Kolmandaks, avaliku istungi järel kaasusele määratud kohtujurist eksamineerib kaasust detailideni, töötab läbi kõik kaasusega seotud EL-i õigusaktid ning jõuab otsusele, mis oleks seadusega parimini kooskõlas. Paar nädalat pärast avalikku istungit esitab kohtujurist oma kokkuvõtte kohtule avalikult. Kohtujuristi esitlusele baseerudes langetab kohus kohtuotsuse. Kohtunikevahelise erimeelsuse korral langetatakse otsus enamushääletuse põhjal. Kohtuotsused peavad olema allkirjastatud kõikide antud kaasusega seotud kohtunike poolt ning ühtegi eriarvamust ei tohi avaldada. Kolm probleemi seoses kohtuprotseduuridega: 1.Otsuste langetamise ja kohtuprotseduuride venivus. Kohtule kaasuse esitamse ning kohtuotsuse jõustumise vahe on keskmiselt üle 23 kuu. 2.Juristide tasud on väga kõrged, mis tähendab, et kohtu poole pöördumine on ülimalt kallis tegevus, kuigi kohtu enda töö eest pole ekstratasu
Page 1 of 24 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM 1.2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioo...
(kohaldatakse ajas tagasi kuni haldusakti kehtim ahakkamiseni). Eesti õiguskorras ei kasutata puhtal kujul ei ex tunc eg aex nunc toimet. Sealjuures erinevate seadustega PS-likkuse järelvalve kohtuotsusele antud täiesti erinev toime ajas ja igasugune ühtne regulatsioon puudub. Tsiviilkohtu ja kriminaalkohtu menetluse seadustikud näevad teistmise alusena ette Riigikohtu jõustunud otsused, mille alusel on tunnistatud seadus kehtetuks. St et varasemad kohtuotsused, mis on tuginenud hiljem PS-vastaseks osutunud seadusele, on teatud tingimustel teistmismenetluses uuesti läbivaadatavad. Selleks peab nn puudutatud isik esitama Riigikohtule teistmisavalduse. Tsiviilmenetluses on teistmisavalduse esitamiseks aega 2 kuud seaduse PS-vastaseks tunnistamise otsusest alates, seejuures saab uuesti läbi vaadata otsuseid, mis on kuni 5 aastat vanad. Kriminaalmenetluses saab avalduse esitada 6 kuu jooksul. Siin aga ei ole kindlaks
Tava ei saa muuta seadust. Maa atava saab olla kohustuslik õigusallikas vaid siis, kui vastavat seadusesätet ei ole. Teiselt poolt võib maa tava anda mingile seadusesättele selle tõlgendamisel sisu. - Seaduseandja eesmärk – seaduse taga oletatakse subjekti, kellel on teatud taotlused ja tahe.kui seaduse enda tekst on ebamäärane, tuleb kindlaks teha, mida seaduseandja sellega öelda tahtis - Kohtuotsused – kõikide astmete kohtute otsused. Kohtuotsus toob esile selle õigusnormi põhimõtte, mida juhtumis rakendatud on. - Võrdleva õiguse argumendid – eeldab, et võõras riigis on ühine seadusandlus ja samalaadne tõlgendamistraditsioon. Välismaa lahenditel võib olla vihje väärtus. - Õigusajaloo argumendid - Õigusteaduse argumendid – õigusteadus koosneb paljudest vaadetest, milledele tõlgendamisel ka tuginetakse 5
Rahvusvaheline avalik õigus Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi rahvusvaheline õigus. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus) Ebamoraalne: röövimine, vägistamine, riigireetmine reguleerime kriminaalseadustikuga. Mis juhtub kui rahvusvahelise sõiguses rikutakse normi? Rahvusvahelises õiguses ei ole kindlaid/efektiivseid karistusmeetmeid. (Ve...
Page 1 of 24 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM 1.2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioo...
