Selle tulemusena CO2 sisaldus langeb ja pH tase tõuseb (normaliseerub). Kui kemoretseptorid registreerivad aga pH taseme tõusu, siis hingamiskeskus muudab kopsude ventilatsiooni vähemintensiivseks, mille tulemusena CO2 sisaldus tõuseb ja pH langeb (normaliseerub). 7) Suitsetamise kahjulikkus. Sigaretisuitsus on kolm ainet, millel on otsene toime kopsudele: nikotiin, süsinikoskiid ja tõrv. * Nikotiin tekitab sõltuvust ja suurendab trombide tekkimise võimalust. * Vingugaas seondub hemoglobiini molekulidega, takistades neil hapniku edasikandmist. * Tõrv halvab hingamisteedes olevad ripsmed, põhjustab kroonilist bronhiiti ja sisaldab kantserogeenseid aineid. 8) Selgita valemit E = A + K + M + M + V + U + T. Valemis tähistavad tähed vastavalt E energia, A ainevahetus, K kasv, M metaboolne energiakadu (soojus), V väljaheited, U uriin. Valem kirjeldab puhkava inimese energiabilanssi. Aktiivse inimese puhul lisandub paremale poole võrdusmärki veel +T (töö)
JOOD PRAETUD RÄIM, 300 G 115 RÄIMEVORM, 300 G 105 KAPSA-HAKKLIHAVORM, 30 G 69 NELJAVILJAPUDER PIIMAGA, 250 G 61 HAKKLIHAPITSA, 175 G 59 RAUD (Fe) Kõige olulisem mineraalaine on raud. Raud on vajalik paljude valkude ehituses ja talituses ning raual on oluline osa eluks vajaliku hapniku sidumisel ja transpordis. Fe'd vajatakse hemoglobiini, punaste vereliblede, müoglobiini, lihastes leiduva punase pigmendi ja teatud ensüümide tootmiseks. Naiste rauavajaduse määramine on raske - mõnele piisab 12 milligrammist, teisele on isegi 18 milligrammi vähevõitu. Meestele ja üleminekuaastad seljataha jätnud naistele soovitatakse vähem - 10 milligrammi, kuid see eeldab raua head imendumist. Raseduse ajal on vaja rauapreparaate kasutada vastavalt nõuandla ettekirjutusele, sest
22.1. Kohastumine/ kohanemine on organismirühmade / organismi pöördumatu sobitumine muutunud keskkonnatingimustesse, näiteks lõpushingamise asendumine kopsuhingamisega kahepaiksete asumisel veest maismaale 22.2. Kohastumise/ kohanemise tulemusena tekivad organismidel kohanemused / kohastumused, näiteks ujunahkade areng kahepaiksete jäsemetel 22.3. Kohastumine/ kohanemine on organismi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonna tingimustele, näiteks hemoglobiini sünteesi intensiivistumine inimesele kõrgmäestiku tingimustes 22.4. Kohastumine/ kohanemine seisneb organismi mittepärilikes / pärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires 22.5. Kohastumise/ kohanemise tulemuseks on kohanemus / kohatumus, näiteks erütrotsüütide arvu suurenemine inimesel nn. Alpi majakeses 23. Kirjuta antud näite juurde õige makroevolutsiooni tüüp. NB! Kõik näited ei ole makroevolutsiooni kohta! 23.1
hemoglobiin, kaksikkuju nõgusus, tme pindlala muutuks võimalikult suureks. Ül on transp hapnikku(punaverelibled), hemoglobiin, sisaldavad punaverelibled. Saab ära määrata i veregrupp. Hemoglobiin-hapnikku transportija. Naistel madalam, meestel suurem. Tingitud keha massist. Valguline ühend, koosneb valgust, globiinist, iga e sisaldab ühe rauamaaki. Raud transp. Hapnikku. Organismis peab olema vajalikul hulgal rauda. Rauda saab punasest toidust. Kui hemoglobiini hulk laneb alla 100 , siis organismis tekib väga tugev hapnikkupuudus. Ülemine piir on 170 , veri läheb liiga paksuks. Vere grupid avatastati 1901 aastal, punaverelibled võivad sisaldada aglutinogeeni, vere kokkukleepimine, a ja b. Aglutiniin jag alfa ja beeta aglutinatsioon vere kokkukleepimine, tekib siis kui doonori aglutinationigeen puutub kokku aglutiiniga, sama, tekib vere kokkukleepimine. 0 veregrupp- mõlemad aglutiniin, universaalsed doonorid a veregrupp, universaalsed retsitentsid
Osmoos on vee liikumine aine madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale." TÕENE 25.Millised tsütoskeleti kiud koosnevad erinevatest filamentidest, on stabiilse struktuuriga ning tagavad raku tugevuse ja vastupanuvõime? Intermediaarsed filamendid 26.Millised kõhrkoe tüübid luustuvad vananedes? Hüaliinne kõhrkude, Fibroosne kõhrkude 27."Erütrotsüüdid on kaksiknõgusa ketta kujulise tuumaga rakud, mis sisaldavad hapniku transpordiks kohastunud hemoglobiini. Leukotsüütid on võimelised amöboidselt kuju muutma ja veresoontest haiguskoldesse liikuma, et organismi kaitsta. Trombotsüüdid tagavad vere hüübimise. Vereloomeelundid on punane luuüdi, lümfisõlmed ja põrn. Erütrotsüüdid tekivad punases luuüdis, mis paikneb täiskasvanutel toruluude otstes ja lamedates luudes. Leukotsüüdid tekivad lümfisõlmedes ja põrnas. Trombotsüüdid tekivad luuüdi megakarüotsüütide jagunemisel." VÄÄR 28
