jäävad tööta, kalandusega seotud asulate areng takerdub, kalatooted lähevad kallimaks 13. Millised on kalandusega seotud keskkonnaprobleemid? 14. Kuidas mõõdetakse ja hinnatakse metsavarusid (4) viis, ühik, eelis, puudus. Pindala- ha, täit ülevaadet ei pruugi saada. Metsasus- %, täit ülevaadet ei pruugi saada. Keskmine juurdekasv- m3/ha, aastad on erinevad. Liigline kooseis- ha/%, ei anna täitülevaadet 15. Loetle maailma metsatüübid? Parasvöötme okasmets, Parasvöötme leht- ja segametsad, Lähistroopika mets, Lähisekvatoriaalsed hõrendikud, Ekvatoriaalsed vihmametsad 16. Millega tegeleb metsamajandus ja metsatööstus? Metsamajaandus tegeleb puude istutamine, hooldamine, haiguste, kahjurite tõrje, kuivendamine Metsatööstus tegeleb puidu varumise, töötlemise ja toodete valmistamisega 17. Mis on metsatööstusklaster, millises piirkonnas paiknevad suurimad?
· Atmosfääris olevast veeaurust · Aluspinna omadustest (neelab/peegeldub) Üldine õhuringlus - atmosfääri haarav püsiv õhuvoolude süsteem · TUUL õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes. Mõjutatud õhurõhkude erinevusest. · ÕHUMASS ühesuguste omadustega (temperatuur, niiskus) suur õhukogum. Saab oma omaduse maapinnalt. Õhumassid · Polaarne õhumass külm ja kuiv. · Parasvöötme mereline niiske, suvel jahe ja talvel suhteliselt soe · Mandriline õhumass kuiv, suvel soe ja talvel külm. · Troopiline õhumass kuiv ja palav. · Ekvatoriaalne õhumass niiske ja palav. Õhuringluse skeem paberil! Õhuringlust mõjutab: · Coriolisi jõud (tekib Maa pöörlemisel) õhk kaldub põhjapoolkeral paremale lõunapoolkerale vasakule. · Mere ja maapinna erinev soojenemine ja jahtumine · Reljeef Tuuled
Kõrb võib olla · Liivane · Savine- taimkate peaaegu puudub. · Kivine II- Tunnus : kõrbetes on kuiv.aastas sajab keskmiselt 250mm sademeid, mõnel aastal ei tule aga tilkagi sademeid.Ka auramine on kiire ja ületab sademete hulga.paljud kõrbeloomad on öise eluviisiga. Kõrbed laiuvad parasvöötme lõunaosas ja lahistroopilises ning troopilises kliimavöötmes.(lõunA ameerika, lõuna aafrika). Kõrbete levikut mõjutavad mäed, mis takistavad vihmapilvede liikumist. Sajab vähe ja põhiliselt ainult talvekuudel. Vahel sajab kuiva õhku e.sademed auravad veel õhus.temp.amplituud on päeva jooksul väga suur.liiv peegeldab soojuse atmosfääri tagasi,ega neela endasse. · Päeva õhutemp. +50 · Öösel temp.0.
Niiske lähistroopiline – ühtlaselt palju o Tähtis kasvuperioodi alguses niiskust Muidu seemned ei idane Troopiline – läbi aasta veg. periood, Mullad niiskuse defitsiit soojushulk >8000 kraadi, o Seotud kliimaga (mullaprotsessid) vähe põllumaad. o Parasvöötme mullatekkeprotsess – Lähisekvatoriaalne – muld viljakam kui leetumine – ehk toitained uhutakse ekv., aineringlus aeglasem. Enamasti alumistesse kihtidesse istandused. Lähemal ekvaatorile – lühem o Mullaviljakus kuivaperiood. o Põuakindlus Põllumajandusliku tootmise vormid
Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune? V: Seda ala soojendab ühtlaselt Atlandi-hoovus. 5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? V: Külmal poolaastal välja kujunev Aasia maksimum ehk kõrgrõhuala põhjustab kõlma ja sademevaest talve. Suvepoolaastal asendub see vähem aktiivse Lõuna-Aasia miinimumi ehk madalrõhualaga. 6. Kus Euroopas sajab kõige rohkem? Miks? V: Parasvöötme merelise kliimaga aladel 7. Miks on talved Eestis soojemad kui näiteks samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas? Miks soojemad kui siberis? V: Eestit soojendab talvel Atlandi-hoovus. Siber asub mandrilises kliimas, kus on talved külmad ja suved soojad. 8. Võrdle arktilist ja lähisarktilist kliimat. Nimeta Euroopa riike, mis nendes kliimavöötmetes asuvad. V: Arktilisse kliimavöötmesse jõuab vähe päikest ning kiirgusereziimi mõjutab polaaröö ja päeva vaheldumine
LEHTMETSAD LEVIK PõhjaAmeerikas Lääne ja Kesk Euroopas KLIIMA Parasvöötme kliima Aastased temperatuuri erinevused on suured Piisavalt sademeid (4001000mm) 4 aastaaega MULD Viljakad mullad Pruunmullad TAIMED Euroopas PõhjaAmeerikas KaugIdas Tamm Hikkoripuu Vaher Pöök Tulbipuu Pärn Vaher Vaher Saar Jalakas Suhkruvaher Jalakas Pärn NÄITED TAIMEDEST LOOMAD Metskits Pesukaru Hirv Vapiti
EKVATORIAALNE VIHMAMETS 1. Kliimavööde ekvatoriaalne kliimavööde 2. Kliima temperatuur aastaringselt kõrge ja sademeid palju 3. Piirkonnad Amasoonia, Kesk-Aafrika (Kongo jõgikond), Indoneesia ja Uus- Guinea 4. Taimestik 3 rinnet: 1) kõrge rinne: 30 40m kõrgused puud 2) keskmine rinne: 20 30m kõrgused puud 3) madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused taimed Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid. 5. Mullastik ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. 6. Loomastik erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. 7. Inimesed Tegelevad loomade küttimisega, kalastamise, metsaandi...
