o Ikonoklastid vs ikonoduulid ; viimased saavutasid võidu, ent kujutav kunst siiski kannatas, kuna ikonoklastid arvasid, et elusolendite kujutamine ei suuda panna muhamedlasi usku vastu võtma o Maalikunst sarnane klassikalise kreeka kunstiga o Ikoonimaal ja miniatuur o Skulptuur Elevandiluunikerdused · XI XII saj. Konstantinoopol elevandiluunikerduste keskus o Kullassepakunst vähe säilinud Läänemaadega võrreldes ei pandud niivõrd rõhku plastilisusele ja tektoonikale, vaid rõhutati pigem värvikirevust · 9. sajand teine õitseaeg o viiskuppelkirik b) Makedoonia ja Palaiologoste dünastia ajajärk. 3. Rahvasterändamine ja merovingid.
Põhiliselt kreeklased. Kirik kohe lahku. Kreeka rist põhiplaani. Palju kupleid. Töötati välja põhiplaan. Põhilised ehitajad on mungad. Bütsants on andnud väga palju. Territoorium suur. Pole kerge hoida riigipiire. Kõige suuremaid lahinguid peeti bolgaritega. Bütsants on julm valitseja. Kirik on Bütsantsis rikas. Keisrid kroonitakse kirikus. Kirikuvalitseja võtab valitsemisest osa. Kreeka õigeusu kirikupea on patriarh. Paavstid ja patriarhid läbi ei saa. Terve Konstantinoopol oli kuldne linn. Bütsantsis olid väga paljude piirkondad esindajad: kaupmehed. Konstantinoopolis sadu kirikuid. Keiser Justinianuse valitsemisaeg, 6. sajand. Oli maailma tähtsamaid linnu. Palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidkangaid, kullassepa tooteid ja toredusesemeid. Brokaat kuld või hõbeniidiga läbikootud kangas. Strateegiliselt oli linna asukoht soodus. 3 küljest kaitses meri, maa poolt oli kahekordne müürivöönd, mis pani 1000 aasta
kirik. 4.saj. Maggiore kirik. 5.saj Ravennas (Itaalia)6.saj. Rooma vana Peetri basiilika rekonstruktsioon. BÜTSANTS 395. a. jagunes Rooma riik kaheks: Lääne-Roomaks, mille keskuseks oli Ravenna ja Ida-Roomaks ehk Bütsantsiks, mille keskuseks oli Konstantinoopol. Viimane püsis veel 1000 a. 6. saj, kui riiki valitses keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora, elas kultuur üle õitsengu perioodi. Bütsantsi võimu keskuseks Põhja-Itaalias sai Ravenna Arhidektuur Sel ajal (6. saj) ehitati Konstantinoopolis bütsantsi arhidektuuri kuulsaim mälestusmärk Hagia Sophia katedraal Kiriku konstruktsioonis püüti pikergune Hagia Sophia kirik
kindla korra jalule seada. Ühtlasi korraldas ta põhjalikult umber riigi valitsemise ja sisekorralduse, suurendades keisri ja riigi bürokraatia võimu ning kärpides senati tähtsust ja kodanike vabadusi. Constantinus Suur (306-336) jätkas Diocletianuse algatatud ümberkorraldusi. 313. aastal legaliseeris ta ristiusu, mis seni oli keelatud. Sellest ajast muutus kristlus kiiresti impeeriumi valitsevaks religiooniks. Rajati ka Konstantinoopol, millest sai impeeriumi uus pealinn. Rooma linn säilitas küll auväärse maine, kuid kaotas oma senise poliitilise tähtsuse. Hilise keisririigi ajal juurdlus tava jagada riik kahe keisri vahel, kellest üks valitses impeeriumi ida- ja teine lääneosa. Edaspidi oli riik vaid väga harva ühendatud üheainsa valitseja võimu alla. Theodosis Suur oli viimane keiser, kes riigi mõlemad pooled oma võimu alla ühendas. Pärast tema surma 395. aastal jagunes riik
Ptolemaios; Galenos). Markus Aurelius. 3. Ristiusu teke: Jeesuse elu ja õpetus; Paulus ja kristluse levik. Pühakirja kujunemine. Kristlased ja Rooma riik. 26) Hiline keisririik ehk dominaat (284-476) 1. III sajandi kriis: sõdurkeisrid; Uus-Pärsia tõus ja germaanlaste sissetungid; kristlaste tagakiusamised. 2. Diocletianuse ja Constantinuse ümberkorreldused: keisrivõim; sõjavägi; ühiskonnakorraldus. Konstantinoopol. Majanduslik olukord Hilises keisririigis. Diocletianus (284-305): tema valitsusaeg tähistas segadusteaja lõppu ja dominaadi algust. Dominus= isand edaspidi pöörduti nii keisri poole. Kogu võimutäius keisrile, senat kaotas mõju. Impeerium jagati 12 diötseesiks, Itaalia ja Rooma kaotasid tähtsuse. Sõjavägi suurenes 60 leegionile, suniviisiline värbamine + palgasõdurid germaanlased. Sellest tulenes maksukoormuse kasv ja tugevam riigikontroll
See näitab kristluse loomust,: ütleb palju rohkem neile kes teda usuvad. Sellest ajast saab alguse ka sümbolism. Bütsants 330 on aasta, mil Rooma riik järjepidevalt nõrgenenud ja otsitakse rooma riigile uus pealinn. Sellel aastal tahetakse ehitada Roomale väärilist pealinn, alguses nimetataksegi seda Uus-Roomaks. Samuti sellel aastal kuulutatakse uueks pealinnakaks linn, mis praegusel ajal kannab nime Istanbul, kuid tol ajal oli Konstantinoopol. Seda linna mõjutab idamaade toretsus ja kristlik maailmavaade. Kirik ühendatakse ka keisri võimu alla. Nad ehitavad alguses pea kõigest, mis selleks ajaks olemas on välja arvatud Rooma betoon, sest see vajas palju tööd ja bütsantis olid vabad talupojad, keda ei saadud nii palju ära kasutada, kui rooma orje. 12 Hästi oluline kirikuhoone on Hagia Sofia, mis on Püha tarkuse kirik, mis ühendab Rooma Basiilikat ja Pantheoni kuplit
sissetulekuallikaid. Talupojad omasid maad, ent maksujõuetuse korral võeti neilt maa ära. Hiljem tekkis probleem suurmaaomanike kokkuostmisest, ehkki riik püüdis talupoegi aidata, oli 11 sajandiks nende laostumine sõjaväe nõrgenemise ning riigi lagunemise üks põhjuseid. LINNAELU, KAUBANDUS, KÄSITÖÖ o Vaatamata araabia piraatidele ning üldisele madalseisule püsis Konstantinoopol suurlinnana, ning 9 sajandil algas uus tõus. Bütsants 'i kaubandussidemed olid suureks tuluallikaks, ning need ulatusid Indiast, Hiinani ja sealt soome-ugrilasteni. o Käsitöölased ja kaupmehed töötasid vabadena, ent koondusid riigi korraldatud kolleegiumitesse, kus kogu kaubanduslik tegutsemine oli kontrollitud. Käsitöölased töötasid väikeettevõtjatena, müües ka ise kaupa.
