91. Naljakas karu-sõit Vanal ajal läinud üks talumees kahe hobusega metsa puid tooma. Ta jätnud ühe hobuse reega niikauaks puudest pisut eemale, et teise hobuse jaoks puid valmis raiuda ja koormat pääle laduda.Metsas kõndinud karu ja õiendanud oma asju. Ta leidnud hobuse tühja reega. Karul tulnud kohe himu hobuse selja künnapuid (seljasooni) välja kiskuma hakata. Roninud ree peale, et niiviisi hobusele ligemale saada ja oma näljahäda kustutada. Aga õnnetuseks ree põhi ei pidanud ja tema jalad vajusid varvade vahelt läbi. Sääl ta siis rabelnud ja kiskunud jalgu välja.Seda aga ei kannatanud hobune, vaid pistnud jooksu. Karu oleks küll nüüd ree päält maha hüpanud, aga ta vaene olnud nelja jalaga ree põhja varvade vahele kõvaste kinni vajunud ja jalad olnud ka maad vastu põlvedest saadik juba katki kistud. Hobune aga kihutanud ilma peatamata edasi, nõnda et lumi aga keend, ega annud sugugi aega vana isandale reelt maha ronida.Mees ei teadnu...
Banaanipuu Kord elanud kolm ahvi, kes kangesti tahtnud leida suurt banaanipuud. Nimed olid neil Jukko, Pekka ning Lukka. Hakkaski pihta jaht suure banaanipuu pärast. Jukko, esimene ahv, proovis leida puud ronides kõige kõrgemasse Kuressaare tippu ehk lossitorni. Kui läbi raske töö ja vaeva kohale jõudnud, vaatas mis ta vaatas puud aga näha polnud. Jukko oli nõutu ja ei osanud midagi teha. Seadis sammud tagasi teiste juurde, et saata teele teine ahv. Järg jõudis Pekka kätte. Tema mõte oli uurida infot otsitava banaanipuu kohta teada tuntud internetist. Leidiski lõpuks Google Mapsi, kus oli kirjeldatud täpset puu asukohta ja järgmine hetk oli juba ahv teel, seljakott seljas. Ilma suurema vaevata leidis ta puu üles ja asus kohe banaane sööma, tegi veel teiste kadedaks ajamiseks oma Iphone-ga pilti suurest ja imelisest banaanipuust. Kuna Pekkat näha polnud alustas oma teed Lukka. Tema kavalus oli minna...
LASNAMÄE GÜMNAASIUM Jana Werle 10.a klass KATKEND BLOGIST Olümpiaaditöö Juhendaja: Monika Sooalu Tallinn 2014 3.jaanuar 2014 Mõtlesin täna, et inimene kogeb iga päev väga palju erinevat, meelde jääb vaid osa. Kummaline on, kuidas unenägudes kõik mosaiigiks sulandub. Unenägu on justkui segiläinud mälupulk, kus eri kaustade failid üksteisega tutvust sobitavad. Siin segunevad nii loetud faktid, mõeldud mõtted, lapsepõlveunistused kui ka tunded. Näiteks miskipärast meenus hiljutine rahvaloendus. Pole kunagi varem näinud unes nii selgelt jutustatud muinasjuttu. Seepärast pidin selle kohe üles kirjutama. Siin see on. Ükskord tegi hiirekuningas oma kuningriig...
Ballaad-keskaja tantsulaul(tunnused:ajalooline,fantastiline) Draama-näidend(tunnused:koomiline,kurb,traagiline) Eepos-lugulaul(tunnused:muinasjumalad,mitte tõene) Jutustus-kellegi teise jutt(Tunnused:Lai sündmustik) Komöödia-koomilise sisuga(tunnused:lõppeb õnnelikult,traagika on sees) Miniatuur-lühike,napp sündmustik(Tunnused:detailne sõnastus) Muinasjutt-väljamõeldis,üleloomulik(tunnused:lõppeb hästi,pahad saavad peksa,algab``Elas kord``,``kuskil maal``,lõppeb ``Kui nad surnud ei ole`` Muistend-rahvaluule liik,kindel aeg,koht,inimene(tunnused:Olendid,fantastiline maa) Mõistatus-rahvaluule liik,varjatud tundemärgid(tunnused:mõista mõista mis see on) Müüt-usundiga seotud,fantastiline jutustus(tunnused:loodusnähtused,jumalad,pooljumalad,elu tekkimine) Naljand-rahvaluule liik,naljakas,lühike(tunnused:naljakas,humoristlik) Novell-tiheda sündmustikuga,(tunnused:lühike,humoorikas,naljakasisuga) Poeem-lüroeepika zanr(tunnused:pike...
1. definitsioonid Aimekirjandus – ehk populaarteaduslik kirjandus, on kirjanduse liik, mille eesmärgiks on laiale auditooriumile selgitada teadust kergemini mõistetavas vormis. lasteentsüklopeedia - lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille pearõhk on sageli illustratsioonidel. fantaasiakirjandus - kirjandusteosed, mis sisaldavad ebareaalseid või üleloomulikke elemente, imepäraseid tegelasi või sündmusi, käsitlevad igapäevamaailma probleeme metafooriselt. narratiiv - ehk lugu, jutustus toimuvast, sündmuste esitamine ajalises järgnevuses kas suuliselt või kirjalikult. alltekst - kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. mütoloogia - Müütide kogum. Teadus, mis tegeleb müütide uurimise ja süstematiseerimisega. müüt - religioosse pärimuse liik, põlvest põlve edasi kanduv usulise tähendusega fantantastiline lugu, mis seletab maailma olemuslikke nähtus...