Tunnused: · Aastaringselt valitseb troopikas kõrgrõhuala. Suvel on temperatuur 50 kraadi , õhk kuiv ning öösel jahtub see kiiresti, kuid mitte alla 20 kraadi. · Talvisel ajal käib päike madalamalt, siis on temperatuur umbes 20 kraadi. Öösel võib temperatuur langeda alla null kraadi. Lähistroopiline kliimavööde Tunnused: · Temperatuur 0-28 kraadi · Sademed 250-1700 mm · Suvel troopiline õhumass ja talvel parasvöötme õhumass · Sademed jaotuvad aastaringselt ebaühtlaselt · Laialehelised metsad (niiskes) ja vahemerelised põõsatud (kuivas)
1. Polaarsed õhumassid- Arktiline õhk on külm ja kuiv. See on kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Liikudes kaugemale lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks. Eestis esineb arktilise õhu sissetunge kõige sagedamini talvel, põhjustades tugevat pakast, ja kevadel, kui ilm on väga jahe ja selge. Antarktiline õhk on iseäranis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. See on maakera kõige külmem piirkond. 2. Parasvöötme õhumassid- Parasvöötme mereline õhk on niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Valitseb pilves ja sajune ilm. Eestis esineb seda sageli, umbes võrdselt parasvöötme kontinentaalse õhuga. Ta kandub meie alale läänevooluga. Talvel on selle mõjul sulailmad, suvisel ajal aga vihmased ja tuulised ilmad. Parasvöötme kontinentaalne õhk on kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Ta kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel. Ilm on
LOOMAD • vajavad vähe vett • loomad on enamasti öise eluviisiga • reguleerivad oma kehatemp. väliskeskkonna abil NT: kaamel; skorpion; fennek; maod; sisalikud KLIIMA • kuiv, troopilises, lähistroopilises ja KÕRBED parasvöötme kliimas • aastane sadamete hulk 250mm • kaks aastaaega • levivad ekvaatori lähistel aladel • ööpäevane õhutemp. kõikumine väga suur TAIMED
mullad mullad Näitaja Liiv Savi Õhusisaldus Suur Väike Veeläbilaskvus Suur Väike Soojenemiskiirus Suur Väike Toitainetesidaldus Väike Suur Kohad, kust võime praegu näha esmast mulla tekkimist : rannikualadel, laidudel- alles merealt välja tulnud Miks ulatuvad parasvöötme niiskes kliimas (keemi. Mur) mullaprotsessid sügavamale kui kuivas kliimas? - niiskes kliimas toimub intensiivselt keemiline murenemine, mis ulatub alati sügavamale. Inimtegevuse mõjud muldadele erinevates klimaatilistes tingimustes: - külmas kliimas , kus mulla teke on aeglane on mullad inimtegevusele väga tundlikud, sest nad on õhukesed - ekvatoriaalses kliimas võib inimene valede põlluharimis võtetega mulla hävitada. Kuivas kliimas võib
ületavad aurumise- mullakiht läbiuhutav). 3.leetumine- osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks. Läbi mulla liikuv vesi kannab keemil ühendid mullaprofiilis allapoole, mulla ülaosa vaesub keemil elementidest, suureneb mulla happesus, kujuneb valkjas leetehorisont (väljauhtehorisont). Mulla ülaosast pärit osakesed kuhjuvad sügavamale- kuj sisseuhtehorisont. toim parasvöötme sademeterikkas okasmetsas, soodustav tegur- karbonaatidevaese lähtekivimi esinemine. 4.lessiveerumine- mullaprotsess, kus mulla väikesed tahked osakesed uhutakse pindmistest horisontidest välja, sügavamale, kuhu tekib savistunud sisseuhtehorisont. Tagajärg- pindmistest horis-st kaovad peened osakesed, seega mitmed elemendid. 5.savistumine- peened murenemissaadused ja org aine mineraliseerimissaadused kuhjuvad tekkekohal. 6
Loomadest suudavad kohaneda ainult väga vähesed. 2. Parasvööde Tingimused põllumajandusega tegelemiseks üsna erinevad. Kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab parasvöötmes vaid ühe saagi aastas. Suvi on soe ning talv on külm. Suvel on keskmine õhutemperatuur 15°C, talvel alla 0°C. Talvel sajab kohati lund. Neli selgesti eristuvat aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv. Parasvöötme metsad (sega, leht ja okasmetsad), rohtlad. Soojushulga alusel eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvöödet. 3. Jahe parasvööde Vegetatsiooniperiood kestab vaid 35 kuud. Levib looduslikult okasmets. Suvi on lühike ja jahe ning talv külm ja pikk. Põlluajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Sellistes oludes saab
) Rahvaarv: 8402900 inimest Rahaühik: Euro (€) Kõneldav keel: saksa Asend ● Austria asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos ● Kesk-Euroopas ● Alpi mäestiku idaosas ● Puuduvad merepiirid Naaberriigid ● Läänes Liechtenstein ja Šveits ● Lõunas Itaalia ja Sloveenia ● Idas Ungari ja Slovakkia ● Põhjas Saksamaa ja Tšehhi Kliima ● Parasvöötme mandrilise kliimaga ● Sademete hulk aastas on 1000-2000 mm ● Keskmine temperatuur suvel on +24° C ning talvel -8° C ● Kõrgeim mõõdetud temperatuur on +40.5° C ● Madalaim mõõdetud temperatuur on -52.6° C Pinnamood ● Väga mägine riik ● Ainult 32% riigist on kõrgusega alla 500m ● Suurim kõrgus on Grossglockner’i mäel, mille kõrgus on 3797m ● Madalaim kõrgus on 115m, kohaks Neusiedler See ● Suurim jõgi Doonau