See rikuks õiguskindluse põhimõtet õigusriigi põhimõtet ja otsust ei oleks võimalik üldse prognoosida, kuna kes teab milliseid väärtusi kohus parasjagu tähtsamaks peab. Väärtusjurisprudents tunnustab seadusest kõrgemalseisvaid väärtusi, mastaape. Need peavad olema aluseks õigusloomele enesele. Seaduste täiendamisel ja juriidiliste otsuste langetamisel peab neid ka arvestama. Juriidilistest otsustest on kõige olulisemad kohtuotsused. Euroopas peavad nad olema väärtusotsustused, mitte aga pretsedendid. Pretsedendid on jõudnud meile läbi Euroopa Kohtu praktika. Kust leida väärtusi, millele toetuda? 1) Väärtused on valitsev ettekujutus. Ühiskonnas eksisteerib valitsev ettekujutus väärtustest. Ja need valitsevad väärtushinnangud võib leida eelkõige põhiseadusest. Põhiseaduses olevad väärtushinnangud on imperatiivse iseloomuga, sest need sisalduvad
1. RIIGI JA ÕiGUSE TEKKIMINE. RIIGI PÕHIMÕISTED Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim täiesti reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Võimu pealesunnitud reegleid ürgühiskond ei tundnud, sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunniaparaati. Olles sügavalt juurdunud ja säilides inimeste teadvuses, on tavad väga konservatiivsed ja ...
de lege ferenda kaaluda. Iseäranis problemaatilised on kvalifitseeritud seaduse reservatsioonides sisalduvad klauslid, mis lubavad põhiõigusi piirata avaliku korra või kõlbluse kaitseks. Avalik kord ei saa süstemaatiliselt hõlmata kogu õiguskorda, sest sellisel juhul muutuks kvalifitseeritud seaduse reservatsioon lihtsaks seaduse reservatsiooniks. Õiguskord hõlmab põhiseaduse ning kõik põhiseadusega kooskõlas olevad õigusaktid, st. seadused, haldusaktid ja kohtuotsused. Kvalifitseeritud seaduse reservatsiooni mõte aga just selles ongi, et vastava põhiõiguse piiramine oleks raskendatud võrreldes lihtsa seaduse reservatsiooniga varustatud põhiõiguse piiramisega. Lisaks muutuks säärase laiendava tõlgenduse korral mõttetuks klausel, mis lubab põhiõigust avaliku korra kaitseks piirata ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Avalik kord hõlmaks sellisel juhul ka seaduses sätestatud juhud ja korra. Sellest lähtuvalt saab termin
vastane liit (Holland,Habsburg-riigid Hispaania ja Saksa keiser, brandenburg) · Tulemus: Prantsusmaa saab endale Hispaaniale kuulunud piirkondi Elandriast ja Franche Comte (Sveitsi piiril) 3. Prantsusmaa reunioonipoliitika Reini piiriala ,,Rahumeelseks" hõivamiseks= apelleeritakse keskaegsetele feodaallepingutele, mida tõlgend. meelevaldselt Prantsusmaa kasuks · Saksa keisri käed seob Türgi oht Idas · ,,Legaalsed" kohtuotsused · 1681 Strassburg (Strasburg) 4. Pfalzi sõda (1688-89), ajendiks vennanaise ,,Pärandi" nõudmine. · Oranje Wilhelm/William III kogub jälle suure Prantsusmaa-vastase liidu (Saksamaa keiser,Hispaania,Holland ja Inglismaa). Tulemus: Prantsusmaa kaotab osa reunioonivallutustest, aga Strasbourg ja Elsassi tuumikalad. 5. Hispaania Pärilussõda (1701-1713/14) I uusaja ,,Maailmasõda" ei too mingit kasu Prantsusmaale.
Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem. Õigus kehtib kõikidele, ning hõlmab iga üht. Iga õigus kuulub mingisse õigusharusse. Õigus on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele. On olemas pädevad riigiorganid, kellel on õigus õigust luua. On olemas ka kindlad viisid, kuidas tuleb õigust luua. (Õigusnormide loomin...