Selle puudumisel langeb vererõhk ja veepuudus. • Kaalium – teeb hambad ja luud tugevaks, taastav veebalanssi, toetab normaalset vererõhku. • Kaltsium – osaleb vere hüübivuse protsessis, osaleb ainevahetuses, mängib tähtsat rolli nägemise-, kuulmis- ja maitseärritustele, toetub luud ja Joonis 15. Süsivesikud hambad. • Raud – tähtis mikroelement, katalüüsib hapniku vahetust. Raud onn üks hemoglobiini koostisosadest, asub punastes verelibisteis. Raua puudujääk organismis võib tuua sellist haigust nagu aneemia (küünte murdus ja lagunemine, juuste väljakukkumine, isu moonutus) [13]. 4.2.5. Vitamiinid Vitamiinid on inimesele vajalikud, mitte nende energiaväärtuse poolest vaid oskus reguleerida keemilisi reaktsioone organismis. Aitavad vabastada toituainetes oleva energia. Vitamiinide puudusel, oskus vabastada ja kasutada toitaineid meie organismis, nõrgeneb. Suhkur
4. Allosteerilised ensüümid - mõiste, bioloogiline roll. Regulatoorse tsentri mõiste molekulaarne sisu. Allosteerilise regulatsiooni mudelid; aktiveerimine ja inhibeerimine. Allosteeriliste ensüümide kineetilised kõverad (v versus S). Allosteerilised ensüümid on võimelised ära tundma nii inhibiitoreid kui aktivaatoreid. Katalüüsivad ainevahetusradade olulisemaid etappe. Sõltuvad kvaternaarstruktuuri muutustest. 5. Hemoglobiini funktsioneerimine allosteerilise regulatsiooni näitena. Müoglobiini ja hemoglobiini molekulide struktuur ja füsioloogiline roll. Struktuuride erinevuste mõju hapnikutranspordile. Hemoglobiin kui allosteeriline valk. Hapnik seostub punastes verelibledes olevale hemoglobiinile kooperatiivselt. Seda kujutab sigmoidaalne kontsen.sõltuvus. Müoglobiin on lihases hapnikureservina, monomeerne valk. VIII. SÜSIVESIKUD. (Õpik lk 131-146) 1. Süsivesikute definitsioon ja bioloogiline roll
lämmastikku. Anorgaanilised: vesi ja teised anorgaanilised ühendid ehk happed, alused, soolad. Orgaanilised: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. 2) Selgitage Ca, Fe ja I tähtsust organismids. Ca omastamiseks on vajalik vitamiin D. Kaltsium annab tugevuse luudele ja hammastele. Joodi on vaja kilpnäärme hormoonide sünteesil. Joodipuudus põhjustab kilpnäärme haigestumist (struuma). Joodi saadakse meresaadustest. Toodetakse jodeeritud soola. Raud esineb hemoglobiini koostises ning seob ja transpordinb hapnikku. 3) Nimetage ja selgitage 2 vee tähtsust organismis. Veel on suur soojusmahutavus. Seetõttu aitab vesi säilitada rakusisest püsivat temperatuuri. Vesi on hea lahusti, lahustades nii anorgaanilisi ja ka paljusid polaarseid orgaanilisi aineid. Vesi osaleb enamikus rakus kulgevates reaktsioonides, olles kas üheks lähteaineks või saaduseks. Lähteaineks on ta hüdrolüüsi reaktsioonides. Hingamise saaduseks on vesi.
Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on inimesele tuntud väga ammu. Oli ju pärast pronksiaega rauaaeg, mis Eestiski algas juba e. m. a. Metallidest on levikult raud teisel kohal pärast alumiiniumi, kuid toodangult esikohal, sest on kõige kättesaadavam metall. Rauda leidub taimedes ja inimeses. Inimese veres oleva hemoglobiini keskmeks on raua aatom, mis seobki hapniku, mille veri organismi laiali kannab. Nii vee kui liiva kollakas ja pruunikas värvus on tingitud rauaühendeist. Avastamine. Saamine Esmalt puutus inimene kokku meteoriitrauaga. Vanim leid, meteoriitrauast helmes, on pärit aastast u 3500 eKr. Arvatavasti tutvuti rauaga u 5000-6000 a tagasi. Teisel aastatuhandel eKr hakati rauda tootma Egiptuses, Indias ja Kreekas. Tutanhamoni hauakambrist on leitud
Valgud on rakkude ja rakkudevahelise aine põhiline ehitusmaterjal. Valgud on vajalaikud ka eluprotsesside reguleerimiseks (n. vitamiinide ja mineraalainete ainevahetus), keemilise energia muundamiseks organismile vajalikeks energialiikideks (1 g valku sisaldab toiduenergiat 4,1 kcal). Valgud kannavad ka kaitsefunktsiooni ebasoodsate ja kahjulike välismõjude eest ning osalevad elutähtsate ainete transportimisel organismis (n. hemoglobiini abil hapniku transport). Toitumisteadlaste väitel vajab inimese organism nii taimseid kui loomseid valke. Taimsete valkude allikaks on teravili ja teraviljasaadused, köögiviljad, kaunviljad, seened. Loomsete valkude allikaks on piim ja piimatooted, kala ja -tooted, liha ja -tooted, munad. Konkreetne valguvajadus sõltub inimese vanusest, soost, töö ja tegevuse iseloomust, füsioloogilisest seisundist, lihasmassist jne.