Kallavere Keskkool Nora Saeed 7.klass Erinevate maade muinasjuttude ,,Vägev vähk ja täitmatu naine", ,,Nõiutud krevett " ja ,, Kuldkalake ,, võrdlemine uurimistöö Juhendaja õp. Anne Sibul Maardu 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 1. Muinasjutt ................................................................................................4 1.1. Muinasjuttudel on omad seadused......................................................................4 1.2. Muinasjuttude liigid.....................................................................................4 2. Muinasjuttude võrdlus ( Vägev väh...
Muinasjutt,muistend,müüt Muistend-rahvajutt,mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või ülemoomulikku nähtust. Seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga,tõsieluline. Keskendub kindlale episoodile. Muistendi liigid: Mütoloogilised ehk usundilised muistendid Tekke- ja seletusmuistendid Ajaloolised muistendid Kohamuustendid Hiiumuistendid( hiiglaste vägiteod) F.R Faehlmann „Müütilised muistendid“ Sundisid paralleelselt „Kalevipoja loomisega“ „Loomine“ „Emajõe sünd“ „Vanemuise kosjaskäik“ „Koit ja hämarik“ „Endla järv ja Juta“ „Vanemuise lahkumine“ Müüt ja muinasjutt Muinasjutt: Kirjaoskusele eelnenud rahvaste ilukirjandus Sajandeid muutunud, teisenenud Molemad peegelelavad ühiskonna kogemusi, mida soovitatakse edasi anda järgnevatele põlvkondadele Räägivad sümbolite keeles Imepärased sündmused ja te...
Muinasjutt Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Klassikaline vendadest Grimmidest lähtuv rahvajuttude zanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelelahutust. Vennad Grimmid on kirjutanud muinasjutu nagu näiteks : "Lumivalgeke" Muinasjuttudel on omad seadused, mida on kirjeldanud Axel Olriku eepiliste seadustega. Selliste tunnuste hulka kuuluvad kindlad algus- ja lõpuvormelid (näiteks "Elas kord...", "Kuskil maal...", "Kui nad surnud ei ole...", "Sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saanud midagi"), oluliste sündmus...
Kohustuslik kirjandus Romantism: 1. Merimee "Carmen" 2. Muinasjutud: Grimmid "Punamütsike"; Perralt "Saabastega kass" ; Andersen "Väike merineitsi" 1 muinasjutt("Inetu Pardipoeg"), Kreutzwald "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mõni muinasjutt. 3. Poe "Usheri maja hukk", "Mõrv rue Morguel" 1 novell vabal valikul 4. Pukin "Jevkeni Onegin" 5. Kreutzwald "Kalevipoeg" (1, viimane ja keskelt mõni lugu) 6. Koidula isemaaluule, Tuglase novella, 1.Liivi luuletusi Realism II p.a 1. Balzac "Isa Goriot" 2. Flaubert "Madame Bobary" 3. Zola "Theresa Raquin" 4. Dostojevsti "Kuritöö ja karistus" 5. Tehhov , 6novelli + "kajakas" => "Palat nr6" "Jonõts" "Inimene Vutlaris" "Kameekon" "Daani koerakesega" "Maja arklitooga" 6. Vilde "Möeküla Piimamees" 7. "Põrgupõhja uus vanapagan" 8. Salinger "Kuristik rukkis"
Lahtine tund 28.02.09 Õp Maria Tsirkova Õppeaine: eesti keel ja kirjandus Klass: 6.a,b Teema: Muinasjutt Eesmärgid 1. Tean, mis on muinasjutt 2. Tean, kuidas täita testi 3. Oskan kasutada kirjavahemärke 4. Oskan näidelda Tunnikäik ajurünnak 1. Millest täna tuleb tunnis juttu ( vaatavad pilti ja arutlevad) Tänane teema on muinasjutt Tunni käik 2. Muinasjutt, mis see on, millised on muinasjutu peamised osad (millega algab, lõpeb, mis on muinasjutus peamised osad) kes, mida ütleb, see kirjutab 3. Teksti jutustamine klassikaaslastele (5 õpilast klassist välja) 4. Kuulab teksti ja täidab testi (Testi täitmine)- kontroll - Teksti arutlus 5. Loevad veelkord teksti -Küsimuste esitamine. 6. Aheljutustamine 7. Joonistamine (Kuidas nägi välja Perkunas) oma pildi kirjeldus ja põhjendus. 8. Kordamine ots...
RAHVALUULE FOLKLOOR JA POPLOOR Sissejuhatus Rahvaluule on rahva vaimne traditsiooniline kunstilooming. Põhitunnused: Rahvaluule on rahva vaimne looming. Rahvaluule on traditsiooniline looming. Rahvaluule on kunstilooming. NB! Rahvaluule liigid võivad olla omavahel põimunud: lauluga kaasneda tants, jutustusega laulud, mõistatused ja kõnekäänud. Rahvaluule on: anonüümne (autor pole teada), kollektiivne (iga esitaja lisa omalt poolt midagi, esitab oma tõlgenduse), Suuline Folkloor ja poploor Vanemat rahvaluulet nimetatakse folklooriks, uuemat poplooriks. Folkloor Folkloor on sündinud tuhandeid aastaid tagasi, levides suuliselt ühelt esitajalt teisele. Iga järgmine esitaja on seda natukene kohendanud ja muutnud. Rahvaluule kogumine Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja uurimisele aluse Johann Gottfried Herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga "Volkslieder“...
EESTI KIRJANDUSE TEKE JA ARENG XX SAJANDINI Kes me oleme? 1. Tänaste eestlaste geenipärandi eaks arvatakse olevat enam kui 18 000 aastat. Kes olid soome-ugri hõimud ja kes olid meie esivanemad? V: Meie esivanemad olid soome-ugri hõimude hulka kuuluvad küttijad ja kalastajad, kelle ürgkodu oli Uurali mäestiku lähedal ja kes aastatuhandete jooksul rändasid järk-järgult lääne poole. 2. Mõtesta lahti väide: eestlust pole päästnud hukkumisest mitte üksikute rahvuskangelaste vägiteod, vaid kogu rahva meelekindlus ning läbi aastatuhandete kestnud kultuurilooming. V: Eesti eest võitlesid kogu rahvas ühiselt ja sihikindlalt, ega vannutud alla. Jäädi truuks oma kommetele ja uskumustele. 3. Nimeta seitse fakti või sündmust, mida tead eestlaste muistsest või hilisemast vabadusvõitlusest. Jüriöö ülestõus Nimetati ametisse uus piiskop 1201 – Väina jõe alamjook...
