1. Türgi - Ankara 2. Jaapan - Tokyo 3. Hiina - Peking 4. Venemaa - Moskva 5. Mongoolia - Ulaanbaatar 6. India - Delhi 7. Bangladesh - Dhaka 8. Indoneesia - Jakarta 9. Tai - Bankok 10. Pakistan - Islamabad 11. Afganistan - Kabul 12. Iraan - Teheran 13. Iraak - Bagdad 14. Saudi-Araabia - Ar-Riyadh 15. Iisrael - Jeruusalemm 16. Kanada - Ottawa 17. USA - Washington 18. Mehhiko - Mexico 19. Brasiilia - Brasilia 20. Argentina - Buenos Aires 21. Tšiili - Santiago 22. Peruu - Lima 23. Boliivia - La Paz 24. Egiptus - Kairo 25. Liibüa - Tripoli 26. Alžeeria - Alžiir 27. Maroko - Rabat 28. Sudaan - Hartum 29. Tansaania - Dodoma 30. Kenya - Nairobi 31. Kongo DV - Kinshasa 32. LAV - Pretoria 33. Austraalia - Canberra 34. Uus-Meremaa - Wellington
docstxt/1446651439509.txt
docstxt/14466520663393.txt
docstxt/13950996854304.txt
1. Milliste märkide põhjal järeldati et maakera on ümmargune?- Vaadati päikese ja kuu liikumist, päikesevarjutuse, merele sõitvaid laevu ja keegi ei leidnud maa serva. 2. Nimeta kuulsaid maadeavastajaid, mida nad avastasid?- Marko Polo-Kesk-Aasia, India ja Hiina. Cristoph Kolumbus-Ameerika. 3. Miks on vaja teada Maa kuju ja suurust?- Et mõista ajalugu, see on oluline kaartide valmistamisel. 4. Mille poolest erineb kaart aerofotost ja satelliidifotost?-Kaardil kujutatakse vaid püsivat ja olulist, seal on märgitud ka kohanimed. 5. Milleks kasutatakse leppemärke?-kaardi lihtsustamisel. 6. Kuidas arvutikaarte liigitatakse?- 7. Mis on GIS?- geoinfosüsteem 8. Mille poolest erineb trükikaart interaktiivsest kaardist?- see on paberil, ülevaatlikum ja lihtsam kasutada. 9. Mida mõistetakse interaktiivsuse all?- Reageeriv ja suhtlev. 10. Millised on mõõtkava esitamise viisid
docstxt/14171088907712.txt
docstxt/126019872856548.txt
docstxt/12402467436784.txt
docstxt/1330862067148965.txt
Portugal – Lissabon Saksamaa – Berliin Hispaania – Madrid Luksemburg – Luxenbourg Andorra – Andorra la Vella Belgia – Brüssel Pantsusmaa – Pariis Holland – Amsterdam Monaco – Monaco Inglismaa – London Itaalia – Rooma Iirimaa – Dublin San Marino – San Marino Island – Ryekjavik Vatikan – Vatikan Norra – Oslo Malta – Valleta Rootsi – Stockholm Kreeka – Ateena Soome – Helsingi Albaania – Tirana Venemaa – Moskva Makedoonia – Skopje Läti – Riia Bulgaaria – Sofia Leedu – Vilnus Montenegro – Podgorcia Poola – Varssavi Kosovo – Preština Lalgevene – Minsk Serbia – Belgrad Tšehhi – Praha Bosnia ja Hertsogoviina – Sarajevo Slovakkia – Bratislava Horvaatia – Zagreb ...
Vabadussõda (19181920) ja Tartu rahuleping 1 1917. a suvel moodustati Venemaa autonoomse Eestimaa kubermangu valitsemiseks Maanõukogu. 19. veebruaril 1918. a võttis Maanõukogu vastu otsuse Päästekomitee moodustamisest, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. 24. veebruaril sõitsid Päästekomitee liikmed tulevase Eesti Panga hoonesse. Seal moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Samas loeti ette ka Iseseisvusmanifest. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. Saksa vägede edasitung idarindel aga jätkus. Brestis toimunud rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaa ja Keskriikide vahel olid katkenud ning baltisakslaste küüditamine Eestist andis ka sobiva ettekäände. 1918. a märtsiks oli sakslaste kätte läinud kogu Eesti territ...
1. Vasta küsimustele. Kuivõrd jälgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni 14 punkti põhimõtet. Ei jälgitud Saksamaa suhtes, talle määrati äärmiselt rasked rahu tingimused. 2. Versailles' rahulepingu olulisemad tingimused. Territoriaalsed muutused Saksamaalt võeti Saarimaa liitlastele; Elsass-Lotring Prantsusmaale. Loodi Poola koridor; Klaipeda Leedule; lõigati territooriume Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Saksamaa relvastusalased piirangud 100 000 meheline sõjavägi, ei tohtinud olla rasked sõjatehnikat, Reini demilitariseeritud tsoon. Saksamaa kohustused teiste riikide ees Reparatsioonid- sõjakahjud tasuda. Liitlaste tegevus, et tagada Versailles' lepingu täitmine Reini demilitariseeritud tsoon, reparatsioonid, relvastuspiirangud. Miks polnud Prantsusmaa nende tingimustega rahul? Reparatsiooni maksed ei tulnud õigeaegselt. Miks polnud Saksamaa nende tingimustega rahul? S...
