● Asub Eesti suurim karstiala (1375 km²) ● Kogupindala – 2145 km² ● Pinnamood tasandikuline, lausikuline (moreentasandikud,oostikud, moreenkünkad, voored, mõhnastikud, otsamoreenid) ● Suurima sademevee infiltratsiooniga piirkond Eestis (õhuke pinnakate ja lõheline pind) Asukoht Ajalugu ● Esmane uurimine - geograaf Karl Rathlef ja Christian Bornhaupt Geograaf Karl Rathlef Emumägi ● Pandivere kõrgeim tipp (166,5 m) ● Tekke poolest liitpinnavorm ● Emumäe maastikukaitseala - 536 ha ● Puidust vaatetorn (21,5 m) Mullastik ja taimestik ● Eesti parimad mullad (boniteet üle 55) ● Põhjaosas leostunud rähksed mullad, lõunaosas leetunud ja liivsavist koosnevad mullad ● Alla 10 % soomuldasid ● Metsastunud alasid 40,5 % (palu- ja nõmmemänikud, kuuse- segametsad, tammedega sürjemännikud)
Põllumajandustootmise mõju põhjavee kvaliteedile Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala Pandivere piirkonna näitel Põhjavesi on Pandivere lõhelistes paekihtides, kuhu sadevesi jõuab karstialadelt ja läbi õhukese pinnasekihi. Seepärast on põhjavesi reostuse eest kaitsmata. Eriti kaitsetud on loopealsed ja karstialad, mida on Pandivere kõrgustikul küllaltki palju. Põhilised põllumajanduslikud tootmisalad asuvad põhjavee toitealadel. Hoolimata tootmise vähenemisest on maapiirkondades suurim põhjavee kvaliteedi mõjutaja endiselt põllumajandus. Sõnnik ja silomahl võivad loomafarmide ümbruses, põldudel hoidmisel ja laotamisel reostada pinna- ja põhjavett tõvestavate mikroorganismide, orgaanilise aine ja vees lahustuvate lämmastikühenditega. Sageli esineb kaevude vee
1.MAASTIKURAJOONI (MR) LOODUSGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE MR-I LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST JA ERIPÄRAST 1.1 Kõrvemaa asend Kõrvemaa (Vahe-Eesti madalik) on Eesti maastikurajoon pindalaga 3130 km2 pikkusega ligi 110 km ja laiusega kuni 40 km. Kõrvemaa kui sõna tähendab muinasaegse nimena iidset metsaala. Maastikurajoon on kirde-edelasuunaline ja piirneb põhjas Soome lahe rannikumadaliku, lõunas Liivi lahe rannikumadaliku, läänes Harju lavamaa ja Lääne-Eesti madaliku, idas Viru lavamaa, Pandivere kõrgustiku, Kesk-Eesti lavatasandiku, Sakala kõrgustikuga, edelas Navesti jõega. Kõrvemaal on umbes 120 järve ja mitu veehoidlat. Neist tähtsaimad on Paunküla ja Soodla veehoidla. Kõrvemaal asuvad Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala ja Kõrvemaa maastikukaitseala ning osa Lahemaa rahvuspargist. Loodushuvilised ja matkasellid eristavad maastikurajooni sääreselt : Põhja-Kõrvemaa ja Lõuna-Kõrvemaa. 1.2 Kõrvemaa maastiku eripära (geoloogilised iseärasused)
Viljakatel muldadel toimub enamasti intensiivne tootmine. Samas on need ka peamised põhjavee toitealad ja ning jõgede lätted (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, 2006). Pandivere piirkonnas on põhjavesi lõhelistes paekihtides. Sadevesi jõuab sinna karstialadelt ning läbi õhukese pinnasekihi. Põhjavesi on seetõttu reostuse eest kaitsmata. Pandivere kõrgustiku valupunktideks on loopealsed ja karstialad, mida antud piirkonnas leidub päris palju (Hoiame Pandivere põhjavett, 2004). 1.2. Probleemi tehniline kirjeldus Pandivere ja Adavere-Põltsamaa on küllaltki intensiivse põllumajandusega piirkonnad ja seega üsna tundlikud põllumajandusest tingitud reostuse suhtes. Tõsiseks probleemiks on silomahl ja sõnnik, kuna sellega ei suudeta keskkonnahoidlikult ringi käia. Tihtipeale pole võimalik sõnnikut õigel ajal laotada või jääb üldse laotamata ja see ei ole keskkonnale hea
olude, looduse ja rahva töö ning talituse järele ühtlasi enam ehk vähem ümmargused tervikud". Loomuliku maastiku ühe tunnuse moodustab tema järgi ka ühesugune keelemurrak. Üksuste ülesleidmise ja piiritlemisega pidid tegelema kooliõpetajad. M. Kampmann ise eristas maapinna, looduse ja rahvastiku iseärasustega 13 maastikku ja viis need vastavusse administratiivpiiridega. [1] Lõuna-Eesti mägismaa näiteks hõlmas tema järgi Võru ja lõunapoolse osa Tartu maakonnast; Virumaa ehk Pandivere kõrgustik aga koosnes Rakvere, Jakobi (Viru-Jaagupi), Väike-Maarja ja Simuna kihelkonnast. [1] Ta jaotas maastiku järgmiselt: 1.Maltsakallas 6. Alutagune 2. Loopealne 7. Metsade ja soode serv 3. Virumaa ehk Pandivere kõrgustik 8. Läänepoolne paepind 4.Eesti veelahkemaa 9.Vooremaastik 5.Põhja-Eesti kõrvevöö 10.Peipsirand
5 Põhjavee toitumine Sademete keskmisest aastasummast 600800 mm, moodustab pinnavee äravool 260 mm ehk 39%. Sademete hulk on suurem kõrgustikel. Eesti alale langevatest sademetest läheb põhjavee toiteks keskmiselt 70 mm aastas ehk 10%. Infiltreeruva vee arvel kujuneb põhjaveevaru. Kõige intensiivsem on põhjavee toitumine Pandivere kõrgustikul, ulatudes 200300 mm aastas, väikseim on põhjavee toitumine LääneEestis ning Võrtsjärve ja Peipsi madalikul ning rabaaladel, jäädes seal vahemikku 050 mm aastas (joonis 3). Võrreldes kuivade maadega on liigniisketel aladel (sood, märgalad) põhjavee toitumine väiksem. Oluline on ka taimkatte iseloom. Püsirohumaalt ja eriti metsamaalt on aurumine suurem kui põldudelt. Seepärast on põhjavee toitumisel suur oluline osa põllumaadel ja seal moodustunud põhjavee
Eesti vete küsimused 1)Veestike kujunemise looduslikud tingimused Vastus: Eesti veestike kujumine on seotud jääajaga ehk siis täpsemalt jää sulamise algusega Haanja kõrgustikult ja madala merevee taandumisega holotseenis. Veestikke tekkeks oli oluline niiske kliima, et sademed ületaks auramise. Reljeefi kõrguste erinevused mõjutavad jõgede pikiprofiili. Tektoonilised lõhed mõjutavad aga voolusuunda. Kõrgemate alade karstumine ehk karstialade tekkimine nt Pandivere kõrgustikul. Rõuge ürgorg, seal paikneb Eesti sügavaim järv, ca 38 m. Mattunud ürgorgudest saadud põhjavesi moodustab Eesti veevarudest 55-60%, see vesi e vaja töötlemist on kergesti kättesaadav. Nõmme, männiku, mustamäe ürgorud. 2)Karstialade veekaitse Vastus: Eestis siluri ja ordoviitsiumi avamsualad. On seatud piirangud, et hoida põhjavett puhtana. Esiteks piirangud sõnniku ja mineraalväetiste kasutamisele. Sõnnikuga väetamisel
