Roodium Roodium (kr rhodeios ,,roosa, roosavärviline") on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VIII rühma element, järjenumbriga 45. Roodiumi sümbol on Rh (rhodium). Roodiumi aatommass on 102,9055, aatomiraadius on 135 pikomeetrit Looduslikku roodiumi moodustab stabiilne isotoop 103 45 Rh (massiarvuga 103). Roodium on väärismetall ning plaattinametall (plaattinametallideks nimetatakse ka teisi omadustel plaattinale sarnanevaid elemente: iriidiumi, osmiumi, palladiumi ja ruteeniumi). Perioodilisussüsteemis loetakse teda koos koobalti, iriidiumi ja meitneeriumiga koobaltigruppi (9. gruppi). 103 Roodiumil on kokku 33 isotoopi, kuid looduslik roodium on 100% Rh
teemandina) kui ühenditena nagu näiteks: lubjakivi, marmor, kriit, dolomiit, sooda. Süsinkurikkad on ka orgaanilised kütused: biomass turvas pruunsüsi kivisüsi antratsiit 50% C 55% 65% 6873% 79% C Süsiniku allotroopsed erimid on teemant, grafiit, amorfne süsinik, karbüün ja 80date lõpus sünteesitud fullereenid. Looduses leidub ka radioaktiivset isotoopi süsinik ehk keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust. · Räni Räni on elementide leviku poolest hapniku järel teine. Peamine mineraal on kvartsliiv SiO2 (ka mäekristall, ametüst, opaal, ahhaat üle 200 erimi) ja mitmesugused K, Na, Ca, Mg, Fe ja Al silikaadid (savi, põldpagu, asbest, vilgukivi) · Boor
Kordamine. KEEMILINE ELEMENT- ühesuguste tuumalaengutega aatomite liik. ALLOTROOPIA- nähtus, kus 1 keemiline element võib esineda mitme lihtainena. O2-dihapnik, O3- trihapnik(ehk osoon) ISOTOOP- ühesuguste tuumalaenguga, erineva massiarvuga osakesed. 1. AINE KLASSID: a. Lihtained- (400),koosnevad ühe elemendi aatomitest.: · mittemetallid(19)- S, P, O2, Cl2 jne · poolmetallid e. metallid(15)- Ge, As, Sb, Te, At jne · metallid (90); Al, Au, jne b. Liitained- koosnevad mitme elemendi aatomitest: 1. Oksiidid- on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (oksüdatsiooniaste -II). Oksiid on hapnik (o.-a. II) ja mingi teise keemilise elemendi ühend. a. Aluselised oksiidid oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub...
Kui protsessil mass väheneb saab sellest energiat. (radioakt.kiirgus) Erirelatiivsusteooria põhipostulaadid- 1)valgusest kiiremini ei saa objekt liikuda olenemata taustsüsteemist. 2)kui taust liigubsirgjooneliselt ühtlase kiirusega/ on paigal on ta taustsüsteem, võib vaadelda objektiga (kiirendusega keha ei sobi, suunamuutusega ei sobi) Isotoop- sama aine keemilisel elemendil Z (laeng/prootonite arv) sama, N (neutronite arv) on erinev.(aatommassi määrab püsivaim isotoop looduses) Isotoopide märkimine- Tuumajõud- mõjuvad tuumas mõjuraadius on väga väike ainult tõmbejõud ühed tugevaimad jõud ei sõltu laengust Eriseoseenergia- kuidas 1 osake on tuumaga seotud. Kergetel tuumadel väike. Ei muutu sujuvalt. Raual on suurim eriseoseen. (kõige rohkem en. Vaja kulutada selleks et seda tuuma mõjutada).
..........................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9 2 Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 127.Jood on halogeen. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 113°C ja keevad temperatuuril 184°C, moodustades lillaka auru. Jood on keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivne. Elusorganismidele mõjub enamasti kahjulikult. Jood organismis on lokaliseerunud kilpnäärmesse, kus ta on vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks ja kilpnäärme normaalseks talitluseks
4 1. ALUMIINIUM Alumiinium on hõbevalge metall, keemiline element, järjekorra numbriga 13. Alumiinium on kõige levinum metall maakoores (8%). Samuti on ta kolmandal kohal, hapniku ja räni järel, keemilise elemendina, mida leidub maakoores. Puhtal kujul alumiiniumi ei leidu, kuna see seguneb väga lihtsalt teiste elementidega. [1] Alumiiniumil on üks stabiilne looduslik isotoop massiarvuga 27. Radioaktiivne isotoop massiarvuga 26 tekib looduses kosmiliste kiirte mõjul. Alumiiniumil on metalli kohta märkimisväärselt väike tihedus ja hea vastupidavus korrosioonile. Alumiinium ja selle sulamid on olulised lennunduses ja muudes transpordisektorites. Kõige kasulikumad alumiiniumiühendid on oksiidid ja sulfaadid. Vaatamata alumiiniumi laiale levikule looduses ei ole teada ühtegi eluvormi, kes tarbiks alumiiniumi soolasid
Kas Eesti vajab tuumaelektrijaama? Uraani isotoop 238 lõhustub kergesti tuuma pommitamisel neutroniga. Selle käigus vabaneb suur hulk energiat ja paar uut neutroni, mis on järgmiste lõhustumiste esilekutsujad. Eelnimetatud reaktsiooni kontrolli all hoidmisel põhineb ligikaudu kuuendik kogu maailma energiatoodangust. Eestis seevastu toodetakse lõviosa elektrit põlevkivi abil. Paraku on oma maavara kasutamine äärmiselt ebatõhus ja keskkonda saastav. Vabariigi valitsus on seadnud eesmärgi, et energia hind ei