ALETSCHI LIUSTIK PRAKTILINE TÖÖ: GOOGLE EARTHI KASUTAMINE ESITLUSE KOOSTAMISEKS Mia Emilie Valtenberg 9.C Üldandmed · Aletschi liustik on Valais'is Sveitsis · Alpide kõige pikem liustik Piirkonna maastikuline mitmekesisus · Liustik (jää), kivine maastik, vähe taimi, mäed · Piltide autor : Taimekooslused · Loodusvöönd parasvöötme sega- ja lehtmets · Pildi autor: Patrick Schwab Piirkonnas elavad loomaliigid · Alpides levinumad liigid on seemisnahk, Alpine kaljukits ja punahirv . · Väiksemate imetajate hulka kuuluvad valgejänes, rebane, kärp, marmot ja ilves Inimtegevus ja selle mõju · Piirkonnas elanikke ei ole (pole infot, et oleks) · Turism · Pildi kommentaarid: 1) Spencer Tunick'i eksperiment 2) Korvpallimäng Aletschi liustikul septembris 2016. aastal
HOLLANDI KUNINGRIIK Johanna Christjanson 8b HOLLANDI ISELOOMUSTUS Riik Lääne- Euroopas, Põhjamere ääres, Reini ja Maasi alamjooksul Joonis 1. Hollandi kaart Euraasia manner, Euroopa maaialmajagu Piiramine Kliimavööde parasvöötmeline, loodusvöönd parasvöötme sega- ja lehtmetsad Suuremad jõed: Reini, Maasi, Schelde, ühine delta Pinnamood tasane, 2/5 pindlast paikneb merepinnast madalamal Mereline kliima Maavarad: maagaas, nafta, kivisütt, kivisool ÜLDANDMED Pindala - 41, 543 km2 Rahvaarv - 16 730 632 inimest Pealinn - Amsterdam Pealinna elanike arv 1 ooo ooo inimest Suuremad linnad Amsterdam, Rotterdam, The Hague, Utrecht, Eindhoven Keel hollandi ja friisi keel Rahaühik euro, Usk - protestandid LIPP, VAPP Joonis 1. Hollandi lipp Joonis 2. Hollandi vapp RIIGI SÜMBOLID Joonis 3. Rahvusvaheline lind
Enamik (u. 92%) maailmamerest aurunud vett langeb sinna tagasi, moodustades nn väikese veeringe. Vertikaalne jaotumine: epilimnion, termokliin, hüpolimnion. Voored on mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad. Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magama teket, selle liikumist vahevöös ja maakoores ning selle tungimist maapinnale. Õhumassid- Parasvöötme ja troopilised õhumassid parasvöötme õhumass on õhumass, mis kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul, sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga niiske.troopiline õhumass on õhumass, mis kujuneb troopika piirkonnas. Päike on peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind
Pindala: 131 940 km2 Rahvaarv: 11 306 200 (2010) Rahvastiku tihedus: 85,3 in/km2 Rahaühik: euro (EUR/ ) Riigikeel: kreeka keel Jaotatud piirkondadeks ja 13 maakonnaks Geograafiline asend Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel Naaberriigid: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi Ümbritsevad veekogud: Joonia meri, Egeuse meri, Vahemeri Loodus Kliima jaotatakse 3: Vahemere, Alpide ja parasvöötme Suvi: 20-40 kraadi Talv: 10-20 Aasta sademete hulk: 400-1000 mm Kõrgeim tipp: Mytikas (Olümpose mägi); 2917m Pinnamood: Mägine ja liivane maa 1400 saart, neist 227 asustatud Rahvastik 97.4% rahvastikust räägib uuskreeka keelt 3% muulasi (0.5% türklased; 0.2% itaallasi...) Sisserändajaid on palju, kuna soodne geograafiline asend. Turism Suurimaks turismikohaks on Kreeka suurim saar Kreeta
Teravili monokultuuris (tavaviljelus) Taimed Teravili Nisu Kaer Umbrohud Oder Põldsinep Rukis Roomav madar Tritikale Harilik tuulekaer Harilik orashein Põldohakas Putukad Mullaelustik Ripslased Maakirp Mullaorganismid Viljakukk Vihmaussid Lehetäi Seened Bakterid Linnud Loomad Kiivitaja Rebane Rukkirääk Jänes Nurmkana Metskits Põldlõoke Põldhiir Mutt Tingimused Kergelt happelised või neutraalsed mullad pH ~5- 7,5 Toitainete rikkad mullad Parasvöötme kliima Päikesepaistelised ilmad Koosluse püsimajäämine Säilima mullastik Inimfaktor Soodne kliima Kasvatama samu taimi Kui tingimused muutuvad Muld taimed ei kasva Inimfaktor kahjurid ja umbrohi Kliima taimed närbuvad või ei valmi Teised ...
niiske lähistroopika metsad Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud ekvatoriaalsed vihmametsad Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks · Millised järgmistest väidetest iseloomustavad parasvöötme lehtmetsi? A. Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha kohta B. Kasvavad küllaltki väikesel territooriumil peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas C. Väga liigirikkad D. Raiutakse peamiselt väärispuidu saamiseks E. Peamisteks puuliikideks on pöögid, tammed, vahtrad jm · Viiruta kaardil vihmametsade levikuala. · Nimeta 3 tagajärge, mis kaasnevad vihmametsade ulatusliku hävitamisega.
