Bütsantsi ikoonimaal Sai alguse Rooma kunstist. Esialgu maaliti märtrite ja pühakute mälestuspilte, vanimad ikoonimaalid on maalitud enkaustikatehnikas. Alates 8.saj. hakati kasutama tempera värve (vee baasil munavalge, mee või muu orgaanilise ainega segatav värv). Kujutise foon enamasti kuldne, riietus võlts, keha pole aimata. Bütsantsi riigi tekkimine (kuidas, millal) 395.a jaguneb rooma Ida- ja Lääne-Roomaks. Lääne-Rooma pealinnaks Ravenna, Ida-Rooma pealinnaks Konstantinoopol (Istanbul), Ida- Roomat hakati kutsuma Bütsantsiks. Bütsantsi mosaiik Sõnum usuline ja poliitiline. Figuurid pikaksvenitatud, saledad. Pidulikud riided, väikesed näod, suured silmad. Figuurid tihedas reas, koosnes väikestest kivikestest. Figuurid tasapinnalised, ümbritsevat ruumi ei kujutata. Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar Justinianius Esimene ja Theodora ?????????????????????? Vanavene kunst (ajaline teke, kestvus) Hakkas kujunema 9.-10. Saj. ja kestis kuni 17.saj- ni
Varakeskaeg Keskaja algussündmusteks võib pidada: a) Rooma impeeriumi pealinna üleviimine Konstantinoopolisse aastal 330 b) Rooma riigi kaheks jagamine 395. aastal c) viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma keisririigi likvideerimine 476. aastal Keskaja lõpusündmusteks võib pidada: a) 1453. aastal Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku hävingut b) Ameerika avastamist 1492. aastal c) 1517. aasta reformatsiooni Saksamaal Keskaja periodiseering: 4. 10. sajand varakeskaeg : Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine 11. 14. sajand kõrgkeskaeg: tekkis Püha Rooma keisririik, ristisõjad Euroopas, linnakultuuri kujunemine 15. 16. sajand hiliskeskaeg: kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: * katolii...
Amfiteater- ovaalse kujuga avalik vaatemänguplats Vana-Rooma linnades, mis oli esmajoones mõledud gladiaatorite võitluste pidamiseks Apostel- ristiusu rändjutlustaja ja esimeste koguduste rajaja 1-2. Sajandil Augur- preester Vana-Roomas, kes ennustas näiteks lindude lennu, häälitsuste või loomade käitumise järgi jumalate tahet Bütsants- Ida-Rooma keisririik ehk riik endise Rooma impeeriumi idapoolsetel aladel 395- 1453 Byzantion- Konstantinoopol Circus Maximus Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Divide et impera- Rooma impeeriumi poliitika suhetest vanelaste ja võidetutega. Rooma ei sekkunud alistatud riikide elukorraldusse otseselt, kuid sõlmis igaühega eraldi alistumislepinguid. Edikt- kuninga või keisri eriti tähtis korraldus Etruskid- muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr.
Jeruusalemm. Ristsõja peamine eesmärk oli saavutatud. Eduka sõja järel moodustati Pühal Maal neli ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik. Maa jagati läänideks ning au kuulus Jeruusalemma kuningale. Et valdusti kaitsta, asutati 3 vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Johanniitide e Hospitaliitide Ordu ja Teutooni e Saksa Ordu. Siiski ei olnud need alad islamimaailma seisukohast tähtsad. Eelkõige oli tähtis Konstantinoopol, mitte Jeruusalemm. Kristlikud valitsejad ei osanud olukorda oma huvides kasutada. Vigade tõttu suurenes nende vastu vaen, mis viis Edessa kaotamiseni aastal 1144. *Teine ja kolmas ristisõda Edessa kaotamine viis Teise ristisõjani(1147-1149), milles osales juba 2 Euroopa monarhi: Prantsusmaa kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. Saksa ja Prantsusmaa väed ühinesid ja nad läksid piirama Damaskust(Süüria pealinn), kuis see ebaõnnestus täielikult.
Keskaja algus ja lõpp: ALGUS: 476 Rooma keisri Romulus Augustuse võimult tõukamine LÕPP: 1453 Konstantsinoopoli vallutamine 1492 Ameerika avastamine 1517 usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Mõisted: SENJÖÖR suurfeodaal; oma valdustes poliitiline-, kohtu- ja haldusvõim VASALL keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal; lään koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjäär vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest FEODAAL maaisand FEOOD maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e senjöörilt; pärandamisõigusega maavaldus DOMEEN kuninga isiklik maavaldus BENEFIITS maavaldus ilma pärandamisõiguseta ALLOOD kohustustest vaba maavaldus, pärusvaldus VARJAAG viikingite nimetus Ida-Euroopas NORMANN viikingite nimetus Lääne-Euroopas VIIKINGID muinas Skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle kultuuri õitseaeg oli 8-11. sajandil KONUNG viikingite kuningas BOND taluperemees Skandina...