Makedoonia 1.Makedoonia asub Euraasia mandril,Euroopa maailmajaos,Kagu-Euroopas. 2.Makedoonia ulatus põhjast lõunasse on 41°-43°N ja läänest itta on 20°- 23°E.Makedoonia ulatus põhjast lõunasse kilomeetrites on 167km.Idast läände on ulatus 221km. 3.Riik on ümara kujuga. 4.1.Makedoonia pindala on 25 333km2 4.2.Rahvaarv on 2 miljonit inimest. 4.3.Võrreldes Eestiga on Makedoonia pindala on peaaegu 2 korda väiksem,kuid rahvarv on Eesti rahvaarvust suurem. 5.Riik asub sisemaal,teda ei piira ükski suur veekogu. 6.Makedoonia pinnamood on mägine. 7.Makedoonia asub lähistroopilises kliimavöötmes. 8.Makedoonia loodusvöönd on kõrgusvööndilisus. 9.Kõrgeim tipp on Golem Korab,mis on 2764m üle merepinna.Kõoge pikem jõgi on Vardar, mis saab alguse loodeosa mägedest ning voolab läbi terve Makedoonia.Suuremad järved on Ohridi ja Prespa järved mis on ka piiriks Albaaniaga. 10.Naaberriigid on Albaania,Kreeka,Bulgaaria,Serbia ...
Jäneda jahiloss Joonis 7. Jäneda Suurvanker Albu mõis PõhjaKõrvemaa Eestimaa Sveits pakub metsade, ooside, rabade ja järvede keskel kauneid loodusvaateid ja võimalusi erineva pikkusega matkadeks Üks populaarsemaid rattamatkakohti Matkarajad RMK poolt tähistatud Joonis 8. Vaatetorn Venemäel Joonis 9. Tõukekelgumatk Joonis 10. PõhjaKõrvemaa Joonis 11. Matkarada Põhja looduskaitseala kaart Kõrvemaal Google Wikipedia matkad.elektriraudtee.ee www.goestonia.ee www.janedaturism.ee Teatmeteosed
Kaspia meri Tekkimine Ookeanilist päritolu Umbes 10 miljonit aastat tagasi Sarmaatia meri jagunes kaheks osaks Must meri Kaspia meri Tema põhjas on ookeaniline maakoor Üldinfo Pindala Jaguneb kolmeks 374 000 km² Põhja-Kaspia Keskmine sügavus Kesk-Kaspia 209 m Lõuna-Kaspia Suurim sügavus Asub tektoonilises nõos 27 m 1025 m allpool merepinda Keskmine soolsus Veetase 11 27 m ookeanitasemest Väljavooluta allapoole Geograafiline asukoht Euraasia Piir Euroopa ja Aasia vahel Piirneb loodest Euroopaga Rannikul paiknevad riigid Aserbaidzaan Iraan Kasahstan Venemaa Türkmenistan Põhja-Kaspia Asub parasvöötmes Keskmine sügavus 4 meetrit Temperatuur talvel -8°C....
Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda Maailma poliitiline kaart. Külm sõda Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Euroopa enne II ms. Euroopa pärast II ms. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Pariisi rahulepingud (1947) Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium
docstxt/1283183536103622.txt
Hiina Hiina asub euraasia mandri kaguosas, aasia maailmajaos. Hiina ulatus idast läände on 3800 km ja põhjast lõunasse 3400 km. Hiina geograafilised koordinaadid on 75-135 E ja 21-53 N. Hiina on kaarja kujuga. Hiina on suur riik, seal elab ligi 1000 korda rohkem inimesi, kui Eestis. Hiina pindala on Eesti pindalast umbes 212 korda suurem. Idast ja kagust on pikk merepiir Vaikse ookeani nelja merega. Maismaapiiri on Hiinal 22 117 km, merepiiri pikkus on 14 500 km. Hiina pinnareljeef on väga vaheldusrikas. Riigi lõunaosas asub maailma kõrgeim mäestik Himaalaja. Himaalaja mäestikust põhja jääb suur Tiibeti mägismaa. Loodeosas asub TjanSani mäestiku üks osa. Riigi idaosas asub Suur Hiina tasandik. Riigi põhjaossa jääb ulatuslik Gobi kõrb. Hiina asub peamiselt parasvöötmes ja lähistroopilises kliimavöötmes. Hiinas on peamised loodusvööndid sega-ja lehtmets ning kõrb, põhjaosas ka veidi okasmets...
