Rahvusvaheline õigus riikidevaheline õigus; suhted Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus). Riigis 3 võimu: 1. seadusandlik 2. täidesaatev 3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1. seadusandlik Euroopa Liit Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle. 2. täidesaatve Euroopa Komisjon hakkab selles suunas minema, kuid hetkel rahvusvahelisel tasandil ei ole. 3. kohtuvõim Rahvusvaheline Kriminaalkohus on piiratud; Euroopa Inimõiguste Kohus ainult EL. Rahvusvahelistes suhetes on loodud päris piisavalt korda. Isiklikud huvid, et seda teha. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende j...
Esimesed on tavad ja õiguse üldpõhimõtted, mis seovad valdavat osa rahvusvahelise õiguse subjektidest. Partikulaarsed allikad on aga rahvusvahelised lepingud ja rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud sellekohase nõusoleku. Tähtsuse alusel võib rahvusvahelise õiguse allikaid liigitada põhiallikateks ja lisaallikateks. Põhiallikateks loetakse tavasid ja lepinguid. Lisaallikad on õiguse üldpõhimõtted, rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, kohtuotsused, õigusteaduslik arvamus. (Hannes Vallikivi 2010) Rahvusvahelised tavad Rahvusvaheline tava on riikide kestev, ühetaoline, järjepidev ja üldine käitumine ning riikide veenvus, et nende poolt valitud käitumisviis on juriidiliselt kohustuslik ja õigustatud. (Hannes Vallikivi 2010) Rahvusvahelised lepingud Rahvusvaheline lepinguõigus kujunes välja tavaõigusena, mis tänaseks on kodifitseeritud Viini lepinguõiguse ja teistesse Viini konventsioonidesse
Eksisteerib küll, ja seda peamiselt inimeste poolt, kes arvavad, et kohtutes valitseb ebaõiglus ja väärilist karistust süüalusele sealt niikuinii oodata ei ole. Kuid selliseks arvamuseks on ka põhjust. Näiteks 2007. aasta 8. detsembril kolme hukkunuga avarii põhjustanud Joosep Laiksoo sai karistuseks kõigest kolm kuud vangistust. Sisuliselt ühe kuu inimelu eest. Kas ei pane mõtlema omakohtu peale? Mind paneks küll. Kuid isegi siis, kui kohtuotsused pole alati kõige õiglasemad, olen ma kohtu, mitte omakohtu poolt. Peamine põhjus ongi see, et omakohus kipub olema veel ebaõiglasem. Kasutatakse julma vägivalda ja halvimal juhul lüüakse isegi maha. Selline tegu teeb senisest kannatajast hoopis kurjategija ning vangiminek on üsnagi tõenäoline. Näiteks viskas pereisa Valeri koos oma poja Jevgeniga 2006. aasta oktoobris ühe armeenlase Ontika pankrannikult alla, kuna too oli Jevgenile gaasi näkku lasknud ja ta paljaks varastanud
3) Mittetulundussektor, sinna alla kuuluvad kodanikuorganisatsioonid. 2. Sotsiaalsed lõhed. Erisused inimgruppide vahel. Nt: usulised, ideoloogilised, piirkondlikud, etnilised lōhed. (Eestis: etniline lōhe- pronkssōdur, eestlaste ja venelaste vahel) 3. Võimude lahususe põhimõtted. Põhimõtte võttis kasutusele Prantsuse filosoof Charles Montesquieu. Täidesaatev võim - Vabariigi valitsus Seadusandlik võim - Parlament Kohtuvõim - Kohtuotsused 4. Iseloomusta postindustriaalühiskonda. Rasketööstusel põhinenud i ndustriaalühiskonna arengu tulemusena 20. sajandi lõpus kujunenud ühiskonnavorm, millele on iseloomulik teabe ja teadusmahukas tootmine ja infovahetusest tulenev integratsioon ja üleilmastumine. 5. Iseloomusta modernismi. Kirjanduse liikumine, mis toimus 19. ja 20. sajandi lõpus peamiselt Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Modernism tähistab tugevat ja tahtlikku
c) Tegemist on teadusartikliga. 2. a) Lisa 2 on pool-akadeemiline allikas. b) See on pool-akadeemiline allikas, sest ta on uurimisraport, mis on koostatud oma eriala eksperdi poolt. Viidatud on Saksa kohtupraktikale. c) Tegemist on raportiga, mida võib kasutada allikana, kuid mitte ainukese allikana. 3. a) Lisa 7 on akadeemiline allikas. b) See on akadeemiline allikas, sest kõik õigusaktid, kohtuotsused ja õiguslikud analüüsid on akadeemilised allikad. Keelekasutus on akadeemiline. c) Tegemist on riigikohtu otsusega. 4. a) Lisa 8 on mitte-akadeemiline allikas. b) See on mitte-akadeemiline, sest ajaleheartiklid ja arvamusartiklid on mitte-akadeemilised. c) Tegemist on ajakirjandusartikliga. d) Seda allikat saab kasutada vaid empiirilise allikana- pigem mingi seisukoha illustreerimiseks
protseduuri ning liikmesriikide vahelistel piiridel enam kaupu ei kontrollita. Kuuendaks piiriülese kuritegevuse ja terrorismiga võitlemiseks on tagatud koostöö liikmesriikide politsei, tolliameti, migratsiooniameti ja kohtute vahel. EL-i kodanikel on kõikjal liikmesriikides tagatud võrdne juurdepääs õiguskaitsele, liikmesriikide valitsused peavad tagama EL-i õigusaktide ühtse rakendamise ja ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsused peavad kehtima ka teistes liikmesriikides. Samas kehtivad EL-i territooriumil erinevates eluvaldkondades liikmesriikide kodanikele teatud reeglid, õigused ja kohustused. Liituvatele riikidele on kehtestatud mitmes valdkonnas üleminekuaeg või teatud piirangud. Kõige pikem piiranguaeg kehtib tööjõu liikumisele uutest liikmesriikidest ,,vanasse EL-i", seda piirab kuni 7-aastane üleminekuaeg, seega ei pääse kohe kõik soovijad kõigisse liikmesriikidesse tööle.