Ooper,,Tuhkatriinu" Käisin 15. mail Estonia kontserdisaalis vaatamas Gioachino Rossini ooperit ,,Tuhkatriinu". See on muinasjutt Tuhkatriinust, kelle unistused kõigi takistuste kiuste ühel heal päeval täituvad. Dirigendiks oli Jüri Alperten (Eesti Muusikaakadeemia õppejõud), Angelina ehk Tuhkatriinu rollis oli Helen Lokuta, printsi mängis Juhan Tralla, tema kannupoissi Aare saal ning Don Magnificot, Tuhkatriinu kasuisa, mängis Rauno Elp. Veel olid osades Kristina Vähi, Juuli Lill(metsosopran), Mart Laur ning veel paar vähe tähtsamat tegelast. Lugu oli küll Tuhkatriinu muinasjutt, kuid üsna oluliselt moonutatud. Põhimõtteliselt oli Tuhkatriinu endiselt vaena kolmas õde, keda sunniti kodus kõike tegema ning kellele ei antud mingeid õigusi. Kui ma õigesti mäletan, siis muinasjutus oli Tuhkatriinut aitavaks tegeleaseks tema ristiema vaim, ooperis oli selleks tegelaseks aga hoopis printsi Mentor. Tuhkatr...
LASTEKIRJANDUS MUINASJUTUD Muinasjutt on rahvaluule liik. Muinasjutud tekkisid tõenäoliselt Idamaadel. Muinasjutud pidid lohutama lapsi vanemate leinas. Muinasjutud pidid seletama loodunähtusi. Eesti muinasjutud jõudsid esmakordselt lugejateni 1866.a. ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", autor Kreutswald. Lähtuvalt muinasjutu teraapilistest omadustest võib nad jagada 7 rühma: 1) Loomamuinasjutt tegelt, need jutud räägivad inimestest. Kõige tuntum tegelane on rebane. Muinasjutu ülesanne on õpetada ja selgitada lapsele tolerantsi, tõestada, et igas inimeses on nii head kui halba ning süvendada austust loomade suhtes. 2) Imemuinasjutt tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad jne). Muinasjutu ülesanne on arendada lapse fantaasiavõimet ja loovust. Tõestada, et kõik maailmas toimuv pole mõistusega seletatav. 3) Lille- ja puu muinasjutud need lood püüavad tõestad...
Gustav Suitsu luule ,,Iga Eesti kirjanik, kes ei nõjatu väliseeskujudele, vaid loob iseseisvalt, on tõupärane ning rahvuslik kirjanik." Nii on öelnud H.Visnapuu. Gustav Suitsu on kuulsate sõnade ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" autor. Tema viljakaim loomeperiood oli aastates 1913-1922, mil ilmusid armastusluuletuste valikkogu ,,Ohvrisuits", ballaad ,,Lapse sünd" ja kolmas luulekogu ,,Kõik on kokku unenägu". Võib öelda, et luuletuses ,,Lõpp ja algus" on tunda 1905.a revolutsiooni mõju. Seda kirjeldavad sellised read nagu ,,Kas tunnete: väriseb maa! Kas kuulete: kisendab veri! /../ Me seisame kahe riigi väraval: see üks on pimedus ja teine valgus". Mina tunnetan selles luuletuses veidi masendust, kuid ka uue alguse ja parema ootust. Lootuse ja uue jõu leidmist on kajastanud Gustav Suits ka luuletuses ,,Nooruse aeg" ridades ,,Kuid mis on nooruse aeg? Ei ole see paastuda, ei ole see paluda, ei vaimu närides ...
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Suure algustähega: · Nimed (isikud, olendid, kohad, maad, raamatud, taevakehad vms.) Martin Laadoga, Tallinn, Jupiter · Nimi ja nimetus koos õde Mare, Viljandi järv, Pärnu mnt, muinasjutt ,,Pöial-Liisi" 1. Isikud, olendid: jumal Zeus, Jaroslav Tark, Peeter Suur, Kaval-Ants, Torupilli-Juss · Ümberütlev nimi ehk metafoor: Emajõe ööbik, ajaloo isa(Herodotos) wtf? 2. Maade, riikide ametlikud nimed: Rootsi Kuningriik, Soome, Kesk-Aasia, Jaapani Keisririik, Suurbritannia 3. Veekogud, saared, mäed, lahed jt: Aegna saar, Balti meri, Hara laht, Suur Katel (laht) Saaremaal, Sõrve säär 4. Talud, külad, alevid, linnad, maakonnad: Avispea küla, Kõrboja talu, Kohila alev, laulupeo-Tallinn, Viljandi maakond, New York 5. Asutuste, koolide, seltside, liitude jm ametlikud nimed: Põltsamaa Linnavalitsus, Põlva Maavalitsus, Jõgeva Ühisgümnaasium, Eesti Ra...
