nõrgenemist. Kaaliumi sisaldavad: Kaaliumi sisaldavad · teraviljad · köögiviljad · puuviljad. Magneesium (Mg) on vajalik südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks. Seda vajab raku energeetika ja närvitalitus. Magneesium on vajalik rohkem kui 300 ensüümi tööks. Tarbitud magneesiumist imendub 3045%. Magneesiumi imendumist mõjutab kaltsium, fosfor, vitamiin D, omastamist rakkude poolt soodustavad vitamiinid C ja B6. Raud on vajalik vere hemoglobiini ehk punase vere värvaine moodustamiseks. Rauda leidub kudede värvainetes, millel on väga suur tähtsus katalüsaatorina rakkude ja kudede hapendusprotsessides. Rauapuudus organismis põhjustab madalat · töövõimet · kehvveresust 9 · kasvuhäireid. · Ööpäevane rauatarvidus sõltub elueast ja töökoormusest. Täiskasvanu vajab keskmiselt
Tallinna Tehnikaülikool Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Toiduainete instituut Toiduteaduse õppetool Toitumisõpetus Praktikumide protokollid Juhendaja: Kaie Martverk Tallinn 2013 C vitamiin Teooria · C-vitamiin on tähtsaim vees lahustuv vitamiin. · Looduses esineb kolmes vormis: L-askorbiinhape, dehüdroaskorbiinhape, askorbigeen. · Askorbiinhappe põhiline funktsioon organismis on seotud redokstoime ja valgu metabolismiga. · C-vitamiin aitab säilitada veresoonte elastsust, soodustab kolesterooli väljaviimist organismist, glükogeeni ladestumist maksas ja lihastes ning suurendab organismi kaitsevõimet väliskeskkonna kahjulike mõjude vastu, tugevdab immuunsüsteemi. · C-vitamiini täielikul puudumisel tekib skorbuut või tänapäeval C-...
Fenüülketonuuria e kaasasündinud ainevahetushaigus Retsessiivne haigus e kui saab mõlemalt vanemalt a alleeli ainult siis haigestub Fenüülalaniini lagundavat ensüümi kodeerib üks geen Üks alleel mutantne(Aa) haigust ei teki Mõlemad mutantsed(aa) organism ensüümi ei tooda e haigestub Eestis igal aastal 1-3 fenüülketonuuriaga last Testitakse kohe peale sündi Sirprakne aneemia Pärilik haigus Hemoglobiini tootvas geenis mutatsioon Punased punalibled on sirpja kujuga Punaste vereliblede funktsioon on häirunud ning nende eluiga lühenenud. Heterosügootidel haigus ei avaldu - nende organism suudab toota piisavalt palju korralikke punaliblesid Ei haigestu malaariasse, kuna malaariat levitav sääsk ei suuda sellist hemoglobiini omastada Vererühm Määratakse alleeliga Genotüüp A IA IAIA või IAi
soola. Aitavad pH stabiilsena hoida. Kui kehasse satub tugev hape või alus, siis see seotakse solana. 5. Erütrotsüüdid, hulk koostis, ülesanded Punalibled – arvukaid rakutüüp inimorganismis (u iga viies rakk on erütrotsüüt). Puudub tuum; 1/3 massist moodustab hemoglobiin. Peafunktsiooniks on O2 transport (punalibled on kaksiknõgusa kujuga, et oleks rohkem pinda). (Meditsiiniliselt on väga olulised veregrupid.) Normaalne hemoglobiini sisaldus vere 120-160 g/l. See on valguline struktuur, millesolev raud seob hapnikku.1 hemoglobiini molekul seob 4 O2 molekuli. Kui hemoglbiini on liiga palju, siis muutub veri viskoosseks ja südamel on raske seda ringipumbata. Erütrotsüüdid sisaldavad aineid, mida nimetatakse aglutinogeenideks. Need võivad olla A või B. Kui nt vereülekandel puutuvad kokku ühenimelised aglutingeen ja aglutiniin (A+α või B+β), siis toimub aglutinatsioon e
moodustada kristalseid struktuure. Happed, alused ja soolad on organismis enamasti dissotsieerunud olekus. Katioonid on positiivselt laetud ioonid (H+, NH4+, K+, Na+, Ca2+, Mg2+, Fe2+/3+). Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises ning neid leidub veres ja tsütoplasmas. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse. Suur osa magneesiumi aatomitest on seotud nukleiinhapetega, taimedel klorofüll. Raua aatomid esinevad hemoglobiini koostises. Mida suurem on H + ioonide kontsentratsioon lahuses, seda happelisem (7+), mida suurem on OH- ioonide kontsentratsioon lahuses, seda aluselisem (7-) lahus on. Kui pH on 7, on lahus neutraalne. Rakus toimuvate biokeemiliste protsesside normaalseks kulgemiseks peab raku sisekeskkonnal olema kindel pH väärtus. Anioonid on negatiivselt laetud ioonid (hüdroksüül-, karbonaat-, fosfaat-, kloriid-, joodiioonid). Hingamise käigus tekkiv süsihappegaas
· O: hingamine, töö, toitainete lõhustamine. · N: aminohapped ja nukleiinhapped · P: Rakumembraani ehitus, nukleiinhapped, energiaühendite koostises · S: antikehade moodustamine · Na: reguleerib vee hulka, närviimpulsside edasikandmine · K: lihaste toonus · Ca: ülesehitusmaterjal, vere hüübimine, ainevahetus · Mg: luud, ensüümide tootmine, valkude moodustamine · Fe: hemoglobiini koostises · I: kilpnäärme hormooni süntees, põletab rasvu 5. Kuidas saab inimene vajalikke orgaanilisi aineid? Inimene saab vajalikke orgaanilisi aineid süües ja juues, samuti hingates. 6. Selgita, mida tähendab hürdofoobne ja hüdrofiilne. · hüdrofiilsed ained lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool · hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid 7. Vee ülesanded organismis?