Kesk-Eesti lavatasandik Üldiselt Lavatasandiku pindala on 1488 km2 ning moodustab 3,28% Eestist. Kõrgeim koht on 83 m (Lahavere ümbrus) ning soostumus on 23,5%. Lavatasandiku maad kuuluvad Jõgeva ja Järva maakonda, edelas väike nurgake ka Viljandimaale. Põhjaküljes piirneb vaadeldav rajoon Pandivere kõrgustiku, kirdes Alutaguse madalikku arvatud Endla nõo, idas Vooremaa, lõunas Võrtsjärve madaliku ja läänes Kõrvemaaga. On Eesti siseosas asuv maastikurajoon, millest Adaverest 1,5 km kagus on Mandri-Eesti keskkoht. Läänest itta on 55km, põhjast lõunasse 35 km Mandri-Eesti keskpunkt Maastiku eripära Tuleneb liustiku poolt kulutatud paese aluspõhja pinnakujust ning sellele kuhjunud kollakashalli moreenikihi paksusest.
Iseloomulikud saartele on kadakased rannakarjamaad, leidub ka korralikku metsa ning iseäranis Saaremaal rannikupanku. Aluspinnas domineerivad erinevad lubjakivilademed, leidub ka dolomiiti. Lääne-Eesti rannikumadalik Liivi lahe rannikumadalik (Tolkuse raba) Hiiumaa I.3 Vahe-Eesti: on Madal- ja Kõrg-Eesti piirialaks. See on soine ja metsane vöönd, mille põhilised osad on Kõrvemaa, Soomaa ja Võrtsjärve madalik. Kõrvemaa asub Harju lavamaa ja Pandivere kõrgustiku vahel kirde- edela suunal. Umbes pool Kõrvemaast üsna soostunud ning maastik mitmekesine (üle saja järve). Samavõrd soostunud Võrtsjärve madalik tungib sügavale mandrisse, piirnedes Kesk-Eesti tasandikuga. Ajalooliselt kujutab see endast kunagise Suur-Võrtsjärve põhjapoolset osa. Soomaal on tegemist suurte märgalade massiividega, mis on jõudnud nüüd juba raba järku, kus toimub pidev turbakihi kasvamine. Kevadeti
vallseljakute ja otsamoreenidega glastiokarstilised järved ning paljud orujärved. Jäänuk- ehk reliktjärved on kloriididerikka veega, mida leidub samuti rohkesti. Need on tekkinud või tekivad neotektooniliselt tõusval mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi või mere nime, näiteks Mullutu-Suurlaht, Linnulaht, Veskilais ja Sutlepa meri. Laugastikke ja laugasjärvi leiame rabadest. Jõelookeist moodustuvad lammi- ehk soodjärved, näiteks Emajõe rohked vanajõed. Pandivere kõrgustikul ning ka mujal paelavamaal on karstiveest toituvad ajutised järved (Võhmetu ja Lemküla järv). Saaremaal asuv meteoriiditekkeline Kaali järv on aga Euroopas ainulaadne. See asub Kaali kaatris ja läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m. Lähiminevikus rajatud suuremad tehisjärved on Narva, Paunküla ja Soodla veehoidla ning Karksi järv. Järved levivad ebaühtlaselt, nende arv on suurim liigestatud pinnamoega maastikes, väiksem aga tasandikel
Kaevu rajamisel survelisse põhjaveekihti tõuseb veetase kaevus tunduvalt kõrgemale vettandva pinnase lasumissügavusest (joonis 1). Põhjavee toitumine. Sademete keskmisest aastasummast 600800 mm, moodustab pinnavee äravool 260 mm ehk 39%. Sademete hulk on suurem kõrgustikel. Eesti alale langevatest sademetest läheb põhjavee toiteks keskmiselt 70 mm aastas ehk 10%. Infiltreeruva vee arvel kujuneb põhjaveevaru. Kõige intensiivsem on põhjavee toitumine Pandivere kõrgustikul, ulatudes 200 300 mm aastas, väikseim on põhjavee toitumine LääneEestis ning Võrtsjärve ja Peipsi madalikul ning rabaaladel, jäädes seal vahemikku 050 mm aastas (joonis 3). Võrreldes kuivade maadega on liigniisketel aladel (sood, margalad) põhjavee toitumine väiksem. Oluline on ka taimkatte iseloom. Püsirohumaalt ja eriti metsamaalt on aurumine suurem kui põldudelt. Seepärast on põhjavee toitumisel
– 16,7 m. Haanja kõrgustikul domineerib irdjääs kujunenud reljeef: paksu moreenkattega mõhnad ja fluvi- ja limnoglatsiaalsed mõhnad (1/3 on mõhnastikud ja servaaladel on lainjad orgudega liigestatud moreentasandikud ning sandurid ja jääpaisjärveliivikud). Kõrgustiku keskosast lähtuvad radiaalselt jää sulamisvee äravooluorud nagu Kütiorg, Pärlijõe, Rõuge ja Piusa org (ürgorud asuvad kõrgustiku servaaladel). Haanja kõrgustik nagu Pandivere kõrgustik, on veelahkmeala: siit algavad Piusa, Pedetsi, Koiva, Pärlijõgi... Otepää kõrgustik – künklik, kuhjeline saarkõrgustik. Samuti keeruka geoloogilise ehitusega nagu Haanjagi. Kõrgeim mägi on Kuutsemägi – 217 m. Kõrgustiku ida ja lääneosa lahutab Pühajärve nõgu, kus paikneb samanimeline järv. U poole kõrgustikust hõlmavad moreenkünkad ja moreenkattega mõhnad ning ligi 20% fluvio- ja limnomõhnastikud. Kõrgustiku servaaladel paiknevad,
seaduses. Ükski maaomanik, maavaldaja ega veekasutaja ei tohi põhjustada üleujutust, kalda tammi ega muu rajatise purunemist, maa soostumist, pinnase erosiooni ega maanihet. Järved Jõed Veelahkmed jagavad Eesti jõed nelja vesikonda: Narva-Peipsi vesikond, Soome lahe vesikond, Liivi lahe vesikond ja Saarte veekogud. Kolme vesikonna – Narva- Peipsi, Soome lahe ja Liivi lahe vesikonna jõed saavad alguse Pandivere kõrgustiku laialdase karstiala nõlvadelt. Eesti geograafilisest asendist ja looduslikest tingimustest tuleneb terve rida nii jõgede morfomeetria kui veevarude jaotumise iseärasusi. Eesti jõed on lühikesed, väikese valgalaga, seetõttu ka suhteliselt veevaesed. Jõestik on tihe. Äravool moodustub põhiliselt vabariigi territooriumil. Veevarude killustatus väikesteks veekogudeks ja ebaühtlane jaotumine piirab nende kasutamise võimalusi.