Itaalia · Kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest 3.2 Antant a. 1893 Venemaa+ Prantsusmaa b. 1904 Inglismaa + Prantsusmaa c. 1907 Inglismaa + Venemaa Eesmärgid: Prantsusmaa · Vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas · Saada tagasi Elsass ja Lotring Venemaa · Soov saada oma valdusesse Konstantinoopol ja Dardanellid; purustada Türgi · Purustada Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil Inglismaa · Takistada koloniaalvalduste ümberpaigutamist ja Saksamaa muutumist maailmavõimuks 4.1 Buurid olid kolonistid, kuna algselt nad rändasid sisse Hollandist, kuigi praegused buurid peavad end põlisrahvaks, kuna sündisid ja elasid seal. 5.1 1905. aasta revolutsioon
Sõdurid kuulutasid mõne oma pealiku keisriks. Vahel oli riigis korraga mitu nn sõdurkeisrit, kes kõik omavahel sõdisid. Sõdurkeiser – madala päritoluga ja karjääri lihtsõdurina alustanud väepealik, kes valiti oma sõdurite poolt keisriks. 306. a sai võimule Constantinus (306.-337.), kes: 1) 313. a legaliseeris kristluse (Constantinus suri sõjakäigul pärslaste vastu I. kristliku keisrina). 2) rajas impeeriumile uue pealinna, mis 330.a sai nimeks Konstantinoopol (esialgu Büt- sants).Uue pealinna rajamise põhjus: Rooma riigi lääneosa, kus asus Rooma linn, oli vaesem ja vähemarenenud kui idapoolsed provintsid. Rooma oli kaotnud oma poliitilise ja kultuurilise tähtsuse ning ei sobinud asukoha poolest enam pealinnaks. Hilises Rooma keisririigis leidsid aset suured muudatused: Vald- Rooma keisririik Hiline keisririik kond Riigi- Senat valitseja nõuandja
valimiskord Mis toimus aastal 1054? Mille poolest 2 kirikut erinesid? Saadik läks patriarhiga tülli ja nad panid teineteise kirikuvande alla. Pani aluse lääne ja ida kirikule Rooma katolik kirik Kreeka katolik kirik õigeusukirik Paavst patriarh Konstantinoopol Lähtub nii isast kui ka pojast Lähtub ainult isast Tsölibaat-abielukeeld Ainult munkadel *Talupojad: Pärisorjadel on maa, kuid orjadel mitte? Talupoegade pärisorjastamine Rendihärrus – Lääne-Euroopas. Rentis kogu oma maa talupoegadele välja. Talupojad peavad tasuma kas rahas või milleski muus nt. Viljas Mõisahärrus – Ida-Euroopas. Rendib osa maad välja, teise osateeb mõidadeks (oma maa). Mõis – majanduskompleks
Itaalia · Kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest 3.2 Antant a. 1893 Venemaa+ Prantsusmaa b. 1904 Inglismaa + Prantsusmaa c. 1907 Inglismaa + Venemaa Eesmärgid: Prantsusmaa · Vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas · Saada tagasi Elsass ja Lotring Venemaa · Soov saada oma valdusesse Konstantinoopol ja Dardanellid; purustada Türgi · Purustada Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil Inglismaa · Takistada koloniaalvalduste ümberpaigutamist ja Saksamaa muutumist maailmavõimuks 4.1 Buurid olid kolonistid, kuna algselt nad rändasid sisse Hollandist, kuigi praegused buurid peavad end põlisrahvaks, kuna sündisid ja elasid seal. 5.1 1905. aasta revolutsioon
kultuuridekokkupõrget. · Millega põhjendada Bütsantsi säilimist riigina, kui samal ajal Lääne Rooma riik lagunes? Ida-Rooma püsimajäämise kasuks olid soodsamad geograafilised tingimused, rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid - Konstantinoopolil oli võimalik riigi piire kindlustada, ründajatele vastulööki anda. · Missugused protsessid viisid Rooma rahu lagunemisele? Caracalla edikt Konstantinoopol uueks pealinnaks Impeeriumi äärealade isemeelne tegutstemine 50. aasta jooksul vahetus 20 keisrit Tugev sõjaline surve kolmest suunas · Missugustel põhjustel ei ole võimalik täpselt dateerida keskaja algust ja lõppu? Too näiteid! Sest see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui ka tõlgendajast. · Mis põhjustas 1054. a kirikulõhe? Õigeusu kirik ei soovinud alluda ega muuta usutunnistust, nagu soovis Rooma paavst.
.....................4 Käsitöölised..........................................................................................................................................4 Orjad.....................................................................................................................................................5 Keiser....................................................................................................................................................5 Keisrilinn Konstantinoopol..................................................................................................................6 Hagia Sophia peakirik..........................................................................................................................6 Kloostrid ja mungad.............................................................................................................................7 Kirjandus.....................................................................................
Rahvakoosolekuid ei kutsutud enam kokku. Loodi õigusriik, kus kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Caracalla seadusega said kõik vabad kodanikud endale kodakondsuse. Puhkesid suured ülestõusud ning kodusõjad. Hilises keisririigis astusid ametisse sõdurkeisrid, kellel oli nüüd taas piiramatu võim. Loodi uusi reforme (sõjaväe reformid, maareformid).Vallutati Egiptus. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol. 395.a. eraldusid teineteisest Lääne- ja Ida-Rooma. Samal ajal põhjustas Aasia sisealadelt pärinevate hunnide sissetung Euroopasse paljude rahvaste ulatusliku ümberasumise, st Suure rahvasterändamise. Rooma keisririiki hakkas ohtralt sisse tulema germaanlasi ja keisritel ei jäänud muud üle, kui sellega leppida. Asi läks isegi nii kaugele, et aastal 410 vallutas üks germaani väepealik Rooma linna ja laskis oma meestel seal mitu päeva rüüstada
Euroopas kahanes Itaalia kultuurimõjud levisid Prantsusmaale Ida-Euroopa · Iseloomulik suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine: Venemaa Poola Türgi Türgi (Osmani) impeerium · XI sajandil vallutasid türklased-seldzukid suure osa Väike-Aasiast võtsid vastu islami usu. · XIII sajandil rajas sultan Osman I tugeva riigi. · XIV sajandil tungisid Balkani poolsaarele vallutati Kreeka, Bulgaaria, Serbia. · 1453 vallutati Konstantinoopol. · XVI sajandil vallutati Ungari. · 1529 ja 1683 piirasid Viini linna Jan Sobeski Viini lahingus 11. septembril 1683 · http://www.youtube.com/watch?v=v-BhRWAjY Poola · 1385 Krevo unioon Poola ja Leedu vahel (Poola kuninganna Jadwiga ja Leedu suurvürst Jogaila) · 1569 liitus Leedu Poolaga ühtseks riigiks · Poolale allus ka Valgevene ja suur osa Ukrainast. · XVI sajandil kujunes Poolas aadlivabariik - Rzeczpospolita
Õppisid erinevaid kultuure paremini tundma. Roomakatolik kirkik tungis edasi kahte kohta Pürenee poolsaarele ja Läänemere regiooni. Mingi muu pask Rooma rahu langemine- algas Marcus Aureliuse surmaga. Impeeriumi kaitsepiirid hakkasid variseme, tugevnesid välismõjutused. Peamine kaitsepiir Roomale barberite eest oli Rooma vall. Rahu langemisele aitas kaasa Caracall edikt, mis andis kõigile elanikele kodaniku õigused(maksulaekumine suurenes). Diocletianus lõi vahepeal stabiilsuse. Konstantinoopol sai 330.aastal pealinnaks. Piiridel kaitse nõrgened, paljud barbarid ja põgenikud murdsid riiki sisse. 410.aastal rüüstati Rooma linn ja loodi esimene barbarite kuningriik. Lääneosa oli barbarite võimu all, kui väejuht Odoaker kukkutas viimse keisri Romulus Augustuluse. Ida-Rooma(BÜTSANTS) püsis 15.sajandini, kuna tal oli parem kliima, ja rohkem inimesi. Võimalus sõdida merel ja kaitsta end barbarite eest. Valitses keiser, riiginõunikud, deemosed. Kehtis
REFERAAT Rooma ja Bütsantsi kunst Sirly Himmaste Rooma ja Bütsantis kunst. Roomlased vallutasid Kreeka ning liitsid selle Rooma riigi külge. Roomlaste eelkäijateks Itaalia pinnal olid etruskid. Nende päritolust ja kultuurist on ka tänapäeval üsna vähe teada. Etruski tempel sarnaneb teatud määral kreeka peripteeriga, tal on tsella, sambad ja viilkatus, kuid ta esikülg on tugevamini rõhutatud. Templid ei olnud ainuüksi jumalate eluasemed, vaid ka pidulike jumalateenistuste kohad. VI ja V saj. e.m.a. pärinevatel etruski maalidel, mida on palju säilinud Chiusi ja Corneto hauakambriteks, kus on palju ühist kreeka vaasimaaliga. Kõige ilmekamalt aga avaldub etrutskite kunsti omapära hauaskulptuuris. Sarkofaage, milles lamasid abielupaaride laibad, oli kombeks kaunistada lahkunute por...
