegutseb Võrumaal kunstnik-galeristina ja juhendab teisi kunstigaleriis Avatud Ateljee. Tema joonistused on erksavärvilised ja dekoratiivsed. Aivar Rumvolt on erialalt keraamik. Viimastel aastatel on ta näitusel osalenud oma õlimaalidega. Maalimisel huvitab Rumvolti eelkõige värvide koosmõjud, vastandused ja üleminekud. Vaadates Ruti Jõgi joonistusi, ei tundugi need esmapilgul kaugelt vaadates joonistused vaid rohkem nagu maalid. Need joonistused olid kõik naise kehafiguurist. Jõgi on keskendunud vormile, seda ütleb ka näituse pealkiri. Ühe pildi peal oli väga andekalt välja toodud puusade ja rindade k...
Retsensioon Käisin 29.märtsil Kuressaare Linnateatris, kus esitati Ameerika kirjaniku Arthuri Milleri draamat ''Hind''. Loo lavastajaks oli Heiti Pakk ning teatritükk ise rääkis kahest vennast ning ühest pärandusest, mida nad kuidagi jagatud ei saa. Teose lavastajatöö oli mitmeti omapärane, kuid moodustas siiski lõpp kokkuvõttes ilusa terviku. Näitejuht oli käsitlenud Arthur Milleri teoses olevaid teemasid ja probleeme ülletavalt hästi. Hea lihvi nädendile lisasid iselaadsed ja konteksti igati sobivad näitlejad. Nad justkui täiustasid üksteise rolle, kuid samas ei jäänud kellegi isiksust tahaplaanile. Seda oli mõnus vaadata ning oli tunda, et lavastaja oli oma tööga ilusasti hakkama saanud. Näitlejate juures meeldis enim see, kuidas nad oma teksti siiralt ja tundeküllaselt edastasid.Etenduses oli kokku neil näitlejat: Guido Kangur, Riho Kütsar, Elina Reinold ja Aarne Mägi. Etlejad suu...
Tallinna Kristiine Gümnaasium Kristina Volkova 9b Jelena Vaenga Retsensioon Tallinn 2011 20.10.2010 toimus Eestis, Tallinnas, Nokia Kontserdimajas, andeka vene lauljanna ning tõusva estraaditähe Jelena Vaenga soolokontsert. Selle kestvus oli 2 tundi ja 50 minutit. Jelena Vaenga sündis 27.jaanuaril 1977 aastal Severomorskis (Venemaa). Õppis Sankt- Peterburgis, nüüd on see linn talle ka elukohaks, kus ta töötab ja tegeleb loominguga. Jelena on ise oma lugude autor ja esitaja, ta on samuti osalenud paljudel lauluvõistlustel
Retsensioon Merle ja Eino Kajalaineni näitusele Roosna-Alliku mõisas Näitus: Kajalainen Eesti-Soome (näituse avamine) Aeg: 08.04.2011 Koht: Roosna-Alliku Mõis Peter Puks 11a klass, JWG Eino ja Merle Kajalainenid on Paides sündinud - õppinud, kuid käesoleval ajal juba 17 aastat Soomes elanud ja tegutsenud kunstnikepaar. Nad avasid oma näituse Roosna-Alliku klassitsistlikus mõisahoones, kuhu nende teosed väga hästi sobisid. Presenteeriti mitmes zanris töid: õlimaale (portreid), graafikat, paljudest erinevatest materjalidest skulptuure ja need tööd andsid infot kunstnike mitmekülgsetest oskustest ning julgusest katsetada. Näitus oli justkui kunstileksikon. Kunstnikud olid oma töödes kajastanud väga erinevas vaates ja võtmes kogetut. Põnevust lisasid kunstnike endi lood teoste saamisloole. Nii mõnedki puuskulptuurid olid valmistatud Paide aedade ajahambast puretud toorainest. Näiteks üks puidust aktitaies valmis Eino tuttava aiast elupäev...
Muusika retsensioon Mina käisin vaatamas muusikali ,,Helisev muusika". Eestis toodi see lavale juba kolmandat korda. Vanemuise laval on ta aga esmakordselt. Ma käisin vaatamas seda üheteistkümnendal märtsil. Peaosas oli siis Hanna-Liina Võsa ja Jüri Lumiste. Etenduse atmosfäär on võrreldav filmi omaga küllaltki hästi ning seda eelkõige põhjusel, et muusikali lavaletoomisel on järgitud klassikalist joont. Laval olijad nautisid ,,Helisevat muusikat" ja nakatasid rõõmuga ka publiku, näitlejad laulsid ja lauljad näitlesid ning tegid seda küllaltki nauditavalt. ,,Heliseva muusika" muusikal on filmina nähtud ning tema tuhkatriinuloo süzee pole keerukas ega uus. Ühesõnaga, üks selline vana asi, mis kolikambrist välja on võetud. Aga nagu nende vanade asjadega ikka on, nende mahakandmine osutub sagedasti enneaegseks. Kui kostis jälle see ,,Do-re-mi" laul, siis hakkas jälle elama lugu muusikaõpetajast, lastest ja tõ...
Retsensioon Eesti maalikunstnike uudisloomingu näitus Külastasin Pärnu Uue Kunsti Muuseumis näitust ,,Eesti maalikunstnike uudisloomingu näitus". Tegemist oli Eesti Maalikunstnike Liidu 2012 aasta mahukaima ülevaatenäitusega. Esindatud olid nii liitu kuuluvad kui ka äsja kunstikooli lõpetanud noored kunstnikud. Üldiselt jättis näitus positiivse mulje. Iga näitusel olnud töö oli teistest kardinaalselt erinev. Seda ehk seetõttu, et esindatud olid väga paljud erinevad kunstikud, kuid kindlasti ka sellepärast, et uudislooming ongi väga mitmepalgeline ja selle alla liigitatavad tööd ei oma tihti omavahel mitte vähimatki sarnasust. Mõned teostest olid oma ülesseehituselt nii lihtsad, et ei suutnud minus tekitada erilist emotsiooni. Sellisteks olid näiteks Anne Parmasto ,,Kuufaasid" ja Vano Allsalo ,,Kõheldu". Mõlema maali puhul oli keeruline aru saada, mida kunstnik on öelda tahtn...