Tugevasti kohustavad (sunduslikud) kohustuslikkus tugevad mõttes tähendab seda, et õigusallika kõrvalejätmisele järgneb seaduse rakendajale sanktsioon, st karistus ametialal tehtud vea eest. Õigusallika kasutamine on seega sunduslik. Seadused. Nõrgalt kohustavad selle arvestamata jätmist ei loeta eksimuseks ja sellele ei järgne sanktsioone. Õigusallikad, mis kuuluvad sellesse rühma, on seadusandja mõte (ratio legis) ja kohtuotsused. Lubatud õigusallikad nende kasutamiseks ei ole kirjutatud õiguslikke juhendeid ja nende puhul ei rakendata tehnilist normi. Välja arvatud eespool loetletud allikad, kuuluvad kõik ülejäänud lubatud õigusallikate hulka: võrdleva õiguse ja õigusajaloolised argumendid, õigusteadus (jurisprudetns), väärtused ja väärtushinnangud (moraal) ja teleoloogised argumendid (reaalsed argumendid).
Õiguse mõiste-riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse (seadusandlus ja määrusandlus) tulemusena kehtestatud normid ja reeglid (õiguskord), mida tagab riik sunnirakendamise võimalusega. Õigus on kirja pandud, väline ning karistatav. Õiguse eelastmed on moraal ja tava. Tava-Tava on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. Tava on väline, põlvest põlve ning ei ole karistatav, vaid halvakspanu saav käitumine. Moraal-seostatakse usuliste ja paikkondlike väärtuste ja tõekspidamistega. Ei ole kirja pandud vaid on sisene, saadud kasvatuslikult ning eiramise tulemuseks on häbi. Moraal ja õigus-Moraal tuleb enda seest, õigus on väljastpoolt paika pandud, moraal tuleb kasvatusest, õigus on kirja pandud. Eksimisel on moraali puhul karistuseks häbitunne, õiguse vastu eksimisel on järgnev karistus. Õiguse idee- 1)eesmärgipäras...
· Eesti inimene püüab leida sobivat seadust, lapata kohtuotsuseid, tutvuda vastava õigusalase kirjandusega või teevad selle otsuse õigustundele või jumalasõnale tuginedes. · Erinevates õiguskordades on õiguse allikad erinevad.: o Mandri-Euroopas on prioriteet seadusel o Inglismaal ja USA-s on esmatähtsus välja selgitada, mida ütlevad eelnevad kohtuotsused. o Islamimaades peetakse kogu õigust jumala poolt antuks, tähtsaim õiguse allikas on jumalasõna koraan. · Peamine küsimus õigusallikatega seoses on nende tunnustatus millised allikad on aktsepteeritavad. · Teine oluline küsimus õigusallikatega seoses on nende prioriteetsus mida tuleb vaidluse korral eelistada. · Õiguse teke on seotud ühiskondlike vajaduste tunnetamisega traditsioonilised
kood, selle puudumisel viide juriidilise isiku õiguslikule alusele, auskoht ja sidevahendite andmed 3 Kui sissenõudjat esindab esindaja, siis tema nimi ja esinduse õiguslik alus 4 Võimalusel andmed võlgniku vara kohta 5 Kui sissenõudja soovib pöörata nõuet kinnisasjale, tuleb võimalusel märkida ka andmed kinnisasja kohta Kohtutäiturile tuleb esitada täitedokumendi originaal või notariaalselt või sellega võrdustatud korras kinnitatud koopia. Kohtuotsused ja väärteootsused esitatakse kohtu või menetleja kinnitatud ärakirjana. Nõuded täitedokumendile: 1 selgus - peab olema võimalik selgelt välja lugeda, kes on sissenõudja ja mis on nõue. Kui nõudest ei saa selgelt aru, ei tohi täitur seda ise välja selgitada ega tõlgendada 2 üheselt arusaadav 3 konkreetsus Täitedokumendist peab olema võimalik välja lugeda (tuvastada): Menetluse pooled ( võlgnik ja sissenõudja)
Meedia kui meedium õiguse ja kodanike vahel Laiksoo juhtumi näitel Probleem, et õigusteadlased mõistavad õigussüsteemi teistmoodi kui kodanikud kelle kaitseks see on loodud, on alati olemas. Teatud juhtudel lööb see erinevus juristide ja mittejuristide vahel välja eriti tugevalt. Eriharidusega jurist saab aru miks teatud juhtudel kohtud teevad teatud otsuseid ja miks seadused on sellised nagu need on. Mittejuristi jaoks võivad aga kohtuotsused tunduda ülekohtused ja seadused liiga jäigad. Probleem tekibki sellest, et juristid räägivad nö oma keeles, on liialt valdkonnas sees, kaotades võime vaadata asju tavakodaniku seisukohast, mistõttu juristkonna tegevus jääbki tihtipeale laiema üldsuse jaoks arusaamatuks ja kaugeks. Meedia on aga meedium, mille kaudu edastatakse võimalikult suur hulk erinevaid teemasid ühiskonnani. Meedia on vahelüli mille ülesandeks on avalikkuse suurendamine erinevates ühiskonna osades, nende osade sidumi...
Tallinna Majanduskool Kodune kontrolltöö I Rahvusvaheline turundus Koostanud: Liisi Nigul Rühm: Turundus II Tallinn 2012 Iga õige vastus annab 3 punkti. Kokku maksimaalselt 30 punkti. Anna lühike, konkreetne vastus. Kirjuta arusaadavalt. 1. Mis on globalne firma (GF)? Globaalne firma käsitleb maailma või tema põhiregioone tervikuna ning pakub standardset toodangut kõikjal ühesuguste tootmis- ja turustusmeetoditega. Multinatsionaalse ja iseäranis globaalse turundusega tahetakse saavutada sünergiat ja mastaabisäästu. 2. RT ja siseriikliku turunduse põhilised erinevused? Rahvusvahelise turunduse eripära seisneb selles, et tooteid turustatakse väljaspool oma riigi piire ning seetõttu tuleb arvestada igale sihtturule iseloomulike tunnustega. Peamised RT ja siseriikliku turunduse erinevused on järgnevad: · Kodumaisel turul on üks keel, rahvus ja kultuur aga r...