Ka Eesti õigussüsteemis on levinudseaduste kommenteerimine võikommentaaride avaldaminejuriidilistes väljaannetes. Ka Riigikohus on mitmes omaotsuses viidanud õigusteadlastearvamustele. Õigustloovad aktid ehk normatiivaktid ehkõiguse üldaktid on sellised seadused jamäärused, mis sisaldavadõigusnorme üldkohustuslikkekäitumiseeskirju Eesti õiguse allikad: Riigiteataja, kohtuotsused, seaduste lisad (seletuskirjad) jne. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. Õigus on: 1) üldkohustuslike käitumisreeglite ehk õigusnormide kogum; 2) kehtestatud riigi poolt; täitmine on tagatud riigi sunnijõuga (asendus- ja sunniraha, sanktsioonid jne). Õigus objektiivses mõttes: kehtivate, omavahel seotud õigusnormide kogum, lähtub riigist, rakendamine tagatakse riigi poolt.
kordab seda mõtet ebavajalikult. (Nt Tsetseenia rahva PS vastuvõtmine) · §59, §61 b. Kontekstuaalsed argumendid · Viitame normi asendile seadustekstis · §27 lg1 (vana Pätsi oma) c. Mõistelis-süstemaatilised argumendid · Puudutavad aine mõistelist läbitöötatust · Anglo-ameerika riikidel ei püütagi süsteemi saavutada · Kohtuotsused on nagu kett-romaan (iga kohtunik kirjutab oma novelli ja järgmine jätkab sealt, kus eelmine pooleli jäi ja kirjutab oma mõtted) See on primitiivsete õiguste tunnus. · §3 lg1 · Tagab ja loob lõppastmed süsteemi d. Printsiibilised argumendid · Lähtuvad sellest, et enamik põhiseaduse norme on printsiibilise iseloomuga
puudutavates küsimustes kirjavahetuse korras. 191. Kuidas toimub äriregistri kannete tegemine? Kannete tegemine toimub enamasti ettevõtja enda avalduse alusel. Avalduse allkirjad tuleb tõestada notariaalselt. Äriühing on võimalik asutada ka veebipõhises kiirmenetluses. Teiseks aluseks kannete tegemisele on tsiviilprotsessi korras tehtud kohtuotsused, mille tagajärjel tuleb kanne teha, nt pankrotiotsus või ühingu sundlõpetamise otsus. Kolmandaks on võimalik algatada kandetegmist ka registripidajal endal. Seda juhul, kui tal andmeid, et registrisse kantud ühingul vara reaalselt puudub või pole esitatud kuue kuu jooksul majandusaruannet. Kui hoiatusele ei reageerita, kustutatakse ühing registrist. 192. Kuidas toimub osaühingu asutamine? Millised on osaühingu asutamisdokumendid? Asutamine:
poolt koostatud või saadud teistelt ametiasutustelt seda ettevõtjat puudutavates küsimustes kirjavahetuse korras. 191. Kuidas toimub äriregistri kannete tegemine? Kannete tegemine toimub enamasti ettevõtja enda avalduse alusel. Avalduse allkirjad tuleb tõestada notariaalselt. Äriühing on võimalik asutada ka veebipõhises kiirmenetluses. Teiseks aluseks kannete tegemisele on tsiviilprotsessi korras tehtud kohtuotsused, mille tagajärjel tuleb kanne teha, nt pankrotiotsus või ühingu sundlõpetamise otsus. Kolmandaks on võimalik algatada kandetegmist ka registripidajal endal. Seda juhul, kui tal andmeid, et registrisse kantud ühingul vara reaalselt puudub või pole esitatud kuue kuu jooksul majandusaruannet. Kui hoiatusele ei reageerita, kustutatakse ühing registrist. 192. Kuidas toimub osaühingu asutamine? Millised on osaühingu asutamisdokumendid? Asutamine: 1) sõlmida asutamislepingu
