· Mis tähtsus on bakteritel looduses? Bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide- süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli looduslikes ringetes. Aineringe; lagundajad. · Millega tegeleb biotehnoloogia? Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haru, mis kasutab mitmesuguste organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. · Tooge biotehnoloogiliste protsesside näiteid, milles rakendatakse baktereid. Toiduainete hapendamine, biotõrje, metallide tootmine, valguliste ensüümide tootmine. · Kuidas saab baktereid kasutada seenhaiguste tõrjeks? Vajalikud bakteritüved eraldatakse loodusest või konstrueeritakse insenergeneetiliste meetoditega hakatakse sünteesima taimeparasiitidele toksilisi ühendeid. · Millest tuleneb osa bakterite patogeensus? Nende tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest märkainetest bakteritoksiinidest.
1. RAKU EHITUS JA TALITUS 1.1. RAKUTEOORIA KUJUNEMINE Tsütoloogia e. rakuteaduse sünniks võib lugeda XVII saj keskpaika - valgusmikroskoobi leiutamist Robert Hook'i poolt. MILLES SEISNEB RAKUTEOORIA? * Kõik organismid on rakulise ehitusega (avastas Theor Schwann). * Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel (sõnastas Rudolf Virchow). - rakud tekivad ainult rakkudest - uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel - organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. - avaldub selles, et teatava talitusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus KUIDAS RAKKE UURITAKSE? Tänapäeval kasut. tihti binokulaarseid mikroskoope, mis lubavad uurijal vaadelda preparaati kahe silmaga. Mõnikord on otstarbekas kasut. stereomikroskoopi kasut. enamasti su...
Ahjust väljavõetud leivad pandi leivaastja kaanele või lauale ritta, tehti pealt veega, rannakülades ka kalasoolveega märjaks, kaeti puhta riidega ja jäeti jahtuma. Pulma- ja matuse-, samuti suuremate pühade leivana hakkas 19. sajandi keskel mõisate eeskujul rukkipüülist peen- ehk peenike leib levima. Selle tainas valmistati keeva veega ja ilma juuretiseta ning seda hapendati kolm päeva, iga päev mitu korda kloppides. Tainas sõtkuti kolmandal päeval. Et taina hapendamine kestis kolm päeva, kutsuti peenleiba ka kolmepäevaleivaks. 19. sajandi lõpus tuli pühadeleivana tarvitusele ka lihtjahust magushapu ehk hapumagus leib. See valmistati samuti keeva veega, hiljem lisati juuretis, seejärel hapendati kaks päeva. Magushapu leib levis laiemalt 20. sajandi alguses ja sai peamiselt Lääne-Eesti saartel igapäevaseks leivaks (Viires, 1995). Peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis küpsetati pühadeks rukkilinnasejahust kakkusid ja
lagundavaid ensüüme.) · Toiduainetetööstuses (proteaas piima kalgendamiseks juustu tootmisel, erinevad ensüümid tärklisest suhkru tootmisel. · Tekstiilitööstus · Amülaas tärklise lagundamiseks Toidu omaduste parandamiseks: · Seentest saadud ensüümid kalgendavad piima juustu tootmisel, parandavad leiva ja õlle omadusi. · Pintselhalliku abil toodetakse hallitusjuustu ja salaamit. · Köögiviljade hapendamine (kurk,kapsas) · Pärmitaigen leib,sai, jne BIOTÕRJE · Kändude töötlemine kaitsmaks parasiitseene juurepessu eest. · Fermoonid: kahjusputukate meelitamine püünistesse putukate hormonilaadsete lõhnaainete abil · Bakteritoksiinid kahjurputukate vastu. Põllumajanduses: · Silo valmistamisel · Mügarbakterid küntakse mulda Reoveepuhastamisel · See süsteem põhineb mõningate mikroorganismide võimel kasutada teatud tingimustes toitumiseks saasteaineid.