Nahkhiir (die Fledermaus) Retsensioon 11B Diane Parmas Johann Strauss (18251899) Johann Strauss noorem sündis 25. oktoobril 1825. Tema isa, kuni XIX sajandi keskpaigani valsikuninga tiitlit kandnud Johann Strauss vanem, ei soovinud näha oma poega mitte muusiku, vaid pankurina. Sellele vaatamata tegeles noormees salaja viiuliõpingutega. Alles siis, kui Johann vanema ellu tuli uus naine, sai 17-aastane noormees pühenduda ema toetusel täielikult heliloojakarjäärile. Ta õppis kontrapunkti ja harmooniat professor Joachim Hoffmanni eramuusikakoolis, täiendades end helilooja Josef Drechsleri juures ning õppides viiulit Viini Hofoperis balletirepetiitorina tegutsenud Anton Kollmanni käe all. Juba eluajal pärjati ta tiitliga "valsikuningas" ning tema 169-st orkestrile loodud valsist on suurem osa tänaseni populaarsed. Strauss noorema loomingus arenes valss armsast talupoeglik...
Muusikaretsensioon Ooper 29. Oktoobril 2011 käisin ma saamas uut huvitavat ooperi kogemust METi vahendusel CocaCola Plazas. Nimelt käisin ma kuulamas Wolfgang Amadeus Mozarti ooperit Don Giovanni. Kontsert algas kell 20.00 ja kesti 3 tundi ja 36 minutit. Tegevus oli edasi antud itaalia keles. Kaasa tegid tuntud ooperilauljad: Marina Rebka Barbara Frittoli Mariusz Kwiecien Luca Pisaroni Ramon Vargas Antud teose lavastajaks oli Michaela Grandage (METi debüüt) ja suursuguse orkestri dirigendiks oli Fabio Luisi. Luca Pisaroni sündis 1945 aastal Venezuelas. Ta on Itaalia bassbariton ja eelkõige tuntud oma Mozarti rollide poolest. Kuigi ta sündis Venezueals, kolis tema perekond peagi ümber Itaaliasse, kus mees alustas ka oma muusika karjääri, õppides kuulsa Itaalia tenori Carlo Bergonzi käeall. Ta alustas õpingud Milaanos ja hiljem jätkas neid New Yorgis. 2001 aastal sai ta oma esimese ...
Karin Valt 11.b Käisin Tallinna Kunstihoones vaatamas näitust kaasaegsest kunstist näitust ,,Eksootika". Sealt võis leida väga palju mitmekesiseid ning huvitavaid töid. Kaasaegne kunst on mind alati huvitanud, sest see on midagi erilist ja midagi teistsugust. Selles stiilis on lubatud kunsti edasiandmiseks kõiksugused meetodid. Näitusele sisenedes esimeseks pilgupüüdjaks oli näituse sissejuhatus, mis oli paigutatud erkoranzi seinale. Seda lugedes, pani mind mõtlema, et näitusele kuhu olen sattunud on müstiline ja erakordne, sest eelnevalt olen elus vaid korra käinud mittekaasaaegse kunsti näitusel. Esimene teos, mis mind enim kõnetas oli Kennard Philipsi tehtud ,,Photo Op". Antud teos pani mõtlema, et kas see on päriselt nii juhtunud või on tegemist photoshopiga? Mehe ilme vastab kõigele välja arvatud sellele, mis tema taga toimub. Tavaolukorras inimesed satukisd paanikasse ja kindlasti ei paneks rõhku pildistamisele, kuid kindlasti ol...
1 Sisukord SISUKORD.....................................................................................................................................................1 KONTSERDI KIRJELDUS..........................................................................................................................2 KONTSERDIL ESINEJAD...........................................................................................................................3 EIVØR...........................................................................................................................................................3 VILLU VESKI................................................................................................................................................ 4...
Tallinna Tehnikaülikool Mis takistab meid edukaks saamast? Retsensioon Tallinn 2012 Sisukord: Eesmärk: Töö eesmärgiks on informeerida lugejat rutiinse palgatööga ja ettevõtlusega tegelevate inimeste erinevustest, rõhutada omaduste tähtsust, mis takistavad meil saada edukaks ning seletada lühidalt, mis on edukate inimeste saladus. Samuti suunata tähelepanu innovaatilisuse tähtsusele tänapäeva ühiskonnas. Põhisõnum: Käsitletakse tänapäeva haridussüsteemi põhiprobleemi ja innovaatilisuse
Näituse retsensioon Ma käisin Kuressaare Ajamaja galeriis vaatamas Lasse Juhani Alanderi maalide näitust, mis kandis pealkirja ,,Minu esimene maalinäitus". Näitus on galeriis üleval 6. detsembrist 6. märtsini. Alenderil oli välja pandud 21 maali, millest üks oli juba ära ostetud. Nimelt, olid kõik näitusel asuvad maalid müügiks. Ilusaid maale oli palju, kuid minu erilise tähelepanu said nendest kolm. Esimene neist oli töö nimega ,,Elvira". Sellel maalil oli kujutatud kellegi kodu ning kassi. Ilmselt ootas kass peremeest koju. Selle maali juures meeldis mulle varjude ning valguse kasutamine. Aknast paistis valgus ning põrandal olid näha aknalaual olnud asjade varjud. Veel meeldis mulle ,,Elvira" juures värvi paksuse erinevus, mis jättis kohati ruumilise ilme. Teine töö, mis mulle kohe eriti meeldis, oli ,,R.M.S. Aquitania". Maalil olev laev meenutas mulle Titanicut. Minu arvates oli sellel tööl väga hästi ...