karjääridest ööpäevas? Ministeeriumi väitel pumbatakse ööpäevas välja 600 tuhat kuupmeetrit vett, mida on väga palju ja tuleb piirata.? (http://uudised.err.ee/v/eesti/074c3236-e271-42bd-8455-77cc08166257/teadlane- polevkivi-kaevandamise-tegelik-moju-pole-teada) 19. Miks ei ole reostunud Ida-Virumaal Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksi vesi? Veekompleksi ülemises osas on mineraalsus väike,vesi mage 20. Milliseid veekomplekse toidab Pandivere regionaalne põhjavee toiteala? Silur-Ordoviitsium veekompleks Kordamisküsimused teemale 8: 1. Milliseid ohte kujutab keskkonnale veisekasvatus? Veisefarmid toodavad palju sõnnikut, mis võib tuua kaasa pinna- ja põhjavee reostuse forfori ja lämmastiku ühenditega. 2. Kus Eesti majapidamistes on piiratud kariloomade arv hektari põllumaa kohta? Nt Pandivere kõrgustik (kohtades, kus põhjavesi on halvasti kaitstud reostuse eest) 3
Kuremaa, Raigastvere jt.), vallseljakute ja otamoreenide glatsiokarstilised järved (Aegviidu, Jussi, Kurtna, Neeruti ja Paunküla järvestikud) ning paljud orujärved (Viljandi järv, Uhtjärv); rohkesti leidub ka kloriididerikka veega rannajärvi, mis on tekkinud või tekkimas neotektooniliselt tõusval mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi või mere nime. Jõelookeist on moodustunud lammi- ehk soodjärved (näiteks Emajõe rohked vanajõed). Pandivere kõrgustikul, aga ka mujal pealavamaal leidub karstiveest toituvaid ajutisi järvi (Võhmetu ja Lemküla järv). Ainulaadne Euroopas on Saaremaal asuv meteoriiditekkeline Kaali järv. Lähiminevikus rajatud suuremad tehisjärved on Narva, Paunküla ja Soodla veedoidla ning Karksi järv. Järvede levik on ebaühtlane: nende arv on suurim ligestatud pinnamoega maastikes, paiguti ka Lääne-Eesti rannikul, väikseim aga tasandikel. 2
(11 km,suubub paremalt kaldalt 54,2 km kaugusel suudmest),Nõmavere peakraav(10 km,suubub paremalt kaldalt 28,3 km kaugusel suudmest),Annikvere peakraav (12 km,suubub vasakult kaldalt 25 km kaugusel suudmest),Soosaare peakraav (13 km,suubub paremalt kaldalt 20,9 km kaugusel suudmest) ja Pederna oja (8 km,suubub vasakult kaldalt 11,5 km kaugusel suudmest).Enam lisajõgesid on lühikesed. Jõe ülemjooksu ülemine osa asub Pandivere kõrgustikul,ülemjooksu alumine osa ja keskjooks keskjooks Kesk-Eesti tasandikul ning alamjooks Võrtsjärve nõos.Jõe valgala hõlmab Pandivere kõrgustiku lõunanõlva ja Võrtsjärve madaliku põhjaosa.Põltsamaa jõgi algab Ärina- Kännukülas,Tamsalu-Väike-Maarja maantee ääres olevast allikast.Jõe lähe asub Väike-Maarja alevit 3,5 km loode ja Porkuni järve lõunaosast 2 km lõun pool.Algusosas voolab jõgi 4-5 km
Jõgevamaa põhjaosas ulatub sarnaste tingimustega, paksu liivakihiga kaetud lubjakiviala kuni Pandivere kõrgustiku lõunanõlvani. Lõunas läheb metsamassiiv järsult üle tihedalt asustatud, moreeniga kaetud liivakivi platooks. Vooremaa maastikurajoon paikneb maakonna keskosas ning on rohkete järvede ja mõhnastike piirkondadega väga eriilmeline ala. Kesk-Eesti lavamaa on maakonna lääneosas paiknev lainjas ja nõrgalt voorestatud ala. Endla nõgu on maakonna loodeosas asuv, Pandivere kõrgustiku ja Kesk-Eesti tasandiku vahel eristuv sooderikas looduslik puhverala. Kagu-Eesti lavamaad iseloomustab lainjas reljeef ning eriilmeliste ja väärtuslike mõhnastike esinemine. Maakonna keskosas asub suur Kuremaa järv, sellest lõuna pool Pikkjärv ja Prossa järv. Maakonna lõunaossa jäävad Saadjärv, Sortsjärv, Elistvere, Raigastvere ja Kaiavere järv. Maakonda läbivad pikemad jõed on Põltsamaa jõgi, Pedja jõgi ja Navesti jõgi. [10]
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Evelyn Landing VRI Mullakaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2015 Tabel 1. Põllumassiivi nr 63353438305 mullastik: Mull Lõimis Huumushorisondi Kivisus Pindala Osatähtsu a tüsedus,cm e s Siffer aste KI k°1ls160- 22-28 - 20,74 ha 78,3% 90/r1ls1 Ko k°1ls155/r1;2ls1 22-28 - 2,94 ha 11,1% KIg ls175/r1ls1 23 - 1,71 ha 6,45% Go v°1ls260- 22-28 - 1,1 ha 4,15% 75/r1ls2 Kokku 26,49 ha 100% Joonis 1. Mullastikukaardi välja...