Põltsami peamine uurimisvaldkond on Eesti keskaja linnaajalugu, eriti linna argikultuur. Ta on avaldanud ligi paarkümmend artiklit Eesti, samuti Saksamaa ja Austria teadusväljaannetes ning on tegelenud ka keskaja allikate publitseerimisega. (6) Inna Põltsam-Jürjo on alates 2004. aastast abielus ajaloolase Indrek Jürjoga. (6) Mõiste keskaeg võttis 1469. aastal kasutusele paavsti raamatukoguhoidja Giovanni Andrea. Keskaja alguseks loetakse kas aastat 330, kui Rooma uueks pealinnaks sai Konstantinoopol, aastal 395, kui rooma jagunes lõplikult kaheks või aastat 476, kui kõrvaldati võimult viimane lääne-Rooma keiser. (6) Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. Kagu-Euroopas võib keskajaks pidada ilmselt perioodi 395 (Ida-Rooma riigi teke) 1453 (Ida-Rooma riigi hukk)
tõlkija, looming väljendab ungari valgustusaja mõtete ja stiilide mitmekesisust ta ei osanud kirjanduselus kohaneda, ainult debrecenlase Mihály Fazekasiga oli tal sõbralik suhe, pühendas talle luuletuse: suur osa tema klassitsistlikest luuletustest kasvas välja kooli õppeharjutusülesannetest, hiljem lisas ta filosoofilise sisu sündisid ungari valgustusaja parimad klassitsistlikud luuletused Õhtu looduse kirjeldus ja inimeste egoistliku omamisinstinkti üle arutlemine Konstantinoopol sentimentalsetes luuletustes kirjutas maailmast ja ühiskonnast välja tõrjutud või sealt vabatahtlikult lahkunud inimese saatusest, üksindusest taustaks on tihti looduse kirjeldamine *on koomiliste eeposte esimene esindaja ungari kirjanduses enne Sándor Petfit ja János Aranyit. esimene koomiline eepos oli Konnade ja hiirte võitlus . daamide triumf vastlapäeval *mõju : tema kaasaegsed ei hinnanud veel tema luulet kõrgelt, hiljem ka romantismi
Kunstiajalugu Tertia sotsiaal 2007/08 õ/a 3. periood 10.01.2008 Kunstivaldkonnad · Arhitektuur: o Sakraalarhitektuur pühamute arhitektuur; o Profaanarhitektuur ilmalik arhitektuur ehk kõik ülejäänud; o Kindlustusarhitektuur kuni keskaja lõpuni, kindlustused. · Skulptuur: o Plastika voolitud või vormis. Roomlased kasutasid plastikat, pronksist, kuid seda sai üles sulatada. Kuid nad tegid kreeklaste omadest koopiad marmorist o Raidkunst kivist välja raiutud, skulptorid ise ütlevad, et kõige raskem, Michelangelo ütles, et lihtne, ainult võta lihtsalt üleliigne kivi ära. Ainus marmor, millest saab skulptuure teha, on carrara marmor. Michelangelo tegi peamiselt raidkunsti, sest ei sallinud plastikat, kuid ei töötanud üksi; o Reljeef nt kivisse...
Püha süda -> Usu levitamine Jeruusalemma araablased. Kuulutati, et ülerahvastatust ja maapuudust leevendada ja suunata agressiivsus Euroopast väljapoole. Paavst nägi ka võimalust allutada kogu kristlikku maailma enda alla. Itaalia linnad > huvitatud kaubanduslike tugipunktide saamast Vahemere idarannikul. Bütsants ja araablased olid 11. saj. alguses nõrgenenud. IV ristisõjas Kristlased võitlesid Kristlastega. IV ristisõjas rüüstati Konstantinoopol. Kõige edukam nendest ristisõdadest oli I, mis oli 1096-1099 .a. Esimese ristisõja tulemusena Jeruusalemm hõivati, ja neli ristisõdijate riiki rajati selle tulemusena. Lähis-Itta üritati sisse viia läänisüsteemi. Need, kes olid I rs. osalenud said osad senjööri koha. Loodi vaimulikud rüütliordud, et ristisõdijate riike üleval hoida. Ühelt küljelt oli ordurüütel munk ja teiselt küljelt oli rüütel. Templirüütlite Ordu on kõige kuulsam kolmest ordust(Teutoonide Ordu,
1. ANTIIK KREEKA Peloponnesos - Lõuna-Kreeka. Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee. Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal. Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel. Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss. Samose saar - sporaat, mis oli kuulus...
