Juhtimise funktsioonist tulevatel üldkäskkirjadel ja protokollidel on alatine säilitustähtaeg. Arhivaalide säilitatakse vastavalt seadusele arhivaalide avalikku arhiivi üleandmiseni või hävitamiseni. Raamatupidamisega, puhkuste ja lähetustega, seotud dokumente säilitatakse 7 aastat. Märgitud on ka juurdepääsupiirangud. Kriminaalasjadega seotud otsused ja kirjavahetus, tsiviilasjadega seotud kirjavahetus kodanikega, kohtuotsused on reguleeritud juurdepääsupiiranguga vastavalt avaliku teabe seadusele, mis kohustab tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks teabe, mis on kogutud kriminaal- või väärteomenetluses, samuti on juurdepääsupiirang kehtestatud dokumentidele, mis sisaldab töötajate delikaatseid isikuandmeid (tervisekontroll, tööõnnetusi uurivad toimikud jne). Teabekandjatena on kasutusel nii paberkandjad kui ka elektrooniline abivahendid. Enamasti on kasutusel mõlemad korraga
Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk. * komissiivne kõneleja võtab endale kohustusi (informeerida Ma luban, et see öö saab olema pikk * direktiivne kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. * ekspressiivne kõneleja väljendab seisukohta, suhtumist seoses mingi faktiga. See kohvi on vastik. * deklaratiivne midagi kuulutatske välja või nimetatakse. Ma nimetan sind värdjaks. Kohtuotsused 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. Tekst koosneb märkidest. Las diskursus koosneb ka märkidest... Süntaktika küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. Tekstil on keelest sõltumatud seaduspärad: * fikseeritud algus ja lõpp * tekstil on kompositsioon (sisu tuleb teksti sisse mahutada) * tekstil on erinev iseloom ja tähendus saatja ning vastuvõtja puhul
Riik loob selle kaudu õigusnorme õigustloov. Tekkis koos riigiga. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Sp nimetatakse neid ka individuaalseteks õigusaktideks. Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset inimest konkreetseks käitumiseks, mistõttu iseloomult on nad õiguse rakendamise aktid. Näiteks kohtuotsused, ametisse nimetamised või ametist vabastamise käskkirjad, autasustamise või armuandmise otsused ja üksikaktid. 4. Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81) Õigussuhe on inimestevaheline seos (erinevalt teistest sots suhetest), mis tuleneb õigusnormist. Tunnused: Imperaktiivne riigi poolt kehtestatud (nt lapsevanemal eluaegne kohustust lapse ees, lapsel tekib hoolitsuskohustus oma vanema eest, mil vanem enam ise hakkama ei saa)
Kui ka 3.hääletusel ei saa,kutsub riigikogu esimees 1 kuu jooksul kokku valimiskogu. Kohtuvõim. Demokraatlikus ühiskonnas mõistab õigust ainult kohus.Nad moodustavad tavaliselt astmelise hierarhilise süsteemi. Eesti kohtusüsteem. Eesti süsteem on 3. astmeline. 1)esimese astme kohtud on maakohtud ning halduskohtud.Maakohtud arvutavad tsiviil ja kriminaal asju.Halduskohtud arutavad riigi ja kodanike vahelisi kohtu asju. 2)ringkonnakohus-vaatavad üle esimese astme kohtuotsused,kui need edasi kaevatakse. 3)riigikohus,seal kontrollitakse kõik üle ,kui toimub edasi kaebamine. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub Euroopa inimõiguste konventsioonist. Kohus on loodud 1959. aastal ja töötab alaliselt Strasbourgis. Juhul, kui Euroopa Nõukogu liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse inimõiguste konventsiooniga üksikisikule tagatud õigusi, on tal võimalus esitada kaebus Euroopa
4 Tiberius võttis enda peale vastutuse noort meest harida ning Caligula oli inspireeritud Tiberiuse intellektuaalsetest saavutustest, mis tekitas talle tahtmise ka ise õppida ja hea haridus saada.5 Caligula käis tihti vaatamas piinamisi ja hukkamisi. Ta ei väljendanud mingit emotsiooni, mille tõttu on arvatud, et ta olevat nautinud neid üritusi. Küll aga ei saa seda liiga tõsiselt võtta, sest kõiki inimesi jälgiti tõhusalt sel ajal, kui süüdimõistvad kohtuotsused välja kuulutati või hukkamisi läbi viidi, et märgata, kas keegi tundus vaenulik imperaatori suhtes. Selle põhjal võib ka arvata, et 1 A. Winterling. Caligula: A Biography. Berkeley, Los Angeles, London: University of California Press. Sine anno, lk 9. 2 C. Suetonius Tranquillus. The Lives of the Twelve Caesars. The Life of Caligula. Loeb Classical Library 1913. Sine loco, lk 417. 3 A. A. Barrett. Agrippina: Sex, Power, and Politics in the Early Empire
TALLINNA ÜLIKOOL RIIGITEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSKANTSLERI MENETLUSE ANALÜÜS Põhiseaduslikkuse järelevalve Tallinn 2014 Õiguskantsleri pädevus ja funktsioonid Õiguskantsleri seadus ütleb, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet nii seadusandliku ja täidesaatva kui ka riigivõimu ja kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. 1 Ajalooliselt on õiguskantslerit peetud nii täitevvõimu institutsiooniks kui ka seadusandliku võimu osaks. Tänapäeval peetakse õiguskantslerit sõltumatuks institutsiooniks, kuigi tema tegevuses võib leida sarnasusi nii seadusandliku-, täidesaatva- kui ka kohtuvõimuga. Seadusandliku võimu funktsioonidest on tal kontrollifunktsioon, täidesaatvast võimust on talle omista...
