Osoonikihi hõrenemist põhjustavad atmosfääri paisatud saasteained, peamiselt kloororgaanilised ühendid. Selle tagajärjeks on taimede kasvu pidurdumine, nahavähi ja mutatsioonide teke, immuunsüsteemi kahjustumine. Lahendusi: vähendada freoonide tootmist ja kasutamist, riikidevahelised kokkulepped, tootmine taastuvatest energiaallikatest, tööstuses ja transpordis kahjulike ühendite emissiooni piiramine. Kliima soojenemine on Maa keskmise temperatuuri tõus. Seda põhjustab kasvuhooneefekt, mis ei lase Maalt tagasipeegelduval soojuskiirgusel hajuda kosmosesse. Kasvuhooneefekti on tinginud inintegevus, nagu tööstus, energiatootmine, mis paiskavad nn kasvuhoonegaase (CO2, metaan) atmosfääri. Selle tagajärjeks on kõrgete laienemine, temperatuuri tõus, tormid ja teised looduskatastroofid. Lahendused: elektrijaamade tehnoloogia parandamine, taastuvate energiaallikate kasutamine, prügi sorteerimine ja prügilate rajamine. Veekriis. Suurim veekulutaja maailmas on põllumajandus
Ilm on pidevalt muutuv atmosfääri seisund, mida põhjustavad päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris toimuvad füüsikalised protsessid. Ilm on atmosfääri olek mingil ajamomendil, mingis kohas ( ilm on atmosfääri hetkeseisund mingil ajal, mingis kohas) Atmosfääri nähtusi ja füüsikalist olekut iseloomustavaid karakteristikud nimetatakse meteoroloogilisteks elementideks - iseloomustab atmosfääri füüsikalist olekut kvantitatiivselt (mõõtühik). N. õhurõhk, õhutemperatuur meteoroloogiline nähtus iseloomustab atmosfääri olekuid kvalitatiivselt (mõõtühik puudub). N. optilised nähtused atmosfääris. Kliima on mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Kliima on mingi piirkonna pikaajaline keskmine ilmade reziim, mille on kujundanud päikesekiirgus, aluspinna iseärasused ja neist sõltuv atmosfääri üldtsirkulatsioon ...
1. loomaraku ehitus; koosluse, populatsiooni ja ökosüsteemi mõistete selgitus Loomarakk koosneb: Rakumambraan - eraldab rakku teistest rakkudest, selle kaudu toimub naaberrakkudega aine- ja energiavahetus. Tsütoplasma - täidab rakku, sisaldab vett ja orgaanilisi aineid Mitokondrid - Varustavad rakku energiaga, mida tal on vaja, et ennast töös hoida. Hapnikku tarbides muudavad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakule kättesaadavaks. Mida rohkem rakk töötab, seda rohkem mitokondreid. Lüsosoomid - seal lagundatakse mittevajalikud org. ühendid Golgi kompleks - seal sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi Ribosoomid - seal sünteesitakse valgud Tsütoplasmavõrgustik - koosneb paljudest kanalites, neid mööda liiguvad rakus ained. Selle pinnal sünteesitakse mitmeid aineid (nt süsivesikuid ja rasvu). Osa kanaleid on seotud tuuma pooridega, ühendades tuuma ja tsütoplasma. Rakutuum - Ümar ja suur, poorid võimaldavad info- ja ainevahet...
ökoloogiline jalajälg Kokkuvõte Nagu töös on näha on inimeste tegevusel väga karmid tagajärjed. On masendav lugeda ja kirjutada, mida kõike on inimesed oma katsetustega ja muude asjadega põhjustanud, mitte ainult loodusele vaid ka endile. Soovitaksin inimestel elada võimalikult kooskõlas, et mitte ennast tappa. 17 Inimese ökoloogiline jalajälg Lisa Pilt 1 – Kasvuhooneefekt Pilt 2 – Fukushima tuumaelektrijaam 18 Inimese ökoloogiline jalajälg Pilt 3 – Tuumaseen Pilt 4 – radioaktiivsuse mõju lapsele 19 Inimese ökoloogiline jalajälg Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%96koloogiline_jalaj%C3%A4lg (05.12.13) http://www.bioneer
· modifikatsiooni kasutamisel vaid iseenese tarbeks · tagavarakoopiana Tarkvara poolt antud valed tulemused jäävad kasutaja kapsaaeda. 5 Inseneri kohustused ühiskonna ja looduse ees Insenerieetika koodeksites punkt, mis kohustab kaitsma kõigi osapoolte huve. Millal muutuvad ettevõtte andmed konfidentsiaalsetest avalikeks kui suure keskkonnariski korral? Inimest ähvardava ohu minimeerimine. Jäätmeprobleem, õhusaaste, happevihmad, veesaaste, kasvuhooneefekt, osooniaugud, energiapuudus ja aatomienergia Inseneri kohustus rakendada kõiki oma teadmisi keskkonnakaitse huvides. SO2 kontsentratsiooni vähenemine söe kasutamise vähenemisega. NOx kõrgetemperatuurilisel põlemisel.NO2+H2O = hape. Happevihmad = H2NO3 & H2SO4 Keskkonnaprobleemid on tihti rahvusvahelised, kuna reostus ei tunne riigipiire. 19. saj. lõpust CO2 hulk atmosfääris >23% Ühiskonnariskide hindamine üldjuhul utilitaristlik käsitlus kasude/kahjude hindamine
