Tavaliselt olid kirikud ilma tornita kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Lihtsa kirikuhoone sisemus kaunistati seina maalide ja mosaiikidega. Oma säravase värvidega muutsid mosaiigid kiriku seest väga sitaseks. Kõige tähtsam varakristliku kunstis on Basiilika kasutusele võtt. Kirik jagati kolmeks osaks niinimetatud kolmeks lööviks. Bütantsi kunst Konstantinoopol on praegu Istanbul ja see on kreeka keeles Bütsants. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist kaasaarvatud Kreeka. Bütsants sai Kreeka kunsti traditsiooni säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle arenesid armastavad idamaad. Bütsantslik toredus meeldis keisrile nii, et Bütsantsi kunstil on suur hiilgus tänapäeval. Bütsants on ristiusune maa ja ta keeruline kompleks ja nn Kreeka katoliikliku kiriku osa mõjus kunstile väga palju...
Kuressaare Gümnaasium I ristisõda - tagajärjed, õnnestumised ja ebaõnnestumised Arutlus Kuressaare 2008 I ristisõda Esimene ristisõda toimus aastatel 1096-1099. Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, moslemid, feodaalid ja seldzukid. Sõda kuulutati välja 1095. aastal Urbanus II poolt. Sõja eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt ning ülemaailmse paavstiriigi loomine. Alates 1096. aastas hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutseliste võitlejate üksused. Sel aastal moodustati Euroopas ka 4 armeed: 2 Prantsusmaal, 1 Madalmaades ja üks Põhja-Saksamaal. Sõdijaid, kelle tulekust Urbanus Aleksiosele teatas, oli tulemas ligikaudu 300 000. Ligikaudu 40 000 kristlikku sõdalast koondus kuue tähtsama üliku lipu a...
Veneetslased esitasid aga tingimuse: ristisõdijad peavad aitama vabaneda kaupmehi kimbutavatest mereröövlitest. Nõnda vallutati mereröövlite pesaks nimetatud Zara linn, kus valitsevaks usuks oli katoliikius. Veneetslased suutsid seejärel ristisõdijaid veenda, et pole vahet, kas sõdida Pühal Maal või hoopis Konstantinoopoli vastu. 12. aprillil 1204. aastal vallutatigi tormijooksuga Konstantinoopol. Linna laastamine oli julm ja Bütsantsile hukatuslik. Soov pidada ristisõdu Idamaades hakkas seejärel vaibuma. Euroopa avastas enda jaoks peagi teisi rahvaid, kelle vastu mõõga ja ristiga minna. Nende hulgas olid ka meie, eestlaste esivanemad. Laste ristisõda Võitlusest uskmatutega innustusid isegi lapsed. Usuti, et kuna lapsed pole veel jõudnud Jumalale meelevastaseid tegusid korda saata, siis on Jumal nende vastu armulisem ja aitab neil püha hauda tagasi võita...
Keskaeg ja varauusaeg. 1. Mida tähendab periodiseerimise tinglikkus? (too ka näide) Periodiseerimise tinglikkus tähendab seda, et aastal 476, mida loetakse keskaja alguseks, toimus tegelikult ainult üks paljudest Rooma rüüstamistest ning samahästi võiks keskaja alguseks lugeda Marcus Aureliuse surma-aastat 180, peale mida algas Rooma rahu (Pax Romana) lagunemine. 2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4) 1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema, sispinged), 2.Caracalla edikt, mis õõnestas roomlaste enesevahelisi suhteid, polnud enam ühtseid seisukohti vaid roomlased olid barbaritega segamini 3.põllumajanduslik- 3.Põhjenda miks jäi Bütsants püsima samal ajal kui Lääne-Rooma lagunes? Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid. 4.Bütsantsi keiser ehk ...BASILEUS.. 4.1 Bütsantsi pealinn- ...KONSTANTINOOPOL.... 5.Selgita lühidalt Suurt rahva...
a-Constantinus kuulutas välja 1453.a-Konstantinoopoli vallutamine usuvabaduse, mis tähendas Kristluse türklaste poolt, mil lakkas olemast Ida- legaliseerimist. Rooma. 330.a- Constantinus rajas impeeriumile uue1492.a- Ameerika avastamine Kolumbuse pelinna Konstantinoopol . poolt, mil eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud kolooniavallutused. 395.a- Constantinus pärandas riigi oma 1517.a- usupuhastuse või reformatsiooni kahele pojale, mis jagas Rooma impeeriumi algus Saksamaal, mil lõppes Lääne-Euroopa kaheks. senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eestkoste all. 476...