nõod). KORGUSTIKUD on ulatuslikum, ümbrusest korgem lauskmaa osa, kus leidub mitmeid korgendikke, nogusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Korgustike jalamipiir paikneb Eestis 75-100 m korgusvahemikus. Eesti korgustikud on erineva suuruse, kuju, pinnamoe ja tekke- ning arengulooga. Pinnamoelt eristatakse: Lamedaid lausikkorgustikke (Pandivere); Ürgorgudega liigestatud lavakorgustikke (Sakala); Künklikke korgustikke (Haanja, Otepää, Karula). Tekkelt on Pandivere ja Sakala jäälahkmeala kulutuskorgustikud, Haanja ja Otepää liustikukeelte vahel kujunenud kuhjelised saarkorgustikud ning Karula mandrijää serva esine kuhjekorgustik. LAVAMAAD EHK PLATOOD on ümbrusest korgemad tasandikud, mida enamasti ääristab astang. Eesti alal eristatakse 3 erinevat lavamaad: Harju lavamaa Viru lavamaa Ugandi ehk Kagu-Eesti lavamaa Lavamaa reljeef on enamasti tasane, kuid monikord loikavad teda sügavad vooluveetekkelised orud,
Georg Ruuda, kelle sõnul pole sealkandis ammu vihma tulnud. [2] Hüdrogeoloog Perens selgitas, et kaevu - eriti salvkaevu -, kuivamine oleneb palju ka kaevu paiknemisest reljeefis. Nimelt kõrgematel kohtadel on veetase üldjuhul sügavamal ja ka kaevu kuivaksjäämine tõenäolisem. Seetõttu võib rohkem probleeme ette tulla just Lõuna-Eestis. [2] Perensi sõnul on praegu veetase paljuaastasest keskmisest madalam. Nimelt Eesti kõige olulisemal põhjavee toitealal, Pandivere kõrgustikul, on veetase ligi meetri võrra madalam kui mullu. [2] Samas tõi ta välja, et kaks aastat tagasi registreeriti oktoobri lõpus Väike-Maarja vaatluskaevus veelgi madalam veetase - 18,70 meetrit maapinnast (tänavu 18,46 meetrit). Tavaliselt on aasta põhjavee miinimum tase siiski kuni poolteist meetrit kõrgem. Kaevude veetase ja kuivaksjäämine sõltub eelkõige sademete hulgast ja selle aastasest jaotusest. Käesoleva aasta ilmastikutingimused
5-Langevoja joastik Vararisti juga 15-Pakri juga 10-Nõmmeveski KÕRGUSTIKUD MADALIKUD I- Haanja kõrgustik VII A- Peipsi madalik II- Otepää kõrgustik VII B- Alutaguse madalik III- Sakala kõrgustik VIII- Võrtsjärve madalik IV- Pandivere kõrgustik IX- Lääne-Eesti madalik V- Karula kõrgustik X- Liivi lahe rannikumadalik VI- Alutaguse XI- Soome lahe rannikumadalik XII- Metsepole madalik 2 3
reostuse levik ebaühtlane. Reostatud jõelõikude osatähtsus uuritute hulgas on suurim Soome lahe vesikonnas 27,1%, võrdlemisi suur Väinameres (20,0%), mõõdukas Peipsi-Võrtsjärves (12,1%) ja suhteliselt väike Liivi lahe vesikonnas (4,8%). Hiiumaa ja Saaremaa jõgedes üldlämmastikureostus puudub. Üldlämmastiku väga kõrge ja ülikõrge sisaldusega vooluvete kujunemise peamiseks piirkonnaks on karstunud paasaluspõhja ja valdavalt õhukese koheva pinnakattega Lahkme-Eesti: Pandivere kõrgustik koos äärealadega ja sealt edelasse suunduv Kõrvemaa. Nendel aladel on lämmastikuühendeid suurel hulgal tunginud põhjavee ülemistesse horisontidesse ning üldlämmastiku sisaldus on reeglina kõrgeim veerohketest karstiallikatest toituvate jõgede ülemjooksu piirkonnas. Palju väiksema ulatusega väga lämmastikurikaste vooluvete formeerumise piirkond asub Lääne-Eesti madalikul Palivere-Risti servamoodustiste piirkonnast lõuna pool. Ülejäänud asjaomased piirkonnad on
Ökosüsteemide mitmekesisus on alal väga olulise tähtusega. Ala kuulub alates 1997. aastast rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Natura 2000 linnu- ja loodusalade hulka. Riigmetsa Majandamise Keskus. Endla Looduskaitseala [http://www.rmk.eu/teemad/looduses-liikujale/kaitsealad/endla- looduskaitseala]10.10.10 Kaitseala kaitse-eesmärgiks on Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike inimtegevusest vähemõjutatud soode ja Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate kaitse. Endlal on soode mõistmisel eriline tähendus. Siinset soostikku on kõige kauem ja kõige põhjalikumalt uuritud. Endla on omamoodi mudeliks kõigi ülejäänud rabade mõistmisel. Viktor Masingu sõnul pole raba ei vähemat ega rohkemat kui suur elus keha, mis elab oma seaduspärasuste järgi. Eesti giid. Endla Looduskaitseala [http://www.eestigiid.ee/?SCat=48&CatID=0&ItemID=1490]05.10.10 3