käibes osalevad isikud hakkavad pidama neid norme ka õiguslikult siduvaks. Reguleerivad inimeste suhteid vabaduse põhimõttel. Tava on vajalik, et komplektiseerida olukord, mis on õiguse poolt reguleerimata. TsüS § 2 lg 1: tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. TsüS § 2 lg 2: tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Pikaajaline käitumine ongi praktikas tava. 5. (Kohtupraktika) - kohtuotsused. Hiiliv ja de facto arvestatav õiguse allikas. Kriminaalmenetlusseadustikus reguleeritud. Ei ole õiguse allikas, kuna puudub õiguslik alus. Kohtupraktika oli reguleeritud varasemalt tsiviilkoodeksis. Tava tuvastatakse läbi kohtupraktika. See on faktiliselt õigusallikas, kuid mitte õiguslikult. Kohtupraktika peamiseks funktsiooniks tsiviilõiguses on õiguse tõlgendamine ja tõlgenduste põhjendamine. Lisaks tõlgendamisele võib kohtunikuõigus tekkida lünkade täitmisega
partikulaarsed allikad - rahvusvahelised lepingud ja rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud sellekohase nõusoleku; alaliigiks on regionaalsed allikad. Tähtsuse alusel võib rahvusvahelisi õiguse allikaid liigitada: põhiallikad - tavad ja lepingud; lisaallikateks - õiguse üldpõhimõtted (rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, kohtuotsused, õigusteaduslik arvamus) 101. Rahvusvahelise õiguse subjektid Põhilised subjektid on riigid Teised toimijad on: 45 Ajalooliselt riikidega võrdsustatud subjektid (Püha Tool ja Vatikani riik, Malta Ordu e. johanniidid e. hospidalivennad, Punase Risti Rahvusvaheline Komitee) Riikidevahelised rahvusvahelised ühendused ja institutsioonid, millest mõned (nt.
Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole. Nt Venemaal valgustust sellisel kujul polnud, Weimari klassitsism on omamoo...
kohtuvaidlusega ja eeldab kohtulahendit). Kandemäärus jõustub kättetoimetamisega (kui avaldust täielikult ei rahuldatud) adressaadile või kande tegemisega (kui avaldus rahuldatakse täielikult), vt TsMS § 597 lg 2 ja 3; ÄS § 34 lg 1 b) Kohtulahendi alusel Teiseks aluseks kannete tegemisele on tsiviilkohtumenetluse korras tehtud ja äriseadustikus (aga ka muudes seadustes) sätestatud kohtuotsused (nt pankrotiotsus või ühingu sundlõpetamise otsus). Sellisel juhul formuleerib registripidaja ise kohtulahendi alusel kande teksti. Nii kohtuotsus, millega on tuvastatud nõukogu otsuse, mis on juhatuse liikmete valimise aluseks, tühisus; samuti pankrotiotsus või sundlõpetamise otsus, vt ÄS § 33 lg 1.1 ja lg 1.2; TsMS § 593 lg 1. Kohtulahendi resolutsioon peab sisaldama ka juhist, millised kanded tuleb teha. c) Registripidaja omal algatusel
äratoimikus olevatest dokumentidest 4. Seal olevatele andmetele on võimalik õiguslikes vaidlustes tugineda (garantii funktsioon) 5. Selle kaudu teostatakse ettevõtjate üle järelvalvet 191. Äriregistri kande tegemine Kanded on avalikud. A. Kannete tegemine toimub enamasti ettevõtja enda avalduse alusel. B. Teiseks aluseks kannete tegemisele on tsiviilprotsessi korras tehtud kohtuotsused, mille tagajärjel tuleb kanne teha (nt pankrotiotsus või ühingu sundlõpetamise otsus) Kolmandaks on võimalik algatada kandetegemist ka registripidajal endal. Seda juhul, kui on andmeid, et registrisse kantud OÜ-l, AS-l või tulundusühistul vara reaalselt puudub või kui nimetatud ühing pole kuue kuu jooksul seaduses sätestatud tähtaja möödumisel esitanud majandusaasta aruannet. 192. OÜ asutamisprotseduur