1. spikker: Baaside aeg : Omariikluse kaotus · Pärast MRP sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas baasidelepingule alla. · Edasi nõudis NL valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. aastal. · Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis "töörahva revolutsiooni" ja seadis ametisse endale kuuleka "rahvavalitsuse". · Järgnesid Riigivolikogu uue koosseisu ,valimised", kusjuures "valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim : Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid, mil puudus tegelik võim ning nende ülesandeks oli täita Moskva korrald...
5)Riigikohtu lahendid alama astme kohtule Soovituslikud allikad 1) riigikohtu, maa- ja ringkonnakohtu lahendid 2)Astuste väljatöötatud juhised, halduspraktika 3)Õigusteadlaste arvamused ja komentaarid Organi tegevuse sisu alusel : Seadusandliku - võimu teostavate organite aktid Täidesaatvat - võimu teostavate organite aktid Kohtuvõimu - teostavate organite aktid Sisu alusel liigitamine : üldiste juhtude - liiklusseaduses üksikjuhtude - SKA direktori käskkiri õigusvaidluste - kohtuotsused Õigussuhe ja juriidiline fakt õigussuhe - on õigusliku tähedust omav konkreetne eluline suhe vähemalt kahe isiku vahel, kus ühel tekivad teise suhtes mingid subjektiivsed õigused ja teisel isikul juriidilised kohustused . Ühepoolne õigussuhe - selle tekkimiseks on vajalik ainult ühe subjekti tahteavaldus.(NT : politseinik käsib autol peatuda ) Mitmepoolne õigussuhe - tekkimiseks on vaja kahte või enamat isikut, kelle kokkulangevad
MEMORANDUM Teema: Komisjon versus Austria Osapoolte tutvustus Euroopa Komisjon (edaspidi "komisjon"), kes tegutseb Euroopa Ühenduse nimel, ühelt poolt ning Austria Valitsus (edaspidi "Austria"), teiselt poolt. Probleem Komisjoni arvates rikutakse alltoodud kahe tegevusega võrdse kohtlemise põhimõtet ning eelistatakse oma riigi kodanikke. Esimene küsimus. Paljudes Austria regioonides pakutakse tudengitele ühistranspordi sõidusoodustust juhul, kui nende pered saavad peretoetust. Sellist soodustust saavad enamus Austria tudengitest. Samas ei laiene samasugused sõidusoodustusi tavaliselt teistest EL riikide kodanikest tudengitele, kes Austrias õpivad, sest nende perekonnad üldiselt ei ela Austrias ega saa Austrialt peretoetust. Tudengite sõidusoodustusest saadav sääst on märkimisväärne: näiteks Viinis maksab kuus kuud kehtiv ühistranspordi sooduspilet 50 neile tudengitele, kelle pered elavad Viinis...
õiguse allikate süsteem. Riigid on rahvusvahelise õiguse loojad, tõlgendajad ja rakendajad kui ka subjektid, st nemad ise peavad järgmina õigust mis on iseendale loonud. Rahvuvahelise Kohtu statuud art 38 lg 1 liigitab järgmiselt: 1) Rahvusvahelised üld- ja erikonventsioonid põhiallikas 2) Rahvusvaheline tava e õigusena tunnustatud üldine praktika põhiallikas 3) Õiguse üldprintsiibid, mida tunnustavad tsiviliseeritud rahvad põhiallikas 4) Kohtuotsused ja erinevate rahvaste kõrgeima kvalifikatsiooniga autorite seisukohad kui abistavad vahendid õigusnormide määratlemisel abiallikas Tavaõigus · Sotsiaalses koosluses väljakujunenud reeglid, mis ei ole kirja pandud, eksisteerivad koosluste liikmete teadvuses ja kinnistuvad praktika kaudu · Tavaõigust loovad ka riigid, seda kas oma tegevuse või tegevusetusega · Rahvusvaheline tavaõigus sisaldab kahte elementi:
karistamised. Kõigepealt vangistati või koguni hukati endised sõjaväe- või politsejuhid ning ka poliitilised liidrid, seejärel hakati arreteerima inimsesi kõigist seisustest. Kogu rahvas oli hirmul. Repressioonide kulminatsiooniks said massiküüditamised, mis algasid 1941. aasta 14. juunil. Küüditamiste käigus viidi Eestist vägivaldselt minema üle 10 000 inimese. Minemaviidutele ei esitatud ühtegi süüdistust ning puudusid ka kohtuotsused. Inimesi valiti täiesti suvaliselt, kedagi ei huvitanud vanus ega sugu. Naised, lapsed ja vanurid saadeti Siberisse, täisealised mehed aga vangilaagritesse, kus kahjuks enamik neist ka raskete elutingimuste tagajärjel hukkus. Rangele kontrollile allutati ka ühiskondlik- ja kultuurielu. Suleti ajalehti-ajakirju, hävitati mälestussambaid ning isegi raamatuid. Lisaks sellele natsionaliseeriti ehk riigistati ka kõik eraettevõtted ( pangad, kauplused, kohvikud jne ). Seda kõike tehti
õiguse subjektidest; universaalsed allikad seovad kõiki subjekte, partikulaarsed allikad rahv.-vah. lepingud ja rahv.-vah. organisatsioonide otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud sellekohase; alaliigiks on regionaalsed allikad. Tähtuse alusel jagunevad need: põhiallikad tavad ja lepingud, lisaallikad õiguse üldpõhimõtted (vahel peetakse ka põhiallikaks), rahv.-vah. organisatsioonide otsused, kohtuotsused, õigusteadlaste arvamus. Rahvusvahelised tavad Rahvusvaheline tava koosneb kahest elemendist: objektiivne element (usus) riikide kestev, ühetaoline ja järjepidev ning üldine käitumine subjektiivne ehk psüholoogiline element riikide veene, et nende poolt valitud käitmisviis on juriidiliselt kohustuslik või õigustatud (opinio iuris sive necessitatis) Praktika kestus ei oma tähtsust, kui see on järjepidev ja üldine. Praktika ühetaolisus ja järjepidevus ei
Õiguse vormid ehk allikad 1) Õigusaktid ehk õiguse vormid, (õigusallikad) Õigusvorm ehk õigusallikas on õigus vormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud/tunnustatud riigi poolt, mille kaudu riik annab normile üldkohustuslik jõu ja tnnuse. Ajaloos on olnud mitmeid õiguse väljendamise vorme ehk õiguse allikaid. Niisuguste õigusallikatena on olnud kasutusel: Õiguslike sanktsioneeritud tava – tekkis riigi ja õiguse algperioodil selliselt, et riik võttis kasutusele tava normid ja andis tava normidele õiguse tähenduse. Riik hakkas tavade täitmist tagama riikliku sunnijõuga, st ta andis tavade riikliku sanktsiooni. Oma kogumis moodustavad tavaõiguse. Õigusteadlaste arvamus – on õigus norm ainult üksikutel riikidel. (nt vanas roomas anti mndele juristidele riline privilege ehk eesõigus, st nende arvamus konkreetse vaidluse lahendamisel oli kohtule kohustuslik ja...