SEEDELUNDKOND · Kulgeb läbi kogu keha · Suuava söögitoru pugu (söögimahuti) magu soolde pärak · Toitub taimejäänustest, mis neelab koos mullaga. Sest ta ei suuda sorteerida toidujäätmeid mullast · Väljaheited eritab maapinnale VERERINGEELUNDKON · Vereringe on suletud · Süda puudub · Südamena talitlevad eesmised ringsoones, mis kokku tõmbudes panevad vere liikuma · Veri sisaldab hemoglobiini annab verele punase värvuse, põhjus miks vihmauss on roosa ARENG · Liitsugulised · Ei viljasta iseennast · Paariline leitakse lõhna järgi · Vahetatakse seemnerakke · Pärast seemnerakkude vahetamist eritab vöö ohtralt lima, tekib kookon · Moondeta areng TÄHTSUS · Kobestavad mulda · Tõstavad madalamalt mulla pinnale ja vastupidi veavad lehti mulla madalatesse kihtidesse · Vee ja õhu parem ligipääs mulda · Tähtsad lagundajad
fosfolipiidide koostises. Fosfolipiidid kuuluvad ka rakumembraani ehitusse. Joodiioonide puudumisel haigestub kilpnääre. 5. Too näiteid katioonide tähtsusest eri organismides. · K ja Na osalevad närviimpulsi edasikandes, tagavad rakkude siserõhu ja leidub ka veres. · Ca annab luukoele tugevuse; on vere hüübimisfaktor · Mg esineb klorofülli koostises keskse elemendina; on vajalik nukleiinhapete talitluses · Fe esineb hemoglobiini koostises (vere punalibledes) keskse elemendina, osaleb hapniku transpordil veres. · NH4 ammooniumioon loomorganismides toimub selle ainevahetuse jääkprodukti väljutamine erituselundkonna kaudu. · H vesinikioonidest valdav osa on moodustunud mitmete hapete ja aluste dissotsiatsioonil (ehk ioonide tekkel). Mida rohkem on H-ioone lahuses, seda happelisem on keskkond. 6. Mis kuuluvad bikoaktiivsete ainete alla?
naha, igemete, peenikeste veresoonte (kapillaaride), hammaste, luude ja sidekoe normaalseks talitluseks; eriti kollageeni ja elastiini normaalseks sünteesiks, samuti haavade kiireks paranemiseks; mitmete signaalmolekulide ehk virgatsainete sünteesiks (näiteks serotoniin, noradrenaliin, adrenaliin jt), sapphapete sünteesiks kolesteroolist ja steroidhormoonide sünteesiks neerupealistes; osaleb E-vitamiini aktiivvormi taastamises, kaitseb A-vitamiini, B-rühma vitamiine ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest; seedekulglas nitraadist ja nitrititest moodustuvate kahjuliku toimega nitrosoamiinide tekke pärssimiseks; ravimite omastamiseks; immuunsüsteemi tugevdamiseks; mitmesugusteks paranemisprotsessideks. Saab tsitruselistest puuviljadest nt sidrun jne. Skorbuut on C-vitamiini vaegusest põhjustatud haigus. Nähud: igemete, seedeelundite, naha ja lihaste verdumine, igemepõletik, hammaste väljalangemine.
Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostises. Fosfolipiidid kuuluvad ka rakumembraani ehitusse. Joodiioonide puudumisel haigestub kilpnääre. 5. Too näiteid katioonide tähtsusest eri organismides. • K ja Na – osalevad närviimpulsi edasikandes, tagavad rakkude siserõhu ja leidub ka veres. • Ca – annab luukoele tugevuse; on vere hüübimisfaktor • Mg – esineb klorofülli koostises keskse elemendina; on vajalik nukleiinhapete talitluses • Fe – esineb hemoglobiini koostises (vere punalibledes) keskse elemendina, osaleb hapniku transpordil veres. • NH4 – ammooniumioon – loomorganismides toimub selle ainevahetuse jääkprodukti väljutamine erituselundkonna kaudu. • H – vesinikioonidest valdav osa on moodustunud mitmete hapete ja aluste dissotsiatsioonil (ehk ioonide tekkel). Mida rohkem on H-ioone lahuses, seda happelisem on keskkond. 6. Mis kuuluvad bikoaktiivsete ainete alla?
Tallinna Tehnika Kõrgkool Punane värv Referaat Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Punase sümbol ja tähendus 3. Punane värvus ajaloos 4. Punane bioloogias 5. Punane meditsiinis 6. Punase värvi energia Sissejuhatus Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähaoleva valguse kõige pikema lainepikkusega (625-750 nm) osa. Pikema lainepikkusega kiirgus (infrapunakiirgus) ei ole inimsilmale nähtav.Punane on üks põhivärvidest ja punase vastandvärvus on roheline. Punane on värviringi kõige soojem toon. Inimese vaateväljas olles on tal inimesele kõige suurem mõju. Punast tunnetatakse jõulise, elulise ja energilisena. Ta sümboliseerib tugevaid tundeid armastust ja verd. Punane on soe, kuiv ja raske. Külmemana nimetatakse teda purpurpunaseks, soojemana aga ora...
Valgete vererakkude põhiülesanne on võidelda oganismi tunginud haigusetekitajatega. Lümfotsüüdid toodavad tõvestajate hävitamiseks erilisi valke. Õgirakud läbivad veresoonte seinad, kogunevad haigusetekitajate ümber ning teevad need kahjutuks. Vereliistakud ehk trombotsüüdid on kõige väiksemad vererakud. Ka neil puudub tuum. Trombotsüüdid on vajalikud vere hüübimiseks. 11. Millest sõltub vere hemoglobiinisisaldus? Miks toit peab sisaldama rauda? Vastus: Raud on hemoglobiini tähtis koostisosa. Vere hemoglobiinisisaldus sõltub punastest vererakkudest. 12. Vere hüübimine. Kasulikkus? Kahjulikkus? Vastus: Kaitseb verekaotuse eest. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela. Selle tulemusena tekitab lahustumatu ühend fibriin, mille kiud moodustuvad haavale tiheda võrgustiku. Kui veresoon on seespoolt vigastatud, võib hüübimisel moodustuv fibriinivõrgustik
*transportija, aitab ainete liikumisele kaasa, nt. veri sisaldab vett *soojusmahtuvus on suur, hoiab rakkudes püsivat temperatuuri *kindlustab rakkude sisepinge ehk turgori *osaleb ainevahetuses, reaktsioonides, nt. fotosüntees *kaitse 5. Peamiste mineraalainete ülesanded organismides Na, K- osalevad närviimpulsi moodustamises Ca- annab luudele tugevuse Mg- on seotud DNA ja RNA-ga; taimedel klorofülliga Fe- verekoostises annab punase värvi verele, hemoglobiini koostises I- on vajalik kilpnäärmehormoonide sünteesiks 6. Organiseerituse tasemed 1. molekul 4. kude 7. organism 10. ökosüsteem 2. organell 5. elund 8. populatsioon 3. rakk 6. elundkond 9. kooslus 7. Orgaaniliste ainete klassid 8. Orgaaniliste ainete molekuli ehitus 9. Erinevate orgaaniliste ainete ülesanded organismis 10