Üldandmed · Pealinn Viin · Riigikeel saksa keel · Pindala 83 858 km² · Rahvaarv 8 402 900 (2011) · Rahaühik euro · Riigikord föderatiivne vabariik · Iseseisvuse saavutas 27. juulil 1955 Euroopa Liiduga liitumine · Austria liitus aastal 1995 Euroopa Liiduga. · 1.jaanuaril 2002 võeti kasutusele euro. Kaart Loodus · Austria on suures osas mägine riik oma asukoha tõttu Alpides. · Austria asub parasvöötme mandrilises kliimavööndis, seal domineerivad läänetuuled. Rahvussümbolid Alpi jänesekäpp Austria rahvuslill Austria vapp Austria lipp Vaatamisväärsused Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Austria · http://ubiquitously.com/wpcontent/uploads/2009/12/IMG_7684Edelweiss.JPG · http://www.peerproject.eu/fileadmin/templates/peer/img/Euro_Flag
pooluse suunast puhuvad tuuled. Talvises tundras tuiskab sageli, tugevad tuuled keerutavad üles tiheda lumetolmu, mis teeb nähtavuse halvaks ning liikumise sellise ilmaga üliraskeks. Lumi katab maad kuni 300 päeva aastas, kuid on suhteliselt õhuke (20-30 cm). Talvel meenutab tundra kerges lainetuses järsku tardunud merd. Võrreldes jää- ja külmakõrbetega on tundras suvi pikem ja soojem. Seda põhjustab siia tungiva parasvöötme soojem ja niiskem õhumass. Kõige soojema kuu ööpäevane keskmine temperatuur võib tundras tõusta juba isegi +15° C-ni. Taimede heaks kasvuks on suveaeg siiski liiga lühike, keskmiselt kaks kuud. Sademeid tuleb tundras 150-400 mm/a, kuid madala temperatuuri tõttu on auramine väike ja pinnas liigniiske. Selle tõttu on tundrates palju järvi ja soid. Tundraalade soostumist soodustab veel igikeltsa esinemine tundravööndis
Töötajad on palgatöölised, toodang läheb kõik töötlejatele ja omanik ise tootmisprotsessis ei osale. Väga ulatuslik teadussaavutuste kasutamine: väetamine, toidutraditsioonid, GMO kasutamine. Mahepõllunduse osatähtsuse kasvamine. Maapiirkondade elanikkond tegeleb järjest rohkem mitmesuguste kõrvaltegevustega. Põllumajandus muutub vähem oluliseks. Metsatüüp: Iseloomulikud tunnused Majanduslik hinnang: Parasvöötme Suurima levikuga, kasvavad aeglaselt, hõredalt. Kasutatakse tarbepuiduna okasmetsad: Juurdekasv väike 1-2m3/ha aastas. tselluloosi ja paberitootmiseks. Parasvöötme leht- Pindala on vähenenud, lehtmetsad on tootlikumad, Kasutatakse eelkõige ja segametsad: juurdekasv 5-10m3/ha. Segametsad 2-3m3/ha. mööblitööstuses. Okasmetsadest mitmekesisemad.
albeedo, E- efektiivne kiirgus. Osooniaugud Osooniaugud Stratosfääris, koosneb 03-st, freooni 1 mol lag. 1milj. Mol Stratosfääris, koosneb 03-st, freooni 1 mol lag. 1milj. Mol 03-e, madalad temp. Soodustavad freooni lag. 03-e, madalad temp. Soodustavad freooni lag. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt Muudab krbed kuivemaks, parasvöötme vihmasemaks. Muudab krbed kuivemaks, parasvöötme vihmasemaks. Päikesekiirgus läbib atmf.-i , pikalaine soojuskiirgus on Päikesekiirgus läbib atmf.-i , pikalaine soojuskiirgus on takistatud, see neeldub õhus, mille tagajöärjel atmf. takistatud, see neeldub õhus, mille tagajöärjel atmf. Soojeneb. Soojuskiirguse neelajad on veeaur, Co2, Soojeneb. Soojuskiirguse neelajad on veeaur, Co2, metann, naerugaas jne
Okasmetsad TAIGA – “suur mets” Pinnamood okasmetsades valdavalt tasane. • Kliima: Parasvöötme mandriline. • Temperatuuri aastane kõikumine on suur. • Suvi: jahe, niiske, +10º ..+20º C. • Talv: külm, -10º …-30º C (Siberis -70º C). • Sademeid: 400 – 800 mm. IGIKELTS – pinnas, mis on igikülmunud mõnest meetrist mitmesaja meetri sügavuseni. Suvel sulab vaid maapinna õhuke pealmine kiht. Igikeltsast haaratud territoorium on KIRSMAA. (25% maismaast). Palju jõgesid ja järvi. Jõed voolavad lõunast põhja. Suured üleujutused jõgede suudmetes
2. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud Keenia, Tansaania ... - Puuliigid: Akaatsia, ahvileivapuu Looduskeskkonda säilitav tähtsus, kasutatakse puid kütteks, liigiline koosseis ja juurdekasv on väiksem kui vihmametsades. 3. Lähistroopika metsad Niisked: USA, Austraalia Pähklipuu, datlipuu, eukalüpt suhteliselt suur juurdekasv. Kuivad: USA, Austraalia, vahemeremaad Madal tootlikkus, vähe säilinud. 4. Parasvöötme leht- ja segametsad USA, Prantsusmaa, Eesti ... - Puuliigid: Kitsalehelised, laialehelised Juurdekasv: Lehtmets (5-10 m3/ha), segamets (2-3 m3/ha) 5. Parasvöötme okasmetsad Vene, Rootsi, Soome ... - Kuusk, mänd, nulg Kasvavad aeglaselt, suhteliselt hõredad.