Geograafia Mr.SmartFiles 8.klass Paikade asustatuse põhjused 1. Looduslikud tingimused Madala asustatuse eeldused: Soe kliima 1. Külm/põuane kliima Parajalt niiske 2. Mägine maastik Tasane maapind 3. Tihedad vihmaetsad Piisavalt magevett 4. Kuiv ja viljatu pinnas Sellises kliimas on: hea viljasaak Vähesed nõudmised elamutele Pole vaja tugevat küttesüsteemi 2. Majanduslikud tegurid Teedevõrgustik Sidevõrgustik (nt internet) Majandus -ja asustuskultuur Eeldused: Loodusvarad Kerge ligipääs (veekogude ääres) Asustatuse tihedus maailmas 9.05.2011
Eesti välispoliitika 1920-1940 Mr.SmartFiles 9.klass Ohuallikad Eesti oli strateegiliselt heas kohas Suurim ohuallikas: Venemaa Teine ohuallikas: Saksamaa Eesti sõjavägi oli liiga nõrk Rõhuti diplomaatiale Balti liit 1920. aastate alguses otsustati luua Balti liit Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola Sõjaline, poliitiline ja majanduslik koostöö Poola-Leedu konflikt Soome soov eemalduda ohutsoonist Venemaa vastuseis Eesti-Läti kaitseliidu leping Suhete normaliseerumine Eesti-Saksa majandus- ja kultuurisidemed 1932 MKL NSVL'iga (ebapüsiv) Toetuse otsimine suurvõimudelt 1921. aastal liitus eesti Rahvaste liiduga Eesti lootis Suurbritannia toetusele Kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamine Aktiivsus rahvaste liidus Ohu kasv 1930.ndatel kujunesid jälle ohuallikad: kommunistlik NSVL ja natsionalistlik Saksamaa Ilmnes Rahvasteliidu suutmatus Tekkis sõjaliste-poliitiliste liitude ja b...
Bulgaaria 11a klass 2011 Minu kaart: Kui ma peast Bulgaaria kaardi joonistasin, läks mul riigi põhjaosaga natuke nihu. Mina joonistasin kaardi suhteliselt ühtlaselt, aga kaardi peal tuleb loode osa pealt teravam nurgake, mille mina välja jätsin. Samuti on Bulgaaria mere poolt veidi kumeram, kui mina selle joonistasin. Geograafiline asend. Paikneb Balkani poolsaarel. Bulgaaria põhjanaabriks on Rumeenia, lõunanaabriteks on Türgi ja Kreeka, läänenaabrid aga Serbia ja Makedoonia vabariik. Bulgaaria idapiiri ääristab 378 km ulatuses Musta mere liivane rand. Enam kui pool Bulgaariast on mägine maa. Alpi mäestikud Rila ja Pirini on kõrgeimad Bulgaarias ja tervel Balkani poolsaarel. Kõrgeim tipp Balkanil on Musala (2924 m). Suurim jõgi Bulgaarias on Doonau, mis on ühtlasi looduslik piir Rumeeniaga. Pikkuskraad Bulgaarias on 25´ E Laiuskraad on 43´ N Bulgaaria pealinna Sofia pikkus - ja laiuskraadid on 42 41´ ...
Tallinna vaatamisväärsused Teekond Vanalinn Tallinnas kui ühes paremini säilinud keskaegses Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid. Vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris. Kadrioru loss Kadrioru loss on Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss. Eksponeeritakse väliskunsti kogu. Lossiaed on üles ehitatud Prantsuse stiilis, Inglise stiilis ja Lilleaia stiilis. Pirita kloostri varemed Pirita klooster Läänemere idakaldal oli aastast 1407 ordu kolmas tütarlasteklooster. Pirita klooster oli omal ajal suurim kirikuhoone keskaegses Tallinnas. Klooster, säilis oma algsel kujul 1577 aastani. Peahoone massiivne fassaad, seinad, keldrid ning surnuaed on säilinud tänapäevani. ...
Eduard Ülevain 11. saj lõpul eKr - iisraellaste riigi algus. 1000-962 eKr – kuningas Taavet vallutas Jeruusalemma. 962-922 eKr – iisraellaste riigiõitseng. 10 saj lõpp eKr – iisraellaste riik jaguneb kaheks. 597 eKr – Juuda riik vallutatakse. • Taavet (u 1004-965 eKr) – sõjalised vallutused ning Jumala lubadus. Peetakse Jeesuse otseseks esiisaks. • Kuningas Saalomon (valitses 961-922 eKr) -Jeruusalemma esimene juudi tempel. • Iisraellaste ajalugu, usku, kombeid • ja seadusi puudutavate andmete • peamine allikas on Vana Testament. • See on heebreakeelsete tekstide kogum. • Enam-vähem lõpliku kuju omandas 3.-2. saj eKr. • Paljud legendid on üle võetud Mesopotaamiast. • Lisaks maailma kujunemisele räägib ka iisraeli rahva ajaloost. Iisraellased austasid alates varajasest ajast ainult ühte jumalat – Jahvet. Jahve lubas esiisa Aabrahamile iisreallasi t...
