Iseloomulik on kroonilise obstruktiivse, hingamisteid ahendava kopsuhaiguse esinemine ning seedeensüümide puudulik tootmine kõhunäärme poolt. Haigus algab tavaliselt lapseeas ning raskete vormide puhul on haigete eluiga lühike. Seda haigust põdevad inimesed ei haigestu koolerasse ega salmonelloosi. Sirprakuline aneemia Sirprakuline aneemia on autosoomretsessiivne pärilik haigus, mille korral vere punalibledes hapnikku kandva ebanormaalse hemoglobiini tõttu on erütrotsüüdid sirbikujulised. Erütrotsüütide funktsioon on häirunud ning nende eluiga lühenenud. Haigus esineb peaaegu eranditult mustanahalistel isikutel. Sirprakulise aneemiaga inimesed ei haigestu malaariasse, kuna malaariat levitav sääsk ei suuda sellist hemoglobiini omastada. Kuna sirprakulise aneemiaga inimesed Aafrikas elasid malaariapuhangud paremini üle, kui normaalse hemoglobiiniga inimesed, arvatakse et
A) hapnik B) lämmastik C) süsinik D) väävel E) fosfor 7. Neid kõiki leidub nukleotiidis: P) tümiin R) glükoos S) adeniin T) uratsiil U) riboos Kanna oma valikutest saadud tähed sobivasse kasti 4 5 1 7 3 2 6 III Märgi teise tulpa sobivad katioonid ja anioonid. Erütrotsüütide hemoglobiini koostisesse kuulub Kilpnäärmehormooni koostisesse kuulub Närviimpulsside tekkeks on vaja Luukoe koostisesse kuulub Klorofülli koostisesse kuulub IV Tõmba õigetele variantidele joon alla ja vajadusel täienda. Sahhariidid täidavad organismis erinevaid ülesandeid: a) transportfunktsiooni b) ehituslikku funktsiooni c) liikumisfunktsiooni d) kaitsefunktsiooni e) energeetilist funktsiooni. V Leia sobivad vasted ja ühenda joontega.
a) Kaalium- ja naartiumioonid osalevad närvisüsteemi impulsi moodustamises, neid leidub veres ja ka kõigi rakkude tsüktoplasmas. b) Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse, seetõttu on Ca ühendeid palju luukoe koostises. c) Magneesiumi aatoimid on rakkudes seotud DNA ja RNA-ga, taimedes kuulub magneesium rohelise pigmendiga klorofülli koostisesse. d) Raua aatomid esinevad punalibledes e. erütrosüütide valgu hemoglobiini koositses, raual on oluline roll hingamiseks vajaliku O2 sidumisel. - Negatiivselt laetud ioonid: a) Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas, mis lahustub vees ja mille tulemusel tekib karbonaatioonid(HCO3 ja CO3). Sealt edasi kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku, kust edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism CO2 vabaneb.Erütrotsõõdid on eelkõige olulised O2 sidumisel.
Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid raudmeteoriitide koostises,mis koosnevad kõrge niklisisaldusega rauast. Rauda toodetakse rauamaakide metallurgilise taandamisega. Suured rauamaagivarud asuvad Venemaal Kurski magnetilise anomaalia piirkonnas, kus asub ka maailma suurim lahtine kaevandus. Maailma suurimaks rauamaagi leiukohaks peetakse aga seni veel vähe kasutusel võetud El Mutuni maardlat Boliivia-Brasiilia piiril ( Google Maps). Rauda leidub ka inimese organismis, olles hemoglobiini koostisosa- põhjustab raud punase värvuse, millest omakorda sõltub vere värvus. Täiskasvanud inimese organismis on rauda 3 g, millest 75% on hemoglobiini koostises. Rauamaagid Rauaühendeid,mida kasutatakse malmi ja terase tootmisel nimetatakse rauamaakideks. Tähtsaimad rauamaagid on : Punane ja pruun rauamaak sisaldavad põhiühendina raud(III)-oksiidi (Fe2O3), mis on hüdratiseeritud vee molekulidega (2Fe2O3, 3H2O jt ).
söekihi: C + H2O = CO + H2 Troposfääri sattunud süsinikoksiid soodustab kaudselt osooni teket, mis mõjutab Maa soojusbilanssi. 5 3. VINGUGAASI MÕJU INIMESE TERVISELE Juhul, kui oleme keskkonnas, mis sisaldab vingugaasi, hingame me seda sisse ja hemoglobiin seob seda hapniku asemel vingugaasi aktiivsus hemoglobiiniga ühinemisel on mitu korda suurem, kui hapnikul ja ta ei lase hemoglobiini molekule lahti. Side CO ja hemoglobiini vahel on püsiv. Seetõttu ei suuda hemoglobiin enam täita temale määratud ülesannet siduda hapnikku. Ja seda 120 päeva, sest nii pikk on hemoglobiini ja punase verelible eluiga. Mida kauem viibida vingugaasirikkas keskkonnas, seda rohkem läheb funktsioonist välja ikka enam ja enam punaseid vereliblesid ning organismis tekib hapnikupuudus. Hapnikuvaegus kudedes põhjustab omakorda vähki.