põletamise tõttu on vihmametsad tänapäevaks katastroofiliselt vähenenud. Võrreldes endisaegse ulatusega on nende pindala kaks korda väiksem. Arvatakse, et igal aastal hävib umbes 160 000 km2 vihmametsa iga tunniga 4 km2 väärtuslikku metsa. Vihmametsadel on oluline koht fotosünteesis, süsihappegaasi kasutamises ja hapniku tootmises. Seoses vihmametsade põletamisega suureneb CO2 osatähtsus atmosfääris ja hoogustub kasvuhooneefekt. Vihmametsade hävitamisega kasvab väljasurevate taime ja loomaliikide arv, mis on korvamatu kahju liikide ajaloolisele arengule ehk evolutsioonile. Looduslikud kooslused kaotavad tasakaalu. Kohalike hõimude elupaikade hävitamine toob kaasa ka hõimude kadumise, mis on eetilisest seisukohast lubamatu. Metsade langetamine suurendab maalihete ja erosiooni ohtu. Vihmametsadel on tähtis osa suures veeringes, sest taimed seovad palju vett
Samas soovib iga inimene juua puhast vett ja hingata puhast õhku, mis suurlinnades on muutunud juba peaaegu võimatuks. Üheks selliseks näiteks on Jaapanis nn. "hapnikupurgid" - et nautida ja hingata puhast õhku, tuleb selle eest ka maksta - varem oli see "luksus" tasuta kõigile kättesaadav. Globaalne soojenemine Kasvuhoonenähtus on looduses tavaline ilming kui seda poleks, oleks maakera keskmine õhutemperatuur mitte +15 °C vaid -18°C Nn. kasvuhooneefekt atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirgavat pikalainelist kiirgust (nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaas lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist). Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: veeaur (H2O), süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), CFC-ühendid (freoon, broom, kloor) ja troposfääri osoon.
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogu. Süsteemid: staatiline-muutumatu; dünaamiline-arenev;avatud-aine ja energa, vabalt liikuda; suletud- arenev. Maa energiasüsteem koosneb energiapilansist. Kiirgusbilanss-aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Talvel on väiksem nullist, suvepäevadel suurem nullist. Otsekiirgus-mis otse tuleb. Hajuskiirgus- on hajunud kiirgus. Kogukiirgus-otse+hajuskiirgus. Peegeldunud kiirgus-tagasipeegeldunud(jää, lumi, vesi). Neeldunud kiirgus- neeldunud kiirgus. Energiaallikad- päikeseenerga-99,9%(eksogerne), maa sisesoojus(endogerne), grafitatsioonienergia. Päikeseenergia-valgus ja soojus. Organism-keeniline energa. Patarei-keeniline energia. Tuul-kineetiline. Pingutatud vibu-potensiaalne. Tule leek- soojus/valgusenergia. LITOSFÄÄR - maa siseehitus. Settekivimid- purdkivimid (liiva, savi) orgaanilised( lubja, põlev) keemilised ( kips). Setted->settekivimid->moondekivim(marmor)...
MS on tugev side.. kõige tüüpilisemad MS elemendid on leelismetallid, kuid MS esineb(vähemal määral) kõigis metallides, sulamites, metallisarnastes ühendites. 3) Atmosfääri koostis püsivad komponendid: N2 78%, O2 21%, Ar 0.93%, ülejäänusid vähe. Muutuvad komponendid: CO2, veeaur. Juhuslikud:SO2, H2S, CO, NH3 jt. Ülemistes kihtides osoon(O3) madalamal sisaldus väga väike osoonikiht. Süsinikdioksiidid kogu atmosfäär- nn kasvuhooneefekt. 4) Kristallvõre tüübid 1.aatomvõre-kristallvõre sõlmpunktides aatomid(seotud tugeva kovalentsete sidemetega).Tugeva sideme tõttu on aatomkristallilisel ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp, väike lahustuvus ja lenduvus.Teemant. 2.Molekulvõre-sõlmpunktides neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waasi jõududega(võivad lisanduda vesiniksidemed).Tüüpiline anorg ühenditele ja tahkestunud gaasidele.3.ioonvõre- Sõlmpunktides vaheldumisi katioonid ja anioonid
FÜÜSIKA OPTIKA LAINEOPTIKA 1. Valgus kui laine. Valguslainet iseloomustavad suurused. Valguslaine koosneb teineteisega risti olevast elektri-ja magnetväljast, mis on omavahel seotud ja levivad ruumis valguse kiirgusega. Valguslaine on ristlaine. Valguslainet iseloomustavad suurused: periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus λ (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) – näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. 2. Valguse lainepikkus ja värvus. Erineva lainepikkusega valguslain...