31) Tõendid tsiviilkohtupidamises Igasugune teave, mille alusel saab kohus oma otsused teha, esitavad menetlusosalised (hageja ja kostja). · Tunnistajate ütlused · Menetlusosalise vande all antud seletused · Dokumendid · Asitõendid · Vaatlus · Eksperdiarvamus · 32) Menetlusdokumendid ja nende kättetoimetamine Hagiavaldussed, kaebused, kohtuotsused, kohtukutsed, kohtumäärused. Kohtuotsused asjas tehakse sisulised lahendused Määrused käivad kaasas protsessi kulgemisega 8 9 Kättetoimetamist korraldab kohus: posti teel või kohtukordnik. Toimetatakse ka kohtumajas neid kätte. Kutsed antakse kätte allkirja vastu. Posti teel: lihtkirjana või väljastusteatena
liikmesriigi jaoks tema väljaandmise riigile, kus isikut üle kuulata soovitakse. ELi riigid kooskõlastavad ka varjupaigapoliitikat ning tugevdavad üheskoos kontrolli ELi välispiiridel. Euroopa Liidu kodanikel on õigus elada vabalt valitud liikmesriigis ning neile peab kõikjal olema tagatud võrdne juurdepääs õiguskaitsele. Seetõttu peavad liikmesriigid tagama ELi õigusaktide ühtse rakendamise ja ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsused peavad kehtima ka teistes liikmesriikides. Euroopa Liit on juba palju ära teinud abiellumise, lahuselu, abielulahutuse, laste eestkoste ja muude tsiviilvaidlustega seotud piiriüleste õigusprobleemide lahendamiseks. KOKKUVÕTE 16. sajandil hakkas Hansa Liidu mõjuvõim vähenema. Selle põhjustas ühelt poolt Inglismaa, Rootsi ja Venemaa sõltumatu majanduspoliitika jätkuv tugevnemine - eriti Novgorodi hõivamine Moskva poolt 15. sajandi lõpul
Õigusõpetus III Õigussüsteem Poliitika on riigi tegevus ühiskonnaelu korraldamisel Poliitika onkorra jõustamine jõu jõustamise või rakendamise teel. Õiguspoliitik akaudu määrtaletakse milliseid sotsiaalseid eesmärke ja milliste õiguslike vahenditega neid taotletakse. Õigupoliitikat teostatakse tavaliselt kahel viisil: Õigusloome Õiguse realiseerimise/rakendamise kaudu Igas riigis one rinevad õigusnormid, kusjuures neil on erinev sisu ja väljendusvorm, vaatamata sellele nad ie kujuta endats mehhaanilist summat vaid valitatiivselt määratletud ühtsust või igussüsteemi. Filosoofid väidavad, et süsteem tähendab hulka, omavahel seotud elemente, mis kujutab endast terviklikku moodustist. Õigusnormide ja õigussüsteemi ühtsus on tingitud iga ühiskonna sotsiaalsete suhete ühtsusest. Ja see ühiskondlike suhete ühtsus määrab ära õigusnormide süsteemi. Samal ajal selle ühtsuse raamides moodustavad ...
Oxford 1998, pp 303- 312; 313-319. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES) 15. What is Law. N.Y.,1989, pp 22-28. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES). 16. , M.. O . Moa 1968. 17. , . M . Moa 1986. 4 V SEMINAR 9. mai 2014 kl 8.30-10.00 1. Hiina õiguse allikad. 2. Hiina RV õiguskaitseorganid. a. Kohtusüsteem, advokatuur, prokuratuur. b. Kohtuotsused. 3. Suur-Hiina ja tema kaasneva jõukuse tsoon. (vt Huntington!) 4. Tsivilisatsioonide globaalne poliitika: Aasia, Hiina, Ameerika. (Huntington) 5. Jaapani ,,koha" määratlemisest kaasaja maailmakaardil. (Sotsiaalne, religioosne, majanduslik, maailmavaateline, õiguslik jmt aspekt). 7. Sotsiaalsest kontrollist Jaapanis. 8. Jaapani kohtusüsteem. KIRJANDUS: 1. Heinzig, D. 1979: Ein Jahr der Wende in den sowjetisch-chinesischen Beziehungen.-
õiguse subjektidest; universaalsed allikad seovad kõiki subjekte, partikulaarsed allikad – rahv.-vah. lepingud ja rahv.-vah. organisatsioonide otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud sellekohase nõusoleku; alaliigiks on regionaalsed allikad. Tähtuse alusel jagunevad need: põhiallikad – tavad ja lepingud, lisaallikad – õiguse üldpõhimõtted (vahel peetakse ka põhiallikaks), rahv.-vah. organisatsioonide otsused, kohtuotsused, õigusteadlaste arvamus. § 2. Rahvusvahelised tavad Rahvusvaheline tava koosneb kahest elemendist: objektiivne element (usus) – riikide kestev, ühetaoline ja järjepidev ning üldine käitumine subjektiivne ehk psüholoogiline element – riikide veene, et nende poolt valitud käitmisviis on juriidiliselt kohustuslik või õigustatud (opinio iuris sive necessitatis) Praktika kestus ei oma tähtsust, kui see on järjepidev ja üldine
Piraatluse korral peab alati olema tegu kahe laevaga, üks piraatide alus ja teine rünnatav alus. Riigid on kohustatud piraatlust maha suruma. Piraate tuleb karistada. Merepõhi Majandusvööndi peab rannikuriik välja kuulutama. Mandrilava eksisteerib rannikuriigil ibso facto e iseenesest. St ei pea selle kohta seadust vastu võtma ega välja kuulutama. RV kohtustatuudi 59 ART ütleb, antud kohtuotsus on kohustuslik antud osapooletele, see pole pretsedent. Need kohtuotsused on õiguslike probleemide lahendamisel abiallikad. Põhiallikad on konventsioonid, sellised mida osapooled sõnaselgelt tunnustavad, millega nad on ühinenud või ratifitseerinud. Kolmandaid osapooli leping ei kohusta. RV tavanorm õigusnormina tunnustatud üldise praktika tõend, mis vajab korduvat riikide käitumist ja opinio juris. Opinio juris riik käitudes mingil kindlal moel annab riik endale aru, et see käitumine on üldtunnustatud. Tähtis on riikide praktika.