Kvaternaarstruktuur Kvaternaarstruktuuri tekkeks peab valgus olema vähemalt kaks tertsiaarstruktuuriga polüpeptiidahelat ehk subühikut (SU). SU-kuid seovad nõrgad sidemed. SU-lisi valke nimetatakse oligomeerseteks. Kvaternaarstruktuuriga ensüümvalgud on metabolismi võtmeensüümid, kuna nende aktiivsuse regulatsiooni võimalused on kiiremad täpsemad ja efektiivsemad kui kvaternaarstruktuurita ensüümidel. Näiteks hemoglobiin, millest on lähemalt juttu transpordifunktsiooni peatükis. Hemoglobiini struktuurimudel on joonisel 4.3. (Zilmer jt 2001: 51). 6 Joonis 2.4.1. 7 3. VALKUDE STRUKTUURNE KLASSIFIKATSIOON Valke on võimalik tänu nende mitmekesisusele klassifitseerida mitut moodi. Proteiine on võimalik klassifitseerida nii nende päritolu järgi, nende lokalisatsiooni järgi rakus, nende funktsioonide järgi ja struktuuri järgi. See peatükk käsitleb kõige enamlevinumat ehk struktuuri järgi klassifitseerimist
Vaata rakujagunemise animatsiooni See on parem simulatsioon http://research.nmsu.edu/molbio/bioinfo/tutorials/clip_art/images/mitosis.jpg 5. Transportülesanne Hemoglobiin transpordib Fe ? hapniku kudedesse Erütrotsüüdid ehk punased Mitmendat järku struktuur on vererakud hemoglobiini molekulil? http://www.becomehealthynow.com/images/organs/cells/cell2lrg.jpg Hapniku Erütrotsüüdid kapillaarist seostumine läbi pugemas: hemoglobiiniga: Vaata hapniku transporti kehas youtube animatsioonina Erütrotsüüte on inimesel kõikidest rakkudest kõige rohkem: 1 ml-s veres on 4 - 5 miljardit. 1 liitris on ligikaudu 150 g hemoglobiini. Hapnikku on ühes liitris arteriaalses veres ligikaudu 200 ml ja venoosses 150 ml.
kloori või väävli toimel: 2Fe + 3Cl2 → 2FeCl3 Fe + S → FeS Elemendi ühendid, omadused ja tähtsus Raua tähis on Fe. Raud asub Perioodilisustabelis 4. perioodis VIIIB rühmas. Ta kuulub siirdemetallide hulka. Raual on, nagu enamikel siirdemetallidel, aatomite väliselektronkihis kaks elektroni. Eelviimane elektronkiht on vaid osaliselt elektronidega täidetud. Fe: +26 2)8)14)2) Raua aatomnumber on 26. Raua aatommass on 55,85. Raua füsioloogiline toime Raud, olles hemoglobiini koostisosa, põhjustab selle aine punase värvuse, millest omakorda sõltub vere värvus. Täiskasvanud inimese organismis on rauda 3 g, millest 75% on hemoglobiini koostises. Hemoglobiin võtab osa hingamisest. Loomade ja inimese organismis on raud levinud “kõikjal”: rauda on isegi silmaläätse ja sarvkesta kudedes, kus ei ole üldse veresooni. Rauda on kõige rohkem maksas ja põrnas. Raud on vajalik ka taimedele. Ta võtab osa
-dused lõhnaga gaas molekulivõrega aine Oksüdeerib vere ei reageeri veega värvitu kerglenduv vedelik Sulab –1960C hemoglobiini kahjustab hemoglobiini Redoks- N madalaim ühend, seega ei saa N2 + O2 = 2 NO Oksüdeerub kergelt. omadused olla oksüdeerija Kulgeb äikese ajal Õhus jahtumisel
õunad, banaanid, punane kala Kaltsium Ca- luu ja kõhrkoe koostises, vere hüübimisel, reguleerib vee hulka, lihastes. Leidub: piimas, kalas Magneesium Mg- luudes, rakukestas, närvisüsteemi talituses. Leidub: kala, mereannid piim, kana Kloor Cl- närviimpulsside tekkeks ja levikuks, mao soolhapete sünteesiks. Leidub: sool · Mikroelemendid- ained mida vajame väikestes kogustes: Raud Fe- verele punane värv, seob hapnikut hemoglobiini koostises. Leidub: kala, vein, maasikad Iood I- türoksiini tootmiseks, puudumisel struuma- kilpnäärme haiguslik suurenemine. Leidub: põhjakalad, must leib, õuna seemned 2 Vee tähtsus organismile: · Suur soojusmahtuvus · Hoiab ära ülekuumenemise · Kindlustab ringeelundkondade töö ( veri, lümf) · Kaitsefunktsioon( pisarad, sülg,loode liigesed) Rakus: · Hea lahusti- Hüdroofilised ained- lahustuvad vees( glükoos, keedusool);
Gaasivahetus on seda intensiivsem, mida suurem on selleks sobiv pind. Kopsualveoolide difusioonipind on nende suurt hulka arvestades märkimisväärne, ca 30 100 m2. Hapniku ja süsihappegaasi transport verega Hapniku füüsikaline lahustuvus veres on väike: ligikaudu on 1 l veres 3 ml O 2, seega 70 kg kaaluvas inimese veres on vaid 15 ml O2. Hapnikutarvidus on aga märgatavalt suurem, ca 300 ml hapnikku minutis. Enamus vajaminevat hapnikku on seotud hemoglobiiniga erütrotsüütides. Hemoglobiini (rauda sisaldav valk) on veres ca 150 g/l, mis võimaldab hapnikuvaru ca 200 ml ühes liitris arteriaalses veres (5 liitris arteriaalses veres seega ca 1000 ml ehk 1 l). Hingamisel hemoglobiin oksüdeerub, kui raud hapniku seob, tekib nn oksühemoglobiin. See on pööruv protsess. Hemoglobiini hapnikuga küllastatus oleneb ka CO 2 osarõhust, temperatuurist, vere pH-st jm: CO2 osarõhu ja temperatuuri tõus ning pH langus viivad hemoglobiini väiksemale võimele hapnikku omastada.
