Põhiliselt valitakse juuretised hapupiimatoodete jaoks järgmistel põhjustel: bakterite kasvukiirus, glükolüüs (süsivesikute lõhustamine), proteolüüs (valkude lõhustamine), lipolüüs (rasvade lõhustamine), gaasi teke (CO2 ja H2), aroomi moodustumine ning inhibiitorite (nt nisiino) moodustumine. 15. Jogurti tehnoloogia (põhitüübid, tehnol. Skeem) Jogurti tüübid: - Termostaatmeetodil valmistatud, nn topsijogurt segupiima hapendamine ja jogurti jahutamine toimuvad taarasse villituna. - Reservuaarmeetodil valmistatud jogurt hapendamine toimub tankis, jahutamine enne pakendamist. - Joogijogurt segupiima hapendamine toimub tankis (nagu reservuaarmeetodilgi), enne villimist kalgend homogeniseeritakse. - Külmutatud jogurt hapendamine toimub tankis, järgneb friiserdamine. - Kontsentreeritud jogurt segupiima hapendamine toimub tankis, enne villimist kontsentreeritakse ja jahutatakse
Piimhappekäärimine, valmimine halitustega- kas viili valmistamisel. Hapupiim ja hapukoor Peab olema tihe, tükkideta ja ilma vadaku eraldumiseta, puhta hapu maitse ning võile omase lõhnaga. Hapupiima valmistamisel kas enamasti juuretisi, mis sisaldavad Lactococccus lactis ssp. Hapupiima tehnoloogia Toorpiima vastuvõtt ja säilitamine 2-6 C separeerimine ja standartiseerimine homogeniseerimine 16-20 MPa, 60-70 C pastoriseerimine 90-95 C, 5 min- jahutamine 22- 26 C- hapendamine 22-26C 4-6 tundi- segamine ja villimine- valmimine ja säilitamine külmlaos Hapukoore tehnoloogia Toorpiima vastuvõtt ja säilitamine 2-6 C separeerimine ja standartiseerimine homogeniseerimine 5-10 MPa, 60-70 C pastoriseerimine 90-95 C, 20 s- jahutamine 22-26 C- hapendamine ja segamine (65-80 Th) 22-26 C, kuni 16 tundi, 65-100 Th ph 4,2-4,6 (juuretis 2-5% mesofiilseid juuretiskultuure)- segamine ja villimine- valmimine ja säilitamine külmlaos
Kuivatamise temperatuur oleneb marjade, puu- ja juurviljade liigist, konsistentsist, valmimisastmest, värv- ja parkainete sisaldusest. Kõiki mahlaseid saadusi (marju) tuleb kuivatada tõusvas temperatuuris: närbumiseni 40°C juures, siis tõsta temperatuur üle 60°C ja lõplik kuivatus toimub 80°C. Kõiki tiheda viljalihaga ja kuivainerikkaid aiasaadusi on soovitatav kuivatada langevas temperatuuris: kuivatamist võiks alustada 80°C juures ja lõpetada 60°C juures. - soolamine - hapendamine: Hapendamine on toidu töötluse tehnika, mis kasutab toidu füüsikaliste ja keemiliste omaduste mõjutamiseks hapet. Hapet võib lisada otse (näiteks äädika, sidrunimahla, laimimahla jne kujul) või toimub happe tootmine juba toidus olevate või sinna lisatavate mikroobide poolt (nt. Lactobacillus). Hapendamine on sarnane marineerimisele või käärimisele, kuid hapendamine tavaliselt esineb minuti või tunni, samas marineerimine ja käärimise võib võtta palju kauem aega. Hapendatakse
transporditav); 2) vastavate mõõtmete ja kujuga; 3) määrdumata; 4) värske (närbumise, hõõrdumise, muljumise tunnusteta); 5) terve (ilma mehhaaniliste vigastuste, lõhedeta); väliselt kuiv, sibul nt kuivatatud; 7) ilma kahjurite ja haiguste vigastusteta; 8) külmast kahjustamata; 9) ilma kasvudeta; 10) liigile omase meeldiva maitse ja lõhnaga, ilma kõrvalmaitse ja lõhnata. 54.Köögiviljade töötlemisviisid. - hapendamine, - soolamine, - marineerimine, - konserveerimine, - kuivatamine, - külmutamine. 55.Erinevad kapsateisendid. Kapsal on umbes 400 teisendit ja vormi. Need sarnanevad üksteisega: - struktuurilt, - omadustelt. Erinevad: - kuju, - tüübi, - värvi poolest. Rohkem tähelepanu vääriksid: Valge peakapsas, dekoratiivkapsad. - punane ja kähar peakapsas,- lillkapsas, - spargelkapsas ehk brokoli,