Kontserdi retsensioon Tanel Padar & The Sun Kontsert toimus 1. detsembril 2012. aastal, Athena konverentsi- ja kultuurikeskuses(TARTU). Seal esines Eesti bänd nimega Tanel Padar & The Sun . Koosseisuga: Tanel Padar (vokaal ja kitarr), Danel Pandre (basskitarr), Tarvo Valm (kitarr), Priit Mägi (trummid), Tomi Rahula (klahvpillid). Nad esitasid teosed : ,, Neljapäev ,, ,, Üksinda üksinduses ,, ,, Nii siis jääbgi ,, ,, Final step ,, ,, Võta aega ,, ,, Tahan elada ,, ,, Kohvile ei jää ,, ,, Täna öösel" ,, Salamisi endaga,, ,,Nii siis jääbki" ,, Lootusetus ,, ,, Milles on asi" ,, Kuu on päike ,, ,, Nagu merelaine " ,, Sind tänan kõige eest " ,, Armetu naer ,, Kotsert oli väga vinge ja mulle meeldis see kontsert väga see toimus vabas õhus ning kui võimalus tekib läheks Tanel Padar & The Sun'i veel kuulama. Kui kontsert lõppes nõudis publik , et nad lavale tagasi tuleks ja laulaks veel laul sii...
Retsensioon Uhkus ja Eelarvamus Üheksandal novembril käisin teatris vaatamas etendust ''Uhkus ja Eelarvamus''. Etenduses osalesid Kaili Viidas, Katrin Valkna, Ireen Kennik, Grete Elviste, Carolina Tagobert, Carmen Mikiver, Piret Laurimaa, Triin Lepik, Priit Loog, Sten Karpov, Jaanus Mehikas, Lauri Kink, Ahti Puudersell. Kaili Viidas lõpetas 2003. aastal Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi hõbemedaliga. Katrin Valkna on näitlenud filmis ''Klass- Elu pärast''. Sten Karpov on pälvinud noore näitleja Kristallkingakese auhinna (2008) ning Endla teatri publikulemmiku tiitli (2012). Piret Laurimaa sai 2009. aastal parima naiskõrvalosa auhinna. Oli see siis juba minu teine kord kui käisin Endla teatris teatrit vaatamas ja iga kord kui seal käin jääb mul sellest teatrist üha parem mulje kuna jällegi suutis see minu meele hea ning rõõmsana hoida, vahel isegi naerma ajada. Arvan, ...
PAHATEADUS REFERAAT Tallinn 2013 Lugesin Ben Goldacre raamatut ,,Pahateadus". Minu jaoks väga huvitav raamat, mis rääkis erinevatest teaduslikest katsetest ning toodetest, mida tarbides on inimesed korduvalt petta saanud või eksiteele viinud. Kohati oli raske lugeda ja aru saada, kuna paljud näited olid nii teaduslikult põhjendatud. Esimestes peatükkides tuli juttu sellest, kuidas tehti katseid platseebotablettidega. Need on tabletid, millel pole mingeid farmakoloogilisi omadusi. Näiteks anti neid tablette kolledziõpilastele ja räägiti, et tegemist on erguti või uinutiga. Neile anti üks või kaks roosat või sinist tabletti ja öeldi, et nad saavad kas ergutit või uinutit. Õpilased said kõik erinevat värvi platseebot. Pärast mõõdeti katsealuste ärksust ja muid subjektiivseid tunnuseid ning leiti, et kaks tabletti avaldasid suuremat mõju, kui üks tablett, nagu võiski oodata. Leiti ka, et tablettide värvus mõjutas nende toimet. R...
Operett Silva Etendus toimus 20. novembril kell 19:00 Estonia rahvusooperis. Esitati etendust noorest kõrtsi lauljatarist nimega Silva. Õhkkond oli rahulik, kuid muhe. Etendus oli jagatud kolmeks vaatuseks ja kestis kolm ja pool tundi ning sellel oli kaks vaheaega. Näitlejate nimesid ma kahjuks ei tea. Mulle meeldis etendus väga, sest see oli huvitavalt teostatud ja esitatud. Esinejad elasid väga oma rolli sisse ja lisasid sinna omamoodi särtsakust. Kõik laulud olid väga elegantselt esitatud. Kõik sõnad olid ilusti välja hääldatud ja kõigest oli aru saada ka ilma subtiitriteta. Võimsad kõlavad hääled olid kõigil esinejatel.Orkester saatis enamus laule ja mängis suurepäraselt. Teose muusikasse on sulanud nii valsi-, tšaardaši- kui ka foksirütmid. Etendus räägib ülitalendikast kõrtsilaulikust Silvast. Tema mänedžer Boni on hankinud talle ja ka endale töökoha Ameerika Ühendriikides. Lahkumise õhtul ...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM AILI JA TOOMAS VINT KUNSTNIKU JALAJÄLG Retsensioon Gertrud Tamm 11.A Õpetaja Kaire Maalma Tallinn 2015 14. jaanuaril käisin Kunstihoones vaatamas andeka abielupaari Aili ja Toomas Vindi näitust „Kunstniku jalajälg“. Näitusele minnes olid mul suured ootused, kuna olin kunstnikest varemgi kuulnud ning ootasin põnevusega. Astudes suurde saali oli näha Toomas Vindi muljetavaldav ekspositsioon kogu tema
Retsensioon Kontserdi pealkiri oli „Sinu poole teel“. Külastasin kontserti Võru Kandles ja see toimus novembris. Kontserdi teema oli soolokontsert ja eesmärgiks oli Alen Vezikol esitada varem tuntud laule, kuid tutvustada ka oma uusi laule. „Sinu poole teel“ sobib kontserdile pealkirjaks, sest soolokontsertiga ning uute ja vanade lauludega astus Veziko piltlikult öeldes sammu lähemale publikule.Kontserdil oli kuulda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikat. Esitati ainult Alen Veziko laule ning esitajaks oli tema ise. Kontserdi tegi eriliseks see, et Veziko mängis ise klaverit ja kitarri ning ka see, et ta rääkis lugude vahele juhtumeid oma minevikust ning teisi huvitavaid jutte. Lugu, mis kontserdil mulle kõige rohkem meeldis, oli „Ei ole öeldud lihtsalt tuulde“. See lugu on kirjutatud pop stiilis. Esituse tase oli kaasahaavar ja puhas. Loo kuulamine tekitas minus positiivseid emotsioone, kuid...