1 Tõlgendusvõimaluste struktuur:.....................................................................................7 Õigusliku otsuse ja tõlgenduse argumenteerimise nõue.........................................9 Õiguse realiseerumise kolm vormi. ÕIGUSE JÄRGIMINE s.t et õigussuhte subjektid allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate õigusnormide 1 2 ettekirjutustele. Seejuures on kohustavate normide puhul reeglina nõutav, et subjekt sooritaks teo aktiivses e tegevuse vormis. Keelavate normide puhul peab subjekt hoiduma teost, st tegemist on teoga passiivses vormis e õiguspärase tegevusetusega. ÕIGUSE KASUTAMINE - st oma subjektiivsete õiguste realiseerimist, kus õigussuhte subjektid panevad toime lubavate, õigustavate või dispositiivsete õigusnormid...
Siia kirjutame töö ühest institutsioonist(poliitiline,riiklik, sotsiaalne). Töö pikkus on 2 A-4 lehekülg. Kirjelda selle institutsiooni tekkimist ja moodustamist. Tema ülesannet s.t. millega tegeleb (valdkond), Juhtimist ja struktuuri, Kes juhib. Vormistame nagu memot. Tähtaeg on 28.03.2008 kell 18.00 Euroopa Kohus Euroopa Ühenduste Kohus mida sageli nimetatakse lihtsalt kohtuks või Euroopa Kohtuks loodi 1952. aastal. Euroopa Kohtu asukohaks on Luksemburg. Selle ülesanne on tagada, et ELi õigusakte tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi. See tähendab, et riiklikud kohtud ei saa sama teo eest määrata erinevat karistust. Samuti peab kohus tagama, et ELi liikmesriigid ja institutsioonid järgiksid õigusakte. Kohtul on õigus lahendada õigusvaidlusi liikmesriikide, ELi institutsioonide, ettevõtjate ja eraisikute vahel. Euroopa Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist, nii et esindatud on kõigi 2...
· Põhineb Rooma õigusel 3. Islami ÕS ehk sariaad · Arhailised karistused(piitsutamine, kividega surnuks loopimine jne) · Eraelu ja perekonnasuhted on normeeritud Eesti kohtusüsteem I aste maa- ja halduskohtud (Harju, Viru, Tartu pärnu ; Tallinn, Tartu) II aste ringkonnakohus (Tallinn; Tartu) · Vaadatakse üle appellatsioonid III aste riigikohus(Tartu) · Kohtuotsused vaadatakse üle kassatsioonikorras ehk kontrollitakse, kas ringkonnakohus on järginud seadust · Teostab põhiseaduslikku järelvalvet ehk kontrollib seaduste vastavust põhiseadusega 5 · Esimees on Märt Rask · Pöörduda saavad alama astme kohtud, õiguskantsler ja president Euroopa Inimõiguste kohus: · Loodi 1959 · Asub Strasbourgis · Lähtub Euroopa Inimõiguste konventsioonist
...................................11 2.2. Menetlused............................................................................................................11 Kohtu poole pöördumine ja kirjalik menetlus.........................................................11 Ettevalmistavad meetmed ja kohtuistungi ettekanne...................................................12 Suuline menetlus ja kohtujuristi ettepanek..................................................................12 Kohtuotsused...............................................................................................................13 Erimenetlused..............................................................................................................13 Lihtsustatud menetlus..............................................................................................13 Kiirendatud menetlus...............................................................................................13
Kirikus abielludes peab olema ristitud ja leeritud 1 kuu peale avaldise andmist saab abielluda. Abielluda ei saa siis kui : On juba abielus Teovõimetud Samasoolised Sugulased Ühte perre lapsendatud lapsed Lapsendaja ja lapsendatu ei tohi ka abielluda Lahtutakse perekonnaseisuametis ja kohtus Perekonnaseisuametis lahutatakse siis kui mõlemad osapooled on nõus puuduvad vaidlused perekonnaseisuametis toimub 1-3 kuud lahutus Perekonnaseisuamet annab välja akti ja tunnistuse kohus 1 kuulise leppimisaja. Perekonnanimi otsus: ühise nime kasuks , enda perenimi säilib enda nimi sidekriipsuga ja mehe nimi sellist nime saab valida ainult 1 pooltest. Lapsele topelt nime panna ei saa, Varalised õigused :ühisvara abielu ajal soetatud vara ja lahusvara enne abielu soetatud vara ja saadud enne abielu sõlmimist . Lahusvaraga teeb isik mida tahab, ühisvaraga tuleb teiselt ka nõusolekut küsid ja Kui üks isik on elanud teise kulul siis kohus seda ka arvest...
Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk. * komissiivne - kõneleja võtab endale kohustusi (informeerida Ma luban, et see öö saab olema pikk * direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. * ekspressiivne - kõneleja väljendab seisukohta, suhtumist seoses mingi faktiga See kohvi on vastik. * deklaratiivne - midagi kuulutatske välja või nimetatakse. Ma nimetan sind värdjaks. Kohtuotsused Kaudsed illokutiivsed aktid - pinnapealne sõnum on otseselt ära tuntav, ent selle taga on varjatud ütlus. Ega te ei saa ulata mulle soolatopsi? - reaalselt on tegemist direktiivse ütlusega, millega tahetakse saavutada soolatopsi saamist, mitte ei oodata ei/ja vastust. 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. Tekstil on keelest sõltumatud seaduspärad: * fikseeritud algus ja lõpp * tekstil on kompositsioon (sisu tuleb teksti sisse mahutada)
1. Ühiskond, riik ja õigus 1. Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Võimu teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- võisõjapidamisoskuste või muude väljapaistvate omaduste vastu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. 2. Milles seisneb tava kui sotsiaalse normi spetsiifika? Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu 3. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? territoorium rahvas elab sellel territooriumil ja on riigi võimuga õiguslikult seotud....
See on vajalik selleks, et õigus saaks ühiskonnas täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka kehtivatest õigusnormidest lähtudes uute õigusnormide loomine. Lisaks on kohtutel oluline osa kohtuasjade läbivaatamise korra kehtestamisel Õiguskaitseasutuste tegevuse reguleerimisel on erinevad riigid läinud erinevaid teid pidi kuid suurem osa arenenud demokraatlikke riike on lähtunud suures osas sarnastest printsiipidest.
funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka kehtivatest õigusnormidest lähtudes uute õigusnormide loomine. Lisaks on kohtutel oluline osa kohtuasjade läbivaatamise korra kehtestamisel Õiguskaitseasutuste tegevuse reguleerimisel on erinevad riigid läinud erinevaid teid pidi kuid suurem osa arenenud demokraatlikke riike on lähtunud suures osas sarnastest printsiipidest.
kinnitatud ärakiri A3 suuruses. 4. õiendid riikliku maakatastri pidaja poolt väljastatud nin A4 suuruses. 5. volikirjad 1) ärakirjad ja originaalid; 2) notariaalsed ja lihtkirjalikud; 1 Dokumendiliikide loetelu ei pruugi olla lõplik ning selle hulk erineb toimikute lõikes. 4 3) ühel lehel või köidetud ja/või pitseeritud; 4) A4 suuruses. 6. korraldused, otsused (haldusaktid) üldjuhul ametliku kinnitusega ärakirjad ühel või mitmel lehel ja A4 suuruses. 7. kohtuotsused, kohtulahendid (määrused vms) Ärakirjad ühel või mitmel lehel ja A4 suuruses. 8. riigivararegistri väljavõtted koopiad, väljatrükid. A4 suuruses. 9. väljavõtted Riigi Teatajast2 koopiad, väljatrükid. A4 suuruses. 10. Ametlike Teadaannete (AT) väljavõtted koopiad, väljatrükid. A4 suuruses. 11. erinevad tunnistused, registrite väljavõtted üldjuhul ärakirjad, kuid võib olla ka originaale (dublikaate), ärakirjad koos tõlgete ja/või apostillidega. A3, A4, A5 suuruses. 12
-kuidas uuring võiks seonduda edasiste plaanidega? (mis on missioon elus- mille eest seista tahab?) 2)mis on keskne sõnum konkreetselt? (kirjutada enda jaoks lahti ühe lausega) - kirjutada max 1 lk kogu töö kokkuvõte (peab olema mudel, teoreetiline arusaam) 3) koostada esialgse kirjanduse nimekiri (peamised allikad, millele võiks uurimistöö koostamisel toetuda- raamatud, artiklid, ajakirjanduslikud artiklid, kohtuotsused, seadused, määrused, EL õigusallikad) 4) kokkuvõtlik tööstruktuur – graafiliselt esitatud töö kontseptsioon (JOONIS) 5) selgeks teha vormistamise ja viitamise reeglid (Jaan Sootak) 6)millised on peamised meetodid, mida kasutab uurimistöö koostamisel, et ei tekiks vigu (empiirilised meetodid- katselised: küsitlused, vaatlused, või muud meetodid) (kirjutada nt laste õigustest- leida vähemalt kolm artiklit, vaatab millistele allikatele
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Vladlen Jakovlev VENE ÕIGUS Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Juhendaja: lektor Toomas Anepaio Tallinn 2011 Sissejuhatus Venemaa õiguse üks kõige olulisematest ausammastest ning üks suurematest keskaegse õiguse teostest on Vene Õigus (vene keelest Russkaja Pravda). Meieni on jõudnud päris suur hulk Russkaja Pravda osadest, kuid traditsiooniliselt jagatakse need osad lühi-, ulatusliku-, ja lühendatud redaktsiooniks. Just neid mina käsitlen järgnevas analüsis. Kõige üldisemalt analüüsitavat allikat võib iseloomustada kui Vana Vene feodaalõiguse koodeks, mida koostati umbes 11.-17. sajandite ajavahemikul. Peab tunnistama seda, et ei ole võimalik määratleda täpset tekkimise aega, selle pärast et Russkaja Pravda koostati üleval kirjutatud pika aja jooksul. Enne kõi...