07.16 kehtivate KrMS sätetega: - § 318 lg 2 sekunda - § 344 lg 2 sekunda - § 366 p 10 HKMS § 4 lg-s 1 sätestatud nn kinnipüüdev pädevus, mille kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. EKÕ esemelisest kaitsealast: „Otsus“ PS (ka § 24 lg 5) mõttes tähendab ka kohtumäärust, kuid nende puhul üldtunnustatult märksa piiratumad kaebevõimalused. Ka kõik kohtuotsused ei ole EKÕ kontekstis „võrdsed“: - EIK varem: kindlasti – 1 kord kaevata - Mõnevõrra hiljem umbes nii, et kui jub on loodud ka kassatsioonimenetlus, siis ei tohiks ka sellesse lubamisel ebavõrdselt kohelda: 3-1-1-55-07 Kas ka konstitutsiooni kohtusse? Üldiselt de lege lata suure konst. Kaebe puudumine, Brusilovi kaasus 3-1-3-10-02. Kevadkuu paradoks 3-4-1-56-13. „Õigusk aevata seadusega sätestatud korras“ ja kaebesüsteemide uskumatu mitmekesisus
Inimmõtlemine on pidevas muutumises koos inimese tegevuse muutumisega. 11. Keele osa tunnetuses (keelega seotud probleemid keele teke, maht,tunnused ja funktsioonid) Keele funktsioonid 1. informatiivne - ainult selle tunnuse puhul saab kasutada määratlusi tõene - väär 2. ekspressiivne - tunnete väljendus - määratlusi tõene - väär ei saa kasutada 3. direktiivne - küsi- hüüdlaused, käsud 4. tseremoniaalne - täidetakse traditsioone (tere hommikut jne) 5. täidesaatev - kohtuotsused jne Keele tunnused 1. keel koosneb keelemärkidest 2. süntaks - keelemärkide kasutamise reeglid, so märkide suhe märkidega 3. semantika - keelemärkide tähenduste süsteem, so märgi suhe objektiga 4. pragmaatika - keelemärkide seos inimtegevusega 12. Keele osa tunnetuses (keelega seotud probleemid - tähenduse probleem,lingvistilise relatiivsuse hüpotees) Tähenduse probleemist 1. Gottlob Frege seisukohad:
29.09.14 SUURBRITANNIA: Poliitilised süsteemid pikaajalise arengu tulemus, süsteemi kinnitatakse elemendid, mis on ajaproovile vastu pidanud. Konkreetne põhiseadus puudub, süsteem tugineb pika aja vältel vastu võetud mitmetele dokumentidele. Mitmekihiline dokumendijaotus, varasemad monarhide poolt väljastatud käsud ja privileegid (1215 Magna Carta), siis parlamendidokumendid (1679 Habeas Corpus Act, 1689 Bill of Rights), kohtuotsused (lisaks majandusele mõjutavad ka poliitilisi samme ja otsuseid). Olulised küsimused monarhivõim ja selle piiramine, Inglismaa sõltumatus (algselt Prantsusmaast, seejärel eraldamine Rooma paavsti alt, religiooni- ja usuteemad, seda eriti 17.saj, vt seoseid parlamendidokumentidega), poliitiliste parteide kujunemine, peaministri institutsiooni ümber kujunev täidesaatev võim, parteidele konkurentsi pakkumine, tugeva peaministri inst
Teabenõude kulud katab üldjuhul teabevaldaja. Teabenõudja ei tohi ametialaste ülesannete täitmise ettekäändel nõuda teavet isiklikul eesmärgil. Kohtulikus korras kuulub avalikustamisele järgmine teave: Riigi ja OV majandusprognoosid Kuritegevuste statistika Dokumentide vormid Ametijuhendid Ametnike telefoninumbrid ja e-mailid Eelarved Täitmata ametikohustused Avalike ürituste kavad Palgamäärad Jõustunud kohtuotsused Erakondade liikmete nimekirjad Asutuste dokiumendiregister EI AVALIKUSTATA: riigisaladusi, teabevaldaja võib kuulutada teabe asutusesiseseks. Juurdepääsupiiragus on ka delikaatsetele isikuandmetele, nt tervsilik seisund, etniline päritolu, usulised vaated, juurdluse materjalid, lapsendamisega seonduv. Eesti kodakondsuse alused Eesti kodakondsus saab aluse 26. Novembrist 1918 (Maapäeva määrus). Kõik, kes elasid Eestis, said Eesti kodanikuks
hääletusel ei saa, kutsub riigikogu esimees ühe kuu jooksul kokku valimiskogu. Kohtuvõim. Demokraatlikus ühiskonnas mõistab õigust ainult kohus.Nad moodustavad tavaliselt astmelise hierarhilise süsteemi. Eesti kohtusüsteem. Eesti süsteem on 3. astmeline. ● esimese astme kohtud on maakohtud ning halduskohtud - Maakohtud arutavad tsiviil ja kriminaalasju.Halduskohtud arutavad riigi ja kodanike vahelisi kohtu asju. ● ringkonnakohus - vaatavad üle esimese astme kohtuotsused,kui need edasi kaevatakse. ● riigikohus - seal kontrollitakse kõik üle ,kui toimub edasikaebamine. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub Euroopa inimõiguste konventsioonist. Kohus on loodud 1959. aastal ja töötab alaliselt Strasbourgis. Juhul, kui Euroopa Nõukogu liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse inimõiguste konventsiooniga üksikisikule tagatud õigusi, on tal võimalus
