Jaanus Tammiste Tartu Ülikool Usuteaduskond II kursus Eksegees 1.Jagada osadeks salmid Gn 1-1-7 1a Alguses lõi Jumal 1b taevad ja maa 2a Ja maa oli tühi ja paljas 2b ja pimedus oli sügavuse peal 2c ja Jumala Vaim hõljus vete kohal 3a Ja Jumal ütles 3b ,,Saagu valgus" 3b Ja valgus sai 4a Ja Jumal nägi, et valgus oli hea 4b ja Jumal lahutas valguse pimedusest 5a Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks. 5b Siis sai õhtu ja sai hommik esimene päev. 6a Ja Jumal ütles; 6b ...
põhimõtetest lähtunud sõnumeid. Sõnal ja muusikal ei ole koraalis mitte alati omavahel ideaalset sisemist kokkukuuluvust. Ja vaatamata sellele vastuolule tekib siiski toimiv ja inimese psüühikat mõjutav muusikaline protsess isiklikust hardusest kuni ühistundes hümnilikult väljendunud ülistuseni.4 Gregoriuse laul Gregooriuse laulule toetuv katoliku kiriku liturgia on keskendunud sõnale. Gregooriuse laulule on iseloomulik proosatekst, mille allikas on Piibel (nt Taaveti laulud, Magnificat) ja muud kanoonilised palvetekstid. Gregooriuse laulu seotus liturgia kindla osaga ei võimaldanud ka üht ja sama meloodiat kasutada multifunktsionaalselt. Küll aga võimaldas kanooniline tekst luua lõputult uut, Sõnast inspireeritud muusikat. Olles orgaaniliselt seotud ladinakeelse tekstiga, mis määrab muusika kulgu, on tõlkimine vastunäidustatud. Sõnast lähtuvalt pidi muusika suunama inimmõtte jumaliku tarkuse ja tõe juurde
18. Leidke lasteluule hulgast kaks teost, mis tekitaksid lastes huvi luule vastu. Nimetage teos, autor ja põhjendage valikut. * Contra “Minu jonn” (2006)- suunatud väikesele lapsele, lihtne keel ning rütm, samuti lapsele tuttavad teemad (riidepanemise jonn ja poejonn) ja nende väga mõistev käsitlemine. Väikese lapse jaoks on rütmilisus ja lihtsad riimid paeluvad ja kergemini kuulatavad kui proosatekst. * Ellen Niit “Suur maalritöö” - kenad kõlakujundid, teemaks kuidas maailm värviliseks sai. Lisaks on sellest loodud meeletult kena muusikaline film, mis võib tekitada huvi luule kui sellise vastu. 19. Mida õpetab F. Kotta "Tublid loomad"? F.Kotta “Tublid loomad” käsitleb julgust, sõprust, abivalmidust, ennastsalgavust ning hea ja kurja võitlust. https://arhiiv.err.ee/vaata/audioraamat-lapsepolve-lemmiklood-tublid-loomad 20
Proosateksti analüüs 11.02.15 Proosatekst kui fiktsioon Ilukirjandus on valdavalt fiktsionaalne. Fiktsioon (lad. fictio või fingere ’väljamõeldis, teesklus’ või ’moodustamine, kujundamine’) Väljamõeldis, võltsing, igasuguse kujutlusvõime saadus. Diskursus, milles mittetegelikke asjaolusid esitatakse erilisel viisil, et see sugereerib neid pidama tegelikeks. Imaginaarsed juhtumite, asjade ja asjaolude väljamõtlemine, luulendamine (nt petmise eesmärgil) Oletus, mille kohta on teada, et ta on faktist erinev, aga mida siiski aktsepteeritakse Fiktsionaalne narratiiv, jutustav proosa sisaldab väljamõeldud lugusid Proosa ja luule Luulest kõneldakse kui millestki erilisest, mis vastandub proosale. Luule on proosa suhtes midagi pidulikku, ta on justkui ehitud kõne ja ehi...
