Eksisteerib küll, ja seda peamiselt inimeste poolt, kes arvavad, et kohtutes valitseb ebaõiglus ja väärilist karistust süüalusele sealt niikuinii oodata ei ole. Kuid selliseks arvamuseks on ka põhjust. Näiteks 2007. aasta 8. detsembril kolme hukkunuga avarii põhjustanud Joosep Laiksoo sai karistuseks kõigest kolm kuud vangistust. Sisuliselt ühe kuu inimelu eest. Kas ei pane mõtlema omakohtu peale? Mind paneks küll. Kuid isegi siis, kui kohtuotsused pole alati kõige õiglasemad, olen ma kohtu, mitte omakohtu poolt. Peamine põhjus ongi see, et omakohus kipub olema veel ebaõiglasem. Kasutatakse julma vägivalda ja halvimal juhul lüüakse isegi maha. Selline tegu teeb senisest kannatajast hoopis kurjategija ning vangiminek on üsnagi tõenäoline. Näiteks viskas pereisa Valeri koos oma poja Jevgeniga 2006. aasta oktoobris ühe armeenlase Ontika pankrannikult alla, kuna too oli Jevgenile gaasi näkku lasknud ja ta paljaks varastanud
3) Mittetulundussektor, sinna alla kuuluvad kodanikuorganisatsioonid. 2. Sotsiaalsed lõhed. Erisused inimgruppide vahel. Nt: usulised, ideoloogilised, piirkondlikud, etnilised lōhed. (Eestis: etniline lōhe- pronkssōdur, eestlaste ja venelaste vahel) 3. Võimude lahususe põhimõtted. Põhimõtte võttis kasutusele Prantsuse filosoof Charles Montesquieu. Täidesaatev võim - Vabariigi valitsus Seadusandlik võim - Parlament Kohtuvõim - Kohtuotsused 4. Iseloomusta postindustriaalühiskonda. Rasketööstusel põhinenud i ndustriaalühiskonna arengu tulemusena 20. sajandi lõpus kujunenud ühiskonnavorm, millele on iseloomulik teabe ja teadusmahukas tootmine ja infovahetusest tulenev integratsioon ja üleilmastumine. 5. Iseloomusta modernismi. Kirjanduse liikumine, mis toimus 19. ja 20. sajandi lõpus peamiselt Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Modernism tähistab tugevat ja tahtlikku
protseduuri ning liikmesriikide vahelistel piiridel enam kaupu ei kontrollita. Kuuendaks piiriülese kuritegevuse ja terrorismiga võitlemiseks on tagatud koostöö liikmesriikide politsei, tolliameti, migratsiooniameti ja kohtute vahel. EL-i kodanikel on kõikjal liikmesriikides tagatud võrdne juurdepääs õiguskaitsele, liikmesriikide valitsused peavad tagama EL-i õigusaktide ühtse rakendamise ja ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsused peavad kehtima ka teistes liikmesriikides. Samas kehtivad EL-i territooriumil erinevates eluvaldkondades liikmesriikide kodanikele teatud reeglid, õigused ja kohustused. Liituvatele riikidele on kehtestatud mitmes valdkonnas üleminekuaeg või teatud piirangud. Kõige pikem piiranguaeg kehtib tööjõu liikumisele uutest liikmesriikidest ,,vanasse EL-i", seda piirab kuni 7-aastane üleminekuaeg, seega ei pääse kohe kõik soovijad kõigisse liikmesriikidesse tööle.
· Eesti inimene püüab leida sobivat seadust, lapata kohtuotsuseid, tutvuda vastava õigusalase kirjandusega või teevad selle otsuse õigustundele või jumalasõnale tuginedes. · Erinevates õiguskordades on õiguse allikad erinevad.: o Mandri-Euroopas on prioriteet seadusel o Inglismaal ja USA-s on esmatähtsus välja selgitada, mida ütlevad eelnevad kohtuotsused. o Islamimaades peetakse kogu õigust jumala poolt antuks, tähtsaim õiguse allikas on jumalasõna koraan. · Peamine küsimus õigusallikatega seoses on nende tunnustatus millised allikad on aktsepteeritavad. · Teine oluline küsimus õigusallikatega seoses on nende prioriteetsus mida tuleb vaidluse korral eelistada. · Õiguse teke on seotud ühiskondlike vajaduste tunnetamisega traditsioonilised
1. spikker: Baaside aeg : Omariikluse kaotus · Pärast MRP sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas baasidelepingule alla. · Edasi nõudis NL valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. aastal. · Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis "töörahva revolutsiooni" ja seadis ametisse endale kuuleka "rahvavalitsuse". · Järgnesid Riigivolikogu uue koosseisu ,valimised", kusjuures "valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim : Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid, mil puudus tegelik võim ning nende ülesandeks oli täita Moskva korrald...