garneerimiseks, kuivatamiseks, sügavkülmutamiseks. 1.3 Kapsad Nimi Maitse, kuju, värvus Toiteväärtus Kulinaarne kasutus Iseloomulik tunnus Valge peakapsas Kapsa spetsiifiline Sisaldab Kapsast võib süüa Hapendamine teeb kibekas maitse on märkimisväärset toorelt (salatina) kapsa kergemini tingitud sinepiõlidest. kogust C- või seeditavaks, Tihedalt üksteise vastu vitamiini, sisaldab kuumtöödeldult. muudab tekstuuri ja surutud lehed ka E-, K- ja U- maitset, kuid moodustavad lühikese vitamiini
Lämmastik Lämmastiku kõrvaldamiseks sobib kõige paremini bioloogiline meetod, muud füüsikalis- keemilised meetodid ei ole selleks üldjuhul majanduslikult õigustatud. Lämmastik eraldatakse veest nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsessis. Reovees on lämmastik peamiselt +¿ ammooniumiioonina (N H ¿ ), mille hapendumisel, näiteks reovee sattudes veekogusse, 4 tarbitakse vees lahustunud hapnikku. Vastav ammooniumi hapendamine võidakse läbi viia kontrollitult reoveepuhastusjaamas bioloogilise puhastuse protsessis. Ammiooniumiioonid −¿ hapenduvad autotroofsete bakterite toimel algul nitritiioonideks (N O ¿ ) ja seejärel 2 −¿ nitraatioonideks (N O ¿ ). Seda protsessi nimetatakse nitrifikatsiooniks. Nitrifikatsioon ei ole
Lämmastiku kõrvaldamiseks sobib kõige paremini bioloogiline meetod, muud füüsikalis-keemilised meetodid ei ole selleks üldjuhul majanduslikult õigustatud. Lämmastik eraldatakse veest nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsessis. Reovees on lämmastik +¿ peamiselt ammooniumiioonina (N H ¿ ), mille hapendumisel, näiteks reovee sattudes veekogusse, 4 tarbitakse vees lahustunud hapnikku. Vastav ammooniumi hapendamine võidakse läbi viia kontrollitult reoveepuhastusjaamas bioloogilise puhastuse protsessis. Ammiooniumiioonid hapenduvad autotroofsete −¿ −¿ bakterite toimel algul nitritiioonideks (N O ¿ ) ja seejärel nitraatioonideks (N O ¿ ). Seda protsessi 2 3 nimetatakse nitrifikatsiooniks
10. Reovete keemiline puhastus - Keemiline sadestamine o Koagulatsioon - alumiinium-, raua-, kaltsiumisoolade lisamine liituvad suuremateks helvesteks o heljum settib o vaja hästi segada - Neutraliseerimine o kui pH erineb 7-st olulisel määral o lubjakivi, lubi, seebikivi, sooda o CO2, happed - Oksüdatsioon ja taandamine o hapendamine – klooriühendid, vesinikperoksiid, kaaliumpermanganaat o taandamine – vääveldioksiid, naatriumvesiniksulfit, rauasoolad - Desinfitseerimine o hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme o vanasti kloor o osoon, UV Reovete keemiliseks puhastamiseks kasutatakse keemilist sadestamist, neutraliseerimist, oksüdatsiooni ja taandamist ning desinfitseerimist. Keemilise sadestamise käigus lisatakse
ühendeid, mida seedeensüümid lagundada ei suuda.(varustavad osade vitamiinidega) bakterid asustavad enamiku loomariigi seedeelundkonna. Inimese organismis on ka patogeenseid baktereid(kaitsemehhanismid hoiavad ära paljunemise) Bakteri kasutus- toiduainete, farmaatsia, tekstiilitööstuses, energeetikas, loomakasvatuses, keskkonnakaitses, meditsiinis. Biotehnoloogia alane- kurgi,kapsa, piima jt toiduainete hapendamine (juust) biotõrje, seenhaiguste tõrje. Valguliste ensüümide tootmine, antibiootikumid PÄRILIKKUS Geneetika- teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi genoom- kromosoomikomplekt, mis sisaldab geneetilist materjali(24 kromosoomi) Genotüüp-ühele isendile omane geenide ja erivormide kogum. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum Keskkonna tingimused mõjutavad tunnuste avaldumist.(soodustab või pidurdab geenide poolt