lihaste töö, reguleerib vee hulka organismis. Kaltsiumi puudumisel võivad tekkida krambid ja tavaliselt võetakse koos magneesiumiga. 3)Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid vajavad väga väikestes kogustes. raud (Fe), tsink(Zn), vask(Cu), jood(I) ja floori(F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. · Raud kuulub selgroogsete punalibledes oleva valgu hemoglobiini koostisesse. Hemo annab verele punase värvuse. (rauaühend) · Jood osaleb kilpnäärme hormooni türoksiini sünteesis. Joodi puudumisel kujuneb välja kilpnäärme haigus - struuma Anorgaanilised ained Vett on organismis rohkem kui kõiki teisi anorg ja org aineid kokku. · Vesi täidab rakus järgmisi funktsioone: hea lahusti osaleb keemilistes reaktsioonides
Ribosoomis toimub valgusüntees, ribosoomid on membraanidel. b) Transport RNA(tRNA) toob aminohapped ribosoomi. c) Ribosoomi RNA(rRNA) moodustub ribosoomi. Ribosoom koosneb RNA-st ja valkudest. RNA tähtsus realiseerib pärilikku info ehk valmistab valgud. KÜSIMUSED! · Milline tähtsus on järgmisel anorgaanilistel ainetel: A) Ca Luude tugevndaja B) K Osalevad närviimpulsside moodustamine C) Fe Punaliblede valgu hemoglobiini koostises vajalik D) I Leidub kilmnäärmes, valkude sünteesiks vajalik E) Mg Luude kasvamiseks vajalik · Nimeta monosahhariidid(lihtsuhkrud) (4): Riboos(RNA koostis), desoksüriboos(DNA suhkur), glükoos(viinamarjasuhkur, veresuhkur), fruktoos(puuviljasuhkur). · Kuidas nimetatakse teisiti järgmisi suhkruid: a) Glükoos viinamarjasuhkur b) Fruktoos puuviljasuhkur c) Laktoos piimasuhkur d) Maltoos linnasesuhkur
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut VALGUD Referaat Tallinn 2011 Valkude üldiseloomustus Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest. Biopolümeerideks nimetatakse valke seetõttu, et valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Valgud täidavad organismis nii ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorseid ülesandeid kui ka kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Valkainete klassifikatsioon Valkained jagatakse peamiselt lahustuvuse, sadestatavuse ja osalt ka keemiliste omaduste alusel kahte rühma: 1) proteiinideks ehk lihtvalkudeks 2) proteiidideks ehk liitvalkudeks. Lihtvalkude rühma kuuluvad valgud, mis hüdrolüüsimisel annavad ainult aminohappeid, teise rühma valgud, mis hüdrolüüsuvad lihtvalkudeks ja mõneks mittevalgulise loomuga ühendiks, mida har...
Olulised katioonid organismis on H+, K+, Na+, Ca+, Mg+, Fe2+, Fe3+. Naatrium ja kaalium osalevad närviimpulsi moodustamisel. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse, väikelaste luudes madal soolasisaldus ja nende luud on pehmemad, vananedes soolade sis tõuseb, põhjustab luude hapruse ja tugevuse. Magneesium on seotud nukleiinhapetega: DNA ja RNA-ga. Taimedes annab rohelise pigmendi klorofülli koostisesse. Raud esineb punaliblede e erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises ja hingamiseks vajaliku O2 sidumisel. Olulised anioonid on hüdroksüül (OH-), karbonaat(HCO3- ja CO32-), fosfaat, kloriid- ja jodiidioonid. Tänu karbonaatioonidele vabaneb organist CO2-st. Fosfaadid on kõigi nukleiinhapete ja fosroflipiidide põhi koostisosad. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks, joodi puudusel võib kujuneda struuma. 2.3 ORGAANILISED AINED Biomolekulid ained, mis ei moodustu väljaspool organismi, vaid organismis näiteks ensüümide abil
koostises, lihastes, aitab kaasa vere hüübimisele, reguleerib vee hulka, ül vastutab luude struktuursuse ja tugevuse eest, tagajärg luude hõrenemine, krambid, magneesium klorofüli, luude ja rakukesta koostises, närvisüsteemi ja lihaste talitus, ül klorofüli tagamine, tagajärg häirub fotosüntees ja kaob roheline värvus, kloor närviimpulside teke ja levik, mao soolhappe süntees, mikroelement - raud ül seob hapnikke hemoglobiini koostises, annab verele punase värvuse, osaleb hapniku transpodil veres, tagajärg kehv veresus, jood väike laste kasvuks ja arenguks, ül vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks, tagajärg struuma (kilpnäärme haiglaslik suurenemine), floor ül hamba emaili tugevdamine, tagajärg kaaries, hamba augud. vesi omadused kõrge aurustumis soojus, suur soojus mahutavus, suur pindpinevus, ülesanded osalemine keemilistes reaktsioonides (fotosüntees), säilitab püsivat temp
Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest Punases luuüdis moodustub vererakke pidevalt juurde PUNASED VERERAKKUD Punaseid vererakke on veres kõige rohkem Nende põhi ülesanne on hapniku transportimine kopsudest kudedesse Nad on elastsed rakud, mis liiguvad kõige peenemates veresoontes Neil pole tuuma, tuumata rakku mahub rohkem hemoglobiini Hemoglobiin annab verele punase värvuse VALGED VERERAKKUD JA LIISTAKUD Valgel vererakul on tuum aga värvusetud ning suure liikumisega rakud Valgete vererakkude põhiülesanne on võidelda haigusetekitajatega Kõige väiksemad vererakud on vereliistakud Vereliistakul puudub tuum, värvitu ning ei liigu KUIDAS VERI HÜÜBIB? Verekaotuse eest kaitseb organismi vere hüübimine Vereliistakud liiguvad haava kohta ning seal eralduvad ained mis käivitab keemilise reaktsioonide ahela.
eemaldab seal jääkaineid, kannab laiali hormoone. Tähtis on ka vere kaitsefunktsioon, tehes kahjutuks organismi sattunud tõvestavad mikroorganismid ja nende mürgid. Vereplasma koosneb 90-93% veest, 7-9% valkudest ning 1-3% teistest orgaanilistest ühenditest ja mineraalsooladest. Erütrotsüüdid on kaksikkumera ketta kujulised tuumata rakud. Nende arv 1 liitris veres varieerub 4,6-5,1*1012 piires. Nad sisaldavad keemilist ühendit hemoglobiini, millel on võime siduda ja ära anda hapnikku. Seetõttu etendavad erütrotsüüdid tähtsat osa hapniku transpordis kogu organismis. Leukotsüüdid on tuumaga vererakud, mis jagunevad mitmeks alaliigiks. Leukotsüütide üldarv inimese veres on sõltuvalt organismi funktsionaalsest seisundist suhteliselt varieeruv, neid on 1 liitris veres 4-10*109. Sõltuvalt tsütoplasma struktuurist jagunevad leukotsüüdid granulotsüütideks (sõmeratega) ja agranulotsüütideks (sõmereteta).
vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Heitgaasis leidub CO, NOx, süsivesinikke, bensopüreeni, pliiühendeid, tahmaosakesi ja muud kahjulikku. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks lisatakse bensiinile tetraetüülpliid, mille põlemisel aga satub atmosfääri mürgiseid pliiühendeid. Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. Pliiühendid mõjutavad hemoglobiini sünteesi, närvisüsteemi ja vaimset arengut. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele. Autoheitgaaside kahjulikkuse vähendamiseks kasutatakse gaasineutralisaatoreid, mis muundavad kahjulikud gaasid katalüsaatorite abil loodussõbralikeks gaasideks (H2O, CO2, N2), kuid katalüsaatorid on kallid ja nendega ei tohi kasutada pliid sisaldavat bensiini.
Vere koostis: Veri koosneb rakulistest ehk vormelementidest ja vereplasmast. Rakud moodustavad vere mahust 40-45%, plasma 55-60% (hematokriit). Vere rakulised elemendid: erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid. · Erütrotsüüte ehk punaliblesid on 1 mm 3-s terve inimese veres 4 500 000 5 000 000. Need on tuumata kaksiknõgusate ketaste kujulised rakud. Nad moodustavad üle 99% kõikide vormelementide mahust. Erütrotsüüdid sisaldavad hemoglobiini, mis seob hapnikku, kui punalibled läbivad kopse, ja kannab seda siis organismis laiali. Hemoglobiin on rauda sisaldav valguline pigment, mis kannab laiali hapnikku. Hemoglobiini leidub punaliblede tsütoplasmas. Kopsudes seovad hemoglobiini molekulid endaga hapnikku. Moodustunud oksühemoglobiin kannab hapnikku organismis sinna, kus seda vajatakse. Arterites on veri oksühemoglobiini rohke sisalduse tõttu erepunane,
-Ajukoore aktiivse rolli nõrgenemine -Tingitud seosed tekivad aeglasemalt -Kõne aeglustub -Liigutuste koordinatsioon halveneb 68. Murdeealise ebastabiilse funktsionaalse seisundi tasakaalustamiseks tuleb arvestada: Tuleb käituda vastavalt olukorrale, mõistev suhtumine, tuleb arvestada õpilase töökoormust. 69. Vere ülesanded. *Transport-hapnik kopsudest ja toit-ning ehitusained seedetraktist kudedesse. *Stabiilse sisekeskkonna e homöostaasi tagamine. *Organismi kaitse 70. Hemoglobiini keemiline olemus, tähtsus. Erütrotüüdides asuv liitvalk:koosneb valgulisest osast globiinist ja rauda sisaldavast heemirühmast. Hemoglobiin seob ja transpordib hapnikku. 71. Hemoglobiini sisaldus veres erinevatel eaetappidel, tähtsus. -vastsündinul 200 g/l -väikelapsel 129 g/l -noorukitel (11-15 a) 134 g/l -meeste 130-160 g/l -naistel 115-145 g/l Kui hemoglobiin on madal ei saa organismi erinevad koed piisavalt hapnikku. 72. Aneemia. Ehk kehvveresus. *normist madalam hemoglobiinitase
Stabiilsus, lagunemine Küllalt stabiilne Pantoteenhape Koensüüm A (CoA) ehituslik osa Peamine atsetüül- ja teiste atsetüülrühmade kandja raku ainevahetuses. Esineb vabas vormis vereplasmas. R enamtiomeeri leidub looduses ja on bioloogiliselt aktiivne. Vajadus, leidumine Oluline ensüümireaktsioonides, mis võimaldavad kasutada süsivesikuid ja moodustada steroidseid biokeemilisi aineid (hormoone). Aitab stabiliseerida veresuhkru taset, hoiab nakkuste eest ning kaitseb hemoglobiini, samuti närvi-, aju- ja lihaskudesid. Pantoteenhapet leidub laialdaselt kõikide elusorganismide rakkudes ning ta on sünteesitav ka seedetrakti mikrofloora poolt. 6-8 mg Mikrobioloogiliselt või ELISA tehnikaga Rikkalikult leidub õllepärmis (7,2 mg/100g) ja veiselihas (7,5 mg/100g) Stabiilsus, lagunemine Küllalt stabiilne Piima töötlemisel on kadu 10%. Biotiin (vitamiin H, vitamiin B7, koensüüm R) Karboksüleerivate ensüümide prosteetiline rühm
puhveromadused) Osmootne rõhk (vereplasmas lahustunud ainete konts. Näitaja) 7,4 7,6 atm Onkootne rõhk (Kolloidosmootne rõhk, sõltub plasmavalkude hulgast) 0,002 atm Konstantne reaktsioon (sõltub H ja OH ioonide kont-st) pH 7,4 Külmumistemperatuur - -0,55oC Puhveromadused (omased lahusele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola). * karbonaatPS * fosfaatPS * vereplasma valkude PS * hemoglobiini PS 5. Erütrotsüüdid, hulk, koostis, ülesanded Erütrotsüüdid on vere punalibled. Ühes liitris veres on 4-5 x 10 12 punaliblet (arvukaim rakutüüp). Tuumata rakud, seovad hemoglobiini. Peamine funktsioon on hapniku transport. 6. Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus Meestel 130-160 g/l, naistel 120 160 g/l. Molekulis neli alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini. Igas heemis üks Fe aatom, mis seob ühe O 2 molekuli. (ül ongi hapniku transport). 7
Konstantne reaktsioon (sõltub H ja OH ioonide kont-st) pH 7,4 Külmumistemperatuur - -0,55oC Puhveromadused (omased lahusele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola). * karbonaatPS * fosfaatPS * vereplasma valkude PS * hemoglobiini PS 5. Erütrotsüüdid, hulk, koostis, ülesanded Erütrotsüüdid on vere punalibled. Ühes liitris veres on 4-5 x 10 12punaliblet (arvukaim rakutüüp). Tuumata rakud, seovad hemoglobiini. Peamine funktsioon on hapniku transport. 6. Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus Meestel 130-160 g/l, naistel 120 160 g/l. Molekulis neli alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini. Igas heemis üks Fe aatom, mis seob ühe O 2 molekuli. (ül ongi hapniku transport). 7. Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor Veregrupi määramise pm seisneb aglutinogeeni (A või B) esinemises veres. 0 veregrupil aglutinogeen puudub, aglutiin nii alfa kui beeta