absolutismi ajastu,Pr. Revolutsioon lõpetab selle ajastu.3)Suure Pr. Revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg. 4)19.saj. Uusaja alguse erinevused: 1453-Konstantinoopol vallutati türklaste poolt, 1561-Liivi sõda, 1492- Ameerika avastamine, 1517-Reformatsiooni algus, 1640-Inglise kodanliku revolutsiooni algus. Lõpp: Ims 1914; 19.saj lõpp; 1880 imperalism. Uusaja iseloomulikud jooned Uusaeg oli kapitalismiajastu. majanduses:* 16.saj algasid kolooniavallutused, mis pidurdasid teiste maailmajagude arengut aga eurooplastele tähendasid need vaid kasumit.*Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses-kaubandussuhted laienesid, kujunes maailmakaubandus, kaubalinnade esiletõus, tihedam läbikäimine eri linnade ja maade vahel, kaubanduse areng soodustas uute ideede levikut.*Põllumajanduses kujunesid välja suured erinevused Lääne-ja Ida- Euroopa vahel. Lääne-Euroopas, eriti Inglismaal oli pärisor...
1.Täida lüngad. Keskaeg algas 476 aastal kui kukutati Lääne-Rooma viimane keiser ja lõppes 1453 aastal kui vallutati Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol . Lääne-Rooma endistel aladel tekkis aga V sajandil Frangi riik. Selle rajas Chlodovech. Karl Suur sai Frangi riigi keisriks 800 aastal. Peale tema surma 843 aastal, jaotati riik kolme pojapoja vahel. Uuesti tekkis keisririik alles 962 aastal. Selle rajajaks oli Otto I. Uue keisririigi nimi oli Püha-Rooma keisririik, sest omavahel liideti Saksa ja Itaalia. Peale Lääne- Rooma langust kestis Ida-Rooma ehk Bütsants veel 1000 aastat. Selle võimsaim keiser oli Justiniaanus. Ta...
Esialgu maaliti märtrite ja pühakute mälestuspilte, vanimad ikoonimaalid on maalitud enkaustikatehnikas. Alates 8.saj. hakati kasutama tempera värve (vee baasil munavalge, mee või muu orgaanilise ainega segatav värv). Kujutise foon enamasti kuldne, riietus võlts, keha pole aimata. Bütsantsi riigi tekkimine (kuidas, millal) 395.a jaguneb rooma Ida- ja Lääne-Roomaks. Lääne-Rooma pealinnaks Ravenna, Ida-Rooma pealinnaks Konstantinoopol (Istanbul), Ida- Roomat hakati kutsuma Bütsantsiks. Bütsantsi mosaiik Sõnum usuline ja poliitiline. Figuurid pikaksvenitatud, saledad. Pidulikud riided, väikesed näod, suured silmad. Figuurid tihedas reas, koosnes väikestest kivikestest. Figuurid tasapinnalised, ümbritsevat ruumi ei kujutata. Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar Justinianius Esimene ja Theodora ?????????????????????? Vanavene kunst (ajaline teke, kestvus) Hakkas kujunema 9.-10. Saj. ja kestis kuni 17.saj- ni...
Rahvakoosolekuid ei kutsutud enam kokku. Loodi õigusriik, kus kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Caracalla seadusega said kõik vabad kodanikud endale kodakondsuse. Puhkesid suured ülestõusud ning kodusõjad. Hilises keisririigis astusid ametisse sõdurkeisrid, kellel oli nüüd taas piiramatu võim. Loodi uusi reforme (sõjaväe reformid, maareformid).Vallutati Egiptus. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol 395.a. eraldusid teineteisest Lääne- ja Ida-Rooma 5 1.2 Perekond ja kasvatus Roomas Perekond Roomas oli mehekeskne, s.t. perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Kogu pere varandus (k.a. juba abielus laste oma) kuulus talle. Põhimõtteliselt võis mees ka oma pereliikmeid surma mõista. Naistel puudusid poliitilised õigused...
põletati viimane templirüütlite suurmeister, samal aastal suri ka Prantsusmaa kuningas. Arvatakse, et suurmeistri needus tõttu. Pilet 9 1) Bütsants püsimajäämise põhjused, Justianuse valitsuseg, välisvaenlased ( 8 ) 3. sajandil jagati Rooma keisririik Ida- ja lääne riigiks. Suure rahvaste rändamise järel jäi alles ida riik, mida hakati kutsuma Bütsantsiks. See tuli nimest Byzantion. Selle pealinn oli Konstantinoopol ( tänapäeval Istanbul ). Bütsantsi riigis kõneldi kreeka keelt. Ida Rooma oli tunduvalt jõukam , kui Lääne Rooma. Peamine sissetuleku allikas oli kaubandus. Bütsantsis tegid põhilise töö ära vabad talupojad. Kasutati ka orje. Käsitöölistelt ja talupoegadelt koguti makse. Selle raha eest palgati sõjavägi. Bütsantsi hiilgeajaks loetakse keiser Justinianuse ( 527 565 ) valitsemist. Tema valitsemise eesmärk oli taastada Rooma riik endiseks. Üks...
Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult...
Valitses keiser, kelle ülesandeks oli mõista kohut, anda välja seadusi, juhtida sõjaväge. Nõu andis keisrile senat. Maakondi valitsesid väejuhid ehk strateegid. Sõjaväe moodustasid peamiselt talupojad. Maatükk hakkas vaesuma, nõrgenes ka Bütsantsi riik. Majanduslikuks keskuseks oli pealinn Konstantinoopol, mille kaudu toimus ka kauplemine Hiinast, Indiast kuni Euroopani. Oma hiilgeajal oli Bütsants rahvarohke ja väga rikas ( 100 000 inimest). 2)Feodaalkord; ühiskonnakorraldus, mis jaguneb kihtideks: vaimulikud, sõjamehed, talupojad. Aluseks oli vasalli ja senjööri vaheline suhe. 3)rüütliseisus; Keskaegne sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline. Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest. Olid hertsogid( germaani väepealike pärijad), krahvid( grangi riigi kuninglikud asevalitsejad),...
Feodaalid poleks saanud eksisteerida ilma talupoegade tööta. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda: nad muudeti sunnismaiseks. Kuigi ka Bütsantsis tõi hilisantiik kaasa linnaelu teatava languse, polnud see võrreldav Lääne-Euroopas toimunuga. Bütsantsis langesid jõukad linnad araablaste kätte ja araabia piraadid häirisid kaubandust, kui konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ning kaubavahetus idamaaga ei katkenud. 9 sajandist algas uus tõus. Kaubandus ja käsitöö põhinesid eraettevõtlusel, kuid olid riigi valvsa kontrolli all. Nad koondusid ära- ja ametiühingutesse ehk kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutustele. Kokkuvõtteks võib öelda, et Lääne-Euroopas ühiskond langes kui Bütsantsis. Lääne- Euroopas linnaelu soikus, kaubandus käis alla, kujunes feodaalkord ja pärisorjus. Talupojad...
sajandi II poolel ja 18. sajandil Põllumajandus Vaadeldaval perioodil oli Prantsusmaa Euroopa suuremaid riike. 17. sajandi lõpul elas Prantsusmaa tollases territooriumil 19,3 miljonit inimest, 1786. aastal 26,6 miljonit, kellest 20-21 miljonit olid talupojad. Suure maa erinevad loodusolud tingisid põllunduse ja karjanduse vahekorras, aga ka põllukultuuride osas piirkonniti suuri erinevusi. Umbes kolmandik maast oli mägine, kus peamiseks majandusharuks oli karjakasvatus. Teraviljakasvatuse põhipiirkond oli Prantsusmaa põhjaosa, sealhulgas Pariisi ümbrus. Enamus sellest piirkonnast on madalate mägede ja küngastega ning viljakate jõeorgudega tasandik. Põllundust soodustas suhteliselt ühtlane pehmete talvedega niiske kliima. Põhikultuur oli talinisu, mis võttis enda alla ühe osa kolmeväljasüsteemist. Kohati kasvatati ka rukist. Teisest väljast umbes poolele külvati kaera, mida vajati nii tö...
Bütsantsi kunst Pealinn Konstantinoopol . Rooma riik jagunes kaheks: Ida- ja Lääne-Rooma riigiks 395.aastal. Ida-Rooma kandis nimetust Bütsants. Bütsantsi tuumikalaks jäid Kreeka ja Väike-Aasia. Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põriplaanid olid ringi või ruudu kujulised. Keiser Justinianus I ajal 6. Saj oli õitsenguajastu, seiis ehitati ka kuulsaim ehitis Hagia Sophia katedraal, mis erines teistest oma basiilika kujulise põhiplaani poolest, kuigi oli kaetud kuplite süsteemiga. Mahutab umbes 20 000 inimest...