ühendatud Süüria Seldzuki päritolu Zengidi dünastia alla. Zengidi dünastial oli aga konfliktFatiimide dünastiaga Egiptuses, mis lõppes Egiptuse ja Süüria alade ühendamisega Saladini poolt. Kolmas ristisõda oli nagu teine ristisõda läbi kukkutatud. Kuus aastat hiljem puhkes neljas ristisõda. Neljas ristisõda (1202-1204) Algselt oli see mõeldud Aijubiidide riigi tuumiku Egiptuse vallutamiseks, kuid selle asemel vallutati õigeusuliste kristlaste linn Konstantinoopol mis on Bütsantsi pealinn. Viies ristisõda (1217-1221) Viienda ristisõja kuulutas välja paavst Honorius III. Kristlaste eesmärk oli järjekordselt proovid tagasi vallutada endale Jeruusalemma. Kuid kristlased olid aru saanud, et Jeruusalemma otse tagasi vallutada ei saa, otsustati, et selleks, et Jeruusalemma tagasi vallutada, tuleb kõigepealt purustada riik, mille valdusesse need alad kuulusid. Kuues ristisõda (1228-1229)
käest ristima. 3. Ristisõda 1189-1192 Vabastada Kaotai sõjas. Jeruusalemm Kokkulepe, et muhameedlaste palverändurid käest võivad linna külastada. 4. Ristisüda 1204 Vallutada Egiptus Vallutati hoopis Konstantinoopol. RÜÜTLIORDUD MIKS TEKKISID RÜÜTLIORDUD Rüütlid tahtsid jääda jumalat teenima relvis. Oli vaja kaitsta äsja rajatud riike. Kaitsta oli vaja palverändureid. KOLM SUURIMAT RÜÜTLIORDUT OLID TEMPLIORDU, JOHANNIITIDE ORDU JA SAKSA ORDU.
Dominaadi ajal keelati neil lahkuda, võeti liikumisvabadus. Koloonid muudeti sunnismaisteks. Hakkasid ilmnema pärisorjuse alged. Rohkem kannatasid lääneprovintsid. 4.sajandil viidi Rooma riigi keskus itta. 330 sai keskuseks Konstantinoopol(tänapäeva Istanbul), sel ajal valitses keiser Konstantiinus. Põhjused: lääne osa oli rahutu, ida rahulikum. Majanduslikult oli see osa jõukam. Rooma riigi lõplik lõhenemine toimus 395 a – Ida- ja Lääne-Rooma. Ida-Rooma keskus oli Konstantinoopol, Lääne-Rooma keskusteks olid Milaano ja Ravenna. Suuresti Lääne-Roomas valitsejad ise midagi ei otsustanud, nende üle otsustasid germaani väepealikud. 476 aastal enam asemele ühtegi keisrit ei pandud. 313 aastal kuulutati kristlastele usuvabadus – ristiusk muutus igati seaduslikuks usuks. Seda seadust tuntakse Milaano edikti nime all. Kui alguses ristiusk legaliseeriti, siis 4.sajandil(391) kuulutati ristiusk Rooma riigi usuks. Kõik ülejäänud usud oli keelatud.