Arvustus Laulev Revolutsioon James Tusty, Maureen Castle Tusty Iga tulihingeline eestlane on kordki elus laulupeol käinud, selles pole kahtlustki. Eestlased- laulurahvas? Nii ju räägitakse. Meie ise räägime. Lausa legendina on õhku tõusnud jutud meie vabaks laulmisest ning tänaseks on sellest kokku monteeritud ka film. ,,Laulev revolutsioon" on ameerika filmitegijate Maureen Castle Tusty ja James Tusty nägemus Eesti lähiajaloost. See on film, mille tegemine võttis aega neli aastat. Filmitegijad räägivad ise, et laulvast revolutsioonist kuulsid nad Eestis filmitegemist õpetades. Olles üsnagi üllatunud, otsustasid nad teha sellest filmi, mida saaks näha terve maailm. Film on ise inglisekeelne, küll aga on täiesti olemas eestikeelsed subtiitrid. Pärast filmi olen siin- seal kuulnud torisemist filmi ,,keelsuse" üle, kuid olgem au...
5 fakti elust ja 5 loomingust G. G. Byron Tema tegelik nimi oli George Gordon Noel, Robertson 6. Baron Byron. Byroni isa suri, kui ta oli kolme aastane. Lord Byron armastas loomi ja reisis koos nendega, sealhulgas koerad, kassid, ahvid, hobused ja kotkad. Lord Byronil oli ainult üks laps Augusta Ada Byron King, kes töötas matemaatikuna ja kes töötas varakute arvutitega. Üks tema sõpru kirjeldas Byroni "hulluks, halvaks ja ohtlikuks" Loomingud Hourse of Idleness oli Lord Byroni esimene luuletus, kui ta oli 19- aastane. English Bards and Scotch Reviewers see ilmus esmakordselt anonüümselt 1809. The Giaour Byron oli inpireeritud kirjutama poeemi oma Grand Touri ajal 1810 ja 1811. The Dream on luuletus kirjutatud Lord Byroni poolt 1816. Cain on draamatiline teos Lord Byroni poolt tehtud aastal 1821 Siim Mihkel Palits Percy Bys...
1. Kus avati esimesed 2 konservatooriumi Venemaal, kumb õppeasutus kannab tänapäevani Rimski-Korsakovi nime? Peterburis(Rimski-Korsakov) ja Moskvas 2. Kes 1.eesti professionaalsetest heliloojatest on saanud hariduse Peterburi konservatooriumis? Miina Härma, Rudolf Tobias, Artur Kapp, Artur Lemba, Cyrillus Kreek 3. Mida ühendas endas 19.saj.aristokraatide salongides levinud linnaromanss? Ühendas Vene rahvalaulu avaruse ja hingestatuse ning mustlasviiside kirglikku väljenduslaadi. 4. Kes taotles 1.vene heliloojana oma loomingus teadlikult rahvuslikkust, teda on nim. ka Vene klassikalise muusika isaks? Mihhail Glinka 5. Nimeta Glinka heliloomingust kuulsamad teosed; mille poolest paistis silma „Ivan Sussanin"? „Ivan Sussanin“ - esimene Vene rahvuslik ooper, kus Itaalia stiilijooned segunevad Vene rahvalaulu ja romansiga „Ruslan ja Ludmilla“ „Aragonia Jota“ „Öö Madriidis“ „Kamarinskaja“ 6. Kelle loomingupõhimõtete jätkajad olid „Võimsa...
1803 1882 Friedrich Reinhold Kreutzwald 24. detsember 1843 1886 Lydia Koidula 1850 1885 Ärkamisaeg (Eesti kultuuri I suur tõusuperiood ja selle kuulutajaks sai ,,Perno Postimees, rahvuslik liikumine) 1857 ajaleht ,,Perno Postimees" 1862 rahva väljaanne ,,Kalevipoeg" 1864 ajaleht ,,Eesti Postimees" 1865 laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" 1866 muinasjutt ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 1869 I üldlaulupidu Tartus 1868 1870 Carl Robert Jakobson Kolm isamaa kõnet Vanemuises 6. oktoober 1868 C.R. Jakobsoni I isamaa kõne Vanemuises 1870 I näidend Vanemuises ,,Saaremaa onupoeg" 1872 komöödia ,,Säärane mulk" 1878 ajaleht ,,Sakala" 24 veebruar 1918 Eesti Vabariigi sünd, mille hümniks sai ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" kanti esmakordselt ette Tartus 1869 I üldlaulupeol. Sõnad - Johann Voldemar Jannsen Viis - Fredrik Pacius Keele ja hariduse seos: Mida haritum on keel, seda haritum on...
Karl Ristikivi 1912-1977 Karl Ristikivi lapsepõlv o Sündinud 16. oktoobril 1912. aastal vallaspojana. o Sünnikoht Läänemaal, Varbla Kihelkonnas, Saulepi vallas. o Lõpetanud Varbla 6-klassilise algkooli. o 14-aastaselt asus õppima Tallinna Kaubanduskoolis, mille lõpetas 1930. aastal. o Esimene jutuke, millega teenis lisaraha ilmus aastal 1928 ajalehes ,,Uudisleht" o Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4-aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931-1932) Karl Ristikivi vaimse kujunemise periood o 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. o Esimese tõelise tunnustuse saavutas Ristikivi lastekirjanikuna: ,,Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) o "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline...
Karl Ristikivi Claudia Oks M-13 Sisukord 1. Elulugu 2. Looming Elulugu • Eesti kirjanik • Õppis varbla 6-klassilises algkoolis, lõpetas Tallinna kaubanduskooli 1930. a, 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto". • Karl Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. • Ta valiti 1966. aastal, 1968. aastal ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. Looming • Lasteraamatud: – "Lendav maailm" (1935) – "Semud" (1936) – "Sellid" (1938) – "Sinine liblikas" (1936) – jne • "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) • "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) • "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") • "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") • Triloogi...