valgud, jääkained Vererakud 45% punalibled, valgelibled, vereliistakud Erütrotsüüt-punane vererak e punalible leutotsüüt-valge vererakk e valgelible Trombotsüüt- vereliistak punane verelible-värvus punane, tuum (+) või -, ülesanne O2 transport Valgelible-värvitu, tuum +, ülessanne võidelda haigustekitajatega vereliistak- värvitu, tuum- Ülesanne osaleda vere hüübimisel.hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib O2, sisaldab rauda Verevaesus-Veres tekkiv hemoglobiini vaesus, võib olla tingitud rasedusest Vere hulk on inimestes erinev sest see sõltub suurusest ja kehaindeksist Verd on tavaliselt 5-6 liitrit Hemofiilia e veritsustõbi-veri ei hüübi Fibriin-valkaine mis moodustab haava kohale tiheda võrgustiku millesse takerduvad vererakud Veregrupid: A grupp(A antigeen, saab anda endale ja ABle) Bgrupp(B antigeen, saab anda endale ja AB) AB grupp(Aja B antigeen, kõik saavad talle anda, ise ei saa kellegile) 0 grupp(antigeene pole, annab endale
Siirdemetallid Siirdemetallid Teisisõnu d-elemendid Perioodilisustabeli B-rühma metallid Kõvad metallid Kõrge sulamistemperatuur Värvus hõbevalgest terashallini Nt raud, vask, tsink Raud Tähtsaim siirdemetall 4.perioodi VIII B-rühmas Põhilised oksüdatsiooniastmed II ja III Suhteliselt õhuke metall Korrodeerumisel vees või niiskes keskonnas tekib raua pinnale kohev, poorne, punakaspruun roostekoht Kõrgemal temperatuuril raud põleb Organismis vajalik hemoglobiini ja punaste vereliblede tootmiseks Sulamistemperatuur 1 538 °C Vask Kaks stabiilset isotoopi Normaaltingimustes tihedus 8,9g/cm³ 4.perioodi I B-rühmas Sulamistemperatuur on 1083 °C Värvus varieerub punasest kuldkollaseni Plastiline metall Hakati kasutama u 10 000 aastat tagasi Üks esimesi inimkonna poolt kasutatud metalle (vask + tina = pronks) Relvad, ehted, raha jne Hea soojus- ja elektrijuht Vask + mangaan + nikkel = elektritakistid reostaatidele
*verevalkude ja vererakkude süntees-maks toodab palju verevalke, nt albumiin, mis osalevad vere hüübimisel. maksatsirroos-maksa rakud hukkuvad ja nende asemele kasvab sidekude, mis ei jaksa enam ülesaneid täita. 1.Keskmine hingamissagedus? 14/18 hingetõmmet minutis. 2.Kuidas kohaneb organism väiksema hapnikusisaldusega õhus? Kui inimene satub nt kõrgmäestikusse siis hapnikusisaldus õhus väheneb, alguses on väiksem hapniku kogus inimesele harjumatu, kui siis hemoglobiini tase tõuseb ehk hapniku transport veres suureneb. Hingamine sageneb kuna ei saada piisavalt hapniku. Kuidas kinnitab neid teadmisi graafik? Mida kõrgemale inimene merepinnast läheb seda rohkem vererakke tema kehas on. Madal suhkrusisaldus? *algab pankreas a-rakkudes glükogooni süntees. See jõuab vere kaudu maksa ning aktiveerib seal ensüüme, mis hakkavad gülkogeeni lagundama ja selle tulemusena vabaneb glükoos. See jõuab verre ja veresuhkrusisaldus normaliseerub. Negatiivne tagasiside
kindlustavad rakkude laengu ning transpordiprotsessid raku tasandil. Magneesium kuulub luude koostisesse, on klorofüllis keskne element. Kuulub taimeraku kesta koostisesse. Kaltsium kuulub luude koostisesse, osaleb vere hüübimisprotsessis, kindlustab lihaste töö, reguleerib vee hulka organismis. Kaltsiumi puudumisel võivad tekkida krambid ja tavaliselt võetakse koos magneesiumiga. Raud kuulub selgroogsete punalibledes oleva valgu hemoglobiini koostisesse. Hemo annab verele punase värvuse. (rauaühend) Jood osaleb kilpnäärme hormooni türoksiini sünteesis. Joodi puudumisel kujuneb välja kilpnäärme haigus - struuma
Valgud Olemus ja asukoht Valgud on kõige tähtsamad toitained, milleta ei saa hakkama ükski rakk. Kuuluvad ensüümide, hormoonide, immuunkehade, hemoglobiini jt. ainete koostisesse. Päevane vajadus Valgud peaksid moodustama 1015% päevasest energiavajadusest, mis moodustab 45110 g valku päevas. Nähud valkude puudumisel ja ületarbimisel Valkude liigtarbimise korral esinevad häired antikehade moodustamises, tekib organismi vastupanu võime
kilpnäärme süntees tõuseb -> hormoonide tõus -> seedimine kiireneb jne. Kuid sellega kaasnevad ka omad ohud ja riskid. I <- merest pärinev toit, merest mõjutatud põhjavesi (nt Pärnus), mereääres kasvatatud taimed Si- räni a) liigesepindade struktuursus, silma klaaskeha vedelik, sidekoed Si <- peamiselt taimne toit (õlles palju, täistera, nat. saadused) Fe- raud a) kuulub hemoglobiinis heemi koostisesse VIGA: Kuidas transportida O2 kopsudesse? Vastatakse: Hemoglobiini abil ÕIGE. Aga CO2 kopsudest välja? Vastatakse: Hemoglobiin viib O 2 kopsu ja CO2 tagasi VALE. CO2 viiakse kudedest kopsu valdavalt lahustunud kujul kopsuvedeliku abil. Vahel ka ebastandardseid vastuseid. Kuigi ~5% CO2 tuuakse hemoglobiini abil siiski. Maailma levinuim vaegushaigus- rauapuudusest tingitud aneemia. Aneemia tekib ka normaalse nähtena raseduse ajal (nt II pool) Rauapreparaadid- mõõdukas rauapuudus on ohutum kui ületarbimine, vastasel
Valkude roll inimorganismi talitlusel ja ehitusel Valgud koosnevad aminohapetest ning jagunevad lihtvalkudeks ja liitvalkudeks. Need on elusorganismides üks keerulisemaid ja tähtsamaid orgaanilisi ühendeid. Valkudel on palju ülesandeid ning tähtis roll inimorganismi talitlusel. Valgud on keha tähtsaim ehitusmaterjal ja neid on inimorganismis 50 000-60 000. 19,6% kehast moodustuvad valgud. Neid on paljude kudede hulgas ja nad osalevad ka rakumembraani ehituses. Valgud toimivad ensüümidena ja ensüümid käivitavad kogu ainevahetuse ning kiirendavad seda organismis. Mitmed hormoonid, mis reguleerivad ainevahetusprotsesse on samuti valgulise koostisega. Näiteks insuliin. Veel on valkudel transpordi funktsioon. Paljusid toitained transporditakse vere kaudu valgulise ühendi abil. Näiteks hemoglobiini, mis varustab hapnikuga kogu organismi. Valgud on seotud ka pärilikkuse edasikandmisega, nimelt pärilikkuse edasikandmine toimub nukleoprotei...