Teades, et ta peab hoidma oma emotsioone kõrgel, improviseeris ta oma loitsule sõnu juurde. Esimesed, mis tal suust tulid, olid salmid Rudyard Kiplingi luuletustest. Nii sai ta oma viimase adrenaliinipuhanguga lõpetada töö, mis kujunes küllalt efektiivseks. Manamised, mis siin järgnevad, on tehtud kindlameelsuse kuulutamiseks. Seepärast puudub neis pinnapealsus ning õõnes heategevuslikkus. Leviathan suur meresügavuste draakon mühiseb nagu raevutsev meri ja need hüüded on tema kohtuotsused. HÜÜE SAATANALE In nomine Dei nostri Satanas Luciferi exelsi! Saatana, Maa valitseja, kõiksuse kuninga nimel käsin ma pimeduse jõude anda oma vägi mulle! Avage Põrgu laiad väravad ja tõuske esile kuristikest, et tervitada mind kui oma venda (õde) ja sõpra! Pakkuge mulle naudingut, millest ma räägin! Olen su nime omaks võtnud! Ma elan kui metsalised väljadel, tundes rõõmu lihalikust elust! Ma ülistan õiglasi ja nean näruseid!
kataloogis võiks de lege ferenda kaaluda. Iseäranis problemaatilised on kvalifitseeritud seaduse reservatsioonides sisalduvad klauslid, mis lubavad põhiõigusi piirata avaliku korra või kõlbluse kaitseks. Avalik kord ei saa süstemaatiliselt hõlmata kogu õiguskorda, sest sellisel juhul muutuks kvalifitseeritud seaduse reservatsioon lihtsaks seaduse reservatsiooniks. Õiguskord hõlmab põhiseaduse ning kõik põhiseadusega kooskõlas olevad õigusaktid, st. seadused, haldusaktid ja kohtuotsused. Kvalifitseeritud seaduse reservatsiooni mõte aga just selles ongi, et vastava põhiõiguse piiramine oleks raskendatud võrreldes lihtsa seaduse reservatsiooniga varustatud põhiõiguse piiramisega. Lisaks muutuks säärase laiendava tõlgenduse korral mõttetuks klausel, mis lubab põhiõigust avaliku korra kaitseks piirata ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Avalik kord hõlmaks sellisel juhul ka seaduses sätestatud juhud ja korra
tunnistada seadusandlik akt põhiseadusele vastavaks või mittevastavaks. (Gitelson jt, 1996, lk.303) Konstitutsiooniga on paika pandud riigis valitsevad võimupiirid. Ülemkohtul on õigusi tühistada Kongressi tegevusi, täidesaatva võimu ja osariikide valitsuste otsuseid. (Wilson, 1998, p. 422) See aspekt on Ameerika poliitika kujundamisel olnud alates konstitutsiooni koostamisest alati väga tähtis. Samas on Ülemkohtu otsuse väljakuulutamine pigem pika rakendusprotsessi algus. Kohtuotsused ei ole iserakenduvad ning kohtul on vaja teha koostööd teistega, et väljakuulutatud kava lõpuni viia. (Gitelson jt, 1996, lk. 305). Ülemkohtu roll poliitika kujundamises väljendub ka selles, milliseid asju kohus üldse arutamiseks võtab. Niimoodi saavad Ülemkohtu liikmed näidata nii oma maailmavaadet kui ka parteilist toetust. Näiteks saab Kongress blokeerida lahendite rakendamise, jättes raha eraldamata. Ülemkohtu otsuste edukas
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90...