levikule kaasa aidata. NOx- fossiilkütuste põletamine Aluspõhja reljeef paljuski säilunud Õkoloogilisel koridoril kolm peamist funktsiooni: Atmsosfääris reageerimisel veeauruga lämmastikhapped Haanja, Otepää, Pandivere, Sakala kõrgustikud 1. Nad võivad ise pakkuda elu- kasvukohta liikidele omades ressursse Keskkonna happestumine. Jääaja alguses jääkiht õhuke ja kohandus reljeefiga liigi eluks, paljunemiseks ja liikumiseks. Reoveepuhastus: Kogu ala madaldus kuni 50-60 m paealadel ning 100 m 2
Varbla-Tõstamaa (anormaalne, mittetüüpiline sest lisaks rähksetele ja karbonaatsetele muldadele levib ka leetunud ja happelisi muldi) II Leostunud ja leejad ning analoogsed soostunud mullad Kesk-Eestis. valdavaks aluspõjaks Siluri ajastu lubimerglid ja lähtekivim oluliselt vähem koreseline ja karbonaatne. pruunikas-hall karbonaatne liivsavi-saviliiv moreen. Valitsevateks domineerivateks muldadeks leostunud ja leetjad mullad. Eesti viljakamate muldade piirkond. IIa Pandivere domin leostunud ml. kohtame ka rähkmuldi IIb Põltsamaa- Jõgeva dom leetjad mullad ja analoogsed soostunud mullad IIc Maidla-Peressaare natuke kehvem piirkond, sest siin juba ka piisavalt palju mittetüüpilisi muldi. Ka leetunud muldi. III Leetunud, näivleetunud, leetjad ja analoogsed soostunud mullad Lõuna- Eestis. Valdavaks aluspõhjaks Kesk-Devoni liivakivi. Lähtekivim punakaspruun saviliiv-liivsavi moreen või lõimiselt kahekihiline lähtekivim. Moreeni karbonaatsus
ulatuvad kõrgustikud ja neist mõnevõrra madalamad kõrgendikud ning lisaks orgudele on neisse kulutunud väiksemad nõod. · Hiidvorm Eesti aluspõhja suurvormid: Balti klindi esine (Soome lahe nõgu), Lääne-Eesti madalik, Viru- Harju lavamaa (40-50-60 meetrit kõrgust), Devoni lavamaa Lõuna-Eesti ala Ugandi ja Sakala lavamaa, Peipsi nõgu, Kesk-Eesti Võrtsjärve nõgu, Põhja-Eesti paekallas, Piusa nõgu. Eesti aluspõhja keskvormid:Otepää kõrgustik, Pandivere kõrgustik, Pärnu nõgu, Kesk- Saaremaa kõrgustik. Lõuna-Eesti kõrgustikud on kuhjelised. Pärnu nõgu Aluspõhja reljeef on kuestalaadne (kulumisastanugiline) , mis on tingitud aluspõhjakivimite erinevast kulumiskindlusest ja kallakusest. Suurimaks sellelaadseks pinnavormiks on Viru-harju lavamaa, järgmisteks on Devoni lavamaa ja Ülem-Devoni karbonaatkivimeist lavamaa. Eesti aluspõhi on kergelt kaldu lõuna suunas, mida lõuna poole seda madalamks muutuvad kivimikihid
Jahiulukite hulgas eristatakse suurulukeid ja teisi jahiulukeid. Jahiulukite loetelu kehtestab keskkonnaminister määrusega. Suur ulukite näited: hunt, karu, ilves, metssiga. Teise jahiulukite näited: rebane, tuhkur, kobras, valgejänes. Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid on: 1. jahitunnistus 2. jahiluba 3. jahist osavõtjate nimekiri 4. suuruluki laskekatse tunnistus 5. jahikoerapass Ülesanne Laupäeva ennelõunal küttis Pandivere jahiselts Aruküla lähedal metssigu (2003. a-l). Üks küttidest tulistas küll loomade suunas, kuid tabas umbes 60 meetrit eemal olnud kaaslast jalga. Kohale kihutanud kiirabi toimetas Sõmeru vallast pärit 72-aastase haavatud Allani Rakvere haiglasse. Haigla ülemarst Sirje Kiisküla ütles, et kannatanu reies on läbiv kuulihaav ja ta jäeti haiglaravile. Tarmo Kärdi ütlust mööda võis püssikuul kuskilt tagasi põrgata ja nii inimest tabada
neeldub karstiõõnsustesse). Karstikanalid on mitmekorruselised, pinnalähedaste õõnsuste all on sügavamad korrused, mis on pidevalt veega täidetud. Suurvee ajal täituvad veega ka maapealsed vormid. Seost maa-aluste ja maapealsete veevoolude vahel tähistavad kurisud, mis vett neelavad, maa-alused jõed (Kuivajõe, Jõelähtme) ja paljud veerikkad karstiallikad. Pindmisi kuni 56 m sügavusi karstilehtreid ja keerukamaid karstivorme on Eestis ehk üle tuhande. Neist 352 on loendatud Pandivere kõrgustikul kui Eesti kõige enam karstunud alal. Samas kõige suuremad ja tuntumad karstialad -- Kostivere, Kata (Tuhala), Kuimetsa, Pae -- paiknevad Harju lavamaal. Teistest suurematest karstialadest on märkimisväärsed Savalduma Pandivere kõrgustikul ning Uhaku Viru lavamaal. Umbes 30 karstikoopast pikim (54 m) avastati hiljuti Kata karstialal. Suuri karstiallikaid on Eesti paelavadel sadu; neist
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendas: Kaire Rannik Tartu 2014 Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse aste Pindala, ha. Osatähtsus, % siffer horisondi tüsedus, cm. Klg v°_1ls_360-80/v_1ls_3 25-27 24.3 64,8 Kog v°_2ls_330/v_1ls_3 27 4,0 10,6 Kog v°_2ls_3/v_2ls_3 25 1,2 3,2 Go k°_2ls_340-80/v_2ls_3 24-26 th20- 2,4 6,4 25 M'' t_360-80/s 2,0 5,4 K v_2ls_3 22 ...