· liiga palju rauda - hemokromatoos korda rohkem rauda kui ta seda vajab · liiga vähe rauda - aneemia Inimene ei omasta või omastab vähe rauda kui ta seda vajab VASK 70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 70-100 mg vaske. Inimorganism vajab vaske: · on vajalik paljude ensüümide kofaktorina, · osaleb hemoglobiini sünteesis, · kollageeni ja elastiini formeerumises, · vajalik luukoe normaalseks arenguks, · reguleerib hapniku vabade radikaalide taset, · soodustab raua omastamist erütrotüütide formeerumisel, · mõjustab melaniini kujunemist nahas ja juustes jt. TSINK 70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 1,9-2,5 g tsinki. Ööpäevane vajadus N 11-13 mg; M 14-16 mg. 85 90% lokaliseerub luudes ja skeletilihastes · paljude ensüümide kofaktor,
Neid nimetatakse mandunud elunditeks. Inimesel on mandunud elundiks näiteks väike ussripik, mis on taimtoidulistel imetajatel aga suur ja seedimiseks vajalik organ. Inimesele on tarbetud veel õndraluu, teravad silmahambad, kõrva liigutavad lihased ja kolmas silmalaug. Eri liikide looted on varases arengujärgus sageli väga sarnased, näiteks kalal linnul ja inimesel (lõpusepilude algmed ja saba). Sageli on märgatavad sarnasused inimese ja simpansi DNA's (ühesugune hemoglobiini tase) ELU TEKKIMINE JA TAIME-NING LOOMARIIGI EVOLUTSIOON Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Bioloogide uurimuste kohasel sai elu alguse ürgookeanis, mis oli palju soojem ja madalaveelisem kui tänapäeva ookeanid. Pidevate maavärinate tõttu sai võimalikuks esimeste elusorganismide teke. (nende tõttu tungis merevette sageli Maa sisemusest vedelat magmat ja gaase) TAIMED Kõigepealt moodustusid orgaanilised ained, seejärel ürgookeanis
.. Vastutav organisatsioon Tallinna Tehnika Ülikool Andmed kasutatud seadme kohta 1. Datex Seerianumber: 410501 Kaitseklass: 1 Patsiendikontaktide tüübid: CF ja BF Tüüp: OSE-123-23-01 Toite ühendus: DPS Lisad: toitejuhe, Sattelite PLUStm pulse wave oximeter with combined ECG Display, maandusjuhe, SPO2 (kõrvalest), SPO2 (näpu külge), EKG patsendikaabel. Seadme eesmärk: Jälgida patsiendi südametööd ning hemoglobiini taset mõõta. 2. Metron QA-90 Mk IISafety Analyzer Seerianumber: 12737 Kaitseklass: I Seadme eesmärk: Mõõteseade eeltoodud seadme testimiseks. Andmed katse seisukohalt oluliste üldiste tingimuste kohta Katsed viidi läbi kontrollitud keskkonnas, TTÜ biomeditsiini laboris. Seadmete visuaalsel vaatlusel selgus, et kummalgi seadmel ei ole vigastusi. Katse eeltingimused Esmalt oli tarvis seade kalibreerida (Self calibration). Seadme ENCL augus olev
Lämmastik Lämmastiku leidumine ja saamine Lihtainena leidub lämmastikku atmosfääris ja ka komeetide aatomitena ning udukogudes. Ühendite koostises leidub mineraalides ja nitraatides ehk salpeetrites. Eluslooduses leidub valkudes ja nukleiinhapetes. Lämmastiku kui lihtaine iseloomustus (omadused) Värvusetu, maitsetu, lõhnatu vees vähe lahustuv, õhust kergem gaas. Sulamistemp. On -210 ja keemistemp -195,8. Lämmastik on kõikidest molekulidest keemiliselt kõige püsivam, kuna tema molekulis on kahe lämmastiku aatomi vahel kolmikside, selletõttu on ta lihtainena keemiliselt passiivne ehk väheaktiivne gaas ja mittemetallidega toatemp. ei reageeri, ainult mõnede metallidega. Lämmastikku saab akiivseks muuta väga kõrgel temperatuuril, sel põhjusel tekib nt äikese ajal õhku lämmastikoksiidi. Väheaktiivsete metallide nitriidides on valitsev metalliline side, nad on kõvad ja keemiliselt inertsed. Aktiivste m...
piimhape, tekitajateks piimhappebakterid, käärimise nimeks piimhappekäärimine) · Inimene kasutab anaeroobset glükolüüsi siis, kui organism ei saa küllaldaselt happnikku, näiteks suure füüsilise koormuse puhul. Ei ole soovitatav, kuna lihastesse kuhjuv piimhape ei ole hapniku puudumisel lihasrakkude poolt enam kasutatav ja põhjustab lihaste väsimust, valu ja krampe. · Punase vereraku ja hemoglobiini abil seotakse organismis hapnik. 7.Fotosüntees: olemus, üldine võrrand, staadiumid(mis toimub, millises raku osas, millest nimetused ), milleks vaja vett(kuidas saab kätte), milleks vaja klorofülli, fotosüsteeme(mis need on), NADP-d. Fotosünteesi tähtsus. · 6CO2+12H2O...C6H12O6+6O2+6H2O · Olemus: Energia muundub (valgusenergia keemiline energia) · Staadiumid: 1) Valgusstaadium- toimub kloroplasti sisemuses paiknevates lamellimembraanides
aineid on ligi 19% (Valgud 14%, lipiidid 2%, süsivesikud, nukleiinhapped..). 3. Teate järgnevaid anorgaanilisaineid, nende funktsiooni organismis: Vesinik- luude koostises, hammaste koostises Ammoonium- energia tekkimine, väljutamine Kaalium- tsütoplasmas, veres, närviimpulsside ülekandmine Naatrium- tsütoplasmas, veres, närviimpulsside ülekandmine Kaltsium- luude tugevdamine, luukoes Magneesium- nukleiinhapped (DNA, RNA), taimedes klorofülli koostises Raud- esineb punaliblede valgu hemoglobiini koostises. Oluline hingamiseks vajaliku O2 sidumisel Tsink- liidetud antioksüdantidega, võib aeglustada lihaste vanusest olenevat degeneratsiooni Anioonid- Hüdroksüül- tagavad rakusises pH ning hapniku veres Karbonaat- nende kujul kandub CO2 kehast välja Fosfaat- DNA, RNA, ATP ja fosfolipiidide koostises Kloriid- osaleb maitseaistingu tekkimisel Jodiidioonid- kilpnäärme iooni koostises. Kilpnäärme iooni sünteesiks 4. Mis on põhilisteks bioaktiivseteks aineteks?