Mägede olemasolek. Ümbritsetud saartega. Itaalia ümber suured saared. Rannajoon Itaalias vähem liigendatud. Vana-Kreekas liiga kõrged mäed, takistavad maismaa liiklust. Itaalias mõeldav teravilja kasvatus. Rooma provintsid Lääneprovintsis oli ladina keel. Arengutase madal. Suurimad linnad Rooma, Kartaago, Pariis, London. Asus Britannias, Gallias, Hispaanias, Aafrikas, Germaani aladel. Idaprovintsis oli kreeka keel, kürge arengutase. Linnadeks Alexandria,Ateena, Jeruusalemm, Konstantinoopol. Talupoeglik maavaldus, Kningate aeg (753-509 eKr) Valitses kuningas Romulus ja järgmised 7 kuningat. Vabariigi kehtestamine. Etruskide hiigelaeg Itaalias. Rooma vabariik (509- 265) Valitses senat, riigiametnikud ja 2 konsulit. Itaalia lõplik vallutamine. Rooma varane keisririik (30. eKr 235 pKr) Valitsejateks Octavianus e Augustus, keiser Nero ja Traianus. Kehtestati Rooma rahu. Hiline keisririik e dominaat -Rooma riigi lagunemine 3. saj poliitiline ja majanduslik kriis
Peetrus Jeesuse jünger õpetaja eluajal, peale Jeesuse surma, pani Roomas aluse kristlikule kogudusele ja sai esimeseks Rooma piiskopiks Paulus kõige mõjukam kristluse levitaja, kes pöördus ristiusku peale Jeesuse surma Hieronymus tõlkis Piibli ladina keelde 4 saj pKr Diocletianus keiser, suutis lõpetada segadused ja riigi uuesti jalule seada (284-305) Constantinus Suur jätkas Diocletianuse ümberkorraldusi, legaliseeris ristiusu, impeeriumi uus pealinn Konstantinoopol Theodosius Suur viimane keiser, kes riigi mõlemad pooled oma võimu alla ühendas Odoaker germaani väepealik, kukutas Lääne-Rooma keisri võimult Justinianus keiser, vallutas tagasi läänepoolsed alad ning alistas Põhja-Aafrika ja Itaalia, edendas riigi sisekorraldust Augustinus hilise antiikaja silmapaistvaim kristlik õpetlane, ta oli saanud paganliku hariduse ja kasvatuse, kuid pöördus hiljem ristiusku, õigustas askeesi, teosed ,,Jumala riigist", ,,Pihtimused"
Kordamine (Varakeskaegne Euroopa) Õp. Lk. 7-9; 15-32; 39-66 1. Millal ja kelle poolt võeti kasutusele termin ,,keskaeg"? 1469 Giovanni Andrea (paavst Paulus II raamatukoguhoidja). 2. Milliseid sündmuseid peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Alguseks: 330 Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol; 395 Rooma riik jagati lääne- ja idaimpeeriumiks; 476 Viimane Lääne-Rooma keiser kukutati. Lõpuks: 1453 Türklased vallutasid Konstantinoopoli; 1492 Avastati Ameerika (Columbus); 1517 algas Saksamaa revolutsioon (Marthin Luther). 3. Kuidas jaguneb keskaeg? Vara Keskaeg (4-10. saj); Kõrgkeskaeg (11-14. saj); Hiliskeskaeg (15-16. saj). 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud? Preestrid, sõdurid, talupojad. 5. Miks Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis? 395 1453; parem sõjaväe ülesehitus, aktiivne kaubanduselu (head kaubateed), Bütsantsi kuldmü...
VARAKESKAJA KULTUUR, RELIGIOON JA ÜHISKOND Rooma riigis oli teaduskeeleks kreeka keel ja ka suurem osa kultuurist oli kreekakeelne või vähemalt sellest tugevasti mõjutatud. Keskaja teaduskeeleks Euroopas sai ladina keel, kuid mahajäämus Vahemere idaosa regioonist oli silmatorkav. Bütsants püsis sajandeid kultuuriliselt arenenuma riigina, selle pealinn Konstantinoopol oli maailma suurim ja tsiviliseerituim linn. Isegi muslimid, kes Araabias oma kalifaadi asutasid, olid rohkem arenenud. Kreeka filosoofiat ning hellenistlikku pärandit kasutades rajasid islamistlikud valitsejad ühiskonna, mis edestas teaduses ja kultuuris Euroopat pika puuga. Ehkl siis keskaja Euroopa oli vaimses mõttes mahajäänud barbaarne piirkond kuni 12. sajandini. Alles siis hakati rajama ülikoole ning algas euroopa tsivilisatsiooni võidukäik.
Feodaaltsivilisatsioon- Euroopa ühiskond keskajal Emma-Belinda Müürsepp 10a Feodaalsüsteem kujunes lõplikult välja umbes aastal 1000, Karolingide impeeriumi aladel. Feodaalse killustuse ajal oli kuningavõim äärmiselt nõrk. Feodaalsuhete kujunemisele aitas kaasa Karl Martelli teostatud sõjaväereform varakeskajal, mis lõi rüütlite ratsaväe. Lisaks aitas feodaalsuhete kujunemisele kaasa rahvasterändamine. Feodaalühiskonna tunnusteks olid katoliiklus ja feodalism. Keskajal puudusid administratiivne ja keskvõim. Valitsemine sai rajaneda vaid isiklikel suhetel. Feodaalkorda võibki mõista kui ühiskonna valitsemise viisi, mis põhines alluvussuhete võrgustikel. Nende aluseks oli isanda e. senjööri ja vasalli e. läänimehe suhe....
6. Kristlased ja Rooma riik - vastuolude põhjused Suhtumine teise usundi (paganluse) esindajatesse Keiser kui jumal – kristlaste monoteism Kristlaste tagakiusamine, märtrisurm (märter – usukannataja) RISTIUSK HILISES ROOMA KEISRIRIIGIS (§ 30) 1. Ristiusu kiriku organisatsioon (piiskopkond (diötsees, ülesanded, peapiiskop e. metropoliit, esialgsed peapiiskopkonnad: Jeruusalemm, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol, sinod) 2. Kristluse legaliseerimine ja ristiusu vastuvõtt, hilise keisririigi lagunemise algus. Mis toimus neil aastatel? - 313. a. – - 330. a. – - 381. a. – - 395. a. - 3. Kloostrite teke (askees, eremiit, munk, klooster, tegevus, mõju) 4. Pühakirja sünd - 3. saj. eKr – tõlgiti kreeka krrlde juutide püha raamat Vana Testament (juudid ei osanud enam heebrea keelt) - 2
Absolutism Prantsusmaal ja Inglismaal 17.18 saj. 1) Erinevad seisukohad uusaja dateerimises. 1453. sest sel aastal vallutati türklaste poolt Konstantinoopol, millega kadus keskaegne maailma süsteem. 1492. sest Kolumbus jõudis Ameerikasse 1517. sest Algas Reformatsioon 1640. sest Inglismaal algas kodanlik revolutsioon mis lõpetas feodaal suhted inglismaal, alguse sai kapitalism. 17. saj algus, sest Paljudes riikides toimusid sel sajandil mingid neile tähtsad sündmused. Minu jaoks on kõige loogilisem aasta 1517, sest see hõlmas kogu euroopat.
kauplemiskohad, ka varasematest keskustest eemal. 16. Missugused ühiskonnakihid ja tegevusalade levivadtänu linnadele? Linn vajas talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust oma elanikkonnale. 17. Missugustes Euroopa piirkondades tekib eritipalju linnu? Kesk- ja Lääne-Euroopas 18. Milline linn oli Euroopas elanike arvultesikohal? Millised Lääne-Euroopa linnad jäid kusagile 100 000 elanikupiirimaile? Esikohal Konstantinoopol, siis Veneetsia, Firenze ja pariis 19. Kust on tulnud Eestiski kasutusel olnudlinnavalitsuse nimi raad? Saksa keeles nõukogu on Rat. 20. Mida kujutasid endast privilegeeritud kaupmeeste ja käsitööliste korporatiivsed ühingud? Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena. Nad moodustasid oma liikmetest linna kaitsesalku, korraldasid ühissöömaaegu, osalesid ühiselt linnapidustustel. Neil olid oma kabelid ja kaitse pühakud. 21
Ajaloo kodutöö 1) Keskaeg algas 5.sajandil 476.aastal. 2) Keskaeg lõppes 15.sajandil. 3) Keskaeg jaguneb varakeskajaks, kõrgkeskajaks ning hiliskeskajaks. 4) Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne- Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. 5) Frangi riigi rajajaks peetakse kuningas Chlodovech'i. Frangi riik rajati 5. Sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid enamiku Galliast. 6) Aastal 732 võitis Frangi majordoomus Karl Martell Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning tegi lõpu nende vallutustele Lääne-Euroopas. 7) Karl Suur laiendas riiki peaaegu...