a) kõrgpastöriseerimine kuumutatakse piima suure surve all 130° juures mõni sekund ainult b) steriliseerimine 100-120° 30 min 2 tundi (konservid lihast ja kalast) 2) konserveerimine madala temperatuuri abil a) jahutamine 0+2° 5 päeva kuni 1 kuu aega b) külmutamine 20-40° juures kuni 1 aastani 3) soolamine liha, kala, seened, maitserohelised 4) marineerimine kasutatakse äädikat 5) hapendamine soola veega 6) suhkru abil konserveerimine kõige vanim konserveerimisviis, vett jääb vähem, seepärast säilitusaeg on pikkem 7) suitsutamine võib toiduaine soolata, siis suitsetamise käigus eraldub vesi ja mikroorganismile, kahjulike suitsus leiduvate ainetega immutamine a) külmsuitsutamine 20+40° mõnu päev kuni nädal (kala) b) kuumsuitsutamine 70+140° 15 min kuni mõni tund. Toiduainete säilitamist mõjutavad tegurid
5. Lämmastikuga mullas toimuvad protsessid ammonifikatsioon ehk orgaaniliste lämmastikühendite mineraliseerumise esimene etapp, toimub mikroorganismide toimel. Mulla õhustustingimused ja reaktsioon pole olulised, küll on aga seda temp. Selline ammoniaak jääb osaliselt mullalahusesse või seotakse mullakolloidide poolt, on taimedele omastatav lämmastik. Anaeroobsetes tingimustes toimub nitrifikatsioon ehk siis ammooniumühendite hapendamine lämmastikushappeks ja sealt edasi neutraalseis või nõrgalt happelistes muldades edasi lämmastikhappeks. Nitrifikatsiooniks ebasoodsates tingimustes areneb denitrifikatsioon, mille käigus viiakse lämmastik anaeroobsetes tingimustes üle molekulaarseks lämmastikuks või happelistesmuldades lämmastikoksiidideks, mis lenduvad ja põhjustavad suure N-kao mullast. 6. Taimetoitainete neeldumine mullas 1) Mehhaaniline neeldumine mullla filtreerimisvõime
Eraldub hapnik Rohebakterid Hapnik ei eraldu Purpurbakterid Hapnik ei eraldu · Hingamine Aeroobne Vajavad hapniku Anaeroobne Kasutab hapniku asemel sulfaat- ja nitraatioone Eritavad redutseeritud vorme H2S N2O N2 Kääritajad · Kasutamine Tööstus Toiduainete tootmine Hapendamine Antibiootikumid Ensümid Toidupaksendajad Aminohapped Vitamiin B12 Põllumajandus Bakterväetised Komposti valmimine Silo valmistamine Suuhaiguste tõrjeks Hetivee puhastamine Biopuhastid Bioloogia Page 32 Küsimused 25. november 2009. a. 17:30 1
p. 2.4). Fosfori bioloogiline sidumine toimub reovee bioloogilisel puhastamisel, kus luuakse vahelduvait anaeroobne ja aeroobne keskkond, mille tulemusena fosfaadid akumuleeruvad baktermassis ja kõrvaldatakse süsteemist koos liigmudaga. Lämmastik eraldatakse veest nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsessis. Reovees on lämmastik peamiselt ammooniumiioonina (NH4+), mille hapendumisel, näiteks reovee sattudes veekogusse, tarbitakse vees lahustunud hapnikku. Vastav ammooniumi hapendamine võidakse läbi viia kontrollitult reoveepuhastusjaamas bioloogilise puhastuse protsessis. Ammooniumiioonid hapenduvad autotroofsete bakterite toimel algul nitritioonideks (NO2-) ja seejärel nitraatioonideks (NO3-). Seda protsessi nimetatakse nitrifikatsiooniks. Nitrifikatsioon ei ole lämmastiku ärastuse protsess, vaid lämmastik läheb siin üle teise, keskkonnale vähem ohtlikku vormi. Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid taandatakse gaasiliseks
