Rahvalik looduse ja kultuuripärandi kaitse 1971 Lahemaa Rahvuspark 1973 Käsiraamat "Looduskaitse" 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks 1979 Esimene Eesti Punane Raamat 1981 "Soode sõja jätk" - moodustati 28 sookaitseala. 1970-1972, soode (turba) sõja tulemusena määrati 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala 1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest 1987.a.moodustati Pandivere veekaitseala (350 875 ha) karstunud ala kaitseks, kus moodustub Põhja- Eesti veevaru; 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati umber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. 1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala- Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega - «Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga».
Kõdukiht väga õhuke, sest lagunemistingimused on head. Reaktsioon neutraalne. Kõige enam kuusikuid (2/3), mida sageli on kahjustanud juurepess. Männikuid 1/4 ja kaasikuid 1/10, nende seisund on hea. Ia-II bon. Alusmetsas mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, magesõstar, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Alustaimestikus - sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, lillakas, võsaülane, koldnõges. Samblarindes metsakäharik, lehviksammal, palusammal. Kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 5%. 9.5 Salumetsad Levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel. Veereziim soodne. Viljaka mulla tõttu puistute koosseis väga mitmekesine. Esinevad lehtpuumetsad, millede koosseisus enamasti kask, haab, saar, tamm, pärn, jalakas. Ka kuusikuid. Peamiselt segapuistud, Ia-II bon. Naadi ja sõnajala kasvukohatüübid. Naadi (nd) kasvukohatüüp - asuvad tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel.
Oli siis meil 1500 ha maid, ligikaudu 400 lüpsilehma, 400 noorkarja, traktoreid ligikaudu 30, vene ajast on jäänud ka kombainid ja ligikaudu 45 töölist, mis on aasta keskmine. Peale selle suudeti ka soetada uuemat tehnikat. Tööjõu kasutamine oli suhteline. Kolhoosi viimaseid aastaid ei saa võrrelda praegusega, kuna rahareform toimus ja kõik on peale seda teist moodi.(info Kalle Bötker). Järva-Jaani kolhoos (1975-1992) asus Pandivere kõrgustiku äärealal 30 km kaugusel rajoonilinnast Paidest. Kolhoosi keskus oli Järva-Jaani alevikus. Selle aja Järva-Jaani kolhoosi maadel oli ühismajandite moodustamise aastatel olnud kokku 15 väikest kolhoosi. 2. Jalgsema külast võrsunud kuulsad mehed 2.1.Vennad Pitkad Johan Pitka on sündinud 19. veebruar 1872 Võhmuta vallas Jalgsema külas Terasaugu metsavahimajas surmaaeg september-november 1944. Ta oli Eesti
Tuulest ja ilmaennustamisest Taimi Paljak sünoptik Veidi ajalugu · Ilma jälgimise algus ulatub antiikaega · Suur tõuge- baromeetri (Torricelli, 1643) ja termomeetri (G.Galilei termoskoop 1597, vesi-,alkohol-,elavhõbedat. vastavalt 1632,1641,1657) · Nüüdisaegse ilmaennustuse alguseks loetakse 1860- ndaid, mil telegraafi leiutamine tegi võimalikuks vaatlusandmete kiire edastamise · Globaalne telekommunikatsioonisüsteem (Global Telecommunication System- GTS) · Numbrilised ilmaennustusmudelid (Numerical Weather Prediction-NWP models · NWP - globaalmudelid (GM)- nt.GFS,ECMWF piiratud ala mudelid (LAM-Limited Area Models)- nt.HIRLAM, ALADIN Ilmavaatlused nii maalt kui õhust Maapealsete vaatlusandmete esitlusskeem Sünoptiline kaart 22.08.09 Õhurõhu jaotus maapinnal · Kiirgusbilanss määrab atmosfääri ja selle all oleva maapinna soojusliku seisundi, ...
Bioloogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen PH. klass 2011/12 Sisukord Sissejuhatus ökoloogiasse..........................................................................................................4 Populatsioon...........................................................................................................................4 Organismidevahelised suhted................................................................................................ 5 Ökosüsteem.............................................................................................................................5 Ökoloogiline niss....................................................................................................................6 Aineringed....................................................................................................
ja Devoni allvaldkonnaks. 1935 osutas Teodor Lippmaa edela-lõunast kirde–põhja suunas kulgevale floristilisele piirile, mis ühtib üldjoontes hilisjääaegse jääjärvede ja mere pealetungi kõige laiaulatuslikuma piiriga. T. Lippmaa järgi jaguneb Eesti taimegeograafiliselt lääneranniku ja saarte lääne-allvaldkonnaks, lääneranniku ja saarte ida-allvaldkonnaks, põhjaranniku, Häädemeeste, Loode-Eesti, Vahe-Eesti ja paekalda allvaldkonnaks ning Pandivere, Alutaguse, Lahkme-Eesti ning Kagu-Eesti valdkonnaks. [Est_taimestik] 7 Vetikad Vetikad on kõige lihtsama ehitusega taimed. Neil puuduvad taimeorganid. Sellist algelist taimekeha, kus pole organid eristatavad, nimetatakse talluseks. Paljud vetikad on nii väikesed, et me neid palja silmaga ei näegi. Ainsana taimeriigis on vetikate hulgas ka üherakulisi taimi. Nad hangivad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli (rohelist pigmenti), kuigi osa neist
rannikualadel ja saartel, sisemaa suunas auramine väheneb ja kõrgustikel on see minimaalne. 68. Millistest maastikulistest teguritest sõltub auramine Eestis? Suurimad võimalused auramiseks on rannikualadel ja saartel, sisemaa suunas auramine väheneb ja kõrgustikel on see minimaalne. 69. Iseloomusta auramise sõltuvust mullast Eestis. Kõige väiksem auramine on Lõuna- Eesti kõrgustikel ja Pandivere kõrgustikul, põhjarannikul ja Saaremaal. Maksimaalsed auramise väärtused on liigniiskete mineraalmuldade (Pärnu madalik ja Vahe-Eesti) ning soomuldade (Alutaguse, Peipsi- ja Võrtsjärve-äärsed alad) piirkonnas. Ülejäänud territooriumil muutub auramine 300-370mm piires.