31. Juuretiste aktiivsus tehnoloogilises protsessis ja selle kontroll Otsitakse vigu. Peale aktiivsuse määratakse ka -kultuuride faagitundlikust, lüsogeensete tüvede olemasolu, tüvede hemolüütilist aktivsust, tüvede kuuluvust mesofiilsete ,termofiilsete hulka, keedusoolatundlikus, sapisoolade ja fenoolitundlikus.metüleensinise tundlikus, termoresidentsus, kasutada erinevaid süsiveiskuid, proteolüüsi, lipolüüsi, sereoloogilistesse gruppidesse kuuluvust. 32. Hapendamine ehk kääritamine ning selles osalevad mikroorganismid Hapendamine-bakterite toimel suhkrud-piimhappeks.Keemiliselt toimub anaeroobne glükolüüs ehk glükoosi osaline lõhustumine.Algselt püroviinmarihape-siis piimahpe ja või etanool.Homofermentariivsel tekib piimahape. Heterofermentatiivsel- piimhape, äädik, sipelg, propioon ja sidrunhape ja etanool. Käärimisel osalevad : Bakterid(acteobacter-prod.süsivesikust äädikhapet, streptococcus-köögiviljadelt., Leuconostoc-produt.piimhapet
Temperatuuri mõju mikroorganismidele · Raku füsioloogilised protsessid põhinevad ensümaatilistel reaktsioonidel, ensüümid on aga temp tundlikud · Temp tõustes teatud piirini ensümaatilised reaktsioonid kiirenevad (kiireneb kasv) ja temp alanedes reaktsioonid aeglustuvad (aeglustub kasv), kuid alates teatud maxtemp toim reaktsioonide kiiruse järsk vähenemine ja ensüüm inaktiveerub · Temp mõju juures peab arvestama seda et ensümaatilised reaktsioonid toimuvad vesilahuses (0-100°Cni) · Mikroobe jagatakse: Mesofiilid o Leidub sooja kliimaga maade mullas, mõõduka ja troopilise kliimaga maade veekogudes, inimese ja loomade soolestikus o 10°- 48°C Psührofiilid e krüofiilid o -10°- 30°C o Saab eraldada merevees, külmunud mullast ja toiduainetest o Põhjustavad toiduainete riknemist ma...
Desulfovibrio + + Campylobacter + + Thermus + Mycobacterium + Treponema palladium + + Rickettsia + + Biotehnoloogiline, toidutehnoloogiline rakendus hapendamine, sileerimine botoxi tootmine vein, õlu, leib termofiilsed rakusisesed valgud toidu- ja ravimitööstuses penitsilliin (taluvad väga hästi radiatsiooni) potensiaalne meditsiinis termostabiilsed ensüümid
kogus vett. 19. Millisel eesmärgil kasutatakse plaataparaadis regeneratiivsekstioone Seal toimub pastöriseerimiselt tuleva toote (lõssi) soojuse äraandmine ja siseneva toote (piima) eelsoojendamine. Külm piim soojendadatakse pastöörist tuleva lõssiga. 20. Mis on oma olemuselt koore biokeemiline ja koore füüsikaline valmimine? · Füüsikaline valmimine on seotud koore rasvakuulikestes oleva rasva kristalliseerumisega · Biokeemiline valmimine on olemuselt koore hapendamine vajaliku happesuse ja aroomiainete nõutava sisalduse saavutamiseks 21. Missugused rasvhapped alandavad piimarasva sulamistemperatuuri Lühemaahelaliste rasvhapete enamesinemine alandab sulamistemperatuuri 22. Kas piimarasva hangumistemperatuur on sulamistemperatuurist kõrgem, sellega võrdne või madalam? Rasv sulab kõrgemal temperatuuril, kui toimub selle eelnev hangumine hüsterees. Sulab 28 40 oC Hangub 15 25 oC 23