*Kaltsiumisoolad on oluline luukoe ehitusmaterjal. Ca on oluline osa erutuse tekkel ja levikul; mõjutab rakkumembraanide K ja Na juhtivust, vajalik lihaskontraktsiooni elektromehaanilisel sisestusel, võimaldab transmitteri vabanemist sünapsites, osaleb vere hüübimisel, on ensüümidele aktivaatoriks, sekundaarne virgatsaine rakufunktsioonide juhtimisel. *Fosforhappesoolad on asendamatud luukoe moodustamisel ja energiarikaste ühendite sünteesil. *raud vaja hemoglobiini ja müoglobiini ja oksüdatsiooniprotsessides osalevate ensüümide ja mõnede valkude sünteesil. Rauda eritatakse vähe, hoitakse ringluses, kasutatakse korduvalt. *Ensüümide koostises olevad: *tsink vereloomes ja SV, lipiidide ja valkude ainevahetuses. *iood vajalik kilpnäärme H-de sünteesil. *väikestes kogustes: mangaan, magneesium, vask, fluor. 26.Vee tähtsus organismis, vee jaotumine organismis. 1. Rakusisene e. intratsellulaarne vesi 50 % kehakaalust, kuulub rakkude koostisesse 2
Lüsiin on vajalik lämmastikuainevahetuse reguleerimiseks. Lüsiinivaesed söödad on teravili, kliid, mõned srotid (maisiidu-, päevalillesrott). Lüsiin ja metioniini lisamine ratsioonile tõstab noorloomade ja lindude kaalu juurdekasve, suurendab kanadel munatoodangut. Metioniini koostises on väävel, mida loomorganism vajab. Metioniin võtab osa rasva ainevahetusest. Ta on vajalik rakkude kasvuks ja paljunemiseks. Trüptofaan võtab osa vereplasma uuendamisest, on vajalik hemoglobiini ehk verevärvniku sünteesis. Proteiini vaeguse korral söödas kahaneb valgusisaldus veres, maksas, lihastes, nahas ja mujal. Kui ratsioonis on proteiini vähem vajadusest kahaneb valgusisaldus veres, maksas, lihastes, nahas ja mujal. Valguvarude kahanemisega organismis halveneb noorloomade juurdekasv, lihased jäävad kiduraks, jalad nõrgaks, täiskasvanud loomadel viljakusenäitajad halvenevad, toodang väheneb, vastupanuvõime haigustele nõrgeneb
1 Tsütoloogia e rakuõpetus Rakk (cellula, kytos) Inimorganisimis on umbes 100 triljionit rakku. Rakk on organismi põhiline ehituslik ja talituslik ühik, millel on olemas kõik elu iseloomustavad tunnused: ainevahetus, liikuvus, erutuvus ja paljunemine. Organismis on ~200 erinevat rakutüüpi, mis erinevad kuju, suuruse ja talitluse poolest. Sarnase ehituse ja talitlusega rakud ja nende poolt produtseeritud rakuvaheaine moodustavad kudesid Koed moodustavad elundeid Elund on see organismi osa, millel on kindel kuju, ehitus, asetus ja ta täidab temale omast funktsiooni Elundsüsteem koosneb ehituse, talitluse ja arenemise poolest sarnastest elunditest Raku suurus ja kuju sõltub koeliigist, asukohast selles ning missugune on raku elu- ja töötsükkel(talitlus). Närvirakkude haraline kuju ja pikad jätked võimaldavad neil kontakteeruda paljude rakkudega ja kanda impulsse üle pikkade vahemaade (üle ühe m...
valikust ja järjestusest polüpeptiidahelas. Ahela lokaalset korrapärastumist iseloomustab sekundaarne struktuur, kogu valgumolekuli kolmemõõtmelise struktuuri iseloomustamiseks kasutatakse tertsiaarse struktuuri mõistet. Kui valgumolekul koosneb enam kui ühest polüpeptiidahelast, st koosneb osamolekulidest e subühikutest, siis nimetatakse valku oligomeerseks ja osamolekulide omavahelist assotsieerumist iseloomustab kvaternaarne struktuur. Näiteks, hemoglobiini molekul koosneb neljast polüpeptiidahelast (osamolekulist) ja omab kvaternaarset struktuuri. Valgumolekulide ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Selle käigus grupeeruvad ümber või katkevad ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, kuid säiluvad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed. Valgu denatureerumine võib
Tallina Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õpetool Õ26kj(S) HEMATOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMI UURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD HEMATOLOOGILISE HAIGE JUHTUM............................................................3 1. PERNITSIOOSSE ANEEMIA PATOFÜSIOLOOGIA................................................4 2. B12 VITAMIINI DEFITSIIDI PÕHJUSED...........................................................6 3. PERNITSIOOSSE ANEEMIA SÜMPTOMAATIKA.............................................8 4. RAHVUS JA PERNITSIOOSNE ANEEMIA.......................................................9 5. ASENDUSRAVI VIIS.................................................................................10 6. ASENDUARAVI LÕPETAMINE............................................................................11 7. Z-KUJULISE MANUSTAMISE VALIK....
Põhirolliks organismis on antioksüdantsus - kõige olulisem lipofiilne antioksüdant. Selles rollis kopereerub C -vitamiiniga. Hoiab organismi noorena pidurdades oksüdatsioonist tingitud rakkude vananemist. Kaitseb kopse õhusaastatuse eest, tõkestab mitmeid vähivorme. Leevendab väsimust, takistab liigliha moodustumist armidel. Defitsiit põhjustab hemolüütilist aneemiat, spermatogeneesi häireid, testiste arenguhäireid, rasestumise häireid, hemoglobiini sünteesi ja raua metabolismi häireid. Samuti käsivarte ja jalasäärte tundlikkuse vähenemist. 60...70% päevasest doosist eritub väljaheidetega, naha kaudu imendub väga vähe. Imendumist takistavad: mineraalõlid, raua liig, klooririkas joogivesi, suu kaudu manustatavad kontratseptiivid, antibiootikumid, rääsunud rasvad. Kuumtöötlemisel kipub lagunema. Looduslikud allikad: nisuidud, sojaoad, taimeõli, pühklid, rooskapsas, lehtköögiviljad, spinat, nisuterad, munad.