Sisukord Sissejuhatus Tuuletallaja (ladina keeles Falco tinnunculu) on pistriklaste sugukonda kuuluv röövlind, kes pesitseb ka Eestis. Ta on laialt levinud kogu Euroopas ja suuremas osas Aasias ning Aafrikas, ta leviku idapiiriks on Ohhoota meri ja Jaapan. Pistrikestest on tuuletallaja Põhjamaade, sealhulgas Eesti, levinuim. Tuuletallajat pole raske märgata, sest tihti istub ta telefonipostil või mõnel muul kõrgel kohal keset lagedat. Tuuletallaja on üks väheseid kulliliike, kes esineb ka aedades või parkides ja maal kultuurmaastikul. Ta on võrreldes teiste röövlindudega väiksem, kuid laululindudest mõnevõrra suurem. Tuuletallajatel on pikad tiivad ja iseäralikult pikk saba. Paljudele inimestele Euroopas on tuuletallaja ainus tõeliselt tuttav röövlind. Tuuletallaja on haudelind kelle arvukus on viimase viiekümne aasta jooksul oluliselt vähenenud. Tuuletallaja...
Põltsamaa Ühisgümnaasium LONDON REFERAAT Bruno Pähkel 7c klass 2010 CONTENT Introduction...............................................................................................lk3 London history...........................................................................................lk4 Today london.............................................................................................lk5 Big Ben.............................................
PAIKNEMINE Pindala: 827 km², Eesti territooriumist 1,82 % Palumaa asub Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga. GEOLOOGILINE EHITUS Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt Devoni ajastu liivakivid, pinnakatte aga ka punakaspruun liivsavimoreen. Aluspõhi paljandub paljudes kohtades, jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Maastiku eripära tuleneb peamiselt sellest, et lavamaa moreenkate on Palumaal umbes 40%-l alast kaetud jääjärveliste liivakate setetega. Lõunaosas Eesti suurim orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes. PINNAMOOD Kõrgusvahed on Lõuna Eestis suured ja pinnamood mitmekesine. Viljakad moreentasandikud vahelduvad küngaste, järvede, soode, niitude ja metsatukkadega. Palumaal esineb palju liivikuid aga ka põllumaid ja soid. Aluspõhjas liivakivid ja lõunapool Võru-Petse...
SOOME-UGRI VEPSA KEEL Kus kõnelejad elavad? Vepslased elavad Karjala vabariigis ning Vologda ja Leningradi oblastites, kus paiknevad vepsa külarühmad ehk külastud. Aastal 1994 taastati Šeltozero (Soutarvi rahvusvallas). Vallas on 14 küla ja 1569 elanikku, neist 42% vepslased. Umbkaudne rahvaarv ja kõnelejad. ▪ Rahvaarv ▪ 1940.a – 30–40 000 inimest. ▪ 1989.a - 12 501 inimest. ▪ 2002.a – 8240 inimest. ▪ 2010.a – 5936 inimest. Kõnelejate arv ▪ 2002.a – 5753 inimest. ▪ 2010.a – 3613 inimest. Kaheksa aasta jooksul on vepslasi vähemaks jäänud 28% võrra. Vepsa keele rääkijaid oli 2010. aastal 3613 ning 2002. aastal 5753 – 37,2% võrra vähem. Tänapäeval on paljud vepsa Kas keelt antakse järgmisele põlvkonnale edasi? 1989. aasta juulis loodi Vepsa Kultuuriselts. Petroskoi ülikoolis õpetatakse 1990. aasta sügis...
SOOME Suomen tasavalta Pindala: 338,424 km² Pealinn: Helsingi Rahvaarv: 5 400 000 Riigikeeled: soome, rootsi President: Sauli Niinistö Peaminister: Jyrki Katainen Soome on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel ning on üks Põhjamaadest. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soomel on piir põhjast ka Norraga. Riiki eraldab Eestist kitsas Soome laht, mis on kõige kitsamas kohas 55 km lai. Soomet kutsutakse tuhande järve maaks, kuna kogu riiki katavad rohkem kui 60 000 järve. Kõige rohkem on neid Kagu- ja Kesk-Soomes. Ka saari on Soomel väga palju, neid on üle 80 000. Kõige tuntumad on Ahvenamaa saared, millel on isegi riigis autonoomia. Saari tekib juurde ja Soome pindala kasvab umbes 7km² aastas, sest maa kerkib. Lõuna-Soomes on kliima Eesti omale sarnane, põhjas La...