Ristisõjad: 1071 Juutide ala sattus araablaste kätte 1096 Esitas paavst Urbanus II üleskutse alustada ristisõdu 1099 vabastasid Lääne-Euroopa rüütliväed Jeruusalemma Palestiinas rajati Jeruusalemma kuningriik ja 5 väikeriiki 18 saj asusid moslemid vastupealetungile 1187 vallutas Saladin Jeruusalemma tagasi 3 ristisõda löövad kaasa Barbarossa ja Richard Lõvisüda Kokku oli 8 ristisõda Edu ei saavutatud kunagi 4 ristisõja ajal rüüstati Konstantinoopol 1204 1291 langes püha maa lõplikult araablaste kätte Oli ka kolm laste ristisõda WTF Ristisõdade mõju euroopale: Feodaalsõdade lõpp euroopas Põhja Itaalia linnad haarasid endale juhtpositsiooni kaubanduses Eurooplaste silmaringi laiendamine Kombed, mood, haridus ja kultuur sai mõjutatud idamaadest Läbi araabia õpetlaste jõudis Euroopasse teadmine Antiik-Kreeka autoritest Sallimatus juutide tagakiusamine Juute süüdistati erinevates kuritegudes ???3
piirikaitseks. Lääne-Roomas seda võimalust ei olnud, sest nemad hakkasid germaanlasi värbama oma sõjaväkke, et need kaitseksid riiki teiste germaanlaste vastu. 3. Materiaalsete ressursside rohkus Rikkus liikus ida poole, kaubandus ja käsitöö koondusid itta. Sealsetel kaupmeestelt ja käsitöölistelt oli võimalik koguda makse, sest nad olid jõukad. Maksudega kogutud raha eest sai kindlustada piiri ning maksta sõjaväele palka. Pealinn: Konstantinoopol Riigikeel: kreeka keel Too välja Bütsantsi riigi territooriumi vähenemise etapid! (sajand, ala, kellele kaotati) 1. VII sajandi teine pool, Doonau lõunakallas, bulgaarlased 2. VII sajandi keskel, Vahemere idarannik ja Egiptus, araablased 3. XI sajand, praktiliselt kogu Väike-Aasia, türklased-seldzukid 4. XV sajand, Balkani poolsaare järelejäänud alad, türklased Bütsantsi kultuuri tähtsus: Bütsantsis säilitati antiikkultuuri (eeskätt Kreeka)
eksamineeriti saadikut. Enne saadiku saatmist läbirääkimised. Sellest alates riigi välissaatkond riigi poolt kinni makstud. Muud välispoliitilised mõjutamised: (religioossete arusaamadega määratletud mõjusfäär) - Ristimine äärmiselt oluline: aastal 600 mingi ladina keelelt üle kreeka keelele (sisuliselt asjaajamiskeel juba varem) ja muudeti ära tiitlid (nt imperaator → basileus). Basileus oli ka ristiisa. - Tiitlid: jagati päris palju - Konstantinoopol soosis väga seda, et ümbritsevate riikide-hõimude eliidi (India ülikute) lapsed tuleksid Konstantinoopolisse, haridus + kreeka keel. - Naised + abielu, Konstantinoopoli valitseja lähisugulased jagati abikaasadeks välja. 5) Reeglid – basileus oli teistest üle. Keegi ei tohi teise ... olla. Keegi saatis krooni Konstantinoopolisse tagasi. Konstantinoopol suhtus vaenulikult teistesse, aga sõdida ei armastanud. Islam 1) Piirid – erinevatel aegadel erinevad
1. Keskaeg (§1): mida pidada keskaja alguseks ja keskaja lõpuks (milliseid piire pooldaksid Sina), millal see mõiste kasutusele võeti, miks just selline nimetus, keskaja perioodid. - Keskaja alguseks võib pidada erinevaid sündmusi. Klassikaliselt loetakse keskaja alguseks aastat 476, mil langes Lääne-Rooma. Tegelikult võib lugeda keskaja alguseks ka varasemaid aastaid, näiteks 180 p.Kr. kui suri keiser MARCUS AURELIUS (sellest ajast alates hakaks lagunema Rooma rahu) või 330, kui Rooma riigi pealinnaks sai KONSTANTINOOPOL jms. - Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj ...
aastast. Ta pääses senatisse Marcus Aureliuse ajal. Konsuliks sai ta 190. aastal. Ta nimetati Pannonia superior´i asehalduriks. Ta võitles järjest kõikide oma troonipüüdlejatega. Ta oli esimene keiser, kes lahendas siseprobleeme sõjaväelise ainuvalitsusega. Aastal 203 avati pidulikut talle pühendatud võidukaar (sõdis araablastega). Constantinus - rooma linn oli väga nõrk. Keiser Constantinus otsustas teha uue Rooma. Uus linn rajati Bütsantsi alale. Linna nimeks saab Konstantinoopol. 330 õnnistatakse linn sisse. Aastal 313 legaliseeris aga Constantinus ristiusu. 380. aastast muutus ristiusk riigiusuks. Constantinuse kaar -valmis aastatel 312- 315, asub Colosseumi lähedal. (Võit Maxentiuse üle) Traianus - ta oli Rooma keiser alates aastast 98. tema isa oli Nero ajal senaator. Traianus oli leegioniülem Hispaanias, 91. aastast oli konsul, 96. Germania asehaldur. Peale Nerva surma sai temast keiser. 113
aga ulatusid palju kaugemale. Bütsantsi keiser oli Justinianus, kes püüdis taastada Rooma impeeriumi hiilgust. Väga paljude rahvuste, slaavlaste, langobardide, bulgaaride, araablaste, sissetung nõrgestas Bütsantsi võimu. Küll aga suudeti uuesti võim taastada vägede tugevdamisega. Bütsants palus abi oma võimu kindlustamise mõtte Lääne-Euroopalt, kuid see ettevõtmine ei olnud edukas, kuna ristisõjad tõid Bütsantsile suurt kahju. 1204. aastal vallutati Konstantinoopol ja Bütsants langes Fragi riigi võimu alla. 1216. aastal taastas Bütsantsi keiser oma võimu. Lõplikult tegid Bütsantsile lõpu peale türklased, kes vallutasid 1453. aastal Konstantinoopoli. Valitsemine: Keiser oli piiramatu võimuga valitseja, keda peeti Kristuse maapealseks asemikuks. Keisril oli palju ameteid ning ta nimetas ametisse ka teisi. Keisrivõim polnud päritav , iga keiser valis ise endale järeltulija. Sõjaväe moodustas palgaarmee. Maa jagati teemadeks, mida valitsesid
Riigiasjadest aru ei saanud, armastas palvetada ja kirikukelli helistamas käia. jLapsi tal ei olnud, noorem vend Dmitri suri kahtlastel asjaoludel 1591. Seetõttu lõppes tema surmaga Rjuriku dünastia. Tegelik võim ta valitsusajal oli Godunovi käes. Impeeriumi teke 1453. aastal oli türklaste poolt vallutatud Konstantinoopol, Bütsants (Ida-Rooma riik) oli sellega saanud oma lõpu. Moskva suurvürstid hakkasid end nüüd ise pidama Ida-Rooma järeltulijateks (käibele tuli mõiste Kolmas Rooma), õigeusu kaitsjateks. Aluse selleks andis peale usu ka Ivan III abielu Bütsantsi printsessiga. Samal ajal oli Venemaa Lääne-Euroopast ära lõigatud ja rahvusvahelise kaubanduse pealt ei teenitud. See süvendas Venemaa mahajäämust Euroopast, Venemaal levisid ksenofoobia ja oma traditsioonilisse elualaadi kapseldumine.