Nende ül. oli: hoolitseda pagenenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest ning uurida talupoegade poolt toime pandud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eestimaal ja Saaremaal meeskohtud ning Liivimaal maakohtud, arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kubermangutasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad. 1. Eestimaa Ülemkohu Tallinnas 2. Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. Ajaloo arvestuse 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas aastal 1681. Reduktsioon sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv(sõjaretked olid kulukad ja sissetuleku allikad puudusid) ja seega alustas
valetada; kohtus ise õigus ennast esindada võtta ise esindaja; riigikohtus peab olema advokaat. 31.Tõendid tsiviilkohtupidamises: igasugune: igasugune teave, mille alusel kohus saab oma otsuse teha, tõendeid esitlevad menetlusosalised(hageja, kostja); tunnistajate ütlused; ütlustest andmise keeld; menetlusosalise vande alla antud seletus; dokumendid; asitõendid; vaatlus; eksperdi arvamus. 32. Menetlusdokumendid: hageja avaldused, kaebused, kohtukutsed, kohtuotsused ja kohtu määrused. Kohtu dok. tuleb kätte anda nii, et isikule jääks piisavalt aega(nt, end kaitsta). Toimet, kätte posti teel, kohtukordniku kaudu. Neid võib kätte toimetada ükskõik mis päev, mis kell ja ükskõik kus kohas. Kutsed antakse kätte isikule kätteandmisel allkirja vastu. Avalik kättetoimetamine: ajalehes, vähemalt kaks korda ja nädalase vahega. 20, päeva kohal.... 33. Eelmenetlus: tehakse ettevalmistusi kohtuistungiks.
Siiani 20 konverentsi Esimene püüdlus RV suhtlust korrastada - Liikmed kõikjalt maailmast - Esimene konventsioon tegeles abielu, jurisdiktsiooni, lastega Praeguseks teemased seinast seina RVÕ allikad Üld- ja erikonventsioonid, mis sisaldavad riikide poolt tunnustatud sätteid Rahvusvaheline tava, kui õigusnormina tunnustatud üldist praktikat Õiguse üldprintsiibid, mida tunnustavad tsiviliseeritud riigid Kohtuotsused ja juristide seisukohad RVÕ probleemid Riikide suveräänsuse ja iseotsustamise küsimus Kes ikkagi tagab, et õiguson õigus? Kes karistab, kui keegi teeb midagi valesti? Erinevate maailmade erinev arusaam õigusest Inimõigused Väga keerulises seisus üle maailma Lisaks kodanikuõigused jne Ürouniversaalne inimõiguste konventsioon Ei ole ühtegi seadust, mis igalpool oleks sama! ÜRO universaalne inimõiguste konventsioon
Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on riiklikest valitsustest sõltumatu.Komisjoni ülesanne on esindada ja kaitsta ELi kui terviku huve.Euroopa Komisjon koostab uute seaduste ettepanekud ning esitab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ta on ka ELi täidesaatev jõud, vastutades parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest.See tähendab Euroopa Liidu poliitikasuundade ja tegevuskavade elluviimist kui ka vastutust eelarve täitmise eest. Nagu parlament ja nõukogu loodi ka Euroopa Komisjon 1950. aastatel ELi asutamislepingutega. Kes moodustavad komisjoni? Komisjoni kuulub 27 meest ja naist üks esindaja igast liikmesriigist. Terminit ,,komisjon" kasutatakse kahes tähenduses.Esiteks tähendab see komisjoniliikmeid, kelle on ametisse nimetanud liikmesriigid selleks, et nad juhiksid institutsiooni ja võtaksid vastu otsuseid. Teiseks tähendab komisjon institutsiooni ennast ja selle personali. Mitteametlikult nimetatakse komisjoniliikm...
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum, ius non scriptum). 3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning...
Eksamiks ette valmistudes võiks tähelepanu pöörata neile teemadele: 1. Üldine - mis on üldse rahvusvahelised suhted ja mis on nende seos muude maailma asjadega? - mis on RS teadus? 2. Ajalugu - olulisemad sündmused, millest rääkisime. Mainisin ekstra, et see on oluline, tuleb eksamisse. VESTFAALI RAHU- lõpetas 30-aastase sõja 1648 aastal. Esimene diplomaatiline leping tänapäeva mõistes, muutis Püha Rooma Keisririiigi juhtimist, kinnitati uued territooriumid ja jagati maid, kaotati kaubanduspiirangud ja vähendati piiranguid Rheini jõe kasutamisel. Vestfaali olulisus- tekkisid väikesed riigid sealt edasi arenesid rahvusriigid, kirikuvõimu vähenemine pandi ametlikult kirja, vürstiriikide süsteem. RVS Vestfaalist kuni 1870 - Jõudude tasakaal: keegi ei ole suurem ja võimsam, kui kaks järgmist kokku ( rahu tagati sellega, et mitte keegi ei julge kedagi rünnata, et jõud ei käi üle); Jõul põhinev hegemoonia; Euroopa Kontsert - 1815-1853 Euroo...
· Jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeld. Relvastatud jõu kasutamise täielik kõrvaldamine rahvusvahelises suhtlemises. · Tülide rahumeelse lahendamise printsiip. · Inimõiguste austamine. Kujunes üsna hiljuti (peale II ms) RÕ üldprintsiibiks. RÕ esmased allikad · Rahvusvahelised lepingud · rahvusvaheline tava · õiguse üldpõhimõtted Sekundaarsed allikad · Kohtuotsused · õigusteadlaste arvamused 2. EL õigus Eesti ei astunud Euroopla Liitu, vaid meid võeti sinna. EL on Euroopas toimunud integratsiooniprotsesside tulemus. Märke võib leida juba üsna kaugest minevikust (juba 14.saj). Sellest on rääkinud tolleaegsed poliitikud, juristid, ajaloolased. Läbi ajaloo on integratsiooni kui protsessi põhjendatud järgmiste põhimomentidega · Integratsioon on vajalik, et Euroopas valitseks rahu
2. teabevaldaja ei valda teavet. 3. teabenõudest pole võimalik aru saada, mida küsitakse. 4. teabenõudja sideandmed puuduvad. 5. kohus on tunnistanud teabenõudja teovõimetuks. Kulud katab üldjuhul teabevaldaja. Osa teabest kuulub avalikustamisele. (Riigi ja omavalitsuse majandusprognoosid, kuritegevuse statistika, põhimäärused, dokumentide vorming, ametijuhendid, info ametnike kohta, täitmata ametikohad, avalike ürituste kavand, palgamäärad, jõustunud kohtuotsused, erakondade liikmete nimekirjad). Riigi saladused ei kuulu avalikustamisele. Juurdepääsu piirangud on ka veel delikaatsetele isikuandmetele. (tervislik seisund, etniline päritolu, usulised vaated, juurdluse materjalid, lapsendamisega seonduv) Järelvalvet selle seaduse täitmise osas teostab Andmekaitse Inspektsioon. Kodakondsusseaduse alused Kodaniku mõiste pärineb juba Vanast Kreekast. Kodanikud on see osa inimestest riigis, kes on riigiga tihedamalt seotud kui mittekodanikud ja
mõju. Ent Võõrleegioni puhkekeskusele tehtud atentaat oli ettekavatsetud terroriakt, mille eest võttis vastutuse relvastatud võitlust pooldav põrandaalune organisatsioon. Terroriakt põhjustas ühe inimese surma ja tekitas teisele väga raskeid vigastusi. Seetõttu oli alguses alust karta ohtu avalikule korrale, kuid mõne aja pärast võis siiski eeldada selle ohu kadumist. c) Tunnistajate mõjutamise oht ja süüdistatavate kokkumängu oht Käesolevas asjas tehtud mitmed kohtuotsused rajanesid tunnistajate mõjutamise ohul Poitiers' süüdistuskoda viitas isegi hirmutamiskampaaniale ja süüdistatavate võimalikul kokkumängul; need ei esitanud siiski mingeid üksikasju ... Kohtu arvates oli algusest peale oht, et tunnistajaid võidakse mõjutada. See oht pikkamööda küll vähenes, kui ei kadunud täielikult. d) Kaebaja põgenemise oht Kaebaja vastas, et tal oli võimalik esitada piisavad tagatised kohtusse ilmumiseks: ta oli hea
2) Süntaktilised e grammatilised argumendid 3) Loogilised argumendid need on mõistelised ehk mõistete sisu puudutavad määratlused (analüütilised argumendid) ja tegelik deduktiivne otsustaminede. 4) Juriidilised argumendid, see on tõlgendusargumenti põhirühm. Siia kuuluvad seadus, süstematiseerimise seisukohad, maa tavad, seadusandja eesmärk ja seaduse ratio, kohtuotsused, võrdleva õiguse argumendid, õigusajaloolised argumendid, õigusteadus (jurisprudents). 5) Teleoloogilised argumendid (reaalsed argumendid) nendega pööratakse tähelepanu tõlgendamise eesmärkidele ja üldiselt neile tagajärgedele, mis tõlgendamisvõimaluse valikust võivad tekkida. 6) Väärtused ja hinnangud (moraalsed seisukohad) 7) Analoogia- ja e contrario argumendid. Analoogia võib olla kas
ÜHISKOND Ühiskonna tasandid ja valdkonnad §1 TASANDID: 8.MAAILM. 7.EL. 6.RIIK. 5.MAAKOND. 4.VALD. 3.KÜLA, ALEVIK, LINN, ALEV. 2.PERE. 1.MINA. Ühiskonna juhtimise ja kortineerimisega tegeleb valdkond mida nimetatakse poliitikaks. Inimese igapäeva ja toimetulekut puudutavaid poliitikat(haridus-, eluaseme-, sotsiaal-, keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikuks poliitikaks ehk avalikus sektoriks. Tegevus mis on loomulikult ühiskondlik aga pole suunatud kasumisaamisele nim. mitte tulundus sektoriks. Toitmine ja kauplemine moodustavad majandus valdkonna, mis jaguneb erasektoriteks ja riiklikuks sektoriks. A-sektor Is. Poliitika. Riik, Avalikelu E-sektor Iis. Majandus. Turg MT-sektor III Kodaniku ühiskond Kodaniku ühendus. Eraelu ERAELU KODU PERE Kirjutatud ja kirjutamata seadused. Kirjutamata seadused: *Loodus seadused.eksisteeri...