Taastuvad: vesi, õhk, mets, muld Taastumatud: maagid, maapõuesoojus, kaevandatavad kütused 4. Kuidas tekivad happevihmad Eesti tingimustes? Põlevkivi põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. 5. Milles seisneb kasvuhooneefekti tähtsus elusloodusele? 1. Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule, hoides Maa temperatuuri eluks vajalikes piirides. 2. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks maakera keskmine temperatuur -18°C, praeguse +15°C asemel:kogu maakera oleks kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. 6. Mida saate isiklikult teha, et kasvuhooneefekt ei süveneks? 1. Tootma vähem prügi 2. Kasutama rohkem ühistransporti 7
Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C. Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 · eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); · tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel
Veenuse atmosfäär sisaldab seda 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub. Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Kuigi süsihappegaasi olemasolu tuvastati juba 1932, andis alles esimesena Veenuse atmosfääri sisenenud automaatjaama "Venera 4" otsemõõtmine 1967 teada õhkkonna koostise. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Üldse on Veenuse õhkkonna keemia väga keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. Näiteks väävelhape tekib pilvedes veest ja vääveldioksiidist süsihappegaasi ja vesinikkloriidi osavõtul. Analoogiliselt tekivad Maal stratosfääripilved ja tööstuslikud sudud. Madalamal kui
väljendatakse tema suhtelist koostist kas massi või ruumala järgi . Kui atmosfäär püsiks hästi rahulikuna, siis peaksid kergemad , väiksema molekulmassiga gaasid ajapikku tõusma ülespoole ja raskemad laskuma alumisse kihti. Osooniauk tähistab olukorda , kus atmosfääris on osooni tavalisest oluliselt vähem. See häving leiab aset vaid mõnekilomeetrise paksusega kihis, just selles, milles paiknevad polaar-stratosfääri pilved. Ökoloogilised globaalprobleemid on kasvuhooneefekt ,osooniaugud ja happevihmad. -3- Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Praegu piiratakse CFC-ühendite kasutamist seoses keskkonnaohtlikkusega pea kõikides arenenud riikides. Kasvuhoonegaasid on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate
lämmastikku ja vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Täpsema analüüsiga leiab sealt ka vesinikku, hapnikku, mitmesuguseid vesiniku ja väävliühendeid ning inertgaase. Kuigi süsihappegaasi olemasolu tuvastati juba 1932. aastal, andis alles esimesena Veenuse atmosfääri sisenenud automaatjaama "Venera 4" otsemõõtmine 1967. aastal teada õhkkonna põhikomponentide tegeliku osakaalu. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest päikesesüteemi kõige kuumema planeedi. Maanduda õnnestus Veenusel esimesena N. Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal. Selgus, et maandumiskohas oli temperatuur 475°C ja õhurõhk küündis 90 atmosfäärini! Nii suur rõhk valitseb Maa ookeanides kilomeetri sügavusel. Tugevad tuuled, puhudes päevapoolelt ööpoolele ja ekvaatorilt poolustele, ei lase kusagil tekkida olulisi temperatuurierinevusi.
Aeratsioonivöönd-maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku. Alliitne murenemine-niiskes troopilises kliimas toimub murenemine, mille käigus mineraalid lagunevad kiiresti. Murenemiskoorikust leostub ränioksiid välja ja paigale jäävad vett sisaldavad raud- ja alumiiniumoksiid, mis annavad mullale punase värvuse. Astenosfäär-ookeanide all ~50km, mandite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningasse ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Atmosfäär ehk õhkkond-maa sfäär, maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäärifront-kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Eristatakse sooja(kui soojem õhumass liigub külmema õhumassi peale), külma (külmem õhumass liigub soojema õhumassi alla) ja statsionaarset fronti(kui front on mitu päeva paigal seisnud).Bioloogiline murenemine-valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Mõju võib olla füüsikaline(puujuure kasvam...
soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivse kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab ning selle tagajärjel ta jahtub. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne ning negatiive on vaid talvel, eriti lume korral. Tervikuna on kogu maakera kiirgusbilanss tasakaalus, see tähendab, et nii kogu juurdetulev kui lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Kasvuhooneefekt Maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Viimasel ajal on atmosfäär hakanud rohkem neelama soojuskiirgust ning seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Kasvuhoonefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või väiksemal määral koguaeg. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, metaani ning naerugaasi hulk suurenenud
paiknevad 60 riigi territooriumil. Võtmerolli korallrahude säilitamise juures mängib nende eest hoolitsemine. Kui kalandust ning turismi mõistlikes piirides hoida õnnestub, on võimalik kasutada korallrahude rikkusi ilma neid kahjustamata. Merereostusest ja globaalsest soojenemisest tulenevaid probleeme pole võimalik lahendada vaid korallrahude kaitse alla võtmise läbi, vaid on tarvis teha tõhusat rahvusvahelist koostööd. KORALLRAHUD JA KASVUHOONEEFEKT Viimasel ajal ilmub teateid korallrahude "valgenemise" kohta. Kaunid rahud kaotavad ka tegelikult oma värvi ja omandavad inetu valge värvuse. 1987. aasta septembrikuus nägid sukeldujad Puerto Rico rannikul kristallselge vee asemel kollakaspruuni , sogast vett, mille põhjuseks on teadlaste hinnangul korallide ja nendel elutsevate merevetikate sümbioosi häiritus. Arvatakse, et vetikate olemasolu toetab korallipolüüpide kasvu ja arengut, kuna nad aitavad
Stabiilne kahanev või kasvav populatsioon. Iga järgmine püramiidi tase on 10% eelmise biomassist. Püramiid algab taimest ehk tootja. Ökosüsteem on isereguleeruv, kui see muutub siis muutub populatsioonide arvukus. d) Ökolooglised globaalprobleemid, looduskaitse, keskkonnapoliitika, säästev areng. Inimkonna juurde kosv, toidupuuudu, üleharimine, metsade raie., happevihmad, kasvuhooneefekt. KONVEKTSIOONID LEHELT! 8. Inimene. Bioloogia II 3. kursus lk 64- 112 a) Inimese elundkondade iseloomustus Katteeelundkond- kaitseb keskkonnamõjudeest, so nahk juuksed küüned. Nahk on üks suurimaid elundeid. Termoregulatsioon. Tugielundkond- võimaldab liikuda, so lihased koos skeletiga. Seedelundkond- lagundab toitu. Suuõõs-söögitoru-magu-12sõrmik-peensool-jämesool. Hingamiselundond- varustab organismi hapinkuga
Olulisteks fondideks on ookeani põhjasetted ja maapõue kivimid (aineringesse kivimite porsumisel või ookeani põhjast üles tõustes). Ookeanites toimub 1000 aastane fosforitsükkel, mille käigus 1% settib. Jõgede kaudu suubuvad ookeanisse fosforirikkad ühendid. Vetevoogudesse sukelduvad surnud organismid, kes sisaldavad fosforit. Põhjas toimub P mineralisatsioon, mis muudab ta taimedele kättesaadavax. Vee pinnale tõuseb P lahustunud kujul. 35. Kasvuhoonegaasid, kasvuhooneefekt. Kasvuhooneefekt seisneb selles, et päikesekiirgus, mis tuleb läbi atmosfääri ja absorbeerub aines, kiirgab sealt hiljem välja pikalainelisema kiirgusena (soojus), mis ei suuda enam nii efektiivselt läbistada atmosfääri ning neeldub / peegeldub, soojendades atmosfääri ning tôstes selle kesmist temperatuuri ~32C. Pôhilised kasvuhoonegaasid (neelavad/peegeldavad soojust): CO2, CH4, NOx, Freoonid, + veeaur, O3. 36
jääb meist põhja poole. a. tsükloni kese jääb meist lõunasse b. tsükloni kese asub meie kohal c. tsükloni kese jääb meist põhja poole 20. Iseloomusta ilma (tuul, sademed) vastavalt ilmakaardil kujutatule. 21. Mille poolest erinevad troopilised tsüklonid parasvöötme tsüklonitest? Troopilised tsüklonid on läbimõõdult kaks kuni kolm korda väiksemad kui parasvöötme tsüklonid, kuid õhurõhk on troopilistes tsüklonites madalam kui parasvöötme tsüklonites. 22. Mis on kasvuhooneefekt? Kuidas on inimene seda mõjutanud? Kasvuhooneefekt on looduslik nähtus atmosfääris, kus lühilaine päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud, see neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Tänu inimtegevusele on süsihappegaasi, metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. 23. Nimeta kliimamuutusi põhjustavaid tegureid. Päikese aktiivsus, astronoomilised tegurid,
orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. Ökosüsteemi koostisosadeks on: biotsönoos ehk elukooslus o taimekooslused o seenekooslused o loomakooslused o mikroorganismide kooslusökotoop ehk elukeskkond o õhkkeskkond o vesikeskkond o muldkeskkond 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhooneefekt on temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 hulga suurenemine Maa atmosfääris. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad
gorilla; jõehobu; anakonda; papagoi; termiidid; sipelgad; iga päev hävitatakse minutis ~40 ha vihmametsa; vihmametsadel oluline koht fotosünteesis, süsihappegaasi kasutamises, hapniku tootmises, suures veeringes; metsade põlemisel suureneb CO2 sisaldus õhus, hoogustub kasvuhooneefekt, puitu, kui olulist loodusvara raisatakse, hävivad taime- ja loomaliigid, kaovad kohalike hõimude elupaigad, suureneb maalihete ja erosioonioht; metsast raadatavad põllud on värsked vaid mõned aastad; vihmametsa hävimisel häirub vahekord sademete ja aurumise vahel; Ekvatoriaalne vihmamets Dzungel on ekvatoriaalne vihmamets. Selva on ekvatoriaalne vihmamets Amazonase madalikul
Kehra Gümnaasium 12 A klass, reaalsuund Gerda Põder MAA RÜHMA PLANEEDID Referaat Kehra 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS .............................................................................................................................3 1.MERKUUR.................................................................................................................................4 2.VEENUS......................................................................................................................................5 3.MAA............................................................................................................................................6 4.MARSS........................................................................................................................................7 KOKKUVÕTE.......................................................................................