Bütsantsi Impeerium: Lääne ja Ida kompromisi häving Konstatinoopol, kui uue lootuse linn 325. aastal Rooma Imperaator Constantinus I Suur asutas Bosfori väina Euroopa-poolsel kaldal, endise megari koloonia - Byzas varemetel , uue keisririigi pealinna Konstantinoopoli, mis pidi sümbliseerima uue ajastu saabumist Rooma Impeeriumi jaoks. Tegemist oli absoluutselt uutmoodi kontseptsiooniga linnaga, millest pidi saama äsja riigis võidule tulnud kristluse ning inimkonna ülemaailmseks pealinnaks. Iseenesest linna geograafiline asupaik nelja ilmakaare ristumiskohas, kus kohtusid omavahel Lääne ja Ida kultuurid ning tekitasid hiilgava hübriidi kreeka-helleni kultuuri baasil, peale oma sümboolse tähenduse, omas ka kaubandusliku ning poliitilise tähtsuse. Tollase inimkonna vaimusilmas oli Konstantinoopol teine Atlantise megapolis, mille eesmärk oli ühendada endas kogu inimkonna saavut...
vürtse). Rikkusele aitas kaasa soodne maismaa, see piirkond oli viljakas. 2) Millised olid aastal 1000 A.D. maailma kõige jõukamad piirkonnad? Nimeta toonase maailma kolm suurimat linna koos asukoha kirjeldusega? Väike – Aasia, Kagu – Aasia, Jaapan. Hiina ja India piirkond, Lähis – Ida ja Araabia. Iraagi alad Eufrati ja Tigrise ääres (väga viljakas ala) Kolm suurimat linna: Konstantinoopol – marmorist ja pronksist paleed, triumfikaared, purskkaevud ja arkaadid. Hiljem ehitati sinna jumalakodu, mis oli kõige suurem. Bagdad (Iraak) – teede lõikumispunkt, mis hiljem oli sõjaleeriks ning seal oli palju kulda. Õitsevad aiad, puud ja purskkaevud, viljapuud, paraadväljakud. Angkor - maailma rahvarohkeimaid kohti, suure veekogu ääres – hiiglaslik kanalite võrgustik, india ja hiina vahel
–lõplik (- eesmärk) - terviklik mõte Keeleuniversaalid- Nominalistid: kategooriad on nimed ega eksisteeri mujal kui ainult keeles. Realistid: asjad, nende omadused ja nendevahelised suhted on olemas sõltumatult inimesest. Ja nende tõttu on keel universaalne. 7. Renessanss. Muutus Euroopa keelelises olukorras ja keelte käsitlemises. Variatiivsus kui probleem sündivate kirjakeelte jaoks. Renessanssi ajal sünnib modernne maailma, langeb Konstantinoopol ja avastatakse Ameerika. Kreeka ja ladina keelele lisaks hakatakse tegelema ka heebrea keelega, mis oli esimeseks kokkupuuteks mitte-indoeuroopa keelega. Levis ka araabia keele oskus mingil määral. Tekkisid esimesed hispaania ja itaalia keele grammatikad, samas ka prantsuse, inglise ja poola grammatikad. Ilmusid ka mõned indiaanikeele grammatikad. Esimene romaani keelte tõhusam uurimus tuli 14.saj Dantelt, kes rõhutas lapsepõlve
· 4.saj lõpul keisririik ametlik, mitte-kristlaste tagakiusamine. Keelati vanad usupidustused, olümpiamängud, suleti templid. · Ristiusu kirik kristlaste organisatsioon. Kuna hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati katoliiklikuks. Peamised struktuuriüksused piiskopkonnad. · Diötsees piiskopile alluv piirkond. Suuremate diötseeside eesotsas olid peapiiskopid e metropoliidid. · Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia(Süürias), Rooma ja Konstantinoopol viis peapiiskopkonda. · Tähsaid küsimusi arutati kirikukogudel e sinoditel. Hereesiad (ketserlikud usulahud): · Dogmaatika uskumine (kr dogma-usk). · Ortodoksne usutunnistus üleriiklikel kirikukogudel välja kujunenud nö õige usutunnistus. See sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. · Hereesiad väärõpetused, vähemusse jäänud seisukohad. · Ariaanlus piiskop Ariuse õpetus
Nikaia ja apostellik usutunnistus said aluse rooma usutunnistusest ehk Symbolum Romanumist. Esimestel Rooma paavstidel kuni Konstantinus Suureni 4. sajandil ei olnud poliitilist võimu. Siiski paistavad silma näiteks Viktor I ja paavst Kallistos, kes püüdsid paavsti kõrgemat positsiooni juurutada, Viktor I püüdis Lähis-Ida kogudusi sundima ülestõusmispühasid samadel kuupäevadel tähistama kui Roomas. Seoses võimu üle viimisega Konstantinoopoli hakkasid Rooma ja Konstantinoopol omavahel konkureerima, Rooma ei soovinud oma autoriteedist loobuda. Näiteks pidas Rooma Nikaia otsuste järel maha mitu sinodit. 342. aastal toimunud Serdica sinodil segati Nikaia otsused Serdica omadega ning kujundati õpetus ümber nii, nagu ise paremaks peeti. Roomale said iseloomulikuks tihedalt toimuvad sinodid, mis vastandusid kohati nii oikumeenilistele kirikukogudele ning tegelikult ei suudetud ka kogudusesiseselt paljudes küsimustes ühele meelele jõuda.