I am Legend One of my favorite movies is the film i am legend. Its starring Will Smith as the sole survivor in the dead city of new york. He place a character named Robert Neville who is a doctor. Most of the people have been killed or transformed into monsters who have high speed and superhuman strentgh. They were turned into those monsters by a medicent that was suppose to cure cancer but it did not. Now the doctor is lookeing for a cure to fix that problem and to survive in the destroyd landescape of New York. His wife and son were killed when the military did the extraction of the city. Now he wonders with his dog. Most of the film about 30 min is all calm. Around 40 min mark they chase a deer wich allmost got them killed. The following days they were chased by the strongest of the monsters. The Alpha male who was played by Dash Mihok. Roberts dog gets bitten and infected with the plague while trying to escape from the alpha male ...
Kelly Talimaa 11S Retsensioon Mina vaatasin televiisorist „Laula mu laulu“ saadet, see kord siis juba 4. Hooaeg ja 2 saade, ehk siis Ivo Linnale pühendatud. Liisi Koikson on minu jaoks kogu aeg tundunud kui väga-väga hea ja südamlik inimene. Mul on ühe korra elus õnnestunud ka temaga koos laulda/mängida. See oli Akordionistide laager, kui Liisi tuli meile laulma Pippi Pikksukka laulu, meie mängisime oma orkestriga talle saadet. See, kuidas Liisi suudab oma
Retsensioon 20.11.2018 vaatasin Eesti Draamateatris lavastust nimega ,,Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika", mille autoriks on Marius Ivaskevicius ja lavastajaks on Hendrik Toompere jr. Autori sõnul on tema näidend katse uurida seda miskit, mida nimetatakse identiteediks. See on lugu teekonnast, kus peategelane otsib oma rada, otsib iseend. Üheks näidendi põhiteemaks on migratsioon, mis on ka tänapäeval väga aktuaalne teema. Etendus on kirjutatud tõestisündinud lugude põhjal ja räägib noorest mehest, kes läks koos saatusekaaslastega 1990. aastatel Londonisse õnne leidma, kuid kelle emigreerumine lõppes kurvalt. Noored olid pärit Leedust sel ajal valitses Baltimaades Nõukogude võim ning emigreerus suur hulk inimesi. Noortelt konfiskeeriti pass ja sunniti toime tulema riigis, kus neil polnud raha, dokumente ega sõpru. Etenduses räägiti immigrantidest kui õuntest, kes on jäetud vedelema ja mädanema keset teed. Lavastuse tegi huvitavaks ...
Katrin Olhovikov 10. klass 04.02.2007 Johann Strauss ja ,,Nahkhiir" Hiljaaegu käisin vaatamas J. Straussi operetti ,,Nahkhiir". Opereti lavastaja oli Mare Tommingas, orkestrit juhatas Lauri Sirp. Libreto saamislugu oli üsna keerukas. Selle aluseks oli komöödia ,,Vangla", mis oli üsna labane äravahetamisjant. Mõne aja möödudes tegid Offenbachi libretistid sellest komöödia ,,Uusaastapidu". Uuenduseks oli siin pidu teises vaatuses, kus kõik tegelased kohtuvad. Hiljem tegi kirjastaja Gustav Lewi ettepaneku jant ümber töötada opereti libretoks ja pakkuda seda Johann Straussile. Heliloojale meeldis libreto ja ta komponeeris sellele kuue nädalaga muusika. ,,N...
Muusikal ,,Fame" 3. novemril käisin Tallinna Linnahallis vaatamas ja kuulamas muusikali ,,Fame". Muusikal rääkis noortest, kel oli suur tahe saada kuulsaks. Veel rääkis see nende läbikukkumistest, saavutistest, õppimistest ning armastusest. Muusikali esitati vokaal-ja instrumentaalmuusikat. Tegelik helilooja on Steven Margoshes. Eestis lavastas selle muusikali Jüri Nael. Esinesid Kaire Vilgats, Ülle Lichtfield, Hannes Kaljujärv ja Andres Vaarik ( Õpetajate osatäitjatena). Õpilaste osatäitjatena olit tuntumad Susan Lilleväli, Rolf Roosalu, Nele-Liis Vaiksoo, Kaido Põldma ja Taavi Immato. ,,Fame" on teistest muusikalidest erinev, kuna seal oli pandud rohkem rõhku tantsule ja efeksusele. Muusikal iseenesest oli vaatemänguline ja kaasahaarav. Naljakais ja kummalisi momente oli ,,Fame´is" tõepoolest palju. Lugu, mis mulle kõige rohkem meeldis oli kirjutatud popstiilis ja kandis nime ,,Let´s Play A Love Scene", kahjuks ma aga ...
Retsensioon Käisin 25. märtsil 2009.a. kuulamas Eesti Rahvusmeeskoori (RAM). Kontsert toimus Paide Kirikus. RAM esitas kontserdil vaimuliku muusikat, mille pealkirjaks oli ,,De profundis". Laval oli 48 lauljat, neljas häälerühmas. I tenor, II tenor, bariton ja bass. Lisaks veel koori dirigent Risto Joost kes on õppinud koori- ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Kunstide ja Muusika Ülikoolis. Ta on juhatanud mitmeid väga tuntuid muusikakollektiive. Lisaks on ta veel ise laulja (kontratenor). Löökpillidel Margus Vaht ja orelil Ene Salumäe kes oli ainuke naine karja meeste seast. Kontsert algas looga ,,De profundis" / ,,Sügavusest hüüdsin", mis oli ühtlasi ka kõige võimsam lugu. Selles loos oli kuulda mõnusat crescendot-muusika tugevnemist ja diminuendot- kahanemist. Eriti meeldis selles loos kuidas meeskoori bassid laulsid. Nad ulatasid väga puhtalt kõige alumisi noote ja kui terve koor kõva ...