karbonaadivaene materjal, palju leetunud muldi Lk ja ka Lkg. D) Varbla-Tõstamaa- lähtekivim väga kirju, raudkivine, leetunud ja gleistunud leetunud mullad, põllumaade kasutus suht väike, boniteet 4-6 klass. II)Kesk-Eesti pruunmuldade valdkond, leostunud ja leetjate muldade valdkond. Kõige parema viljakusega valdkond. Võtab enda alla Jõgeva, Rakvere, Põltsamaa. See valdkond võtab enda alla 17,2% Eestimaast. Pandivere kõrgustik ja voorte ala. Aluspõhi suures osas karbonaatne, lähtekivim muldadele karbonaatne-kollakashall liivsavi moreen. Reljeef Pandiveres nõrgalt lainjas, lõuna osas muutub madalamaks, pinnavormidest võib esineda üksikuid oosisid (sorteeritud moreensest materjalist pinnavormid), hästi põllumajanduslikult kasutatud, põlde isegi üle 50%. Valdav osa muldadest leostunud ja leetjad. Jõgeva poolt Pandivere poole minnes
● tavaliselt mage Meie looduslik põhjavesi ei vasta euronõuetele, selles on liiga palju Fe, Cl, Ba jne. Põhjavee puhastamine on tunduvalt kallim, kui pinnavee puhastamine. Hüdrogeoloogia probleemid: ◘leviku seaduspärasused, geoloogiline taust ◘matemaatiline formuleerimine, füüsikaline modelleerimine ◘hüdrokeemilised uuringud ◘ökoloogia küsimused Eestis ületab sademete hulk aurumisest keskmiselt 200 mm. Nii kujuneb näiteks Pandivere kõrgustiku põhjavesi. Veeringkäik looduses-hüdroloogiline tsükkel→ookean(aurumine), maismaa (sademed), meri (jõed, järved). PÕHJAVEE VOOLU OLEMUS Ruumilisus- looduslikus olukorras on põhjavee vool kirjeldatav ja toimub kolme- mõõtmelises ruumis. Tegelikku: näiteks arvutiga modelleerides või arvutades jne on vaja kolme parameetrit, neid on aga väga raske mõõta. Arvutiga programmee- rides tuleb teha valikuid, millest lähtuvalt tuleb teada lähteandmeid.
vahelduvad kõrgustikud, kõrgendikud ja lavamaad madalike, nõgude ja orunditega. Eesti suured pinnavormid kujunesid üldjoontes enne jääaega maapinna pikaajalise kulumise tagajärjel. Nüüdisaegse kuju on Eesti pinnamood saanud mandrijää kulutava ja kuhjava tegevuse ning mitmesuguste jääajajärgsete geoloogiliste protsesside tagajärjel. Eesti kõige suurejoonelisemaks pinnavormiks on Balti klint, mida Eesti piires nimetatakse ka Põhja-Eesti paekaldaks. Eestis on neli kõrgustikku: Pandivere kõrgustik, Sakala kõrgustik, Otepää kõrgustik ja Haanja kõrgustik. Eesti kõrgeim punkt on Haanja kõrgustiku keskosas paiknev Suur Munamägi (317 m üle merepinna). Ühtlasi on tegemist Baltimaade kõrgeima punktiga. Eesti pinnamoe kõrgemate alade hulka kuuluvad ka lavamaad. Põhja-Eestis asub kaks suurt lavamaad -- Harju lavamaa ja Viru lavamaa. Tasandikud hõlmavad suuri alasid Põhja-Eestis ja Kesk-Eestis. Lõuna-Eestis on tasandikke vähem
2. leetjad mullad Tüüpprofiil: A-EL-Bt-C. Kihisemine esineb tavaliselt 60...90 cm sügavusel. Mullaprofiilis esineb nõrgalt väljakujunenud lessiveerunud horisont (EL). Lähtekivimiks tavaliselt kollakashall või punakaspruun karbonaatne moreen. Juhtiv mullatekkeprotsess: lessiveerumine ja savistumine. Sarnaste omadustega nagu leostunud mullad ja esinevad looduses tihti koos. Hõlmavad ca 2,4% kogu Eesti maafondist ja 6,3% põllumaast. Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaa ja Tartumaa. 3. gleistunud pruunmullad. Omane ajutine liigniiskus. Kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjavetest tingitud liigniiskuse mõjul (gleistunud leetjal mullal ka pinnaveest). Hästi kasutatavad kultuurrohumaadena ja kuivendatult põllumaadena.Gleistunud pruunmullad hõlmavad 7,3% kogu maafondist ja 12% põllumaast. III tüüp Näivleetunud ehk kahkjad mullad LP
kamarkarbonaatmuldadel vallseljakute jt. küngaste lagedel ja nõlvadel. Puurindes on põhiline mänd, mõnikord ka kuuske ja kaske. Põõsarinne on kuivematel aladel hõre või puudub, ent parasniisketel aladel isegi kuni tihe (peamiselt sarapuu, vähem kuslapuu ja mage sõstar). Rohustus kasvavad kõrvuti happeliste metsamuldade liigid (jänesekapsas, pohl, mustikas) kõrvuti salutaimedega (sinilill, kevadine seahernes, nurmenukk). Eestis peamiselt Pandivere piirkonnas, samuti Ida- ja Lõuna-Eestis suhteliselt väikestel aladel. Eristatakse kassikäpa, maasika ja sarapuu kasvukohatüüpi. Salumetsad levivad kõige viljakamatel ning seejuures aasta läbi veega hästi varustatud kasvukohtadel. Enamik salumetsi on ammu põllustatud või asendunud kuuse-segametsadega. Puurindes on rohkesti kuuske ja kaske, rohkemal või vähemal hulgal leidub laialehiseid liike: tamm, saar, vaher, pärn, jalakas jt. (nn. kõvad puuliigid)
kõige ühtlasemad temperatuurid on suvel. Sademeid rannikul vähem. Eesti kliimat iseloomustavad näitajad: • Aasta keskmine õhutemperatuur umbes 5-6 kraadi (kõige külmem kuu veebruar, kõige soojem kuu juuli) • Kõige rohkem sajab augustis, kõige vähem märtsis või aprillis • Aastane sademete hulk Eestis 550-800mm. • Summaarse kiirguse hulk aastas umbes 3500 MJ/m2. • Päikesepaiste kestus 1600-1900h. • Lumikatte kestus 130 päeva (Haanja ja Pandivere kõrgustikul) kuni 80 päeva (Lääne- Saaremaal) Õhurõhu tekkepõhjus. Vaatlejast kuni atmosfääri ülapiirini ulatuva atmosfäärisamba kaal Õhurõhu ühikud • Millibaar (mb) • Hektopaskal (hPa) • Millimeetrit elavhõbedasammast (mm/Hg) Õhurõhu mõõteriist: BAROMEETER Normaalrõhk: 1013,25 hPa või mb või 760 mm/Hg Õhurõhu erinevuste tekkimise põhjus. Maa eri piirkondade ebaühtlane soojenemine