Koobalti ühendeid lisatakse värvidele (nt trükivärvidele) ja lakkidele, et kiirendada nende kuivamist. Rakendatakse polüestervalkude katalüsaatorina (Wikipedia: Koobalt). 1.2. OMADUSED Omadustelt on koobalt metall. Tema tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3 ja sulamistemperatuur 1495 Celsiuse kraadi. Koobalti aatommass on 58,9332. Koobalt keeb temperatuuril 2927 °C. Värvuseks on hõbevalge. Agregaatolek toatemperatuuril on tahke. Kõvadus Mohsi järgi on 5. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 59 (Wikipedia: Koobalt). 1.3. KASUTUSALAD Koobalt on üks võtmemetalle transpordisektoris rohelisematele energiaallikatele üleminekul, sest see kuulub elektrisõidukite energiakandjate koostisse. Näiteks liitiumioonakudes on koobalti katood üks põhiline koostiselement. Ühtekokku leiab ligi 50% kogu maailma koobaltitoodangust oma tee akudesse – nii erinevate elektrisõidukite kui ka kõikvõimalike
Koobalt on ferromagnetiline ning ka suure kõvaduse ja tugevusega metall. Tema tihedus =8,900g/cm3. Koobalt on sulamistemperatuuriga 1495oC ja keemistemperatuuriga 2927oC. Tüüpolekuna on koobalt tahke 25oC juures. keemilised omadused: 1. metall+hapnik=oksiid 2Co+O2=2Co 2. metall+ hape=sool+vesinik Co+2HCl=CoCl2+H2 Co+H2SO4=CoSO4+H2 3. metall+sool=uus metall+uus sool Co+2KCl=CoCl2+2K 4. metall+mittemetall=sool Co+2Cl=CoCl2 ühendid: Kasulik radioaktiivne isotoop on koobalt-60, seda kasutatakse kiiritusravis, lekkekohtade leidmiseks torudes ning bakterite hävitamiseks toidus. Seda isotoopi kasutatakse veel defektoskoopias ja initsiaatorina keemiliste reaktsioonide käivitamisel. Volframkarbiidi kristallide ja koobaltipulbri segust pressitakse paagutamisel kõvasulamit, mida kasutatakse metalli-ja klaasilõikamisel. Koobaltiühendeid rakendatakse pigmentidena klaasi- ja keraamikatoodetes.
Inimestele mõjub ksenoon narkootiliselt. Radoon(Rn)- Kõik ta isotoobid on radioaktiivsed. Ta kondenseerub temperatuuril 62 Celsiuse kraadi ja tahkub temperatuuril 71 Celsiuse kraadi.Radoon on oluline looduslik radioaktiivse kiirguse allikas. Seetõttu on ta inimestele ohtlik. Argoon(Ar)- Väga vähesel määral leidub argooni merevees ja maakoores. Argoonimeetodiga määratakse kivimite absoluutset vanust, mis põhineb nähtusel, et radioaktiivse lagunemise tagajärjel muutub kaaliumi isotoop 40K argooni isotoobiks 40Ar. Veel on olemas 2 väärisgaasi, kuid nende omadused ei ole niivõrd huvitavad kui seda olid argooni, radooni, ksenooni ja heeliumi. 5 Metallide huvitavad omadused Metallid on keemilised elemendid, mis moodustavad kergesti katioone ja astuvad ioonilisse sidemesse.Enamik metalle on keemiliselt ebastabiilsed. Eriti leelismetallid ja leelismuldmetallid; need kuuluvad Mendelejevi tabeli kahte vasakpoolsesse rühma
Rootsis Georg Brandt aastal 1742. Koobalti nimi tuleb saksa sõnast Kobold, maa-alune mütoloogiline paharet, nimi mille andsid kivimile ebausklikud kaevandajad. Algsed püüded kivimit sulatada, et saada vaske ja nikklit ebaõnnestusid, andes tulemuseks vaid koobaltoksiidi pulbrit. Lisaks oksüdeerus ka kivimis olev arseen mürgiseks arseenikuks, juurutades kivimi kurikuulsat mainet kaevurite seas. Koobaltil on üks stabiilne isotoop massiarvuga 59 ning 26 tuntud radioaktiivset isotoopi. Perioodilisustabelis asub koobalt VIIIB rühmas 4. perioodis. Koobaltil on põhiliselt 3 oksüdatsiooniastet: 0, +2 ja +3. Oksüdatsiooniaste +4 on harva esinev ning ebapüsiv. Koobaltis on elektrone 27, millest väliskihil asub 2, neutroneid 32 ja prootoneid 27. Koobalti elektronskeem on +27|2)8)15)2) ning elektronvalem on 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d7[1].
määrab ka järjest kasvava nõudmise puhta indiumi järele. Indium on hajutatud ja haruldane metall. Indiumi maailmatoodang on ainult mõni tonn aastas. On teada suur arv indiumi radioaktiivseid isotoope. Üks indiumi looduslikest isotoopidest, mis moodustab 95,67% looduslikust segust, on beeta-radioaktiivne. Selle poolestusaeg on kujuteldamatult suur 600 tuhat miljardit (6.1014) aastat. Tema lagunemisproduktiks on tina stabiilne isotoop massiarvuga 115 HUVITAVAID FAKTE: · Indiumi leiukohad/tootjad: Austraalia, Austria, Kanada, Inglismaa, Saksamaa, Venemaa, Serbia, USA. · Indiumi koht perioodilisuse süsteemis määrati lõplikul D. I. Mendelejevi poolt. Varem peeti indiumi teise rühma elemendiks. · Teise maailmasõja ajal olid Inglise õhukaitseprozektorid Saksa lennukite massiliste lendude ajal heaks abivahendiks õhutõrjesuurtükiväele. Prozektorite võime ,,läbi
Rakvere Ametikool Referaat Koostas:Helena Aare Õppegrupp: EV09 Juhendaja: Linda Ruuto Rakvere 2010 Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C. Kuld mineraalina Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige.