15. KONSERVEERITUD, SÜGAVKÜLMUTATUD JA KUIVATATUD TOOTED. TOIDUKONTSENDRAADID. 15.1 Konsenveerimine. Konsenveerimine on toiduainete säilitamise meetod, mille all mõeldakse toiduainete selliseid töötlemisviise, mis pikendavad nende säilimis aega. Konsenveerimine kahjustab kõige vähem loomulikke omadusi või isegi parandab neid. Erinevateks konsenveerimise viisideks on sterilisserimine, pastöriseerimine, külmutamine, hapendamine ja marineerimine, soolamine, kuivatamine, suitsutamine. Kuivatamine - on toiduainete lihtsamaid ja vanimaid säilitusviise, mis põhineb veesisalduse vähendamisel. Vee kõrvaldamine toiduainest pidurdab mikroobide elutegevust ja aeglustab biokeemiliste protsesside kulgemist. Lihtkuivatamine - kuivatamine võib toimuda erinevatel temperatuuridel. Liiga jahedas kuivatamisel on vee aurumine väga aeglane ja toiduained võivad lõpuks hallitama minna
UURIMUSTÖÖ ,,Seened ja bakterid " Ingrid Tarmu TTG 11kl. Juhendaja Sanne Keerd 2010 Sisukord: Se ened, nende jagune mine. Se ente siseehitus. Se ened. Mürkseened. Se ente tähtsus. Hallitusseened. Hallitusseente süste maatika. Lisa nr. 1 Eukarüootsete rakkude võrdlus. Lisa nr. 2 Kevadkorgits. Lisa nr. 3 Kollapii mliudik. Lisa nr. 4 Bakterid: Bakterid. Bakterite üldiseloo mustus. Bakterite ehitus. Bakterite ainevahetus ja toitumine. Bakterite paljune mine. Bakterite kasutamine, tähtsus. Lisa nr. 5 Prokürootsete ja eukarootse... Lisa nr. 6 Bakterhaigused SEENED ...
Generatsiooniaega on aeg, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks. Looduses on bakteritel asendamatu roll orgaanilise aine lagundajana destruendid. Bakterite tegevuse piiramine: Pastöörimine: lühiajaline kuumutamine 80-90° juures 1 minuti jooksul hävivad spoorideta bakterid. Steriilimine: pikaajaline kõrgel (üle 100°) temperatuuril kuumutamine 20-30 min Toiduainete soolamine, suitsutamine, kuivatamine, marineerimine, hapendamine, sügavkülmutamine. IV ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS Autotroofid: organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest: rohelised taimed, protistidest vetikad, tsüanobakterid, samblikud Heterotroofid: organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsiooni: loomad, seened, bakterid, algloomad
2. Parasiitideks (kasvavad ja arenevad elusorganismide kudedes, enamus neist võivad tarvitada ka surnud organismide orgaanilisi ühendeid). Heterotroofne süsinikuga toitumisviis on iseloomulik kemoorganotroofidele. Paljud mikroorganismid on miksotroofid, s.o nad võivad ühelt toitumistüübilt üle minna teisele. 13. Mikroorganismide hingamine ja hingamistüübid Hingamisprotsess on oma olemuselt substraadi hapendamine, kus bakterid saavad energiat. Hingamisprotsess toimub aeroobsel või anaeroobsel teel. Vastavalt sellele nimetatakse neid kas aeroobseteks või anaroobseteks mikroorganismideks. Aeroobsed mikroorganismid vajavad kasvamiseks ja paljunemiseks hapnikku. Anaeroobsed mikroorganismid ei vaja kasvamiseks ega paljunemiseks õhuhapnikku, elavad ainult hapnikuvabas keskkonnas. Leidub veel ka mikroorganisme, mis paiknevad nende kahe rühma vahepeal
--- 1 Tiitelleht Autor: Külli Relve, Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Evi Piirsalu, Anu Parts, Anne Kivinukk Pealkiri: Bioloogia töövihik 8. klassile, 2. osa Klass: 8. klass Elektroonne materjal: lk 1-43 Kohandatud reljeefsete joonislehtede komplekt: 1 köide Tekstitoimetaja: Elge Leiten Kohandatud materjali väljaandev asutus ja aasta: Tartu Emajõe Kool 2013 --- 2 Originaalteose koondinfo Väljaandja kinnitab: töövihik vastab kehtivale põhikooli riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele. Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid: Külli Relve Pt 25 ül 2, pt 26, 28, 29-30, pt 34 ül 6, pt 36, 37, 38-39; Helle Järvalt Pt 31, 32-33. Aiki Jõgeva Pt 21 ül 2-5, pt 23 ül 2-4, pt 35 ül 1, 4; Merike Kilk Pt 24, 27. Edith Maasik Pt 20, 22. Evi Piirsalu Pt 25 ül 1, 3-6, pt 34 ül 1-3, 5, 7; Anu Parts Pt 22 ül 4, pt 21 ül 1, pt 23 ül 1, 3; Anne Kivinukk P...