3. Eesti kultuuri lätetest(algupärast, laenudest, kultuuri keele küsimus) Oluline silmas pidada seda, et kogu kultuurmaastik, mida meie tajume jam is on seotud lugematute legendide, narratiividega, pärimustega, sakraalse ajalooga, pärinebki esimesest aastatuhandest pKr. Vanimad põllud, mis saavad eestlaste kui talupoja rahva kujunemiseks pärinevad ka esimesest aastatuhandest. Rebala maastikukaitseala kujutab endast nende arhailiste põldude piirkonda. Pandivere kõrgustik! Kogu tänaseni vaadeldav kultuurmaastik kujuneb välja 11.-13. Sajandini. Eesti esiajaloo lõpul. Kultuurmaastiku väljakujunemise finaaliks on sakslaste invasion. Ristiretked Eesti aladele. Tipneb ristiusu levikuga. Seda kujunevat eesti kultuuriruumi mõjutaski ühelt poolt läänekristlik ekspansioon, mis tähistas ära või määratles ka Euroopa perifeeria ja teiselt poolt formeerub idakristlus (bütsantslik), mille kandjaks kujunes Venemaa
ja Looduskaitse Ministeerium. Samal ajal asutati Eesti Looduskaitse Selts. Lahemaa Rahvuspark (64 400 ha) loodi 1971. a. Kaitsealuste territooriumide koguarv Eestis oli 1994. a. seisuga 488. Sealhulgas on Lahemaa kõrval veel 3 rahvusparki - Vilsandi (16 657 ha), Karula (10 318 ha) ja Soomaa (36 700 ha). Kaitse alla on võetud 303 looma- ja 221 taimeliiki. Pindalalt suurimad kaitsealad on Lääne- Eesti saarestiku biosfääri kaitseala (1 560 078 ha, sellest 400 000 ha maismaal), Pandivere veekaitseala (350 900 ha) ja Matsalu riiklik looduskaitseala (48 000 ha). Maade tagastamine endistele omanikele on kaitsere_iimide suhtes tekitanud huvide konflikte. Bioloogiateaduste varasematel arenguetappidel pöörati põhitähelepanu looduses leiduvate floora ja fauna arvukate liikide inventuurile ja kirjeldamisele. Liikide omavahelised seosed ja sõltuvused muutusid aktuaalseks hiljem, kui selgus, et liigid esinevad omavahel seotud terviklikes süsteemides ehk kooslustes. Järjest
sängilõigul ristprofiil, mis oleks võimalikult korrapärase kujuga, taimestikuvaba ja ilma surnud tsoonideta, s.o aladeta, kus vesi seisab. 14. Eesti hüdroloogiline ülevaade. Karst. (omalooming) Eestis on üle 7000 jõe ja oja pikkusega 31 000km, millest 40% on looduslähedases seisundis. Järved koos tehisveekogudega katavad 5% maismaast. Eesti vooluveekogud on jaotunud ühtlaselt ning Eesti jõgede valgalade aasta keskmine äravoolu jaotumus on ebaühtlane: Pandivere piirkonnas 10 – 12 l/s km2, kohati 25 l/s km2 Kagu-Eestis 4 – 6 l/s km2 Aastane äravool kokku umbes 12 km3 Äravoolu jaotumus sõltub karstinähtustest, pinnamoest, pinnakatte tihedusest ja neelamisvõimest. Põhja-Eesti paealadelt ning seal, kus levib karst, on pindmine äravool väga väike ning nt Pandivere kõrgustikul on äravooluvõrk seetõttu hõre. Tippvooluhulgad - Eesti jõgedes kevadel lume sulamisel ja sügisel , kui tugevad sajud. Kevadised tipud -
Jääaja taandumisega. Karstumine on vett läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustamine pinna- ning põhjavete poolt, mille tulemusena mood spetsiifilised pinnavormid. Karstikoobaste tekke eelduseks eestis on lahustuvaid karbonaatkivimeid katvad kobedamad kvaternaarsed setted, pikimad Iida urked, kõrgemad Kata koopad, sügavamad Kata ja Pudivere koopad. Kurisu Hiiumaal ja Saaremaal. Karr, Raplamaal, Vilsandi ja Vaika kaljusaartel. Karstialad Pandivere kõrgustikul, Raplamaal Kuimetsas, Harjumaal Nabalas, Jõhvi kõrgendikul, Lääne-Eesti saartel. Tuntuim karstinähtus Tuhala nõiakaev. 16. Mis on mattunud org? (teke, suurus, levimus Eestis, näited) Jääsulamisvee äravooluorg- vana org, mida jää sulamisvesi on äravoolu teena kasutanud ja kus sulavee orgu kujundav tegevus ei ole 4
· Paljudes kohtades on langatused täitunud veega ning tekitanud soostumist · Sademete-, lumesulamis- ja tuhakustutusvetega valguvad tuhamägedes lahustunud osakesed laiali, hävitavad eluslooduse ja reostavad põhjavett · Aherainesse jäänud põlevkivi võib ise süttida · Fosforiit: Keskkonnariskid võimaliku kaevandamise korral seonduvad ulatusliku põhjavee reostuse ja taseme alanemisega Pandivere kõrgustikul, mis on keskne veekogumisala terve Põhja-Eesti jaoks. · Pae ja lubjakivi: Paekarjäärid on enamasti nurgelise kuju ja järskude ning vertikaalsete servadega, mistõttu on need ohtlikud loomadele · Savi: Savikarjäärid sarnanevad paekarjääridega, järsud veerud, sageli vertikaalsed, kuju korrapäratu, põhi tasane, enamasti rämpsu täis ja võsastunud · Turvas: Looduslikku mitmekesisust hävitavad aga ulatuslikud freesturbaväljad 22
Eesti kaitsealad: • Rahvuspark 5 rahvusparki: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Matsalu Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. • Looduskaitseala (131) tuntumad on Viidumäe, Nigula ja Endla • Maastikukaitseala (looduspark) (150) Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laidude maastikukaitseala; Haanja, Otepää ja Naissaare loodusparki • Programmiala (seire, uurimis- ja haridustöö) Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala, Pandivere veekaitseala 21. Ökoloogiline (roheline) võrgustik ja selle tähtsus. Võrgustiku osad. Ökoloogiline infrastruktuur on teatud maa-ala ökoloogilisi parameetreid tagav maastikukomponentide ja -elementide kogum. Senises Eesti ning rahvusvahelises praktikas on ökoloogilise infrastruktuuriosadena eristatud: ökoloogilist, rohelist, kompenseerivate alade võrgustikku.