· Elemendi järjenr Mendelejevi tabelis on sama suur kui tuumalaeng · Lihtaine koosneb ühesuuruse tuumalaenguga aatomitest · Aatomituum koosneb prootonitest (pr) ja neutronitest (ne) · Tuumalaeng q=Ze ( q- keemilise elemendi tuumalaeng; Z laenguarv, mis näitab pr arvu tuumas; e prootoni elektrilaeng) · A= Z + N (N ne arv) · Mn 55 massiarv ( pr + ne); 25 laenguarv (pr arv) · Isotoop keemilise elemendi teisend · Aatomituuma tähis - X ( X keemilise elemendi sümbol; A massiarv; Z laenguarv) · He heeliumiaatomi tuum (alfaosake), mille massiarv on 4, laenguarv 2. Selgub, et He tuumas on 2 pr ja 2 (N=A-Z) ne. · !! Massi mõõdetakse kg · Massiarv pr, ne arvude summa Tuumajõud hoiab koos tuuma, seega kogu Maailma · Aatomituumad on väga püsivad süsteemid · Pr ja ne tuumas koos hoidvaid jõude nim Tuumajõududeks
termotuumarelvas ehk vesinikupommis. Juhitava termotuumareaktsiooni käivitamiseks on seni kulunud aga rohkem energiat kui reaktsioonil saadakse. Maailmaruumis on termotuumareaktsioonid tähtede k.a päikese energiaallikaks. 5) Kirjelda tuumareaktori ehitust ja töötamist? – Tuumareaktor on seade, milles toimub juhitav ahelreaktsioon ning vabanevat soojust kasutatakse põhiliselt elektrienergia tootmiseks. Reaktori põhiosad on 1) tuumakütus, tavaliselt uraani isotoop U 235. 2) neutronite aeglusti, milleks on tavaliselt grafiit, vesi. 3) juhtvardad, mis neelavad hästi liigseid neutroneid. Juhtvarraste nihutamisega reaktori nn aktiivtsoonis on võimalik ahelreaktsiooni intensiivsust ja seega ka soojusenergia tootmist reguleerida. 4) soojuskandja (tavaliselt vesi), mis aktiivtsooni läbides kuumeneb (aurustub) ja juhitakse auruturbiini, mis omakorda paneb tööle elektrigeneraatori.
Kriitilise massi puhul kasutatakse igast lõhustumisest tekkinud neutroneist ära keskmiselt üks uue lõhustumise tekitamiseks ja reaktsioon kulgeb muutumatu kiirusega. Pommi lõhkamiseks surutakse kaks poolkerakujulist ainekogust tavalise lõhkeaine plahvatuse abil kokku suuremaks kehaks, mille mass on ülekriitiline. Areneb ahelreaktsioon. Tuumkütuseks tuumapommi tarvis kõlbab isotoop 235U. Tuumareaktor on seade, kus toimib juhitav tuumareaktsioon. Tuumareaktoreid kasutatakse energia tootmiseks (nii elektri- kui soojusenergia), erinevate radioaktiivsete ainete tootmiseks (paljundusreaktorid), uurimisotstarbeks. Reaktori põhiosad on kiirguskaitse e. varje (betoon + plii), peegeldi (peegeldab tagasi kiirgust ja neutroneid; Al + Be), aeglusti (grafiit või deuteeriumiga rikastatud vesi), tuumkütus (plutoonium), juhtvardad (neelavad neutroneid; gaadmiumist), soojusvaheti
Tuumareaktsioonid 1.Lõhustumine 235U ; 239Pu Uraani kasut.en.tootmiseks.Pu kasut.pommide tootmiseks 2.Lagunemine U 238U 235U 234U (looduslikus uraanis on 98%) Uraani rikastamine võetakse välja selle U isotoobid ~5% sellist U kasut.tuumakütust.Rikastamisel jääb järgi 238U vaesustatud Uraan mida kasut.sõjatehnikas USA-s.Tagajärjeks oli haigus mida on saadud 238U sissehingamisel 235U kasut.tuumareaktorites.Nad on korralikult varjestatud seadendised.Reaktorisse tuleb viia U isotoop 235U137Cs + 96Rb + 2n juhitava tuumareak.käivitamiseks peab tuumani jõudma ainult 1 elektron.Kiirguste ohtlikkuse eest kaitsmine 1.Mitte minna sinna kiirgusallikate juurde 2.vähendada aega (nii palju kui vaja nii vähe kui võimalik 3.kaitseekraanide kasutamine (plii klaas, mis on hästi raske klaas).Kiirguste ohtlikkus Elukutse nt merel naftaplatvormidel 1 Sv (siivert) doosi ühik mis põhjustab 5% juhtudest vähiteket. 1Sv on doos mille in.võib saada oma kogu tööaja jooksul ~50a
9. Kuidas toodetakse klaasi, tsementi? 10. Kütuste põlemine (võrrandina täielik ja mittetäielik). CH4 + 2O2 > CO2 + 2H2O TÄIELIK PÕLEMINE CH4 + 1,5O2 >CO + 2H2O MITTETÄIELIK PÕLEMINE 11. Allotroopia. Isotoopia. Vesinik Millised on vesiniku o-a? VII - -I H2 füüsikalised omadused (olek, lahustumine vees, tihedus õhu suhtes, värv, lõhn). Gaas, tihedusõhu tõttu väiksem, läbipaistev Selgita mõistet isotoopia ja isotoop. Kuidas saadakse ja kogutakseH2 laboris? Millised saadused tekivad vee elektrolüüsil? Kirjuta vastavad anoodi- ja katoodireaktsioonide võrrandid? Mis on vesiniku tähtsamad kasutusalad? Halogeenid VIIA rühm Millised on halogeenide o-a? Halogeenide (F2, Cl2, Br2, I2) füüsikalised omadused (olek, lahustumine vees, tihedus õhu suhtes, värv, lõhn). Kõik halogeeni lihtained on mürgised. Kuidas muutuvad halogeenide oksüdeerivad omadused? Selgita mõistet sublimatsioon
elektrienergia tootmises- tuumareaktor 3) Tehnikas seadmete uurimisel 4) Põllumajanduses- a) et suurendada mutatsioonide arvu seemnete kiiritamisel b) väetiste omaduste uurimiseks 5) meditsiinis-a) vähkkasvajate tapmiseks b)haiguste diagnoosimiseks märgistatud aatomi meetodi abil 6) arheoloogias- leidude vanuse kindlaks tegemiseks radioaktiivse süsiniku meetodiga. 30.Milles seisneb "märgistatud aatomi" meetod? Kus seda kasutada saab ja milleks? Asendatakse stabiilne isotoop väikese koguse radioaktiivse elemendiga ning jälgitakse kiirguse kaudu tema liikumist organismis. Haiguste diagnoosimisel. 31.Kirjelda uraani lõhustumisreaktsiooni. 32.Kus tavainimene puutub kokku kiirgustega? Millised neist on ohtlikumad? Näiteks rannas, röntgeni pilte tehes, tuumapommi lõhkemisel jne. Ohtlikum on tuumapommi lõhkemisel tekkiv kiirgus, mis kiirgab radioaktiivset kiirgust.