Ja huumusprof tüübid on kujunenud erinevate mullatekkeprotsesside käigus. Eesti mullatekke ökol.tingimused-reljeef- :keksm kõrgus u.50 m, 2/5-50...100m,1/10>100m Suur Munamägi 317,6m Vällamägi >300m. Maapinna abs.kõrgus seoses geol aluspõhja pinnaga. Meos- ja mikroreljeef seotud mandrijää ja selle sulavetega. Jääaja lõpul Madal-E (<50 m merepinnast) vee all, Kõrg-E (>50m) (Pandivere, Haanja, Otepää, Sakala) maismaa. Madal-E lainjas moreenmaastik,suured soomassiivid. Kõ-E Pandivere aluspõhjaline kõrgustik,vähem liigestatud.Lõ-ja Ka-E reljeef tugevasti liigetsatud Kliima-läänest itta üleminek mereliselt mandrilisele,Atlandi ookeani hoovuste suur mõju.Temp aastakeskm. 4,1...6,0 kraadi,madalaim jaan-veeb.saaremaal -2,5...3,0,narvas -7 kraadi,juuni keskm üle Eesti 16...17 kraadi. Taimekasvuperiood (>+5C) pikkus 170-180 päeva, aktiivne(>10C) 115- 130 päeva. L-Es algus vegetatsiooni algus 1-2 nädalat varem. Sademete keskm 610
(kuni 20 t/ha), huumusesisaldusega 2,5–4%, huumus on täiuslik ja aktiivne. Leetjas- ja leostunud muld on üks Eesti parimaid põllu- ja metsamuldi, kuigi need on head põllul siis muldi ohustavad rasked põllutöömasinad – need vähendavad mulla viljakust ja nõrgendavad vastupanu keemilistele mõjutustele. Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk. Leetjad mullad on rohkem levinud Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Kesk-Eesti tasandikul ja Vooremaal. Gleimullad levivad suurte massiividena Lääne-Eestis ja väiksemate aladena üle kogu Eesti, nad on suurima levikuga mullad Eestis. Põhjavesi ulatub siin mulla alumistesse horisontidesse. Ülemises horisondis ei mineraliseeru taimedest mulda jääv orgaaniline aine liigniiskuse tõttu täielikult ja hakkab mulda kogunema. Lääne-Eestis on neile muldadele
. , , /, * ( 75%, 1) . . . () * ( , , 95%) 2) .. . ) * ( 8090%), ( ). * () * 3) .. . . (, * () 2 !!! ..) , , . ...
Lääne-Eesti Lõuna-Eesti · Niiske kliima ja liigestatud pinnamoe tõttu on vooluvete võrk Eestis võrdlemisi tihe. · Suur enamik, 94,3% üldarvust on väga väikesed, alla 10 km pikkused ojad ja peakraavid. Sellised moodustavad 68% vooluveekogude kogupikkusest. · Eestis on 7308 vooluveekogu kogupikkusega 31019 km, vooluveekogude keskmine tihedus 0,72 km/km2. ·Vooluveekogude jaotus on ebaühtlane. Väikseim on tihedus Pandivere kõrgustikul ja saarte rannikualadel. Pandiveres tingib seda õhuke pinnakate ja aluskivimi lõhed. MIKS ON SAARTEL VÄHEM VOOLUVEEKOGUSID? Sest kliima on teine, sademeid on vähe. Eesti jõgede pikkusjaotus 8000 100 7000 90 80 6000
2. Tüpoloogiline ühte gruppi ühendatakse ühte liiki üksused Rajoneerimise üksused kordumatud, millele lähenetakse individuaalselt. Tüpoloogilised üksused ühetaolised, mida saab liikidesse jaotada ja ühiselt uurida. Paelava maastik · Kirde-Eesti ja Põhja-Eesti lavamaad · Loopealsed mullad · Pinnakate õhuke Pae- ja moreentasandik · Lääne-Eesti ja saarte idaküljed · Pinnakate õhuke · Loopealsed- ja rannamullad Lainjas moreen · Pandivere ja Sakala kõrgustik · Pinnakate paks ja savikas · Viljakad mullad palju põlde Künklik moreen · Eesti suurimad kõrgustikud · Paks pinnakate · Vahelduvad pinnakatevormid · Leet ja soomullad Vooremaastik · Vooremaa ja Võrtsjärve ümbrus · Kamarmullad - Hea põllumaa · Pinnakate kruus ja liiv Metsarohked kõrgustikud · Saarema keskosa jne · Palju metsi, vähe põldu · Lesotunud ja leetmullad Mõhnastikud · Jääjärvetekkelised
· põhjavesi ei sisalda patogeenseid mikroobe · põhjaveevaru- vee kogust mida lubatakse veehaarete abil kasutusele võtta, tagades vee heaolu säilimise · põhjaveeresurss- veekihi või veeladestiku pikaajaline toitumismäär, millest on lahutatud pinnaveekogude ökoloogilise kvaliteedi säilitamiseks vajalik vooluhulk · eesti alale langevatest sademetest läheb 10% põhjavee toiteks · kõige intensiivsem toitumine- Pandivere kõrgustik · põhjavee toitumisel on oluline osa põllumaadel ja seal moodustunud põhjavee kvaliteedil · põhjaveevarukasutus määratakse ära kindlate dokumentidega · suurem osa eesti põhjaveest kuulub üldraua ja mangaani sisalduse tõttu ebarahuldavasse klassi · põhja eestis esineb lahustunud radooni · vaba patogeensetest bakteritest, lihtsad veepuhastusmeetodid. · Püsiv keemiline koostis ja temperatuur.
1 Põhjavesi Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimites, setete poorides ning lõhedes sisalduv vaba vesi. Põhjavesi on peamine joogi- ja olmeveeallikas. Põhjavee omadusi, teket, lasuvust, liikumise seaduspärasusi ja varusid uurib geoloogia haru hüdrogeoloogia. Joonis 1. Põhjavesi 1.1 Põhjavee seisund Eesti alale langevatest sademetest läheb põhjavee toiteks keskmiselt 70 mm aastas. Kõige intensiivsem on põhjavee toitumine Pandivere kõrgustikul (200-250 mm aastas), kõige väiksem Lääne-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi madalikul ning rabades (050 mm aastas). Eesti hõredalt asustatud looduslikes ja poollooduslikes piirkondades on põhjavesi heas seisundis. Sügavate veekihtide põhjavett ei ole piirkonniti võimalik kasutada joogiveeallikana selle soolasuse, radionukliidide ja mikrokomponentide sisalduse tõttu. Reostuse ja põhjavee taseme alandamise tõttu on maapinnalähedane põhjaveeveekiht
rasva 28,3g ??? 31. Hollandi leibjuust 4.49 Originaal 25.2% 32. Juust Gouda 48% 4.29 100g toodet sisaldab ???? keskmiselt: Energiat 390kcal/1636kJ, valke 25,5g, süsivesikuid alla 1g, rasva 29,5g ???? 33. Juust Tilsit 45% 3.85 34. Pandivere 28.5% 6.60 villutat 35. Juust Tartu 22% 6.60 villutatud (Piimameister Otto) 36. Saida juust Koostis: täispiim, (Saidafarm AS) sool, juuretis, laap. 100g. sisaldab keskmiselt: 388kcal/1609kJ, 28g rasva, 24g valku, 1g süsivesikuid. 37