........ 2. ................................................ 3. ................................................ 4. ................................................ 5. ................................................ 6. ................................................ 7. ................................................ VÕI Tööoperatsioonid: 1. Rõõsa koore eraldamine piima separeerimisel ja selle pastöriseerimine madalal temperatuuril 2. Vajadusel rõõsa koore hapendamine (hapukoorevõi, rõõsakoorevõi) 3. Koore kirnutamine võiks 4. Rasvapallide kogumine, soolamine ja pressimine 5. Või sõtkumine ühtlaseks massiks ja või pakkimine MARGARIIN Saadakse loomsete rasvade, hüdrogeenitud rasvade, taimeõli ja mereloomade rasvade segu emulgeerimnisel kas võiga, piimaga või veega. 11
tambilasnaga suures künas. Aganaleiba tehti ka tuulamata viljast. Rabatud rukis lasti ainult läbi hõreda sari. Kõik, mis sarjast läbi tuli – viljaterad, aganad (kõluterad, sõklad, ohted, lehe- ja varreosakesed, umbrohuseemned), kõlkad, kõrretükid – pandi kotti jahvatamist ootama. Aganane leib oli must ja rabe nagu turvas, kraapis kurku ja oli valus süüa. 11. Leivategu kui protsess Leivateoga kaasnevad tööd Juuretise valmistamine Juure segamine ja hapendamine Taina sõtkumine ja kergitamine Leivaahju kütmine Leivapätside vormimine ja kergitamine Juuretise võtmine säilitamiseks Leiva küpsetamine I etapp Segatakse juuretis 1–1,2 l sooja (40°C) veega. Lisatakse rukkijahu nii palju, et lusikaga segades jääb paksem hapukooretaoline mass. Nõu kaetakse käterätikuga ning pannakse 12–18 tunniks seisma. Kääritusajast sõltub leiva happesus. II etapp Võetakse ära juuretis järgmise korra leivateoks, mida säilitatakse külmikus.
Seetõttu on selle väljauhtumine mullast tühine. 5. Lämmastikuga mullas toimuvad protsessid – ammonifikatsioon ehk org. lämmastikühendite mineraliseerumise esimene etapp, toimub mikroorganismide toimel. Mulla õhustustingimused ja reaktsioon pole olulised, küll on aga seda temp. Selline ammoniaak jääb osaliselt mullalahusesse või seotakse mullakolloidide poolt, on taimedele omastatav lämmastik. Anaeroobsetes tingimustes toimub nitrifikatsioon ehk siis ammooniumühendite hapendamine lämmastikushappeks ja sealt edasi neutraalseis või nõrgalt happelistes muldades edasi lämmastikhappeks. Nitrifikatsiooniks ebasoodsates tingimustes areneb denitrifikatsioon, mille käigus viiakse lämmastik anaeroobsetes tingimustes üle molekulaarseks lämmastikuks või happelistes muldades lämmastikoksiidideks, mis lenduvad ja põhjustavad suure lämmastikukao mullast. 9
Milliseid kultuure kasutatakse? Piimatööstuses toimub hapupiimatoodete, juustu, hapukoorevõi jmt valmistamine piimhappelise käärimise baasil. Moodustunud piimhappe toimel keskkond hapustub, kaseiin ja teised piimavalgud denatureeruvad ning leiab aset valkude väljasadestumine. Piimhappebakterid osalevad koos pärmidega ka leivataigna kääritamises. Laialdaselt praktiseeritav kapsaste, kurkide ja teiste taimsete toiduainete hapendamine on piimhappelisel käärimisel baseeruv bioloogiline konserveerimine. Sama protsessiga on tegemist ka heina sileerimisel. Vorstitööstuses kasutatakse piimhappebakterite juuretisi mõne vorstiliigi (nn fermenteeritud vorstid) valmistamisel spetsiifilise maitse, konsistentsi ja värvi saavutamiseks. 8) Selgita, kuidas klassifitseeruvad pärmseened hapnikusse suhtumise alusel. Paljud pärmid on fakultatiivsed anaeroobid - anaeroobsetes tingimustes saavad nad energiat