Maailma arengut mõjutas rahvusluse areng ja levik. Tekkisid võimsad rahvusriigid. Suuremad ja tugevamad rahvused tähtsustasid end üle, nimetatakse seda sovinism. Sovinism ehk marurahvuslus. Sovinism õigustas imperialismi teket.(Püüd saavutada maailmas suur mõjuvõim) Vähemarenenud maad muudeti tooraine baasideks. Euroopa suurriigid levitasid Euroopa tsivilisatsiooni(demokraatia,eraomandus) 20 saj. Algul kogu maailm jagatud euroopa riikide asumaadeks. Suurriigid olid väga huvitatud oma asumaadest. Imperialismi tähtis osa on koloniaalimpeeriumite väljakujunemine. 20 saj. Tekkisid koloniaal riikide vahelised vastuolud.Vabad maad said otsa. 1914 elas üle poole koloniaal maades. Suur huvi oli aafrika maade vastu. 1900 umbes 94% Aafrikast koloniseeritud. Suurt huvi tunti ka aasia,hiina ja india vastu. Rahvusvahelised suhted 20. saj algul. 19 saj...
periood 10.01.2008 Kunstivaldkonnad · Arhitektuur: o Sakraalarhitektuur pühamute arhitektuur; o Profaanarhitektuur ilmalik arhitektuur ehk kõik ülejäänud; o Kindlustusarhitektuur kuni keskaja lõpuni, kindlustused. · Skulptuur: o Plastika voolitud või vormis. Roomlased kasutasid plastikat, pronksist, kuid seda sai üles sulatada. Kuid nad tegid kreeklaste omadest koopiad marmorist o Raidkunst kivist välja raiutud, skulptorid ise ütlevad, et kõige raskem, Michelangelo ütles, et lihtne, ainult võta lihtsalt üleliigne kivi ära. Ainus marmor, millest saab skulptuure teha, on carrara marmor. Michelangelo tegi peamiselt raidkunsti, sest ei sallinud plastikat, kuid ei töötanud üksi; o Reljeef nt kivisse...
Kaupmees ei tohtinud konkureerida teiste oma ameti esindajatega. Ta võis määrata ise oma kauba hinna, pidi järgima reegleid ja ettekirjutusi. Teatud tooteid oli keelatud väljaspool poodi töödelda. Elukutse omandamiseks vajati käendajaid ning soovistuskirju. Samuti tuli läbida ametieksam. Konstantinoopol pidas kaubavahetust põhjapoolsete rahvastega ja ka Läänega. Piiskop Piiskopi valisid vaimulikud ja tähtsamad isikud. Enamik piiskoppidest alustas oma kiriklikku karjääri mungana. Piiskop pidi olema veetnud suure osa elust kloostris. Ta oli õpetaja, kaitsja, toitja ja isa. Ideaalselt piiskopilt oodati kloostrikogemust, kõrgklassi haridust, juhivõimeid ja ühiskondlikku ettevõtlikkust. Ta pidi tegelema nii usu levitamisega kui õpetuse...
Piiskopkonnad olid kujunenud pika aja jooksul ja nende hulgas olid mõned omandanud kristlaste jaoks tavalisest suurema tähtsuse. Selliste peapiiskopkondade eesotsas olid peapiiskopid ehk metropoliidid (kreeka keeles metropolis- emalinn). Seega olid metropoliidid nende linnade piiskopid, kust kristlus oli levinud teistesse linnadesse. Algul oli 4 peapiiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia ja Rooma. 4. sajandil lisandus uus pealinn Konstantinoopol . Kõige tähtsamate asjade otsustamiseks kogunesid piiskopid ja peapiiskopid kirikukogudele ehk sinoditele (kreeka synodos- kokkutulek). Keisrivõim hakkas osa võtma kirikuküsimuste lahendamisest. Kristlus e ristiusk on maailma levinuim usund. See põhineb usul ainujumalasse, kes olevat muutnud oma poja Jeesuse Kristuse inimeseks ning saatnud ta taevast maa peale. Kristluse põhialused sisalduvad piiblis. Kristlus tekkis 1.saj m.a.j. arvatavasti Palestiinas. 1...
ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL JA INGLISMAAL 17.-18. SAJANDIL 1. Erinevad seisukohad uusaja dateerimises. TV 1 1453. a, sest sel aastal vallutati türklaste poolt Konstantinoopol , millega kadus keskaegne maailma süsteem. 1492. a, sest sel aastal jõudis Kolumbus Ameerikasse, avastati Uus Maailm 1517. a, sel aastal algas reformatsioon 1640. a, sel aastal Inglismaal algas kodanike revolutsioon, mis lõpetas feodaalsuhted Inglismaal, alguse sai kapitalism 17. sajandi algus, sest paljudes riikides toimusid sel sajandil mingid nende jaoks olulised sündmused 2. Uusajal toimunud muudatused majanduses, vaimuelus ja riigivalitsemises. TV 2 Kaubanduses:...