liikmesriigi jaoks tema väljaandmise riigile, kus isikut üle kuulata soovitakse. ELi riigid kooskõlastavad ka varjupaigapoliitikat ning tugevdavad üheskoos kontrolli ELi välispiiridel. Euroopa Liidu kodanikel on õigus elada vabalt valitud liikmesriigis ning neile peab kõikjal olema tagatud võrdne juurdepääs õiguskaitsele. Seetõttu peavad liikmesriigid tagama ELi õigusaktide ühtse rakendamise ja ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsused peavad kehtima ka teistes liikmesriikides. Euroopa Liit on juba palju ära teinud abiellumise, lahuselu, abielulahutuse, laste eestkoste ja muude tsiviilvaidlustega seotud piiriüleste õigusprobleemide lahendamiseks. KOKKUVÕTE 16. sajandil hakkas Hansa Liidu mõjuvõim vähenema. Selle põhjustas ühelt poolt Inglismaa, Rootsi ja Venemaa sõltumatu majanduspoliitika jätkuv tugevnemine - eriti Novgorodi hõivamine Moskva poolt 15. sajandi lõpul
Siia kirjutame töö ühest institutsioonist(poliitiline,riiklik, sotsiaalne). Töö pikkus on 2 A-4 lehekülg. Kirjelda selle institutsiooni tekkimist ja moodustamist. Tema ülesannet s.t. millega tegeleb (valdkond), Juhtimist ja struktuuri, Kes juhib. Vormistame nagu memot. Tähtaeg on 28.03.2008 kell 18.00 Euroopa Kohus Euroopa Ühenduste Kohus mida sageli nimetatakse lihtsalt kohtuks või Euroopa Kohtuks loodi 1952. aastal. Euroopa Kohtu asukohaks on Luksemburg. Selle ülesanne on tagada, et ELi õigusakte tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi. See tähendab, et riiklikud kohtud ei saa sama teo eest määrata erinevat karistust. Samuti peab kohus tagama, et ELi liikmesriigid ja institutsioonid järgiksid õigusakte. Kohtul on õigus lahendada õigusvaidlusi liikmesriikide, ELi institutsioonide, ettevõtjate ja eraisikute vahel. Euroopa Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist, nii et esindatud on kõigi 2...
· Põhineb Rooma õigusel 3. Islami ÕS ehk sariaad · Arhailised karistused(piitsutamine, kividega surnuks loopimine jne) · Eraelu ja perekonnasuhted on normeeritud Eesti kohtusüsteem I aste maa- ja halduskohtud (Harju, Viru, Tartu pärnu ; Tallinn, Tartu) II aste ringkonnakohus (Tallinn; Tartu) · Vaadatakse üle appellatsioonid III aste riigikohus(Tartu) · Kohtuotsused vaadatakse üle kassatsioonikorras ehk kontrollitakse, kas ringkonnakohus on järginud seadust · Teostab põhiseaduslikku järelvalvet ehk kontrollib seaduste vastavust põhiseadusega 5 · Esimees on Märt Rask · Pöörduda saavad alama astme kohtud, õiguskantsler ja president Euroopa Inimõiguste kohus: · Loodi 1959 · Asub Strasbourgis · Lähtub Euroopa Inimõiguste konventsioonist
lahendasid erinevaid kohalike küsimusi. Rüütelkonnad käisid koos Maapäevadel (iga 3a tagant). Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine oli rüütelkonna pealiku ül. 5) Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike seast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ül oli: uurida/analüüsida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid (neid karistada) a) Eestima Ülemkohu Tallinnas b) Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas 1681, sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv (sõjaretked kulukad ja sissetuleku allikad puudusid), seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagastamist – riigistamine.