Istanbul Kultuur Türgi on nii kultuuriliselt kui ka geograafiliselt ida ning lääne vahel, võttes natuke ühelt ning natuke teiselt kontinendilt ja rahvastelt ning nõnda luues oma unikaalse segu. Territoorium, kus tänane Türgi asub, on olnud mõjutatud paljude rahvaste poolt- pisut klassikalist Euroopat ning islamistlikku Kesk-Ida. Rooma Impeeriumi jagamisel ida ning lääne osadeks jäi Väike-Aasia Bütsantsi valdusesse ning selle riigi keskuseks sai Konstantinoopol (tänane Istanbul). Islamiusuliste saabumine tänapäeva Türgi aladele jagas maa kristlikuks Bütsantsiks läänes ning islamlikuks ida-osaks. Ottomani impeerium oli paljurahvuseline ning mitmekultuuriline. Uue Türgi riigi looja Atatürk arendas riigis just keelt ning religiooni. Atatürki ning tema järgijate juhtimisel sai Türgist äärmiselt ilmalik ning Lääne-suunitlusega riik. Uuendati keelt- araabia kiri vahetati rooma tähestiku vastu.
linna enda käes 57 aastat lin ei toibunud. Konst vallutati tagasi Michael VIII Palaialogos (1259 – 1282) 1261 aastal pooljuhuslikult. Eufooria oli ajutine pealinna ümberkolimine oli kulukas, kusjuures pidi linna uuesti ülesehitama. Rünnakud Büts vastu järjest suurenesid kasvas rahva antipaatia Micaheli vastu. Büts edasine saatus oli kuulsusetu. 15 saj keskpaigas elas Konst ca 25 – 40 tuhat inimest. Sisuliselt BÜTSANTS = KONSTANTINOOPOL. Mehmed I ei tundnud büts keisri ees mingit aukartust. 1396 Porporose kaldal ehitas Mehmed I kindluse ja ka bütsantsi alale kindluse. Osmanid vallutasid büts viimane kantsi Konst 1453. BÜTSANTSI KULTUUR 1) V- Kreeka ja V- Rooma tedmiste säilitamine ja süstematiseerimine – kuni Rsde alguseni oli Eur kaotanud oma sideme ajalooga. Tingitud sellest, et 6-7 saj jooksul eur kõrgtsivilisatsioon puudus. V – Kreeka ja V- Rooma tarkused säilinud B raamatukogudes
Impeeriumi aja sisse jääb ka kristluse tõus ja levik, alguses oli kristlased põlatud, 313 kuulutati kristlus lubatuks. Rooma impeerium jagunes kaheks, tol ajal oli sellist liigendust isegi raske teha, kuid tänapäeval võib tänu mõningasele ajaloolisele perspektiivile öelda, et eksisteeris vanarooma (läänerooma) ja bütsants (idarooma). Bütsantsi alguseks võib lugeda, kui keiser constantine I pealinnaga 324 konstantinoopolisse kolis. Hiljem kasvasidki rooma ja konstantinoopol aina rohkem lahku. Konstantinoopol langes 1453 türklastele, aga tegelikult on see juba teine teema... Sõjandus oli rooma impeeriumis loomulikult tähtsal kohal. Sõjaväes teenimine kestis väga pikalt ja oli kohustuslik, kuid pärast erruminekut sai sõdur arvestatava maalapi ja tema elu oli väga hea. Vallutatud maade ,,sõjavange" võeti ka leegionisse. Kultuur püsis enam-vähem samasugusena, loomulikult tekkisid mõned regioonsed erinevused ja
Toimiv maksusüsteem, mida kasutati sõdurite palkamiseks ja piirikindluste ehitamiseks. Sõduritele ja ametnikele maksti palka puhtas kullas. Bütsantsi kuldmünt oli levinuim valuuta Vahemeremaades. Territoorium, rahvastik ja valitsemine. Territoorium: Balkani ps, Krimmi ps. lõunaosa, osa Kaukaasiast, Väike-Aasia ps Süüria, Egiptus, Kürenaika, P.-Aafrikas. Kirev rahvastik: Kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenlased jt. Riigikeeleks kreeka keel. Pealinn Konstantinoopol: Selle kr. k. nime Byzantion järgi kutsuti kogu riiki Bütsantsiks. Riiklus: Keisrile ehk basileus'ele kuulus kogu ilmalik võimutäius. Erinevalt läänest allus keisrile ka kirik. Ta nimetas kõrgvaimulikke, käsutas kirikuvarasid jne. Sõjaväekorraldus: 7. saj. asendati palgaarmee talupoegade maakaitseväega, mille liikmed said teenistuse eest pärandatava maalapi. 11. saj. kaotas maakaitsevägi tähtsuse, esile tõusis professionaalne suurfeodaalide ratsavägi (=Lääne rüütlivägi).
Toimiv maksusüsteem, mida kasutati sõdurite palkamiseks ja piirikindluste ehitamiseks. Sõduritele ja ametnikele maksti palka puhtas kullas. Bütsantsi kuldmünt oli levinuim valuuta Vahemeremaades. Territoorium, rahvastik ja valitsemine. Territoorium: Balkani ps, Krimmi ps. lõunaosa, osa Kaukaasiast, Väike-Aasia ps Süüria, Egiptus, Kürenaika, P.-Aafrikas. Kirev rahvastik: Kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenlased jt. Riigikeeleks kreeka keel. Pealinn Konstantinoopol: Selle kr. k. nime Byzantion järgi kutsuti kogu riiki Bütsantsiks. Riiklus: Keisrile ehk basileus'ele kuulus kogu ilmalik võimutäius. Erinevalt läänest allus keisrile ka kirik. Ta nimetas kõrgvaimulikke, käsutas kirikuvarasid jne. Sõjaväekorraldus: 7. saj. asendati palgaarmee talupoegade maakaitseväega, mille liikmed said teenistuse eest pärandatava maalapi. 11. saj. kaotas maakaitsevägi tähtsuse, esile tõusis professionaalne suurfeodaalide ratsavägi (=Lääne rüütlivägi).