rakkumembraanide K ja Na juhtivust, vajalik lihaskontraktsiooni elektromehaanilisel sisestusel, võimaldab transmitteri vabanemist sünapsites, osaleb vere hüübimisel, on ensüümidele aktivaatoriks, sekundaarne virgatsaine rakufunktsioonide juhtimisel. *Fosforhappesoolad(1 g) on asendamatud luukoe moodustamisel ja energiarikaste ühendite sünteesil. Olulised fosfaadid: ATP, cAMP, kreatiinfosfaat, DNA, cGMP. *raud (15 mg- N; 10 mg-M)vaja hemoglobiini ja müoglobiini ja oksüdatsiooniprotsessides osalevate ensüümide ja mõnede valkude sünteesil. Rauda eritatakse vähe, hoitakse ringluses, kasutatakse korduvalt. *Ensüümide koostises olevad: *tsink vereloomes ja SV, lipiidide ja valkude ainevahetuses ja *koobalt . *iood vajalik kilpnäärme H-de sünteesil. *väikestes kogustes: mangaan, magneesium, vask, fluor,…
Kui tervetel vanematel on sündinud üks fenüülketonuuriahaige laps, siis milline on tõenäosus, et ka järgmine laps saab seda haigust määravad geenid? 25% tõenäosusega sünnib haige laps. A terve (dominantne) a haige (retsessiivne) Aa haiguse kandja P Aa X Aa Genotüüp F1 AA Aa Aa aa Fenotüüp F1 terve haiguse kandja haiguse kandja haige - Sirprakne aneemia pärilik haigus, punased vererakud on sirbi kujulised *Põhjus mutatsioon hemoglobiini tootvas geenis- hemoglobiinimolekulid kleepuvad kokku ja verelibled on C-tähe kujulised *Haigust põdev inimene ei haigestu malaariasse, sest malaariat kandev sääsk ei suuda sellist hemoglobiini omastada. Näidisülesanne: Lasterohkes Nigeeria peres on tervetel vanematel sündinud sirprakset aneemiat põdev laps. Kui suur osa selle pere lastest on terved ja malaaria suhtes resistentsed? a haige A terve Aa kandja P Aa X Aa
antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega, veresoonte purunemisel tekkinud hüübed moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist. Vere vormelemendid e vererakud arenevad punases luuüdis algselt kõik ühest tüvirakkude tüübist hemotsütoblastist. Eristatakse 3 tüüpi: 1. Punalibled e erütrotsüüdid 95% kõigist vererakkudest, erütrotsüütide mahu suhe koge vere mahtu on hematokrit. Punalibled sisaldavad hemoglobiini, mis seob hapnikku ja osalt ka süsihappegaasi, hapniku transpordil on oluline just hemoglobiini hulk veres, mitte punaliblede arv. Punaliblede tootmist stimuleerib erütropoietiin bioaktiivne aine, mida toodetakse neerudes. Punaliblede eluiga on max 120 päeva, seejärel nad lammutatakse maksas. Aneemia e kehvveresus on erütrotsüütide või neis oleva hemoglobiini ebanormaalselt väike hulk veres. · Hemorraagiline aneemia verejooksu tagajärjel
Punalibled – nende füsioloogiline roll. Valgeliblede jaotus ja nende füsioloogiline roll. Erütrotsüüdid Arvukaim rakutüüp. Ümarad, kaksiknõgusad, tuumata. Umbes 1/3 massist moodutab hemoglobiin. Suur välispind – head eeldused gaasivahetuseks. Veregrupi määravad ära erütrotsüüdi antigeensed omadused. Erütrotsüüdi pinnal võib olla 2 sorti antigeene. Vereplasma sisaldab vastavalt antideenidele antikehasid. Peamine funktsioon: Hingamisgaaside transport organismid hemoglobiini abil. Leukotsüüdid Iseloomulik: Neil on võimalik veresoonkonnast väljuda ilma, et tegu oleks veresoone seina kahjustusega. Organismi kaitse patogeensete sissetungjate eest. Üldine roll – immunoloogiline kaitse. Endoteliaalsed rakud kahjustuse lähedal ekspresseerivad selektiine, valged verelibled püütakse kinni, nad lamenduvad ja liiguvad edasi kudedesse, kus fagotsüteerivad bakteri. Leukotsüütide jaotus: 1. Granulotsüüdid - tegutsevad peamiselt fagotsüütidena.
tugevuse, aga ka hapruse. Luudehõrenemine ehk osteoproos. Samuti osaleb Ca+ vere hüübimisprotsessis, kindlustab lihaste töö (Ca puudusel tekivad krambid) ning reguleerib vee hulka organismis. Mg+-ioonid suur osa Mg aatomites on seotud nukleiinhapetega (DNA, RNA). Mg on klorofüllis keskne element, samuti kuulub taimeraku kesta koostisesse (sõltub marjade küpsus). Fe+-ioonid kuulub selgroogsete punalibledes ehk erütrotsüütides oleva valgu hemoglobiini koostisesse, mis seob hapniku ning transpordib seda organismis. Rauaühend heem annab verele punase värvuse. Rauda annavad meile maasikad, rosinad, peet, tailiha. Anioonid ehk negatiivselt laetud osakesed Karbonaatioonid (HCO3- ja CO32-) hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas. See lahutub vees ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid. Seega viivad karbonaatioonid süsihappegaasi prganismist välja.
ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused: Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud...
Võrreldav tunnus DNA RNA Monomeer Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Süsivesik Desoksüriboos Riboos Nukleotiidid A;C;G;T A;C;G;U Ahelalisus Kaheahelaline Ühe ahelaline Sarnasus Biopolümeerid I ainevahetuse regulaator. Fe- hemoglobiini transport veres. Mg- esineb klorofüllis sama moodi nagu raudon hemoglobiinis, osaleb fotosünteesis. Ca- vere hüübimine, luud. K+ /Na+- närviimpulsid, NaCl. RAKUÕPETUS ehk TSÜTOLOOGIA Rakumembraan koosneb valkudest ja fosfolipiidide kaksikkihist. Membraanil on kolm peamist eesmärki: kaitsta rakku, vahetatda infot ja transpotrida aineid. Transportimise viisid: - Difusioon (gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalamale)
sinepi- ja karripulber ning kookos. Zn (tsink). Omab tähtsat rolli rakkude pooldumisel. Tsink vahendab maitse- ja lõhnatundmist, tõstab immuunsust. Väga oluline meestele sperma tekkimisel. Allikateks on austrid, sealiha, maks, munad, õllepärm, piim, oad, nisukliid ja kõrvitsaseemned. Fe (raud). Seda vajatakse hemoglobiini, punaste vereliblede, müoglobiini, lihastes leiduva punase pigmendi ja teatud ensüümide tootmiseks. Loomsest toidust omastab organism rauda kergemini kui taimsest, seega võib rauavaegus ohustada taimetoitlasi. Raua imendumist soodustab C-vitamiin, takistavad aga kofeiin ja liigne kaltsium. Rauavaene toit põhjustab aneemiat, lastel õpiraskusi, väsimust, külmatunnet ja kerget vastuvõtlikkust haigustele. Raua üleküllus viib südame-veresoonkonna haigusteni ja põhjustab