Ahjust väljavõetud leivad pandi leivaastja kaanele või lauale ritta, tehti pealt veega, rannakülades ka kalasoolveega märjaks, kaeti puhta riidega ja jäeti jahtuma. Pulma- ja matuse-, samuti suuremate pühade leivana hakkas 19. sajandi keskel mõisate eeskujul rukkipüülist peen- ehk peenike leib levima. Selle tainas valmistati keeva veega ja ilma juuretiseta ning seda hapendati kolm päeva, iga päev mitu korda kloppides. Tainas sõtkuti kolmandal päeval. Et taina hapendamine kestis kolm päeva, kutsuti peenleiba ka kolmepäevaleivaks. 19. sajandi lõpus tuli pühadeleivana tarvitusele ka lihtjahust magushapu ehk hapumagus leib. See valmistati samuti keeva veega, hiljem lisati juuretis, seejärel hapendati kaks päeva. Magushapu leib levis laiemalt 20. sajandi alguses ja sai peamiselt Lääne-Eesti saartel igapäevaseks leivaks (Viires, 1995). Peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis küpsetati pühadeks rukkilinnasejahust kakkusid ja
Lämmastik Lämmastiku kõrvaldamiseks sobib kõige paremini bioloogiline meetod, muud füüsikalis- keemilised meetodid ei ole selleks üldjuhul majanduslikult õigustatud. Lämmastik eraldatakse veest nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsessis. Reovees on lämmastik peamiselt +¿ ammooniumiioonina (N H ¿ ), mille hapendumisel, näiteks reovee sattudes veekogusse, 4 tarbitakse vees lahustunud hapnikku. Vastav ammooniumi hapendamine võidakse läbi viia kontrollitult reoveepuhastusjaamas bioloogilise puhastuse protsessis. Ammiooniumiioonid −¿ hapenduvad autotroofsete bakterite toimel algul nitritiioonideks (N O ¿ ) ja seejärel 2 −¿ nitraatioonideks (N O ¿ ). Seda protsessi nimetatakse nitrifikatsiooniks. Nitrifikatsioon ei ole
Lämmastiku kõrvaldamiseks sobib kõige paremini bioloogiline meetod, muud füüsikalis-keemilised meetodid ei ole selleks üldjuhul majanduslikult õigustatud. Lämmastik eraldatakse veest nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsessis. Reovees on lämmastik +¿ peamiselt ammooniumiioonina (N H ¿ ), mille hapendumisel, näiteks reovee sattudes veekogusse, 4 tarbitakse vees lahustunud hapnikku. Vastav ammooniumi hapendamine võidakse läbi viia kontrollitult reoveepuhastusjaamas bioloogilise puhastuse protsessis. Ammiooniumiioonid hapenduvad autotroofsete −¿ −¿ bakterite toimel algul nitritiioonideks (N O ¿ ) ja seejärel nitraatioonideks (N O ¿ ). Seda protsessi 2 3 nimetatakse nitrifikatsiooniks
10. Reovete keemiline puhastus - Keemiline sadestamine o Koagulatsioon - alumiinium-, raua-, kaltsiumisoolade lisamine liituvad suuremateks helvesteks o heljum settib o vaja hästi segada - Neutraliseerimine o kui pH erineb 7-st olulisel määral o lubjakivi, lubi, seebikivi, sooda o CO2, happed - Oksüdatsioon ja taandamine o hapendamine – klooriühendid, vesinikperoksiid, kaaliumpermanganaat o taandamine – vääveldioksiid, naatriumvesiniksulfit, rauasoolad - Desinfitseerimine o hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme o vanasti kloor o osoon, UV Reovete keemiliseks puhastamiseks kasutatakse keemilist sadestamist, neutraliseerimist, oksüdatsiooni ja taandamist ning desinfitseerimist. Keemilise sadestamise käigus lisatakse
5. Lämmastikuga mullas toimuvad protsessid ammonifikatsioon ehk orgaaniliste lämmastikühendite mineraliseerumise esimene etapp, toimub mikroorganismide toimel. Mulla õhustustingimused ja reaktsioon pole olulised, küll on aga seda temp. Selline ammoniaak jääb osaliselt mullalahusesse või seotakse mullakolloidide poolt, on taimedele omastatav lämmastik. Anaeroobsetes tingimustes toimub nitrifikatsioon ehk siis ammooniumühendite hapendamine lämmastikushappeks ja sealt edasi neutraalseis või nõrgalt happelistes muldades edasi lämmastikhappeks. Nitrifikatsiooniks ebasoodsates tingimustes areneb denitrifikatsioon, mille käigus viiakse lämmastik anaeroobsetes tingimustes üle molekulaarseks lämmastikuks või happelistesmuldades lämmastikoksiidideks, mis lenduvad ja põhjustavad suure N-kao mullast. 6. Taimetoitainete neeldumine mullas 1) Mehhaaniline neeldumine mullla filtreerimisvõime