Vladimir Lostsenko 9 klass Krabi Põhikool Venemaa Andmed Pealinn:Moskva Pindala:17075200 km2 Riigikord:föderatiivne vabariik Riigipea:president Dmitry Medvedev Valitsuse juht: peaminister Vladimir Putin Rahvus:142,008,800 mil inimest Rahvuskeel:Vene keel Rahaühik:Vene rubla Venemaa kaart Austria Andmed Pealinn:Viin Pindala: 83 858 km² Riigikeeled:horvadi,ungari,sloveeni Rahvaarv: 8 299 075 Riigikord: föderatiivne vabariik President:Heinz Fischer Peaminister:Alfred Gusenbauer Rahaühik:euro Austria kaart Belgia Andmed Pealinn:Brüssel Pindala: 30 528 km² Riigikeeled:Hollandi,prantsuse,saksa Rahvaarv: 10 511 000 Kuningas:Albert II Peaminister:Yves Leterme Rahaühik:euro Belgia kaart Bulgaaria
Geograafia ,,Kaardid" ja ,,Geoloogiline ehitus" 1. Kaardid Jagunevad: · Suurmõõtkavalised kaardid; 1: 200 000; nt. linnaplaanid, taluplaanid, väga täpsed maantee kaardid · Keskmõõtelised kaardid; 1: 300 000, 1: 1 000 000; nt. Eesti kaart Aerofoto satelliidiga tehtud pilt Topograafiline kaart kaardil on kujutatud mäed Vektorkaart digitaalne kaart, koosneb punktidest, joontest ja isegi tekstist. Rasterkaart koosneb ruutudest ja eri värvidest. Iga värv on ära määratud. Aerofoto topograafiline kaart vektorkaart rasterkaart Teodoliit nurgamõõduaparaat maa mõõtmiseks Maa-amet tegeleb maa kaardistamisega. Põhikaardil on kõik olulised objektid jõed, järved, kohanimed, maapinna reljeef Geograafilised koordinaadid asukoha määramiseks
Metrookaart on skemaatiline diagramm, mis enamasti ei näita peatuste geograafilisi, vaid relatiivseid asukohti , jaamade omavahelisi ühendusi ning nende hinnatsoone. Kuid see polnud alti nii [1]. Esimesed kaardid tekkisid, kui mitmed erinevad metrooettevõted Inglismaal konstrueerisid uusi liine 19. saj. ning varajasel 20. sajandil. Iga metroo ettevõte avaldas oma liinide marsruudi ega suhelnud üldiselt omavahel ning oma teenuseid ei pakutud ühiselt. Esimene ühendatud kaart avaldati 1908 . aastal UERL'i poolt ( Underground Railways Company of London) koostöös nelja teise maa-aluse raudtee firmaga, kasutades ''maa-alune (underground)'' brändi reklaami ühe osana.[2] Kaardil oli kaheksa liini- 4 tegutsesid UERL'i all ning ülejäänud liinid olid teiste maa-aluste raudtee-firmade omad. Nüüdseks on see ühtne liinide võrgustik, mida juhib üks organisatsioon. Kaardil olid mitmed metroo liinid geograafiliselt laiali laotatud , tihtipeale maanteede kaardi
ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Tähtsamad lahingud • Marne • Ypres • Verdun • Somme • Jüüti Marne'i lahing • Toimus 5.-12 september 1914. • Ühel poolel võitles Saksamaa, teisel poolel Prantsusmaa, Suurbritannia ja Iirimaa. • Lahing nurjas Saksamaa plaani vallutada pariis. • Kasutati kaevikuid. Marne`i lahingu kaart Ypres`i lahing • Lahing sai nime linna järgi, mille läheduses lahing toimus. • Selles lahingus kasutati esimest korda mürgikaasi, mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000 sõdurit, 5000 nendest suri. • Atanti väed proovisid läbi murda läänerinnet, kuid see ie läinud neil korda Ypers´i lahingu kaart Esimene gaasirünnak Verduni lahing l Surma sai 714 000 sõduri, haavatuid ja teadmata kadunud kokku 1,2 miljoni. l Toimus 21
Sahara Kõrb. 1.Asend mandril, maailmajaos, riigis, kaart. Sahara asub Aafrika mandril täpsemalt öeldes Aafrika mandri põhajaosas. Kaart:Sahara kõrb on ümbritsetud punase joonega. 2. Kõrbe suurus, ulatus Sahara on maailma suurim kõrb üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast. Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne Sahara läänerannikuni. Ta katab 9269600 km². 3. Kliimatingimused Tekkepõhjused (kujunemise seaduspära)
Gobi kõrb 1.Asend mandril, maailmajaos, riigis Kaart Gobi kõrb asub Euraasia mandril Aasias. Ta võtab enda alla osa Hiinast ja osa Mongooliast. Gobi kõrb 2.Kõrbe suurus, ulatus. Põhjast lõunasse on 800km ja kirdest edelasse 1610km. 3.Kliimatingimused, tekkepõhjused (kujunemise seaduspära) Gobi on kül kõrb. Aasta keskmine sademete hulk on 194mm. Talvel võib seal olla kuni 40°C ja suvel kuni +50°C . Gobi kõrb on tekkinud mäestikest väljakantud peeneteralisest materjalist. 4.Taimestik ja loomastik
1 Tegevusjuhend küla atlase koostamiseks 1. Vali sinule tuttav Eesti küla 2. Koosta küla iseloomustus ( asukoht, suurus, elanikearv, vaatamisväärsused, tekkelugu jne). Lisa asukohta kirjeldav kaart. Tee vajalikud mõõtmised kaartidelt. Kasuta http://atlas.ibs.ee/ http://www.regio.ee/ http://www.maaamet.ee http://www.maaamet.ee/docs/kasutusjuhend_v1.pdf 3. Koosta lühike küla maa-ala geoloogilise ehituse ja pinnavormide iseloomustus Kasuta Eesti atlase kaarte, geograafiaõpikut, Eesti geograafia CD ja vaatlust 4. Tutvusta küla erinevate teemakaartide abil. Koosta vähemalt 6 teemakaarti.