puudutavad argumendid. 2) Süntaktilised e grammatilised argumendid 3) Loogilised argumendid – need on mõistelised ehk mõistete sisu puudutavad määratlused (analüütilised argumendid) ja tegelik deduktiivne otsustaminede. 4) Juriidilised argumendid, see on tõlgendusargumenti põhirühm. Siia kuuluvad seadus, süstematiseerimise seisukohad, maa tavad, seadusandja eesmärk ja seaduse ratio, kohtuotsused, võrdleva õiguse argumendid, õigusajaloolised argumendid, õigusteadus (jurisprudents). 5) Teleoloogilised argumendid (reaalsed argumendid) – nendega pööratakse tähelepanu tõlgendamise eesmärkidele ja üldiselt neile tagajärgedele, mis tõlgendamisvõimaluse valikust võivad tekkida. 6) Väärtused ja hinnangud (moraalsed seisukohad) 7) Analoogia- ja e contrario argumendid. Analoogia võib olla kas
Õiguskantsleri sõltumatuse tagab ka keeld olla mõne teise riigi-, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku ametis, osaleda erakonna tegevuses, kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelvalveorganisse ja osaleda ettevõtluses. Õiguskantsler on oma tegevuses teistest riigivõimukandjatest sõltumatu. Õiguskantsleri otsused on soovituslikud. Kohtuotsused on täitmiseks. Õiguskantsleri pädevus: Normikontroll- põhiseaduslikkuse järelevalve. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning
puudutavad argumendid. 2) Süntaktilised e grammatilised argumendid 3) Loogilised argumendid need on mõistelised ehk mõistete sisu puudutavad määratlused (analüütilised argumendid) ja tegelik deduktiivne otsustaminede. 4) Juriidilised argumendid, see on tõlgendusargumenti põhirühm. Siia kuuluvad seadus, süstematiseerimise seisukohad, maa tavad, seadusandja eesmärk ja seaduse ratio, kohtuotsused, võrdleva õiguse argumendid, õigusajaloolised argumendid, õigusteadus (jurisprudents). 5) Teleoloogilised argumendid (reaalsed argumendid) nendega pööratakse tähelepanu tõlgendamise eesmärkidele ja üldiselt neile tagajärgedele, mis tõlgendamisvõimaluse valikust võivad tekkida. 6) Väärtused ja hinnangud (moraalsed seisukohad) 7) Analoogia- ja e contrario argumendid. Analoogia võib olla kas
printsiip seotud ka rahvusvahelise õiguse loomisega. · Teise riigi sise- ja välisasjadesse mittesekkumise printsiip · Jõu kasutamise ja jõuga ähvardamise keeld · Tülide rahumeelse lahendamise printsiip · Inimõiguste austamine Primaarse rahvusvahelise õiguse allikad: · Rahvusvaheline leping · Tava(õigus)e riikide poolt õigusnormina tunnustatud üldine praktika · Õiguse üldpõhimõtted Sekundaarse rahvusvahelise õiguse allikad: · Kohtuotsused · Doktriin Rahvusvahelise õiguse subjektid: · Riik · RV organisatsioonid · Füüsilised ja juriidilised isikud 70. Mis eristab rahvusvahelist avalikku ja eraõigust? Rahvusvaheline avalik õigus reguleerib suhteid, kus riik toimib riigina Rahvusvaheline eraõigus reguleerib tavalisi eraõiguslikke suhteid, milles on rahvusvaheline element 71. Milline on tava ja põhimõtete koht rahvusvahelises õiguses? Need on rahvusvahelise õiguse allikad.
210. administrative courts halduskohtud 211. circuit court ringkonnakohus 212. the Supreme Court (national court) riigikohus 213. court of first instance esimese astme kohus 214. offence matters seadusrikkumiste asjad 215. tried in court menetletakse kohtus 216. at the request of the parties poolte nõudmisel 217. lay judge rahvakohtunik 218. exclusively appellate courts eranditult apellatsioonikohtud 219. review judgements vaatavad üle kohtuotsused 220. by way of appeal proceedings apellatsioonimenetluse teel 221. divided into chambers jagatud kambritesse 222. respectively vastavalt 223. handling criminal offence matters käsitleb kriminaalkuritegusid 224. in panels of at least three judges vähemalt kolmest kohtunikust koosnevas paneelis 225. en banc - (kohtunikekogu) täies koosseisus 226. the justices of the Supreme Court riigikohtunikud 227. a leave to appeal luba apelleerida 228. to grant andma 229
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
argumendid. 2) Süntaktilised e grammatilised argumendid 3) Loogilised argumendid – need on mõistelised ehk mõistete sisu puudutavad määratlused (analüütilised argumendid) ja tegelik deduktiivne otsustaminede. 4) Juriidilised argumendid, see on tõlgendusargumentide põhirühm. Siia kuuluvad seadus, süstematiseerimise seisukohad, maa tavad, seadusandja eesmärk ja seaduse ratio, kohtuotsused, võrdleva õiguse argumendid, õigusajaloolised argumendid, õigusteadus (jurisprudents). 5) Teleoloogilised argumendid (reaalsed argumendid) – nendega pööratakse tähelepanu tõlgendamise eesmärkidele ja üldiselt neile tagajärgedele, mis tõlgendamisvõimaluse valikust võivad tekkida. 6) Väärtused ja hinnangud (moraalsed seisukohad) 7) Analoogia- ja e contrario argumendid. Analoogia võib olla kas tõlgendusargument (juhtumite
küüditamisele nende poliitiliste, sotsiaalsete või usuliste veendumuste pärast või sellepärast, et nad olid suguluses niinimetatud ,,sotsiaalselt ohtliku elemendiga". Kuigi 1949. aasta küüditatud vabastati pärast Stalini surma (enamik neist 1950. aastate teisel poolel), suri nendest üle 10%. Komisjoni seisukoht rajaneb peamiselt tõsiasjal, et küüditamist tuleb eristada kohtuotsusega asumisele saatmisest. Kuigi ka niisugused kohtuotsused langetati tihtipeale õigusvastase menetluse käigus ning olid seega ebaseaduslikud, oli asumine vähemalt tavapäraselt ajaliselt piiritletud. Küüditati seevastu ilma ajalise piiritlemiseta küüditatud kaotasid alatiseks õiguse kodumaale tagasi pöörduda. Arvesse tuleb võtta ka nende, oma veendumuste või suhete tõttu süüdi mõistetud või küüditatud inimeste edaspidist, nende vabastamisele järgnenud diskrimineerimist praktiliselt igal elualal.