Tuule Kivihall 10c Arhitektuurimuuseumi retsensioon Olen päris tihti külastanud Eesti Arhitektuurimuuseumi, kuid kordagi pole käinud seal giidiga. Just seetõttu oli külastus veelgi huvitavam. Minu meelest on väga põnev vaadata makette ning võrrelda neid päris ehitistega. Üheks minu lemmikuks sealt oli Tallinna linna makett, kus võis näha väga hoolikalt tehtud tööd. Külastuse üllatusmomendiks sai kindlasti veel avamata näituse, urbanistliku pargi konkursitööde vaatamine. Ka sealt leidsin omale mõned lemmikud
Grease "Grease" on ülemaailma tuntud muusikal ameerika noortest. Tegevus toimub seitsmekümnendatel aastatel. Ameerikas toimus selle esietendus aastal 1978. Siis mängisid peaosa Olivia Newton-John ja John Travolta. Eestis toimus esietendus 24. märtsil 2004. Seekord mängisid peaosa Priit Võigemast ja Liisi Koikson. . Mina käisin muusikali vaatamas 30 . septembril 2004. Grease loomisest: Aastal 1963 Kohtuvad Jim ja Warren teatritrupis ning neist saavad suured sõbrad. Mõned aastad hiljem tuleb neil mõte teha muusikal. Lõpuks valmibki muusikal, mille nimeks saab "Grease". Muusikal kestis esialgu 5 tundi ning nad katsetavad seda esimest korda laval aastal 1971. See näitas muusikali edu ning sellest saab väga menukas lavatükk. Otsustatakse ka valmistada selle ainel film , mida soovivad maailmale näidata 2 New Yorgi produtsenti. 1972 aastal algab Grease tähelend. Alles 1978 . aastal valmib film , mille peaosas on John Travolta ja Olivia New...
Retsensioon Keskkoolimuusikal 30. aprillil 2010 kell 19.00 Eesti Nuku- ja Noorsooteatri suures saalis toimus ,,Keskkoolimuusikali" (HIGH SCHOOL MUSICAL) etendus. Muusikali lavastaja on Andres Dvinjaninov, kes on lavale toonud ka sellised nimekad teosed nagu ,,Grease" ja ,,Romeo ja Julia". Muusikajuht on Kaire Vilgats, kunstnik Riina Degtjarenko, koreograafid Jelena Bubon, Eva-Lena Raenok, Madli Teller, Mihkel Ernits, laulusõnad tõlkis Kelli Uustani ja libreto tõlkijaks oli Andres Roosileht. Peaosalist Troyd mängis selles etenduses "Eesti otsib superstaari" võitja Ott Lepland ning naispeaosa Gabriellat Mari Ronimois. Teistes osades olid Getter Jaani(Sharpay), Teele Viira (Taylor McKessie), Lee Trei (Kelsi Nielsen), Ingrid Isotamm ( Preili Darbus) jpt. Etendus oli kahes vaatuses, kestusega 2,5 tundi. Muusikali tähtedeks on Troy ja Gabriella kaks noort, ...
Anton Tsehhov Kolm novelli Oma retsensioonis võrdlen kolme Anton Tsehhovi novelli milleks on ,,Kirsiaed", ,,Daam koerakesega" ja ,,Paks ja peenike". Oma novellides Tsehhov naeruvääristab inimesi. Ta naljatleb inimeste pahede üle ning näitab mismoodi need võivad iseendile kätte maksta. Ta rõhutab, et ka vaesetest ja tagakiusatutest võivad saada rikkad ming võimsad tegelased. Novellis ,,Kirsiaed" toob Tsehhov esile inimese sellise pahe nagu rahaahnus ning näitab, et ka lihtinimesele võib õnn naeratada. Mõisaproua Ljubov Andrejevna on pärit rikkast perekonnast. Tal on kõik olemas, kuid siis ta armub ning tema armastatu röövib ta paljaks. Mõisaproua jääb kõigest ilma. Tema perel ei olnud sentigi raha ning mõis taheti käest ära võtta, sellegipoolest läks ta veel seda viimast ka kulutama. Kokkuvõtteks jäigi mõisaproua oma mõisast ilma ning selle sa omale hoopis...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Retsensioon Eesti kunsti püsiväljapanek Laurits Tani 10.b Tallinn 2010 Käisin 27. novembril Kumu kunstimuuseumis Eesti kunsti püsiväljapanekut vaatamas. Kauneid maale, skulptuure ja büste oli palju, kuid meelde jäid vaid kõige huvitavamad ja kaunimad. Kõige esimesena jäi silma pronksist skulptuur, mille oli Amandus Adamson 1898ndal aastal valmistanud. Skulptuuril oli kujutatud hülgekütti, nagu ka teose pealkiri, ,,Hülgekütt Pakri saarelt", mulle hiljem kinnitas. Tähelepanu tõmbas selle skulptuuri juures esmalt hülgeküti harpuun, millele oli külge pandud kõieks üks tross, mis oli väänatud just nii, nagu tõmbaks hülgekütt sellel hetkel oma saaki veest välja. Skulptuur asus ruumi keskel, tänu millele see mu tähelepanu nii kiiresti tõmbas. Edasi minnes hakkas silma maal ühest üksikust majakast. Lähemale ...
Evita Käisin kuulamas muusikali ,,Evita". ,,Evita" anti kõigepealt 1976. aastal välja muusikaalbumina. Plaadi edu viis lavastusteni Londoni West Endis 1978 ja Broadwayl aasta hiljem. Muusikali autoriteks on Andrew Lloyd Webber & Tim Rice. Eesti keelde on selle tõlkinud Peeter Volkonski ja Hannes Villemson. Lavastajaks on Georg Malvius. Osatäitjad: Maarja-Liis Ilus, Jassi Zahharov, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas, Anna Põldvee, Rasmus Kull, Lauri Liiv, Indrek Ventmann, Robert Sasorin, Henrik Tamm Lavastuses on kaastegevad teatri ooperikoor, sümfooniaorkester, bänd ning balletitantsijad. Muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm Muusikali sisuks on lugu Argentiina presidendi Juan Peróni naise Eva Peróni tormilisest elust, jutustatuna teise tolleaegse poliitikategelase-popikooni Ché Guevara suu läbi. Teoses kajastub Evita noorus, tõus võimu juurde, heategevus ja lõpuks ka surm. Nii Evita kui...