p. 2.4). Fosfori bioloogiline sidumine toimub reovee bioloogilisel puhastamisel, kus luuakse vahelduvait anaeroobne ja aeroobne keskkond, mille tulemusena fosfaadid akumuleeruvad baktermassis ja kõrvaldatakse süsteemist koos liigmudaga. Lämmastik eraldatakse veest nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsessis. Reovees on lämmastik peamiselt ammooniumiioonina (NH4+), mille hapendumisel, näiteks reovee sattudes veekogusse, tarbitakse vees lahustunud hapnikku. Vastav ammooniumi hapendamine võidakse läbi viia kontrollitult reoveepuhastusjaamas bioloogilise puhastuse protsessis. Ammooniumiioonid hapenduvad autotroofsete bakterite toimel algul nitritioonideks (NO2-) ja seejärel nitraatioonideks (NO3-). Seda protsessi nimetatakse nitrifikatsiooniks. Nitrifikatsioon ei ole lämmastiku ärastuse protsess, vaid lämmastik läheb siin üle teise, keskkonnale vähem ohtlikku vormi. Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid taandatakse gaasiliseks
2. Parasiitideks (kasvavad ja arenevad elusorganismide kudedes, enamus neist võivad tarvitada ka surnud organismide orgaanilisi ühendeid). Heterotroofne süsinikuga toitumisviis on iseloomulik kemoorganotroofidele. Paljud mikroorganismid on miksotroofid, s.o nad võivad ühelt toitumistüübilt üle minna teisele. 13. Mikroorganismide hingamine ja hingamistüübid Hingamisprotsess on oma olemuselt substraadi hapendamine, kus bakterid saavad energiat. Hingamisprotsess toimub aeroobsel või anaeroobsel teel. Vastavalt sellele nimetatakse neid kas aeroobseteks või anaroobseteks mikroorganismideks. Aeroobsed mikroorganismid vajavad kasvamiseks ja paljunemiseks hapnikku. Anaeroobsed mikroorganismid ei vaja kasvamiseks ega paljunemiseks õhuhapnikku, elavad ainult hapnikuvabas keskkonnas. Leidub veel ka mikroorganisme, mis paiknevad nende kahe rühma vahepeal
kõrvaldatakse süsteemist koos liigmudaga. Lämmastiku kõrvaldamiseks sobib kõige paremini bioloogiline meetod, muud füüsikalis-keemilised meetodid ei ole selleks üldjuhul majanduslikult õigustatud. Lämmastik eraldatakse veest nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsessis. Reovees on lämmastik peamiselt ammooniumiioonina (NH4+), mille hapendumisel, näiteks reovee sattudes veekogusse, tarbitakse vees lahustunud hapnikku. Vastav ammooniumi hapendamine võidakse läbi viia kontrollitult reoveepuhastusjaamas bioloogilise puhastuse protsessis. Ammooniumiioonid hapenduvad autotroofsete bakterite toimel algul nitritioonideks (NO2-) ja seejärel nitraatioonideks (NO3-). Seda protsessi nimetatakse nitrifikatsiooniks. Nitrifikatsioon ei ole lämmastiku ärastuse protsess, vaid lämmastik läheb siin üle teise, keskkonnale vähem ohtlikku vormi. Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid
käsitsi etikette purkidele peale kleepima. 1966. aastal valmis uus tootmishoone ja toodi Ungarist esimene imikutoitude liin ja alustati imikutoodete tootmist 11 tootenimetusega, millest tänaseni on tootmises: hõrk õunapüree, mannaga kõrvitsapüree ja porgandimehu. Toodeti esimesed lastekonservid Eestis. 1973. aasta alguseks moodustati uus, iseseisev tootmisüksus- pooltoodete tsehh. Tsehhi töötajaskonna hooleks oli puuvilja-marjamahlade ja püreede tootmine, kurkide soolamine ja kapsa hapendamine. Sel perioodil juurutati mahlade aseptilise säilitamise tehnoloogia. 1977. aastal töötati välja ja kinnitati uus kaubamärk 1981. aastal anti Tartu Konservitehas üle toiduainetööstuse ministeeriumi alluvusest vastloodud aiandusministeeriumile. Sama aasta augustis liideti tehasega osa seni Tartu Kaubandusvalitsusele kuulunud Aardla puu- ja köögiviljabaasist mahtuvusega 3600 tonni, 13 aedviljakauplust ja kiosk. Tehasele anti ka kohustuslik jae- ja