vähene tagasitransport laamade sukeldumisel, sest puudus mehhanism c sidumiseks litosfääris. Seisund enne oli 30-50 kraadi temp (keskmine). Ookean oli kihistunud. Potentsiaal atmosfääri mõjustada oli väike. Ulatuslikult levisid prokarüoodid. Temp järsk langus: esimene argument on väga ulatuslik fotosünteesiorganismide kolonisatsioon vaba hapnik, c sidumine. Murenemine konitentraalsetel aladel. Co2 seotakse murenemise käigus. Karbonaatne settimine. Kasvuhooneefekt nõrgenes. Analoogilise kombinatsiooni kordumine võimatu. Juhatas sisse uue trendi atmosfääri arengus. See pakub vaid teoreetilist huvi. Hoopis enam huvitutakse cryogeni jäätumisest. See on geokronoloogiline termin. See on uus ladestu (1990. aastate lõpus kasutusele võetud), eelviimane enne kambriumit. 0,85-0,59 milj aastat tagasi. Hapniku oli 3-10 protsenti. Vetikad tarbisid hoolega co2 ja suurendasid o2 atmosfääris. 850 milj aastat tagasi algas kõrge laamtektooniline aktiivsus
Kõige tugevama valgusaistingu annab roheline valgus. 27. Mis on infravalgus? Infravalgus on valgus, mille lainepikkus jääb punasest värvusest kõrgemale (üle 760nm). 28. Mis on infravalguse toimed? Seda kasutatakse näiteks info vahetamiseks TV-, raadio- jms kaugjuhtimispuldi ning -seadme vahel, samuti sõjatehnikas ja mujal soojusallikate avastamiseks, ka pimedas nägemiseks. Infravalgus on seotud kasvuhoone efektiga. 29. Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhoone efekt on selline asi kus Päikselt maale tulev kiirgus läbib atmosfääri, kuid maapinnal neeldub ja maapind hakkab kiirgama soojuskiirgust ehk infravalgust ja see enam ei läbi atmosfääri neid kihte, mida läbis Päikse valguskiirgus. 30. Mis on ultravalgus? Valguslained, mis jäävad violetsest madalamale (alla 380 nm) nimetatakse ultravalguseks. 31. Mis on ultravalguse toimed? Ultravalgus teatud kogustes on kasulik, sest aitab toota vitamiin D2'te
Tervikuna on maailma kiirgusbilanss tasakaalus. 8) Efektiivne kiirgus - maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Tavaliselt on see positiivne, s.t. et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäärilt vastu saab. 9) Osooniaugud - on katkend osoonikihis ehk päikeselaigud. Kui esinevad osooniaugud on maakera avatud märgatavalt kõrgenenud UV- kiirguse tasemele. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid. 10) Kasvuhooneefekt - üldiselt normaalne klimaatiline protsess mille juures osa maapinnalt peegeldunud päikesekiirgust ei pääse enam atmosfäärist välja. Seoses CO2 konsentratsiooni suurenemisega atmosfääris tekib olukord kus järjest rohkem päikesekiirgust peegeldub maale tagasi ning seega tõuseb ka temperatuur. Selle tulemusena hakkab sulama jää poolustel ja veetase tõuseb, samuti mõjuvad klimaatilised muutused elusloodusele. Kasvuhoonegaasid on CO2, CH4, N2O, O3 jne, samuti aerosool (kokku üle 40)
Olulisteks fondideks on ookeani põhjasetted ja maapõue kivimid (aineringesse kivimite porsumisel või ookeani põhjast üles tõustes). Ookeanides toimub 1000 aastane fosforitsükkel, mille käigus 1% settib. Jõgede kaudu suubuvad ookeanisse fosforirikkad ühendid. Vetevoogudesse sukelduvad surnud organismid, kes sisaldavad fosforit. Põhjas toimub P mineralisatsioon, mis muudab ta taimedele kättesaadavaks. Vee pinnale tõuseb P lahustunud kujul. 35. Kasvuhoonegaasid, kasvuhooneefekt. Kasvuhooneefekt seisneb selles, et päikesekiirgus, mis tuleb läbi atmosfääri ja absorbeerub aines, kiirgab sealt hiljem välja pikalainelisema kiirgusena (soojus), mis ei suuda enam nii efektiivselt läbistada atmosfääri ning neeldub / peegeldub, soojendades atmosfääri ning tõstes selle kesmist temperatuuri ~32C. Pôhilised kasvuhoonegaasid (neelavad/peegeldavad soojust): CO2, CH4, NOx, Freoonid, + veeaur, O3. 36