isiku vahistanud liikmesriigi jaoks tema väljaandmist riigile, kus soovitakse isikut üle kuulata või kohtu alla anda. ELi liikmesriigid kooskõlastavad ka varjupaigapoliitikat ning tugevdavad üheskoos kontrolli ELi välispiiridel. Euroopa Liidu kodanikel on õigus elada mis tahes liikmesriigis ning neile peab kõikjal ELis olema tagatud ühetaoline juurdepääs õiguskaitsele. Seetõttu peavad liikmesriikide valitsused tagama ELi õigusaktide ühtse rakendamise ja ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsused peavad kehtima ka teistes liikmesriikides. Euroopa Liit on juba palju ära teinud abiellumise, lahuselu, abielulahutuse, laste eestkoste ja muude tsiviilvaidlustega seotud piiriüleste õigusprobleemide lahendamiseks. 3. EL ja tema põhilised partnerriigid ja majanduslikud näitajad Põhilised partnerriigid Euroopa Liidule on kogutoodangu mõistes Ameerika Ühendriigid, Hiina, Venemaa, Sveits, Norra, Jaapan, Türgi, Lõuna-Korea, Brasiilia, India, Kanada, Alzeeria, Lõuna-Aafrika, Saudi-
02.09.2014 Õigusentsüklopeedia. Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuulutavatest õiguse põhimõistetest. Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks. Igal akadeemilisel nädalal üks tekst! SEADUSTEVIHIK Õigusnormi sisaldav akt. Iseseisev seminaritöö õigusnormi sisaldav akt. Raamat: Sissejuhatus õigusteadusesse. Euroopa Liidu Õigus. Õigusetõlgendamise teooria. Juridica. (eesti ja ülemaailmne), Eesti Vabariigi Põhiseadus. Tume- kohustuslik, tava- soovitatav. Õiguse eelastmed ja mõiste. Normantiivne reguleerimine Tavanormid- konvensionaalsus peab reageerima. Normantiivne reguleerimine. Moraalinormis- moraalikord. Religiooninormid- religioonikord. Korporatiivsed normid Õigusnormid- tekkis siis kui ühiskond nõudis riigi sündi. Mis on normantiivne reguleerimi...
1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce/Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkag...
järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad järgmised õiguskaitseasutused: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused. Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka kehtivatest õigusnormidest lähtudes uute õigusnormide loomine. Õiguskaitseasutuste tegevuse reguleerimisel on erinevad riigid läinud erinevaid teid pidi. Kuid suurem osa arenenud demokraatlikke riike on lähtunud suures osas sarnastest printsiipidest ja reeglitest Printsiibid ja reeglid
- Ilma viimaseta on tegemist lihtsalt harjumuspärase käitumisega, millel pole õiguslikult kohustavat jõudu ❏ Õiguse üldprintsiibid (general principles of law) - Aitavad rakendada lepinguid ja tavaõigust - Võivad pakkuda lahendusi, kui tavaõigus või lepingud pakuvad mitu võimalust või nendes on hoopis lünk ❏ Kohtuotsused (judicial decisions) ❏ Autorite seisukohad (teachings of publicistcs) NB! Igasuguse olukorra lahendamisel tuleb esmalt alustada põhiallikatest, sealt tulevad riikidele üldised õigused ja kohustused. Abiallikad toetuvad põhiallikatele. TAVAÕIGUS: Riik
Eksami vastused 1. Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mille võib jaotada õiguse eelajalooks ja õ. ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjalikke õ. allikate olemasolu või nende puudumine. Õ eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi nimetatakse õ eelajalooks ius non scriptum. Seda iseloomustab sisuliselt see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad. Hiljem omandab õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õ ajalugu ius scriptum. Õ ajaloo alguses säilisid õiguses veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Ius scriptum ei olnud algusperioodil veel ühtseks ja universaalseks inimkäitumise regulaatoriks teatud kindla riigi ter-mil. Ta on formaalselt määratetud ja lähtub riigist kui institutsioonist. ...