Toimiv maksusüsteem, mida kasutati sõdurite palkamiseks ja piirikindluste ehitamiseks. Sõduritele ja ametnikele maksti palka puhtas kullas. Bütsantsi kuldmünt oli levinuim valuuta Vahemeremaades. Territoorium, rahvastik ja valitsemine. Territoorium: Balkani ps, Krimmi ps. lõunaosa, osa Kaukaasiast, Väike-Aasia ps Süüria, Egiptus, Kürenaika, P.-Aafrikas. Kirev rahvastik: Kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenlased jt. Riigikeeleks kreeka keel. Pealinn Konstantinoopol: Selle kr. k. nime Byzantion järgi kutsuti kogu riiki Bütsantsiks. Riiklus: Keisrile ehk basileus’ele kuulus kogu ilmalik võimutäius. Erinevalt läänest allus keisrile ka kirik. Ta nimetas kõrgvaimulikke, käsutas kirikuvarasid jne. Sõjaväekorraldus: 7. saj. asendati palgaarmee talupoegade maakaitseväega, mille liikmed said teenistuse eest pärandatava maalapi. 11. saj. kaotas maakaitsevägi tähtsuse, esile tõusis professionaalne suurfeodaalide ratsavägi (=Lääne rüütlivägi).
Bütsantsis toimus ka nii öeldult usuline kodusõda iknoklastide ja iknoduulide vahel. Lõppes iknoduulide võiduga · ikoon-Kreeka katoliku ehk õigeusu pühapildid · iknoklastid-ikooni eitajad, pildi rüüstajad, püüdis hävitada elusolendite kujutisi kiriklikus kunstis, nad arvasid, et Kristuse kujutamine inimesena on suur patt. · iknoduulid-olid pildi austajad Bütsantsi tugevus kestis, kuni 10. sajandini, mil impeerium hakkas järjest lagunema. 1453 vallutati Konstantinoopol türklaste poolt ja lõppes keskaeg. Slaavlased ja Vana-Vene riigi kujunemine 5. sajandi lõpul hakkasid slaavlased Musta mere äärest rändama lõunasse, edelasse ja lään ja suurem osa neist läksid tühjadele germaani aladele. Germaanlaste ja slaavlaste vaheliseks läänepiiriks sai Elbe jõgi. Balkanil sulasid slaavlased kokku bulgaarlastega. See riik tekkis aastal 681. Bulgaaria riigis kujunes välja slaavi rahvaste kirjakeel. Vana ehk kirikuslaavikeel
Naised määrisid seda segu oma juustele ja istusid siis päikesepaistel, loputades suud vahetevahel õliga, et hambad ei värvuks mustaks. Kübaraid ega muid peakatteid ei kandnud keegi peale keisri tema pead ehtis paksudest kullast loorberilehtedest ehispärg. Bütsants. Ajavahemikul 5.12. sajandini oli maailma kaubandus, kultuuri ja moekeskus Bütsantsi impeerium ja selle pealinn Konstantinoopol. Aasiast tulid sinna meritsi kõik ihaldusväärsed luksuskaubad, sealhulgas siid, lõhnaained ja vürtsid. Hiljem toodi neid sisse maitsi läbi Pärsia, kuid siiditoomise saladuse ilmsiktuleku tõttu aastal 552 jäi siidi sissevedu Pärsia kaudu väheseks.Välja vedas Konstantinoopol kunstiesemeid, siidist missarüüsid, papüürust, portselani, klaasesemeid, viirukit ja parfüüme, mille kõige agaramateks tarbijateks olid LääneEuroopa kirikud, kloostrid ja õukonnad.
Skolastika toetus muistsetele autoriteetidele, nende seisukohti püüti loogika abil tõlgendada. Skolastika puhul toetuti ühelt poolt piiblile ja kirikuisade teostele, teisalt aga antiikautoritele Platon, Aristoteles, Hipokrates ja Ptolemaios. Ptolemaios oli astronoom, rajas geotsentrilise süsteemi teooria rajaja (kõik tiirleb ümber Maa). Keskaeg Algus 476 (Eestis 1227). Lõpu teooriad: 1) 1453 vallutati Konstantinoopol türklaste poolt; 2) 1492 Kolumbus alustas reisi Indiasse, aga avastas Ameerika; 3) 1517 usupuhastus e. reformatsioon; 4) 14.-16. saj. renessansi tekkimine ja levik. Varakeskaeg (V-X saj.). Euroopa oli suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kui sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajatest (feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas. Kõrgkeskaeg (XI-XIII saj)
Naised määrisid seda segu oma juustele ja istusid siis päikesepaistel, loputades suud vahetevahel õliga, et hambad ei värvuks mustaks. Kübaraid ega muid peakatteid ei kandnud keegi peale keisri tema pead ehtis paksudest kullast loorberilehtedest ehispärg. Bütsants. Ajavahemikul 5.12. sajandini oli maailma kaubandus, kultuuri ja moekeskus Bütsantsi impeerium ja selle pealinn Konstantinoopol. Aasiast tulid sinna meritsi kõik ihaldusväärsed luksuskaubad, sealhulgas siid, lõhnaained ja vürtsid. Hiljem toodi neid sisse maitsi läbi Pärsia, kuid siiditoomise saladuse ilmsiktuleku tõttu aastal 552 jäi siidi sissevedu Pärsia kaudu väheseks.Välja vedas Konstantinoopol kunstiesemeid, siidist missarüüsid, papüürust, portselani, klaasesemeid, viirukit ja parfüüme, mille kõige agaramateks tarbijateks olid LääneEuroopa kirikud, kloostrid ja õukonnad.