väheneb ka kiirgus ja soojusemissioon. Poolestusaeg on statistiline seaduspärasus, kuna ei ole võimalik määratleda ajahetke millal aatom muundub. Ajaliselt on poolestusaja kestvused erinevatel ainetel väga erinevad. (Mikrosekunditest miljardite aastateni) Näiteks Uraani poolestusaeg on kõigest 4,5 miljardit aastat. Kehtib põhimõte: mida lühem on poolestusaeg, seda suurem on elemendi järjekorranumber ning seda intensiivsem ja ohtlikum on tema poolt emiteerunud rad kiirgus 11. Isotoop: X elemendi lisa, mis erineb põhielemendist neutronite arvu poolest. Tuntumad isotoobid: (esimene number on ülaindeks, teine alaindeks) H1 2 - deuteerium. (Tema ühend hapnikuga on raske vesi) H1 3 - triitium. (Beetaaktiivne aine, mille poolestusaeg on 12 aastat) U92 235 - rikastatud uraan (aatompommi põhikomponent) 12. Nihkereegel: Alfalagunemine - tuuma laeng väheneb kahe võrra, mass 4amü värra, ning element liigub tabelis
12 kl. 3. KT TUUMAFÜÜSIKA kordamisküsimused. tuumajõud – prootonite ja neutronite vahel mõjuv jõud tuumas, mis hoiab tuuma koos. Elektrilisest jõust oluliselt tugevam, mõjuulatus on väga väike ja ei sõltu tuumaosakese laengust. seoseenergia – näitab, kui suur energia tuleb tuumaosakesele anda, et ta eralduks tuumast. Laenguarv Z – näitab laetud osakeste (prootonite) arvu tuumas. (Aatomis ka elektronide arvu.) Võrdne perioodilisustabeli järjekorranumbriga. Massiarv A – näitab prootonite ja neutronite koguarvu aatomituumas. Neutronite arv N. (A=Z+N) Isotoop – on keemilise elemendi teisend, milles prootonite arv on sama kuid neutronite arv on erinev. Stabiilne ja radioaktiivne tuum – stabiilne tuum püsib muutumatu, radioaktiivne tuum muundub iseenesest. Radioaktiivsus – radioaktiivsest tuumast vabanevat kiirgust nimetatakse radioaktiivseks kiirguseks. α-kiirgus – heeliumi tuumade voog, tekib siis kui radioaktiivse tuuma mass on liiga suur...
Enamik metalle on hõbedase värvusega, kuid kuld on üks nendest neljast metallist, mis ei vasta sellele värvile. Kullal on kollase läikega värvus, mille määrab nõrgalt seotud elektronide tihedus metallis. Tal puudub lõhn ja maitse ning on kõige elektronegatiivsem metall. Puhas kuld, kuhu ei ole lisatud juurde muid metalle on väga pehme ja plastne ning seda saab kergesti töödelda. Moshi skaala järgi on kulla tiheduse aste 2,5. Hetkel on teada ainult üks kulla isotoop ehk Aurum , mida leidub looduses ainukesena. Kulla tiheduseks on 19,282 g/cm3, sulamistemperatuuriks on 1064 °C, keemistemperatuuriks 2856 °C ja aatommassiks 196,967. [1] Tänapäeval on väga popp „rose gold“ värv, mis tähendab eesti keeles roosat kulda. Seda saadakse sellisel viisil, et kui lisada kulla sisse ka veidi vaske ning see annabki sellise roosaka kuldse värvi. Vask on ka üks vähestest metallides, millel puudub hõbevalge läige. 1.2. Keemilised omadused
erandid. Kui kindlad uraani aatomid ahelreaktsioonis lõhustuvad, vabaneb energia. Kui tuumaelektrijaamas toimub selline lõhustumine aeglaselt, siis tuumapommis toimub see väga kiiresti, kuid mõlemal juhul peab lõhustumine olema hoolikalt juhitud. Tuumade lõhustumine toimub kõige paremini kui kasutatakse isotoope, sama aatomnumbriga kuid erineva neutronite arvuga aatomeid - uraan 235 (või plutoonium 239). Uraan 235 on tuntud kui lõhustuv isotoop tänu oma kalduvusele ahelreaktsioonides lõheneda, vabastades energiana soojust. U- 235 lõhustumisel vabaneb kaks või kolm neutornit, mis teiste U-235 aatomitega põrkudes omakorda need lõhustavad, vabastades jällegi kaks kuni kolm neutronit. Ahelreaktsioon leiab aset ainult niinimetatud kriitilise massi ehk piisava arvu U-235 aatomite olemasolul. Seejuures on iga 1000 looduslikult esineva uraani aatomi hulgas ainult seitse U-235 aatomit. Ülejäänud 993 aatomit on U- 238.