muudetakse karbamiidiks. Loomorganismides toimub nende ainevahetuse jääkproduktide väljutamine erituselundkonna kaudu. Kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse ja seetõttu on Ca aatomeid eriti rohkesti luukoe koostises. Suur osa magneesiumi aatomitest on rakkudes seotud nukleiinhapetega: DNA ja RNA-ga. Taimedes kuulub magneesium klorofülli koostisesse. Raua aatomid esinevad punaliblede ehk erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. Anioonidest on olulised hüdroksüül- (OH -), karbonaat- (HCO3- ja CO32-), fosfaat- (H2PO4- ja HPO42-), kloriid- (Cl-) ja jodiidioonid (I-). Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas. See lahustub vees ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid. Inimesel kanduvad need rake ümbritsevasse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism süsihappegaasist vabaneb. Erütrotsüüdid on olulised hapniku sidumisel. Fosfaatrühmad on kõigi
kromosomaalsed haigused).Etioloogia- arstiteaduse haru, mis uurib haiguste põhjusi ja tekketegureid. Välised ja seesmised haiguspõhjused on etioloogilised tegurid. Patogeenes- õpetus haiguse arengust, oluline ravi määramisel ka tundmatu etioloogiaga haiguse korral võib haiget aidata patogeneetilise raviga.Tunnused- subjektiivne kaebus: valu, jõuetus, nõrkus jne; objektiivne leid: temperatuur, köha, hemoglobiini langus 6. Haiguste diagnoosimine (printsiibid, meetodid)- Diagnoosimine - patsiendi vaevus(t)e taga oleva patoloogilise protsessi/häire lokalisatsiooni ja olemuse määramine. Diagnoosimise meetodid: Klassikaline meetod (vaatlus, küsitlus); Äratundmine; Kliinilised algoritmid; Diagnoosihüpoteeside testimine. Diagnoosimise erijuhud: Väljalülitamisdiagnoos; Raviefektil põhinev diagnoos ;Jälgimise teel tehtud diagnoos
2. Miks peab inimese toit sisaldama ka mineraalaineid? Inimene saab organismile vajalikud anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suur osa sooli omastatakse joogiveest. Kui inimene on aga palju higistanud, siis on ta koos veega kaotanud ka hulga soolasid. Sel juhul peab lisaks veele manustama ka mineraalaineid, sest tavalises vees neid vajalikul määral ei sisaldu. SMineraalaineid ei saa sünteesida. Nad on vajalikud luustiku ehituseks (Ca), hemoglobiini koostises (Fe), kilpnäärme hormooni süntees (I), luudes ja nukleiinhapetes (P), soolhape maos (Cl), närviimpulsside ülekanne (Na ja K), klorofülli koostis (Mg), valkude lagunemine (NH4) 3. Miks saavad organismid põhiosa elutegevuseks vajalikust energiast glükoosi lagundamisest, ehkki näiteks sama kogus lipiide annab kaks korda rohkem energiat? Sellepärast, et glükoosist saab energiat kõige kiiremini. 4
mis muudab teise trimestri lõpus kaltsiumi imendumise sooles kahekordseks, mis katab nii loote vajaduse kui kaitseb ema luustikku. Rauapuudusaneemia – on kõige tavalisem ja laialtlevinud toitumishäire kogu maailmas. Eesti sünniregistri andmetel oli 26,6%-l 2010 a sünnitanud naistest raseduse ajal aneemia. Rauapuudusaneemia on olukord, kus organismis napib rauda, et moodustada piisavas hulgas piisava suuruse ja rauasisaldusega punaseid vereliblesid. Rauda sisaldava hemoglobiini ülesanne on aga kanda organismis hapnikku laiali. Liina Raidoja Toitumisnõustaja ja treener Milline toiduaine sisaldab enim rauda: Merekarbid, loomaliha, veiseliha, krevetid, sojaoad keedetud, läätsed keedetud, herned, kartul, kana , muna, lambaliha, kalkun, kõrvitsaseemned, pähklid, seesami seemned, ingver, rukis,
Pikemaajalise kestva defitsiidi puhul võivad ilmneda juuste depigmentatsioon, põletuse tunne jalgades (burning feet syndrome), pellagra sarnased nähud (naha sümmeetriline laigulisus ning jäikus), krambid. Leidub maksas, munades, piimas, kauanviljades, täisteraviljatoodetes ja tomatis.(ibid) B6- väsimus, ärrituvus, suukuivus, depressioon, unehäired, veresuhkru taseme langus. Kestva vaeguse tunnused on suunurkade lõhenemine, nahakahjustused silmade ümber,käte ja jalgade krambid, hemoglobiini sünteesi pidurdumisest tingitud aneemia, kehakaalu vähenemine, südame- ja veresoonkonnahaigused. Leidub maksas, kalas, munakollases, sea- ja linnulihas, pähklites, seemnetes, leivas, kartulis, banaanis, kaunviljades, paprikas, porgandis ja kapsas. (ibid) B8- depressioon, paanikahood, juuste väljalangemine ja nende enneaegne hallinemine, lipiidide ainevahetuse häired. Leidub ubades, pähklites, täisteratoodetes, kartulis, maisis,
Defitsiit võib tekkida, kui organismi seedetraktis puudub õige mikrofloora pantoteenhappe sünteesiks. Liigtarbimine Pantoteenhappest tingitud toksilisi nähte ei ole täheldatud. Suurte koguste manustamisel võib tekkida kõhulahtisus. Allikad Pantoteenhappe allikateks on pimedas kuivatatud pärm, maks, munad, lahja sealiha, neerud, homaarid, spinat, lehtsalat, avokaado, seened, herned, läätsed, sojaoad, kartulid, kanaliha, jogurt. RAUD: Raua tähtsus: · kuulub hemoglobiini koostisesse, osaledes hapniku viimisel kopsudest kudedesse, et tagada organismi normaalne elutegevus, vajalik vereloomes, kasutatakse heemi ja müoglobiini sünteesiks, · on paljude ensüümide komponent, · suurendab vastupanuvõimet stressile ning haigustele, · vähendab väsimust ning tagab naha normaalse värvuse, Raua imendumist soodustab L-askorbiinhape, aga raud ise mõjub L-askorbiin-happe