1202. Kevadel tulidki Veneetsiasse kokku suured prantslaste ja seal nendega ühinenud sakslaste salgad. Seal lepiti kokku kaupmeestega, kes lubasid nad kohale viia mööda mereteed, kuid esitasid ka tingimuse, et ristisõdijad peavad neid aitama võitluses mereröövlitega. Nii vallutatigi nende "pesa" Zara linn. Veneetslased suutsid aga veenda sõdalasi, et pole vahet, kas võidelda Pühal Maal või Bütsantsi vastu ja nii vallutatigi 1204 tormijooksuga Konstantinoopol. Lõhuti rohkem, kui suudet kaasa tuua. Ei halastatud isegi kloostritele, kirikutele ja raamatukogudele. 1268-Egiptlased vallutasid Antiookia 1291-Langes viimane tugipunkt Akka Idamaadele suunatud ristisõdade mõte kadus ning peagi avastasid kristlased palju teisi Euroopa rahvaid, keda ristida. Ristisõdade tulemused Kaubavahetuses algas kiire tõus. Juhtivateks linnadeks said Itaalia linnad. Samuti õpiti tundmatuid käsitöövõtteid. Nt hakati valmistama paberit. Suur oli ka kultuuriline
Leiti, et Türgi lagunemisest lõikaks kõige suuremat kasu Venemaa, kelle valitsejad olid ammustest aegadest unistanud õigeusu hälli Konstantinoopoli vallutamisest ja muistse Bütsantsi keisririigi taastamisest Osmanite Türgi arvelt. Lisaks sellele jahiti Balkani slaavlaste alasid, mis kõik kokku avasid Austria, Prantsusmaa ja Inglismaa silmis kohutava perspektiivi SuurVenemaast, mille kontrolli alla oleksid läinud nüüd lisaks Napoleoni sõdade käigus saadud Poolale ja Soomele ka Konstantinoopol ning hiiglaslikud territooriumid Balkanil. Vältimaks niisugust jõudude tasakaalu nihkumist, asusid Austria, Prantsusmaa ja Suurbritannia teatud mõttes opositsiooni Venemaa suhtes. Eriti hoogustus see vastuseis keiser Nikolai I valitsemisajal (18261855), kes siseriiklikult oli asiaatlik despoot ning välissuhetes täis sõjakaid ambitsioone. Nõnda viisid riikidevahelised erimeelsused 1850ndate algul sõtta ühelt
enam efektiivne ning levisid haigused, epideemiad. Ristiusu kiriku kujunemine- keiser Constantinus Suur legaliseeris ristiusu. Peamine sruktuuriüksus piiskopkond eesotsas piiskopiga, kes korraldas kristlaste usuelu, et ei leviks väärõppust. metropoliidid - kristlike koguduste emalinnade piiskopid. Neil oli suur otsutamisõigus ristiusku puudutavates küsimustes. Esialgsed peapiiskopkonad: Jeruusalem, Aleksandria, Antiookia, Rooma, hiljem Konstantinoopol. Kõige tähtsamate asjade otsustamiseks kogunesid piiskopid ja peapiiskopid üleriigilistele kirikukogudele- sinoditele. Kirik sai peagi sai Rooma impeeriumi üheks tähtsamaks oranisatsiooniks. Kasvas ristiusu populaarsus riigis. Piiskopid muutusid peamisteks kohtu- mõistjateks- kirik hakkas üle võtma riigivõimu funktsioone.
FEODAALKORD a)maasuhted 1)vasall kohustas senjööri ustavalt teenima,eelkõige tema kutsel sõjateenistusse ilmuma 2)vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu andma 3) vasall pidi lunaraha maksma,kui senjöör vangi sattus ja kingitusi tegema, kui senjööri vanim tütar abiellus 4)vasall andis end senjööri kaitse alla,senjöör aga andis vasallile kasutada maatüki koos seal elavate talupoegadega b)rüütliks saamine 1)alustas 7 aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas,kus talle õpetati häid kombeid 2)15a. Sai paazist kannupoiss,kes õppis ka ise võitlus võtteid 3) 20a. Löödi noormees pidulikult rüütliks 4)rüütliks löömise traditsioonis kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned c) relvastus 1)piik-püüti vastast sadulast piasata 2)mõõk -kasutati lühivõitluses 3)kiiver-kaitses nägu 4)kilp- kaitses,kandisperekonna vappi TALUPOEGADE ÕIGUSLIK JA ...