Muinasjutt 7.klassi kirjandustund M.Tõnts Pärnu Ülejõe Gümnaasium Koolitaja:T.Dreier Esimene muinasjuturaamat Esimene muinasjuturaamat ilmus 1697.aastal ja sisaldas jutte: "Punamütsike", "Saabastega kass", "Tuhkatriinu" Eesti muinasjutud Hakati uurima 19. sajandi teisel poolel Esimesed kogud: J Kunder" Eesti muinasjutud", Fr.R.Kreutzwald"Eesti rahva ennemuistsed jutud" Muinasjutu tunnused Väljakujunenud algus ja lõpp Sündmustiku kordumine, kindlad arvud Tegelased vastandlike omadustega Õnnelik lõpp Muinasjuttude liigid Imemuinasjutud Loomamuinasjutud Tõsielulised muinasjutud Kunstmuinasjutud Loomamuinasjutud Rebane hanekarjas Siil ja rebane Tegelasteks tuntud Hunt ja hobune iseloomudega loomad(rebane- kaval) (jänes-arg) (hunt-rumal) Sagedasem tegelan...
Eesti Rahvaluule Eesti rahvaluule on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor. Esimene neist tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, teine võib tähistada laiemalt kogu vaimset pärandit, sh rahvausund, tavandid, muusika jm. Traditsioonilises käsitluses mõistetakse rahvaluule all eeskätt talupojaühiskonnas levinud pärimust (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused, vanad rahvalaulud, mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud). Tänapäevane käsitlus loeb rahvaluule hulka ka tänapäeval levivad anekdoodid, keerdküsimused, linnalegendid jms. Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad (Saxo Grammaticuse "Taanlaste vägiteod", Läti Henriku "Liivimaa kroonika", Bartholom...
Doris Karev a28.11.1958 Ilona Haponen, 11.v klass Biograafia · Sündis Tallinnas helilooja Hillar Kareva tütrena. Õppis: · Tallinna 7. keskkoolis (1966-1977); · TRÜ filoloogiateadus- keskkonnas inglise filoloogiat (1977-1983). Ülikoolipäevil tekkisid sidemed dissidentlike ringkondadega, tulemus komplikatsioonid õpinguis, aga 1983.aastal õnnestus stuudium lõpetada kaugõppe vormis. · Alates 1979 a. töötas ajalehes "Sirp ja Vasar" korrektorina, hiljem kirjandus- toimetajana. · Oli kirjandus- rühmituse "Wellesto" liige aastatel 1988- 1989. · Aastast 1992 töötab UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretärina. Luuledebüüt Esimesed tekstid ilmusid varases eas: ajakirjas "Noorus" ilmus luuletsükkel "5 tüdrukut ja 8...
Jaan Tätte Norman Maaring Robert Pertel Elukäik 24 märts Viljandi 19821984 Tartu Riiklik Ülikool 19851986 Tallinna Pedagoogiline Instituut 1990 Tallinna Riiklik Konservatoorium 19902003 Tallinna Linnateater 2003 Näitekirjanik Margit Tätte Jaan, Kunter Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Looming Näidendid Oma kogemused "Ristumine peateega ehk muinasjutt kuldsest kalakesest" Looming "Tere!" (lavastanud Jaan Tätte) "Ristumine peateega" (lavastanud Jaan Tätte) "Palju õnne argipäevaks!" (Linnateatris lavastanud Andrus Vaarik) "Kaotajad" (Linn...
Vene keel 1. kodulinn - 2. seltsiv - 3. linnavalitsus - 4. Vene vanasõnad - 5. värviline purskkaev - 6. Eesti kodakondsus - 7. lõputunnistus - 8. pärast kooli lõpetamist - 9. linnad - 10. rippsild - 11. sampoon - 12. suitsusaun - oa 13. käima - 14. Vene köök - 15. keskharidus - ee 16. pannkoogid (õhukesed) - 17. bussijaam - a 18. Vene muinasjutt - 19. emakeel - 20. infrapunasaun - 21. vigade parandus - o 22. vene keel - 23. Vene roog - oe 24. rukkilill - 25. vene salat - 26. sibul - 27. maakond - 28. pindala - 29. pesema - 30. teisel korrusel - Ha e 31. vene hing - 32. rahvused - 33. asutused - e 34. pirukas - 35. riik - 36. tunniplaan - oko 37. veetorn - 38. pelmeenid - 39. vihtlema - 40. valge roos - 41. vene saun - 42. rahvuslind - 43. rahvus - 44. suitsupääsuke - 45. seep - 46. omadussõna - 47. maakonnakeskus - a 48. raekoda - 49. Vene viin - ...
NIKOLAI RIMSKI- KORSAKOV Õpilane Nikolai Rimski-Korsakov · Nikolai Andrejevits Rimski-Korsakov oli vene helilooja ja muusikaõpetaja, kes kuulus "Võimsasse rühma". · Sündis 18. märtsil 1844. aastal vene linnas Tihvin · Suri 21. juuni 1908. aastal Elulugu · Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Tema vend oli mereväeohvitser ja onu admiral, mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. · Aastal 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli. · Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ning õppis klaverit. Aastal 1861 tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga, kes hakkas Rimski- Korsakovi juhendama ja õpetama. · Aastal 1862 katkes Rimski-Korsakovil muusikaga tegelemine, kuna ees ootas 3- aastane kohustuslik mereväeteenistus. Teenistuse käigus reisis ta nii Põhja- Euroopas, Vahemeremaades kui ka Põhja- ning...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Nikolai-Rimski Korsakov Juhendaja: Ene Taru Hevelin Kõivik 12A Elulugu Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Tema vend Voin Rimski-Korsakov oli mereväeohvitser ja onu admiral, mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. Aastal 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli. Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ning õppis klaverit. Aastal 1861 tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga, kes hakkas Rimski-Korsakovi juhendama ja õpetama. Aastal 1862 katkes Rimski-Korsakovil muusikaga tegelemine, kuna ees ootas 3-aastane kohustuslik mereväeteenistus. Teenistuse käigus reisis ta nii Põhja-Euroopas, Vahemeremaades kui ka Põhja- ning Lõuna-Ameerikas. Reisidel läbielatu peegeldub hiljem ka tema heliloomingus. Mereväeteeni...