Liis Kadakas 11a Kunstinäituse retsensioon 8. jaanuaril 2011 käisin vaatamas Raekojas Kuressaare kunstikooli õpilaste ja õpetajae tööde näitust ''Valguse algus''. Väljapanek koosneb valguse teemalistest töödest ning on kasutatud ka inglitemaatikat. Kohe algul saali sisse astudes tekkis hubane ning kodune tunne - saal on kaunistatud põlevate laternate ning muude huvitavate skulptuuridega. Teatavasti Raekoja galerii koosneb kahest toast. Rääkides lähemalt sulptuuridest:
Retsensioon ,,Kevadöös su kõrval käin" Käisin 20. aprillil kell 19.00 Kuressaare Kultuurikeskuses kontserdil ,,Kevadöös su kõrval käin". Kontsert kestis üks ja pool tundi. Esinesid solistina Hedvig Hanson, klaveril Kristjan Randalu, kitarri mängis Andre Maaker, kontrabassi Ara Yaralyan ning trumme Ahto Abner. Muusika, mida grupp esitas, oli jazzilik. Laval oli sinakas valgus, mis mõjus rahuliku ja hubasena. Kogu õhkkond oli meeldiv ja lõõgastav. Esitatav kava koosnes õrnadest meloodiatest. Kontserdil esitati laule, mille tekstide autorid on tuntud Eesti poetessid Marie Under, Ilmi Kolla jt. Esitati ka teisi häid Eesti heliloojate lugusid. Mina käisin jazz-tüüpi kontserdil esimest korda. Laulja Hedvig Hanson mõjus laval väga hästi. Ta oli positiivse energiaga, särav ja rõõmus. Ta lihtsalt ei seisnud laval, vaid elas liikudes ja nipsu tehes oma muusikal...
Retsensioon Meistrite Akadeemia Laupäeval 17. Aprillil toimus Vene kultruurikeskuses Pille Lille Muusikute Toetusfondi esitllusel Meistrite Akadeemia,mille raames astusid ülesse Virgo Veldi saksofonil ja Holger Marjamaa klaveril. Hetkel Tallinna Muusikakeskkooli 11. klassi õpilane Holger Marjamaa alustas klaveriõpinguid juba 6-aastasena. Edukalt on ta osa võtnud paljudest pianistide konkursidest Eestis,kuid tähtsaim neist on 2010. aastal Narvas toimunud Chopini- nimeline rahvuvaheline konkurss,kus ta ainukese eestlasena saavutas kolmanda koha. Holger Marjamaa on eriti silma paistev oma erilisi talendi ja mitmekülgsuse poolest,ta valdab nii klassikalist muusikat kui ka r&b, souli ja jazzi. Muusikat on ta loonud Marjamaa Triole ja Marjamaa Brothersile,kus ta mängib koos oma saksofonistist venna Mairoga ja lauljaks on Uku Suviste. Virgo Veldi,kes on aasta...
Ooper ,,Carmen" 21. oktoober käisin Rahvusooper Estionias vaatamas ja kuulamas ooperit ,,Carmen". See on teatri ajaloos juba kümnes ,,Carmeni" hooaeg. Esitluses olnud lavastus põhineb ooperi algvariandil, kus muusikalised numbrid on põimitud kõnedialoogidega (levinuim on retsitatiividega versioon, mille pärast Bizet' surma tegi Ernest Guiraud). Solistideks olid Juuli Lill, Andres Köster, Albina Kotsetova, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Märt Jakobson, Aare Saal, Andres Kask ning Rauno Polman, kes olid kõik väga head ja tasemel. Lavastaja oli Walter Sutcliffe (Inglismaalt) ning muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Ooper ,,Carmen" põhineb samanimelisel novellil, mis valmis aastal 1846. Ooper ise valmis aastal 1875 helilooja Georges Bize poolt. Esietendus ei läinud hästi, publikule ooper ei meeldinud ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinna...
TALINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Mikk Õun 113284IABB-12 Aja raiskamine moodsas maailmas Retsensioon aines ,,Väljendusoskus" Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Sissejuhatus on esimee lõik peale annotatsiooni. Kokkuvõte on viimane lõik. Teemaarenduse olulisemad mõtted on: *Asjad mille arvelt me oma aega raiskame *Näited kuidas arvuti meie aega röövib *Seletus, kuidas nende segajatega toime tulla Kirjatöö eesmärgid:
Muusikaretsensioon Ooperigala Käisin 30.noveembril kuulamas IV Tallinna Talvefestivali Ooperigalat.Kontsert algas kell 19.00 Estonia kontserdisaalis.Kogu kontsert oli pühendatud kuulsa ooperilaulja Vello Jürna 50.sünniaastapäevale ja oli korraldatud Pille Lille muusikute toetusfondi poolt. Kontsertil astusid ülesse paljud Eesti kuulsamad ooperilauljad ja neid saatis peamiselt Piia Paemuru(klaver). Kontserti alguses laulsid ka tuntud aariajaid Vokalistide konkursi võitjad. Esinejad olid:Margarita Voites,Mati Palm,Voldemar Kuslap,Margit Saulep,Pille Lill,Maire Haava,Mart Madiste,oliver Kuusik,Urmas Põldma,Aare Saal ja Alar Haak. Margarita Voites (sünninimi Margarita Lombak; sündinud 30. oktoobril 1936 Moskvas) on eesti koloratuursopran. Perekonna Eestisse naasmise järel jätkas ta kooliteed Viljandis ja Tartus. Pärast Tartu II Keskkooli lõpetamist astus Margarita Voites Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda bibliograafia eriala...