Protesteeriti katoliku kiriku vastu, mis oli keskaja jooksul paljude arust Jeesuse õpetusest ja Piiblist kaugenenud. Protestante on kokku u 500 miljonit. 3) suur kirikulõhe: Pärast Nikaia kirikukogu (325) jäi kirik mõneks ajaks suhteliselt ühtseks. Aja jooksul arenes välja kaks erinevat kristluse suunda üks Lääne-Roomas, teine idas. Läänes oli keskuseks Rooma linn ja keeleks ladina keel, Idas keskuseks Konstantinoopol ja keeleks kreeka keel. Keskajal kaugenesid ida- ja läänekristlus teineteisest veelgi, kuni viimaks 1054. aastal viskasid Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh vastakuti teineteist kirikust välja Suur kirikulõhe. Nii tekkis kristlusesse kaks peamist voolu katoliiklus (läänes) ja õigeusk (idas) 4) reformatsioon: usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn
Suure Rahvasterändamise põhjustas hunnide sissetung Euroopasse 4. sajandi algul. Hunnide pealetungi pani seisma alles Katalaunia väljadel peetud lahing 451. aastal, mille lääneroomlased võitsid, see oli ka nende viimane väljapaistev saavutus sõjatandril. IDA-ROOMA RIIK EHK BÜTSANTS Bütsants oli Rooma tavade ja kultuuri säilitaja keskajal. Võimsaim riik Vahemere ääres 5.-6. sajandil. Ametlik keel kreeka keel (7. sajandist). Linnad väga arenenud, pealinn Konstantinoopol (rajatud 330). Geograafiliselt soodne asend. Kogu võimutäius kuulus keisrile ehk basileusile. Kuulsaim keiser Justinianus I (527-565). Teda iseloomustavad suured vallutused. Ta võttis eesmärgiks kunagise Rooma keisririigi taastamise endistes piirides. Seda ta teha küll ei suutnud, ometigi vallutas ta Itaalia, Aafrika põhjaranniku, Hispaania lõunaosa, Vahemere saared. Samas võitlus Pärsiaga edukas polnud. Pani kirja kolmeosalise Rooma õigusel põhineva seadustekogu.
Kunsti allakäik 4. saj (Constantinuse portree). Tahvelmaalid ei ole säil., seinamaalid (Pompeji) - mosaiik, fresko. Temaatika väga lai. Koos Rooma riigi langusega kaotas ka kunst originaalsuse, muutus nõmedaks. 8. Hiline Rooma keisririik 3. saj - häving, kodusõjad jms. Väepealikud võimul. Välisvaenlased. Diocletianus (284 a) koondas taas riigi - hilise keisririigi algus. Ida-Rooma, Lääne-Rooma. Constantinus Suur (306- 337) - legaliseeris kristluse, Konstantinoopol. Theodosius Suur - üh. kaks poolt viimast korda, peale 395. a jag. lõplikult. Hunnide sissetungid - Suur rahvasterändamine - germaanlased - hakkasid võimu haarama - 476 - Lääne-Rooma, vanaaja lõpp. Keisril piiramatu võim, ametnikkonnad. Keskvõimu kontroll. Linnaelu allakäik. Orjade väh. Naturaalmajandus, osteti sisse. Koloonid - suurmaaomanike sõltlased. Seisuslik ühiskond. Sõjaväe reformid - reservvägi - sundvärbamine - barbarite sissevool.
Ida rooma riik e. Bütsants Territoorium, rahvastik ja riigikorraldus. · tekkis 395. Aastal, kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne ja I-Rooma riigiks. Pealinnaks Konstantinoopol · Terriktooriumil elasid kreeklased, bulgaarlased, juudid, syyrlased, armeenlased jt. Riigikeeleks kreeka keel · Säilisid kohalikud kultuuritavad, millele lisandusid kristluse erivoolud. · Monofüsiitide õpetus õpetus, mis levis egiptuses, väitis, et Kristusel on vaid üks jumalik loomus. · Kogu võimutäius (kõrgem sõjaline, administratiivne ja kohtuvõim) kuulus keisrile e. Besileusele. ( võimu piiras
lõhenemine: Bütsantsi ei peetud enam Rooma keisririigi järglaseks, Lääne-Euroopa ei kuuletunud enam talle. Varakeskaega esimest ajajärku nim. tumedaks ajajärguks (5. – 8. saj. Algus). Sellel perioodil käis antiiktsiv. alla, hääbusid linnad, kultuuri ja antiiktsiv. Mandumine. Langus puudutas vähem Vahemere piirkonda. Hoopideta ei pääsenud ka Bütsants, mis muutus antiiktsiv. jätkajaks. Bütsantsi kultuur muutus Kreeka-keskseks. Kristliku maailma suurlinn oli Konstantinoopol. Tumedat ajajärku ei eksisteerinud Araabia Kalifaadis. Varakeskaeg oli Araabia maade kõrgpunkt. Tohutud kultuuri, kunsti, kaubanduse edusammud. Araablased kujunesid kultuuri levitajateks Euroopas. Tõus hakkas toimuma 8. saj. Alguses. Bütsantsi jaoks kujunes eksistentsiaalseks 7. saj., kuid hoolimata võõrvallutajate sissetungist, jäi riik püsima. Suureks ohuks kujunesid araablased ja bulgaarlased. Jätkusid sisevastuolud: 725 – 843 avaldasid mõju pildisõjad.
Siis elvis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus. Kogu keskaja vältel oli mingil määral kasutatud antiikaja kultuuripärandit kuid alati seda madamalt hinnatud. 15sajandil aga hakati kreeka ja rooma kultuuri pidama oluliselt väärtuslikumaks. Sellele järgnenud 1000 aasta pikkune ajajärk keskaeg. Antiigi tundmaõppimine. Rinascita taassünd. Suure õhinaga õoiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. 1453 kui vallutati Konstantinoopol vahendasid põgenenud haritlased Itaaliasse kreeka kultuuripärandit. Loodeti luua midagi samaväärset või isegi paremat. Humanism veendumus, et suurim väärtus on inimese vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste tarkuse, ilu, julguse jms järgi. Ideaaliks polnud enam liha suretav munk, vaid üksikisik kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt. Maailm muutus ühtseks ja ühemõõtmeliseks.