vahekorras orelivilede valmistamiseks. Aknaklaasi valmistatakse vedela klaasimassi jahutamisega sulatina vannil Tina ei ole mürgine, seepärast võib tinatatud nõudes valmistada ja säilitada toiduaineid Huvitavaid fakte Tina mikrobioelemente on leitud ka inimese organismis. Teda peetakse vajalikuks, kuigi nende konkreetseid funktsioone täpselt veel ei teata. Tina on seotud hemoglobiini sünteesiga. Tina osaleb ka lipiidide metabolismis. Konservitööstuse areng algas XIX sajandi algusest, millal avastati et tinaga kaetud raudplekist purgid lubavad säilida toiduaineid väga kaua ( on näiteid, et lihakonservid nendes pole riknenud viiekümne ja enam aasta jooksul). Samal otstarbel kasutatakse tina toidunõude , aparaatide ja torustike katmisel. Tinakatk Tinakatk põhjustas Euroopas
Mo ja W suurendavad kuumakindlust Mn tõstab kulumiskindlust Tähtsamaid ühendeid FeO3 kasutatakse odava ja vastupidava värvipigmendina Fe3O4 rauatagi, kasutatakse püsimagnetites FeSO4 * 7H2O raudvitriool, kasutatakse taimekaitsevahendina FeCl3 leiab raud(III)sooladest enim kasutust, töödeldakse näiteks vasktrükiplaate elektroonsete skeemide valmistamisel Raud(II)ioonid on vajalikud vere hemoglobiini tekkeks Täiskasvanud inimene vajab toiduks keskmiselt 510 mg rauda päevas Rauaühendeid vajavad ka taimed, raua puudusel pidurdub klorofülli teke Aitäh!
vitamiinid aktiviseerivad ensüümid ehk käivitavad 2. kaitsefunktsioon -antikehade teke haiguste vastu. (antikeha-kaitsevalk, antigeen-tekitab) -spetsiifilised HIV mõju AIDS –omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. põhjustab viirus HIV, mille toimel lakkab inimese vere rakkudes(lümfotspptides( antikehade teke 3.ehituslik funktsioon -suled, kppned, kabjad, juuksed 4. transportfunktsioon -hapniku kandumine kopsudest kõikidesse kudedesse, hemoglobiini abil membraanis on transportvalgud, mis juhivad kidnlat tüüpi molekule rakku kui ka sealt välja 5. retseptorfunktsioon -keele limaskesta retseptorvalgud aitavad maitset tunda -amööb liigub tänu retseptorvalkudele toiduosakeste suunas 6. regulatoorsed ülesanded -insuliin (hormoon)reguleerib veresuhkurt 7. liikumisfunktsioon -KÕIK liikumised toimuvad läbi valkude.nt lihased 8. energeetiline funktsioon -vabanevat energiat kasutame organismi teistes elutegevusprotsessides
aktiveerijaks, toidu omastatavus. on vajalik südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks, omab võtmerolli vähemalt 300 põhilises ensümaatilises reaktsioonis, aitab aktiveerida valgu sünteesil osalevaid ensüüme. Klorofülli koostises Fe kuulub hemoglobiini koostisesse, osaledes hapniku viimisel lastel vähenenud tähelepanuvõime, häired kopsudest kudedesse, et tagada organismi normaalne intellektuaalses arengus, elutegevus, vajalik vereloomes, kasutatakse heemi ja täiskasvanutel väheneb füüsilise töö tegemise müoglobiini sünteesiks, võimet,
territooriumil, mille piires on võimalik nende vaba ristumine. Nt Hiiumaa rebased. 6. Liik paljud ühe liigi populatsioonid kokku. 7. Ökosüsteem ise reguleeruv seostatud tervik, kus kõik on toiduahelate ja aine ringluse kaudu seotud nii elusorganismid kui ka keskkond. Nt mets, järv, raba, linn. 8. Biosfäär kõige suurem ökosüsteem. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS Jood kilpnäärme hormooni sünteesiks vajalik. Raud hemoglobiini koostises. Hemoglobiin on punavereliblede koostisosa, aitab täita hapniku transpordi ülesannet. Hemoglobiini taset aitavad tõsta väga hästi rosinad. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse (koos süsiniku ja vesinikuga). Hapnik on tugev oksüdeerija ja kindlustab hingamise (rakusisene hingamine e energia tootmine). Lämmastik valkude koostisosa. Fosfor nukliinhapete koostises. Naatrium, kaalium osalevad närviimpulsi tekkes. VEE BIOLOOGILISED ÜLESANDED: 1
areng SOOLAD-vees lahustunud, katioonid, anioonid Element(katioon/anioon) Ül. organismis Puuduse sümptomid Jood Kilpnäärme Struuma kilpnäärme haiglaslik hormoonide(türoksiini) ja valkude suurenemine süntees Raud Hemoglobiini koostises, hapniku Kehvveresus e aneemia sidumine ja transport veres Magneesium Säilitab kudede pinget, klorofülli Südamearütmia, -rabandus, koostises, luudes lihastes lihaskrambid, haprad küüned, unetus, häirub fotosüntees
Asendamatud Aminohapped Marta Babenjuk 11 A Metioniin Metioniin toimib organismis võimsa antioksüdandina ning puhastab organismi erinevatest tervisele ohtlikest raskmetallidest. Osaleb ka rasvhapete ainevahetuses ning aitab lõhustada rasvasid maksas ja veresoonestikus, mis kergendab vere ringlemist elundite vahel ning kaitseb sedasi veresoonkonnahaiguste eest. Metioniin vähendab stressi ning aitab vältida nõrkust ja väsimust. Samuti on vajalik karnitiini tootmiseks organismis. Veel hoolitseb juuste, naha ja küünte heaolu eest. Fenüülalaniin Fenüülalaniin on asendatava aminohappe türosiini eelühend. Türosiini kasutatakse meeleolu ja ainevahetust mõjutavate tähtsate hormoonide sünteesis. Fenüülalaniini ülesanded on seetõttu sarnased türosiini omadega, kuid eelkõige tuntakse teda fenüülketonuuria nimelise päriliku haigu...