Muusikaretsensioon Ooper 10. Mail 2011 aastal käisin ma Metrolpolitan Opera vahendusel kuulamas Giuseppe Verdi ooperit Trbaduur. Ooper algas kell 19.00 ja kestis koos ühe vaheaajaga umbes 3 tundi. See kindel ooper oli Metropolitan Opera, Chicago Ooperiteatri ja San Francisco Ooperiteatri ühislavastus. Peaosas mängis Marcelo Alvarez, ning kaasa tegid ka teised tuntud ooperi lauljad: Sondra Radvanovsky Dolora Zajick Dmitri Hvorostovsky Stefan Kocan Antud teose lavastajaks oli David McVicar ja suurt ja võimete rohket orkestrit juhtis noor dirigent Marco Armiliaton. Marcelo Alvarez sündis 27. vvebruaril 1962 aastal Argentiinas. Ta on lüüriline tenor ja ta sai rahvusvaheliselt tuntuks 90-date. Peamiselt reisib Alvarez, esinede kuulsate lauljatega üle kogu maailma suuremates ja kuulsamates ooperi majades. !994 aastal tema karjääri alguses on ta kokku tein...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Kas süvaõppega koolid on vajalikud? Retsensioon aines ,,Väljendusoskus" Juhendaja: Tallinn 2011 Retsenseeritava töö osad: Sissejuhatus: ,,Õppimine on aastasadade ja tuhandetega muutunud järjest olulisemaks ning koolis veedetud aastad moodustavad tänapäeval vähemalt viisteist kuni kakskümmend protsenti inimese elust. Kuna haridus on baasiks kogu järgnevale
Vabariigi kodanikud Vabariigi kodanikud on igal teisipäeval kell 20.05 eetris olev vestlussaade. Tunni aja jooksul keskendutakse päevakajaliste teemade arutamisele, milles võtavad sõna Eesti inimesed eri elualadelt. Saadet juhib eesti teleajakirjanik, väliskommentaator ning laiemale üldsusele ,,Aktuaalses kaameras" uudiseid vahendanud Aarne Rannamäe. Seekord oli saatekülalisteks kutsutud arst ja haiglajuht Ralf Allikvee, Eesti rakendusuuringute keskuse CentAR juht Epp Kallaste, meremeeste ametiühingu juht Jüri Lemberg ning majandusteadlane Andres Arrak. Saadete temaatikaks on üldisemas plaanis aktuaalsed teemad, mis on viimasel ajal ühiskonnas jutuainet pakkunud. Igaks nädalaks on valitud uus aruteluteema mis on ühiskonnas kirgi kütnud. Mina vaatasin antud telesaate osa, mis oli eetris 9.oktoobril. Seekord oli valitud teemaks viimastel nädalatel ühiskonnas palju kõmu tekitanud ar...
Vürstiperekonna viimsed tegevused ,,O.T.M.A. Nikolai II tütred" peateema oli tsaar Nikolai II pere elu viimane nädal, enne seda kui nad hukati. Tegelasi polnud palju ja nad kõik mängisid suurt rolli selles teoses. Nikolai II tütarde nimed olid Olga, Tatjana, Maria ja Anastasia. Veel tegi etenduses kaasa mees, kes seda lugu rahvale rääkis. Kõige karmima inimese osa oli antud valvurile, kelle tööks oli tüdrukuid valvata ja neile teeajal kandik tuppa viia. Teoses põhitegevus käiski Nikolai II tütarde ümber. Sellest tulenes ka teose põhiprobleem, et kuidas päästa terve perekond ära kohast, kuhu neid oli sunniviisiliselt viidud? Minu meelest näitlejad olid väga heal tasemel, mingeid häirivaid faktoreid ei olnud ja kõik jutt ning tegevus oli arusaadav. Etenduse lavastaja oli teinud huvitavat tööd. Lava oli tühi, kuid samas ka täis. Kujundus oli arvestavav ning ka see, et vaheajal ajal värviti aknaklaasid valgeks ja löödi...
Muusika retsensioon Käisime klassiõdedega 9. aprillil meie oma kooli küünlavalgusõhtul “Kevade ootuses”, mille eesmärgiks oli anda esinemisvõimalus kooli arvukatele lauljatele ning pakkuda publikule kevade ootuses muusikat. Üritus toimus 15ndat korda ning esinejateks olid Pilvi Karu ja Laine Lehto õpilased, kellel kõigil oli võimalus esitada valitud laul, millest enamus kõlasid klaverisaatel. Juba saali jõudes tekkis mõnus tunne, sest küünlad olid põlema pandud, inimesi oli vähe ning hämar õhkkond muutis asja veelgi paremaks. Laule oli kokku 9, kuid järgnevalt räägin viiest enda lemmikust. Õhtut alustas Anna- Maria Lember lauluga “Kevadeaimus” ning klaveril saatis teda Pilvi Karu. Alustas kontserdit väga hästi, sest laul rääkis kevade tulekust. Pala oli rahulik ning mõtteliselt kaunis. Laulul oli punkteeritud tempo, rütm oli suhteliselt aeglane ning meloodia mahe. Rahulik ja aeglane esitus viis min...
,,Kümme keskaegset tallinlast" Tiina Kala, Juhan Kreem, Anu Mänd Retsensioon Antud teos räägib kümnest keskaegsest tallinlasest erinevatel ametikohtadel bürgmeister, komtuur, kaupmees, kullasepp, linnakirjutaja, kogudusevaimulik, dominiiklane, seesieestseisja, sadamavaht ja palgasõdur. Kõik on päriselt elanud inimesed ning on allikates ühel või teisel viisil esile kerkinud. Raamatu eesmärk on anda edasi kindla ajastu, sotsiaalse kihi või tegevusala tüüpilisemat esindajat. Tervikuna oli raamat väga põnev lugemine. Üks autoritest, Tiina Kala, ütleb sissejuhatuses, et antud tegelaste elu põhineb allikatel, mis on säilinud, küll aga on nad ebapiisavad, et anda täielik ülevaade antud inimese elust keskajal. Tegemist ei ole traditsioonilise elulookirjeldusega, mistõttu esineb ka palju oletusi. Sellest hoolimata saab üsna selge ülevaate keskaegsest tallinlasest. Mis eriti meeldis selle raamatu puhul oli see, et iga keskaegse tallinl...