Mineraalid- Valgud-liha, muna, teraviljatooted, piimatooted Vitamiinid- Vesi 19. Mineraalainete funktsioonid ja allikad? 2tk Kaltsium- vajalik lihaste, südame ja seedesüsteemi tööks, luude ehitamiseks ja vererakkude tootmiseks. Piimatooted, lehtköögiviljad, pähklid, seemned Raud- vaja paljude ensüümide ja valkude, muu hulgas hapnikku trantsportiva hemoglobiini tootmiseks. Punane liha, lehtköögiviljad, kala, munad, kuivatatud puuviljad, oad, täisteratooted. 20. Tervisliku toitumise reeglid. 1.Söö sageli, kuid korraga vähe! 2. Söö palju köögivilju 3. Süsivesikud peamiselt köögi- ja puuviljadest. 4. Igas toidukorras olgu täisväärtuslikku valku! 5. Söö piisavalt häid rasvu ja väldi halbu! 6. Joo piisavalt vett ning väldi kaloreid sisaldavaid jooke! 7. Väldi eeltöödeldud toite!
Positiivne: *Saadakse palju vähese ajaga *teatakse mis geenid üle viiakse Taimed: 1) putukaresistentsus (vastuvõtmatu putukatele) 2) viirusresistentsus (ei nakatu taimed) 3) viljade pikem säilivusaeg (tomat, banaan, mango) 4) suurem saagikus, toiteväärtus 5) umbrohumürgi taluvus (lina, raps) Loomad: 1) GM-kitse piimas antikehad kasvajate vastu 2) Lehma piimas laktoalbumiin enneaegsetele lastele 3) Sead toovad inimesele hemoglobiini 4) Tartu lehm, kes tootis isuliini ja kasvuhormooni 10. Geeninokaut, geenivaigistus. Kimäär. Konspekt ja õp lk 47 – 50 Geeninokaut- kui tekitada mutatsioon DNAs ja lülitada mõni geen välja. Geenivaigistus- geeni avaldumise takistamine epigeneetiliste mehhanismidega transkriptsiooni või translatsiooni tasemel geeni struktuuri rikkumata. Kimäär- organism, kelle keha koosneb erineva geneetilise päritoluga rakkudest. 11
Rasvlahustuvad: Vitamiinid Mõju Tulenevad probleemid Vitamiin A Biofunktsioon: A-vitamiini täielik A-vitamiinil ja selle vormidel on puudumine (ka bioaktiivsuse Retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline steroidhormoonilaadne biotoime. minetanuna) toidus või nimetus, ka bioaktiivsete,biomikromolekulide A-vitamiinist (geneeriline nimetus) kestev defitsiit võib rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin. A- sõltuvad inimorganismis ka sigivus organismile kahjulik ning vitamiin on tähtis paljude organismide (reproduktsioonivõime): koguni ohtlik olla, sigimiseks, luu kasvuks ja nägemisteravuse spermatogenees, ovogenees, samuti põhjustades haiguslikke ho...
1/10 pärisnaha paksusest. Retukulaarderma peamisteks komponentideks on nii kollageen- kui ka elasted kiud. Retukulaarderma läheb märkamatult üle nahaaluseks rasvkoeks. Kolmaks peamiseks rakutüübiks pärisnahas on kollageeni produtseerivad fibroblastid, makrofaagid ja nuumrakud. Dermas on tihe vere- ja lümfisoonte ning perifeersete närvilõpmete võrgustik. (Kaur 1999: 4) 2. MELANOTSÜÜDID JA MELANIIN Näha värvus sõltub hemoglobiini, korotenoidide ja melaniini hulgast. Peamiseks värvuse määrajaks on melaniin. Inimesel eristatakse kahte pigmentatsiooni tüüpi: 1. Konstitutsionaalne, on määratud geneetiliselt, ja 2. Fakultatiivne e. indutseeritud e. päevitus Melaniin sünteesitakse melanotsüütides. Melanotsüüte on praktiliselt kõikides kududes, rohkem leidub neid aga epidernises, karvanääpsudes, pärisnahas, silmas, veresoonte ja närvide ümbruses.