ÕIGUSSUHE Õigussuhted on üks ühiskondlike suhete alaliik. Õigussuhte spetsiifilised tunnused: 1.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. See on ka tema peamine spetsiifika. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise üheks vahendiks. 2.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu (õigused ja kohustused realiseeruvad..... 3.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik. 4.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. TSIVIILÕIGUSSUHE üks mahukamaid õiguse harusid. Reg. varalisi suhteid ühiskonnas, sältumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik). Neid varalisi suhteid reg. autonoomse meetodi abil. Seadused, mis kuuluvad tsiviilõiguse harusse: Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus (20. jun. 1991. a.) TSIVIILÕIGUSSUHTE MÕISE JA OBJEKTID ja SIS...
Rahvusvaheline õigus hõ allikana ka Eestis. PS § 121 teatud rv lepped kuuluvad riigikogu ratifitseerimisele (N: riigipiiri muutmist nõudvad). Teatud rv lepinguid pole vaja ratifitseerida, kuid ka need on täitmiseks kohustuslikud. PS § 3 lg 2 rv õ üldtunnustatud pm ja n on Eesti õ süsteemi lahutamatud osad. Rv kohtu statuut art 38 rv õ allikad: · Rv konventsioonid · Tavad · Üldine praktika · Õ üldpm · Abivahendina kohtuotsused õn kindlakstegemiseks. Seoses Eesti olemisega EL liige on ka EL õ Eesti hõ allikas. El õ ei kohusta liikmesriike nende omavahelistes suhetes, vaid annab õ ja paneb peale kohustusi ka füüs ja jur isikutele. Seda kaitsevad liikmesriikide ametiasutused ja kohtud. Siseriiklik kohus võib paluda E kohtult eelotsust EL n tõlgendamise või kehtivuse kohta. Siseriiklik õ norm jääb püsima, kuid kui on valdkond, mils kuulub el-i reguleeritavate valdkondade hulka, siis kasutatakse el-i normi.
Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt – annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks, mistõttu on nad iseloomult õiguse rakendamise aktid Nt kohtuotsused, ametisse nimetamise või ametist vabastamise käskkirjad, autasustamise või armuandmise otsused jms üksiksubjekti puudutavad aktid Seadus – normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel) Seaduse kõrgeim juriidiline jõud tuleneb seadusi vastu võtva riigiorani kohast riigiorganite süsteemis.
riikide siseasjadesse mittesekkumise põhimõte. Tekkepõhjustest lähtuv jaotus: originaarseteks (algne, ürgne) (nt riigid) sekundaarsed (derivatiivne, tuletatud) (nt rahvusvahelised organisatsioonid Malta Ordu ja Püha Tool). Rahvusvahelise tavaõiguse ning õiguse üldpõhimõtete sisu määratlemiseks on lubatud kasutada täiendava õigusallikana kohtuotsuseid ja õigusteadlaste teoseid. Kohtuotsused rahvusvahelise õiguse allikana võivad olla rahvusvaheliste vahekohtu- ja kohtuotsuste kõrval ka riigisiseste (ennekõike kõrgemate) kohtute otsused. Õigusteadlaste teostest tulevad kõne alla ainult kõige autoriteetsemad autorid. See on lühike nimekiri, kuhu kuuluvad näiteks Lassa Oppenheim ja Hersch Lauterpacht. Peab silmas pidama, et kuigi sageli kirjutavad õigusteadlased sellest, milline õigus peaks olema, on siin mõeldud kirjutisi sellest, milline õigus on.
Primaarsed rahvusvahelise õiguse allikad - tõelised õiguse allikad: Rahvusvahelised üld- ja erikonventsioonid e rahvusvahelised lepingud, mis sisaldavad riikide poolt vabatahklikult endale võetud õigusi ja kohustusi Rahvusvaheline tava e riikide poolt õigusnormina tunnustatud üldine praktika Õiguse üldpõhimõtted Sekundaarsed rahvusvahelise õiguse allikad – õiguse abiallikad: Kohtuotsused Erinevate rahvaste kõrge kvalifikatsiooniga õigusteadlaste arvamused On olemas ka lisaallikad, näiteks rahvusvaheliste organisatsioonide otsused (nt. ÜRO) 3) Rahvusvahelise õiguse subjektid. Rahvusvahelise õiguse subjektid on need, kes on seotud rahvusvahelise õigusega, rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustuste kandja. Rahvusvahelise õiguse subjektideks on: Riik
19.sajandil. Statistilisi andmeid on vaja algallikatega võrrelda ja kontrollida. KIRIKLIKUD DOKUMENDID kirikukroonikad, meetrikaraamatud, visitatsiooni- kontrollid, jutluste tekstid; tähtsaimad genealoogia, isikuajaloo ja ajaloolise toponüümika allikad. Meetrikaraamatutest saab kontrollida hingeloendite andmeid. Kirikukroonikas on kirjas ka aasta tähtsündmused, võimalik dateerida rahvajuttudes kajastatud sündmusi ja tegelasi. KOHTUTE MATERJALID protokollid, kohtuotsused, tunnistajate ütlused, testamendid sisaldavad palju olme ja mentaliteedi ajalugu. Seaduse praktika (allikakriitika vahend seaduse teooriale), kus on kajastatud palju ka talurahva ajalugu. Kohtuprotsessis pole kirjas norm, vaid sellest hälbimine. ERAKIRJAD, PÄEVIKUD põnev ja keskne ajalooallikas sündmuste kirjeldused koos isikliku suhtumisega, kirjade puhul on tihti tsensuuriprobleem!! MEMUAARID, AUTOBIOGRAAFIAD ajalise intervalliga ja mitte nii usaldatavad kui kirjad ja päevikud
Õigusõpetus II Riigiaparaat Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse riigivõimu.Riigiaparaat on riigi tähtsaim koostisosa, mis kujutab endast praktiliselt tema tegevuse sisu. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline süsteem vaid nende organite korrastatud terviklik süsteem, kus täpselt on kindlaks määratud iga riigi organi pädevuse kompetents ja tema õiguslik seisund. Ja loomulikult tema koht terviklikus süsteemis. Iga riigi organ teostab vastavalt oma pädevusele seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element. Riigiorganite tunnudes on: · Riigiorgan on riigiorganite süsteemi ehk riigiaparaadi element ehk struktuurne osa · Riigiorganil on riigivõimu volitused · Riigiorganil endal on omakorda kindle süsteemne sisemine liigitus ehk struktuur, mis üldjuhul koosneb funktsiona...