Esinevad ainult eluslooduses lipiidid, valgud, süsivesikud ja nukleiinhapped. Anorgaanilised ained Vee omadused Vesi on hea lahusti , enamik aineid on orgaaniliselt lahustunud. Vee molekulid osalevad paljudes rakkudes toimuvates keemilistes reaktsioonides. Suur soojusmahtuvust. ¤ Kaalium ja naatrium osalevad närviimpulsi moodustumises. ¤ Kaltsium annab luudele tugevuse. ¤ Magneesium on seotud nukleiinhapetega. ¤ Rauaaatomid esinevad punaliblede hemoglobiini koostises. Orgaanilised ained Sahhariidid Sahhariididel on ehituslik ja energeetiline funktsioon. Sahhariidid jaotatakse 3 rühma: - mono sahhariidid on lihtsuhkrud (fruktoos, glükoos) - oligosahhariidid, sahharoos=fruktoos+glükoos, maltoos=glükoos+glükoos, laktoos=galaktoos+glükoos - polüsahhariidid: a)tärklis glükoosi varud säilitatakse taimedes tärklisena( energeetiline funktsioon) b)tselluloos esineb taimekestades( ehitusaine)
esineb veres ja rakkude tsütoplasmas ) - valkudes moodustuvad ammoniaagid ( leidub kehas jääkproduktina - kaaliumsoolad annavad luudele tugevuse ( leidub luukoostises ) - magneesium on seotud nukleiinhappega ( leidub DNA-s ja RNA-s) ning taimedel on seda vaja klorofülli tekkimiseks mis muudab taime värvuse roheliseks. - Rauaaatomid ehk erütrotsüüdid neid on vajalik hemoglobiini koostises ja selgroo jaoks ( leidub punalibledes) ANIOONID ehk negatiivsed ioonid - süsihappegaas-lahustub ja muutub karbonaatiooniks ( läheb kopsudest verre ) - fosfaatrühmad on nukleiinide ja fosfolipiidide põhikoostised ( leidub rakumembraanis ) - joodi on vaja kilpnäärme hormoonide sünteesiks ( leidub kilpnäärmes - veres esineb soolasid ( leidub maomahlas ) saab vee kaudu - floor on vajalik hammaste jaoks
Geneetilise info realiseerimine toimub RNA molekulide kaasabil. RNA jaguneb molekulide funktsiooni alusel kolmeks (nimetus + ülesanne): 1) ____ ______________ 2)____ ______________ 3)____ ______________ 2.Ühenda keemilised elemendid ning nende ülesanded organismis. 1 Kaltsium A Hemoglobiini põhiline koostisosa 2 Kaalium ja naatrium B Tugevdab luid ja hambaid 3 Jood C Rakumembraani ja klorofülli koostisosa 4 Raud D Närviimpulsi moodustumine ja veebilansi hoidmine 5 Hapnik E Vajalik kilpnäärme hormoonide
rolle (aitab hoida kehatemperatuuri, osaleb enamikes keemilistes protsessides). Teised ained, mis asuvad organismis on käsitletavad katioonidega ja anioonidena. Katioonid on väga olulisel kohal, kuna naatrium- ja kaaliumioonid on närviimpulsside moodustumisel tähtsal kohal. Kaltsiumioonid annavad luudele tugevuse. Magneesium on seotud DNA ja RNA-ga. Taimedel on magneesium klorofülli koostises. Raua aatomid on punaste vereliblede valgu hemoglobiini koostises ja see aitab siduda O2. Anioonidest fosfaatrühmad on nukleiinhapete koostises ja rakumembraani ehituses. Joodi läheb vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks.
Keemilised elemendid: Kaltsium tugevdab luid ja hambaid, osaleb vere hüübimisel ja lihaste kokkutõmbumisel, reguleerib vee hulka organismis Kaalium ja naatrium närviimpulsi moodustumine ja veebilansi hoidmine, osaleb ainete transpordis rakku ja rakust välja, tagavad raku normaalse veevahetuse, annavad rakkudele laengu Jood vajalik kilpnäärmehormoonide ja valkude sünteesiks Raud hemoglobiini põhiline koostisosa, kuulub punaliblede koosseisu ja osaleb hapniku transpordis Hapnik rakumembraani ja klorofülli koostisosa, kindlustab hingamise, aitab lõhustada toitaineid Magneesium kindlustab toitainete lõhustumise, vajalik nukleiinhapete ja valkude sünteesiks, reguleerib südamelihaste tööd, kuulub klorofülli koostisesse, kuulub luukoe koostisesse, kuulub taimeraku koostisesse
väga suurtes kogustes, enamasti seoses keskkonna saastumisega, võib esile kutsuda mitmesuguseid mürgitusi. Paljude mikroelementide bioloogiline tähtsus inimese organismis on veel selgitamata. Rubiidium (Rb), strontsium (Sr), plii (Pb), alumiinium (Al), kaadmium (Cd), baarium (Ba), liitium (Li), berüllium (Be), vismut (Bi) ja hõbe (Ag) on metallid, mille ülesannet organismis ei teata. OLULISED MIKROBIOMETALLID: Fe, Zn, Cu, Cr, Ni, Co, Mn, V Fe Fe leidub veres hemoglobiini koostises ja lihastes müoglobiinis ning ta kuulub mõningate ensüümide koostisse. Inimese organismis on Fe levinud kõikjal. Fe on isegi silmaläätse ja sarvkesta kudedes, kus ei ole üldse veresooni. Kõge rohkem leidub teda siiski maksas ja põrnas. Kõige püsivamad on Fe(III)-ühendid. Kõrvalekalded raua ainevahetuses võivad põhjustada tõsiseid haigusi. Kui inimene omastab toidust 3 4 korda rohkem Fe kui ta seda vajab, tekib pikapeale hemokromatoos. (sümptomiteks
Siirdemetallid Keemilised omadused ja kasutamine Siirdemetallid ehk d-elemendid asuvad perioodilistabeli B-rühmades. Enamik siirdemetalle on A-rühma metallidega võrreldes märgatavalt kõvemad ja kõrgema sulamistemperatuuriga. Siirdemetallide värvus varieerub üldiselt hõbevalgest terashallini (erandiks kuld ja vask). Enamik siirdemetalle on õhu ja vee suhtes vastupidavad kas vähese aktiivsuse tõttu või oksiidikihi tõttu. Kõrgemal temperatuuril raud hapniku atmosfääris põleb, pildudes laiali rauatagi sädemeid. RAUD keemiliselt küllalti aktiivne: 1) Reageerib lahjendatud happega (saaduseks sool + H2) 2) Veega eriti ei reageeri 3) Ei reageeri kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega 4) Kuumutamisel raud reageerib ka klooriga, moodustades raud(III)kloriidi FeCl3. Raud kui küllaltki aktiivne metall reageerib kergesti hapete lahustega, tõrjudes välja vesinikku Suhteliselt p...