1. Elementaarosakesteks nimetatakse mateeria kõige väiksemaid koostisosi, mis käituvad vaadeldavates füüsikalistes protsessides jagamatu tervikuna. Nad ei lagune tükkideks, nad muunduvad üksteiseks. Fundamentaalosakesteks nimetatakse kõige algsemaid osakesi, mis ei koosne enam omakorda mingitest algosakestest. Suur osa elementaarosakestest on ka fundamentaalosakesed. Need on osakesed, millel puudub sisemine struktuur. 2. Mateeriaosakesed: kvarke on 6 (u,d,c,s,t,b). u-,c-,t-kvarkidel on elektrilaeng +2/3e ning d-,s-,b-kvarkidel -1/3e. Kvargid osalevad nõrgas ja tugevas vastastikmõjus. Kvargid ei saa vabal kujul eksisteerida, nad on alati omavahel ühinenud. Kvarkidele on omane tugev vastastikmõju laeng, mida nimetatakse värviks (P,K,S). Looduses on kõik elementaarosakesed valged st koosnevad 3- st eri värvi kvargist. Leptoneid on 6 (elektron, müüon, tauon ning 3 vastavat neutriinot). Kolmel esimes...
Iisaku Gümnaasium 9.kl Radioaktiivsed elemendid referaat koostaja: Mihkel Martin Fersel juhendaja: Relika Kaljumäe iisaku 2011 Sisukord 1) Sissejuhatus lk 3 2)Radioaktiivsed elemendid lk 4-9 3)Kokkuvõtte lk 10 4)Kasutatud kirjandus lk 11 Sissejuhatus Selles uurimus töös saame me teada millised on radioaktiivsed keemilised elemendid ja kui kahjulikud nad võivad olla. Me saame teada, kes on nende peamised avastajaid ning millal avastati tähtsamad elemendid. Lisaks veel kui palju on radioaktiivseid elemente, nende lühendid ja ka nimetused ja keemilise elemendi asukoha perioodilisussüsteemis. 3 Radioaktiivsed elemendid Esimene radioaktiivne eleme...
FOSFOR (nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast phosphoros- "valguskandja") Fosfor on kergesti süttiv mittemetall, mis asub VA rühmas 2.perioodis ja järjenumber on 15. Fosfori ainus looduslik isotoop on massiarvuga 31. Fosfori stabiilseim oksüdatsiooniaste on +5. Teised olulisemad oksüdatsiooniastmed on +3 ja 3. Fosfori sulamistemperatuur on 44,1 °C, keemistemperatuur 277 °C ja agregaatolek toatemperatuuril on tahke. 1669. aastal kui Hennig Brand hakkas uurima uriin, avastas ta katse käigus fosfori. Brand kogus tünnitäie uriini, aurutas seda siirupi konsistensini ning sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liiva ja söega ning kuumutas siis
Keemia mõisted Aatommass on ühe aatomi mass aatommassiühikutes Isotoop elemendi teisend , mille tuumas on erinev arv neutrone Allotroop elemendi teisedid, mis erinevad neutronite arvu poolest molekulis Aatomorbitaal ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust Elektronegatiivsus iseloomustab elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes Ioon laenguga aatom või aatomirühm. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone Katioon Positiivne ioon Anioon negatiivne ioon Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Molekul aine väikseim osake, mis koosneb aatomitest Molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe elemendi aatomitest. ...
Mõni reaktsioon võib kiiremini toimuda valguse käes. Valgus ehk elektromagnetkiirgus on üks energia vormidest ja mis tahes kujul oleva energia juurdeandmine võib teatud tüüpi reaktsiooni kiirendada või isegi selle iseeneslikuks teha. Näiteks metaani ja kloori reaktsioon täielikus pimeduses on väga aeglane, hajutatud valgus seevastu seda reaktsiooni ja ere päikesevalgus muudab selle plahvatuslikuks: CH4 + 2Cl2 = CCl4 + 2H2. Reaktsiooni kiirust võib mõjutada kasutatav isotoop. Eriti kehtib see vesiniku kohta, sest tavalise vesiniku ja deuteeriumi aatomi mass on selgelt erinev. Antud töös on vaatluse all reaktsiooni kiirus sõltuvalt ainete kokkupuutepinna suurusest. Muutumatuna hoitakse ainete kontsentratsioon, temperatuur ja rõhk. See on vajalik, et jälgida konkreetselt reaktsiooni kiiruse sõltuvust ainete kokkupuute pinna suurusest. Tööeesmärk: Uurida, kuidas mõjutab keemilise reaktsiooni kiirust lähteaine kontsentratsiooni muutmine.
KEEMIA EKSAMIKS MõISTED: 1) Aatom üliväike aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest 2) Tuumalaeng aatomi tuuma positiivne laeng, mis on määratud prootonite arvuga tuumas. Võrdub järjekorra numbriga. 3) Elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronite kogum, koosneb elektronkihtidest. 4) elektronide väliskiht 5) keemiline element aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. 6) isotoop keemilise elemendi kindla neutronite arvuga esinemisvorm...(?) 7) allotroop üks mitmest võimalikust lihtainest, mida mingi keemiline element moodustab. 8) ioon laenguga aatom või aatomite rühm 9) molekul molekulaarse aine väikseim osake, mis koosneb kovalentsete sidemetega seotud aatomitest 10) aatommass aatomi mass massiühikutes 11) mool ainehulk. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi.
MITTEMETALLID Nimi Kool Klass 2012 Tiitelleht 1. Mis on mittemetallid? Alarühmad. 2. Fakte mittemetallidest. 3. Mittemetallide füüsikalised omadused, konkreetsemad näited mittemetallidest. 4. Mittemetallide keemilised omadused, allotroobid. 5. Vesinik 6. Hapnik 7. Kasutatud allikad Mis on mittemetallid Mittemetallid on lihtained, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi. Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena. Nad on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p- elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone, tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v.a jood). Mittemetallideks on näiteks vesinik, hapnik, boor, süsinik, lämmastik, f...