vähem leidub tammikuid, haavikuid, hall-lepikuid, bon Ia-II, madalama boniteediga on vanad tammikud. Alusmets- mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Alustaimestik- liigirikas, kasvavad sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, lillakas, võsaülane, koldnõges, külmamailane, lakkleht, ussilakk; samblarindes metsakäharik, lehviksammal, palusammal; kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 11%. 1.5 Salumetsad- levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel; veerežiim soodne; viljaka mulla tõttu puistute koosseis väga mitmekesine; esinevad lehtpuumetsad. Naadi kkt (nd) Asuvad tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel. Muld- lähtekivim karbonaatne; levivad gleistunud
moodustavad põhilise osa kvaternaari setetest Eestis. Nende suuremate kuhjealade, Otepää Viimased on kuni 20 km pikkused kitsad järsunõlvalised seljakud, mis kulgevad peamiselt ja Haanja kõrgustiku setete põhituumik pärineb dnepri ajajärgust. Seda katavad, nagu loode-kagu ja kirde-edela suunas. kõikjal Eestis, hilisema jäätumise, valdai ajajärgu setted, mis on põhilisel osal Eesti Kõrg-eesti põhjaosas esineb ulatuslik aluspõhjaline Pandivere kõrgustik, mis territooriumist mulla lähtekivimiks. Need esinevad liustikusetetena e. moreenina ja moreenmaastikust on tasasem ja vähem liigestatud kui mujal Eestis. Pandivere kõrgustikuga liustikujõe- ning -järvesetetena. liitub lõuna pool vooremaastik, mida iseloomustavad põhiliselt loode-kagu suunas
tootmine, et säästa väetisaineid ning mitte reostada keskkonda. Eestis on piisavalt magevee varusid, kuid neid ohustab inimtegevusest põhj. reostumine. Veevarud on jaot. ebaühtlaselt killustatud väikeste objektide vahel. Aastas joob Tallinn ära 3 ülemiste järve. Eesti siseveekogude iseärasused: Reostustundlikkus Killustatus Jõed on lühikesed, veevaesed, ebaühtlase äravoolu reziimiga. Ebaühtlane jaotus veevaene tööstuslik P-Eesti. Veed pruuni värvusega (sood, rabad) Pandivere võlvidel puudub üldse jõgede võrk. Põhiprobleemid: Orgaaniline reostus (olme- ja tööstusreoveed, põllumajandus) Eutrofeerumine (asulate olmeveed, põllumaj. atm reostus, põhjasetted) Ohtlikud ained (õlid, fenoolid, raskemetallid) Veekokku sattunud org. aine hakkab lagunema. BHT kui palju hapnikku on vaja org. aine lagundamiseks. Kõigepealt aeroobne lagunemine, võib tekkida olukord, kus kogu hapnik kasut. ära. Siis algab anaeroobne lagunemine.
Veljo Tormis Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Tallinn Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1 Elulugu.....................................................................................................................................3 2 Veljo Tormise looming............................................................................................................6 2.1 Loomingu üldiseloomustus...............................................................................................6 2.2 Suurteosed koorile.............................................................................................................7 2.4 Paljukeelne Tormis....................................................
Sisevete jaotus Kõik siseveed, mis pole mereossad ega ookeanid (pinnavesi, pinnasevesi, põhjavesi). Mida sisaldab looduslik vesi lahustunud soolad, vees hõljuvad tahked osakesed, lahustunud gaasid, kolloidid (pole tahked, ega täielikult lahustunud) Mis on biogeenid, mil viisil satuvad veekogudesse on fosfori ja lämmastiku mineraalsed ühendid, allikaks on uhteveed ning lagunevad organismid. Mis on seston, millest koosneb vees tahkel kujul hõljuv hägu, mineraalne sete, muda, liiv, savi, orgaaniline plankton, taimede ja loomade jäänused, elus kalad jms Millest sõltub ainete sissekanne veekogudesse - nende sisaldusest veekogu ümbritsevas pinnases (pinnakate), see omakorda aluspõhjast, nende lahustuvusest. P-ühendid vähelahustuvad, N-ühendid hästilahustuvad *veereziimist valglal: sademete hulk; kas pinnase taimestik hoiab vett kinni. Puhvertsoonid rohustu või põõsastik neelavad väetised, mis muidu vihma- ja lume-sulaveega ilm...