tasandil. (tomat,rosin,banaan,piim) Kaltsium Ca 70 kg kohta umbes 1 kg. Luu ja kõhrkoe koostises,vere hüübimine,lihastes(krampide vältimiseks),regul. Vee hulka organismis. (piim,kapsas) Magneesium Mg 70 kg kohta umbes 19 g Klorofülli,luude,rakukesta koostises,närvisüsteemi talitluseks. (kana,forell,piim) Kloor Cl 70 kg kohta umbes 95g. Närviimpulsside teke ja levik,mao soolhapppe sünteesiks. Mikroelemendid Raud Fe Seob Okahe hemoglobiini koostises,rauaühen heem annab verele punase värvuse. (punane vein,punane liha, maasikad) Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt. türoksiini sünteesiks.Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus struuma. Väikelaste kasv ja vaimne areng,juuste,küünte ja naha seisund. (õun) Vee tähtsus organismis : · On suure soojusmahutavusega(hoiab organismisisest püsivat temeratuuri) · Hoiab ära ülekuumenemise(loomad higistavad,taimedel toimub transpiratsioon
NIMETA 6 MAKROELEMENTI, MILLE KESKMINE SISALDUS RAKKUDES ON KÕIGE SUUREM. HAPNIK, SÜSINIK, VESINIK, LÄMMASTIK, FOSFOR, VÄÄVEL. MILLINE AINE MOODUSTAB ANORGAANILISTE AINETE PÕHIOSA? VESI. NIMETA ORGAANILISI AINEID. LIPIIDID , SAHHARIIDID, VALGUD, NUKLEIINHAPPED. MILLISED ON VEE MOLEKULI EHITUSE ISEÄRASUSED? DIPOOLNE, POLAARSE LAHUSTINA LAHUSTAB VESI HÄSTI ANORGAANILISI AINEID. MILLINE ON VEE TÄHTSUS ORGANISMIDES? KÕIK REAKTSIOONID ORGANISMIDES TOIMUVAD VESILAHUSTES; VESI ON PALJUDE REAKTSIOONIDE LÄHTEAINEKS JA SAADUSEKS; VESI AITAB HOIDA ORGANISMIDE TEMPERATUURI, SEST TAL ON SUUR SOOJUSMAHTUVUS. FE+2 HEMOGLOBIINI KESKNE OSA; CA+2 KASULIKUD LUUDELE; K+, NA+ HOIAVAD VERE PH PÜSIVANA; NH4 TEKIB, KUI ORGANISM LAGUNDAB VALKUSID; ON MÜRGINE, SELLEPÄRAST EI TOHI ORGANISMIS PALJU OLLA. I- - KASULIK KILPNÄÄRMEHORMOONIDE SÜNTEESIKS; CL- - KASULIK MAOHAPPE TOOTMISEKS. MILLISED ON BIOAKTIIVSED AINED? ENSÜÜMID (MUUDAVAD REAKTSIOON...
Lämmastik Lämmastik looduses,füüsikalised,füsioloogilised ja keemilised omadused Füüsikalised omadused Füüsikalised omadused: Ilma lõhna maitse ja värvuseta gaas. vees lahustub minimaalselt ja pole mürgine Õhus on teda 78% mahu järgi ja sealt teda ka toodetakse.Kuulub valkude, nukleiinhapete jmt koostisse. Mineraale eriti ei teata, ainus oluline on nn Chile salpeeter - NaNO 3 Laboris võib lämmastikku saada ammooniumnitriti lagundamisel. NH 4NO2 = N2 + 2H2O Oksüdatsiooniastmed, aatomi ja molekuli ehitus Oksüdatsiooniastmed: minimaalne -III ja maksimaalne V Aatomi ja molekuli ehitus: +7/ 2) 5) 1s22s22p3 seega on tal 3 paardumata elektroni ja molekulis seetõttu kolmikside : N ::: N : Tavatemperatuuril on lämmastik inertne,kuid kuumutamisel kolmikside (osaliselt)laguneb, tekivad . N :: N. ja lõpuks tekivad ka üksikud aatomid Paardumata elekt...
Ksüleen Ksüleen või dimetüülbenseen, endise nimetusega ksülool . Selge, värvitu iseloomuliku lõhnaga vedelik. Lihtsalt lahustuv eetris, etanoolis, fenoolis Nitrobenseen Mõrumandli lõhna ja magusa maitsega mürgine kollakas vedelik Kasutatakse peamiselt lahustina. Kasutatakse ka aniliini tootmiseks. Kokkupuude võib tõsiselt kahjustada närvisüsteemi. Aniliin Vees raskesti lahustuv, värvusetu, vedel, oksüdeerub kergesti õhus Väga mürgine, muudab vere hemoglobiini methemoglobiiniks, millel puudub võime siduda hapnikku Kasutatakse keemiatööstuses, värvina riide ja naha värvimiseks, ravimites, lõhke ja lõhnaainetes, fotoilmutina, plastmassides Tolueen Algne nimi toluool Vedel, vees lahustumatu, veest kergem, oksüdeerub kergesti õhus, spetsiifiline lõhn Võib põhjustada iiveldust, väsimust, nõrkust, mälukaotust, isutust, surma Kasutatakse liimides, lakkides, lahustites ja desinfektsioonivahendid Leidub looduses madalal tasemel toornaftas
Kaaliumja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustamises, neid on veres ja raku tsütoplasmas. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse. Inimese vananedes selle konsentratsioon tõuseb, koos sellega muutuvad luud tugevamaks, aga hapramaks. Magneesiumi aatomid on seotud nukleiinhapetega. Taimedes kuulub see klorofülli koostisse. Raua aatomid esinevad erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. Karbonaatioonid tekivad hingamisel. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostises. Joodiioonide puudumisel haigestub kilpnääre. Biomolekulideks nimetatakse sahhariide, lipiide, valke ja nukleiinhappeid. ORGAANILISED AINED Lisaks sahhariididele, valkudele, nukleiinhapetele ja lipiididele kuuluvad biomolekulide hulka ka näiteks vitamiinid, aminohapped ja nukleotiidid
Tina iseloomustus Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall . Sümbol Sn. Tina esineb 3 kristallmodifikatsioonina. Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja juhib elektrit kui metall. Temperatuuril alla 13,2 °C on stabiilseim hall tina, mis on hall, habras pooljuht tihedusega 5,5 g/cm³ Temperatuuril üle 160 °C on ta stabiilne habras tina, mis on habras, kuid metalne. Tina sulamistemperatuur on 232 °C. Tina aatommass on 118,7 Tina on maailmas 49. kohal kaevandamise poolest . Maa...