2 SISU ARSEEN KUI KEEMILINE ELEMENT, KASUTUSALAD Arseen on keemiline element, mille sümbol keemiliste elementide tabelis on As ja aatomnumber 33. Arseeni nimi tuleb pärsiakeelsest sõnast zarniqa ja süüriakeelsest sõnast zarnikh, mis tähendasid tõlkes arseenimaaki, see laenati kreeka keelde kujul arsenikon, mis tähendab mehelikkust ja tugevust. Arseenil on üks stabiilne isotoop (keemilise elemendi püsiv tüüp). Arseen on omaduselt poolmetall ja ta on puhtal kujul vahataoline kollase värvusega või hallikas metalse läikega. Arseen on looduses vähelevinud ja seda esineb koos paljude mineraalidega, näiteks koos väävli ja metallidega, vahel ka kristalliga. Arseen on tuntud juba antiikajast, kuid keemiliseks elemendiks määrati see Antoine Lavoisieri poolt aastal 1789. Arseeni on kirjeldatud esmakordselt 1. sajandil eKr Aristoteles ja tema õpilase
Kuld Kuld on keemiline element järjenumbriga 79.Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197.Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega.Kuld on väärismetall.Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C.Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige.Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis.
Eesti muinasaeg Eestlaste ajalugu on olnud väga kirju ja pikk. Selle uurimiseks kasutakse väga palju meetodeid. Kuigi praeguseks on olemas erinevaid loodusteaduslike dateerimisviise, on Eesti esiajaloo uurimisel seni kasutatud peamiselt nn radiosüsiniku meetodit. Selle aluseks on radiaktiivne süsiniku isotoop, mida tekib väikeses koguses maa atmosfääri ülemistes kihtides. Radisüsiniku abil on võimalik üsna täpselt ära määrata eestlaste kultuuri arengut ja muutusi inimtegevuses. Kiviaja vanim periood on paleoliitikum ehk vanim kiviaeg. Paleoliitikum seondub varasemas osas põhiliselt Aafrikaga. Arvatavasti just seal kujunesid meie eelased. Tol hetkel valitses veel eesti alasi jää. Keskmises paleoliitikumis asustasid Euraasia mandrit neandertallased
uraan hõbevalge metall. Uraan kuulub aktinoidide rühma. Loodusliku uraani tihedus normaaltingimustel on 19,05 g/cm3. Mitteloodusliku isotoopkoostisega uraanil on tavaliselt teistsugune tihedus. Uraani sulamistemperatuur on 1132 ja keemistemperatuur 1797 Celsiuse kraadi. Kõik uraani isotoobid on radioaktiivsed. Uraan-235 aatomi tuum lõhustub, kui seda tabab aeglane neutron. Sealjuures eraldub uusi neutroneid, mis võib tekitada ahelreaktsiooni. Ta on ainus looduses olulises koguses leiduv isotoop, millel on see omadus; sellel põhineb ka tema kasutamine. Uraanist algab radioaktiivse lagunemise rida - uraani rida. Uraan Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad.
Kordamisküsimused tuumafüüsika 1. Kirjelda järgmisi aatomimudeleid: a. Daltoni piljardipalli mudel aatomid on tahked ja jagamatud b. Thomsoni ploomipudingi mudel - positiivselt laetud kera, mille sees paiknevad elektronid. c. Rutherfordi õhupallimudel - keskel on positiivse laenguga tuum ja selle ümber tiirlevad erinevatel orbiitidel elektronid d. Bohri planetaarne mudel keskel tuum (+), elektronid (-) tiirlevad ümber tuuma erinevatel orbiitidel ühel ja samal tasapinnal, ühel orbiidil võib olla ka mitu elektroni e. Kaasaegne pilvemudel - Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev 2. Sõnasta Bohri 2 postulaati. 1. Elektron liigub aatomis teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiidil liikudes aatom ei kiirga. 2. Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kvantide kaupa....
atmosfäärirõhul 42,8ºC juures. Teda saadakse Argooni vahetul toimel veesse 0 0C juures ja kõrgel rõhul (150 atmosfääri ). Vesiniksulfiidi, vääveldioksiidi, vesinikkloriidi ja süsinikdioksiidiga annab argoon kaksikhüdraate- segaklatraate. Argooni saadakse õhu veeldamisel. Looduses on Argoon teistest inertgaasidest tunduvalt rohkem levinud. Teda on atmosfääris 0,93 mahuprotsenti. Argoonil on kolm stabiilset isotoopi 40Ar (99,6%), 38Ar (0,063%), 36Ar (0,337%). Isotoop 40Ar moodustub looduses isotoobi 40K lagunemisel elektroni haarde tõttu(40K+e-40Ar+v). 4 Krüptoon (Kr) Krüptooni elektronvalem on 1s22s22p 4s24p6. Looduses on Krüptoonil kuus stabiilset isotoopi. Tahkes olekus on Krüptoonil tahktsentreeritud kuubikujuline kristallvõre. Tänu Krüptooni aatomi suuremale polariseeritavusele (12 korda suurem kui
· Erinev aatomite arv(nt hapnik) · Erinev molekulide paigutus(nt väävel) · Erinev aatomite paigutus kristallvõres(nt teemant ja grafiit) Vesinik VIIA rühmas sellepärast ka, et tal on halogeenidega sarnaseid omadusi. Hapniku ja räni järel üks levinumaid elemente. Lihtainena on teda suhteliselt vähe. Esineb looduses isotoopidena. Tavaline vesinik ehk prootium, raske vesinik ehk deuteerium(1 prooton, 1 neutron), üliraske vesinik ehk triitium( 1 prooton, 2 neutronit). Isotoop on radioaktiivne. Lihtainena: · Lõhnatu, maitsetu, värvusetu gaas · Kõige kergem · Vees väga vähe lahustuv · Keemistemperatuur -253 C, molekulivahelised jõud nõrgad, sellepärast on madal Keemilised omadused: · Suhteliselt väheaktiivne · Enamasti käitub redutseerijana, o.-a. I · Reageerimisel aktiivsete metallidega käitub oksüdeerijana, tekivad hüdriidid. O.-a. I. Saamine: · Tsingi reageerimisel väävel- või soolhappe lahusega
Aatom - Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Keemiline element - Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. . Prooton - Prooton on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole prooton mitte fundamentaalosake, vaid liitosake. Prooton on positiivse elektrilaenguga Neutron - Neutron on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole neutron fundamentaalosake vaid ta on liitosake. Ei oma laengut. Elektron - Elektron on fundamentaalne elementaarosake (tähis e-).Negatiivse elektrilaenguga. Massiarv - Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas. Isotoop - Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Elektronkate - Elektronkate on aatomi tu...