Erinevus statistilisest normist ei tarvitse aga üksikisiku jaoks või teatud eritingimustes elava rahva või inimrühma suhtes olla veel haiguslik, vaid normaalne. Tegemist võib olla individuaalse iseärasusega. Nii on näiteks vastupidavusalade sportlastel puhkeolukorras keskmisest tunduvalt madalam südame löögisagedus. Mägirahvastel ja kõrgmägedes treeninud sportlastel või alpinistidel aga on veres tavalisest kõrgem punaliblede hulk ning hemoglobiini sisaldus. See on tingitud organismi kohanemisest eluks ja tööks madalama atmosfäärirõhu ja hapniku sisalduse suhtes. Normi ehk tervise all mõistetakse inimese või looma elutegevuse sellist vormi, mis kindlustab kõige täiuslikuma, optimaalsema tegevuse ja vastavuse keskkonna tingimustele. Tervise määratlus Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni põhikirja järgi
Verelibled/vererakud/hemotsüüdid Jaotatakse punalibledeks e erütrotsüütideks ja valgelibledeks e leukotsüütideks ja vereliistakuteks e trombotsüütideks. Hulk veres suur ja konstantne. Vanad rakud asendatakse uutega. Erütrotsüüdid Hulk 4,5-5,5 *10ˇ12 liitri vere kohta. Kaksiknõgusa ketta kujulised, tuumata. Erütrotsüütide eluiga on umbes 120 päeva ja peamiseks funktsiooniks on hingamisgaaside transport hemoglobiini abil. Hemoglobiini molekulis on 4 alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini heemi ja globiini. Punaliblede püsimine suspensioonina oleneb vereplasma viskoossusest ja erütrotsüütide massi ja pindala suhtest, elektrostaatilistest tõmbe-ja tõukejõududest. Hüübimatuks muudetud vere punalibled settivad, hinnatakse erütrotsüütide settimise kiirust. Põletikulise haiguse korral settimine kiireneb. Normaalselt oleks see 2..15mm/h. Massist 30% hemoglobiini, mis transpordib hapnikku
Moodustavad ühe osa vere puhversüsteemidest – võtavad osa vere happelise-leelise tasakaalu säilitamisest. Organismi valgureserv Verelibled: Jagunevad: - Punalibled e erütrotsüüdid o Naistel mõnevõrra vähem kui meestel o Ülesanne: gaasivahetus – hapniku vastuvõtt kopsudes ning äraandmine kudedes o Kuni 30% sisaldab hemoglobiini, mille ülesanne: hapniku transport - Valgelibled e leukotsüüdid Jagunevad selle alusel, kas tsütoplasma sisaldab graanuleid: Granulotsüüdid - 65% Agranulotsüüdid – 35% o Lümfotsüüdid – 30%, mis jagunevad T ja B lümfotsüütideks T-hävitajarakud – vabastavad lümfokiine ja hävitavad patogeense faktori T-abistajarakud – tagavad B-rakkudele võime toota antikehased
immuunglobuliinid Moodustavad ühe osa vere puhversüsteemidest – võtavad osa vere happelise-leelise tasakaalu säilitamisest. Organismi valgureserv Verelibled: Jagunevad: Punalibled e erütrotsüüdid o Naistel mõnevõrra vähem kui meestel o Ülesanne: gaasivahetus – hapniku vastuvõtt kopsudes ning äraandmine kudedes o Kuni 30% sisaldab hemoglobiini, mille ülesanne: hapniku transport Valgelibled e leukotsüüdid Jagunevad selle alusel, kas tsütoplasma sisaldab graanuleid. Granulotsüüdid - 65% Agranulotsüüdid – 35% o Lümfotsüüdid – 30%, mis jagunevad T ja B lümfotsüütideks T-hävitajarakud – vabastavad lümfokiine ja hävitavad patogeense faktori
valkude sünteesil. Teda vajab rakuenergeetika, ta stabiliseerib biomembraane. Magneesiumit vajab närvitalitlus ja lihaskoe lõõgastus, reguleerib ka südamelihase tööd. Kloor Rakuvälise lokalisatsiooniga. Ininmorganismi keskne anioon . Tema biofunktsioonid haakuvad naatriumi ja kaaliumi omadega. Kloori ioonid on hädavajalikud soolhappe sünteesiks maos. Mikrobioelemendid Raud rauda vajab hapnikku transportiva hemoglobiini ja lapnikku lihaskoes salvestava müoglobiini süntees. Esineb inimorganismis Fe2+ ja Fe3+ vormis. Paljude raudasisaldavate biomolekulide tegevuse alus ongi raua oa muutus. Raud on organismis kasulik vaid seotuna! Vabanenud raud oksüdeerub prganismis koheselt raskestilahustuvateks toksilisteks produktideks. Tsink luudes, skeletilihastes, eesnäärmes, neerudes, maksas, hüpofüüsis. Umbes 300 ensüümi kofaktor, osaleb valkude ning nukleiinhapete sünteesis
Äärmuslike pingutuste puhul on südame löögisageduse tõus treenitud ja treenimata inimestel peaaegu sama, kuid suurem maksimaalne löögimaht kindlustab 1,5-2 korda suurema maksimaalse südame minutimahu vastupidavussportlastel kui istuva eluviisiga inimestel. Hapnikutranspordi süsteemile toob kasu ka kopsu alveoolide ja skeletilihaste tihenenud kapillarisatsioon, õhu parem uuenemine kopsualveoolides ja ka hingamislihaste treenitus. Oluline on veel vere ja hemoglobiini üldhulga suurenemine. Nende muutuste ühine väljendus on maksimaalne hapnikutarbimine. Maksimaalse hapnikutarbimise tase on vastupidavussportlastel kaks korda suurem kui istuva eluviisiga inimestel. 4.1.4 Immuunaktiivsus Kehaline treening avaldab mitmepalgelist mõju immuunaktiivsusele. Treeningu efekti immuunaktiivsusele on vaid kaudses seoses kehalise võimekuse tõusuga. On tulemusi, mis näitavad, et süstemaatiline kehaline aktiivsus võib põhjustada muutusi, mis
esemete kuju. Peajalgsete närvisüsteem on täiuslikum kui teistel limustel, mis võimaldab neil kiiresti ujuda ning väga kiiresti muuta oma kehavärvi. Neil on tavalise ühe asemel kolm südant, millest üks pumpab verd laiali üle kogu keha, ülejäänud kaks aga spetsiaalselt lõpustesse. Veri pole peajalgsetel mitte punane, vaid hapnikuga küllastunult tumesinine, venoossena aga kahvatusinine. Vere niisugune värvus on tingitud sellest, et peajalgsete veres on hemoglobiini asemel hemotsüaniin, mille koostises sisalduv vask tingibki vere sinise värvuse. Hingamiselunditeks on neil üks paar mantliõõnes paiknevaid lõpuseid. Mõningail peajalgseil on uimed. Peajalgseil on suhteliselt suur ning hästi arenenud aju, mida ümbritseb kõhrkapsel ja keerukas närvisüsteem. Nad on ainsad selgrootud, kelle peaaju katab kõhreline kapsel (kõhrkude). Neil on keerukas "intelligentne" käitumine. Peajalgsete kehas on tindinääre
ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused: Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia sell...