***MIKROELEMENDID: naatrium na kaalium k- kaalium peamiselt rakusisene ja naatrium rakuvline element. osalevad nrviimpulsi moodustumises, veebilansi hoidmises, veres, raku tstoplasmas, transpordiprotsessid. kaltsium ca- luu ja khrkoe koostises, vere hbimine, lihastes, reguleerib vee hulka organismis. magneesium mg- kloroflli, luude, rakukesta koostises, nrvissteemi talitluseks. kloor cl- nrviimpulsside teke ja levik, mao soolhappe snteesiks. raud fe- seob O2 hemoglobiini koostises, raudphend heem annab verele punase vrvuse. jood I- vajalik kilpnrme hormoonide nt troksiini snteesiks. joodi puudusel kujuneb vlja kilpnrme haigus- struuma. *org ainetest on kige rohkem valke. *lipiidid ja sahhariidid on energiaallikateks. *nukleeinhapped dna ja rna. *kikide org ainete koostises on esindatud c, h, o. ***VEE OMADUSED: 1. suur soojusmahtuvus- soojeneb ja jahtub aeglaselt, seal on organismidel stabiilsem elada kui hkkeskonnas. psisoojasus. 2
Punane 2G E 128 Põhjustab asovärvidele Kasutatakse: vorst, tüüpilisi keedetud lihast ülitundlikkusreaktsioone. valmistatud tooted, Vaata E 102. Organismis hamburgerid, võib tekitada toksilisi kaunistused, ühendeid, mille taimsed tulemusena häirub proteiinijahud. hemoglobiini moodustumine. Võib olla kantserogeenne. Võlupunane E 129 Põhjustab asovärvidele Kasutatakse AC tüüpilisi puuviljadest ja ülitundlikkusreaktsioone. marjadest Vaata E 102. valmistatud magustoitudes, maiustustes ja
· Grafiidil paiknevad aatomid tasapinnaliselt kihiti. · Side kihtide vahel on nõrk. · On üks pehmemaid looduslikke aineid. · Omavahel on seotud kolm süsiniku aatomit. · Juhib elektrit. Oksiidid ja nende derivaadid · Süsinik moodustab tavatingimusel vaid neli stabiilset oksiidi CO, CO, CO ja CO CO ehk süsinikmonooksiid · Värvusetu, õhust veidi kergem, lõhnatu, väga mürgine põlev gaas · Rahvakeeles on see vingugaas. · Sissehingamisel seob CO veres hemoglobiini püsivaks ühendiks, tänu sellele tekib kudedes hapnikunälg. CO ehk süsinikdioksiid · Värvusetu, õhust 1,5 korda raskem, hapuka lõhnaga mittepõlev gaas. · Rahvakeeli on see süsihappegaas. · Tekib täielikul põlemisel, väljahingamisel, käärimisel. · Seda on vaja, et taimed saaksid fotosünteesida. · Õhus on CO keskmiselt 0,04 massiprotsenti, kuid tänu inimtegevusele see protsent kasvab aeglaselt. Radiosüsinik
hea ravim suu ja mao limaskesta põletiku puhul, aitab unehäirete vastu ning rahustab närve. Veelgi enam, uuringud on näidanud, et süües regulaarselt banaani väheneb oht surra südamerabandusse 40%. Lisaks banaan rahustab kõhtu, aitab peavalu vastu, oma suure kaaliumi sisaldusega peletab eemale stressi. Banaan aitab ka depressiooni vastu, sest sisaldab trüptofaani ( proteiin, mille keha muudab serotoniiniks ). Kuna puuvili sisaldab ka suurel määral rauda, siis kiirendab hemoglobiini toodangut verre ehk parandab verevaesust (aneemiat). Laste seas on banaan väga levinud
kaitse Taimedes Põrutuse eest, Antikehad, rakutsütoplasma veelindudel verehüübimisvalgud suhkrustamine jahtumise eest 6. Ühenda keemilised elemendid ning nende ülesanded organismis. 1. Kaltsium Tugevdab luid ja hambaid 2. Kaalium ja naatrium rakumembraani ja klorofülli koostisosa 3. Jood vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks 4. Raud hemoglobiini põhiline koostisosa 5. Hapnik kindlustab toitainete lõhustumise 6. Magneesium närviimpulsi moodustumine ja veebilansi hoidmine 7. Tõmba õigetele variantidele joon alla ning lisa näited. A. transportfunktsioon hemoglobiin transpordib hapnikku B. toksiline funktsioon putukate mürgid nt. mesilased, madude mürgid C. liikumisfunktsioon algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud D. energeetilist funktsiooni väga madal E
Defitsiidist tulenevad probleemid Vitamiin E defitsiidi esmasteks sümptomiteks on ülemäärne lipiidide peroksüdatsioon ja sellest tingitud erütrotsüütide membraanide kahjustusega kaasuv erütrotsüütide eluea lühenemine ning lõhustumine(hemolüütiline aneemia). Väheneb ka hemoglobiini süntees. Need häired sugenevad vastsündinutel. Enneaegsetel vastsündinutel on veres tokoferoolide hulk 2… 3mg/l(norm. 4mg/l). Ka krooniline toiduvalgu defitsiit tekitab vastsündinutel vitamiin E defitsiiti. Kestev vitmiin E defitsiit põhjustab sermatogeneesi häireid, testiste arenguhäireid, rasestumise häireid ja raua metabolismi häireid. Krooniline vitamiin E defitsiit tingib ka neuroloogilist sündroomi(progressiivne neuropaatia, millega kaasub