investituurist, s.t. Vaimulikele nende vaimuliku vimu ametitunnuste jagamise õigusest. Paavsti diktaat sisaldas järgmisi olulisemaid teese: · üksnes paavst võib piiskoppe ametisse seada ja neid sealt vabastada. · üksnes paavst võib kätte anda keisri võimutunnused. · Üksnes paavst võib keisrilt võimu võtta. · Keegi ei või paavsti kohtuotsust vaidlustada, paavst aga vib vaidlustada kõigi teiste kohtuotsused. Canossas käik teel Augsburgi peatus paavst Canossa linnuses ja seal astuski Heinrich 1077 patukahetsejana paavsti ette. Wormsi kokkulepe Heinrich V ja Calixtus II vahel 1122. aastal sõlmitud kokkulepe, mis lõpetas investituuritüli. (lisa lk 82) Innocentius III paavst, kes saavutas suurima ilmaliku mõju, mis ühelgi paavstil kunagi on olnud. Vasallisuhete kaudu õnnestus tal muuta suur osa Euroopast paavstivõimust otseselt sõltuvaks. Ta sekkus pidevalt poliitikasse. 1054a
Kui ka 3.hääletusel ei saa,kutsub riigikogu esimees 1 kuu jooksul kokku valimiskogu. Kohtuvõim. Demokraatlikus ühiskonnas mõistab õigust ainult kohus.Nad moodustavad tavaliselt astmelise hierarhilise süsteemi. Eesti kohtusüsteem. Eesti süsteem on 3. astmeline. 1)esimese astme kohtud on maakohtud ning halduskohtud.Maakohtud arvutavad tsiviil ja kriminaal asju.Halduskohtud arutavad riigi ja kodanike vahelisi kohtu asju. 2)ringkonnakohus-vaatavad üle esimese astme kohtuotsused,kui need edasi kaevatakse. 3)riigikohus,seal kontrollitakse kõik üle ,kui toimub edasi kaebamine. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub Euroopa inimõiguste konventsioonist. Kohus on loodud 1959. aastal ja töötab alaliselt Strasbourgis. Juhul, kui Euroopa Nõukogu liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse inimõiguste konventsiooniga üksikisikule tagatud õigusi, on tal võimalus esitada kaebus Euroopa
hääletusel ei saa, kutsub riigikogu esimees ühe kuu jooksul kokku valimiskogu. Kohtuvõim. Demokraatlikus ühiskonnas mõistab õigust ainult kohus.Nad moodustavad tavaliselt astmelise hierarhilise süsteemi. Eesti kohtusüsteem. Eesti süsteem on 3. astmeline. ● esimese astme kohtud on maakohtud ning halduskohtud - Maakohtud arutavad tsiviil ja kriminaalasju.Halduskohtud arutavad riigi ja kodanike vahelisi kohtu asju. ● ringkonnakohus - vaatavad üle esimese astme kohtuotsused,kui need edasi kaevatakse. ● riigikohus - seal kontrollitakse kõik üle ,kui toimub edasikaebamine. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub Euroopa inimõiguste konventsioonist. Kohus on loodud 1959. aastal ja töötab alaliselt Strasbourgis. Juhul, kui Euroopa Nõukogu liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse inimõiguste konventsiooniga üksikisikule tagatud õigusi, on tal võimalus
Nende ül. oli: hoolitseda pagenenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest ning uurida talupoegade poolt toime pandud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eestimaal ja Saaremaal meeskohtud ning Liivimaal maakohtud, arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kubermangutasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad. 1. Eestimaa Ülemkohu Tallinnas 2. Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. Ajaloo arvestuse 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas aastal 1681. Reduktsioon sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv(sõjaretked olid kulukad ja sissetuleku allikad puudusid) ja seega alustas
Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on riiklikest valitsustest sõltumatu.Komisjoni ülesanne on esindada ja kaitsta ELi kui terviku huve.Euroopa Komisjon koostab uute seaduste ettepanekud ning esitab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ta on ka ELi täidesaatev jõud, vastutades parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest.See tähendab Euroopa Liidu poliitikasuundade ja tegevuskavade elluviimist kui ka vastutust eelarve täitmise eest. Nagu parlament ja nõukogu loodi ka Euroopa Komisjon 1950. aastatel ELi asutamislepingutega. Kes moodustavad komisjoni? Komisjoni kuulub 27 meest ja naist üks esindaja igast liikmesriigist. Terminit ,,komisjon" kasutatakse kahes tähenduses.Esiteks tähendab see komisjoniliikmeid, kelle on ametisse nimetanud liikmesriigid selleks, et nad juhiksid institutsiooni ja võtaksid vastu otsuseid. Teiseks tähendab komisjon institutsiooni ennast ja selle personali. Mitteametlikult nimetatakse komisjoniliikm...
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