Die Frau, kes kehastab naiselikku elementi. Kaiser kasutab palju sümbolite keelt. Gas = Katastrophe (weisser Herr) ta on ka surm. Abstraktsed ideed, sümbolite kasutus. Valge härra oleks ka kriitika tehnilise tootmisprotsessi vastu. Sõjapidamisele suunatud tehnika tootmise vastu. Mis juhtub kui toodetakse liiga palju, ei mõelda enam, milleks. Lõpuks saavad aru, et toodavad surma. Täpsed reziijuhised. Nagu ka naturalismis. Ka lavakirjeldus täpne. Walter Rheiner: Miramee (Paris) Üks proosatekst. Neid polnud palju. Tal oli kurb elu, nagu paljudel teistelgi ekspressionistidel. Paljud ekspressionistid läksid vabatahtlikult rindele, vaimustusega. Ja rindel nad kas tapeti, haavati, surid laatsaretis, paljud läksid hulluks, mõned elasid sõja üle, aga mida nad seal nägid, ruineeris nende elu, nii et ei saanud hakkama ilma alko või narkota. Rheiner ei saanud ka sellega hakkama. Tundlik natuur, Dresdeni
Edaspidi sai populaarseks mäng sanskriti keelega. Eepilised poeemid olid samas nagu grammatikaõpikud, kahetähenduslikkus arenes väga kõrgelt. Lüürilises suunas olid tähtsamad Bhartrhari, Bilhana, Amaru, Jayadeva. Amaru kirjutas erootilisest armastusest, Bilhana ilusast armastust. Jayadeva kirjutas jumalate ja inimeste vahelisest armastusest. Luule kõrval oli klassikalise kirjanduse juures oluline zanr jutukirjandus (narrative literature). See oli proosatekst, mida lõid lihtsad inimesed. Nad rändasid külades ja linnades ning jutustasid oma lugusid. Kuulsaim on ,,Pancatantra", mis koosneb lugudest, mis peaksid õpetama kuninga poegi, et need saaksid targaks. Pooled neist on loomamuinasjutud, pooled räägivad inimestest. Nendes lugudes on loomadel inimlikud omadused. Tähtsamad loomad lõvi, elevant, tiiger saavad tihtipeale lüüa. Ühiskondlikud suhted: lõvi ja elevant on kuningad, saakalid ja jänesed on mõistusega tavainimesed.
"Neli monoloogi...." peategelaseks Michel Sittow, kes elas 1469-1525, Krossi loos on ta ilmekas kompromissikangelane. Tegelased tihti peavad tegema oma liikumisteel kompromisse võimuga. Sittow kindlustab välisstaatust ja jääb samal ajal iseendaks. 71 ilmub "Michelsoni immatrikuleerimine" peategelane Michelson, kes surus maha mässu, kangelane, kelle tõlgendamisel mingeid probleeme nähtud kui teiste puhul, vastuoluline tegelane. Probleemtekst analoogilises mõttes on "Pöördtoolitund" kas proosatekst või mononäidend? Mononäidend 79. aastal. Jannseni lugu, aga edasi antud poja Eugeni pilgu läbi. Üks küsimus, kas Jannsen tegi kokkuleppe baltisaksa aadlikega jne. 1975 "Taevakivi" lühiromaan, kus on õieti kolm vaatepunkti ja kolm keskset tegelast. Peterson kõige olulisem? Mingis mõttes siiski. Kõik 3 tegelast: Masing, Peterson ja Masingu naine Kaara saavad võrdselt sõna, tekivad pinged. Hüpoteetiline situatsioon, mille kohta pole mingeid
likvideerib vaatepunkti enese kui kunstiliselt väärtusliku. Romantismi hääbudes suri välja ka poleemika romantismiga. Seetõttu vaatepunkt oma võitluses vastandlike süsteemidega mitte ainult ei hävita neid, vaid ka taaselustab, aktiviseerib neid. Nõnda tekkis see keerukas ,,mitmehäälne", polüfooniline vaatepunktide struktuur, mis on kaasaegse kunstilise jutustamise vundamendiks. 19 10. Proosatekst. Süzee, faabula, vaatepunkt. Kompositsiooni analüüs (vt 9. punkti alt) Kompositsiooni analüüs. Reformatski. E. A. Poe ,,Mõrv Rue Morgue'il". Introduktsioon pole reeglina sündmustega seotud. Võib sisaldada ka teksti abstraktset kokkuvõtet. Poe novellis on see mõtisklus analüütilistest võimetest, arutlus malest ja kabest. Kabe arendab analüütilisi võimeid paremini. Järgnev ekspositsioon on põhisündmustega seotud, selles sisaldub tegelaste iseloomustus ning tegevuse aja ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