Uku Masingu luule Koostaja: Peeter Seppel Tallinna Nõmme Gümnaasium XIA klass Juhendaja: Ivi Eiche Elulugu Hugo Albert Masing (11.08.1909-25.04.1985) Sündis Harjumaal, Raikküla vallas, Lipa külas, Einu talus Eesti teoloog, luuletaja, folklorist ja etnoloog õppis Tallinna II reaalkoolis (1921-1926) astus Tartu ülikooli usuteaduskonda (1926) kuulus rühmitusse ,,Arbujad" Uku Masingu looming 41 esseistliku ja teadusliku tööd 2 proosakirjandusliku tööd: ,,Anatoti prohvet" novell (1934) ,,Rapanui vabastamine ehk kajakad Jumalate kalmistul" romaan draama ,,Palimplastid" 5 kirjavahetust Ilmamaa on palju avaldanud Masingu loomingut Uku Masingu luule ,,Notturno" (1923) ,,Neemed vihmade lahte" (1930-34) ,,Dzunglilinnud" (1934-45) ,,Udu Toonela jõelt" (1930-43) ,,Piiridele püüdes" (194...
KARL RISTIKIVI Referaat Koostaja: Maarja Säälik Klass: 10 Mustvee 2009 Eluaastad: Karl Ristikivi sündis 1912 aastal Läänemaal ning suri 1977 Stockholmis. Ta oli eesti kirjanik. Haridus: Tema hariduseks oli Varbla 6 klassiline algkool,Tallinna kaubanduskool, õhtugümnaasium Tallinna kolledz, (4 aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931-1932. 1936 aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia ning lõpetas cum laude 1942. Tema looming: Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi...
1. rukkilill - 2. Vene salat 3. sibul - 4. maakond - 5. pindala - 6. pesema , 7. teisel korrusel 8. Vene hing 9. rahvused - 10. asutused , 11. pirukas , 12. riik - 13. tunniplaan 14. veetorn 15. pelmeenid - 16. vihtlema - 17. valge roos 18. Vene saun 19. rahvuslind 20. rahvus - 21. suitsupääsuke - 22. seep - 23. omadussõna 24. maakonnakeskus 25. raekoda - 26. Vene viin 27. minema - 28. saun , 29. gümnaasium - 30. pannkoogid (p) - 31. kali - 32. Eesti Vabariik 33. toiduained 34. pirukad , 35. linnapea - 36. president - 37. õppima , 38. pealinn - 39. kalamari - 40. Hüva leili! - ! 41. õppeained 42. linna sümbol 43. eesti keel 44. elanikkond - 45. Viljandi järv 46. küüslauk - 47. Venemaa pealinn 48. rahvusvärvid 49. sööma , 50. kodakondsus - 51. kurgid - 52. rahvuslill - 53. vaatamisväärsused - 54. suupisted - 55....
EESTI LASTEKIRJANDUS. KONTROLLTÖÖ TEEMAD JA KÜSIMUSED. Algupärane lastekirjandus- emakeeles koostatud esmakordne tekst Fantaasiakirjandus- rääkivad mänguasjad, imaginaarsed olendid (nt draakonid), ajas rändamine. Mütoloogia- ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum,kujuneb pärimusest, mille tähendusrikkamad osad ehk müüdid hakkavad omavahel suhestudes, põimudes ja liitudes moodustama tervikut. Müüt- jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Muistend- rahvajutt, mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või üleloomulikku nähtust, seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga- tõsieluline, keskendub kindlale episoodile- usundilised muistendid, tekke- ja seletusmuistendid, ajaloolised muistendid, kohamuistendid. Lastekirjandus- lastele ajaviiteks ja kunstimaitse arendamiseks mää...
Karl Ristikivi 1912-1977 Karl Ristikivi Sündinud Ristitud eesnimega Karp Samuti on kasutanud eesnime Karl Konstantin 16. oktoober 1912a Saulepi vald, Varbla kihelkond, Läänemaa. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Karl Ristikivi Haridus Varbla 6-klassiline algkool Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4a kursuse lõpetas ühe aastaga 19311932). 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto". Karl Ristikivi Ühiskondlik tegevus Karl Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. Karl Ristikivi valiti Eesti Komitee Asemike Kogusse 1966a , 1968a ja 1970 aastal. Ta kuulus Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikusse eksiilis...
Laste- ja noortekirjandus. 2014. Laps – noor inimene kuni puberteedini, ebaküps täiskasvanu, vanematele elu lõpuni Lapsepõlv – ajaperiood, seisund enne täiskasvanuks saamist, erinevatest teguritest konstrueeritud laste eluruum. Mõiste muutub pidevalt, oleneb ühiskonnast ja kultuuri kontekstist 10-11-aastastel lastel on naiivselt realistlik suhtumine kirjandusteostesse, elav ja emotsionaalne fantaasia ja esmamulje 12-14-aastaselt kasvab huvi seikluskirjanduse vastu, luule ei paku pinget, sel ajal on oluline arendada hinnangu andmise oskust 15-17-aastaselt toimub kunsti unikaalsuse mõistmine, oluline arendada kujundlikku mõtlemist Lastekultuuri kui subkultuuri mõistetakse erinevates tähendustes: 1) vaimulooming, mis on otseselt lastele pühendatud (lastekirjandus, kino, teater) 2) mida lapsed ise genereerivad (mängud, ideed, harrastused) Lastekirjandus on: *lastele mõeldud teosed, ajakirjad *üldkirjandusest kohandatud tekstid *laste poolt ...