Kevadtalv on lume sulamise periood. Selle esimeseks päevaks arvestatakse selle, mille peale sulailmade arv ületab neile järgnevate külmailmade arvu. Need külmailmad ja ajutise lumekattega päevad pärast talvise lume sulatamist samuti kuuluvad kevadtalve sekka. Tavaliselt algab Eestis veebruari lõpus ja kestab kogu märtsi. Kõige varem saabub kevadtalv Saaremaa läänerannikule, siis Lääne- ja Lõuna-Eestisse ja kõige hiljem Pandivere kõrgustikule ja Kirde- Eestisse. Varakevade alguseks peetakse lume lõplikku kadumist, maapinna soojenemise perioodi, kui külmavabade päevade arv hakkab domineerima. Saab ka toimuda nii, et lumi on pika aega maas ja järsult lõpuni sulab vaid soojema ilmaga, seejuures kohe algab taimekasv ja varakevad jääb üldse ära. Varakevad saabub Eesti erinevatesse osadesse samas järjekorras nagu kevadtalv, vaid
ja tüübid Eesti regionaalsed ja tüpoloogilised maastikuüksused: Maastikuprovints MadalEesti 60% põhja ja lääne eesti madalikud suured sisemised nõod : peipsi ja võrtsjärve nõod ala mis oli viimase mandrijäätumise lõpul veekogude all. liivad ja savid > halb vee läbilaskvus > palju soid ja liigniiskeid alasid jõed lähtuvad soodest KõrgEesti 40% pandivere, haanja, otepää, karula, sakala kõrgustikud vooremaa kesk ja kagu eesti tasandikud pärast viimast mandrijäätumist ei olnud püsivalt veekogude all jõed lähtuvad kõrgustikejärvedest ja allikatest head drenaaziolud, muld viljakas, parem metsakasv Maastikurajoon ehk füüsilisgeograafiline rajoon on geokompleks, millel on ühesugune/ühesugused geoloogiline vundament, üht tüüpi reljeef kliima,
karbonaatmullad. Vooremaa mullad koos Põltsamaa ümbruse muldadega kuuluvad loodusliku viljakuse poolest Eesti viljakamate muldade hulka (kõige viljakamad mullad on Pandiveres) (Remmel 1978). 3.6 Kliima Siinne liigestatud pinnamood mõjutab arvatavasti ka sademete jaotust. Nii on näiteks täheldatud Laiuse voore mõningat mõju sademetele. Vooremaal on aastane sademete hulk väiksem kui Pandiveres. Kuid Vooremaa põhjaosas tuleb sademeid Pandivere kõrgustiku mõjul ligi 50 millimeetri võrra rohkem kui lõunaosas. Seega Pandivere kõrgustik mõjutab mõneti Vooremaa kliimat. Samuti täheldatakse, et Saadjärv jahendab varakevadel ümbruskonna kliimat, kuid suvel mõjub pehmendavalt. Voortevahelised nõod on tunduvalt külmaohtlikumad kui näiteks voored (Remmel 1978). Teisiti valitsevad Vooremaal tugevad tuuled ehk lagedad voorte pealsed ei kaitse nõgusi tuulte eest. Talv on Jõgeval aga lumerohkem ja lume äraminek mõneti hilisem kui
# kiire veevahetus # maapinnalähedase põhjavee kasutamine Kambrium-Ordoviitsiumi veekiht(-id) Eesti hüdrogeloogia VII: põhjavee kaitse Eesti hüdrogeloogia VIII: põhjavee kaitse Pandivere kõrgustik 4 Põhjavee liikumine, tarbimine ja kaitse IV: Põhjavee liikumine, tarbimine ja kaitse V: Karst ja karsti vormid I Karst ja karsti vormid II: karsti levik
põhjust muldade hapestumist karta. Muldade levik Leostunud gleimuld ligi pooled kõigist gleimuldadest. Esinevad praktiliselt kõikjal üle Eesti Leostunud muld hõlmavad 4% kogu maafondist, 10% põllumaast. Peamiselt Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal. Madalsoomuld moodustavad 13,8% Eesti muldkattest ja 59% turvasmuldadest, enim levivad Kõrvemaa, Alutaguse, Lääne-Eesti ja Pärnu madalikel, Võrtsjärve ja Valga nõgudes, Peipsi-äärsetel madalikel ning Pandivere kõrgustikku ümbritsevatel madalamatel aladel. Rähkmuld Levivad peamiselt Põhja- ja Loode-Eestis ning saartel ning hõlmavad 4,7% maafondist, 1,9% metsamaast, 9% põllumaast Leetunud muld Peamiselt esinevad Kagu- ja Põhja-Eestis. Küllastunud turvastunud muld Osakaal Eesti muldades alla 5 %, levib Pärnu-, Rapla-, Saare-, Lääne-, Ida-Viru- ja Harjumaal.
karbonaatsed moreenid. Lessiveerunud horisondi alla tekib pruuni või punakaspruuni värvusega tekstuurne sisseuhtehorisont (Bt), mis on rikastuud ibe- ja saviosakestest. Mullaprofiil võib koosneda järgmistest horisontidest: A-Ew-Bwt(Bt)-BC-C. Leetjad mullad esinevad tavaliselt looduses leostunud muldadega koos ja hõlmavad umbes 2,4% kogu Eesti maast ning 6,3% Eesti põllumaast. Leetjad mullad on peamiselt levinud Pandivere kõrgustikul kollakashalli moreeni puhul ning punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaal ja Tartumaal. Gleistumistunnustega leetjatel muldadel esinevad roostetäpid. Neil muldadel pole probleeme toiteelementidesisaldusega, kuid lessiveerumise suurenedes võib märgata mõningate mikroelementide (boor, mangaan) sisalduse vähenemist. Need mullad on enamasti lõimiselt kerged liivsavid, lähtekivimiteks võivad olla erinevad moreenid
Kambrium -savi; Ordoviitsium lubjakivi: Silur lubjakivi; Devon - liivakivi 4) RELJEEF RELJEEFIELEMENDID, MADAL-EESTI, KÕRG-EESTI. EESTI RELJEEFI MÕJUTANUD TEGURID. Madal-Eesti iseloomulikud nõrgalt lainjas moreenreljeef, vaheldub väiksemate ja suuremate jääpäisjärvedega, meresetteliste tasandikega. Soomassiivid on kas tasased või sageli kuplisarnased. Kohati esineb vanu rannamoodustusi ja oose. Kõrg-Eesti põhjaosas suur aluspõhjaline Pandivere kõrgustik, mis on moreenmaastikust tasasem kui mujal Eestis. Lõuna pool liitub Pandivere kõrgustikuga vooremaastik (ovaalse põhjajoonisega kõrgendikud). Pikad ja kitsad voored. Palju ürgorgusid. Eesti reljeefi on mõjutanud palju geoloogilisi protsesse, näiteks: ajutised vooluvete tegevused (vee- erosioon), alaliste vooluvete tegevused (sälkorud, orulammid ja terrass), põhjavee geoloogiline toime