Massi number tähistab prootonite arvu pluss neutronite aatomi tuumas elemendi. Prootonite arvu määrab element, kuid Vanadiniit neutronite arv võib varieeruda. Iga muudatus on uus isotoop. Tähtsamad mineraalid : Vanaadium-50 on radioaktiivne. Tal on pool elu umbes 6 patroniit V(S2)2 kvadriljonilt aastat. Poolväärtusaeg radioaktiivset elementi on aeg, mis kulub pool proovi element murdmiseks. vanadiniit Pb5(VO4)3Cl Kümme grammi vanaadiumi-50 täna vähendaksid 5 grammi
osake antineutrino. Laenguarv läheb ühe võrra suuremaks. Tekkinud tuum jääb ergastatud olekusse. Kaasneb -kiirgus. Kinni suudab hoida puit plaat. · -kiirgus - tekid kui mõni prootoni-/neutronitase pole lõpuni täidetud. Kinni hoiab paks pliiplaat või betoon. · Tuumapomm ja reaktor Tuumapomm on pomm kus energia vabaneb aatomituumade plahvatuslikult kiirel lõhustumisel, tuumapommis kasutatakse reaktoreid- seal toimuvad pidevalt tuumareaktsioonid. · Isotoop Aine/elemendi teisend, kus on tuumas sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid ja seega on massiarv erinev. · Poolestusaeg Poolestusaeg on aeg mille jooksul pooled antud isotoobi tuumadest lagunevad. · Termotuumapomm massihävitusrelv, mis sarnaneb aatompommiga. Tuumade lõhustumisel saadakse vajalik temperatuur ja selle tulemusena vabandeb energia. · Kus kasutatakse tuumafüüsikat? Tuumafüüsikat kasutatakse kasutatakse tuumaenergia tootmise ja
ning areneb kiirelt laienev ahelreaktsioon. Kuna loodusliku radioaktiivsuse tõttu leiduv aines alati mõni juhuslik neutron, siis tekib lahvatus praktiliselt momentaalselt. Tuumkütuseks tuumapommi tarvis kõlbab uraani isotoob U 92- 235, mille kriitiline mass on kera kujulisena 50kg, kuid on 3-kordselt vähendatav, kui kasutada neutroneid peegeldavat ümbrist. Looduslikus uraanis on seda isotoopi ainult 0,72%, kujuures põhiosa sellest moodustab isotoop U 92-238. Tuumkütuse saamiseks tuleks seda rikastada, aga see on kulukas protsess ja sellepärast kasut moodsates tuumapommides lõhustuva materjalina plutooniumi. (vana)Tuumareaktor-seade, milles kulgeb juhitav tuumade lõhestumisreaktsioon.Uraanituumad haaravad kõige efektiivsemalt aeglasi neutroneid.Aeglaste neutronite haaramine koos järgneva tuuma lõhustumisega on sadu kordi tõenäosem kui kiirete neutronite haaramine
ümardatult massinr. ❏ Lagunemine. Alfa lagunemine alfakiirguseks. Alfakiirgust tekitab nt suitsuandur; üks aatom paiskab välja teise aatomi tuuma, seejuures muutub ta ka ise teiseks elemendiks ❏ Alfaosakesed löövad lämmastiku tuumadest välja prootoneid ja ise ühinevad lämmastikuga - esimene kontrollitud tuumareaktsioon. Lämmastiku isotoop, mis ühinemisel alfaosakesega muutub stabiilseks hapniku isotoobiks, eraldub prooton ehk vesiniku tuum ❏ Tuumareaktsioonide võrrandid tasakaalustuvad teiste jäävusseaduste järgi ❏ Laengu jäävuse seadus - alumine indeks on tuumalaeng, peab olema tasakaalus ❏ Massiarvu jäävuse seadus ❏ Energia jäävuse seadus ❏ Tuumareaktsiooni võrrandi vastavus jäävusseadustele ei tähenda veel, et reaktsioon
isegi sealt kulla eraldamiseks, taimemahladest mürk- ja raviainete kättesaamiseks, reovee puhastamisel kahjulikest ühenditest jne. 2.8 II A rühma elementide biotoimed II A rühma elementide mõju elusorganismile on erinev. Kaltsium on inimorganismi levinumaks biometalliks. Magneesium omab suurt rolli biometallina nii taim- kui ka loomorganismides. Berüllium ja baarium on ohtlikud mürkmetallid. Väga ohtlik on strontsiumi radioaktiivne isotoop Sr-90 ja radioaktiivne element raadium, mis põhjustavad leukeemiat ja teisi vähkkasvajaid ning vähktõve vorme. 7 2.8.1 Berülliumi biotoime Berüllium on mürkmetall, mis ei ole elutegevuseks vajalik. Berülliumiühendid on mürgised, allergilised ja kantserogeensed, mis põhjustavad kopsu- ja luuvähki, alandavad vererõhku ja kehatemperatuuri
ning see omakorda prootonite erinevast arvust aatomituumas, siis osutus, et klassikalise definitsiooni tagapõhjaks on asjaolu, et keemilised ained koosnevad aatomitest, mille aatomnumber keemiliste reaktsioonide ega muude tavaliste muundumisprotsesside käigus ei muutu. Aatomnumber muutub ainult tuumareaktsioonides. Eri keemiliste elementide olemasolu tuleneb sellest, et ainete keemilised omadused olenevad põhiliselt nende molekulide koosseisus olevate aatomite aatomnumbrist. 7. isotoop Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Sõna tuleb kreekakeelsest sõnast isotopos 'samal kohal olev': isotoobid on perioodilisustabelis ühel ja samal kohal. Järjenumber vastab prootonite arvule aatomis. Seega langeb ühe ja sama elemendi isotoopidel prootonite arv aatomis kokku. Massiarvude erinevus tuleneb erinevast neutronite arvust aatomituumast