k. komos ode lõbus lärmitsev salk + laul) naljakas, koomiline näidend. Arenenud dionüüsiate lõbusamast osast karnevalirongkäigust (ENE 4) Theatron antiikajal tähistati selle sõnaga pealtvaatajate istmeridu, tänapäeval on teater asutus, kus saab vaadata kas sõna-, tantsu- või muusikaetendusi teater. Mõiste keskaeg võttis 1469 aastal kasutusele paavsti raamatukoguhoidja Giovanni Andrea. Keskaja alguseks loetakse kas aastat 330, kui Rooma uueks pealinnaks sai Konstantinoopol, aastal 395, kui rooma jagunes lõplikult kaheks või aastat 476, kui kõrvaldati võimult viimane lääne-Rooma keiser. Keskajaloli ühiskonda kuulumise vältimatu tingimus katoliiklaseks olemine. Keskaja vaimseks sisuks oli jumala ja saatana võitlus iga kristlase hinges. ühiskond jagunes kolmeks:palvetajad, preestrid, sõdijad, töötegijad (orje polnud). Keskaja ühiskonna liikmed olid peamiselt kirjaoskamatud. Draama saavutas kõrgtaseme XIV XV sajandil
KÕRGKESKAEG: 1)valitseb feodaalkorraldus 2)kujuneb lõplikult välja seisuslik kord 3)areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad 4)tsunftikäsitöö õitseaeg 5)kaubanduse areng 6)algab tsentraliseeritud riikide teke 6)ristiusk 7)rahvastiku kasv HILISKESKAEG: 1)kapitalistliku majanduse teke 2)keskajale omased tunnused asenduvad uusaja omadega 3)feodaalsuhete ja rüütliväe tähtsuse langus 4)100a sõda-Inglise ja Prantsusmaa vahel, Prantsumaa sai oma valdused tagasi INGLISMAA KUNINGAVÕIM: William: kehtestas feodaalsuhted, kõik Inglismaa ülikud, ka kuninga vasallide vasallid pidid talle truudusvande andma Henry II: pani aluse Plantageneti dünastiale, korraldas valitsemist kohtadel ja tugevdas kohtuvõimu, kujunes uus tavaõigus PRANTSUSMAA KUNINGAVÕIM: Philippe II Auguste:kasvatas endale alluva domeeni kolmekordseks, osavate poliitiliste trikkidega ning ka relvajõudu kasutamata murdis kuningas oma vastaste võimu, koolitati välja suur hulk osavaid ...
· Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk. KESKAJA LÕPP · Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika. · Aasta 1453, kui vallutatakse Konstantinoopol. · Aasta 1520 ja 1530 vahel, kui tekkis trükikunst. · 14. sajand ja 15. sajand, kui tekkis renessanssi ajastu. · Aasta 1517, kui toimus reformatsioon. KESKAJA PIIRID 1. Varakeskaeg
Põhiplaanilt sarnases kirik ,,T" tähega. Tavaliselt olid kirikud ilma tornita kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Lihtsa kirikuhoone sisemus kaunistati seina maalide ja mosaiikidega. Oma säravase värvidega muutsid mosaiigid kiriku seest väga sitaseks. Kõige tähtsam varakristliku kunstis on Basiilika kasutusele võtt. Kirik jagati kolmeks osaks niinimetatud kolmeks lööviks. Bütantsi kunst Konstantinoopol on praegu Istanbul ja see on kreeka keeles Bütsants. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist kaasaarvatud Kreeka. Bütsants sai Kreeka kunsti traditsiooni säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle arenesid armastavad idamaad. Bütsantslik toredus meeldis keisrile nii, et Bütsantsi kunstil on suur hiilgus tänapäeval. Bütsants on ristiusune maa ja ta keeruline kompleks ja nn Kreeka katoliikliku kiriku osa mõjus kunstile väga palju
Talupoegadelt laekuv maks moodustas olulise osa riigi tuludest. Alalised maksuraskused sundisid talupoegi sageli laenu vtma. ha enam talupoegi ji maata. Nad muutusid rentnikeks vi suundusid linna elatist otsima. Talupoegade laostumisest sai XI sajandil suur probleem. See ti kaasa sjave nrgenemise ja oli vib-olla ks Btsantsi allakigu peamisi phjuseid. Linnaelu, kaubandus ja ksit: Sria ja Egiptuse jukad linnad langesid araablaste ktte ja araabia piraadid hirisid Btsantsi kaubandust, kuid Konstantinoopol psis sellegipoolest suurlinnana ning kaubavahetus idamaadega ei katkenud. IX sajandis algas uus tus. Suur osa Euroopa ja idamaade kaubandusest toimus Btsantsi kaudu. Btsantsi kaubandussidemed ulatusid araabia maade vahendusel Indiani, Suurt Siiditeed mda Hiinani ja teiste maadeni. Konstantinoopoli kaupemehed ja ksitlised koondusid ri- ja ametihingutesse, s.o kollegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutustele. Mnede toodete, nt siidriide kauplemine oli eriti range kontrolli all.
Suure osa moodustas sellest Itaalia ja Hispaania . Keisririik oli jaotunud hiliseks ajajärguks Lääne-Rooma riigiks ja Ida-Rooma riigiks . Selle viis täide keiser Dioclitianus. Lääne-Rooma riiki kuulusid Aafrika, Hispaania , Itaalia, Rooma , Inglismaa, Gallia, Korsika, Sardiinia ja Kartaago . Ida-Rooma riiki kuulusid Makedoonia, Traakia, Daakia, Pontos, Aasia, Küpros, Kreeka ja Egiptus . Ida- Rooma riiki kuulus hilis keisririigi ajajärgul pealinn Konstantinoopol. Selle rajas sinna keiser Constantinus Suur . Viimaseks keisriks , kes riigi mõlemad pooled oma võimu alla ühendas oli Theodosius Suur . Ühtset riiklust nende vahel välja ei kujunenud , kuid tekkisid tugevad hõimuliidud . Tegu ei olnud kahe eraldiseisva riigiga vaid territooriumiga , millel olid juhtideks kaks erinevat keisrit . Arvan , et on väga märkimisväärne , et Rooma keisrid suutsid hallata kogu seda ala . Samuti olen seisukohal , et oli mõistlik jaotada see suur impeerium
princeps'i vahel. Rahvakoosolekuid ei kutsutud enam kokku. Loodi õigusriik, kus kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Caracalla seadusega said kõik vabad kodanikud endale kodakondsuse. Puhkesid suured ülestõusud ning kodusõjad. Hilises keisririigis astusid ametisse sõdurkeisrid, kellel oli nüüd taas piiramatu võim. Loodi uusi reforme (sõjaväe reformid, maareformid).Vallutati Egiptus. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol 395.a. eraldusid teineteisest Lääne ja IdaRooma. Patriits jõukad isikud, kes pärinevad senatisse kuuluvatest suguvõsadest Plebei lihtrahvas, kes olid jõukad või siis keskmiselt jõukad jalaväelased Rooma õigus Roomas oli riigikorraldus ja kohtupidamine seadusega kindlaks määratud, kõigi inimeste suhtes kehtis seaduse ülimlikkus. Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, kedagi ei tohinud ilma kohtuta süüdi mõista, kõigil oli õigus apelleerida keisrile endale