Karula Rahvuspark Karula Rahvuspark Martin Velbri 6.B 2016 Asukoht ● Karula Rahvuspark asub Lõuna – Eestis Valga ja Võru maakondade vahel. ● Rahvuspargi pindala hõlmab umbes 12300 hektarit. (123 ruutkilomeetrit) ● On Eesti kõige väiksem rahvuspark Loodus ● Kõrgeim punkt on Rebasejärve Tornimägi (137 m üle merepinna). ● Karula rahvuspargis paikneb 40 järve. ● Mets katab üle 70% rahvuspargi territooriumist. Olulised kaitseväärtused ● Pärandkultuurmaastikud, mis kujunesid mitme tuhande aasta jooksul. ● Umbes viimase kahe sajandi jooksul välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp. ● Kolmandik Karula kõrgustikust. Vaatmisväärsused ● Ähijärv, Suurim rahvuspargi järv kesmine sügavus 5.5 meetrit. ● Suured sood ● Üle neljakümne järve ● Põliselanikud ja talud ● Karula külastuskeskus Ähijarve ääres Omanikud, hoolekandjad ja veel...
Kõrgeim tipp Dzomolungma ehk Mount Everest Aconcagua Mont Blanc Galdhopiggen Tippu kõrgus 8848 m 6959 m 4810m 2469 m Tipu kordinaadid 27° 59 17 N, 86° 55 31 E 32° 39 12 S, 70° 0 42 W 45°5001N 006°5154E 61°3811N 8°1845 Kaart http://goo.gl/maps/ksjrH http://goo.gl/maps/X4K8F http://goo.gl/maps/oROrL http://goo.gl/maps/1o Kaardi mõõtkava 200mi = 500 km 1000mi =2000km 100mi= 200km 100mi= 200 km Kaart
moodustavad ülemordoviitsiumi ladestiku kivimid, pinnakatteks on moreen ja limneamere setted. 5 Uugla küla Läänemaal. Ortofoto Joonis 4. Ortofoto Uugla Külast, mõõtkava 1:26 344 6 Uugla küla põhikaart Joonis 5. Põhikaart Uugla külast, mõõtkava 1: 26 344 Legend: 7 Uugla ajaloolistel kaartidel Verstakaart Joonis 6. Ajalooline kaart Uugla külast, mõõtkava 1:26 344 Talusid ümbritsesid ja ümbritsevad ka praegugi põllud. Metsade osakaal pole eriti muutunud, suurtest soostunud aladest on nüüdseks saanud põllumaad. 8 Küla kaart 1935 1939 Joonis 7. Eesti Vabariigi (1935-1939) aegne küla kaart Uugla külast, mõõtkava 1:26 344 9 Uugla maanteedekaart Joonis 8. Maanteedekaart Uugla külast, mõõtkava 1:26 344
VULKAANID Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Kus vulkaanid Maal paiknevad? 3. Vulkaanide asukohtade kaart 4. Kust on vulkaanid pärit? 5. Vulkaanide tüübid 6. Kihtvulkaanid ja Kilpvulkaanid 7. Supervulkaanid 8. Kokkuvõte Sissejuhatus Vulkaan on tulemägi, mille tipus oleva ava kaudu purskub laavat ja gaase. Kus vulkaanid Maal paiknevad? Vulkaanid paiknevad kõikjal Maa pinnal, nii mandritel kui ka ookeanides. Seepärast, et veealuseid vulkaane on üpris palju ei ole need kõik kaartidel tähistatud. Vulkaanide asukohtade kaart
Geograafia 1. Kaardiõpetus Geograafilised kaardid Geograafiline kaart on... • vähendatud • tasapinnaline • pealtvaates • arvestatud maakera kumerustega • objekte kujutatakse leppemärkkide ja värvide abil Geograafiised kaardid: • Üldgeograafiline kaart- leppemärkide ja värvidega kujutatakse kõige olulisemaid nähtusi (pinnamood jt) • Topograafiline kaart- täpne üldgeograafiline kaart • Temaatilised kaardid- kujutavad kindlat teemat (nt riigid, aasta sademed jne)
................................................................................................................4 1. St Helensi vulkaan 1.1 Asukoht. St.Helensi vulkaan asub Põhja-Ameerika loode osas Washingtoni osariigis. Joonis 1. St Helensi vulkaani asukoht 1.2 Vulkaani teke St Helensi vulkaan on tekkinud Vaikse ookeani laama ja Põhja-Ameerika laama lahknemisel.Vulkaani piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja vulkaanilist aktiivsust. Joonis 2. Vulkaani tekkimise kaart 1.3 Purse ja maavärinad Aastal 1980 20-ndal märtsil toimus St Helensi vulkaani juures 4.2 magnituudiline maavärin ning 27-ndal märtsil hakkas kraatris kerkima suitsu.18-ndal mail toimus teine, 5.1 magnituudiline maavärin, mille tagajärjel tekkis vulkaani põhjaosas suur varisemine.Vulkaani sees olev magma purskas välja, tekitades tohutu tuha pilve.Aastatel 1980-1986 jätkus selline tegevus ja mitmeid kordi lendas vulkaanist välja suuri tuhapilvi. joonis 3