Olid nominalistid, kelle arvates kategooriad on nimed ja ei eksisteeri mujal kui ainult keeles. Realistid, kelle arvates asjad, nende omadused ja omavahelised suhted on olemas sültumatult inimesest. Ja nende tõttu on keel universaalne. 7. Renessanss. Muutus Euroopa keelelises olukorras ja keelte käsitlemises. Variatiivsus kui probleem sündivate kirjakeelte jaoks. Renessanssi ajal sünnib modernne maailma, langeb Konstantinoopol ja avastatakse Ameerika. Kreeka ja ladina keelele lisaks hakatakse tegelema ka heebrea keelega, mis oli esimeseks kokkupuuteks mitte-indoeuroopa keelega. Levis ka araabia keele oskus mingil määral. Tekkisid esimesed hispaania ja itaalia keele grammatikad, samas ka prantsuse, inglise ja poola grammatikad. Ilmusid ka mõned indiaanikeele grammatikad. Esimene romaani keelte tõhusam uurimus tuli 14.saj Dantelt, kes rõhutas lapsepõlve keele ja
13. saj aga hakkasid maaisandad ise uusi linnu rajama -Bütsants e. Ida-Rooma, tekkis aastal 395-1453, kui Rooma impeerium jagunes Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Riigikeeleks sai kreeka keel. Võim kuulus keisrile. Elanikkond koosnes kreeklastest. Ühiskond oli hiearhiline. 1453 aasta mais vallutas türgi konstantinoopolise ja bütsants lõppes. Kuulsaim ehitis Hagia Sopia katedraal.Palgasõduriteks hakkasid meelsasti kreeklastest talupojad.Bütsantsi pealinn oli Konstantinoopol, tänapäeva Istanbul Türgis. PILET 3 Reformatsioon M. Luther, J. Calvin, Madalmaad, Skandinaavia, Henry VIII ja anglikaani kirik, hugenotid, renessanss, humanism. Õpik: Inimene, ühiskond, kultuur II ptk 25 lk 147-153; ptk 30-36, lk 188-228 -M. Luther- *Saksa reformatsiooni tähtsaimaks juhiks ja uue kiriku rajaja. Sündis 10.nov 1483 Oli augustiini munk. 1507. pühitseti ta preestriks *Tõlkis piibli saksa keelde, ärritas teda indulgentside müük. Kirik müüs pabereid mis
Klassikalise Rooma impeeriumi varemetel tekkis järgnevatel sajanditel kolm riikliku moodustist: Ida-Rooma ehk Bütsants, Isalmi kalifaat ja Frankide riik. Igaüks neist pani aluse eripärasele tsivilisatsioonile (Ida-Kristlik, Islami ja Lääne-Kristlik), mis eksisteerib tänaseni. 1. Bütsantsi (Ida-Rooma) keisririik 17 Kujunes Rooma impeeriumi idapoolsetest aladest. Pealinn Konstantinoopol (Byzantion). Riigikeeleks kreeka (alul ladina) keel, religiooniks kreeka-katoliku õigeusk. Bütsantsil õnnestus erinevalt Lääne-Roomast tõrjuda tagasi barbarite rünnakud ning säilitada tsiviliseeritus. Õitseaeg keiser Justianus I (527 – 565) ajal, mil taastati võim suurema osa Itaalia (shl Rooma) ja Põhja-Aafrika üle ning loodi Rooma õiguse kõige mahukam kogu - Justianuse koodeks ehk Corpus juris civilis. 6 sajandi teisel ja 7 esimesel poolel tabas Bütsasnti suur kriis
hoopis pesevad ja kammivad end lausa iga päev ja vahetavad liiga sageli riideid! · Laias laastus kolme rühma (vastavalt tänapäeva): Norra ala viikingid (suurem huvi Sotimaa vastu, jõudsid ka kaugemale Island, Gröönima, Ameerika), Taani ala viikingid (Inglismaa, Lääne-Euroopa, Jeerusalemma jõudsid välja), Rootsi ala viikingid (suurem huvi ida suunas: Venemaa jõeteede kasutamine Konstantinoopol, Kaspia) Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) · Laialdane kaubanduse roll tähtis osa käsitöölistel. Tänu sellisele tegevusele tekkisid Põhja-Euroopas linnad. Esmalt eellinnalised asulad paigad, kus toimusid kindlad turupäevad (n Birka Rootsis, Århus Taanis muldvall + puust kaitserajatised, tänavatevõrk, sakilised müürid et piiluda) · Viikingite laevad Sõjalaevad - I korralik laevatüüp Läänemerel, mis võimaldab teha
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalko...
AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid ükstei...
justima just nimelt kaupmehed. Peamiseks kaubavahetuspaigaks saab laat. Kaupmehed jäävad paikseks: kaupa vaevad voorimehed ja meresõitjad. Kasvab kirjavahetuse tähtsus, sest kaupmees ei rända enam enda partnerite juurde. Linnad hakkavad kaitsma enda õigusi ja tulu, mis toob kaasa sõjad linnade ja kuninga vahel. Veneetsia jt kaubalinnad moodustavad lausa koloniaalimpeeriumeid. Genua omas näiteks palju faktooriaid Musta mere ääres. 1204. aastal läks Konstantinoopol vallutuse tõttu üle Veneetsia mõjusfääri. Oluliseks muutus massikaupade, nagu vili ja vill, turustamine. Suure osa moodustasid siiski ka idamaised vääriskaubad, nt vürtsid ja värvained, sest neid on lihtne transportida. 14. saj oli suurim laevastik Veneetsial, aga selle tonnaaz jäi ikkagi alla Titanicu omale. Tähtsad sadamad on Barcelona, Provance Vahemere ääres ja Madalmaade linnad nt Brügge ja Antverpen Põhja-Euroopas (mis ei asu mere ääres vaid jõgede suuetes)
I Esiajalugu 1.1. Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. Peaaju arenedes kujunes australopiteekus. On leitud vaid Aafrikast. Umbes 2,5 mln aasta eest kujunes Aafrikas osav inimene. Oskasid valmistada tööriistu. Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus). On leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Pikka aega peeti inimese eelkäijateks neandertaallaseks. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Neandertaallased surid lõplikult välja umbes 30 000 aastat tagasi. Tark inimene arendas kõnet. Inimeste põhitegevuseks oli küttimine, korilus ning kalapüük. Arvati, et igal inimesel, loomal ja loodusobjektil on hing. Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid ...