Geograafia 1. Atmosfäär e õhkkond- maad ümbritsev õhukiht. Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Efektiivne kiirgus- maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4. Globaalne õhuringlus- atmosfääri üldine õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas,...
leidub aastas väga lühikesel perioodil. Tüüpiline tundra taimestik koosneb sammaldest, (kambjlkj) samblikest, üksikutest kääbuspöösastest, millet mõned harva kasvavad pahkluu kõrguseni. Palju on putukaid, sääsed, muskauraad. Tundras pole sademeid, haruharva peen uduvihm tuleb vahel alla. Püsilinde pole, on migreerunud taigaalalt. Talv parem, kui suvi, sest suvel on kõik need kihulased. 2. taiga on põhja parasvöötme mandrilise kliimaga ala, kus valitseda okasmetsad. Läbi euraasia põhja-ameerikasse välja. Taigas on vähe vedelal kujul H2O-te. Iseloomulik ühe liigi suur levik, kas siis kuused või lehised nt. Paljude lomade elutegevus talvel on soikunud (?). kõikide organismide elutegevus talvel nendes piirkondades langeb. Taiga jätab tumedate kuuskede tõttu sünge (nii ta ütles, ja nii ju ka on) mulje. 3. parasavöötme metsad, mis ka meil on, on mitmekesised. Valitsevad okas . lhet ja segametsad,
energia muundamisega (kütusest, veest, tuumakütusest) sobivaks energialiigiks (tavaliselt soojus- ja elektrienergiaks) ja edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad- Narva-soojusenergia-tähtsamad-põlevkivi,turvas. Vee-ja tuuleenergia-hüdro,tuule,päikese Vähe hüdroenergia-sest see ei tasu ära, kuna meil on vähe jõgesid ja jõesänge. Tuuleenergia-saartel,merede ääres(püsivad,piirava kiirgusega tuuled) Eesti asub parasvöötme metsavööndis. Eesti on kaetud metsaga 46%. Metsandus tegeleb metsade majandamise ja kasutamisega. Metsarikkamad maakonnad Eestis: Hiiumaa, Pärnumaa,Ida-Virumaa. Metsavaesemad maakonnad Eestis: Läänemaa, Tartumaa. Väärtuslikumad metsad on okasmetsad.
Eesti · Pealinn Tallinn · Pindala 45 227 km2 · Riigikeel Eesti · Rahvaarv 1 318 005 · President Toomas Hendrik Ilves · Peaminister Andrus Ansip · Rahaühik Euro Eesti asub Läänemere idakaldal. Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi-Pihkva järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500
Lähistroopiline kliimavööde Lähistroopiline kliimavööde Lähistroopiline kliimavööde on vahe kliimavööde troopilise ja parasvöötme vahel. Sinna kuuluvad Vahemerelise taimkattega alad ja niisked lähistroopilised metsad. Kliima on: Alati soe Suvel on 20°-25° Talvel on vihmaperiood Püsivat lund talvel ei tule Hispaania, Madrid kliimadiagramm 70 60 60 50
Veri läbipaistev Seljanärv kogu keha ulatuses Nahk tundlik Eluviis Elavad liivastes põhjades, madalas vees Filtreerivad vett toidu hankimiseks Suudavad ujuda edasi-tagasi Elavad 2-5 aastat Paljunemine Lahksugulised Veesisene viljastumine Viljastatud mari areneb maimudeks Maimud hõljuvad vabalt vees Maimud on asümmeetrilised Läbivad moonde Leviala Elavad troopilistes ja parasvöötme vetes Eelistavad madalaid kaldaäärseid soppe Huvitavaid fakte Hiinas kasutatakse toidus Oluline lüli selgroogsete evolutsiooni uurimises Kasutatud allikad http://eol.org/pages/1585/overview https://www.britannica.com/animal/cephalochordate http://www.encyclopedia.com/topic/Cephalochordata.aspx#1 https://en.wikipedia.org/wiki/Cephalochordate Tänan tähelepanu eest!