· temperatuur - optimaalsest temperatuurist madalamad temperatuurid pidurdavad mikroorganismide paljunemist, kõrgemad temperatuurid hävitavad mikroorganisme · niiskus mikroobid kasutavad vaba vett · lahustunud ainete kontsentratsioon soola ja suhkru kasutamine töötlemisel ja säilitamisel · õhu juurdepääs vajavad paljunemiseks hapnikku, vaakumpakendid, reguleeritud atmosfäär · toidu happesus mrineerimine, hapendamine · kiirgusenergia toidu säilimisaja pikendamine · keemilised ühendid säilitusained, antiseptilised ühendid, desinfitseerivad ühendid · mikroorganismide omavahelised suhted (konkurents) healoomulised suhted või konkureerivad 3. Kaupade kvaliteedi määramise meetodid. Ristsaastumine. Kaubaline naabrus. Kvaliteedi määramiseks teevad tootjad kas ise või lasevad teha pidevalt erinevaid teadusuuringuid. Kvaliteedi
Ülesanded: Muld on suurim loodusvara, selle tundmisest ja kasutamisest sõltub elukeskkond ja majandus (põllumajanduse tootmisvahend). Mullateadus on üks loodusteaduse distsipliine, tähtsamaid agronoomilisi distsipliine,mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, mullas kulgevaid protsesse, viljakust ja selle parandamise võtteid ja kasutamist ja kaitset. Mulateadus uurib: 1) mul atahket faasi 2) mulla mulla vedelat faasi 3)mulla gaasilist faasi. Mullateadus jaguneb: 1)mulla geneetika- osa teadusest, mis uurib muldade kujunemist ja arenemist 2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusreziimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas. 4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka mullatoitereziim (kuidas taimed on varustatud toitainetega ühel või teisel mullal). 5)Mulla bioloogia- uurib elusorganisme ja nende laguprodukte mullas. ...
Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused (SO2) happevihmu, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosoolid- Aerosooli üks tähtsaimaid omadusi puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. Osakeste suurused. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias ...
Selleks leotatakse nahka ammooniumisoolade lahustes. Pikeldamine. Pikeldamine muudab nahka happelisemaks. See on eriti kasulik mineraalparkimise jaoks. Pikeldamisseguks on tavaliselt happe ja keedusoola (NaCl) lahus. Hape lõhub kollageenis osa vesiniksidemeid ja ioonseid sidemeid, mistõttu nahk muutub veelgi plastilisemaks. Nahast tõrjutakse välja ka liigne vesi selle protsessi käigus Pikeldamise tähtsus on eriti suur karusnahkade korral, kuna neid ei saa painimisega hõrendada. Hapendamine jahust valmistatud taigna abil on pikeldamise erivõte, kuna siin tekib taigna hapnemisel piimhape, struktuuri aitavad hõrendada ka mitmesugused ensüümid. Hapendamise kestvust tuleb järlgida. Liiga pikalt töötlemisel võib karv lahti tulla. Rasva eemaldamine. Rasva võib vaatamata esialgsele mehhaanilisele rasva eemaldamisele sisalduda nahas veel küllaltki palju. See on märgatav nende loomade korral, kelle nahaalune rasvakiht on paks lammas, siga. Rasva võib sisalduda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