põgenenud Soome). Samas ei tähendanud juhtivate tegelaste arreteerimine seda, et niivõrd ulatuslik rahvaliikumine oleks olnud jäägitult likvideeritud. Esimene vabadussõjalaste protsess leidis aset juunis 1935?. Kohtu all 39 juhtivata vabadussõjalast. Rahvast hämmastas, et neid ei süüdistatud riigipöörde ettevalmistamises. Kehtiva seadusandluse järgi võis määrata maksimaalselt 3 aastase vangistuse - tegelikult kohtuotsused olid märksa leebemad - maksimaalne karitus 12 kuud vangistust tingimusi. Mitte kellegile ei määratud reaalset vangistust. Taasalustasid vabadusõjalased aktiivselt tegevust - taastasid organisatsioonid Tallinnas ja Tartus. Pidas läbirääkimis nt Jaan Tõnissoniga, aga ka valitsusringkondadega, püüdes selgitada valitsuse tulevikunägemusi. Valitsus ei olnud koostööst nendega huvitatud. Vabadussõjalased otsustasid üksinda tegutsemise kasuks - esitasid järjekorda põhiseaduse
käsitlenud hageja väidet, et laenusaaja on tasaarvestanud kostja nõude vähemalt osaliselt hageja nõudega kostja vastu, mille hageja loovutas laenusaajale. Kohtud ei ole vastunõuet analüüsinud, leides vaid, et see oli tasaarvestuse ajaks aegunud ja tasaarvestus seega lubamatu. Kolleegium leiab, et vastunõudele ja tasaarvestusele tuleb anda sisuline hinnang. Kuna alama astme kohtud seda ei teinud, tuleb kohtuotsused tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kui asja uuel läbivaatamisel tuvastatakse, et kogu kostja tagatud nõue on tasaarvestusega lõppenud, on sundtäitmise jätkamine lubamatu. Kui kostja nõue on lõppenud osaliselt, tuleb hinnata, kas ja millises ulatuses võib täitemenetlus jätkuda. Kolleegium ise neid asjaolusid TsMS § 688 lg-test 3-5 tulenevalt tuvastada ei saa. 26
abistamise komiteesse kuulunud hädaliste vastu, lisaks ka kirikutegelaste vastu repressiooid. 1921-22 org NL Vm-l mitmeid suuri pol kohtuprotsesse, näidisprotsesse, mis olid suunatud peaasjalikult endiste esseeride ja sotsdem vastu. Kohtu alla anti NL Vm-le jäänud sotsdem ja esseeride juhte. Protsesside käiku kajastati laialdaselt ajakirjanduses, toimusid miitingud tehastes jne, kus pidi rahvas hukka mõistma sotsdem ja esseeride tegevuse. Kohtuotsused olid reeglina väga karmid. Mitmed esseerid ja sotsid mõisteti surma, aga pärast seda tekkis enamlastel võimalus näidata ka oma humaansust, enamlikul juhtudel surmaotsused tühistati Rahvakomissaride Nõuk poolt, asendati surmaotsus pikaajalise vanglakaristusega. 1921-22 rakendati omapäraseid repressioone tippharitlaste vastu- kirjanikud, kunstnikud, teadlased, need, kes polnud nõus enamlastega koostööle minema- neid hakati NL Vm-lt sunniviisiliselt välja saatma
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja ...
t tagastama kriminaaltoimiku prokuratuurile põhjusel, et kriminaaltoimiku materjal ei ole piisav kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses. KrMS § 238 lg 1 p-s 2 nimetatud lahendi tegemist saab taotleda ka kannatanu, kui tal tekib kohtumenetluses vajadus esitada enda huvide kaitseks lisatõendeid. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-90-15, p 21). 17. Arvestades, et menetlusõiguse rikkumise tõttu tuleb kohtuotsused tühistada ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtule, on vajalik kriminaalasja uuel arutamisel otsustada, kas kriminaaltoimiku materjal on kriminaalasja, sh mõistetavalt ka kannatanu tsiviilhagi lahendamiseks piisav. Kui materjal ei ole küllaldane, tuleb kohtul lühimenetlusest keelduda ja tagastada 1 kriminaaltoimik KrMS § 235 lg 1 p 3 või § 238 lg 1 p 2 alusel prokuratuurile. 3-1-1-1-14 (tsiviilhagi lühimenetluses) 15
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