püstitatud hüpoteese, seostamaks esemete päritolu tulnukate viibimisega meie planeedil. Aastal 2900 e. m. a. rajatud Egiptuse püramiidis avastati hästi säilinud raudpeitel, mis oli valmistatud maagist saadud rauast. Otsustades raua saamist käsitlevate muistsete savitahvlite ja kivibareljeefide, samuti räbu vanuse järgi, hakati rauamaagist metalli tootma alles aastail 1700 1500 e. m. a., peitel on aga 1200 1400 aastat vanem. Raua isotoop raud55, mida saadakse tuumareaktoritest, on pehme röntgenikiirguse allikas. Selle isotoobi alusel konstrueerit miniatuursed röntgeniaparaadid, mida kasutatakse meditsiinis ja tehnikas. Itaalia arheoloogiaekspeditsioon avastas Kafue jõe ääres (Sambesi jõestik) rauasulatusahju jäänused koos lakiga. Ahju vanus on vähemalt 4000 aastat. Rauda toodeti rauamaagist, mitte meteoriitidest. USA aatomiuurimise vanimas keskuses Aragoni rahvuslaboris on nn. raudkamber,
Ümber tuuma tiirlevad negatiivselt laetud osakesed elektronid laenguga -1. Kuna + ja laengud on tasakaalus, on aatom tervikuna laenguta. Prootonite ja elektronide arv on võrdne, neutronite arv võib varieeruda (isotoobid!). Prootonitel ja neutronitel on mass. See kokku C moodustab elemendi aatommassi. Elektronide mass on võrreldes tuuma massiga nii väike, et seda ei arvestata. Näiteks kõige enam levinud süsiniku isotoop 12C omab 6 prootonit ja 6 neutronit ja 6 elektroni. Aatommmass on 6+6 = 12. Mendelejevi tabelis: Elektronid tiirlevad ümber tuuma kindlatel orbiitidel. Orbiitidel on kindel kuju (s ja p orbiidid). Igal orbiidil võib olla kuni 2 elektroni. Orbiidid on koondunud elektronkihtideks, sõltuvalt sellest, kui kaugel nad tuumast on. Elektronkihtide arv on Mendelejevi tabelis seotud rea numbriga. C paikneb 2 reas ja tal on 2 elektronkihti
satelliidi abil. Satelliidilt signaali kättesaamiseks on vaja spets. GPS-vastuvõtjat, mis odavamatel juhtudel on mobiiltelefoni suurune aparaat (käsi GPS, asukoha määramise täpus on paarikümnest kui mõne meetrini).Enamik käsiGPS-e on12-ne kanalised, st nendega on võimalik signaali vastu võtta 12-lt satelliidilt. Kuidas määrataks arheoloogiliste leidude vanust? Leidude vanuse määramiseks on levinud raadiosüsinikumeetod. See põhineb faktil, et süsiniku raadioaktiivne isotoop laguneb ajas muutumatu kiirusega. Radioaktiivne süsinik laguneb iseeneslikult ja vastavalt poolestusajale kahaneb algkogus 5570 aasta jooksul poole võrra. Võrreldes radioaktiivse süsiniku hulka kahes süsinikku sisaldavas objektis: Praegu kasvavas puus ja turba lasundi põhjas leitud puujupis, siis leiame, et viimases on radioaktiivset süsinikku vähem kuna osa sellest on aja jooksu lagunenud. See vähenemise
................................................................. 13 Mida andis mulle referaadi koostamine? ........................................................ 14 Kasutatud kirjandus ............................................................................................. 15 Sissejuhatus Fosfor (keemiline sümbol P) on keemiline element järjenumbriga 15. Fosfori ainus looduslik isotoop on massiarvuga 31. 2 Fosfor lihtainena esineb üldiselt kolme allotroopse vormina: valge, punane ja must fosfor. Kuulub p elementide hulka. Omapärane on see, et tavatingimustes stabiilseim vorm punane fosfor ei oma kindlat struktuuri, vaid ta omadused on varieeruvad. Fosfori aur koosneb tetraeedrilistest P4 molekulidest. Nende kondenseerudes tekib valge fosfor. Fosfori stabiilseim oksüdatsiooniaste on +5
Mehaanika Mehaaniline liikumine ühtlane sirgjooneline liikumine - Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektooriks on sirge ja keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed teepikkused. ühtlaselt muutuv liikumine - Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. taustsüsteem - Taustsüsteem on mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. teepikkus - Trajektoor, mille keha läbib teatud ajavahemiku jooksul. nihe - Sirglõik, mis ühendab keha liikumise algusasukohta lõppasukohaga. hetkkiirus Keha kiirus teatud ajahetkel. kiirendus Näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. liikumise suhtelisus Keha liikumine sõltub taustsüsteemi valikust. Ei ole olemas absoluutselt liikumatut taustsüsteemi. Seega mehaaniline liikumine on alati suhteline. liikumisvõrrand Võrrand, mis kirje...
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA MEHAANIKA: Mehaaniline liikumine: Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse tema asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. Mehaanika põhiülesandeks on liikuva keha asukoha määramine mis tahes ajahetkel. Ühtlane sirgjooneline liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad mööda sirgjoont. Ühtlaselt muutuv liikumine keha kiirus muutub (suureneb või väheneb) mistahes võrdsetes ajavahemikes võrse suuruse võrra, kiirendus a on const ehk jääv, kas positiivne (kiirenev) või negatiivne (aeglustuv). Taustsüsteem koosneb: Taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust, ajamõõtjast (kellast) Taustsüsteemi abil saab mingi keha liikumist määratleda kvantitatiivselt. Teepikkus on keha poolt läbitud trajektoori osa pikkus. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Hetkkiirus väljendab keha kiirust mingil ajahetkel. Kiirendus näitab...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