Karl Ristikivi Karl Ristikivi sündinud 16. oktoober 1912 Läänemaal Varbla kihelkonnas. Suri 19. juuli 1977 Stockholmis. Karl Ristikivi oli eesti kirjanik. Oma haridusteed alustas Varbla 6- klassilisest algkoolist. Edasi suundus Tallinnna kaubanduskooli mille lõpetas 1930 aastal. Pärast seda läks Tallinna Kolledžisse õhtusesse õppesse ning lõpetas 4 aastase kursuse rekordiliselt ühe aastaga. 1936 aastal asuts Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia. Tartu Ülikooli lõpetas ta 1941 aastal cum laude. Looming Lasteraamatud „Lendav maailm“ (1935) „Semud“ (1936) „Sellid“ (1938) „Sinine liblikas“ (1936) Alternatiivajalooline romaan „Viikingite jälgedes“ (1936) Tallinna triloogia „Tuli ja raud“ (1938) – sai selle teose eest Looduse romaanivõistlusel esimese auhinn...
1.Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüdi määratlusi · ÕS (2013): pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm · Ülo Valk (2001): Müüt on sakraalne lugu, milles tegutseva jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. · Peeter Espak (2015): Kujundlik maailma, inimeste ja jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil. Müüdi määratlemise kriteeriumid L. Honko järgi · Vorm sõnadesse pandud lugu saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana võib elustuda unenägudes, käitumises · Sisu varieerub, ühendab loomisaja sündmuste vahendamine kosmogooniliste kirjelduste seos lugudega praeguse maailmakorra alguse...
Muinasjutt on rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Muinasjuttudel on omad seadused: kindel algus, sündmustiku ja teatud arvude kordumine, vastandlikud tegelased ja enamasti õnnelik lõpp. Tänapäeval kirjutatakse ka kunstmuinasjutte, mille autorid on elukutselised kirjanikud, kes kasutavad teadlikult muinasjutuvormi. Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Klassikaline vendadest Grimmidest lähtuv rahvajuttude zanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelel...
Kalju Lepik (1920-1999) Sündis Järvamaal. Koeru alevikus. Hariduse omandas Tartu Kommertsgümnaasiumis. Edasi astus Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonda. Elas Stockholmis. Esimene töö oli köögitöö haiglas. Hiljem sai tööd Balti arhiivis. Kokku andis välja 12 luuletustekogu. Esikkogu ,,Nägu koduaknas" ilmus 1946 Rootsis enamik luuletused on mureliku, terava meeleoluga, luuletused kodumaast. Teine luulekogu ,,Mängumees" (1948) erineb eelmisest modernismi poolest. Luuletaja mängib nii sisu kui vormiga. Uuema rahvalaulustiil. Soov ärritada lugejaid. Luulekogu ,,Kerjused treppidel" 1949 modernistlik kirjutamisstiil, ei ole kadunud vana stiil. Moodne käekiri vabavärss, tekstide jagunemine tsüklitesse, unenäolisus, julged metafoorid ka filosoofilisus. 1951 ,,Merepõhi" mängulisus, võllahuumor, kodumaa saatus, kadunud põlvkond. 1955 ,,Muinasjutt tiigrimaast" 1958 ,,Kivimurd" 1960.-ndatel lisandub Lepiku...
ETTEKANNE 7-B klass GEORG ROOSALO Leelo Tungal on kirjutatud Edgar Valteri 75. sünnipäevaks 2004. aasta septembris luuletusi, millel väga täpselt iseloomustas teda. Esitan lõigu sellest: Muinaslood on imelised – neis on peidus naer ja nutt... Mõni inimene ise ongi nagu muinasjutt… 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 2 21. 09. 1929 – 4.03. 2006 lastekirjanik, raamatukunstnik, karikaturist 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 3 Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. ...
Kalju Lepik (7.10.1920 30.5.1999) Elulugu. Sündis 7. oktoobril 1920 Koerus. 1928-1934 algharidus Aruküla algkoolis. 1935-1939 õppis Tartu Kaubanduskoolis. 1939-1941 õppis Tartu Kommertsgümnaasiumis. 1942-1943 õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. 1943 mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. 1944 põgenes Rootsi. 1949 abiellus Asta Priuhkaga. 1966-1985 Balti Arhiivi juhataja. 1982- 1999 oli Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. Looming. 1940 hakati avaldama tema varaseid värsse. 1946 ilmus tema debüütkogu "Nägu koduaknas" Ta on avaldanud 13 luulekogu: "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) "Mängumees" (Stockholm 1948) "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) "Merepõhi" (Stockholm 1951) "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) "Kivimurd" (Lund 1958) "Kollased nõmmed" (Lund 1965) "Marmorpagulane" (Lund 1968) "Verepõld" (Lund 1973) "Klaasist mehed" (Lund 1978) "Kadunud külad" (Lund 1985) "Öötüdruk" (Tallinn...
Eesti keele eksami kordamine Ilukirjandus Jaguneb eepikaks (proosa), lüürikaks (luule) ja dramaatikaks (näitekirjandus). Lisaks on ka lüroeepika. Eepika- Jutustava sisuga, objektiivselt tõepärased või tinglikult tõepärased sündmused, olukorrad ja tegelased. Lüürika- Kirjaniku elamuste subjektiivne kujutus, seotud kõne, värsivorm, luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused ja mõtted. Dramaatika- Dialoogi vormis, vastuolud ja konfliktid, sündmuste rida, mõeldud etendamiseks. Lüroeepika- Lüürika ja eepika segu, jutustava sisuga, tundeküllane. Eepika jaguneb: Suurvormid: eepos, romaan Väikevormid: jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot Eepos- ulatuslik luulevormiline jutustav teos. Romaan- probleemiderohkus, palju tegelasi, ...
NIKOLAI RIMSKI- KORSAKOV SISUKORD Noorukist sirgub muusik......................................................................................................3 Elu pärast Mereväe Akadeemiat..........................................................................................4 Mitte ainult helilooja............................................................................................................5 Looming...............................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................7 2 NOORUKIST SIRGUB MUUSIK Nikolai Rimsk...