....................................................................13 U.Loit, 10.jaanuar 2016 2 1. HAIGUSE ÜLEVAADE 1.1. Mis haigus see on Aneemia ehk kehvveresus on organismi patoloogiline seisund, mis kliiniliselt väljendub naha ja limaskestade kahvatuses ning mille puhul veres langeb erütrotsüütide arv ja hemoglobiini sisaldus. Aneemia puhul on lapseeas tegemist sagedase haigusega, kuna lapse vereloome ei ole veel lõplikult väljakujunenud. (Tarraste jt 2015;14). Üks paljudest aneemia eritüüpidest on Fancon'i aneemia (FA). Kui aneemia tähendab iseenesest organismi seisundit, kus veres on normaalsest madalam arv punaseid vereliblesid, siis FA on aplastilise aneemia tüüp, kus luuüdi lõpetab oma tegevuse või ei tooda piisavalt vajalikke vererakke
Vitamiin A ·kasvamiseks ning organismi 8001000 µg-ekvivalenti 5 g hautatud maksast, kudede taastootmiseks, * 10 g maksapasteedist, * 70 g porgandist, ·naha ja juuste tervise * 100 g munakollastest, tagamiseks, * 120 g kuivatatud aprikoosidest, ·limaskestade kaitseks * 120 g võist, infektsioonide eest, * 150 g porgandimahlast, * 200 g paprikast ·kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, ·nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puh...
Kopsualveoolides ja alveoolide seintes paiknevate kapillaaride vahel O2 alveoolist kapillaari, CO2 kapilaar -> alveool Toimub täna gaaside kontsentratsioonide vahele alveoolides ja kapillaarides Gaas liigub alati kõrgemalt madalama kontsentratsiooni suunas - osarõhk Gaaside difusioon toimub vastavalt osarõhkude erinevusele alveoolis ja kopsukapillaaris oleva vere vahel II etapp: Gaaside transport verega O2 transport toimub erütrotsüütides leiduva hemoglobiini abil Hapnikuga seotud hemoglobiini protsent - saturatsioon CO2 transport toimub 3 viisil: lahustunud kujul, seotult hemoglobiiniga, ühindes erütotsüüdis veega III etapp: Gaasivahetus vere ja kudede vahel vastavalt nende osarõhkude erinevustele O2 ära andmist soodustavad: temp. tõus kudedes, keskkonna reaktsiooni nihkumist happelises suunas (pH langus), CO2 osarõhu tõus kudedes Hingamise regulatsioon 1) Reflektoorne
elusfääridesse 5 12. aitab kontrollida kehakaalu ja vähendab rasvkoe hulka 13. tugevdab südant, intensiivistab ainevahetust ja normaliseerib vererõhku 14. võib pikendada vererõhku 15. parandab elu kvaliteeti 16. aitab vältida haigusi, mis on seotud kaltsiumi väljaviimisega luudest eakatel inimestel, selle üheks põhjuseks on kehaline tegevusetus 17. suurendab vere hemoglobiini ja punaliblede hulka 18. on kasulikuks aktiivseks tegevuseks igas vanuses inimestele 19. on heaks taastumisvormiks pärast lihaste ja liigeste traumasid, sobib füüsiliste puuetega inimestele 20. vähendab organismi kolesteroolisisaldust 21. rahuldab võistlustegevuse vajadust 4. TOIDULISANDID · GLUTAMIIN On väidetud, et glutamiin kiirendab taastumist, tugevdab immuunsüsteemi, hoiab ületreeningu eest ning kaitseb lihasmassi dieedi ja stressi ajal
Semikinoon võib arvatavasti eksisteerida kompleksis valkudega, ent vabal kujul ei esine. Teise analoogilise mobiilse kandjana mitokondriaalses elektronide ülekandeahelas funktsioneerib tsütokroom c. Redutseeritud CoQ (CoQH2) difundeerub membraani lipiidses faasis ja annab oma elektronid üle kompleksile III, mille olulised elektronide ülekandjad on heemi sisaldavad valgud tsütokroom b ja c1 ning mitteheemset rauda sisaldav Rieske Fe-S valk. Erinevalt hemoglobiini ja müoglobiini koosseisu kuuluvast heemist osaleb tsütokroomide heemi raua ioon pöörduvas redoksreaktsioonis, mis kuulub elektronide ülekandehahela koosseisu. Raua iooni oksüdatsiooniaste muutub sealjuures Fe+3 ja Fe+2 vormi vahel.Elektronide kandjana kompleksi III ja IV vahel funktsioneerib kõige väikesem tsütokroomidest, tsütokroom c (molekulmass 12000). Kompleks IV ehk tsütokroomi oksidaas, sisaldab heemvalke tsütokroom a ja tsütokroom a3
Naatrium on rakuväline element, kaalium on rakusisene element. Magneesium Kuulub luude koostisesse.(fosfaadina) klorofüllid keskne element Kaltsium Soolad annavad luudele tugevuse ja seetõttu on Ca aatomid eriti rohkesti luu koostises. Osaleb vere hüübimis protsessis. Kindlustab lihaste tööd. Kaltsiumi puudimisel tekkivad krambid. Reguleerib vee hulka organismis. Raud Kuulub selgroogsete punalibledes oleva valgu hemoglobiini koostisesse. (seob hapniku) HEEM(rauaühend-annab verele punase värvuse)* Jood On vaja kilpnäärme hormoonide sünteesiks. Kui inimese toidus joodididioone piisavalt pole siis kilpnääre haigestub ja tekkib struuma. 2.2 Anorgaanilised ained VESI -suurepärane lahusti Hüdrofiilsed ained- lahustuvad vees Hüdrofoobsed- ei lahustu vees(rasvad ja õlid) Vee ülesanded: · On suure soojusmahtuvusega( hoiab püsivat temperatuuri)
* Mikro elemendid organism vajab väga väikestes kogustes, kuid nad on ülimalt olulised organismi arenguks. Anorgaanilise ained rakus * Veel on kolm põhiliselt bioloogilist funktsiooni ehk biofunktiooni: -) Vesi on organismis heaks lahustiks. -) Osaleb enamikes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. -) Vesi aitab hoida rakus stabiilset temperatuuri. * 4 keemilise aine ülesanded rakus: -) Raua aatomid esinevad punaliblede ehk erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises ja seega on raual oluline roll selgroogsete loomade hingamiseks vajaliku O2 sidumisel. *) Tütarlaste külmad näpuotsad näitavad raua puudust maasikate ja rosinate söömine aitab seda probleemi lahendada. -) Kaltsium annab luudele tugevuse. -) Magneesiumi aatomid on seotud nukleiinhapetega: DNA ja RNA'ga. -) Iood on vajalik kilpnäärme tööks. -) Kaalium ja naatrium aitavad moodustada närviimpulsse. Orgaanilise ained rakus
Nahahaigused (nõgitõbi) Imikpõrsaste nahapõletik. Toodab maksa ja neeru kahjustavat toksiini, suremus 50%, algab näo piirkonna ja külgede nahamuutusega, levides üle kogu keha. Põletik haarab kohe keha, pruunikas halli värvusega, voltides nahk, rasvane. Ravi: AB LA või elektrolüüdid. Tõrje: lõpptiinete emiste vaktsineerimine. Puudushaigused (alimentaarne aneemia, E- vitamiini ja Se vaegus) Alimentaarne aneemia. Põrsastel on hemoglobiini süntees intensiivne. Juba esimestes elupäevadest alates hakkab põrsastel vere hemoglobiini sisaldus vähenema. Piimaga toitumise ajajärgul tuleb raua puudus. Nahk ja limaskestad on kahvatud, südametalitsus ja hingamine kiirenevad, erütrotsüütide arvu langus. Emise piim on rauavaene, aga põrsaste rauatarve on suur (200mg lisa-rauda). Ravi: 3.päeval süstitakse vastsündinud põrsastele rauapreparaate. Lisasööt peab sisaldama 100mg rauda KA kg kohta.