ikkagi rohkem vajalik kasutada liikumisvahendeid, mis ei tarbi fossiilseid kütuseid või mis transpordiks korraga rohkem inimesi (ühistarnsport) ja kulutaksid kütust sellevõrra efektiivsemalt. Probleem on tõsine, sest transpordisektorist, eriti autodest, tingitud energiatarbimine võib põhjustada aastaks 2010 maailmas energiavajaduse kasvu umbes 45% võrra. Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. Pliiühendid mõjutavad hemoglobiini sünteesi, närvisüsteemi ja vaimset arengut. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele. 3 1.3 KLIIMA MÕJUTAMINE Tänapäeval väidetakse, et inimkond on süüdi globaalses soojenemises. Arvan, et selles väites peitub pisike tõetera, kuid see ei tähenda, et lause oleks nüüd fakt. Inimkond ei ole nii võimas,
(vereliistakud). Vere peamiseks ülesandeks on transport: viib kudedesse hapnikku ja toitaineid, eemaldab sealt jääkaineid, kannab laiali hormoone. Tähtis ka vere kaitsefunktsioon, tehes kahjutuks organismi sattunud tõvestavad mikroorganismid ja nende mürgid. Vereplasma koosneb 90 93% veest, 7 9% valkudest ning 1 3% teistest orgaanilistest ühenditest ja mineraalsooladest. Erütrotsüüdid on kaksiknõgusa ketta kujulised tuumata rakud. Nad sisaldavad keemilist ühendit hemoglobiini, millel on võime siduda ja ära anda hapnikku. Seetõttu etendavad erütrotsüüdid tähtsad osa hapniku transpordis kogu organismis. Leukotsüüdid on tuumaga vererakud, mis jagunevad mitmeks alaliigiks. Leukotsüütide üldarv inimese veres on sõltuvalt organismi funktsionaalsest seisundist suhteliselt varieeruv. Sõltuvalt tsütoplasma struktuurist jagunevad leukotsüüdid granulotsüütideks (sõmeratega) ja agranulotsüütideks (sõmerateta). Granulotsüüdid
Kantserogeenid ehk vähitekitajad on ained, mis võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust. 2) Methemoglobineemia Methemoglobineemia ehk methemoglobiinveresus ehk sinitõbi on methemoglobiini (lühend metHb) esinemine veres. Imikute puhul kutsutakse haigust sinitõveks (inglise blue baby disease). Methemoglobineemia on haigusseisund, mille korral on veres liiga palju hemoglobiini ebanormaalset vormi, mis ei ole võimeline efektiivselt hapnikku transportima. Ained, mis võivad põhjustada methemoglobineemiat, on näiteks mõned antibiootikumid, lokaalanesteetikumid, nitraadid. nitritid ja pestitsiidid. 14 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Toiduvärvid http://www.youtube.com/watch?v=JYx0- G51kLo 15 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa
reaktsioon) • Võtmeensüümide sünteesi reguleerivad hormoonid insuliin (aktivaator) ja glükagoon (inhibiitor) • Insuliin indutseerib heksoosi (glükoosi) kinaasi sünteesi • Seega sõltub protsess ka insuliinitasemest ja glükagoonitasemest (diabeedi puhul insuliinitase madal ja glükagoonitase kõrge) Anaeroobse glükolüüsi olulisus organismis • On oluline ATP tootja hapnikuvõla tingimustes: • Vaheühend 2,3- bisfosfoglütseraat on oluline regulaatormolekul hemoglobiini hapnikusiduvusel, vt. Zilmer … lk. 224 • Oluline sünnitusprotsessil (O-vaegus sündival lapsel, müokardi infarkt järgselt) • Aitab püruvaadi (neurotoksiline) kuhjumist vältida • Laktaadist on lihtne glükoosi resünteesida (Glükoneogenees) Glükoosi alkoholkäärimine (näide) • On teine glükoosi anaeroobse katabolismi vorm • Inimorganismis ei toimu • Toimub pärmide ensüümide toimel • Ka alkoholkäärimise roll seisneb ATP
11. juurutab distsiplineeritust ja tugevdab motivatsiooni, mis kandub üle ka teistesse elusfääridesse 12. aitab kontrollida kehakaalu ja vähendab rasvkoe hulka 13. tugevdab südant, intensiivistab ainevahetust ja normaliseerib vererõhku 14. võib pikendada vererõhku 15. parandab elu kvaliteeti 16. aitab vältida haigusi, mis on seotud kaltsiumi väljaviimisega luudest eakatel inimestel, selle üheks põhjuseks on kehaline tegevusetus 17. suurendab vere hemoglobiini ja punaliblede hulka 18. on kasulikuks aktiivseks tegevuseks igas vanuses inimestele 19. on heaks taastumisvormiks pärast lihaste ja liigeste traumasid, sobib füüsiliste puuetega inimestele 20. vähendab organismi kolesteroolisisaldust 21. rahuldab võistlustegevuse vajadust Tegelikkuses on aga jõutreening nagu ka iga teine treening kahjulik vaid siis, kui valitakse treeninguks vale koormus. Kasutatud materjalid: http://www.tlu.ee/ http://www.fitness.ee/ cooktraineatrace.com www
· ei ole olemas geenivektorit, mis integeeruks alati vajalikus kohas( kahjustab olemasolevaid geene) · siiratav geen vajab veel koespetsiifilist promootorit, et ta hakkaks tööle õiges kohas ja ajas · väga suur katsete arv! - võib mõjutada katsealuste elukvaliteti ravimeid tootvad loomad · GM-kitse piimas antikehad kasvajate vastu · GM-lehma piimas laktoalbimiin enneaegsetele lastele · GM-sead toodavad inimese hemoglobiini loomade tõuaretus · sigade ja lammaste kaal kasvas 30% · kalkunite munevus kasvas · lihaloomad kelle tailiha ja rasva osakaal on täpselt määratud · forell jt kalad kasvasid 2x suuremaks transgeensed taimed eesmärgid: · parandada saaduste kvaliteeti · suurendada vastupidavust haiguste ja kahjurputukate suhtes(pestiidiresistentsus) · tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide (herbitsiidiresintentus) vastu
2.1 Kaltsium (Ca) · Vajalik organismis luude ja hammaste ehituseks. · Ca leidub palju piimas ja piimasaadustes, munarebus, kalamajas, lillkapsas, aedubades, spinatis, salat. 2.2 Fosfor (P) · Vajalik luude ehituseks; · Kuulub aju- ja närvikudede ning rakkude protoplasma koostisesse. · P leidub heeringas, seentes, kõrvitsas, lihas, maksas, aedubades, kaeratandudes, hirsis, rukkijahus jm. 2.3 Raud(Fe) · Vajalik vere hemoglobiini ehituseks NB! Fe vähesus põhjustab verevaevusi. · Fe leidub lihas, munades, piimas, maasikates, õuntes, spinatis, tatratangudes jm. 2.4 Naatrim (Na) ja kaalium (K) · Reguleerivad vee sisaldust organismis. · Na hoiab vajaliku hulga vett · K soodustab liigse veehulga eemaldamist. · Na leidub keedusoolas · K kaunviljades, kapsas, kartulis. 2.5 Kloor (CL) · Vajalik maomahla tekkeks. · Vajaliku koguse saab keedusoolast 2.6 Väävel(S)
suguvõimet (taimeõlides) Teised vitamiinid lahustuvad vees. C: tugevdab organismi (marjades, puuviljades), B: soodustab kasvu, reguleerib südame ja närvisüsteemi tegevust (idudes, teraviljade kestades). Toidus peab olema ka mineraalaineid (täiskasvanud inimene vajab päevas umbes 25 g). Makroelemendid: Naatriumühendid- keedusool, ainevahetuse reguleerimiseks. Kaaliumühendid- taimedes, reguleerivad südame tegevust. Rauaühendid- vere hemoglobiini koostises. Väävliühendid- valkude valmistamiseks, küüslaugust, sibulast, Magneesiumühendid- reguleerivad närvisüsteemi tegevust. Joodiühendid- reguleerivad kilpnäärme tegevust, merekalades. Energia eraldumine ja neeldumine looduslikes protsessides: Kõdunemine- peamiselt mikroorganismide toimel kulgev organismide lagunemine pärast elutegevuse lakkamist. (eksotermiline protsess-eraldub energia) 1. Mädanemine (hapniku juuresolekul) 2
Koostis / struktuur : Element plii (Plumbum, Pb), tahkkeskendatud kuubiline võre. Omadused : Sinakas-valkjas pehme (kõvadus 1,5) raske (tihedus 11340 kg/m3) metall. Sulamistemperatuur 327.46 °C. Plii on radioaktiivsete elementide lagunemisridade stabiilne lõpp-produkt. Plii ei ole eriti hea elektrijuht (eritakistus 2,08·10-7 Wm) võrreldes hästi elektrit juhtivate metallide kulla, hõbeda, vase ja alumiiniumiga, muutub aga ülijuhiks elementaarmetallidest kõige kõrgemal temperatuuril (7,196 K). Saamine : Plii on arvatavalt üks esimesi inimese poolt toodetud metalle - esimesed arheoloogilised pliiesemete leiud (Türgis) on dateeritud aega 8500 aastat tagasi. Tähtsaim pliimaak on pliisulfiid (galeniit, PbS). Ajalugu : Inimkonnale oli plii üks esimesi tundmaõpitud metalle. Looduslikud pliiühendid lagunevad ja redutseeruvad vabaks metalliks juba lõkkes ning jahtunud tuleasemes võisid meie eellased avastada ...