b) 50 aastat c) Miljon aastat d) Tuhat aastat Maailma suurima mandriliustiku keskmine paksus on.. a) 1km b) 2-5 km c) 5-7km d) 7-10 km Mitu pingviini liiki elab Antarktikas? a) 5 b) 10 c) 15 d) 11 Pikima mõõdetud sinivaala kere pikkis on... a) 10m b) 33,6m c) 52,3m d) 60m Antarktika jää- ja lumeväljade tõeline valitseja on... a) Pingviinid b) Jääkaru c) Morsad Tundras valitseb... a) Lähispolaarne kliima b) Parasvöötme kliima c) Ekvatoriaalne kliima d) Troopiline kliima Tõeline okasmetsa lind on... a) Lumepüü b) Metsis c) Lumekakk d) Lunn Mitu liiki hülgeid elab Antarktikas, kes on suurepäraselt kohastunud mereeluks? a) 2 b) 5 c) 15 d) 20
· Murenemist tingivad Temperatuuri kõikumine Vee mahu muutumine jäätumisel Kivimite lahustumine vees Organismide lagundav toime Füüsikaline murenemine · Füüsikaline murenemine e. rabenemine kivimite purunemine on põhjustatud kivimite paisumise ja kokkutõmbumise ning kivimipoorides oleva vee oleku muutusest Füüsikaline murenemine · On ülekaalus seal, kus kliima on kuiv ning temperatuuri kõikumine suur · Kõrbed, kõrged mäestikud, parasvöötme põhjaosa Keemiline murenemine · Keemiline murenemine e. porsumine kivimite purunemine on põhjustatud vihmavee (ja selles sisalduvate gaaside) lahustavast toimest Keemiline murenemine · On valdav seal, kus kliima on niiske ja soe · Lahustuvate kivimite olemasolu · Niisked troopilised ja lähistroopilised alad. Lõuna-Hiina maastik Kostivere karstiala
Keel: horvaadi keel Raha: kuna KUNAD Paberraha Mündid ÜLDIST Balkani poolsaare loodeosas Jaotatud 20 maakonnaks Rahvastikust 89.6% horvaadid Usk : Rooma-katoliku SUUREMAD LINNAD Zagreb – 779 000 inimest Split – 189 000 inimest Rijeka – 144 000 inimest Osijek – 115 000 inimest PIIRKONNAD Kesk-Doonau madalik Dinaari mäestik Dalmaatsia rannik KESK-DOONAU Sava Drava Doonau Parasvöötme mandriline kliima Majanduslikult tihedamini asustatud DINAARI MÄESTIK Pikkus 650 km Laius 60-230 km Kõrgeim tipp 2692 m PLITVICE RAHVUSPARK Palju jugasid 16 järjestikku järve Travertiin Üle 4000 liigi loomi 297 km2 DALMAATSIA RANNIK Ligi 1200 saart Ainulaadne Suurim saar Krk Vahemereline kliima Boora Peamiselt kasvab männimets Palju kuurorte AJALUGU 1835. rahvuslik ärkamine
Biosfäär:Maa osa,mida asustavad elusorganismid1)maismaa pindmine kiht(litosfääri ülemine osa)2)veekogud(hüdrosfäär)3)õhkkond (atmosfääri alumine osa).Biosfääri osa moodustavad maapind ja mõnekümne cm paksune mullakiht.Mäger kaevab 6m sügavusi urge .Mikroorg.on väga tähtsad mulla struktuuri kujundajad.Järved,jõed,tiigid,lombid,mered,ookeanid.Veekogu de elustik on kõige rikkalikum kaldapiirkonnas,pindmises kihis,kus on valgust.Taimed saavad elada seal kus on valgust,loomad isegi seal,kus on pime.Veekeskkonn a moodustavad kõik veekogud.Kuni20km.Õhus on:putukad,linnud,nahkh,nad kasutavad õhku liikumiseks,toidu haaramiseks.Ülejaanud aja on nad maal või taimedel tegutsedes.Osa org on õhus passiivselt(ise ei lenda)Taimedele on õhkkond tähtis õietolmu,viljade,seen te eoste levitamiseks.Õhuvoolud tõstavad üles mikroorg.Põlevkivi moodustus veeko.elanud org.jäänustest,paekivi veeorg.lubikodaseja savi settimisel.In.mõjutab biosfääri: tammid, kra...
PREERIA Karmen Kallas 8.a Tõrva Gümnaasium Preeria Preeria e Põhja-Ameerika parasvöötme rohtla Kanada lõunaosast loode-kagu suunalise vööndina USA keskosani USA territooriumil preeriat nimetatakse ka Kesk-Lääneks Mandri pikimad jõed Asend Jõed · Mississippi · Lisajõgi Missouri · Mitmed kahe lisajõed Loomad · Ameerika piison · Koiott · Preeria koer · Ja teised loomad Loomad Maastik Rohtaimed Idaosa niiskem-viljakas ja paks preeriamuld Lääne poole liikudes läheb üle mustmullale Kuivematel alade punakaspruunid kastanmullad
VEESTIK Veeringe vee ringkäik maakeral ; väikesest veeringest võtavad osa ainult maailmameri ja atmosfäär, suurest veeringest võtavad peale nende osa ka maismaa ja organismid Maailmameri maakera kattev katkematu veekiht, mis moodustab hüdrosfääri põhiosa, jaguneb ookeanideks ja katab maa pindalast 70,8% Vee soolsus Vees lahustunud soolade hulk Riimvesi veekogu vesi, mille soolsus on 0,5 18 ja mis tekib jõe- ja merevee segunemisel; tavaliselt parasvöötme merede vesi, kui meri on ookeaniga seotud kitsaste väinade kaudu (nt läänemeri, Aasovi meri); võib esineda ka kuiva kliimaga alade järvedes (nt Balkasi järv) Soe hoovus hoovus, mille temperatuur on kõrgem kui ümbritseva vee temperatuur Külm hoovus hoovus, mille temperatuur on madalam kui ümbritseva vee temperatuur Rannajoon vee ja maismaa kokkupuutejoon Rannik maismaa ja suure veekogu üleminekuala; liigestuse järgi eristatakse nt fjord- ja
Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ka kõrgeim mäetipp Goverla, mis on 2061 meetrit üle merepinna, asub Karpaatides. Ukrainas on suuremateks madalikkeks Dnepri madalik, Musta mere madalik ja Polesje madalik. Ukrainas on jõe- ja uhtorgudena liigestunud kõrgustikud: Volõõnia kõrgustik, kõrgusega 328 meetrit, Podoolia kõrgustik, mille kõrgeim tipp Kamula on 472 meetrit, Donetsi kõrgustik ja Dnepri kõrgustik. Kliima Ukraina asub parasvöötme merelises kliimas. Parasvöötme merelist kliimat iseloomustavad üsna jahe suvi ja pehme talv. Mereline kliima on valitsev ookeanidele lähematel aladel, kust läänetuuled toovad niisket õhku ja tekitavad sademeid. Suvel toovad need õhumassid endaga 7 kaasa jahedamat õhku, mistõttu ongi suved jahedamad. Talvel aga pehmendab ookeanilt tulnud suhteliselt soojem õhk kliimat oluliselt ning väga madalaid temperatuure ei esine. Taimestik
mõjutab polaaröö ja polaarpäeva vaheldumine. Seal on vähe sademeid mis peaaegu täielikult langevad lumena. Lähisarktilises vöötmes on ka polaaröö ja polaarpäev kuid lumi sulab suveks ära ja sajab vihma. Põhja-Atlandi soe hoovus teeb talve pehmemaks . Arktilise vöötme riigid- Terav,äed ja Franz Josephi maa. Lähisarktilise vöötme riigid- Islandi loodeserv ja Ida euroopa lauskmaa. 9. Mille poolest erinevad parasvöötme mereline, ülemineku ja mandriline kliima? Too näiteid riikide kohta, mis nendes kliimavaldkondades asuvad. Merelist kliimat iseloomustab soe muutlike ilmadega talv ning jahe suvi . Üleminekulist kliimat iseloomustab see et suved on soojemad ning talved külmemad, sademeid on vähem ja need jaotuvad aastaaegade vahel ebaühtlaselt. Mandrilisele kliimale on iseloomulikum kuum suvi ja
mäestikud. Passaadid püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Mussoonid tekivad mandrite äärealadel. Neid põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. Õhumassiks nim tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. Arktiline õhk on külm ja kuiv, see on kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Parasvöötme mereline õhk on niiske, talvel soe ja suvel jahe, ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal, ilm on peamiselt pilves ja sajune. Parasvöötme kontinentaalne õhk on kuiv, suvel soe ja talvel väga külm, kujuneb välja mandri kohal, ilm on valdavalt selge. Troopiline mereline õhk on soe ja niiske, kujunenud välja ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis, pilvi ei teki ja sademeid pole. Troopiline kontinentaalne õhk on palav ja
päeva. 4 GEOGRAAFIA Tasmaania suurus on 68 401 ruutkilomeetrit. Kuna Tasmaania on olnud vulkaaniliselt mitteaktiivne, on seal palju kumeraid ja tasaseid mäestike, tehes sellest kõige mägisema osariigi Austraalias. Tasmaania kõrgeim mägi on Mount Ossa (1614 meetrit). Palju Tasmaaniast on endiselt tihedalt metsastatud. Southwest rahvuspark ja naaberalad on mõned viimased parasvöötme vihmametsad lõunapoolkeral. Tarkine, mis asub saarel kaugel loodes, on suurim parasvöötme vihmametsade ala Austraalias ja üks maailma suurimaid, hõlmates ligikaudu 3800 ruutkilomeetrit. Tasmaanias on palju jõgesid, mis on peaaegu kõik tammistatud, et pakkuda nii palju hüdroelektrit, kui osariik vajab. KLIIMA Tasmaanias on jahe parasvöötmeline kliima nelja erineva aastaajaga. Suvi kestab detsembrist kuni veebruarini, kui keskmine maksimaalne mere
Geograafia Maailma metsatüübid: Suurima levikuga on parasvöötme okasmetsad, mis kasvavad aeglaselt, on suhteliselt hõredad ja väikese aastase juurdekasvuga (1-2m3ha). Metsad koosnevad vähestest puuliikidest, kuid peaaegu kõiki neid kasutatakse tarbepuiduna - tselluloosi ja paberi tootmiseks, ehitusmaterjaliks jm. Peamine osa maailma tarbepuidust saadakse okas metsadest. Parasvöötme leht- ja segametsade pindala on aktiivse põllumajandustegevuse ja asustuse tihenemise tõttu oluliselt vähenenud. Nendest metsadest saadakse
BIOGEOGRAAFIA PROGRAMM 2014 BIOGEOGRAAFIA TEOORIA Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia seaduspärad. Taksoni leiukohad ja areaal, nende kujutamine kaardil punkti, võrgustiku ja alana. Kõrgemate taksonite areaal. Areaali pindala ja ulatus. Areaali suuruse muutlikus. Areaali suurus (Endemism. Neoendeemid ja paleoendeemid e. reliktid. Rapoporti seadus. Kosmopoliitne levik.) Areaali kuju. Disjunktsed e. katkestunud areaalid, levinumad grupidisjunktsioonid. Valed disjunktsioonid. Faunade ja floorade konvergents. Buffoni se...