FLAJ. O1. 063. Venemaa keskaja ajalugu (3 EAP) Lektor: Ain Mäesalu (arheoloogia õppetool) Kordamisküsimused eksamiks 1. Venemaa keskaja ajaloo allikad (leetopissid, "Jutustus möödunud aastatest"). Ajaloo peamisteks allikateks on leetopissid. Kroonikad on aastaraamatud kus sündmused märgitakse aasta kaupa. Sageli tagant järgi ja varasemat osa meelevaldselt muutes. Jutustus möödunud aastatest on kirja pandud Kiievi Koopakloostri munga Nestori poolt u 1113, see on vanim tänapäevani säilinud vanavene kroonika. Sellest kroonikast pole tegelikult säilinud ühtei lehti, on säilinud selle ärakirja ärakirjad mitmes varjandis mis tingib selle, et kui tahame mingis küsimuses vähegi tõest pilti saada peame neid kõiki kasutama. Oluist täiendust on toonud viimase pooel sajandi jooksul arheoloogide poolt leitud tohtkirjad.Nb see küsimus on eksamil ja lisaks küsiti Jutustus möödunud aegadest erinevaid üllitajaid ja aegasid. 2. Venemaa keskaja ajal...
G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis p...
Tume periood Hävisid kultuurikeskused ja kadus ka kiri. · Võeti kasutusele raud. Raua kasutuselevõtmine andis aluse hilisemale ajajärgule. Arhailine ajajärk Arhailist ajajärku iseloomustab: 1. Kolonisatsioon toimus väljaränne, eeskätt Vahemere ja Musta mere rannikule. · Esmalt rajati sinna agraarkolooniaid. Põllumajanduslikku maad oli vähe ja seda oli vaja, et toota teravilja. · Seejärel rajati sinna kaubanduskolooniaid. Kauplemispunktid. Kaubeldi veini, õli ja erinevate savinõudega. 2.Hõberaha kui väärtusmõõdu kasutuselevõtmine. (7. sajandil eKr võeti hõberaha kasutusele Lüüdias) Hõberaha väljaandmine oli riigi käes. Riik pidi garanteerima ka selle, et see hõberaha oleks täpselt õige kaaluga jne. Ateenas kehtis selline rahaühik nagu drahm( 4,36 grammi) tetradrahm(17,44 grammi) üks talent( 26,2 kg) 3. Arhailisel ajal kujunes välj...
varajase Bütsantsi riigile; a. 313 tunnistas ristiusu lubatuks; enne surma lasi enne ristida; maetud Konstantinoopolisse Apostlite kirikusse; Vene õigeusklikud peavad teda pühakuks 5 Pantokrator kr. k.: kõige üle valisteja; Kristus pantokrator on Bütsantsi kunsti lemmikmotiive, eriti ikoonidel 6 pseudobütsantsi stiiliga võltsitud, mitte ehtne bütsantsi stiil MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kust sai Bütsantsi riik oma nime? 2. Millise tänapäeva riigi territooriumil asus Konstantinoopol? Kuidas nimetatakse seda linna praegu? 3. Millist keelt kõneldi Bütsantsis? 4. Kumba kultuuri esindab bütsantsi kunst enam, kas euroopalikku või idamaist? 5 Mille poolest oli Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis esimene? 6 Kas ristkuppelkirik on tsentraalehitis või basiilika? 7. Mis on ikoon? 8. Millistes Venemaa linnades saab imetleda ehtsas vanavene stiilis ehitisi? 9. Kas Tallinna Toompeal asuvat Aleksander Nevski peakirikut seab pidada puhtas bütsantsi
KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele. · Tarbe esemed, tööriistade areng oli saake suurendanud nii palju, et mõni inimene võis jääda kunsti tegema. · Osadel inimestel on vajadus ennast loominguliselt väljendada. ÜRGÜHIS...
Otsustav ei olnud kohtu langetatud otsus, sest kohus ainult kinnitas, kumb pooltest tõele lähemal ja millist tunnistuse saamise vahendit kasutada. Kohtuniku ainsaks ülesandeks oli valvata tõendite saamise välist vormi. Vt juurde lk. 119-127 13. Rooma Õiguse retseptsiooni ajalooline käik keskajal. Glossaatorid, Postglosaatorid, Humanistid. 4 saj aastal 395 jaguneb Rooma impeerium kaheks. Lääne-Rooma ja Ida- Rooma. Lääne-Rooma pealinn Rooma. Ida-Rooma konstantinoopol, tänapäev Istanbul. Lääne-Rooma sattus germaani soost vallutajate kätte ja kaotas võimu 476. Selle territooriumil hakkasid tekkima germaanlaste poolt tekitatud riigid. Ida-Rooma eksisteeris 1453 aastani. 6 saj arenes Rooma õigus ida osas. Keiser justianus kodifitseeris Rooma õiguse. 11.saj avastati Bologna linnas Rooma õigus taas. Hakati uurima Justinianuse kodifikatsioone. Glossid uurijad, kes tegid teksti äärde märkusi. Nende järgi tekkis koolkond glossaatorid.
5 löövi, aatrium. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteks on veel Santa Costanza ja Santa Maria Maggiore ning Santa Sabina Roomas. Teised kirikutüübid basiilika kõrval olid veel tsentraalehitis (kupliga, põhiplaan ring või ruut) ja kodakirik. Seest kaunistati kirikud mosaiikidega ja seinamaalidega. Kõige rikkalikumalt oli kaunistatud kiriku idaosa ja eriti altari ümbrus. 16. Bütsantsi arhitektuur 395. a. jagunes Rooma lõplikult kaheks. Ida-Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol. Bütsants suutis oma riigi jätkusuutlikuse kindlustada veel kauaks ajaks kuni 15. sajandini. Valitsevaks rahvuseks seal olid kreeklased. Tegemist oli kristliku riigiga, kus keisri võim oli piiramatu ning mis olis idamaadest mõjutatud. Bütsantsi kunsti võib dateerida 395-1453. Bütsantsi kunsti suurim õitseng jääb 6. sajandisse. (keiser Justinianuse aeg). 7. sajandil satub riik araablaste rünnaku alla ja kaotab suuri territooriumeid. Uus tõusuaeg algab 9.
AJALUGU Õppematerjal: Eesti ajalugu: 1. A. Mäesalu, T. Lukas "Eesti ajalugu" I ja II Üldajalugu: 1. K. Jaanson "Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani" 2. K. Jaanson "Üldajalugu 1939-1991" 3. Lähiajaloo õpik XII klassile SISUKORD MAAILM XX SAJANDI ALGUL..................................................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA...................................................................................................................................6 Koloniaalpoliitika.................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