muldadele levib ka mittetüüpilisi muldi leetunud muldi, happelisi muldi. II Leostunud ja leejate ning analoogsete soostunud muldade valdkond Kesk-Eestis. Siin on valdavaks aluspõjaks juba Siluri ajastu lubimerglid ja lähtekivim on oluliselt vähem koreseline ja karbonaatne. Levib pruunikas-hall karbonaatne liivsavi-saviliiv moreen. Valitsevateks domineerivateks muldadeks on leostunud ja leetjad mullad. See on Eesti viljakamate muldade piirkond. Jaguneb: IIa Pandivere domineerivad leostunud mullad. Üleminekumuldadena kohtame ka rähkmuldi IIb Põltsamaa-Jõgeva domineerivad juba leetjad mullad ja analoogsed soostunud mullad IIc Maidla-Peressaare natuke kehvem piirkond, sest siin on juba ka piisavalt palju mittetüüpilisi muldi. Kaasaarvatud leetunud muldi. III Leetunud, näivleetunud, leetjate ja analoogsete soostunud muldade valdkond Lõuna-Eestis (v.a. Kagu-Eesti moreenkuplistiku ala). Valdavaks aluspõhjaks Kesk-
Kõige tihedamalt on järvi Lõuna-Eestis, seal asuval Haanja kõrgustikul on rohkem kui 30 järve 100 ruutkilomeetri kohta. 25-30 järve 100 ruutkilomeetri kohta on Otepää ja Karula kõrgustikel. Saaremaa ja Lääne-Eesti ranniku aladel on arvukalt madalaid järvekesi. Põhja- Eestis Kurtnas on väikesel maaalal 41 järve 30 km²-l. Need esindavad järvetüüpe, mis on tänapäeval jäänud haruldaseks ja võivad kaduda. Kesk- ja Lääne-Eesti piirkondades on järvi vähesel määral, samuti Pandivere kõrgustikul. Samuti on vähe järvi Võrtsjärvest põhja pool paiknevatel aladel. Madal-Eesti järvi iseloomustab vähene keskmine sügavus ja järvenõo ühtlane reljeef. Järve maksimaalse ja keskmise sügavuse suhe on 1,2- 2,5, kuid sügavuste suhe võib ulatuda mõningatel juhtudel ka kuni 8-ni. Setete intensiivse kuhjumine sügavamatesse kohtadesse on põhjuseks, miks antud suhe on suure pindala ja valgalaga järvedel väiksem.
muldadele levib ka mittetüüpilisi muldi leetunud muldi, happelisi muldi. II Leostunud ja leejate ning analoogsete soostunud muldade valdkond Kesk-Eestis. Siin on valdavaks aluspõjaks juba Siluri ajastu lubimerglid ja lähtekivim on oluliselt vähem koreseline ja karbonaatne. Levib pruunikas-hall karbonaatne liivsavi-saviliiv moreen. Valitsevateks domineerivateks muldadeks on leostunud ja leetjad mullad. See on Eesti viljakamate muldade piirkond. Jaguneb: IIa Pandivere domineerivad leostunud mullad. Üleminekumuldadena kohtame ka rähkmuldi IIb Põltsamaa-Jõgeva domineerivad juba leetjad mullad ja analoogsed soostunud mullad IIc Maidla-Peressaare natuke kehvem piirkond, sest siin on juba ka piisavalt palju mittetüüpilisi muldi. Kaasaarvatud leetunud muldi. III Leetunud, näivleetunud, leetjate ja analoogsete soostunud muldade valdkond Lõuna-Eestis (v.a. Kagu-Eesti moreenkuplistiku ala). Valdavaks aluspõhjaks Kesk-
Männikuid 1/4 ja kaasikuid 1/10, nende seisund on hea, vähem leidub tammikuid, haavikuid, hall-lepikuid. Boniteet Ia-II, madalama boniteediga on vanad tammikud. Alusmetsas mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, magesõstar, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Alustaimestik on liigirikas, kasvavad sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, lillakas, võsaülane, koldnõges, külmamailane, lakkleht, ussilakk. Samblarindes metsakäharik, lehviksammal, palusammal. Kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 5%. 1.5 Salumetsad Levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel. Veereziim soodne. Viljaka mulla tõttu puistute koosseis väga mitmekesine. Esinevad lehtpuumetsad, millede koosseisus enamasti kask, haab, saar, tamm, pärn, jalakas. Ka kuusikuid. Peamiselt segapuistud, Ia-II bon. Naadi ja sõnajala kasvukohatüübid. Naadi (nd) kasvukohatüüp - asuvad tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel
aastani. 1882. aastal kutsus haigestunud vend Jakob Liiv Juhani enda asendajaks Triigi-Avispea kooliõpetaja kohale Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvidega, siis mõjus nendega läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused ja säilinud on üle saja Liivi kirja L.G-le. Nagu teisedki 19. sajandi eesti kirjanikud tuli Liiv kirjandusse ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Liivi luuletus "Maikuu öö". Samal aastal sai ta selle lehe toimetuses Tallinnas esimese töökoha. 1886. aastal püüdis Liiv oma haridust täiendada Tartus H. Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda
Võrtsjärve nõgu. Jääkriimud mandrijäässe jäänud teravate kivide tekitatud. Kivid liikusid koos jääga mööda aluspõhja pealispinda. Moreentasandikud liivsavi või saviliivase pinnakattega alad, kujunenud vana reljeefi tasandikulistele kohtadele. Paksus mõnekümnest cm kuni kümnekonna meetrini. Võivad olla lainjad. Künklik moreenreljeef künklik maastik, mis koosneb moreenist. Otepää, Haanja, Karula, Pandivere kõrgustikud. Otsamoreenid positiivsed pinnavormid, markeerivad kunagist jääserva asendit. Mõõtmed varieeruvad mõnesajast meetrist mõne km. Koosnevad moreenist, kruusast, liivast, aluspõhjakivimitest jne. Nt: Sinimäed, Tamsalu, Kuusiku. Voored ja voorestikud piklikud, voolujoonelised ja orienteeritud mandrijää liikumise suunas. Ristiprofiil on sümmeetriline, pikiprofiil ebasümmeetriline. Mandrijääpoolne osa on vastaspoolest kõrgem ja järsem. Osa voori koosneb
küngaste lagedel ja nõlvadel. Puurindes on põhiline mänd, mõnikord ka kuuske ja kaske. Põõsarinne on kuivematel aladel hõre või puudub, ent parasniisketel aladel isegi kuni tihe (peamiselt sarapuu, vähem kuslapuu ja mage sõstar). Rohustus kasvavad happeliste metsamuldade liigid (jänesekapsas, pohl, mustikas) kõrvuti salutaimedega (sinilill, kevadine seahernes, nurmenukk). 6 Eestis peamiselt Pandivere piirkonnas, samuti Ida- ja Lõuna-Eestis suhteliselt väikestel aladel. Eristatakse kassikäpa, maasika ja sarapuu kasvukohatüüpi. Salumetsad levivad kõige viljakamatel ning seejuures aasta läbi veega hästi varustatud kasvukohtadel. Enamik salumetsi on ammu põllustatud või asendunud kuuse-segametsadega. Puurindes on rohkesti kuuske ja kaske, rohkemal või vähemal hulgal leidub laialehiseid liike: tamm, saar, vaher, pärn, jalakas jt. (nn. kõvad puuliigid).