Kunstinäituse retsenioon Tiit Pääsuke "Minu 281 pintslit ja" Reedel, 8. novembril 2013 otsustasime Johannaga minna Raekoja kunstigaleriisse, kus alates 11. oktoobrist saab nautida Tiit Pääsukese maalinäitust "Minu 281 pintslit ja", mis oli ka ühtlasi autori 35. isiknäitus. Ma polnud varem Tiit Pääsukesest eriti kuulnud, seega internetist uurides sain teada, et temast on kujunenud Eesti maalikunsti üks suurimaid koloriste. Lisaks on tal saadud palju autasusid ning tema teoseid võib leida mitmetest kogudest üle maailma. Samuti on ta olnud mitmetes koolides õppejõuks. Konkreetne näitus koosneb ühest samanimelisest teosest ja suuremõõtmelistest akrüülmaalidest, mis nende pintslite abil peamiselt viimastel aastatel sündinud on. Maalid on autobiograafilised, iga maali sees on lugu, mis võib puudutada meist paljusid. Näitusele sisenedes olime ainukesed inimesed ning saime rahulikult maale na...
,,Topeltelu" Käisime vaatamas lavastust nimega ,,Topeltelu", mis toimus 13. jaanuaril kell 19:00 Haapsalu Kultuurimaja suures saalis. Näidendi originaalautor on Ray Cooney. Näidend on tõlgitud eesti keelde Hannes Villemsoni poolt. ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitleijaid ei olnud selles lavastuses palju- Karin Tammaru, Liina Tennosaat (külalisena), Sepo Seeman, Jaan Rekko, Feliks Kark või Cardo Sommerhage (külalistena), Laura-Retti Laos või Nora Vahenurm (külalistena). Lavastaja Enn Keerd on sündinud aastal 1956. Ta on lõpetanud Põlva Keskkooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Nüüd töötab aastast 1978 teatris Endla. Kunstniku Kristina Lõuk kohta puudub informatsioon. Peategelast mängis Sepo Seeman. S. Seeman on sündinud aastal 1971 Noarootsi vallas. Ta on lõpetanud praeguse Haapsalu Põhikooli ning tegeles ka kohalikus E...
OPONENDI ARVAMUS (RETSENSIOON) TTÜ Tallinna Kolledzi üliõpilase Jevgenia Kirš kursusetöö kohta. 1. Töö ülesehitus (loogilisus, otstarbekus, uurimiseesmärgi piiritlemine ja täitmine). Töö on üles ehitatud väga loogiliselt. Sisu on otstarbekas ja uurimiseesmärgid selgelt piiritletud ja töö käigus täidetud. Töö koosneb kahest osast, esimene on teoreetiline materjal ja teine osa, mille osakaal on suurem, praktiline. 2. Teoreetiline osa (käsitletud probleemide ulatus, kaasaegsus, terminoloogia). Töö teema on üsna aktuaalne ja põnev. Teoreetiline osa on käsitletud piisava teadusliku põhjaga ja sisaldab palju erinevaid termineid ja nende tähistusi, mis on vajalikud praktilise osa mõistmiseks ja statistiliste andmete tõlgendamiseks. Käsitletud probleemid on käsitletud täies mahus. 3. Arvandmete kasutamine (piisavus, tõlgendamine, seostatus uurimiseesmärgiga). Arvandmed on kasutatud nii töö tekstis kui tabelites ja ...
Kontserdiarvustus ehk retsensioon Eesti Superstaar tv3 live tuur toimus pärnu vallikraavis 19.juunil. Seal esinesid Ott Lepland, Lenna Kuurmaa, Koit Toome, Getter Jaani, Teele Viira, Triin Niitoja, Rusanna Lints, Artjom Savitski ja meie tänavune superstaar Liis Lemsalu. Minule meeldisid Getter Jaani, Ott Lepland ja Koit Toome. Minu lemmikuks lauljaks jäi Getter Jaani. Getter on sündinud 3. veebruaril 1993 Tallinnas. On Eesti laulja, "Eesti otsib superstaari" kolmanda hooaja finalist. 2010 aastal alustas Getter koostööd plaadifirmaga Moonwalk, mis pani alguse tema soolokarjäärile. Debüütsingli “Parim päev” produtseeris Sven Lõhmus ja sellest sai aasta mängituim raadiohitt Eestis. 2010. aasta juunis ilmus lühialbum "Parim päev" EP ja 2011. aasta mais "Rockefeller Street" 26. veebruaril 2011 võitis Getter Jaani lauluvõistluse Eesti Laul 2011 ja ta esindas Eestit 56. Eurovisiooni lauluvõistlusel Düsseldorfis lauluga ...
Tanel Joametsa klaverikontsert Jõhvi Kontserdimajas toimus 23. jaanuaril väga kaasahaarav Tanel Joametsa klaverikontsert. Esitatikolme erineva helilooja teoseid, mille meeleolu oli kord moll, kord duur ehk lainetav. Tanel Joamets on lõpetanud klaveri erialal Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli ja Eesti Muusikaakadeemia ning täiendanud ennast ka improvisatsiooniõpingutega. Soolokontserte on ta andnud peaaegu üle maailma. Kontserdil mämgis ta Claude Debussy, Aleksandr Skrjabini ja Sergei Rahmaninovi teoseid. Olin vaimustuses tema nüansirohkest ja seesmiselt laetud kõlakasutusest, samuti omanäolisest ja kirglikust esitusviisist. Helilooja Pierre Boulez on kirjutanud:“Muusikamaastik polnud enam kunagi endine, kui pildile ilmus Claude Debussy, kes väitis, et helilooja kõrv ja maitse on paremad otsustajad kui harmoonia- ja polüfooniareeglid ning lõi teoseid, mida põlgasid akadeemikud ja armastas publik.“ Klaveril on Debussy loomingu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