kõrvaldatakse süsteemist koos liigmudaga. Lämmastiku kõrvaldamiseks sobib kõige paremini bioloogiline meetod, muud füüsikalis-keemilised meetodid ei ole selleks üldjuhul majanduslikult õigustatud. Lämmastik eraldatakse veest nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsessis. Reovees on lämmastik peamiselt ammooniumiioonina (NH4+), mille hapendumisel, näiteks reovee sattudes veekogusse, tarbitakse vees lahustunud hapnikku. Vastav ammooniumi hapendamine võidakse läbi viia kontrollitult reoveepuhastusjaamas bioloogilise puhastuse protsessis. Ammooniumiioonid hapenduvad autotroofsete bakterite toimel algul nitritioonideks (NO2-) ja seejärel nitraatioonideks (NO3-). Seda protsessi nimetatakse nitrifikatsiooniks. Nitrifikatsioon ei ole lämmastiku ärastuse protsess, vaid lämmastik läheb siin üle teise, keskkonnale vähem ohtlikku vormi. Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid
käsitsi etikette purkidele peale kleepima. 1966. aastal valmis uus tootmishoone ja toodi Ungarist esimene imikutoitude liin ja alustati imikutoodete tootmist 11 tootenimetusega, millest tänaseni on tootmises: hõrk õunapüree, mannaga kõrvitsapüree ja porgandimehu. Toodeti esimesed lastekonservid Eestis. 1973. aasta alguseks moodustati uus, iseseisev tootmisüksus- pooltoodete tsehh. Tsehhi töötajaskonna hooleks oli puuvilja-marjamahlade ja püreede tootmine, kurkide soolamine ja kapsa hapendamine. Sel perioodil juurutati mahlade aseptilise säilitamise tehnoloogia. 1977. aastal töötati välja ja kinnitati uus kaubamärk 1981. aastal anti Tartu Konservitehas üle toiduainetööstuse ministeeriumi alluvusest vastloodud aiandusministeeriumile. Sama aasta augustis liideti tehasega osa seni Tartu Kaubandusvalitsusele kuulunud Aardla puu- ja köögiviljabaasist mahtuvusega 3600 tonni, 13 aedviljakauplust ja kiosk. Tehasele anti ka kohustuslik jae- ja
· temperatuur - optimaalsest temperatuurist madalamad temperatuurid pidurdavad mikroorganismide paljunemist, kõrgemad temperatuurid hävitavad mikroorganisme · niiskus mikroobid kasutavad vaba vett · lahustunud ainete kontsentratsioon soola ja suhkru kasutamine töötlemisel ja säilitamisel · õhu juurdepääs vajavad paljunemiseks hapnikku, vaakumpakendid, reguleeritud atmosfäär · toidu happesus mrineerimine, hapendamine · kiirgusenergia toidu säilimisaja pikendamine · keemilised ühendid säilitusained, antiseptilised ühendid, desinfitseerivad ühendid · mikroorganismide omavahelised suhted (konkurents) healoomulised suhted või konkureerivad 3. Kaupade kvaliteedi määramise meetodid. Ristsaastumine. Kaubaline naabrus. Kvaliteedi määramiseks teevad tootjad kas ise või lasevad teha pidevalt erinevaid teadusuuringuid. Kvaliteedi
uhmrinuiaga suurmeiks (tangudeks). Odrajahu segati mitmete taimede puruga ning lisati vett või piima. Saadud taignast küpsetati tule paistel või kuuma tuha sees paistekakud. 2500 2000 aastat tagasi Sellesse ajajärku ulatub esimeste käsikivide tarvitamine. 1000 200 aastat tagasi Odra kõrval tuli kasutusele uus teravili rukis. Samuti jõudsid Eesti alale tähtsa uuendusena veskid. Leiutati taigna kergitamine ehk hapendamine. Õpiti ehitama suuri leivaahje. Nigela viljasaagi, sõdade ning näljahädade tõttu segati rukkileiva taignasse palju aganaid. Saadud leiva kohta öeldi, et see oli nii kerge, et tuul võis ta lendu tõsta. 150 aastat tagasi Suurenenud viljasaagid võimaldasid puhta aganateta leivataigna valmistamist. Taigent hakati valmistama tuulatud viljast jahvatatud jahust. Suurtes peredes küpsetati leiba pikaks ajaks ette. Pätsid olid ümmargused ja suured, kaalusid 6 12 kg
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õpp...