Lõuna-korea üldpindala on 98 480 km² millest maismaad 98 190 ja vett 290 km². Geograafilised koordinaadid on 37 kraadi põhjalaiust ja 127 kraadi idapikkust.Lõuna-Koreal on maismaapiir ainult põhjas, Põhja-Koreaga.Kagusse teisele poole Jaapani merd ja Korea väina jääb Jaapan.Vasakule Lõuna-Koreast jääb Kollane meri.Kujult on Lõuna+korea piklik.Suurem osa maad,eriti põhja-ja idaosa on mägine.Valitseb parasvöötme mussoonkliima,tihti on purustavaid rajusid(taifuune). Lõuna-Koresa elab(2007 a.) 50 087 300 milj. inimest,kellest 99% on korealased ning peamine vähemusrahvus on hiinlased.Rahvastiku tihedus on 508,6 in/km² kohta.Lõuna- Korea pealinnaks on Seoul,mille kaugus Tallinnast linnulennul on 7129 km ja kaugus Narvast 7341.3 km ning mille geograafilised koordinaadid on 37°35 N 127°0 E.
pudedamaks MURENEMISE LIIGID FÜÜSIKALINE KEEMILINE Vee külmumine, jää Põhjus Vee lahustav sulamine, kivimi tegevus, saastunud osakeste paisumine õhk, happevihmad, ja kokkutõmbumine organismid (bakter) Puruneb, praguneb, Tagajärg Muutub keemiline koorub koostis, lagunemine Suur temperatuuri Kliima mõju Niiske, soe kõikumine, kuivus Kõrb, parasvöötme Kus esineb Vihmamets, savann põhjaosa, kõrgmäed või on ülekaalus Murenemise tähtsus Murenemisel..... .....kujuneb kõvade kivimite asemele vett ja õhku läbilaskev MUREND Murend on eelduseks mulla kujunemisele ja taimede kasvule Eeltingimus setete kujunemiseks Rusukuhik Murenemine..... .....Sardiinidel ......karstialal Hiinas Nt. jäätumisel paisuv vesi võib avaldada lõhe- pinnale 1 ruutsentimeetri
Kliima II osa Mere äärsetel aladel on temperatuur alati ühtlasem kui mandri sisealadel. Amplituut-Kõige soojema ja kõige külmema temperatuuri vahe. 1.Mere ääres: Suvel: +18C ; Talvel: -2C N: 18-2 = 20C 2.Mandri keskel: Suvel: +20C ; Talvel -20C N: 20-20 = 40C Hoovus/ed-Suur veemass, mis liigub maailmameres. Soojad hoovused algavad ekvaatorilt ning liuglevad pooluste suunas. Soe hoovus muudab ilma soojemaks ja soodustab sademeid. Külmad hoovused liiguvad pooluselt ekvaatori suunas. Külm hoovus muudab ilma kuivaks ja külmaks. Õhumass on suur, ühesuguste omadustega õhuhulk. Need omadused sõltuvad: Kohast, kus see õhumass tekib. Ekvatoriaalne õhumass-See kujuneb välja ekvaatori kohal, aastaläbi on niiske ja palav. Troopiline õhumass-See tekib 30-40 laiuskraadidel. Polaarne õhumass-See tekib pooluste kohal, aastaläbi on kuiv ja külm. Parasvöötme õhumass-See tekib 50-60 laiuskraadidel. 1.Mereline- Suvel: j...
KLIIMA EESTI KLIIMAT KUJUNDAVAD TEGURID PÄIKESEKIIRGUSE HULK, ATMOSFÄÄRIPROTSESSID (ÕHU LIIKUMINE) KIIRGUSE ERINEVUSED TINGITUD AASTAAJALISED ERINEVUSED. ÕHUMASSIDE LIIKUMINE. ALUSPINNA OMADUSED. MILLISED SUUREMAD KÕRG-JA MADALRÕHUALAD MÕJUTAVAD EESTI KLIIMAT? SKANDINAAVIA MAKSIMUM JA ASSOORI SAARTE KOHAL PAIKNEV KÕRGRÕHUALA. KUIDAS MÕJUTAB PINNAMOOD SADEMETE HULKA? MÕJUTAB NII PÄIKESEKIIRGUSEST TULEVAT ENERGIAHULKA KUI KA ÕHUMASSIDE LIIKUMIST. EESTI ASUB PARASVÖÖTME PARASKONTINENTAALSES VALDKONNAS. KIIRGUSE JAOTUS EESTIS SÕLTUB KAUGUS MEREST, ALUSPINNA KÕRGUS MERETASEMEST JA SELLE KALDENURK PÄIKESEKIIRTE SUHTES. KLIIMA ON PALJUAASTANE ILMADE REZIIM TEATUD KOHAS. PÕHJA-ATLANDI HOOVUS MUUDAB KOGU EUROOPA KLIIMA PEHMEMAKS JA MERELISEMAKS (TEMP KÕIGUB VÄHE, ÕHK NIISKEM). KONTINENTAALNE KLIIMA TEMP. KÕIGUB PALJU, ÕHK KUIVEM. TSÜKLON ÕHU PÖÖRLEV LIIKUMINE ÄÄREALADELT KESKOSA SUUNAS. ANTITS...
sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad; Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus
meil külmem talveilm ja moodustub püsin lumikate. Seega määrab meie talveilma suutesri läänevoolu intensiivsus. 5..Peamised õhumassid on: Arktiline õhk-on külm ja kuiv. See on kujunenud põhja- Jäämere jääväljade kohal. Liikudes kaugemale lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks. Eestis esineb arktilise õhu sissetunge kõige sagedamini talvel, põhjustades tugevat pakast, ja kevadel, kui ilm on väga jahe ja selge. Parasvöötme mereline õhk- on niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohl. Valitseb pilves ja sajune ilm. Eestis esineb seda sageli, ombes võrdselt parasvöötme kontinetaalse õhuga. Ta kandub meie alale läänevooluga. Talvel on selle mõjul sulailmad, suvusel ajal aga vihmased ja tuulised ilmad. Parasvöötme kontinentaalne õhk- on kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Ta kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiusel. Ilnm on valdavalt selge
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