osakesed laiali, hävitavad eluslooduse ja reostavad põhjavett. Aherainesse jäänud põlevkivi võib ise süttida. Tehispinnavorme annab edukalt kasutusele võtta rekreatiivsetel eesmärkidel: murdmaasuusarajad, mäesuusatamine, seikluspargid. b. Fosforiit Keskkonnariskid võimaliku kaevandamise korral seonduvad ulatusliku põhjavee reostuse ja taseme alanemisega Pandivere kõrgustikul, mis on keskne veekogumisala terve Põhja- Eesti jaoks. Fosforiidi kaevandamise tagajärjel on tekkinud nii koopaid kui mitmekesiseid pinnavorme, mida saab kasutada rekreatiivsetel eesmärkidel c. Pae- e lubjakivi Paekarjäärid on enamasti nurgelise kuju ja järskude ning vertikaalsete servadega, mistõttu on need ohtlikud loomadele. Paekarjäärides esineb spetsiifiline taimestik, mis mujal Eestis puudub
1 Uugo Roostalu loengud Raamatud: 1. Mineraalid ja kivimid (mineroloogia pertograafia) Raamat mineroloogia ja pertograafia praktikum A. Oja 2. Mullateaduse laboratoorne praktikum (E. Kitse ja I. Oma) 3. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid (Raimo Kõlli) 4. Muldade määraja 5. Eesti muldade lühiiseloomustus (Raimo Kõlli, H. Lemeti) 6. Eesti mullad (Rein Kask) NB! Eesti mullastik arvudes 8 osa. (Eesti projekteerimisinstituut ,,Eesti põllumajandus projekt") Mullateaduse aine ja ülesanded. Mullateadus on loodusteaduse haru. On üks põhilisi agronoomilisi distsipliine, mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. Mullateadus jaguneb terveks reaks teadusteks: 1) mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist 2) mullafüüsika uurib...
· (ideaalne oleks katusega hoidla, kuhu ei pääse sademed ega pinnavesi) 2) Kõige otstarbekam ja odavam on sõnnikut säilitada loomade all. Kõige kvaliteetsem on sügavallapanuga lautade sõnnik, N kadu peaaegu olematu, säilinud on kõik toiteelemendid. Nitraaditundlikud alad alad, millel peavad olema sõnnikuhoidlad juba 5 lü-ga lautadel; nitraaditundlikkus tingitud paepealsetest muldadest pinnakate õhuke, peal huumushorisont ~30 cm ja järgneb paas. Põhja-Eesti, Adavere, Pandivere kõrgustik (Väike-Maarja). 3) Kuni 1 aasta sõnnikut võib hoida ka põllul. Otsese mullapinnaga kokkupuute vältimiseks pannakse sõnniku alla esmalt põhk. Sõnnikuvirn peaks olema nii hoidlas kui põllul vähemalt 2m. Tahesõnniku laotamisel on valida 2 erinevat sõnnikulaoturi tüüpi: · väiksem töölaius & heitelaius, järsud servad · suur töölaius & heitelaius, lauged servad 4 II VÄETISED
Männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk. Laanemetsad Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk) – esineb kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. Muld on värske, hea drenaažiga, põhjavesi sügavamal, kõige enam levinud on kuusikud, moodustavad 6% metsadest, eriti levinud Kagu-Eestis. Sinilille (sl) - levinud positiivsetel pinnavormidel, kõdukiht väga õhuke, sest lagunemistingimused on head, kõige enam kuusikuid (2/3), Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 5%. Salumetsad Naadi (nd) – kõdukiht puudub, huumushorisont tüse – 25-30 cm, viljaka mulla ja soodsa veerežiimi tõttu Eesti viljakaim kkt, esinevad nii segapuistud kui kuusikud, laialehelised lehtpuuliigid, bon. Ia-I (harva II), peamiselt Eesti ida- ja keskosas, 8% metsadest. Sõnajala (sj) – salumetsade madalamatel reljeefi osadel, peamiselt
22.Puisniidud on isegi liigirikkamad kui puiskarjamaad. (Laelatu puisniit – 76 taime ruutmeetri kohta – Eesti suurim, liigirikkaim niit.) V. Sood 1. Soodest üldiselt. Soode levik maailmas ja Eestis. Soostumus erinevates riikides. Soode tekkeviisid ja nende iseloomustused. Soode areng. Eestis on kõige enam soid Alutagusel, Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, Vahe-Eesti põhjaosas, Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas Soodevaesed piirkonnad on: Lõuna-Eesti, Pandivere kõrgustik, suhteliselt vaene ka Pärnu madaliku põhjaosa Soode levik -3% maismaast -subarktilistelt aladelt troopikani -kõige enam okasmetsade levikualal parasvöötmes -pindalalt on soid kõige enam Kanadas, Venemaal, USAs, Indoneesias, Soomes, Rootsis. Soostumus erinevates riikides 1.Soome 31% 2.Eesti 21% (suuremad, kui 1ha soid 9836) 3.Iirimaa 17% 4.Rootsi 16% 5.Kanada 14% 5.Indoneesia 13,6% Soode tekkeviisid ja nende iseloomustused. 1) Järvede kinnikasvamisel
umbes 2000 aastane arktiline kliimaperiood. Hilisjääaeg lõppes umbes 10000 aastat tagasi. Arktilisel kliimaperioodil, toimub setete ümberpaigutamine, selle pärast on raske neid klassifitseerida, me ei tea kust need pärit on. Esindatud olid tundrataimed (vaevakask, selaginell, kask (34 80%),lepp (42%) haab, mänd (6 40%), kuusk (2 17%), rabamurakas, arktilised pajuliigid). Metsad olid hõredad soometsad, Pandivere, Sakala kõrgustikul kasvasid kidurad männikud, milles leidus ka harukaske. Setetes domineerivad paju õietolmuterad (kuni 44%), kuivalembelised taimed ehk kserofiilid ja soojalembelised taimed ehk halofiilid. See jaguneb varadrüüaseks, böllinguks ja keskdrüüaseks. Keskdrüüases oli mändi 70%, kaske 10 47%. Subarktilises kliimastaadiumis, mis algas 11500 aastat tagasi, algas Eesti territooriumi metsastumine. Kase osatähtsus ja seejärel ka männi osatähtsus suurenes kiiresti
· Suhteliselt kõrge humiinainete sisaldus (sood, rabad), mille lagundamine nõuab palju hapniku · Järved madalad · Soodsad eeldused entrofeerumiseks · Üldiselt vähe kõlblikud veetranspordiks, kalapüügiks, hüdroenergeetikaks jne. · Eesvooluks heitvee ärajuhtimisel - madalveeperioodidel (talv, suvi) ääretult veevaesed aga taga nõutavat lahjendust - vajalik tagala sanitaarvooluhulk · Laialt levinud karstinähtused - Pandivere võlvialal-1375km2 puudub täielikult jõgedevõrk (põhjavee toiteala) Vee füüsikalised omadused 1. Värvuseta, lõhnata, maitseta-kui puhas vesi 2. Temperatuuril 4°C suurima tihedusega( 1000 kg/m3). Üldjuhul ainete tihedus sulamisel väheneb, vesi on erandiks. Tihedus hakkab vähenema alles temperatuuril üle 4°C. see oluline vee-elustikule. Vesi jäätub pinnalt.