ted, järvelubi ja turvas 4) RELJEEF – RELJEEFIELEMENDID, MADAL-EESTI, KÕRG-EESTI. EESTI RELJEEFI MÕJUTANUD TEGURID. Madal-Eesti – iseloomulikud nõrgalt lainjas moreenreljeef, vaheldub väiksemate ja suuremate jääpäisjärvedega, meresetteliste tasandikega. Soomassiivid on kas tasased või sageli kuplisarnased. Kohati esineb vanu rannamoodustusi ja oose. Kõrg-Eesti – põhjaosas suur aluspõhjaline Pandivere kõrgustik, mis on moreenmaastikust tasasem kui mujal Eestis. Lõuna pool liitub Pandivere kõrgustikuga vooremaastik (ovaalse põhjajoonisega kõrgendikud). Pikad ja kitsad voored. Palju ürgorgusid. Eesti reljeefi on mõjutanud palju geoloogilisi protsesse, näiteks: ajutised vooluvete tegevused (vee-erosioon), alaliste vooluvete tegevused (sälkorud, orulammid ja terrass), põhjavee geoloogiline toime (karstid), mere
pannud "vanu" talumehi uuesti talupidamisega ja põllumaa harimisega tegelema. Palju leidub ka uusi üritajaid, kes hakkavad pihta nullist. Ä10 Põllumajandusega tegelemise võimalikkuse määravad looduslikud tegurid. Paremad eeldused põllumajanduse jaoks Eestis on tasase või lainja pinnamoega, soodsa veereziimi ja piisavalt viljakate muldadega piirkondades: Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Vooremaal, Harju, Viru ja Kagu-Eesti lavamaal ning Kesk-Eesti tasandikul. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud tegurid on kliima, mullad ja reljeef. Eesti kliima on põllumajanduse arendamiseks küllaltki soodne. Meie tingimused võimaldavad kasvatada mitmeid olulisi põllukultuure, kuid nende valik on võrdlemisi piiratud. Näiteks on Eestis võimalik kasvatada: kartulit, rukist, kaera, otra, lina ning mitmesuguseid köögi- ja puuvilju
väheviljakaid muldi. Agromelioratiivsete võtete kasutamine Kaardil on märgitud kivisuse astmeks I, seega ala võib vajada kivide koristust. 6 Boniteedi määramine K – 62 hindepunkti KI – 59 hindepunkti KI – 72 hindepunkti Ko – 66 hindepunkti Enamlevinud mulla osatähtsus Leostunud muldade (Ko) peamine levikuala on Kesk- Eesti, täpsemalt Pandivere kõrgustik ja sellest lõuna poole jäävad piirkonnad. Seega on neid kõige rohkem Lääne- Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal. Põllumaast moodustavad leostunud mullad suurima osa Rakke (56%) ja Järva- Jaani (43%) ümbruses. (Mullateadus 2012) Leostunud (Ko) ja leetjaid (Kl) muldi on Eestis kokku 6,6% ja haritavatel maadel 16%. 7 Kasutatud materjalid 1. Maa-ameti kaardiserver X-GIS [WWW] http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis 2
maakerkena. On olnud ka väikseid maavärinaid. 17. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta. Karstivormide levik Eestis on seotud suhteliselt kergesti lahustuvate dolomiitide ja lubjakivide paiknemisega. Näiteks Ordoviitsiumi ladestus Lasnamäe lademes. Karsti arengutingimused on soodsamad õhukese ja vett kergesti läbilaskva pinnakattega aladel. Tuntumad karstialad: Pandivere kõrgustik, Lääne-Eesti saarte karstivaldkond. Eestis esinevad karstivormid: Karstiseen, karrid (Vilsandi), kurisud (Salajõgi). 18. Tuuletekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis). Luide on positiivne tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Levivad peamiselt rannikualadel. Smolnitsa luited Peipsi põhjarannikul. 19. Vooluveetekkelised pinnavormid: Karstiala, karrid, kanjon (Eestis pole). 20
2. Linnad ja tööstused 3. Fossiilsete kütuste põletamine 4. Biomassi põletamine [9] Põllumajandus Väetised: Põllukultuuride saagikuse parandamiseks kasutatakse palju nitraatioone sisaldavaid väetiseid. Lämmastik, mida taimed ei kasuta, kandub mullast nõrgveega välja ning satub pinnaveekogudesse või põhjavette. Põhjavee reostumine sõltub reljeefist ja sademetest. Põhjavesi reostub väga kergesti karstialadel, Eestis on selliseks kohaks Pandivere kõrgustik. Eestis on selle ala kaitseks vastu võetud seadus, millega piiratakse seal piirkonnas väetiste kasutamist [10]. Väetiste kasutamise tulemusena tekib aastas ~100 miljonit tonni lämmastikku. Seda on ligikaudu 100 korda rohkem kui 40 aastat tagasi, mil sattus loodusesse ~1 miljonit tonni lämmastikku. Vesiviljelus: Kalakasvatuse osatähtsus on viimase 20 aasta jooksul kasvanud. Ligikaudu 43% vesiviljelusest hõlmab mere- või riimveekeskkondi. Kala ja krevettide kasvatused
90m,veepide.4)Siluri põhjaveekompleks-haarab ka devoni kõige alumise osa,mis on Pärnu lade ja seepärast nimetatakse ka Pärnu-Siluri põhjaveekompleksiks.See on surveline,rauavaene,levib kogu lõuna-eestis,joogiveeks Tartus,Pärnus,Võrus,Valgas.5)Silur- Ordoviitsiumi põhjaveekompleks-karbonaatsetel kivimitel,karstunud,lõhelised,ülemises osas väga hea veeandlusega,vesi mage,nii suveline kui ka vabapinnaseline,toitaalaks põhja-eesti veelahkmealal ja Pandivere kõrgustik.,jookseb tühjaks merre,reostustundlik.6)Ordoviitsium- Kambrium-ordoviitsiumi alumisesosas liivakivid ja kamriumi ülemisesosas liivakivid,vesi kõrgsurveline,väga hea joogivesi,palju.Põhja-Eestis suured tööstuslikud veehaarded.Kaevud võivad üle äära ajada,kambriumi sinisavid veepidemeks.ALVAR-karbonaatsed kivimid tulevad maapeale välja,pinnakate puudub või on kuni 1m.KARST-esineb lahustuvates
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