Ülesanded: Muld on suurim loodusvara, selle tundmisest ja kasutamisest sõltub elukeskkond ja majandus (põllumajanduse tootmisvahend). Mullateadus on üks loodusteaduse distsipliine, tähtsamaid agronoomilisi distsipliine,mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, mullas kulgevaid protsesse, viljakust ja selle parandamise võtteid ja kasutamist ja kaitset. Mulateadus uurib: 1) mul atahket faasi 2) mulla mulla vedelat faasi 3)mulla gaasilist faasi. Mullateadus jaguneb: 1)mulla geneetika- osa teadusest, mis uurib muldade kujunemist ja arenemist 2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusreziimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas. 4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka mullatoitereziim (kuidas taimed on varustatud toitainetega ühel või teisel mullal). 5)Mulla bioloogia- uurib elusorganisme ja nende laguprodukte mullas. ...
Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused (SO2) happevihmu, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosoolid- Aerosooli üks tähtsaimaid omadusi puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. Osakeste suurused. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias ...
Selleks leotatakse nahka ammooniumisoolade lahustes. Pikeldamine. Pikeldamine muudab nahka happelisemaks. See on eriti kasulik mineraalparkimise jaoks. Pikeldamisseguks on tavaliselt happe ja keedusoola (NaCl) lahus. Hape lõhub kollageenis osa vesiniksidemeid ja ioonseid sidemeid, mistõttu nahk muutub veelgi plastilisemaks. Nahast tõrjutakse välja ka liigne vesi selle protsessi käigus Pikeldamise tähtsus on eriti suur karusnahkade korral, kuna neid ei saa painimisega hõrendada. Hapendamine jahust valmistatud taigna abil on pikeldamise erivõte, kuna siin tekib taigna hapnemisel piimhape, struktuuri aitavad hõrendada ka mitmesugused ensüümid. Hapendamise kestvust tuleb järlgida. Liiga pikalt töötlemisel võib karv lahti tulla. Rasva eemaldamine. Rasva võib vaatamata esialgsele mehhaanilisele rasva eemaldamisele sisalduda nahas veel küllaltki palju. See on märgatav nende loomade korral, kelle nahaalune rasvakiht on paks lammas, siga. Rasva võib sisalduda
Bakterid täidavad kõigi elusolendite seisukohalt elulise tähtsusega ülesannet: nad teevad võimalikuks hapniku, süsinikdioksiidi ja lämmastikuühendite varude korduva kasutamise. Kui bakterid ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ammenduksid mulla toiduvarud. Roiskumine, sealhulgas toiduainete riknemine, on tavaliselt bakterite tegevuse tagajärg. Bakterite abil toodetakse enamik piimasaadusi, näiteks hapupiim, keefir ja jogurt. Kurkide jmt hapendamine. Inimene kasutab baktereid veel naha parkimisel, linaleotamisel ja reovete puhastamisel. Mügarbaktereid kasutatakse bakterväetisena. Baktereid kasutatakse, et toota : antibiootikume (aktinomütseedid, tetratsükliin), vitamiine, aminohappeid (lõhna- ja maitsetugevdajad, toidulisandid), toidupaksendajaid (kreemid, majonees, sulatatud juust), ensüüme (pesupulber), orgaanilisi happeid ja etanooli (äädikahape, piiritus). Piimhappebakterid
plaatinakatalüsaator, mis jääkperoksiidi ära lagundab. Bensoüülperoksiidi kasutatakse haavade puhastamiseks, aga enam on ta tuntud akne ravis Toiduainete säilimiseks kasutatavad moodused 1. Jahedas hoidmine (paljunemine aeglustub) 2. Külmutamine (osa sureb, osa jääb ellu, aga ei paljune) 3. Kuivatamine (vee puudus takistab kasvu) 4. Soolamine 5. Rohke suhkruga hoidistamine 6. Hoidistamine äädikaga (takistab endospooride idanemist) 7. Hapendamine (hapukurk, hapukapsas, hapupiim) 8. Säilitusained (bensoaadid, sorbaadid jne). 57
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