Kaitsealade vööndid: Reservaat igasugune tegevus on keelatud. Sihtkaitsevöönd keelatud on kõik, mis pole lubatud. Piiranguvöönd lubatud on kõik, mis pole keelatud. Kaitsealade ülesandeks on sealse looduse kaitsmine, taastamine, uurimine ja tuvastamine. Rahvuspargid: Soomaa, Lahemaa, Karula, Vilsandi, Matsalu. Looduskaitsealu: Alam-Pedja, Kabli, Muraste Maastikukaitsealu: Kõrvemaa, Otepää, Voorema, Kõnnumaa Programmialad: Pandivere veekaitseala, Lääne-Eesti saarestiku biosfäärikaitseala. Natura 2000 üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik. Keskkonnastrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste säilimine tulevastele põlvkondadele. Säästev Eesti 21 dokument, mis määrab kindlaks riigi ja ühiskonna säästva arengu strateegia aastani 2030. Eesti endeemid: Saaremaa robirohi, Eesti soojumikas
· Suhteliselt kõrge humiinainete sisaldus (sood, rabad), mille lagundamine nõuab palju hapniku · Järved madalad · Soodsad eeldused entrofeerumiseks · Üldiselt vähe kõlblikud veetranspordiks, kalapüügiks, hüdroenergeetikaks jne. · Eesvooluks heitvee ärajuhtimisel - madalveeperioodidel (talv, suvi) ääretult veevaesed aga taga nõutavat lahjendust - vajalik tagala sanitaarvooluhulk · Laialt levinud karstinähtused - Pandivere võlvialal-1375km2 puudub täielikult jõgedevõrk (põhjavee toiteala) Vee füüsikalised omadused 1. Värvuseta, lõhnata, maitseta-kui puhas vesi 2. Temperatuuril 4°C suurima tihedusega( 1000 kg/m3). Üldjuhul ainete tihedus sulamisel väheneb, vesi on erandiks. Tihedus hakkab vähenema alles temperatuuril üle 4°C. see oluline vee-elustikule. Vesi jäätub pinnalt.
ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine. Sufosiooni tagajärjel võivad pinnasesse tekkida tühemikud, mis omakorda põhjustavad maapinna langatusi. 24) Liustike ja nende sulamisvete geoloogiline toime.Eestis on kokku viis jää kestvamaid seisakuid ja ajutisi pealetunge tähistavat vallide, seljakute, künniste ja küngastega markeeritud mandrijää servamoodustiste vööndit: Haanja, Otepää, Sakala, Pandivere ja Palivere. Loomulikult ei pruugi pinnavormid ühe ja sama vööndi servaalal olla rangelt ühevanuselised, sest kohati võis liustik ühes kohas peatuda, teisal taanduda, kolmandas kohas hoopis edasi tungida. Liustiku taandumisaega nimetatakse hilisjääajaks ehk hilisglatsiaaliks. Eestis hõlmab see ajavahemikku umbes 13 5000 kuni 10 000 radiosüsiniku aastat tagasi. 25) Mäeliustikud ja nende tüübid (rippliustikud, orvandliustikud ja oruliustikud)
10 loomühiku, saavad korraliku mahutavusega sõnnikuhoidla, kaovad põldudelt ka sõnnikulaamad. Sõnniku hoidmine põllul sõnnikuaunas on lubatud sellises mahus, mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. Sõnnikuauna ei tohi kahel teineteisele järgneval aastal paigutada samasse kohta. Sõnnikuaun peab olema veekogust või allikast või karstilehtrist kaugemal kui 100 meetrit. 3. VEEHOID kudepaikades olev kalamari. Selliste reostusjuhtude võimalikkust kinnitab aeg-ajalt Pandivere allikates esinev suur ammooniumiooni sisaldus ja osade aastate kalade noorjärkude puudumine jõgedes. 3.3 Veeobjektide kaitse 3.3.1 Veeobjektide kaitse veeseaduses Veeseaduses ja selle alamates õigusaktides on määratud veehaarete, veekogude, vee-elustiku elupaikade, allikate ja karsti kaitse nõuded. Veeobjektide kaitse eesmärgiks on vee säilitamine kasutuskõlblikuna (vastavana keskkonnanormidele) ning veekogude ja põhjavee hea seisundi säilitamine.