happesidujate lisamine veele. Nahahaigused (nõgitõbi) Imikpõrsaste nahapõletik. Toodab maksa ja neeru kahjustavat toksiini, suremus 50%, algab näo piirkonna ja külgede nahamuutusega, levides üle kogu keha. Põletik haarab kohe keha, pruunikas halli värvusega, voltides nahk, rasvane. Ravi: AB LA või elektrolüüdid. Tõrje: lõpptiinete emiste vaktsineerimine. Puudushaigused (alimentaarne aneemia, E- vitamiini ja Se vaegus) Alimentaarne aneemia. Põrsastel on hemoglobiini süntees intensiivne. Juba esimestes elupäevadest alates hakkab põrsastel vere hemoglobiini sisaldus vähenema. Piimaga toitumise ajajärgul tuleb raua puudus. Nahk ja limaskestad on kahvatud, südametalitsus ja hingamine kiirenevad, erütrotsüütide arvu langus. Emise piim on rauavaene, aga põrsaste rauatarve on suur (200mg lisa-rauda). Ravi: 3.päeval süstitakse vastsündinud põrsastele rauapreparaate. Lisasööt peab sisaldama 100mg rauda KA kg kohta. Seleenivaegus. Valgelihastõbi
intubatsioonitoru oleks hoolikalt fikseeritud, et see ei nihkuks ühte peabronhi või ninaneelu. (Maquire 1994, Goldsmith jt 2003 ) Piisavat ventilatsiooni on intubeeritud lapsel võimalus hinnata ka pulssoksümeetriga, mis mõõdab hemoglobiini hapnikuga küllastatuse taset veres ja kudedes. Pulssoksümeeter registreerib punase- ja infrapunasekiirgumise neeldumist anduri vahel paiknevas koes. Mõõdetakse veres hemoglobiini hapnikuga küllastatust ehk saturatsiooni ehk hapnikuga seotud hemoglobiini hulka protsentides. Pulssoksümeetria andur paigutatakse lastel tavaliselt sõrmeotsale ja vastsündinutel käe- või jalalabale, et mõõtmine toimuks perifeersetel veresoontel. Lühenditeks on SaO2 või SpO2 ning normi piirideks lastel on 96-100%. (Jaanson 2001, Kliegman jt 2008 , Kelsey & McEwing 2008.) 5.2. Intubeeritud lapse monitooring ja südametegevuse ning vereringe jälgimine 5.2.1. Intubeeritud lapse monitooring
· Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofaktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks. · On oluline mitmetes hüdroksüülimistes: nt. neuromediaatorite, karnitiini, sapphapete ja steroidide sünteesis. · On keskne vesilahustuv antioksüdant veres ja rakkudes: osaleb vitamiin E algvormi taastamises, kaitseb vitamiini A, riboflaviini, foolhapet, tiamiini, pantoteenhapet ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest ning pärsib nitroosamiinide 13 teket seedekulglas. Vabade radikaalide püüdmisel tekib L-askorbaadist L- askorbüülradikaal, mis konverteeritakse dehüdroaskorbiiniks, mis omakorda võib GSH toimel redutseeruda tagasi L-askorbaadiks. · Osaleb ka ravimite biotransformatsioonis, mõjutades tsütokroom P450 mõnede isovormide sünteesi ER-s (endoplasmaatiline retiikulum).
MÕLEMAD ÕIGED 200. Rõngusside erituselunditeks on a) protonefriidid ehk umbtoruneerud . b) metanefriidid ehk avatoruneerud -ÕIGE 201. Rõngussidel on a) avatud vereringe, veri ringleb lahtiselt kehaõõnes; b) suletud vereringe, veri ringleb ainult soontes .-ÕIGE 202.Väheharjasusside veri a) on värvitu ; c) muutub õhu käes siniseks ; b) on punane ; d) sisaldab hemoglobiini .-ÕIGE 203. Enamusel hulkharjasussidel on eristatavad pea ja silmad a) õige ÕIGE ; b) vale . 204. Hulkharjasussidel on a) igal kehalülil iminapad ; b) igal kehalülil külgmised jätked, millele kinnituvad harjastekimbud ÕIGE ; c) keha dorsoventraalselt lamenenud ; d) väline segmentatsioon ei vasta sisemisele . 205. Hulkharjasussid elavad a) magevees ; b) meres ÕIGE ; c) maismaal . 206. Hulkharjasussid hingavad a) kopsudega ; b) lõpustega ÕIGE 207
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