ELil ei ole oma sõjaväge. Et olla paremini valmis kiireks reageerimiseks rahvusvaheliste konfliktide ja loodusõnnetuste korral, eraldavad mõned ELi liikmesriigid oma sõjajõude kiirreageerimisrühma tarbeks, kelle ülesanded piirnevad humanitaartöö, päästeoperatsioonide ja rahuvalvamisega. 6. Õigus ELi kodanikel peaks olema võrdne juurdepääs õiguskaitsele kõikjal ELis. Nõukogus tegutsevad justiitsministrid selle nimel, et ühes ELi liikmesriigis tehtud kohtuotsused (näiteks lahutuse kohta) oleksid tunnustatud kõigis ELi liikmesriikides. Justiits- ja siseministrid koordineerivad ELi välispiiride valvet ning võitlust terrorismi ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega. Nõukogu liikmed Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nn keskkonnanõukoguks. Istungite juhtimine
c) kinnistunud eluviisis pikaaegse praktika tõttu *) kinnitatud kõrgemate kohtute poolt. Nõrgalt kohustavad õigusallikad: Seadusandja eesmärk. Kes on seadusandja? Mis on tema õigusliku tähendusega eesmärk? Hüpoteetiline ja rekonstrueeritud eesmärk. Ajalooline: mittesamaaegne (diakroonne) tõlgendamise ja rakendamisega. Seaduse otstarve (ratio legis). Sünkroonne tõlgendamise ja rakendamisega, diakroonne seaduse loomisega. Kohtuotsused: tõlgenduse põhjendustena tulevad arvesse kõigi astmete otsused. Kuid Riigikohtu otsustel eriline kaal. Eristada pretsedentjuhtumeid ja pretsedent-otsuseid. Eestis ei ole pretsedendiõigust! Aarnio hoiatab nn kaasuspositivismi eest (selle tähendus võib olla laiemgi – näiteks autoriõiguses). RK otsuste suhtes on tugev faktiline siduvus, tühistamise võimalus. Lubatud õigusallikad: Süstemaatika (struktuurne ja sisuline) Võrdlev õigus(teadus)
konsulteeritakse Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid. EIÕK artikkel 6 on erinevate Euroopa riikidele ühine menetlusõiguslik allikas ning see on andnud elu üldpõhimõtetele, mis on rikkalike ja mitmekesiste siseriiklike süsteemide kõrval ja nende üleselt on mõeldud tagama õigust kohtusse pöörduda, õigust saada lahend mõistliku aja jooksul, asja õiglase arutamise ja erapooletu menetluse tulemusena ning õigust sellele, et tehtud kohtuotsused täidetaks . TsMS § 2 sätestab: ,,Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasjas õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega." Tsiviilasja õiget lahendamine saab toimuda vaid läbi võistlevuse ja uurimisprintsiibi, mida käsitlen eraldi. Mõistlik aeg Mõistlik aeg on mitmetasandiline avatud mõiste. Kõik menetlustoimingud peavad toimuma mõistliku aja jooksul, kusjuures eeldada tuleks, et seaduses sätestatud tähtajad on mõistlikud
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigus...
Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratl...
1915 a sundis kari mosleminaisi riiki sekkuma abielu - ja perekonnaseadustesse. Sündis dekreet, mille alusel võisid naised mõne koolkonna heakskiidul algatada abielulahutuse (1917). Common law e üldine õigus e pretsedendi õigus Kuni 18nda saj seotud ennekõike Inglismaaga, al. 18 saj levinud ka üle maailma (Briti Rahvasteühendus). Common lawd ehk üldist käitumismalli hakkasid kujundama kohtuinstantsid. See on siiamaani õiguse sünnitee common law-maades. Kohtuotsused on kohad, kust leida õigust. Konflikt on õigusemõistmisesse sisse programmeeritud. Sellisele pingele on vaja leida lahendus - common lawd moodustavate kohtute kõrvale tekkis teine instants - apellatsioonikohtute instants, kantslerite kohtud. Nemad hakksid looma 'õiglase õiguse' norme. Välja kujunes common law dualistlik struktuur. Kuninglikud kohtud, kes lõid common lawd ja apellatsioonikohtud, mis lõid 'õiglast õigust'.
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