puudutavad argumendid. 2) Süntaktilised e grammatilised argumendid 3) Loogilised argumendid need on mõistelised ehk mõistete sisu puudutavad määratlused (analüütilised argumendid) ja tegelik deduktiivne otsustaminede. 4) Juriidilised argumendid, see on tõlgendusargumenti põhirühm. Siia kuuluvad seadus, süstematiseerimise seisukohad, maa tavad, seadusandja eesmärk ja seaduse ratio, kohtuotsused, võrdleva õiguse argumendid, õigusajaloolised argumendid, õigusteadus (jurisprudents). 5) Teleoloogilised argumendid (reaalsed argumendid) nendega pööratakse tähelepanu tõlgendamise eesmärkidele ja üldiselt neile tagajärgedele, mis tõlgendamisvõimaluse valikust võivad tekkida. 6) Väärtused ja hinnangud (moraalsed seisukohad) 7) Analoogia- ja e contrario argumendid. Analoogia võib olla kas tõlgendusargument
investituurist, s.t. Vaimulikele nende vaimuliku vimu ametitunnuste jagamise õigusest. Paavsti diktaat sisaldas järgmisi olulisemaid teese: · üksnes paavst võib piiskoppe ametisse seada ja neid sealt vabastada. · üksnes paavst võib kätte anda keisri võimutunnused. · Üksnes paavst võib keisrilt võimu võtta. · Keegi ei või paavsti kohtuotsust vaidlustada, paavst aga vib vaidlustada kõigi teiste kohtuotsused. Canossas käik teel Augsburgi peatus paavst Canossa linnuses ja seal astuski Heinrich 1077 patukahetsejana paavsti ette. Wormsi kokkulepe Heinrich V ja Calixtus II vahel 1122. aastal sõlmitud kokkulepe, mis lõpetas investituuritüli. (lisa lk 82) Innocentius III paavst, kes saavutas suurima ilmaliku mõju, mis ühelgi paavstil kunagi on olnud. Vasallisuhete kaudu õnnestus tal muuta suur osa Euroopast paavstivõimust otseselt sõltuvaks. Ta sekkus pidevalt poliitikasse. 1054a
lahendasid erinevaid kohalike küsimusi. Rüütelkonnad käisid koos Maapäevadel (iga 3a tagant). Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine oli rüütelkonna pealiku ül. 5) Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike seast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ül oli: uurida/analüüsida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid (neid karistada) a) Eestima Ülemkohu Tallinnas b) Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas 1681, sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv (sõjaretked kulukad ja sissetuleku allikad puudusid), seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagastamist – riigistamine.
Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes tegeleb ühiskonna struktuuri ja funktsioonide küsimustega ehk kommunikatsiooniprotsessidega makrotasandil. paneb rõhu ühiskonna struktuurile, ülesehitusele ning vaatab meediat kui üht sotsiaalset süsteemi, üht struktuuri osa, mis opereerib spetsiifilise välise süsteemi (ühiskonna) sees sotsiaalsete ja kultuuriliste tingimuste kogumis. funktsionalistliku lähenemise eeldus: ühiskonda hoiab koos konsensus, koostöö. Massimeedia stabiliseerib tervikut, aitab kaasa ühiskonna integratsioonile. Lasswelli massikommunikatsiooni kolm funktsiooni: 1. seirefunktsioon keskkonna järelevalve. Avalikkusesse jõudev kommunikatsioon pakub hoiatusi peatsete ähvarduste ja ohtude kohta kogukonna või selle liikmete väärtussüsteemidele. Massikommunikatsioon annab võimaluse keskkonda kontrollida väärtustes ilmnevate ebakõlade puhul tekivad tormilised reaktsioonid, sest ohusta...
Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk. * komissiivne - kõneleja võtab endale kohustusi (informeerida Ma luban, et see öö saab olema pikk * direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. * ekspressiivne - kõneleja väljendab seisukohta, suhtumist seoses mingi faktiga See kohvi on vastik. * deklaratiivne - midagi kuulutatske välja või nimetatakse. Ma nimetan sind värdjaks. Kohtuotsused 18. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. Tekstil on keelest sõltumatud seaduspärad: * fikseeritud algus ja lõpp * tekstil on kompositsioon (sisu tuleb teksti sisse mahutada) * tekstil on erinev iseloom ja tähendus saatja ning vastuvõtja puhul. Redundantne tekst on tekst, milles on palju ülearust, kuid redundantsus varieerub tekstides - mõnes on ainult oluline info, mõnes peaaegu üldse mitte (teismeliste tüdrukute jutt)
väljaandmise riigile, kus isikut üle kuulata soovitakse. ELi riigid kooskõlastavad ka varjupaigapoliitikat ning tugevdavad üheskoos kontrolli ELi välispiiridel. Euroopa Liidu kodanikel on õigus elada vabalt valitud liikmesriigis ning neile peab kõikjal olema tagatud võrdne juurdepääs õiguskaitsele. Seetõttu peavad liikmesriikide valitsused tagama ELi õigusaktide ühtse rakendamise ja ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsused peavad kehtima ka teistes liikmesriikides. Euroopa Liit on juba palju ära teinud abiellumise, lahuselu, abielulahutuse, laste eestkoste ja muude tsiviilvaidlustega seotud piiriüleste õigusprobleemide lahendamiseks. Täiendav teave vabaduse, turvalisuse ja õiguse kohta Euroopa Liidus Tööhõive ja majanduskasv Aastate jooksul on EL panustanud majandusarengusse, loodud on ühisturg ja käibele võetud ühisraha kõrvaldatud on kaubandust ja liikumisvabadust piiravad tõkked
Kõuk- otsene esivanem, ema, vanaema, vaaremad, veresugulased. Sugupuu päismikus asub, hakkavad korduma. Perekonnaloo allikaks on eakamate sugulaste suulised mälestused. Huvitavaks koduseks allikaks on perekonna piibel. Piibli sisse on köidetud vastavad lehed kõigi tähtsamate perekondlike sündmuste märkimiseks. Vanaisa sahtlipõhi ja vanaema fotoalbum. Sahtlipõhjas on tavaliselt perekonna ametlikud paberid: sünnitunnistused, koolitunnistused, omandidokumendid, kviitungid, vekslid, kohtuotsused, autasustamise tunnistused jne. Erilist tähelepanu vajavad vanad kirjad. Kirjad on väga oluliseks perekonnaloo allikaks, lisades sellele inimlikke ja isikupäraseid jooni ning värvikaid detaile. Üldtuntud genealoogiliseks allikaks on hauatähised vanadel kalmistutel. Raamatukogud kus võib kätte saada kirikuraamatuid, revisjonide kui maksunimekirja publikatsioonid jne. Uueks infoallikaks on internet. Vakuraamatud talude ja nende koormiste nimistud . Vakuraamatud ongi
subjektidest; universaalsed allikad seovad kõiki subjekte. Partikulaarsed a: rv-sed lepingud ja rv-ste organisats otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud sellekohase nõusoleku; alaliigiks regionaalsed allikad (elemendid on piirat teat geograafilise ala või konkreetsete riikidega). Tähtsuse alusel: Põhiallikad: tavad ja lepingud. Lisaa: õ-se üldpm-d, rv organisats otsused, kohtuotsused, õigusteaduslik arvamus. Rv-sed tavad Objektviine element (usus): riikide kestev, ühetaoline ja järjepidev ning üldine käitumine. o Kestus ei oma tähtsust, kui praktika on järjepidev ja üldine. o Ühetaolisus ja järjepidevus ei pea olema 100%-lised, kuid nõutav ühetaoline käitumine olulistes küs-tes. o Üldisus ei eelda kõik rv õ-se subjektide vastavat käitumist.