Elusorganismis kutsub esile 3- Lämmastikväetiste kasutamise ümbritsevat osooonikihti mutatsioone piiramine 3. Häirub taimede fotosüntees 4. Põhjustab inimesel haigusi nt. nahavähki Globaalne soojenemine. Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid on veeaur(62%), CO2 1.Kliima soojenemine. 1.Kasvuhoonegaaside tekke (22%), osoon (7%), metaan CH4 - tekib 2. Biosfääri liigilise koosseisu pidurdamine. looma ja riisikasvatuses, prügimägedel muutumine 2.Õhus saastatuse vähendamine tolm, freoonid takistavad Maalt 2.Igijää sulamine 3. Fossiilsete kütuste põletamise
pikalaineline atmosfäärikiirgus. Sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt teguritest. Negatiivne bilanss aasta lõikes on aladel, kus aluspind on aastaringselt kaetud lume või jääga (Gröönimaa, Antarktika jne). Suurim on ta ekvaatoril. Veidi aega enne päikeseloojangut ja pärast päikesetõusu on kiirgusbilanss aga 0. Eestis on novembrist veebruarini bilanss negatiivne, juunis aga on see maksimaalne. 10) Kasvuhooneefekt Osa maapinnani jõudnud päikesekiirgusest neeldub selles ja soojendab maapinda. Teine osa peegeldub tagasi. Osa sellest pöördub hajuskiirgusena uuesti maapinnale, teine osa lahkub läbi atmosfääri maailmaruumi lisaks juba atmosfäärist otse sinna pöördunud osale. Kõige paremini neeldub pealelangev kiirgus vees, päris ohtralt ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi. Kui neeldunud energia jääb õhukesesse pinnakihti, siis võib see kuumeneda
kõrvale. Osa neist jõuab maapinnani hajuskiirgusena. Teine osa "peegeldatakse tagasi. Neeldumisel annavad kiirguskvandid oma energia üle neid neelanud molekulidele. Täielikult neeldub atmosfääris uötravioletkiirgus, mis on elusorganismidele ohtlik ja tänu atmosfääris leiduvale osoonile osutub elu maismaal võimalikuks. Pilves atmosfäär kõrgendab ja suunab saabuvat kiirgust tagasi paremini kui pilvitu. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid Osa maapinnani jõudnud päikesekiirgusest neeldub selles ja soojendab maapinda. Teine osa peegeldub tagasi. Osa sellest pöördub hajuskiirgusena uuesti maapinnale, teine osa lahkub läbi atmosfääri maailmaruumi, lisaks juba atmosfäärist otse sinna pöördunud osale. Kõige paremini neeldub vees, ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi. Sõltuvalt sellest, millise ... Maa pindmine kiht omandab, kiirgab ta ise soojuskiirgust
kõrvale. Osa neist jõuab maapinnani hajuskiirgusena. Teine osa "peegeldatakse tagasi. Neeldumisel annavad kiirguskvandid oma energia üle neid neelanud molekulidele. Täielikult neeldub atmosfääris uötravioletkiirgus, mis on elusorganismidele ohtlik ja tänu atmosfääris leiduvale osoonile osutub elu maismaal võimalikuks. Pilves atmosfäär kõrgendab ja suunab saabuvat kiirgust tagasi paremini kui pilvitu. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid Osa maapinnani jõudnud päikesekiirgusest neeldub selles ja soojendab maapinda. Teine osa peegeldub tagasi. Osa sellest pöördub hajuskiirgusena uuesti maapinnale, teine osa lahkub läbi atmosfääri maailmaruumi, lisaks juba atmosfäärist otse sinna pöördunud osale. Kõige paremini neeldub vees, ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi. Sõltuvalt sellest, millise ... Maa pindmine kiht omandab, kiirgab ta ise soojuskiirgust
jääkristalle), mis on piisavalt suured, et võiksid hajutada ka kõiki valguse lainepikkusi võrdselt. 29. Mis on albeedo? Kui suur on ligikaudu looduslike pindade albeedo? Mingi pinna albeedoks e peegeldusteguriks nim sellelt pinnalt peegeldunud kiirgusevoo ja pealelangeva kiirgusevoo suhet. Looduselike pindade albeedod muutuvad üsna kitsastes piirides (10-30%), vaid lumi ja vesi moodustavad erandi. 30. Millest ja kuidas on põhjustatud kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. 31. Nimeta atmosfääris esinevaid optilisi nähtuseid. Miraaz, Vikerkaar, Halo, Oreool, Tara, Glooria, Bishopi rõngas, Brockeni viirastus. 32. Miks paistab horisondi kohal olev Päike kõrgemal, kui ta tegelikult on?