. Elustik on enamasti väga vaene, kuid järved on tihti väärtuslikud oma ravimudavarude ja rikkaliku linnustiku tõttu. 2. Eesti jõgede üldiseloomustus. Vooluveekogud paiknevad vesikondades. Niiske kliima ja liigestatud pinnamoe tõttu on vooluvete võrk Eestis võrdlemisi tihe. 94.3% on väga väikesed, alla 10 km pikkused ojad ja peakraavid. Eestis on 7308 vooluveekogu kogupikkusega 31019 km. Vooluveekogude jaotus on ebaühtlane. Väiksem tihedus Pandivere kõrgustikul ja saarte rannikualadel. Jõgede ökosüsteemide üheks peamiseks kujundajaks on jõe pikkus. Mida pikem see on, seda omapärasem süsteem tekib, seda rohkem on jões elustikku. Eesti sügavamad jõed on Narva(16m) Emajõe sügavus alamjooksul on 11m. Suurima valgalaga on jõed on Narva ja Emajõgi. Jõesängi kalde suurus on väga oluline tegur hüdrobioloogilise rezhiimi kujundamisel. Sellest oleneb voolukiirus. See mõjutab heljumi kogust ning hapniku- ja temperatuurirezhiimi
Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes. Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (terva...
69 54.68 73.55 68.07 69.49 28.62 21. Põhjendage järgmisi väiteid. (osaülesanne 66) Maailmamere vesi on pöörijoonte laiustel soolasem kui ekvaatoril, sest seal on vähem sademeid ja intensiivsem aurumine jms. (osaülesanne 67) Vesi liigub läbi kruusapinnase tunduvalt kiiremini kui läbi savipinnase, sest kruusaosakesed on suuremad ja nende vahel on rohkem ruumi. Saviosakesed on väiksemad ja kokku kleepunud jms. (osaülesanne 68) Karstialal, Eestis näiteks Pandivere kõrgustikul, võib põhjavesi väga kergesti reostuda, sest lubjakivis olevate lõhede kaudu jõuab reostus kiiresti põhjavette jms. Sagedasemad eksimused: ei nähtud seost paekivis olevate lõhede ja põhjavee reostumise vahel. Ülesande nr 21 tulemused Osa- Max Ülesande Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Max Null- üles- punktid keskmine sooritus sooritus sooritus sooritus tulemuse tulemuse
1 4 JAOTUSVUNDAMENDID 4.1 . Jaotusvundamendi kasutusala ja tüübid Pinnase tugevus on valdavalt väiksem pinnasele toetuva konstruktsioonimaterjali tugevusest. Postidelt ja seintelt tuleva koormuse peab jaotama pinnasele suurema pinna kaudu. Sellest ongi tingitud nimetus jaotusvundament (spread foundation). Paralleelselt on b) e) a) c) d) Joonis 4.1 Madalvundamentide liigid. a) lintvundament seina all; b) lintvundament postide all; c) üksikvundament; d) ristlintidest vundament; e) plaatvundament. kasutusel mõiste madalvundament (shallow foundation). Madalvundament on enimkasutatud vundamenditüüp. Kuju ja projekteerimise iseärasuste järgi võib liigitada madalvundamente järgmiselt: 1. Üksikvundament. Üksikut ehitise osa toetav enamasti ristkülikulise tallaga vundament, ...
a). Tekib kosmilise kiirguse mõjul, taimed omandavad fotosünteesi käigus. Organismis hakkab see lagunema ning sisalduse muutumise järgi on võimalik määrata objekti vanust. · Ajalugu o Eesti varasemate jäävaheaegade taimestikust on säilinud üksneis väheseid setteid orgude põhjas jm. o Arktiline kliimaperiood Mandrijää hakkas taanduma umbes 13 500 aasta eest (Haanja 13 200- 13 000 a tagasi; Pandivere 12 050 a tagasi). Lõplikult vabanes Eesti ala jääst umbes 11 000 a tagasi. Kasvas arktiline tundrataimestik (sammalde eosed, vaevakase, lõikheinaliste ja kanarbikuliste õietolm; astelpaju, rabamurakas, soolarohi, rand-ogamalts jne). Tundrafauna: 26 karvase mammuti hamba- ja luuleiud, üks karvase ninasarviku leid ja kahe ürgpiisoni sarvjätket. o Subarktiline kliimaperiood
a). Tekib kosmilise kiirguse mõjul, taimed omandavad fotosünteesi käigus. Organismis hakkab see lagunema ning sisalduse muutumise järgi on võimalik määrata objekti vanust. Ajalugu o Eesti varasemate jäävaheaegade taimestikust on säilinud üksneis väheseid setteid orgude põhjas jm. o Arktiline kliimaperiood Mandrijää hakkas taanduma umbes 13 500 aasta eest (Haanja 13 200- 13 000 a tagasi; Pandivere 12 050 a tagasi). Lõplikult vabanes Eesti ala jääst umbes 11 000 a tagasi. Kasvas arktiline tundrataimestik (sammalde eosed, vaevakase, lõikheinaliste ja kanarbikuliste õietolm; astelpaju, rabamurakas, soolarohi, rand-ogamalts jne). Tundrafauna: 26 karvase mammuti hamba- ja luuleiud, üks karvase ninasarviku leid ja kahe ürgpiisoni sarvjätket. o Subarktiline kliimaperiood
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koosti...
takistasid jää edasiliikumist ning sundisid teda oma suunda ja kiirust muutma. Suurimad on Saadjärve (nn Vooremaa), Türi ja Kolga-Jaani voorestik. Liustikutekkelistest kuhjevormidest on Eestis rohkesti ka tasase ja lainja pinnaga moreenitasandikke (näiteks Sakala kõrgustiku põhjaosas ja Ugandi lavamaal) ning moreenkünkaid (moodustavad Otepää jaHaanja kõrgustikule iseloomuliku künkliku moreenireljeefi). Neid leidub ka Karula ja Pandivere kõrgustikul, Sakala kõrgustiku lõunaosas jm. Liustiku serva ees kuhjunud otsamoreenidest on suurimad rändpangaselised Vaivara Sinimäed ja S- kujulineLääne-Saaremaa kõrgustik. Liustikutekkelistest väikevormidest leidub Eestis jääkriime, jääkündevagusid, hõõrdelohkusid,ihkkeeli, kaljuvoori ja mitmesuguseid kulutusnõgusid. Suured kulutusvagumused on näiteks Peipsi ja Võrtsjärve nõgu. Rohkesti on liustikusulamisveetekkelisi ehk glatsiaalseid pinnavorme, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