hingamiskeskus olukorda õigesti hinnata ega ventilatsiooni suurendamisega reageerida. 21. Millised on hapnikuvaeguse esmased sümptomid? - ebanormaalne heaolutunne - ettevaatuse kadumine - mõtlemisvõime ja meeleelundite tundlikkuse vähenemine 22. Milline on nikotiini, süsinikoksiidi ja tõrva toime organismile? Nikotiin on neist ainetest kõige vähem kahjulik. Nikotiin stimuleerib närviülekannet, vähendades stressitunnet. Samas tekitab sõltuvust. Vingugaas seondub hemoglobiini molekulidega, takistades neil hapniku edasikandmist. Suitsetajate veri suudab seetõttu transportida vähem hapnikku kui mittesuitsetajate veri. Tõrv halvab hingamisteedes asuvad ripsmed, kuid stimuleerib lima eritavaid rakke. Pikaajalisel suitsetamisel hingamisteede epiteelkude kahjustub, ripsmed hävivad ja väiksemad õhukanalid sulguvad limaga. Suitsetajatel on suur tõenäosus haigestuda kopsuvähki. 23. Millised tegurid mõjutavad südame tööd? - hingamisgaaside sisaldus veres
petersellis Na- ja K- ioonide tasakaal toob teadvusele, sest närviimpulss tekib tänu neile 3. Kaltsium annab luudele tugevuse, toimetab vere hüübimist, väldib kramp, leidub piimas ja kapsas 4. Magneesium klorofülli koostises, nukleiinhapetes, on vajalik närvisüsteemi talitluseks, leidub kapsas ja austrites 5. NH4 valkude laguprodukt 6. Kloor aitab kaasa närviimpulsi tekkele, vaja maohappe sünteesiks, leidub NaCl-s Mikroelemendid 1. Raud seob hapnikku hemoglobiini koostises, leidub maasikates ja rosinates 2. Jood vaja kilpnäärme hormoonide sünteesiks, leidub lestas ja õunaseemnetes Orgaanilised ained Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku, hapnikku. Energiarikkad, loomad kasutavad toidus olevaid SV energiaallikana, taimed toodavad ise. 1. Monosahhariidid väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised Pentoosid riboos (C5H10O5) ja desoksüriboos (C5H10O4) Heksoosid:
Magneesiumirikkad on taimsed toiduained, mis sisaldavad klorofülli, ning pähklid ja seemned. Magneesiumi on palju täisteraviljatoodetes, lehtköögiviljades, kakaos. Kare vesi ning mineraalvesi võivad olla headeks magneesiumi allikateks. Kloor koos naatriumiga on organismile vajalik maomahla koostises oleva sool-happe moodustamiseks, normaalseks seedimiseks ja ainevahetuseks. Kloori saa-dakse samuti keedusoolast. Rauasoolad kuuluvad punase vereaine hemoglobiini koostisesse. Raua puudumine toidus põhjustab kehvveresust. Rauasooli leidub munakollases, maksas, lihas, kaunviljades. Fluor on oluline hammaste ja luude moodustumisel ning hambaaukude enneta-misel. Vasevajadus seostub raua metabolismiga vask osaleb hemoglobiini sünteesis ja soodustab raua omastamist erütrotsüütide kujunemisel. Vask on aminohapete ja valkude metabolismi paljude ensüümide kofaktor, samuti fosfolipiidide sünteesil ensüümide komponent
· kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofaktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks · On oluline mitmetes hüdroksüülimistes: nt. neuromediaatorite, karnitiini, sapphapete ja steroidide sünteesis · On keskne vesilahustuv antioksüdant veres ja rakkudes: osaleb vitamiin E algvormi taastamises, kaitseb vitamiini A, riboflaviini, foolhapet, tiamiini, pantoteenhapet ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest ning pärsib nitroosamiinide teket seedekulglas · Soodustab foolhappe koensüümse vormi (THF) teket · Tugevdab immuunsüsteemi Defitsiit Normaalse ja tervisliku toitumise korral ei teki. Defitsiit tekib aga kergesti alkohoolikutel, suitsetajatel ja antibiootikumide tarbimisel. Mõõduka defitsiidi tunnused: · sinised laigud kehal · kerge aneemia · kahvatud igemed · valusad liigesed · haavade aeglane paranemine
*organismide levimine *mõju kliimale ANIOONIDE JA KATIOONIDE ÜLESANDED KATIOONID on positiivselt laetud ioonid (H+, NH4+, K+, Na+, Ca2+, Mg2+, Fe2+/3+). Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises ning neid leidub veres ja tsütoplasmas. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse. Suur osa magneesiumi aatomitest on seotud nukleiinhapetega, taimedel klorofüll. Raua aatomid esinevad hemoglobiini koostises. ANIOONID on negatiivselt laetud ioonid (hüdroksüül-, karbonaat-, fosfaat-, kloriid-, joodiioonid). Hingamise käigus tekkiv süsihappegaas lahustub vees (moodustuvad karbonaatioonid), mis kanduvad rakke ümbritsevasse koevedelikku ja sealt edasi kopsudesse. Fosfaatrühmad on kõiki nukleiinhapete ja fosfolipiidide (kuuluvad rakumembraani koostisse) põhilised koostisosad. Joodi on vaja kilpnäärmehormooni sünteesiks. Inimene saab organismile vajalikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