tegevusi Eksport kaupade ja teenuste müük välismaale Import kaupade ja teenuste ostmine välismaalt Transiitveosed kauba või inimeste vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi KESKKOND JA INIMENE Kasvuhooneefekti süvenemine nähtus, kus Maa atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab Maa pinnalt kiirguvat pikalainelist (soojus-) kiirgust ja selle tagajärjel soojeneb ; kasvuhooneefekt suureneb süsihappegaasi ja tolmusisalduse kasvamise tõttu, mõjutades nii kliimat Osoonikihi hõrenemine maapinnast 10-50 km kõrgusel asuv osoonist (O 3) koosnev kith, mis neelab päikeselt saabuvat ultraviolettkiirgust ning kaitseb sel moel elu Maal, selle hõrenemine on üks laiemalt tuntud keskkonnaprobleeme Veekogude eutrofeerumine ehk veekogu toitelisuse tõus ; üks olulisemaid keskkonnaprobleeme veekogudes ; eutrofeerumise probleeme võib jagada kolmeks -
koostisest. Mõõdukas väävliühenditega saastumine soodustab näiteks männiokka-pahksääse esinemist, lämmastikuühendite lisandumine aga mõjub soodsalt väike-kuusevaablasele. Mõned seeneliigid, nagu roosteseened, männi-pigirooste, vahtra-pigilaiksus jt esinevad rohkem puhtas õhus. Kliima soojenemine Atmosfääri sattunud süsihappegaas ja teised heitgaasid takistavad soojuskiirguse eemaldumist Maalt, mistõttu tekib nn kasvuhooneefekt. See võib põhjustata globaalset kliima soojenemist. Kui nii peaks juhtuma, muutub looduses palju muutuvad nii taimede, sh metsapuude kasvutingimused kui ka putukate ja haigustekitajate levik. Põhjapoolse päritoluga okaspuude kasvutingimused halvenevad, seni vaid lõuna pool esinenud kahjurid levivad põhja suunas, seni vähearvukate liikide sigimine muutub intensiivsemaks (mitu põlvkonda aastas) ning kahjustuste hulk kasvab. Uute kahjuriliikide ja haiguste sissetoomine
energiat tagasi kui kulutati? Juurvili/puuvili/liha/kala saadakse toiduna tagasi vähem energiat, kui kulutatakse. Kulutatud energia tuleb fossiilsete kütuste arvelt. Suurenev toiduvajadus survestab kasutama rohkem fossiilsete kütuste energiat. Teravili, liblikõielised, kartul, suhkruroog - saadakse põllult toiduna tagasi rohkem energiat kui tootmises kulutatakse. Just teraviljade produktsioonil tänapäeva toitumine suuresti põhinebki. 8. Kuidas tekib kasvuhooneefekt, milline on inimese roll selles protsessis? Päikeselt saabub Maale lühilaineline kiirgus, kus see osaliselt neeldub. Neeldumise tagajärjel Maa pind soojeneb ja hakkab omakorda kiirgama enegiat pikalaineline soojuskiirgus (infrapuna kiirgus). Lähilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid maapinnalt kiirguv pikalaineline soojuskiirgus suures osas neeldub teatud gaasides kasvuhoonegaasides nt
· Troposfäär atmosfääri alumise osa kuni osooni kihini (ca 20 km) 2. (pikemalt) · Millest koosneb ökosüsteem? Ökosüsteem koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allikad ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. · Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, aga läbi laskma lühilainepikkusega kiirgust. Selline efekt sai nimetuse kasvuhoone efekt. Selliste omadustega on veeaur ning süsihappegaas. Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirgus jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa
süsihappegaasist (96,5%), kus leidub ka lämmastikku (3,4%) ning vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Täpsema analüüsiga leiab sealt ka vesinikku, hapnikku, mitmesuguseid vesiniku ja väävliühendeid ning intergaase. Kuigi süsihappegaasi olemasolu tuvastati juba 1932. aastal, andis esimesena Veenuse atmosfääri sisenenud automaatjaam "Venera 4" otsemõõtmine teada õhkkonna põhikomponentide tegeliku osakaalu alles 1967. aastal. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Esimesena õnnestus Veenusel maanduda N. Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal. Selgus, et maandumiskohas oli temperatuur 475 0C ja õhurõhk küündis 90 atmosfäärini! Nii suur rõhk valitseb Maa ookeanidest kilomeetri sügavusel. Tugevad tuuled, puhudes päevapoolelt ööpoolele ja Ei; ekvaatorilt poolustele, ei lase kusagil tekkida olulisi temperatuuri erinevusi
4 suurlinnades on muutunud juba peaaegu võimatuks. Üheks selliseks näiteks on Jaapanis nn. "hapnikupurgid" - et nautida ja hingata puhast õhku, tuleb selle eest ka maksta - varem oli see "luksus" tasuta kõigile kättesaadav. 1.2.2. Globaalne soojenemine Kasvuhoonenähtus on looduses tavaline ilming kui seda poleks, oleks maakera keskmine õhutemperatuur mitte +15 °C vaid -18°C Nn. kasvuhooneefekt atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirgavat pikalainelist kiirgust (nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaas lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist). Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: veeaur (H2O), süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), CFC-ühendid (freoon, broom, kloor) ja troposfääri osoon.
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine Settekivim- setete kuhjumise ja tahke osa, mille paksus on 50-200km. On kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liigenenud laamadeks. liitumise, käigus tekkinud kivimid. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, ...