tõusvad ja laskuvad õhuvoolud (umbes selline joonis nagu õp. lk 89). 5. Selline joonis nagu tv lk 44 ül 3, pead määrama kas antitsüklon või tsüklon. 6. Peab võrdlema külma ja sooja hoovust, kuidas need mõjuvad ranniku kliimale, 3 punkti. 7. On kaks punkti kaardil, üks on Quito ja teine Chigago(?) ning siis on nende diagrammid(sellised nagu tv ül 11 lk 46) ning pead nende omadusi kirjutama vms.eeskujuks sobibki tv ül 11 lk 46, ainult et kaart on ka ja seal hoovused märgitud juurde ja laius kraadid. 8. Maakera joonis kus on ekvaator, põhja-ja lõunapöörijoon ning lõuna-ja põhja polaarjoon vaja märkida. + küsimus et kus on polaaröö-ja päev ning miks see tekib (vb oli ka küsimus veel et kus on 2 korda aastas päike seniidis). 9. On üks läänemere kaart, kuhu on märgitud soe ja külm front ja tsüklon või antitsüklon ning selle järgi pead 4 punktiga kirjeldama ilma tartus (taolised
Eelmisel nädalal trükkis kaardifirma ,,Kaart" Eesti atlase ja oli sinna peale ühte kohta Elva lähistelekirjutanud Toorboora mäed.Valitsuse juures asuv kohanimekomisjon kutsuti seepeale suure käragakokku asja arutama. Üks ametnik õiendas, et sellise nime kaardile kandmine on ebaesteetiline, sest need mäed seal Afganitaanis on traagilise tähendusega. Kaardi firma jälle vaidles, et nemad panevad ikka nimesid peale, kui kohalikud nii kutsuvad, mis siis, et pole ametlik. Sellist nime olid kaardile tahtnud kohalikud suusatajad, kes neid künkaid nii kutsusid. Nii vaieldi hulk aega. Keeleteadlased arvasid, et eks ta ole, inimesed tahavad selliseidkollaseid päevakajalisi kohanimesid, aga ega neid kõiki kohe kaardile kanda ei saa, sest, mõelge kui paarisaja aasta pärast arvataksegi, et see on olnud päris ürgne eesti nimi . Osa inimesi naeris, sest neile see mõte meeldis. Lõpuks otsustati, et ainult valitsusel on õigus nime määrata.Ja sellega olgu...
Iseseisev töö Atlasega (+ nutivahendid) Koostas: Maia-Liisa Suigusaar Vajalikud materjalid: Arvuti või nutivahend Geograafia õpik (nt Avita) Atlas. Eesti geograafiline asend. lk. 2, 24, Avita lk. 10. Euroopa kaart, Maailma kaart 2 riigi võrdlus (teemakaartide abil võrdlemine) Tunnused Eesti Tšehhi Ühendus Olemas ei ole maailmamerega Naabrid Rootsi,Soome, Venemaa, Saksamaa, Austria, Läti Slovakkia, Poola
(Leif Eriksson). 3. Kaart, mis näitab viikingite teekonda Islandilt Gröönimaale (Erik Punane [Eiríkr raui] 982; Kay raamatu järgi 985) ja Gröönimaalt Ameerikasse Vinlandi (Leif Eriksson [Leifr Eiríksson], Erik Punase poeg 1000; Kay raamatu järgi 1003). Kaardilt on välja lõigatud ebaoluline osa (kaart kujutab tegelikult viikingite avastusretki kogu maailmas, pärineb Wikipediast). Viikingite "idapoolne asundus" Gröönimaal keskajal. Kaart Wikipediast 4. Keskendun raamatus "Meresõiduajaloo suured ekspeditsioonid" 11. peatükis kirjeldatud viikingite merereisidele ja asundamistele Gröönimaal ja Ameerikas ning räägin Erik Punasest ning Leif Erikssonist. Erik Punane (vanaskandinaavia Eiríkr raui) põgendati Islandilt aastal 982 seoses mitmete tapmistega kolmeks aastaks. Temaga liitusid nii mitmedki mehed. Nad seilasid mööda laiuskraadi edasi. Esimene kord märkas Erik Punane maad Gröönimaa lõunaranniku