Kui kehasse satub uuesti haigustekitaja, on organism selleks juba valmistunud. Edward Jenner 18. saj hakkas esimesena vaktsineerima. Paljud haigused mõjutavad just lapsi ja on neile kõige ohtlikumad surm 6. Kus ja millest tekivad kõik inimese erinevad vererakud? Nimeta erinevad vererakud (võõrsõnaga) ja tea, millise ülesandega need on. Tekivad punases luuüdis ja sisaldavad hemoglobiini (rauda sisaldav valk, mis annab verele punase värvuse; seob hapnikku ja transpordib seda) Erütrotsüüdid ehk punased vererakud hapniku toimetamine kopsudest kudedesse Leukotsüüdid ehk valged vererakud võitlevad organismi sattunud haigustekitajatega ja kehavõõraste rakkudega (fagotsüüdid ehk õgirakud) Trombotsüüdid ehk vereliistakud osalevad vere hüübimisel 7. Millest tekivad allergilised reaktsioonid
IV Organism tervikuna: · väheneb kehaline jõudlus · häirub bioloogiline kell Lühiajaline treening · Südame löögisagedus ja hingamise intensiivsus suurenevad · Veresooned laienevad · Higistamine vee kaotus janu ja unisus ; soolade kaotus tekivad krambid · Pärast pingutuse lõppu ei taastu organism normaalne olek kohe Pikaajaline treening · Kopsumaht suureneb · Südamelihas tugevneb löögimaht suureneb · Lihasrakkude suurenemine · Hemoglobiini tase kõrgem Tänu kaasasündinud või omandatud kaitsemehhanismidele suudab organism enamiku patogeenidega toime tulla. Kaasasündinud kaitsemehhanismid Nahk, ripsepiteel, eritised, limamembraan, fagotsüüdid, mikroobidevastased valgud Tervest nahast ei pääse patogeenid läbi. Kui nahka vigastada, taastab hüübiv veri kaitsebarjääri kiiresti. Immuunsussüsteem hävitab organismi sattunud patogeene Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega:
Lipiidid siseelundite kaitse (paks rasvakiht) Valgud organismi sattunud valkude, nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad. Need seostuvad haigusetekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. 3. Kus leidub? Lipiidid päevalilleõli, mesilasvaha Sahhariid kitiin, fruktoos Valgud- hemoglobiin 4. Milleks on vaja rauda? Raua aatomid esinevad punaliblede valgu hemoglobiini koostises. Hemoglobiin transpordib inimese organismis hapnikku. 5. Retseptorvalgud esinevad rakumembraanis, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Tänu neile liigub amööb toiduosakese suunas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. Retseptorvalgud esinevad ka inimese meeleorganite epiteelkoe rakumembraanis. Nt keele limaskesta retseptorvalgud aitavad meil toidu maitset tunda. 7.Kolesterool muna, liha, rasvased piimatooted, kananahk, seakamar 8
Peptiidside on tugev ja laguneb ainult hapetes keetmisel VALKUDE STRUKTUURID 1. Primaarstruktuur on valgu aminohappeline järjestus, seda hoiavad tugevad peptiidsidemed 2. Sekundaarstruktuur tekib aminohappeahela keerdumisel spiraaliks või kõrvalahelate kokku voltimisel, seda hoiavad nõrgad vesiniksidemed 3. Tertsiaalstruktuur on gloobul, keraja kujuga, seda hoiavad bõrgad vesiniksidemed 4. Kvaternaarstruktuur tekib kui mitu polüpeptiidi (gloobulit) ühinevad hemoglobiini molekul koosneb 4 polüpeptiidist Valkude denaturatsioon- Valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine (kuumutamisel, tehnilisel töötlemisel Valkude renaturatsioon- Kõrgemat järku struktuuride taastumine Valkude hüdrolüüs- Primaarstruktuuri lagunemine (hapetes keetmisel) inimese maos toimub see pepsiini abil HCl keskkonnas DNA NUKLEOTIIDJÄRJESTUSmäärab AMINOHAPPELISE JÄRJESTUSE mis määrab VALGU KÕRGEMAT JÄRKU STRUKTUURID mis määravad V
mitmesuguste sulamite koostises elektrit juhtiva läbipaistva pinnakattena aknaklaasi valmistamiseks valgepleki tootmiselt(sellest valmistatakse konservpurke) jootemetalliks(valmistatakse stanniolija elektrikondensaatoreid) Füsioloogiline toime Tina mikrobioelemente on leitud ka inimese organismis. Teda peetakse vajalikuks, kuigi nende konkreetseid funktsioone täpselt veel ei teata. Tina on seotud hemoglobiini sünteesiga. Tina osaleb ka lipiidide metabolismis. 6
· Nii,et suitsetamist raviks pidada ei saa. · Suitsetamine kahjustab,aga kopse, immuunsüsteemi, seksuaalaktiivsust ning õppimisvõimet. Gaasid ja tõrv kahjustab · Suitsus leiduvad mürgised gaasid,eriti vingugaas, mis ajapikku kuhjub organismis,aga ka tõrv. · Vingugaas (CO) seondub valkudga, eriti hapniku siduva hemoglobiiniga,ja nii tekib methemoglobiin, mis on suures koguses surmav. · Kui methemoglobiin on haaranud ühendis hemoglobiini koha, on inimene pidevas hapniku näljas. · Eriti kannatab seetõttu aju,millest ka pidev uimasus,väsimus,peavalud,mälu halvenemine ja võib tekkida ka impotentsus. · Keemiline valem:C10H14N · Nomeklatuurinimetus:(S)-3-(1-Metüül-2-pürroli- dinüül)püridiin · Molekulmass:162.23 g/mol TÄNAN TÄHELEPNU EEST !
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