Kordamine geograafia kontrlltööks Atmosfäär 1.Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. · Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistel aladel, kus see jõud on kõige tugevam. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: te...
tehakse katseid päikeseenergia elektrijõujaamades töösse rakendamisel inimene kasutab kliimat ravivahendina haiguste vastu. Kõige enam avaldavad mõju õhutemp., päikesekiirgus, õhuniiskus, õhuvoolud, õhurõhk 5 Teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonkihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele Kasvuhooneefekt - kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikese kiirguse, aga ei lase tagasi pikalainelise soojuskiirguse. Tekkepõhjused: Aurumine veekogudest, vulkaanipusked, fossiilsete kütuste põletamine, metsade raiumine, põlluharimine, karjakasvatus Mõjukeskkonnale: veetaseme tõus maailmameres, kliima muutused maismaal, loodusvööndite nihumine, liustike sulamine Osoonikihi hõrenemine (algas 70-ndatel) - Tekkepõhjused: osoonikihti kahjustavate
2009. aastal lõpetatud märgalade inventuurimise põhjal ulatub nende pindala 9371 hektarini, paaril järgmisel aastakümnel suureneb see pindala enam kui kaks korda. Ammendatud turbaväljad avaldavad ümbruskonna veereziimile negatiivset mõju ning need on ka kasvuhoonegaaside allikaks, samuti suurendavad põlengute riski, vähendavad bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust. Seega on Eestis kaevandamise poolt kahjustatud rabade ja siirdesoode kasvuhooneefekt ligikaudu 10 korda suurem sellest, kui need alad oleksid looduslikus olekus. Ohtu raba turbatootmisala Siin pildil on näha Ohtu raba turbatoomis ala, kus kaevandatakse olulist turvast. Rabade ja soode Click to edit Master text styles Second level kuivendamine Third level Fourth level
Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15° C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18° C. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: · süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); ^ tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); > eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%)
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
TARTU ÜLIKOOL TÜRI KOLLED Z BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOON Referaat TÜRI 2009 Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon võeti vastu 1992.aasta 12. juunil Rio de Janeiros ÜRO Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmisid 157 riiki, sealhulgas ka Eesti ning see jõustus 1993.aastal. 117 riiki olid saatnud kohale oma riigipea, Eesti delegatsiooni juhtis tollane Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. a. ja see kinnitati presidendi poolt 26. mail 1994 a. Konverentsiks ettevalmistatud metsade kaitse konventsiooni ei õnnestunud aga vastu võtta, sest metsatööstusega seotud ringkonnad olid sellele otsustavalt vastu. Praeguseks on bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga ühinenud 188 riiki. Rio de Janieros lepiti ka kok...
ÖKOLOOGIA Ökoloogilised tegurid Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ja organismide ning keskkonna vahelistest suhetest. Keskkonnategurid, millega organismid kokku puutuvad ja millest sõltuvad nim ökoloogilisteks teguriteks. Märksõnad: 1. Ökoloogiliste tegurite liigitus 2. Valgus kui ökoloogiline tegur 3. Temperatuur 1. Abiootilised tegurid on pärit organismi eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid (niiskus, tuul, temp). Biootilised tegurid tulenevad organismide nendevaheliste suhete kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Antropogeenne inimtegur. 2. Ultravalgus, infravalgus, nähtav valgus. Ultravalgus lõhilainelisem. Nähtav valgus vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, nägemismeelega seotud. Infravalgus soojuskiirgus, eelkõige läheb vaja kõigusoojaste...
Atmo. vastukiirgus esineb, kui ilm on pilves, õhk on soe ja sisaldab palju veearu. Efektiivseks kiirguseks nim. Maa soojuskiirguse ja atmo. vastukiirguse vahet. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe: R=Q(1-A)-E. Osooniaukudeks nim. osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Kasvuhooneefekt temp ja niisukse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päiksekiirgust, kuid ei lase atmo. tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmo. ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt kasvuhoone gaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmo. välja. Kasvuhoonegaasid atmo. olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust (NT: CO 2, CH4, N2O). Gradientjõud
tekkekohas kaotanud oma algsed tarbimisomadused · ohtlikud jäätmed on oma omadustelt inimesele ja keskkonnaöe kahjulikud ja nõuavad erikäitlust · jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine · Biogaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib taimse ja loomse päritoluga heitmete anaeroobsel lagunemisel prügilates, biogaasi generaatorites ja veepuhastusseadmetes[ · Happevihmaks nimetatakse sademeid, mille pH on normist madalam · Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. · Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. · Müra on liigvali, ebameeldiv või sageli segav heli · Reovesi on olmes või tootmises rikutud vesi, mille keemliline koostis või füüsikalised omadused on esialgsega võrreldes muutunud.
GEOGRAAFIA Litosfäär Litosfäär- Maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On Lõhestunud laamadeks Astenosfäär- vahevöö ülessulanud kiht litosfääri all, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum- maa keskossa jääv metalse koostisega piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor paksusega 40-70 km, mis koosneb basaldist, graniidist ning settekivimitest Ookeaniline maakoor- ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosev maakoor, paksusega 5-15 km Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, maakoore liikumise toimel Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes Magma- maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass Laava- vulkaanipurkse tagajärjel maapinnale jõudnud magma ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