saj. jooksul kadusid traditsioonilised kaubateed · Euroopa kaubandusbilanss Idamaadega oli negatiivne · Üksluine toit tingis vajaduse vürtside järele Keskaja lõpul hakati Euroopas tundma üha enam vajadust väärismetallide järele, aga kuna kulla ja hõbedavajaduste rahuldamiseks ei olnud Euroopas enam võimalusi, tuli hakata seda otsima kaugemalt. Legendide põhjal mindi otsima neid ,,Indiatesse", kasutades võimalikult lühikesi ja turvalisi mereteid. Kui vallutati Konstantinoopol muutus asi eriti pakiliseks ja samuti mängis suurt rolli kahe suure kaubalinna rivaalitsemine(Genova ja Veneetsia).Seni kontrollis neid sidekanaleid Genova nüüd aga tuli asju hakata ajama Veneetsia kaupmeestega. Maadeavastuste eeldused : · Seni polnud eeldusi ookeanisõiduks. Ka viikingid reisisid rohkem saarelt saarele. Tehnilised eeldused kujunesid alles 15. saj. · Uut tüüpi laev: karavell. o kolmnurkne nn. "ladina puri" võimaldas sõita igasuguse tuulega (ka
BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Taust: Al 6. saj eKr Kreeka koloonia Paiknes Väike-Aasias Türgi läänerannikul 395 a Ida-Rooma riigi pealinn Konstantinoopol- constantinuse järgi hõlmas enda alla Kreeka ja Väike-Aasia kultuurilised mõjutused: Kreeka, Rooma, Väike-Aasia kultuurist valitsejaks piiramatu võimuga keiser- nii ilmalik kui ka usuline võim riigi keeleks kujunes kreeka keel bütsanti patriarhide ja Rooma paavstide vaheline usulõhe: Ida poole Konstantinoopolit jääb õigeusk, lane poole katoliiklus eesmärgiks ehitada II Rooma Arhitektuur: peamiseks sai kirikute ehitamine kirikutüübiks oli tsentraalehitis- kiriku keskpunktik on täpselt keskel kiriku äärmistest ühekaugusel (võis olla ka 5 kuplit) 6. saj alustati Hagia Sophia katedraali ehitamist, seda alustas keiser Justinianus, ta ühendas hoone juures basiilika ja tsentraalehitise, sai uus hoone- kuppelbasiilika u...
ning üha enam talupoegi jäi maata. Kuigi keisrid püüdsid seadustega talupoegi toetada ja maade kokkuostmist takistada, sai talupoegade laostumisest XI sajandil suur probleem. See tõi kaasa sõjaväe nõrgenemise ja oli võibolla üks Bütsantsi allakõigu peamised põhjuseid. 3. Linnaelu, kaubandus ja käsitöö Süüria ja Egiptuse jõukad linnad langesid küll araablaste kätte ja araabia piraadid häirisid Bütsantsi kaubandust, kuid Konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ning kaubavahetus idamaadega ei katkenud. Suur osa Euroope ja idamaade kaubandustest tomus Bütsantsi kaudu ja nii riik kui ka kaupmeeskond võitis sellest suurt tulu. Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid araabia maade vahendusel Indiani, Suurt Siiditeed mööda Hiinani ja Musta merre suubuvaid Ida-Euroopa jõgesid pidi idaslaavlaste ning soomeugrilaste aladeni.
Kristlus levis - 1. Kuna see usk ei teinud vahet kas ollakse vaene, rikas, ori või mees. 2. Rändjutlustajad levitasid seda. Sõdurkeisrite ajajärk - Constantinus Suur 306-337. Sündmused : Kuulutas välja usuvabaduse. Laskis rajada riigi idaossa Euroopa ja Aasia piirile, uue pealinna Konstantinoopoli. Rooma impeerium jagunes : · Ida-Rooma · Lääne-Rooma - Konstantinoopol 395 pKr. Keiser Theodosius Suur jagas surres riigi kahe poja vahel. Lääne-Rooma keisririik 476. aastal. Kuna germaani soost väepealikud hakkasid tegutsema keisritest sõltumatult. Üks germaani väepealik kuulutas tollase Lääne-Rooma keisri võimult kõrvaldatuks, ja tunnistas Ida-Rooma keisrit kui riigipead, ning hakkas ema asemikuna Itaalia üle valitsema. Itaalia Germaani rahvaste kuningatele.
AJALUGU KESKAEG KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED 1.Dateeri keskaeg Dateeri keskaeg 5-15 sajand Miks just seda sündmust seostatakse keskaja lõppemisega, milles seisnes sündmuse pöördeline tähtsus? Ameerika avastamine ja reformatsioon, milles muudeti maailma pilti tehes uue välimuse ja elu. 2.Islam- millal tekkis, kus, kellega seostatakse usundi teket, mida tähendab mõistena. Islam- 7 sajand, Mekas, Muhamed ehk jumala tahetele allumine. 3.Islami 5 tugisammast Usutunnistamine Paastud Palverännakud Palvetamine Almuste jagamine Kuidas nimetatakse püha raamatut ja palvepaika? Püharaamat ehk Koraan, palvepaik ehk Meka 4.Muhamedi seos Meka ja Mediinaga. Muhamed elas Mekas ja oli sealt pärit, kuid teda visati linnast välja kuna ta polnud sealset usku. Seega Mekasse jõudes hakkas ta uut usku levitama ja inimesi kaasa meelitama ning hiljem sai Mekas samuti au. 5.Mille poolest erineb islami kunst kristlikust kunstist? Islamis ei tohi ega ei kujutata...
1.Pane kirja antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos Tähestik, demokraatia, poliitika, tänapäeva teadustele, meditsiin, rahvusvahelised mõisted, kohtupidamine, Ladina keel, Arhitektuur, Sõjandus, kunst 2.Kirjelda hellenite kasvatust, haridust ja igapäevaelu Poiste harimine/kasvatamine, tüdrukute harimine oli pere enda teha, ühiskond oli patriarhaalne, haridus – Homerose eeposed– sportlikud harjutused, aksepteeriti homosuhteid, naine kodus, vaestel vähe haridust, rikkad võimaldasid rohkem 3. Ateena Sparta Demokraatlik valitsemisviis Valitsemises osalesid spartiaadid (10%) Lihtrahval sõnaõigus Perioigid tegelesid käsitöö ja kauplemise...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