põhikirja osaks ÜRO Rahvusvahelise Kohtu Statuut. See kohus ise asub Haagis. Selle statuudi art.31 loetleb allikad, mida kohus saab õigusemõistmises kasutada: - rahvusvahelised lepingud (konventsioonid) - rahvusvaheline tavaõigus o riikide praktika o opinio iuris arusaam o ius cogens o erga omnes normid - üldised õiguse põhimõtted - abistavad allikad - kohtuotsused - kõrgelt tunnustatud juristide kirjutised Rahvusvahelised lepingud Väga vanaks nähtuseks juba Vana-Egiptus jne. Teatud lepingute sõlmimise kultuur algab keskaja lõpul, uusaja alguses. Viini 1969 rahvusvahelise lepinguõiguse kodifikatsioonis on peegeldus Euroopa traditsioonilisest arusaamast ja arengust lepingust ja rhv-lepingust.See kodifikatsioon tehti ILC kodifitseeritud rahv õ spetsid nad ühtlasi edendavad rahvvahelist õigust
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT LEGISAKTSIOONILINE PROTSESS SISUKORD 1. Sisukord............................................................................ 2 2. Üldist............................................................................... 3 3. Olulisemad Rooma õiguse allikad.............................................. 4 4. Legisaktsiooniline protsess...................................................... 7 5. Täitemenetlus legisaktsioonilises protsessis ................................. 11 6. Formulaarprotsess ja legisaktsiooniline protsess............................. 13 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ja legisaktsiooniline protsess............. 14 8. Kokkuvõte......................................................................... 16 9. Kasutatud kirjandus ja normatiivmaterjal.....
Juhtimise funktsioonist tulevatel üldkäskkirjadel ja protokollidel on alatine säilitustähtaeg. Arhivaalide säilitatakse vastavalt seadusele arhivaalide avalikku arhiivi üleandmiseni või hävitamiseni. Raamatupidamisega, puhkuste ja lähetustega, seotud dokumente säilitatakse 7 aastat. Märgitud on ka juurdepääsupiirangud. Kriminaalasjadega seotud otsused ja kirjavahetus, tsiviilasjadega seotud kirjavahetus kodanikega, kohtuotsused on reguleeritud juurdepääsupiiranguga vastavalt avaliku teabe seadusele, mis kohustab tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks teabe, mis on kogutud kriminaal- või väärteomenetluses, samuti on juurdepääsupiirang kehtestatud dokumentidele, mis sisaldab töötajate delikaatseid isikuandmeid (tervisekontroll, tööõnnetusi uurivad toimikud jne). Teabekandjatena on kasutusel nii paberkandjad kui ka elektrooniline abivahendid. Enamasti on kasutusel mõlemad korraga
appellatsiooni on pikka aega nähtud common law põhimõtetega vastukäivaks, kuid hiljuti on see protseduur heaks kinnitatud ja paljulevinud. Vaade kahekümneesimesse sajandisse Õiguse arengus on oluline koht välistel faktoritel. Näiteks poliitika ja kultuur on mõjutanud 12. sajandi eurooplastel pöörduda tagasi Rooma õiguse juurde. Samas ei tohiks alahinnata õigussüsteemide sisemise loogika arengut, mis on arenenud välistest mõjudest sõltumata. Eelnevad kohtuotsused muudavad seaduse tõlgendamist järjest konkreetsemaks ning nende abil on võimalik õigusnorme täiendada ja muuta. On vaieldav, kas välisel mõjul või sisemise loogikal on õiguse arengus olulisem roll. Õiguse arengut võib võrrelda ,,teaduse arenguga" mõned arvavad, et teadus ,,kasvas välja vajadusest," kuid teised rõhutavad leiutajate ,,autonoomiat" ning arvavad, et teadus kasvab välja ,,huvist ümbritseva maailma vastu" (Caenegem 2004, lk 135). Meid huvitab, mis
juhul kui pole säsestatud ühisesinduse põhimõtet. Avalduse allkirjad tuleb tõestada notariaalset tõestatud notariaalset, samuti tuleb tõestada notariaalset tõestatud esindusõiguslike isikute allkirjad ning osaühingu või aktsiaseltsi asutumislepingud. Notariaalselt kinnitatud avaldus ja avalduse esitamise volikiri loetakse võrdseks digitaalallkirjastatud avalduse ja volikirjaga. Teiseks aluseks kennete tegemisele on tsiviilprotsessi korras tehtud kohtuotsused, mille tagajärjel tuleb kanne teha, näiteks pankrotiotsus või ühingu sundlõpetamise otsus. Kolmandaks on võimalik algatada kandetegimist ka registripidajal endal. Seda, kui tal on andmeid, et registrisse kantud osaühingul, aktsiaseltsil või tulundusühistul vara reaalselt puudub või kui nimetatud ühing pole kuue jooksul seaduses sälestatud tähtja möödumisel esitanud majandusaasta aruannet. Sel juhul teeb registripidaja esmalt hoiatuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