Sest lugu räägib Sirius Blackist, kes põgenes vanglast, kuid ta oli seal ilma põhjusetta ja ta on ka Harry ristiisa 2. Miks elavad õpilased õppeaasta alguses pidevas hirmus?Sest nendeteada suur kurjategija on vabaduses 3. Mis on kõige hullem karistus, mis võib kurjategijale osaks langeda?Dementori suudlus 4. Kes või mis on dementor?Azkabani vangivalvur 5. Mis olid kelmikaart ja mantel ning kuidas nad Harryt aitasid?kaart, millel on kujutatud Sigatüüka kooli ja Siganurme küla. Kaart sisaldab lisaks tavalisele kooli ja küla plaanile ka kõiki kooli territooriumil olevaid salakäike. Kaardi teeb aga eriliseks see, et kaardil on näha, kus keegi parasjagu liigub.Tänu sellele kaardile õnnestub Harryl mitmel korral vältida soovimatute isikutega kokkupõrkamist ja saab teada Sigatüükas asuvatest salakäikudest.Mantel tegi isiku nähtamatuks, kes seal all on, Harry kasutas seda mantlit luureretkedel info hankimiseks ja Sigatüükas öösiti ringiliikumiseks. 6
1. Nimeta ja kirjelda Põhja ja Lõuna riike. Põhja riigid on kõrgelt arenenud riigid, kõrge elatustase – Norra, Rootsi, USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa. Lõuna riigid e. arengumaad – Niger, Nigeeria, Egiptus. 2. Poliitiline kaart- kaart mis kujutab maailma riike ja piire nende vahel. 3. Nimeta tihedalt/hõredalt asustatud riike maailmas. Tihedalt: USA, Hiina, Jaapan. Edukad, viljakas maa, maavarad, soodne kliima. Hõredalt: Austraalia, Gröönimaa, Island, Kanada. Liiga soe kliima, kõrbed, rasked elutimgimused või liiga külm, lumi, jää. 4. Nimeta riikide arengutaseme näitajad. IAI inimarenguindeks I koht Norra, II Island, III Rootsi, Eesti 38. Koht
Küsib nime või broneeringu On väga ebaviisakas Kas te oskate õelda oma broneeringu numbri? numbrit, kuid on tuim ja puudub ja ei suhtle väga külalisega Küsib kõikke viisakalt. silmside Kordab üle Kuupäevad,inimeste arv,toatüüp Ei korda midagi üle Regristeerimis kaart Palub külalisel täita kõik lahtrid,võtab külaliselt Ei tea täpselt mida külaline Ei ütle midagi kindlasti allkirja,kui külalisel tekib küsimusi siis täitma peab vastab nendele Dokument/krediitkaart küsib ei küsi
Gert. Kristjan. Rainis. 8.Klass Loovtöö JALGPALLI JUHEND EESMÄRK I. Pakkuda Raasiku Põhikoolis võimalust kõigil mängida jalgpalli igas vanuses. II. Selgitada välja segavõistkondade parim võistkond väikeste ja suurte seas. AEG JA KOHT I. Võistlus leiab aset Raasiku Põhikooli uuel jalgpalliplatsil 17. Oktoobril. II. Mängude ajad arvestatakse õpilaste söögivahetundidega ning tundidega. OSAVÕTJAD I. Osa võivad võtta kõik 1-5 klassis kui ka 6-9 klassis õppivad õpilased, kes on olnud nõus osalema selles ürituses. II. Võistkonnad, kes võtavad osa on 1-5 klassini segavõistkonnad ning 6-9 klassi õpilastest koosnevad segavõistkonnad. III.Võistkondadesse ei tohi kuuluda need õpilased, kellel see on keelatud õpetaja ...
*Teadusasutuste ja kõrgkoolide olemasolu. *Energiaallika olemasolu. *Transpordi teede olemasolu. *Veeolemasolu. 14. Materiaali mahukas-palkmajade ehitamine Energiamahukas-soojuselektrijaam Veemahukas-tselluloosi ja paberivabrik Tarbijale-kondiitritööstus. 15. Transpordi teede olemasolu on oluline nafta baaside rajamisel või auto või lennuki tööstuse rajamisel. 16. Geograafilisi kaarte rühmitatakse: *Üldgeograafilised-Eesti füüsiline kaart. *Deemaatilised kaartid-Eesti piimatoodang. *Topograafilised kaardid-Võnnu ümbruse kaart. 17. Kartokrammi tunneme ära erinevate värvuste ,punkteerimiste,viirutuste järgi. 18. Kartodiakramm on kaardi taustale paigutatud arvjoonis.(sealiha toodang,külvipinna struktuur). 19. Hinnang Eesti loodusgeograafilisele asendile:Eesti piirneb Läänemere ja Peipsi järvega.Pinnamood on valdavalt tasandikkuline kaguosas on kõrgustikud Soode rohkus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