KONTROLLTEST 1. Teema ,,Eeposte lastetöötlusi" 1. Nimetada/selgitada väärtusi, mida annavad edasi eeposed ja müüdid (ühe loetud raamatu põhjal). ajalugu, ausus, hoolivus, töökus, väärikus, lugupidamine 2. Mis on eepos? Missugused on eepose ja selle ümberjutustuse erinevused? Eepos on ulatuslik jutustav värsstoes, mis totub müütidele ja kagelaslugudele. Eepos on värsivormis, kordused, anonüümne, mitmeplaaniline. Ümberjutustus on proosa, lihtustatud keeles, keskendub olulisele, lühendatud, vähe detaile, kindel autor. 3. Missugustest eepostest on eesti keeles ilmunud ümberjutustused? Kuningas Arthuri lood, pdüsseia, Ilias, piiblilood Teema ,,Saksa ja inglise lastekirjanduse klassika" 4. Burnett ,,Salaaed" kolm olulisemat tegelast: nimed, iseloom, nende muutusmised ja muutumiste põhjused, tegelaste omavahelised suhted; teose pealkirja tähendus. Mary - orvuks jäänud laps, kes tul...
Kalju Lepik Kalju lepik sündis 7. Oktoobril 1920 Järvamaal Koeru alevikus, kontoriametniku pojana. /--Uus slaid--/ Hariduskäik 19281934 Koeru algkool 19351939 Tartu Kaubanduskool 19391941 Tartu Kommertsgümnaasium 19421943 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, kus õppis Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat. /--Uus slaid--/ o 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". o 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. o 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. o 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni...
Kalju Lepik Kalju Lepik 1920- 1999 o Kalju lepik sündis 7. oktoobril 1920 Järvamaal Koeru alevikus, konoriametniku pojana. Hariduskäik Õppeasutus Aasta 1928- Koeru algkool 1934 1935- Tartu Kaubanduskool 1939 1939- Tartu Kommertsgümnaasium 1941 Tartu Ülikool (Filosoofiataduskonna Põhjamaade ajalugu 1942- ja arheoloogia.) 1943 o 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". o 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. o 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjav...
Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Müüdi mõiste pärimuslik kujutelm maailma ja inimese, kultuuri, loodusnähtuste tekkimisest, seda põhjustanud üleloomulikest olenditest: jumalatest, muinaskangelastest jt. Eleegia - Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. Eleegia on üks antiiklüürika kolmest põhivormist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios, Archilochos ja Solon. Jambograafia - hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi, mis pärinevad antiikkirjanduse varasalvedest, kuuludes zanriliselt antiiklüürika alla. Jambograafia rajajaks peetakse Archilochost. Meelika - üks antiikkirjanduse esimesi tähtsamaid vorme. See on tuletatud kreekakeelsest sõnast "melos", mis tähendab laulu. Üldisemalt võib meelika jaotada kaheks: monoodiline meelika ja koorimeelika. N...
Kalju Lepik 1920-1999 Ruttasid relsside raual rattad, kus viha valuvärvi, valu lume valget värvi, risti ei kellegi haual. Hariduskäik · 19281934 Koeru algkool · 19351939 Tartu Kaubanduskool · 19391941 Tartu Kommertsgümnaasium · 19421943 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, kus õppis Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat · Aastal 1943 astus ta Eesti Leegioni, 1944 põgenes Rootsi. Õppis lühikest aega Stockholmi ülikoolis arheoloogiat ja etnograafiat. Looming · Lepiku esimestes kogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid ja groteskne, õrritamislustlik või sisemist rahutust ja trotsi kandev võllahuumor. · Hilisemas arengus Lepiku luule lihtsustub ja muutub läbipaistvamaks · Ajalooline skepsis ja rõhuv kodumaatusetunne on toonudLepiku luulesse ...
>>MISTED<< ALGRIIM-snade algushlikute kordamine vrsi(vi muu mttelist tervikut vljendava hiku) piires. ANEKDOOTI-iseloomustab kokkusuretud snastus ja vaimukas teemaarendus. Anekdoot lpeb tihti pundi ja vabastava naeruga. KNEKND-rahvaprane piltlik vljend.Tnapeval on krvuti knekndudega kasutusel ajakohane mnguline kild. LAULUPAROODIA-luuletuse vi poplaulu uus, koomilise sisu vi vormiga teisend. LPPRIIMILINE RAHVALAUL- tekkis 18. sajandil ja seda eristab regilaulust snade riimumine vrsside lpus. MUINASJUTT- rahvajutt, milles on vaba fantasia kaudu vljendatud inimese l ootusi ja soovunelmaid. MUISTEND-rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sndmuse, isiku vi uskumusega.Tnapeva muistendeid nimetatakse kuulujuttudeks, klakateks, linnajuttudeks jne. MISTATUS-snaline peitepilt.Ta sisaldab ksimust, millele paeb vastama. NALJAND-lhika, koomilise vi satiirilise sisuga rahavajutt. PAJATUS-lhike, mtoloogilise vi satiirilise sisuga rahvaj...
Kalju Lepik Keily Vollmann 9b 7. Oktoober 1920 30. mai 1999 · Sündis Koerus 1920 ja suri Tallinnas 1999 · 1928-1934 Koeru algkool · 1935-1939 Tartu Kaubanduskool · 1940 asutas Tartus kirjandus- ja kunstirühmituse "Tuulisui" (Kalju Lepik kuulus paljudesse eesti pagulasorganisatsioonidesse) · 1942-1943 Tartu Ülikool filosoofiateaduskond, kus õppis Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat · 1943 astus ta Eest Leegioni · 1944 põgenes Rootsi, kus õppis ka lühikest aega Stockholmi ülikoolis arheoloogiat ja etnograafiat · 1982. aastast Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees Looming · Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades, nende hulgas "Iloli" ja "Tuleviku Rajad". · Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
